ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta

(KOM(2010)0726 – C7-0407/2010 – 2010/0363(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0726);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0407/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2011. aasta arvamust(1);

–   pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

–   võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2011. aasta kirjas võetud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0273/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …

energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut;

pärast seadusandliku akti eelnõu edastamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)    Oluline on tagada tarbijate ja teiste turuosaliste kindlustunne elektri- ja gaasiturgude terviklikkuse suhtes ning pakkumise ja nõudluse õiglase ja võistlusliku koostoime peegeldumine energia hulgimüügiturgude hindades ning vältida kasumi teenimist turu kuritarvitamiselt.

(1 a) Energiaturgude terviklikkuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärk peaks olema avatud ja õiglase konkurentsi edendamine energia hulgimüügiturgudel energia lõpptarbija huvides.

(2)    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ja elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm kinnitasid oma arvamuses, et kehtivate õigusaktide reguleerimisalad ei hõlma elektri- ja gaasiturgude terviklikkust nõuetekohaselt ning et tuleks kaaluda energeetikasektori jaoks kohandatud asjakohase õigusraamistiku loomist, mis hoiaks ära turu kuritarvitamise ja võtaks arvesse sellele sektorile iseloomulikke tingimusi, mis ei ole teiste direktiivide või määrustega reguleeritud.

(3)    Euroopa Liidu energia hulgimüügiturud on omavahel üha tihedamalt seotud. Turu kuritarvitamine ühes liikmesriigis ei mõjuta sageli mitte üksnes elektri ja gaasi hulgimüügihindu teistes liikmesriikides, vaid ka jaemüügihindu tarbijatele ja mikroettevõtjatele. Seepärast ei saa turgude terviklikkuse kindlustamine olla probleem, mis tekitab muret vaid üksikutele liikmesriikidele. Seetõttu on täielikult toimiva, ühendatud ja integreeritud energiasiseturu väljakujundamiseks vajalik tugev piiriülene turujärelevalve.

(4)    Energia hulgimüügiturud hõlmavad nii kaubaturgusid kui ka tuletisinstrumentide turgusid, mis on energia- ja finantsturgude jaoks eluliselt tähtsad, ning nende sektorite hinnakujundused on omavahel seotud. Need hõlmavad muu hulgas reguleeritud turgusid, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja nii otse kui ka vahendajate kaudu toimuvaid börsiväliseid tehinguid ja kahepoolseid lepinguid.

(5)    Praeguse ajani on energiaturu järelevalvet korraldanud liikmesriigid ja sektorid. Sõltuvalt üldisest tururaamistikust ja regulatiivsest olukorrast võib tulemuseks olla kauplemistegevuse toimumine mitmes jurisdiktsioonis ja mitme erineva asutuse järelevalve all, mis võivad asuda erinevates liikmesriikides. See võib muuta ebaselgeks vastutuse küsimuse ja tekitada isegi olukorra, kus järelevalve puudub hoopis.

(6)    Mitmel kõige olulisemal energiaturul ei ole energiaturu terviklikkust õõnestav käitumine praegu selgelt keelatud. Lõpptarbija kaitseks ja ELi kodanikele jõukohaste energiahindade tagamiseks on ülimalt tähtis, et selline käitumine keelataks.

(7)    Energia hulgimüügiturgudel kaubeldakse koos nii tuletisinstrumentidega, mida saab arveldada kas füüsiliselt või rahaliselt, kui ka kaubaga. Seepärast on oluline, et määratlused, mida tuletisinstrumentide turgudel ja kaubaturgudel turu kuritarvitamise (kauplemine siseteabe põhjal ja turuga manipuleerimine) kohta kasutatakse, oleksid kokkusobivad. Käesolev määrus peaks kehtima põhimõtteliselt kõikide sõlmitud tehingute kohta, kuid samas tuleks selles arvesse võtta energia hulgimüügiturgude iseärasusi.

(7 a) Jaemüügilepingud, millega reguleeritakse lõpptarbijate varustamist elektrienergia või gaasiga, ei kätke endas sellist turuga manipuleerimise ohtu kui hulgimüügilepingud, mida on kerge osta ja müüa. Siiski võivad suuremate energiakasutajate tarbimisotsused mõjutada ka energia hulgimüügiturgude hindu ja see mõju võib ulatuda üle riigipiiride. Seetõttu on asjakohane kaaluda nende suurtarbijate hankelepinguid seostatult energia hulgimüügiturgude terviklikkuse tagamisega.

(7 b) Oma 21. detsembri 2010. aasta teatises „ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turujärelevalve raamistiku täiustamine” avaldatud uurimistulemusi arvesse võttes peaks komisjon kaaluma seadusandliku ettepaneku esitamist, et selle abil mõistliku ajaga kõrvaldada Euroopa CO2-turu läbipaistvuses, terviklikkuses ja järelevalves tuvastatud puudused.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta(7) kinnitatakse, et kõigile turuosalistele tuleb tagada võrdne juurdepääs võrgu füüsilise seisundi ja tõhususega seotud andmetele, et nad saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning välja selgitada hulgimüügihinna muutumise põhjused.

(9)    Siseteabe kasutamine enda või kolmanda isiku nimel kauplemisel või katse seda teha tuleb selgesõnaliselt keelata. Siseteabe kasutamisega võib tegemist olla ka juhul, kui energiatoodete hulgimüügiga tegelevad isikud, kes teavad või peaksid teadma, et nendele teadaolev info on siseteave. Teavet turuosalise enda kavade ja kauplemisstrateegia kohta ei tuleks käsitada siseteabena. Teave, mille avalikustamine on nõutav vastavalt määrusele (EÜ) nr 714/2009 või määrusele (EÜ) nr 715/2009, kaasa arvatud vastavalt nendele määrustele vastu võetud suunised ja võrgueeskirjad, võib – juhul kui tegemist on hinna seisukohalt tundliku teabega – olla aluseks turuosaliste otsustele energia hulgimüügitoodetega tehingute tegemiseks, ning seetõttu võiks seda kuni avalikustamiseni lugeda siseteabeks.

(10)  Manipuleerimine energia hulgimüügiturgudega hõlmab isikute tegevust hindade kunstlikuks tõstmiseks tasemele, mida ei saa õigustada pakkumise ja nõudluse turujõududega, sealhulgas kauba tegeliku kättesaadavuse, tootmiskulude, hoidmis- või ülekandesuutlikkuse ja nõudlusega. Sellised turuga manipuleerimise vormid on muu hulgas järgmised: valetellimuste esitamine ja tühistamine; vale või eksitava teabe või kuulduste levitamine massiteabevahendite, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil; tahtlik valeteabe esitamine ettevõtjatele, kes väljastavad hinnaprognoose või turuaruandeid, millega eksitatakse turuosalisi, kes tegutsevad nendele hinnaprognoosidele või turuaruannetele toetudes; tahtlikult sellise mulje loomine, nagu erineks kättesaadav elektritootmise võimsus või kättesaadav gaasi maht või kättesaadav ülekandevõimsus sellest, mis on tegelikult tehniliselt kättesaadav, juhul kui selline teave mõjutab või võib suure tõenäosusega mõjutada energiatoodete hulgimüügihinda. Manipuleerimine ja selle mõju võib avalduda piiriüleselt, gaasi- ja elektrituru vahel ning finants- ja kaubaturgudel, sealhulgas saastekvootide turul.

(10 a) Turuga manipuleerimise juhtumid ja katsed turuga manipuleerida hõlmavad ühe isiku või mitme üksteisega koostööd tegeva isiku tegevust endale energia hulgimüügitoote pakkumise ja nõudluse asjus otsustava seisundi kindlustamiseks, mille tulemusena määratakse otse või kaudselt kindlaks hinnad või võidakse seda teha ning luuakse muid ebaõiglasi kauplemistingimusi; samuti energia hulgimüügitoodete pakkumist, ostmist või müümist võrdlushindade alusel tegutsevate turuosaliste eksitamise eesmärgil või sellekohase kavatsusega või mõjuga. Tunnustatud turutavad, nagu näiteks finantsteenuste valdkonnas kehtivad tavad, mis praegu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta)(8) artikli 1 lõikes 5, kuid mida võidakse selle direktiivi muutmisel kohandada, võiksid aga turuosalistele olla seaduslikuks vahendiks, millega tagada energia hulgimüügitootele soodus hind.

(10 b) Hinnates energia hulgimüügitoodet puudutava siseteabe avaldamist ajakirjanike poolt, kes teevad seda oma kutsetegevuse käigus, tuleb arvesse võtta nende kutsealal kehtivaid norme ja ajakirjandusvabadust reguleerivaid norme – tingimusel et need isikud ei saa otse või kaudselt eeliseid või kasu nimetatud teabe levitamisest ning teavet ei avaldata kavatsusega eksitada turgu seoses energia hulgimüügitoote pakkumise, nõudluse või hinnaga.

(11)  Vastavalt finantsturgude arengule muutuvad ka nende turgude kuritarvitamise moodused. Vajaliku paindlikkuse tagamiseks – et oleks võimalik kiiresti reageerida nendele muutustele –, tuleks komisjonile delegeerida ▌ õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte siseteabe ja turuga manipuleerimise määratluste tehniliseks ajakohastamiseks, et tagada seostatus teiste asjakohaste liidu õigusaktidega finantsteenuste ja energia valdkonnas. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas konsultatsioone ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13)  Tõhus turujärelevalve liidu tasandil aitab avastada ja tõkestada turu kuritarvitamisi energia hulgimüügiturgudel. Amet on kõige sobivam institutsioon sellise järelevalve teostamiseks, sest tal on ülevaade kogu Euroopa Liidu elektri- ja gaasiturgudest ning vajalikud teadmised liidu elektri- ja gaasiturgude ja -võrkude kohta. Riiklikel reguleerivatel asutustel, kes on kursis energiaturgude arenguga oma liikmesriigis, peaks olema oluline roll tõhusa turujärelevalve tagamises liikmesriikide tasandil. Seetõttu sõltub energiaturu nõuetekohase järelevalve ja läbipaistvuse tagamine ameti ja riiklike asutuste tihedast koostööst ja kooskõlastamisest. Andmete kogumine ameti poolt ei piira riiklike asutuste õigust koguda täiendavalt andmeid siseriiklikuks kasutamiseks.

(14)  Tõhusaks turujärelevalveks on vaja korrapärast ja õigeaegset juurdepääsu tehingutega seotud andmetele ning juurdepääsu struktuuriandmetele elektri ja maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks ettenähtud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta. Seetõttu tuleb nõuda, et hulgimüügi korras energiatoodetega kauplevad turuosalised, sealhulgas põhivõrguettevõtjad, tarnijad, kauplejad, tootjad, vahendajad ja suurtarbijad edastaksid ametile sellekohase teabe. Amet võib omalt poolt luua tugevad sidemed peamiste organiseeritud turgudega.

(15)  Selleks et tagada artikli 7 rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleb teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.(9) Andmete esitamise kohustus peaks jääma võimalikult väikeseks ega tohiks tekitada turuosalistele tarbetuid kulutusi ega halduskoormust. Ühtsete teabeesituseeskirjade kohta tuleks seetõttu eelnevalt teha kulude ja tulude analüüs ning vältida teabe mitmekordset esitamist. Seetõttu tuleks nende puhul arvesse võtta teabe esitamise tingimusi, mis on välja töötatud seoses teiste asjakohaste õigusaktidega. Lisaks tuleks nõutud teave või osa sellest võimaluse korral koguda teistelt isikutelt ja/või olemasolevatest allikatest. Kui artikli 7 lõike 3 punktides a, b, b a või c osutatud isik on täitnud aruandluskohustuse pädevale asutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta(10) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr …/2011 [tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta](11)+, loetakse tema andmete esitamise kohustus täidetuks ka käesoleva määruse alusel, kuid üksnes tingimusel, et kõik käesoleva määruse alusel nõutud andmed on esitatud.

(15 a) On tähtis, et komisjon ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet teeksid käesoleva määruse rakendamisel omavahel tihedat koostööd ja konsulteeriksid nõuetekohaselt maagaasi ning elektri ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustiku, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), riiklike reguleerivate asutuste, pädevate finantsjärelevalveasutuste ja liikmesriikide muude asutuste, nagu näiteks riiklikud konkurentsiasutused, ning sidusrühmade, nagu näiteks organiseeritud turud (nt energiabörsid), ja turuosalistega.

(15 b) Tuleks luua liikmesriikide registritel põhinev turuosaliste Euroopa register, et edendada energia hulgimüügiturgude üldist läbipaistvust ja terviklikkust. Üks aasta pärast selle registri loomist peaks komisjon kooskõlas artikli 6 lõikes 3 nimetatud aruannetega ning koostöös ameti ja riiklike reguleerivate asutustega hindama turuosaliste Euroopa registri toimimist ja kasutusväärtust. Vajaduse korral kaalub komisjon selle hindamise põhjal muude vahendite esitamist, millega parandada energia hulgimüügiturgude üldist läbipaistvust ja terviklikkust ning tagada turuosalistele kogu ELis võrdsed tingimused.

(16)  Hulgimüügi korras energiatoodetega kauplemise kõikide aspektide tõhusa järelevalve lihtsustamiseks peaks amet looma mehhanismid, mis võimaldaksid juurdepääsu energia hulgimüügitehinguid käsitlevale teabele ka muudel pädevatel asutustel, eriti Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel ▌, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve))(12), riiklikel reguleerivatel asutustel, liikmesriikide pädevatel finantsjärelevalveasutustel ja muudel pädevatel asutustel.

(17)  Amet peaks tagama talle laekunud andmete turvalise käsitlemise ja kaitse, takistama loata juurdepääsu ameti valduses olevale teabele ja kehtestama korra, mis tagaks, et isikud, kellel on olemas andmetele juurdepääsu luba, ei kuritarvita ameti kogutud andmeid. Amet peaks hoolitsema ka selle eest, et kõik tema valduses olevatele andmetele juurdepääsu omavad asutused suudaksid säilitada võrdselt kõrge turvalisuse taseme ning oleksid kohustatud järgima konfidentsiaalsuse nõudeid. Seetõttu tuleb tagada ka andmete töötlemiseks ning edastamiseks kasutatavate IT-süsteemide töö turvalisus. Selleks et luua IT-süsteem, milles oleks tagatud kõrgeim võimalik andmete konfidentsiaalsus, peaks amet tegema tihedat koostööd Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA). Need normid peaksid kehtima ka teiste asutuste kohta, kellel on käesoleva määruse kohaselt andmetele juurdepääsu õigus.

(17 a) Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, ja liikmesriikide põhiseaduslikes tavades ning mida tuleks rakendada kooskõlas põhiõiguste harta artiklis 11 tunnustatud õigusega sõna- ja teabevabadusele.

(18)  Amet peaks suutma turuosalistele ja laiemale avalikkusele kättesaadavaks muuta teabe, mis ei ole või ei ole enam ärilisest või julgeoleku seisukohast tundlik, et sellega aidata suurendada teadmisi turu kohta. Selline läbipaistvus aitab turul kindlustunnet luua ja toetab teadmiste suurendamist energia hulgimüügiturgude toimimise kohta. Amet peaks kehtestama ja avalikkusele kättesaadavaks tegema eeskirjad sellise teabe õiglase ja läbipaistva avalikustamise kohta.

(19)  Riiklikud reguleerivad asutused peaksid vastutama käesoleva määruse jõustamise eest liikmesriikides. Et seda ülesannet tõhusalt täita, peaksid neil olema vajalikud uurimisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas liikmesriigi õigusnormidega ja nende kasutamise üle võib teostada asjakohast järelevalvet.

(20)  Amet peaks tagama käesoleva määruse kooskõlastatud rakendamise kogu Euroopa Liidu piires ning et seda tehtaks kooskõlas direktiiviga 2003/6/EÜ ▌. Selleks peaks amet vajaduse korral avaldama mittesiduvad suunised artiklis 2 sätestatud mõistete rakendamise kohta. Neis suunistes tuleks muu hulgas käsitleda tunnustatud turutavade küsimust. Kuna turu kuritarvitamine energia hulgimüügiturgudel mõjutab sageli rohkem kui ühte liikmesriiki, peaks amet lisaks tagama läbiviidavate uurimiste tõhususe ja sidususe. Selleks peaks ta suutma taotleda koostööd ja kooskõlastada kõnealuste riikide reguleerivate asutuste esindajatest ja vajaduse korral ka muude asutuste, sealhulgas riikide konkurentsiasutuste esindajatest koosnevate uurimisrühmade tegevust.

(20 a) Ametile tuleks käesolevas määruses sätestatud täiendavate ülesannete täitmiseks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid. Selleks tuleks neid ülesandeid asjakohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet)(13) artiklites 23 ja 24 sätestatud menetluses ameti eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta. Eelarvepädevad institutsioonid peaksid tagama, et amet töötaks võimalikult tõhusalt.

(21)  Riiklikud reguleerivad asutused, pädevad finantsjärelevalveasutused ja vajaduse korral riiklikud konkurentsiasutused peaksid koos tagama kooskõlastatud lähenemisviisi kasutamise energia hulgimüügiturgudel (mis hõlmavad nii kaubaturgusid kui ka tuletisinstrumentide turgusid) avastatud turu kuritarvitamise juhtumitega tegelemisel. Kooskõlastatus peaks hõlmama vastastikust teabevahetust, kui on kahtlusi, et energia hulgimüügiturgudel pannakse toime või on toime pandud tegusid, mis tõenäoliselt kujutavad endast kas käesoleva määruse, direktiivi 2003/6/EÜ või konkurentsiõiguse sätete rikkumist, ning see kooskõlastatus peaks lisaks tugevdama uurimise ja kohtumenetluste järjekindlust ja ühtsust.

(22)  Oluline on käesolevast määrusest tulenevate ametisaladuse hoidmisega seotud kohustuste kohaldamine konfidentsiaalse teabe kõikide saajate suhtes. Amet, riiklikud reguleerivad asutused, riiklikud konkurentsiasutused ja pädevad finantsjärelevalveasutused peaksid tagama saadud teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse.

(23)  Oluline on, et käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused oleksid proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ning kajastaksid rikkumise tõsidust, tarbijatele tekitatud kahju ning seda kasu, mida siseteabe põhjal kauplemine ja turu manipuleerimine võib anda. Neid karistusi tuleks kohaldada kooskõlas riigi õigusaktidega. Võttes arvesse vastastoimet elektri ja gaasi tuletisinstrumentidega kauplemise ja tegeliku elektri ja gaasiga kauplemise vahel, peaksid käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused olema samal tasemel karistustega, mis liikmesriigid on heaks kiitnud direktiivi 2003/6/EÜ rakendamisel. Võttes arvesse konsultatsioone seoses komisjoni 12. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”, peaks komisjon kaaluma ettepanekute esitamist liikmesriikide karistussüsteemide miinimumstandardite ühtlustamise kohta mõistliku aja jooksul. Käesolev määrus ei mõjuta tõendamisnõudeid käsitlevaid siseriiklikke eeskirju ega ka liikmesriikide reguleerivate asutuste ja kohtute kohustust teha kindlaks konkreetse juhtumi asjaolud, tingimusel et sellised eeskirjad ja kohustused on kooskõlas ühenduse õiguse põhimõtetega.

(24)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud raamistiku kehtestamist energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu, reguleerimisala ja seos liidu muude õigusaktidega

1.      Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis keelavad sarnaselt finantsturgudel rakendatavate eeskirjadega ning energiaturgude nõuetekohase toimimise tagamiseks turu kuritarvitamise energia hulgimüügiturgudel, võttes sealjuures arvesse nende turgude iseärasusi. Määruses nähakse ette, et järelevalvet energia hulgimüügiturgude üle teostab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet”) tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutustega ning võttes arvesse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi ja energia hulgimüügiturgude koostoimet.

2.      Käesolevat määrust kohaldatakse energia hulgimüügitoodetega kauplemise suhtes. Käesoleva määruse artikleid 3 ja 4 ▌ ei kohaldata nende energia hulgimüügitoodete suhtes, mis on finantsinstrumendid ja kuuluvad direktiivi 2003/6/EÜ artikli 9 reguleerimisalasse. Käesolev määrus ei piira direktiivide 2003/6/EÜ ja 2004/39/EÜ ega Euroopa konkurentsiõiguse kohaldamist käesolevas määruses hõlmatud tegevuse suhtes.

3.      Amet, riiklikud reguleerivad asutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevad finantsjärelevalveasutused ja vajaduse korral riiklikud konkurentsiasutused tagavad ühiselt kooskõlastatud lähenemisviisi kasutamise asjaomaste eeskirjade jõustamisel, kui võetavad meetmed on seotud ühe või mitme finantsinstrumendiga, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/6/EÜ artiklit 9, ja ühe või mitme energia hulgimüügitootega, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 3, 3 a ja 4.

3 a.   Haldusnõukogu tagab, et amet täidab käesoleva määrusega temale pandud ülesanded kooskõlas selle määruse ja määrusega (EÜ) nr 713/2009.

3 b.   Ameti direktor konsulteerib kõikides käesoleva määruse rakendamist puudutavates küsimustes reguleerivate asutuste nõukoguga ning võtab selle nõuandeid ja arvamusi asjakohaselt arvesse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)     „Siseteave” – täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende energia hulgimüügitoodete hinnale.

         Esimese lõigu kohaldamisel loetakse teavet täpseks, kui see viitab ilmnenud või mõistliku eelduse kohaselt ilmnevatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida need asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. ▌

         Esimese lõigu kohaldamisel tähendab see teave järgmist:

         a)     teave, mille avalikustamist nõuavad määruste (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 sätted, sealhulgas nende määruste kohaselt vastuvõetud suunised ja võrgukoodid;

         b)     teave elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või teave maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas nende rajatiste kavakohase või erakorralise mittekasutatavuse kohta;

         c)      teave, mille avaldamist nõuavad liidu või liikmesriigi tasandi õigusnormid, turueeskirjad ning asjaomasel energia hulgimüügiturul sõlmitud lepingud või seal kehtivad tavad, kui see teave võib oluliselt mõjutada energia hulgimüügitoodete hindu, ning

         d)     muu teave, mida mõistlikult tegutsev turuosaline tõenäoliselt kasutab alusmaterjalina energia hulgimüügitootega seotud tehingu sõlmimist või kauplemiskorralduse andmist puudutava otsuse tegemisel.

2)     "Turuga manipuleerimine" –

         a)      tehingute sõlmimine või kauplemisega seotud korralduste andmine seoses energia hulgimüügitoodetega:

                  i)      millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta; ▌

                  ii)     mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või püüavad kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna ▌ kunstlikul tasemel, välja arvatud juhul, kui tehingud sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on seaduspärased põhjused ning need tehingud ja kauplemisega seotud korraldused on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega või

                  iii)   mille kaudu kasutatakse või püütakse kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;

                  või

         b)     teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav.

                  Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, tuleb sellise teabe levitamise hindamisel arvesse võtta teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu või kui teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna asjus.

         ▌

3)     „Turuga manipuleerimise katse” –

         a)      tehingu sõlmimine, kauplemiseks korralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et

                  i)      anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;

                  ii)     kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna ▌ kunstlikul tasemel, välja arvatud juhul, kui tehingud sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on seaduspärased põhjused ning need tehingud ja kauplemisega seotud korraldused on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega; või

                  iii)   kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid hulgimüügi energiatoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta;

                  või

         b)     teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid.

4)     „Energia hulgimüügitooted” – järgmised lepingud ja tuletisinstrumendid olenemata sellest, kus ja kuidas nendega kaubeldakse:

         a)      maagaasi ja elektri tarnelepingud Euroopa Liidu sisesteks tarneteks;

         b)     liidus toodetud, kaubeldava või tarnitava maagaasi või elektriga seotud tuletisinstrumendid;

         c)      lepingud, mis on seotud maagaasi või elektri transportimisega liidus;

         d)     tuletisinstrumendid, mis on seotud maagaasi või elektri transportimisega liidus.

         Lõpptarbijatega sõlmitud maagaasi või elektri tarne- ja jaotuslepingud ei ole energia hulgimüügitooted.

4 a)  Käesoleva artikli lõike 4 tähenduses ning käesoleva määruse tähenduses käsitatakse energia hulgimüügitoodetena maagaasi ja elektrienergia tarnelepinguid lõpptarbijatele, kelle aastane gaasi või elektrienergia tarbimise maht on üle 600 GWh.

         Tarbimismaht on lõpptarbija poolt tarbitav kogus, kui selle tarbija tootmisvõimsus on täielikult rakendatud. Käesoleva lõigu tähenduses hõlmab lõpptarbija tarbimismaht selle tarbija kui ühtse majandusüksuse kogu tarbimise, tingimusel et tarbimine toimub turgudel, kus hulgihinnad on omavahel seotud. Välja on arvatud see osa ühtse majandusüksuse kontrollitavast tarbimismahust, mis jääb eraldiseisvatesse käitistesse, mille tarbimismaht on alla 600 GWh, tingimusel et need käitised ei avalda ühist mõju energia hulgimüügiturgude hindadele, kuna paiknevad geograafiliselt eraldi turgudel.

5)     „Energia hulgimüügiturg” – iga turukoht liidus, kus kaubeldakse energia hulgimüügitoodetega.

5 a)  „Turuosaline” – iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul.

5 b)  „Isik” – iga füüsiline või juriidiline isik.

6)     „Pädev finantsjärelevalveasutus” – direktiivi 2003/6/EÜ artiklis 11 sätestatud menetluse kohaselt määratud pädev asutus.

7)     „Riiklik reguleeriv asutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)(14) artikli 35 lõike 1 kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)(15) artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud riiklik reguleeriv asutus.

8)     „Põhivõrguettevõtja” – põhivõrguettevõtja direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 4 ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 lõike 4 tähenduses.

8 a)  „Emaettevõtja” – emaettevõtja seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid)(16) artiklite 1 ja 2 tähenduses.

8 b)  „Sidusettevõtja” – tütarettevõtja või muu ettevõtja, milles on osalus, või ettevõtja, kes on teise ettevõtjaga seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 määratletud tähenduses.

8 c)   „Maagaasi jaotamine” – maagaasi jaotamine direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 lõike 5 tähenduses.

8 d)  „Elektrienergia jaotamine” – elektrienergia jaotamine direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 5 tähenduses.

Artikkel 3

Siseteabel põhineva kauplemise keeld ▌

1.      Energia hulgimüügitoodete kohta siseteavet omavatel isikutel on keelatud:

         a)      kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid;

         b)     avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus ▌;

         c)      anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega see teave on seotud.

2.      Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse energia hulgimüügitoodete kohta siseteavet omavate järgmiste isikute suhtes:

         a)      ettevõtte haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed;

         b)     isikud, kellel on osalus ettevõtte kapitalis;

         c)      isikud, kellel on töö, ametikoha või ülesannete tõttu juurdepääs teabele;

         d)     isikud, kes on sellise teabe hankinud kuritegeliku tegevuse kaudu;

         e)      isikud, kes teavad või peaksid teadma, et tegemist on siseteabega.

2 a.   Lõike 1 punkte a ja c ei kohaldata põhivõrguettevõtjate suhtes, kui need ostavad gaasi või elektrit selleks, et võrk saaks turvaliselt ja ohutult toimida, järgides oma kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2009/72/EÜ artikli 12 punktidest d ja e ning direktiivi 2009/73/EÜ artikli 13 lõike 1 punktidest a ja c.

2 b.   Käesolevat artiklit ei kohaldata:

         a)     tehingute suhtes, mis on sõlmitud täitmisele kuuluva energia hulgimüügitoodete omandamise või loovutamise kohustuse täitmiseks, kui kohustus tuleneb lepingust või kauplemiskorraldusest, mis sõlmiti või anti enne siseteabe jõudmist asjaomase isiku valdusesse;

         b)     gaasi- ja elektritootjate, gaasihoidlate operaatorite ja veeldatud maagaasi impordirajatiste operaatorite sõlmitud tehingute suhtes, millega kaetakse erakorralistest seisakutest tulenevad vahetud füüsilised kaod, juhul kui turuosalised muidu ei ole suutelised kehtivaid lepingulisi kohustusi täitma või juhul kui seda tehakse kokkuleppel asjaomaste põhivõrguettevõtjatega, et tagada süsteemi ohutu ja turvaline toimimine; niisuguses olukorras edastatakse teave tehingute kohta ametile ja riiklikule reguleerivale asutusele; see ei piira artikli 3 a lõike 1 kohaldamist.

2 c.   Käesolevat artiklit ei kohaldata turuosaliste suhtes juhul, kui riiklikud asutused sekkuvad, et tagada gaasi või elektrienergiaga varustamine, ning turumehhanismid või osa nendest konkreetses liikmesriigis peatatakse ning turuosalised tegutsevad vastavalt riigis kehtivatele hädaolukorra eeskirjadele. Sel juhul tagab hädaolukorraks valmistumise eest vastutav asutus teabe avaldamise vastavalt artiklile 3a.

3.      Kui energia hulgimüügitoote kohta siseteavet omav isik on juriidiline isik, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud keeldu ka füüsiliste isikute suhtes, kes osalevad otsuses sooritada tehing asjaomase juriidilise isiku arvel.

3 a.   Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, tuleb sellise teabe levitamise hindamisel arvesse võtta teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu või kui teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna asjus.

Artikkel 3 a

Siseteabe avaldamise kohustus

1.      Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb kõnealuse turuosalise, tema emaettevõtja või sidusettevõtja äritegevust või rajatisi, mida ta ise, tema emaettevõtja või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest ta ise, tema emaettevõtja või sidusettevõtja vastutab. Selline avaldatud teave peab sisaldama andmeid elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või andmeid, mis on seotud maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, sealhulgas olukordadega, kus need rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad.

2.      Turuosaline võib oma õigustatud huvide kaitsmiseks siseteabe avalikustamise enda vastutusel erandkorras edasi lükata, kui avalikustamata jätmine tõenäoliselt ei eksita üldsust ning turuosaline suudab tagada kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse ega tee selle teabe põhjal energia hulgimüügitoodetega kauplemisega seotud otsuseid. Selles olukorras peab turuosaline edastama kõnealuse teabe koos avalikustamise edasilükkamise põhjendusega viivitamata ametile ja asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele, võttes seejuures arvesse artikli 7 lõiget 4 ▌.

3.      Kui turuosaline või tema juures töötav või tema nimel tegutsev isik avalikustab energia hulgimüügitoote kohta siseteavet oma töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus, nagu on osutatud artikli 3 lõike 1 punktis b, tagab ta kõnealuse teabe samaaegse, täieliku ja tegeliku avalikustamise. Teabe tahtmatu avalikustamise korral tagab turuosaline teabe täieliku ja tegeliku avalikustamise võimalikult kiiresti pärast tahtmatut avalikustamist. Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui teavet saaval isikul on vaikimiskohustus, olenemata sellest, kas see kohustus põhineb seadusel, eeskirjadel, põhikirjal või lepingul.

4.      Samaaegne, täielik ja tegelik avalikustamine hõlmab muu hulgas üldistatud kujul siseteabe avalikustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 või määruse (EÜ) nr 715/2009 sätetele või kõnealuste määruste kohaselt vastu võetavate suuniste ja võrgueeskirjade avalikustamist.

5.      Kui põhivõrguettevõtja on vabastatud teatavate andmete avalikustamise kohustusest vastavalt määrusele (EÜ) nr 714/2009 või määrusele (EÜ) 715/2009, on põhivõrguettevõtja vabastatud seega ka käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusest, kui see on seotud kõnealuste andmetega.

6.      Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta turuosaliste kohustusi, mis tulenevad direktiivist 2009/72/EÜ, direktiivist 2009/73/EÜ, määrusest (EÜ) nr 714/2009 ja määrusest (EÜ) nr 715/2009 ▌, sealhulgas nende direktiivide ja määruste kohaselt vastu võetud suuniseid ja võrgueeskirju, eriti kui need on seotud ajakavade ja teabe avaldamise meetodiga.

7.      Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta turuosaliste õigust lükata edasi avalikustamist elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tundliku teabe puhul, nagu on ette nähtud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta(17), kui see on nende riigis salastatud.

Artikkel 4

Turuga manipuleerimise keeld

Energia hulgimüügiturul tuleb keelata turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed.

Artikkel 5

Siseteabe ja turuga manipuleerimise mõistete tehniline ajakohastamine

1.      Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 15 ▌ vastu delegeeritud õigusaktid, et:

         -       ühtlustada artikli 2 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 a sätestatud määratlused, et tagada sidusus muude asjaomaste liidu õigusaktidega finantsteenuste ja energia valdkonnas, ning

         -       ajakohastada neid määratlusi ainult energia hulgimüügituru edaspidise arengu arvessevõtmise eesmärgil.

2.      Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktides tuleb arvestada vähemalt järgmist:

         a)      energia hulgimüügiturgude toimimise spetsiifikat, sealhulgas elektri- ja gaasiturgude iseärasusi, ning kaubaturgude ja tuletisinstrumentide turgude vastastoimet;

         a a)  manipuleerimist, mis võib esineda piiriüleselt, gaasi- ja elektriturgude vahel ning kaubaturgudel ja tuletisinstrumentide turgudel;

         b)     energia hulgimüügiturgude võimalikku mõju tegeliku või kavandatud toodangu, tarbimise, ülekandevõrkude kasutamise või hoidlate kasutamise hinnale; ning

         c)      määruste (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirju ja raamsuuniseid.

Artikkel 6

Turu järelevalve

1.      Amet teostab järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle, et avastada ja vältida siseteabel ja turuga manipuleerimisel põhinevat kauplemist. Ta kogub energia hulgimüügiturgude hindamiseks ja järelevalveks vajalikke andmeid, nagu on ette nähtud artikliga 7.

2.      Riiklikud reguleerivad asutused teevad piirkondlikul tasandil ja ametiga koostööd lõikes 1 osundatud energia hulgimüügiturgude järelevalve valdkonnas. Seetõttu vajavad riiklikud reguleerivad asutused juurdepääsu asjakohasele teabele, mis on ameti valduses ja kogutud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, kohaldades artikli 8 lõike 1 a sätteid. Riiklikud reguleerivad asutused võivad teostada ka järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle riiklikul tasandil.

         Liikmesriigid võivad näha ette, et nende riiklik konkurentsiasutus või selle asutuse juurde loodud turujärelevalveorgan teostaks turujärelevalvet koos riikliku reguleeriva asutusega. Niisuguse turujärelevalve teostamise korral on riiklikul konkurentsiasutusel või turujärelevalveorganil samad käesoleva lõike esimese lõigu, artikli 3 a lõike 2 teise lause, artikli 6 lõike 3 teise lõigu teise lause, artikli 7 lõike 4 esimese lause ja artikli 11 kohased õigused ja kohustused nagu riiklikul reguleerival asutusel.

3.      Amet peab vähemalt kord aastas esitama komisjonile aruande oma käesoleval määrusel põhineva tegevuse kohta ja selle aruande avalikustama. Nendes aruannetes hindab amet turukohtade eri kategooriate ja eri kauplemisviiside toimimist ja läbipaistvust ning võib anda komisjonile soovitusi turueeskirjade, standardite ja menetluste kohta, mis võivad parandada turu terviklikkust ja siseturu toimimist. Amet võib hinnata ka seda, kas organiseeritud turgude miinimumnõuded võiksid aidata kaasa turu läbipaistvuse suurendamisele. Need aruanded võib kombineerida määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 11 lõikes 2 osundatud aruandega.

         Amet võib anda komisjonile soovitusi tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste registreerimise kohta, kui ta peab nende andmeid energia hulgimüügiturgude tõhusa järelevalve jaoks vajalikuks. Enne selliste soovituste andmist konsulteerib amet huvitatud isikutega, eriti ▌ riiklike reguleerivate asutustega, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutustega, riiklike konkurentsiasutustega ja Euroopa järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA).

         Kõik soovitused tuleks teha Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 7

Andmete kogumine

1.      Turuosalised ise või lõike punktides b–e loetletud isikud esitavad turuosaliste nimel ametile andmed energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste kohta. Esitatav teave hõlmab täpseid andmeid ostetud ja müüdud energia hulgimüügitoodete kohta, kokkulepitud hinda ja kogust, lepingu täitmise kuupäevi ja kellaaegu, tehinguosalisi ja tehingust kasusaajaid ja mis tahes muud asjaomast teavet. Kuigi üldine vastutus lasub turuosalistel, loetakse kõnealuse turuosalise teabe esitamise kohustus täidetuks, kui nõutav teave on laekunud lõike 3 punktides b–e loetletud isikult.

         Komisjon rakendusaktidega:

         a)     koostab loetelu lepingutest ja tuletisinstrumentidest, sealhulgas kauplemisega seotud korraldustest, millest teatatakse vastavalt esimesele lõigule, ja tehingutest teatamise asjakohaste miinimumkünniste kohta, kui see on asjakohane;

         b)     võtab vastu ühtsed eeskirjad esimese lõigu kohaselt toimuva teabeesituse kohta;

         c)      sätestab teabeesituse ajakava ja vormi.

         Rakendusaktides võetakse arvesse olemasolevaid teatamise süsteeme.

         Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artiklis 15 a osutatud kontrollimenetlusele.

2.      ▌Lõike 3 punktides a, b, b a ja c osundatud isikute suhtes, kes on teatanud oma tehingutest vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ või ▌ määrusele (EÜ) nr .../2011 [tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta](18)+ ▌ei kohaldata kahekordse andmete esitamise kohustust ▌ nimetatud tehingute osas.

         Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib ▌rakendusaktidega lubada organiseeritud turgudel ning tehingute sõlmimise või nendest teatamise süsteemidel esitada ametile andmed energia hulgimüügitehingute kohta.

3.      Lõike 1 kohase teabe esitab:

         a)      turuosaline;

         b)     turuosalise nimel tegutsev kolmas isik;

         b a)  tehingutest teatamise süsteem;

         c)      reguleeritud turg, väärtpaberitehingute sobitamise süsteem või muu isik, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute korraldamine;

         d)     ▌määruse (EÜ) nr …/2011 [tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta]+ kohaselt registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidlad või

         e)      pädev asutus, kes on saanud selle teabe direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõike 3 kohaselt, või ESMA, kui ta on saanud selle teabe määruse (EÜ) nr …/2011 [tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta]+ artikli 6 lõike 2 kohaselt.

4.      Seoses energia hulgimüügiturgudel toimuva kauplemise järelevalvega esitavad turuosalised ametile ja riiklikele reguleerivatele asutustele andmeid elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise või maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas olukordade kohta, kus need rajatised kavandatult või ettekavatsematult ei ole kasutatavad. Turuosaliste andmete esitamise kohustused viiakse miinimumini nõutava teave kogumise kaudu kas täielikult või osaliselt olemasolevatest allikatest, kui see on võimalik.

         Komisjon rakendusaktidega:

         a)     võtab ▌ vastu ühtsed eeskirjad esimese lõigu kohaselt toimuva teabeesituse kohta ja teabeesituse asjakohaste miinimumkünniste kohta, kui see on asjakohane;

         b)     näeb ette teabeesituse ajakava ja vormi ▌.

         Rakendusaktides võetakse arvesse kehtivaid määrusest (EÜ) nr 714/2009 ja määrusest (EÜ) nr 715/2009 tulenevaid teabe esitamise kohustusi.

         Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artiklis 15 a osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 7 a

Turuosaliste registreerimine

1.      Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb ametile teatada artikli 7 lõike 1 kohaselt, registreerivad end selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse juures, kus nad on asutatud või asuvad, või juhul, kui nad ei ole ELis asutatud ega asu ELis, siis liikmesriigis, kus nad tegutsevad.

         Turuosaline registreerib end ainult ühe riikliku reguleeriva asutuse juures. Liikmesriigid ei nõua muus liikmesriigis juba registreeritud turuosaliselt uuesti registreerimist.

         Turuosaliste registreerimine ei piira kohaldatavate kaubandus- ja tasakaalustuseeskirjade järgimise kohustuste kohaldamist.

2.      Hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, mil komisjon on vastu võtnud artikli 7 lõikes 1 sätestatud rakendusaktid, loovad riiklikud reguleerivad asutused turuosaliste riiklikud registrid, mida nad ajakohastavad. Registris antakse igale turuosalisele kordumatu tunnus ning register sisaldab piisavalt teavet turuosalise tuvastamiseks, sh asjaomaseid üksikasju käibemaksukohuslasena registreerimise numbri, tema asutamise koha, tema tegevus- ja kauplemisalaste otsuste eest vastutavate isikute ning turuosalise kauplemistegevuse lõpliku kontrollija või sellest lõpliku kasusaaja kohta.

3.      Riiklikud reguleerivad asutused edastavad teabe oma riiklikus registris ametile viimase poolt kindlaks määratud vormis. Koostöös riiklike reguleerivate asutustega määrab amet kõnealuse vormi kindlaks ja avalikustab selle hiljemalt [sisestada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Riiklike reguleerivate asutuste esitatud teabe alusel loob amet turuosaliste Euroopa registri. Riiklikel reguleerivatel asutustel ja muudel asjaomastel asutusel on Euroopa registrile juurdepääs. Artikli 12 kohaselt võib amet otsustada teha Euroopa register või selle väljavõtted üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et tundlikku äriteavet üksikute turuosaliste kohta ei avalikustata.

4       Lõikes 1 osutatud turuosalised esitavad registreerimisvormi riiklikule reguleerivale asutusele enne niisuguse tehingu sõlmimist, millest tuleb ametile teatada artikli 7 lõike 1 kohaselt.

5.      Lõikes 1 osutatud turuosalised teavitavad viivitamata riiklikku reguleerivat asutust mis tahes muudatusest, mis on toimunud registreerimisvormis esitatud teabe osas.

Artikkel 8

Teabevahetus ameti ja muude asutuste vahel

1.      Amet loob mehhanismi talle artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt laekuva teabe jagamiseks riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste, liikmesriikide konkurentsiasutuste, ESMA ja muude asjaomaste asutustega. Enne kõnealuse mehhanismi loomist konsulteerib amet nimetatud asutustega.

1 a.   Amet muudab lõikes 1 osutatud mehhanismi kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on kasutusele võtnud süsteemid, mis võimaldavad ametil täita artikli 9 lõikes 1 seatud tingimusi.

2.      ▌ Määruse (EÜ) nr …/2011 [tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta](19)+ kohaselt registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidlad muudavad ametile kättesaadavaks asjaomase nende kogutud teabe energia hulgimüügitoodete ja saastekvootide tuletisinstrumentide kohta.

         ESMA edastab ametile energia hulgimüügitoodete kohta sõlmitud tehinguid käsitlevad aruanded, mis ta on saanud vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikele 3 või määruse (EÜ) nr …/2011 [tuletistehingute, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta]+ artikli 6 lõikele 2. Pädevad asutused, kellele esitatakse energia hulgimüügitoodete kohta sõlmitud tehinguid käsitlevaid aruandeid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 25 lõikele 3, edastavad kõnealused aruanded ametile.

         Amet ning saastekvootide või saastekvootidega seotud tuletisinstrumentidega kauplemise üle järelevalve teostamise eest vastutavad asutused teevad omavahel koostööd ja loovad asjakohased mehhanismid, et anda ametile juurdepääs saastekvootide kohta sõlmitud tehinguid ja saastekvootidega seotud tuletisinstrumentide kohta sõlmitud tehinguid käsitlevatele andmetele, kui kõnealused asutused koguvad niisuguste tehingute kohta teavet.

Artikkel 8 a

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(20) ega ameti kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(21), kui täidetakse oma ülesandeid.

Artikkel 9

Töökindlus

1.      Amet tagab artiklite 3 a, 7 ja 8 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse. Amet võtab kõik vajalikud meetmed tema süsteemides säilitatava teabe kuritarvitamise ja sellele loata juurdepääsu vältimiseks.

         Riiklikud reguleerivad asutused, liikmesriikide pädevad finantsjärelevalveasutused, liikmesriikide konkurentsiasutused, ESMA ja muud asjaomased asutused tagavad artikli 6 lõike 2 või artikli 8 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kaitse ning võtavad meetmeid, et vältida sellise teabe kuritarvitamist.

         Amet tuvastab operatsiooniriskide allikad ja töötab nende minimeerimiseks välja asjakohased süsteemid, kontrollid ja menetlused.

2.      Artikli 12 kohaselt võib amet avalikustada osa tema valduses olevast teabest tingimusel, et tundlikku äriteavet üksikute turuosaliste või üksiktehingute või üksikute kauplemiskohtade kohta ei avaldata ja see ei ole tuletatav.

         Amet teeb oma mittetundlikku äriteavet sisaldava kauplemisalase andmebaasi teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks kättesaadavaks, tingimusel et kohaldatakse konfidentsiaalsuse nõudeid.

         Teave avaldatakse või tehakse kättesaadavaks energia hulgimüügiturgude läbipaistvuse parandamise huvides ja tingimusel, et see ei moonuta tõenäoliselt konkurentsi energiaturgudel.

         Amet levitab teavet õiglasel viisil vastavalt läbipaistvatele eeskirjadele, mille ta teeb üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 10

Turu kuritarvitamise vastase keelu rakendamine

1.      Riiklikud reguleerivad asutused tagavad artiklites 3 ja 4 sätestatud keeldude kohaldamise.

         Iga liikmesriik varustab oma reguleerivad asutused selle ülesande täitmiseks vajalike uurimis- ja jõustamisvolitustega hiljemalt ….(22)* Neid volitusi kasutatakse proportsionaalsel viisil.

         Volitusi kasutatakse:

         a)      otse;

         b)     koostöös teiste asutustega ▌;

         c)      suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

         Vajaduse korral võib riiklik reguleeriv asutus täita oma uurimisvolitusi koostöös artikli 7 lõike 3 punktis c esitatud isikutega.

2.      Lõikes 1 osutatud uurimis- ja jõustamisvolitused piirduvad uurimise eesmärgiga. Neid täidetakse kooskõlas siseriikliku õigusega ja need annavad järgmised õigused:

         a)      tutvuda kõigi dokumentidega nende vormist hoolimata ja saada nende        dokumentide koopiad;

         b)     nõuda teavet kõigilt asjaomastelt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste tehingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt, ning vajaduse korral kutsuda selliseid isikuid selgitusi andma;

         c)      korraldada kohapeal kontrolle;

         d)     nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise      kohta;

         e)      nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva määrusega või sellega delegeeritud õigusaktide või selle rakendusaktidega;

         f)      taotleda kohtult vara külmutamist või arestimist;

         g)      taotleda, et kohus või mis tahes pädev asutus kehtestaks kutsetegevuse ajutise keelu.

Artikkel 10 a

Kaebuse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad sellised sobivad mehhanismid riigi tasandil, mille kohaselt reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud osalisel on õigus otsus edasi kaevata asjaomastest osalistest ja mis tahes valitsusest sõltumatule isikule.

Artikkel 10 b

Niisuguste isikute kohustused, kelle ametialaseks tegevuseks on tehingute korraldamine

▌ Iga isik, kelle ametialaseks tegevuseks on energia hulgimüügitoodetega seotud tehingute korraldamine, teavitab riiklikku reguleerivat asutust viivitamata, kui tal on põhjust kahtlustada, et tehinguga on rikutud artiklit 3 või 4.

Isikud, kelle ametialaseks tegevuseks on energia hulgimüügitoodetega seotud tehingute korraldamine, kehtestavad artikli 3 või 4 ▌ rikkumise tuvastamiseks tõhusa korra ja menetlused ning kasutavad neid.

Artikkel 11

Koostöö liidu ja riiklikul tasandil

1.      Ameti eesmärk on tagada, et riiklikud reguleerivad asutused täidavad oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid kooskõlastatud ja järjekindlal viisil.

         Amet avaldab vajaduse korral mittesiduvad juhendid artiklis 2 sätestatud mõistete kohaldamise kohta.

         Riiklikud reguleerivad asutused teevad koostööd nii ametiga kui ka omavahel, sh riiklikul tasandil, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

         Liikmesriigi riiklikud reguleerivad asutused, pädevad finantsjärelevalveasutused ja riiklik konkurentsiasutus võivad luua asjakohased koostöövormid, et tagada tulemuslik ja tõhus uurimine ja jõustamine ning aidata kaasa järjekindlale ja ühtsele lähenemisviisile uurimise ja kohtumenetluste osas ning käesoleva määruse ja asjaomase finants- ja konkurentsiõiguse jõustamisele.

2.      Kui ühe liikmesriigi reguleerival asutusel on alust kahtlustada, et kas samas liikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis on toime pandud käesoleva määrusega ▌vastuolus olev tegu või et ollakse sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest viivitamata võimalikult konkreetsel viisil ametile.

         Kui riiklik reguleeriv asutus kahtlustab, et energia hulgimüügiturgusid või energia hulgimüügitoodete hindasid mõjutavad teod on toime pandud teises liikmesriigis, võib ta paluda ametil võtta käesoleva artikli lõike 4 kohaseid meetmeid ja/või kui teod mõjutavad finantsinstrumente, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/6/EÜ artiklit 9, siis käesoleva artikli lõike 3 kohaseid meetmeid.

3.      Selleks et tagada kooskõlastatud ja järjekindel lähenemisviis turu kuritarvitamise suhtes energia hulgimüügiturgudel, on vaja teha järgmist:

         a)      kui riiklikul reguleerival asutusel on alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturgudel on toime pandud tegu, mis kujutab endast turu kuritarvitamist direktiivi 2003/6/EÜ tähenduses, või et ollakse sellist tegu toime panemas ja see tegu mõjutab finantsinstrumente, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklit 9, teatab ta sellest oma liikmesriigi pädevale finantsjärelevalveasutusele ja ametile; selleks otstarbeks võivad riiklikud reguleerivad asutused luua asjakohased vormid oma liikmesriigis pädeva finantsjärelevalveasutusega koostöö tegemiseks;

         b)     kui ametil on alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturgudel on toime pandud tegu, mis kujutab endast turu kuritarvitamist direktiivi 2003/6/EÜ tähenduses, või ollakse sellist tegu toime panemas ja see tegu mõjutab finantsinstrumente, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklit 9, teatab ta sellest ESMA-le ja asjaomasele pädevale finantsjärelevalveasutusele;

         c)      kui liikmesriigi pädeval finantsjärelevalveasutusel on alust kahtlustada, et teise liikmesriigi energia hulgimüügiturgudel on toime pandud tegu, mis rikub artikleid 3 ja 4▌, või ollakse sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest ESMA-le ja ametile;

         c a)   kui riiklikel reguleerivatel asutustel on alust kahtlustada, et energia hulgimüügiturul on toime pandud tegu, mis kujutab endast tõenäoliselt konkurentsiõiguse rikkumist, või et ollakse sellist tegu toime panemas, teatavad nad sellest oma liikmesriigi pädevale riiklikule konkurentsiasutusele, Euroopa Komisjonile ja ametile.

4.      Kui amet muu hulgas esialgsete hinnangute või analüüside alusel kahtlustab, et käesolevat määrust ▌on rikutud, on tal lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks järgmised volitused:

         a)      nõuda ühelt või mitmelt riiklikult reguleerivalt asutuselt kahtlustatava rikkumise kohta teavet;

         b)     nõuda ühelt või mitmelt riiklikult reguleerivalt asutuselt kahtlustatava rikkumise uurimise alustamist ja võtta asjakohased meetmed iga avastatud rikkumise heastamiseks; kõik otsused, mis on seotud mis tahes avastatud rikkumise heastamiseks võetavate asjakohaste meetmetega, kuuluvad asjaomase riikliku reguleeriva asutuse vastutusalasse;

         c)      kui ta leiab, et võimalikul rikkumisel on või on olnud piiriülene mõju, loob ta kõnealuste riiklike reguleerivate asutuste esindajatest uurimisrühma ja koordineerib seda uurimisrühma, kes peab välja selgitama, kas käesolevat määrust ▌on rikutud ja millises liikmesriigis rikkumine toimus; vajaduse korral võib amet nõuda ka ühe või mitme liikmesriigi pädeva finantsjärelevalveasutuse või mõne muu asjaomase asutuse esindajate uurimisrühmas osalemist.

5.      ▌

         Kui riiklik reguleeriv asutus saab lõike 4 punkti a kohase teabe esitamise nõude või lõike 4 punkti b kohase uurimise alustamise nõude, võtab ta viivitamata nõude täitmiseks vajalikud meetmed, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse ühte allpool esitatud eranditest. Kui riiklik reguleeriv asutus ei suuda kohe esitada nõutud teavet, teavitab ta ametit viivitamata selle põhjustest.

         Riiklik reguleeriv asutus võib keelduda nõude täitmisest, kui

         a)     täitmine võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või julgeolekut,

         b)     sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigi asutustes või

         c)      taotluse saanud liikmesriigis on nende isikute suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus seoses kõnealuse tegevusega.

         Kõikidel sellistel juhtudel teavitavad nad nõuetekohaselt ametit ning esitavad kõnealuse menetluse või kohtuotsuse kohta võimalikult üksikasjaliku teabe.

         Riiklikud reguleerivad asutused osalevad lõike 4 punkti c kohaselt moodustatud uurimisrühmades, pakkudes neile vajalikku abi. Amet kooskõlastab uurimisrühma tööd.

6.      Määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 15 lõike 1 viimast lauset ei kohaldata ameti suhtes juhul, kui see täidab käesoleva määrusega talle pandud ülesandeid.

Artikkel 12

Ametisaladus

1.      Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimusi.

2.      Ametisaladuse hoidmise kohustus on:

         a)      ametis töötavatel või töötanud isikutel;

         b)     ameti volitatud audiitoritel ja ekspertidel;

         c)      riiklikes reguleerivates asutustes või muudes asjaomastes asutustes töötavatel või töötanud isikutel;

         d)     riiklike reguleerivate asutuste või muude asjaomaste asutuste volitatud audiitoritel ja ekspertidel, kellel on vastavalt käesolevale määrusele õigus saada konfidentsiaalset teavet.

3.      Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist, teisi käesoleva määruse sätteid või muid asjakohaseid Euroopa Liidu õigusakte, ei tohi lõikes 2 loetletud isikud konfidentsiaalset teavet, mida nad oma ametikohustuste täitmisel saavad, teatavaks teha ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus üksikuid turuosalisi või turukohti eraldi identifitseerida pole võimalik.

4.      Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate kohtuasjade menetlemist, tohivad amet, riiklikud reguleerivad asutused, pädevad finantsjärelevalveasutused, ESMA ning käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad organid või ▌ isikud kasutada seda teavet üksnes oma ametikohustuste ja ülesannete täitmiseks; muud asutused, organid ▌ või ▌ isikud võivad seda teavet kasutada üksnes sel kindlaksmääratud eesmärgil, milleks teave neile edastati, või siis haldus- või kohtumenetluste käigus, eriti kui need on seotud nende isikute eespool mainitud ülesannete täitmisega. Kui on olemas ameti, riiklike reguleerivate asutuste, pädevate finantsjärelevalveasutuste, ESMA, teavet edastavate organite ▌ või ▌ isikute nõusolek, võib teavet vastuvõttev asutus kasutada seda ka muul otstarbel.

4 a.   Käesolev artikkel ei takista liikmesriigi asutusel kooskõlas siseriikliku õigusega vahetada või edastada konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi asutuselt või ametilt käesoleva määruse alusel.

Artikkel 13

Karistused

Liikmesriigid võtavad vastu karistamist käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse ▌ rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende täitmine. Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ning kajastama rikkumise olemust, kestust ja tõsidust, tarbijatele tekitatud kahju ning seda kasu, mida siseteabe põhjal kauplemine ja turu manipuleerimine võib anda.

Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt ...(23)* ja teatavad komisjonile viivitamatult igast järgnevast muudatusest sätetes.

Liikmesriigid näevad ette, et riiklik reguleeriv asutus võib avalikustada meetmed või karistused, mis on määratud käesoleva määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

Artikkel 14

Rahvusvahelised suhted ▌

Kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide, sealhulgas Euroopa välisteenistuse vastavat pädevust, võib amet arendada kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide haldusasutustega, eelkõige ELi energia hulgimüügiturgu mõjutavate asutustega, et edendada reguleeriva raamistiku ühtlustamist. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kõnealuste järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega.

Artikkel 15

Delegeerimine

1.      Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

2.      Artiklis 5 osutatud volitused delegeeritakse komisjonile viieks aastaks alates ….(24)** Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamise suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.      Kui komisjon võtab delegeeritud õigusakti vastu, teatab ta sellest kohe Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.      Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole 2 kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui enne nimetatud tähtaja lõppu on nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu teatanud komisjonile, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

Artikkel 15 a

Komiteemenetlus

1.      Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.      Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▌

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 7 kohaldatakse kuus kuud pärast kuupäeva, mil komisjon on vastu võtnud artikli 7 lõigetes 1 ja 4 sätestatud asjaomased rakendusaktid.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Euroopa Parlamendi nimel                                                Nõukogu nimel

president                                                                          eesistuja

(1) ELT C 132, 3.5.2011, lk 108. (2) * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌. (3)           xx arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (4)           xx arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (5)           Euroopa Parlamendi [kuupäev] seisukoht. (6)        ELT L 211, 14.8.2009, lk 15. (7)        ELT L 211, 14.8.2009, lk 36. (8)          ELT L 96, 12.4.2003, lk 16. (9)              ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (10)        ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. (11) +          ELT: palun sisestada käesoleva määruse number, kuupäev ja avaldamisviide. (12)       ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. (13)            ELT L 211, 14.8.2009, lk 1. (14)       ELT L 211, 14.8.2009, lk 55. (15)       ELT L 211, 14.8.2009, lk 94. (16)       EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. (17)       ELT L 345, 23.12.2008, lk 75. (18) +          ELT: palun sisestada käesoleva määruse number. (19) +          ELT: palun sisestada käesoleva määruse number. (20)       EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (21)       EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (22) *              18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. (23) *              ELT: palun sisestada kuupäev [kaheksateist kuud] pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. (24) **            Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Euroopa Parlament/nõukogu/komisjon

Ühisdeklaratsioon karistuste kohta

Komisjon jätkab oma tööd sanktsioonide tõhustamise osas finantssektoris ja kavatseb esitada ettepanekud selle kohta, kuidas järjekindlalt tõhustada riiklikke sanktsioone seoses tulevaste seadusandlike algatustega finantsteenuste sektoris. Käesoleva määruse alusel vastu võetavad karistused kajastavad seadusandja lõplikke otsuseid komisjoni eespool osutatud ettepanekute kohta.

Taustteave

Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus (energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus) kehtestab turu kuritarvitamise ning manipulatsiooni vältimiseks energia sektoris (maagaas ja elekter) kogu ELi hõlmava seadusliku raamistiku.

Miks on vaja sektoripõhist lähenemist?

Eelmainitud raamistik peab olema energia hulgimüügituru põhine, täiendamaks juba kehtivaid finantsurgu reguleerivaid määruseid(1). Energiatoodetele iseloomulikud omadused, teatud tüüpi turuga seotud üleastumised (nt energiatootmise varade varjamine), samuti mitmed regulatiivsed eesmärgid vajavad sektoripõhist lähenemist, samal ajal säilitades kooskõla ning sidususe finantsturgu reguleerivate määrusega. Silmas pidades riiklike energiaturgude integreerimist ühtseks Euroopa Liidu turuks, on vajalik ELi raamistik.

Ebaausad võtted energia hulgimüügiturgudel mõjutavad hinnataset sel viisil, et turgudel kaob võimalus täita oma eesmärki anda selge märguanne elektrijaamadele, majapidamistele ja ettevõtetele seoses optimaalse energiatarbimisega, anda suuniseid mõistlikeks energia infrastruktuuri investeeringuteks ning soodustada tõhusat energiakasutust. Selline käitumisviis võib tekitada suure hindade kõikumise, viia lõpptarbija energiahindade tõusuni (nii eraisikutele kui ettevõtetele) ning õõnestada võimalike investorite usaldust energia infrastruktuuri projektide vastu. Edasise ELi energiaturu integratsiooni, mis eeldatavasti toob tarbijatele arvestatavat kasu, eeltingimuseks on energiaturu läbipaistvus. Seetõttu on Euroopa Ülemkogu eesmärgi kehtestada siseturg 2014. aastaks(2)2 saavutamise peamiseks vahendiks energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus.

Määruse kohaselt on keelatud turu kuritarvitamine, kasutades „kauplemist siseteabe põhjal” (artikkel 1 lõige1 ja artikkel 3) ning energiatoodete (elekter ja maagaas) „turu manipuleerimine”. Turuosalised on kohustatud avaldama siseteavet (artikkel 4 lõige 4).

Võtmeroll turu tehingute järelevalve teostamisel on hiljuti loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koosööametil. Käesoleva määruse artikli 7 kohaselt peavad turuosalised esitama ametile andmed oma energia hulgimüügitoodete tehingute kohta. Amet teostab esitatud andmete üle järelevalvet ning esitab kord aastas aruande Euroopa Komisjonile (artikkel 6). Amet jagab saadud teavet teiste asutustega, eriti riikliku reguleeriva asutusega, finantsorganitega ja liikmesriikide pädevate asutustega (artikkel 8).

Turu kuritarvitamise ja turu manipulatsiooni keelu rakendamine on pädeva riikliku asutuse kohustus, nimelt selle reguleeriva asutuse, millele on liikmesriigi poolt tagatud piisavad volitused. (artikkel 6) Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste eeskirjad (artikkel 13).

Käesolev määrus sätestab ameti ja riikliku reguleeriva asutuse vahelise koostöö ja kooskõlastamise süsteemi (artikkel 11). Riiklikud reguleerivad asutused ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet peavad määruse rikkumise põhjendatud kahtluse korral sellest üksteist teavitama. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil on õigus nõuda teavet riiklikelt asutustelt, nõuda uurimise läbiviimist või piiriüleste juhtumite korral mitmetest asutustest koosnevate uurimisrühmade loomist. Turu kuritarvitamise direktiivi rikkumise kahtluse korral peaks energiaasutus teavitama finantsjärelevalve organit ning käesoleva määruse rikkumise kahtluse korral peaks toimima vastupidi (artikkel 11, lõige 3).

Ettepanek võtta vastu määrus sisaldab sätteid, mis aitavad tagada ameti kogutud ja avaldatud andmete konfidentsiaalsust ja turvalisust, samuti konfidentsiaalsest infost tulenevat ametisaladust.

Komisjoni ettepanekul ajakohastatakse ja täpsustatakse käesoleva määruse nõudeid delegeeritud õigusaktides, eeskätt andmekogumise vormi ja sisuga seotut. Delegeeritud õigusaktide menetlus selgitatakse artiklites 15, 16 ja 17.

Käesolev määrus peaks olema kõikides liikmesriikides kohaldatav ilma ülevõtmise meetmeid rakendamata.

Raportööri seisukoht

Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut ja selle energiasektorile keskenduvat sektoripõhist lähenemist turu kuritarvitamise vältimiseks. Ettepaneku struktuur ja määruse kohaldamiseks väljapakutud mehhanismid on väga head, siiski oleks vajalik teha mõningaid parandusi, mis on ära toodud raporti projektis.

Kohaldamisala

Käesolev määrus peaks hõlmama ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluvat CO2 turgu. CO2 turg on tihedalt seotud elektri- ja maagaasiturgudega. Neil turgudel on mitmeid ühiseid põhiomadusi, nagu näiteks elektrinõudluse tase, kivisöe ja maagaasi hinnad, majandustegevus. Seetõttu on CO2 ja energia hulgihinnad üksteisest sõltuvad. Märkimisväärne osa süsinikuturu turuosalistest, eriti elektriettevõtted, on turuosalised ka elektri ning maagaasi hulgimüügiturgudel. Selle tulemusena peaks energia hulgimüügituru sektoripõhine õiguskord sisaldama lepinguid ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks.

Nafta- ja kivisöeturud on samuti seotud maagaasi- ja elektriturgudega. Siiski on eeltoodud turud globaalse mõõtmega ning neid ei ole võimalik ELi tasemel piisavalt mõjutada. Kõnesolevate sektorite turuosalistel peaks olema võimalik edastada teavet, mis aitab suurendada ELi elektri ja maagaasi reguleeritud energiaturgude läbipaistvust ja terviklikkust, ilma et rakendataks kontrolli- ja täitevmehhanisme.

Vähese tähtsusega abi reegel

Et vältida energiaturgude edasise liberaliseerimise takistamist, ei peaks määrus kohalduma väga väikeste turuosaliste suhtes ning sellest tulenevalt tehingute suhtes, mis jäävad alla teatud määra. See hoiab ära takistavad koormad energiaturu uutele sisenejatele. Turuosalised, kelle kauplemismahud jäävad alla teatud piiri, ei peaks olema kohustatud esitama aruandeid oma tehingute kohta ega täitma litsentsimisnõudeid (vähese tähtsusega abi reegel).

Mõisted

Mitmed mõisted vajavad täpsustamist, kuna suur osa mõistetest on võetud vahepeal aegunud turu kuritarvitamise direktiivist. Eeskätt peaks lisama täpsustavaid näiteid turu manipulatsiooni vormide kohta. Pealegi parandavad lisamõisted teksti õigusselgust. Tundub olevat vajalik lisada mõistete „turuosaline” ja „kauplemiskohad” määratlused.

Ameti roll

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil on käesoleva määruse kohaldamisel oluline roll. Seetõttu peaks ametile tagama piisavad finants- ja personaliressursid ning ametil peaks olema võimalik avada kontaktbüroosid oluliste kauplemiskohtade läheduses. Tulenevalt turujärelevalvet teostades saadavatest kogemustest peaks ametil olema võimalik koostada delegeeritud õigusaktide kavandeid ning esitada neid komisjonile vastuvõtmiseks. Käesoleva määruse kohaselt koostatava hulgimüügituru järelevalve aruande peaks vastutuse suurendamiseks esitama ka Euroopa Parlamendile ning avalikustama.

Lisaks võiks tulevikus kaaluda ameti energiapõhiste finantstehingute kauplemisteabehoidla ülesannete täitmist. See kergendaks energiakauplejate tegevust, kuna siis kaob Euroopa Liidu turu infrastruktuuri määrusest tulenev vajadus esitada aruandeid finantssektori kauplemisteabehoidlale ning see annab ametile võimaluse tagada piisavate ressursside olemasolu energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Litsentsimise kord

Käesoleva määruse jõustamisvahendite tugevdamise tagamiseks teeb raportöör ettepaneku kehtestada energiaga kauplejate litsentsimise kord, mis sätestaks, et käesoleva määruse rikkumise korral võib litsentsi ühistada. Ühe liikmesriigi välja antud litsents peaks kehtima kogu Euroopa Liidus. Litsentsimise kord ei peaks suurendama bürokraatiat ning peaks kehtima ainult neile kauplejatele, kelle tehingute maht ületab teatud künnise.

Aruandlus

Komisjon (ja amet) peaksid vähendama aruandluskoormat, kasutades seal kus võimalik saadaolevaid andmeid ning täpsustama viisi, kuidas ettevõtted peaksid kooskõlas mitmete määruste ja direktiividega informatsiooni edastama. Samal ajal võib siseriiklik seadusandlus anda volituse riiklikule reguleerivale asutusele või teistele pädevatele riiklikele asutustele koguda energia hulgimüügiturgude kohta lisaandmeid, mis erinevad ametile esitatavatest andmetest.

Üle kogu ELi ühtlustatud sanktsioonid

Turu manipulatsioonide eest määratavad karistused peaksid olema võrdväärsed üle kogu ELi, selleks et vältida olukordi, kus ettevõtted, kes rikuvad energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse sätteid, paiknevad ümber liikmesriikidesse, kus on kõige leebemad karistused. Komisjon peaks seetõttu 2012. aasta lõpuks esitama ettepaneku ELi tasemel karistusmäärade edasise ühtlustamise ning nende miinimummäärade kehtestamise kohta.

Konfidentsiaalsus ja IT-süsteemid

Raportöör on esitanud mitmeid ettepanekuid, kuidas tugevdada asjaomastele asutustele esitatavate tundlike äriandmete kaitset. Lisaks peaks amet, soovitavalt koostöös ENISAga (Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet), andmetega seotud IT-süsteemides kasutama parimaid võimalikke turvalisusstandardeid.

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud õigusaktide kasutamine peaks olema asjakohaselt piiritletud ning kõik võimalik ja teostatav peaks olema lisatud käesoleva määruse teksti. Lisaks peab enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist läbi viima asjakohaseid konsultatsioone. Igal kaasseadusandjal peaks olema võimalik delegeeritud õigusaktile vastuväite esitamiseks pikendada tavapärast ajalimiiti maksimaalselt kahe kuu võrra. Lisaks peaks määruse kohaldamiseks piisava õigusselguse tagama nõue, et energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus kohaldub täielikult ainult juhul, kui delegeeritud õigusaktid on jõustunud.

Ülaltoodud ettepaneku muudatusi ning samuti õigusloome protsessi ajal tehtud ettepanekuid arvesse võttes peaks käesolev määrus suutma täita oma ülesannet ning parandada energia hulgimüügituru läbipaistvust, terviklikkust ja stabiilsust. Võttes arvesse kõnesoleva mehhanismi olulisust ja kiireloomulisust ELi energia siseturu toimimiseks, annab raportöör oma panuse ettepaneku kiireks vastuvõtmiseks.

(1) Eeskätt turu kuritarvitamise direktiiv (MAD 2003/6/EÜ) ja finantsinstrumentide turgude direktiiv (2004/39/EÜ). (2) 2 Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldused energia kohta, 4. punkt.

LÜHISELGITUS

Ettepanek võtta vastu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta on vajalik.

Kümmekond aastat pärast elektri- ja gaasituru järkjärgulist liberaliseerimist on saanud selgeks, et loodud energiabörsid ja börsivälised lepingud, mida on laialdaselt kasutatud pea kõikjal, ei ole kunagi olnud kaitstud turuga manipuleerimise katsete ega siseteabel põhineva kauplemise eest. Muul moel ei ole võimalik selgitada teatavaid elektri- ja gaasihinna kõikumisi, arvestades sellega, et riigiüleste energiaturgude sügavus ja likviidsus peaks avaldama tasakaalustavat mõju ja muutma hinnad ettenähtavamaks.

Komisjon propageeris energiaturu liberaliseerimist kui vajalikku vahendit, et vähendada tarbijate kulutusi elektrienergiale ja gaasile. Tegelikult on hinnad näidanud tõusutrendi ja energiapuudusest on saanud mõiste, mis seostub toimunud liberaliseerimisega.

Seda enam on vaja tagada, et energiaturud oleksid läbipaistvamad, nende järelevalve tõhusam ning kõik katsed turuga manipuleerida ja neid kuritarvitada saaksid kindlaks tehtud ja karistatud.

Konkreetselt energiaturge käsitleva määruse ettepaneku esitamisega tunnustab komisjon nende turgude eripära ning teeb ettepaneku kohaldada turgude kuritarvitamise ja siseteabe ärakasutamise suhtes samasuguseid norme nagu finantsturgude puhul.

Komisjon on eelkõige lähtunud 28. jaanuari 2003. aasta direktiivist 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta. Teatavate sätete eesmärk on karmistada direktiivi ja selle juures on võetud aluseks muudatused, mida komisjon kavatseb teha seoses direktiivi eesseisva läbivaatamisega. See tekitab probleeme kaasseadusandjatele, kes peavad käesolevas ettepanekus võtma arvesse muudatusi, mis ei jää konkreetsete kehtivate õigusaktide piiridesse. See asjaolu võib tekitada segadust ja vasturääkivusi juhul, kui kaasseadusandjad nõustuvad komisjoni energiaturge käsitleva määruse muudatusettepanekutega, kuid lükkavad tervikuna või osaliselt tagasi turgude kuritarvitamise direktiivi tehtavad samasugused muudatusettepanekud. Selline oht on ehk puhtteoreetiline, kuid täiesti olemas.

Komisjoni määruse ettepanekus soovitatakse anda see ülesanne Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER), mis äsja alustas tegevust Sloveenias Ljubljanas. Kuigi on loogiline, et ACER selle ülesande võtaks, tuleb talle anda selleks vajalik varustus ja töötajaskond.

Energia hulgimüügiturgude tõhusa järelevalve seisukohast on äärmiselt oluline seada sisse optimaalne koostöö riiklike reguleerivate asutuste ja koostööameti vahel ning samuti riiklike finantsturge reguleerivate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

Samuti on vaja tagada, et turuosalisi karistatakse rikkumiste eest. Riikide ametiasutuste kehtestatavad karistused peavad olema hoiatavad ja seepärast peavad need olema suuremad kui pettusest saadav võimalik tulu.

Hiljutises teatises sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris (KOM(2010)716), tõdeb komisjon: „Riiklikes õigusaktides sätestatud haldussanktsioonide miinimum- ja maksimumtasemed erinevad suurel määral ning mõnel juhul on maksimumtase nii madal, et sanktsioonide hoiatav mõju ei pruugi olla piisav.”

Komisjon jätkab: „Selleks et trahv mõjuks ratsionaalsele turuosalisele piisavalt heidutavalt, tuleb võimalus, et rikkumine jääb avastamata, kompenseerida selliste trahvide sätestamisega, mis on oluliselt suuremad finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide rikkumise korral saadavast võimalikust kasust. Finantssektoris, kus paljud võimalikud eeskirjade rikkujad on väga märkimisväärse käibega piiriülesed finantseerimisasutused, ei saa mõne tuhande euro suuruseid trahve pidada piisavalt hoiatavaks.”

Seda, mis kehtib turu kuritarvitamiste vastu võitlemise suhtes finantssektoris, tuleb samuti kohaldada energiaturu suhtes.

Raportöör toetab komisjoni ettepanekut. Määrus on vajalik ja see peaks jõustuma võimalikult kiiresti.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärk peaks olema avatud ja õiglase konkurentsi edendamine energia hulgimüügiturgudel energia lõpptarbija huvides. Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (4 a) Energia hulgimüügiturgude läbipaistvuse suurendamiseks peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009¹ loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (amet) asutama turuosaliste registri.   ________________   ¹ ELT L 211, 14.8.2009, lk 1. Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (6) Mitmel kõige olulisemal energiaturul ei ole energiaturu terviklikkust õõnestav käitumine praegu selgelt keelatud. (6) Mitmel kõige olulisemal energiaturul ei ole praegu selgelt keelatud energiaturu terviklikkust õõnestav käitumine, mis võib energia lõpptarbija jaoks kaasa tuua kõrgemad hinnad. Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (7) Energia hulgimüügiturgudel kaubeldakse koos nii tuletisinstrumentide kui ka kaubaga. Seepärast on oluline, et määratlused, mida tuletisinstrumentide turgudel ja kaubaturgudel turu kuritarvitamise (kauplemine siseteabe põhjal ja turuga manipuleerimine) kohta kasutatakse, oleksid kokkusobivad. (7) Energia hulgimüügiturgudel kaubeldakse koos nii tuletisinstrumentide kui ka kaubaga. Seepärast on oluline, et määratlused, mida tuletisinstrumentide turgudel ja kaubaturgudel turu kuritarvitamise (kauplemine siseteabe põhjal ja turuga manipuleerimine) kohta kasutatakse, oleksid kokkusobivad. See kehtib kõigi reguleeritud turgudel, mitmepoolsete kauplemissüsteemide kaudu või börsiväliselt tehtavate tehingute suhtes, toimugu need vahetult või vahendaja kaudu. Selgitus Oluline on, et määrust kohaldataks kõigi osaliste ja hulgimüügitehingute suhtes, sõltumata instrumendist. Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (11) Siseteabe ja turuga manipuleerimise täpne määratlemine on vajalik dünaamiliste ja muutuvate energia hulgimüügiturgude spetsiifika arvessevõtmiseks. Seoses selliste üksikasjalike eeskirjadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. (11) Siseteabe ja turuga manipuleerimise täpne määratlemine on vajalik dünaamiliste ja muutuvate energia hulgimüügiturgude spetsiifika arvessevõtmiseks. Lünkade vältimiseks reguleerimisel tuleks tagada seostatus liidu muude õigusaktidega finantsteenuste valdkonnas, mis on samuti dünaamiline ja kiiresti muutuv ala. Seoses selliste üksikasjalike eeskirjadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon küsima energiaturgude osaliste arvamust ja konsulteerima energiasektori asutuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010 kohaselt loodud Euroopa järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks konsulteerimise tulemustest teavitada. Selgitus Delegeeritud õigusakti väljatöötamine peab toimuma koostöös ja olema nõuetekohaselt läbipaistev. Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (15) Vajaliku paindlikkuse tagamiseks andmete kogumisel energiatoodete hulgimüügiga seotud tehingute kohta peaksid komisjonil olema volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud akte, milles määratakse kindlaks turuosalistelt nõutava teabe vorm ja sisu ning selle esitamise ajakava. Andmete esitamise kohustus ei tohiks tekitada turuosalistele tarbetuid kulutusi. Käesoleva määruse alusel ei kohaldata täiendavaid aruandluskohustusi isikute suhtes, kes annavad tehingute kohta pädevale asutusele aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta ning kesksetele vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele …/… börsiväliste tuletisinstrumentide kohta.   (15) Vajaliku paindlikkuse tagamiseks andmete kogumisel energiatoodete hulgimüügiga seotud tehingute kohta peaksid komisjonil olema volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud akte, milles määratakse kindlaks turuosalistelt nõutava teabe vorm ja sisu ning selle esitamise ajakava. Andmete esitamise kohustus ei tohiks tekitada turuosalistele välditavaid kulutusi. Käesoleva määruse alusel ei kohaldata täiendavaid aruandluskohustusi isikute suhtes, kes annavad tehingute kohta pädevale asutusele aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta ning kesksetele vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele …/… börsiväliste tuletisinstrumentide kohta. Selgitus Parem on kasutada väljendit „välditavad kulutused” kui „tarbetud kulutused”. Igasugune õiguslik reguleerimine tekitab kulutusi, ehkki neid tuleb võimalikult vähendada, kehtestades miinimumkünnise. Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (18) Amet peaks suutma turuosalistele ja laiemale avalikkusele kättesaadavaks muuta teabe, mis ei ole tundlik äriteave. Selline läbipaistvus aitab turul kindlustunnet luua ja suurendab teadmisi energia hulgimüügiturgude toimimise kohta. (18) Amet peaks suutma turuosalistele ja laiemale avalikkusele kättesaadavaks muuta teabe, mis ei ole tundlik äriteave. Selline läbipaistvus aitab turul kindlustunnet luua ja suurendab teadmisi energia hulgimüügiturgude toimimise kohta. Suurema läbipaistvuse tagamiseks ja avalikkuse parema juurepääsu võimaldamiseks energia hulgimüügihindu puudutavale teabele peaks amet igal kuul koostama aruande hindade muutumisest energia hulgimüügiturgudel maade kaupa. Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (19) Riiklikud reguleerivad asutused peaksid vastutama käesoleva määruse jõustamise eest liikmesriikides. Et seda ülesannet tõhusalt täita, peaksid neil olema vajalikud uurimisvolitused. (19) Riiklikud reguleerivad asutused peaksid olema kohustatud jõustama käesoleva määruse liikmesriikides. Et seda ülesannet tõhusalt täita, peaksid neil olema vajalikud uurimisvolitused. Selgitus Tuleb tagada, et kõik riiklikud asutused kuritarvitamise vastases võitluses osaleksid. Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (23) Oluline on, et käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused oleksid proportsionaalsed ja hoiatavad ning kajastaksid rikkumise tõsidust ning seda kasu, mida siseteabe põhjal kauplemine ja turu manipuleerimine võib anda. Võttes arvesse vastastoimet elektri ja gaasi tuletisinstrumentidega kauplemise ja tegeliku elektri ja gaasiga kauplemise vahel, peaksid käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused olema samal tasemel karistustega, mis liikmesriigid on heaks kiitnud direktiivi 2003/6/EÜ rakendamisel. (23) Oluline on, et käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused oleksid proportsionaalsed ja hoiatavad ning kajastaksid rikkumise tõsidust ning seda kasu, mida siseteabe põhjal kauplemine ja turu manipuleerimine võib anda. Et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist, mis tähendab tehingute toimumist seal, kus reguleerimine on paindlikum või karistuste osas leebem, peaks komisjon olukorra korrapäraselt üle vaatama. Vajaduse korral peaks komisjon tegema ettepaneku karistuste miinimumnormide kehtestamiseks, sihiga luua Euroopa Liidus ühtlustatud karistuste süsteem. Võttes arvesse vastastoimet elektri ja gaasi tuletisinstrumentidega kauplemise ja tegeliku elektri ja gaasiga kauplemise vahel, peaksid käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused olema samal tasemel karistustega, mis liikmesriigid on heaks kiitnud direktiivi 2003/6/EÜ rakendamisel. Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 2 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide asjaomastel turgudel osalejate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on pärit Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest. Sätteid kohaldatakse energia hulgimüügitoodete kõikide müügi- ja ostutehingute, tootmise, tarnimise, ülekandmise ja kohaletoimetamise suhtes. Selgitus Oluline on täpsustada, et määrust kohaldatakse samuti kõigi energiaturu ühenduseväliste osaliste suhtes, sõltumata osutatavast teenusest. Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. „Siseteave” – täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel on avaldamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende energia hulgimüügitoodete hinnale. 1. „Siseteave” – täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel on avaldamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende energia hulgimüügitoodete hinnale. Esimese lõigu kohaldamisel peetakse silmas teavet, mida mõistlikult tegutsev turuosaline energia hulgimüügitoote kohta tehingut sõlmides tõenäoliselt kasutab ja millel on avaldamise korral tõenäoliselt oluline mõju selliste energia hulgimüügitoodete hindadele. See teave hõlmab andmeid elektri ja maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks ettenähtud rajatiste võimsuse kohta ning teavet, mille avaldamist nõuavad liidu või riiklikul tasandil kohaldatavad õigusnormid, turueeskirjad ning asjaomasel energia hulgimüügiturul sõlmitud lepingud ja tunnustatud turutavad. Esimese lõigu kohaldamisel tähendab siseteave teavet:   (a) mille avalikustamist nõuavad määruste (EÜ) nr 714/2009, (EÜ) nr 715/2009 või käesoleva määruse sätted, sealhulgas nende määruste kohaselt vastuvõetud suunised, võrgukoodid või delegeeritud õigusaktid, või muud Euroopa Liidu tasandi õigusnormid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju¹, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju²; või   (b) mida mõistlikult tegutsev kutseline turuosaline energia hulgimüügitoote kohta tehingut sõlmides tõenäoliselt kasutab ja millel on avaldamise korral tõenäoliselt oluline mõju selliste energia hulgimüügitoodete hindadele. See teave hõlmab ajakohastatud andmeid energiavarude kohta, andmeid elektri ja maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks ettenähtud rajatiste või maagaasi veeldusjaamade võimsuse kohta ning teavet, mida asjakohasel energia hulgimüügiturul regulaarselt teatavaks tehakse või mille avaldamist nõuavad liidu või riiklikul tasandil kohaldatavad õigusnormid, turueeskirjad ning asjaomasel energia hulgimüügiturul sõlmitud lepingud ja tunnustatud turutavad.   ______________   ¹ ELT L 211, 14.8.2009, lk 55. ² ELT L 211, 14.8.2009, lk 94. Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a – taane 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek –mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või püüavad kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel, välja arvatud juhul, kui tehingud sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on seaduspärased põhjused ning need tehingud ja kauplemisega seotud korraldused on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega või –mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või püüavad kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel, välja arvatud juhul, kui tehingud sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on seaduspärased põhjused; Selgitus Sugugi mitte kõik nn tunnustatud turutavad ei ole vastuvõetavad. Just seetõttu, et teatavad nn tunnustatud turutavad (nagu tehniliselt kättesaadava tootmisvõimsuse tagasihoidmine), ei ole vastuvõetavad, kavatseb EL seda küsimust õigusaktiga reguleerida. Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Näiteks on turumanipulatsioon sellise mulje jätmine, et kättesaadav elektritootmise võimsus või gaasi kättesaadavus või kättesaadav ülekandevõimsus on teine kui tegelikult füüsiliselt kättesaadav võimsus. Turumanipulatsioon on sellise mulje jätmine, et kättesaadav elektritootmise võimsus või gaasi kättesaadavus või kättesaadav ülekandevõimsus on teine kui tegelikult füüsiliselt kättesaadav võimsus, sealhulgas infrastruktuuri reserveerimine energia edastamisega tegelevatele turuosalistele, kes ei kavatse seda kasutada. Selgitus Ei ole vaja tuua „näiteid” turumanipulatsioonide kohta, vaid selgelt keelata manipuleerimine, sealhulgas ka võimsuste liigne reserveerimine. Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Turuosalised avalikustavad siseteabe, mis käsitleb kõnealuse turuosalise äritegevust või rajatisi, mida ta kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest ta vastutab. Selline teave peab sisaldama andmeid elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse kohta. Turuosalised avalikustavad õigeaegselt siseteabe, mis käsitleb kõnealuse turuosalise äritegevust või rajatisi, mida ta kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest ta vastutab. Selline teave peab sisaldama andmeid elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse kohta, sealhulgas võimsuse vähenemine hooldustööde või õnnetuste tagajärjel. Selgitus Võimsuse vähenemine võib turge oluliselt mõjutada ning kutsuda esile manipuleerimist. Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Mõiste „ettevõtja” tähendab samuti sidusettevõtjat nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (konsolideeritud aastaaruannete kohta)¹ artiklite 1 ja 2 tähenduses.   ______________   ¹ EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Selgitus Ettevõtja mõistet tuleb käsitleda selle loogilises tähenduses, mis hõlmab kõiki äriühingu filiaale ja olulisi osalusi. Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Energia hulgimüügituru edaspidist arengut silmas pidades peaks komisjon kooskõlas artikliga 15 ja kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi vastu võtma delegeeritud õigusaktid, täpsustades artikli 2 lõigetes 1–5 esitatud mõisteid. 1. Energia hulgimüügituru edaspidist arengut silmas pidades ning ühtsuse tagamiseks finants- ja energiateenuseid käsitlevate liidu õigusaktide arenguga peaks komisjon kooskõlas artikliga 15 ja kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi vastu võtma delegeeritud õigusaktid, täpsustades artikli 2 lõigetes 1–5 esitatud mõisteid. Selgitus Tuleb tagada ühtsus kõigi asjaomaste õigusaktidega. Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Amet teostab järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle, et avastada ja vältida siseteabel ja turuga manipuleerimisel põhinevat kauplemist. Ta kogub energia hulgimüügiturgude hindamiseks ja järelevalveks vajalikke andmeid, nagu on ette nähtud artikliga 7. 1. Amet teostab järelevalvet energia hulgimüügitoodetega kauplemise üle, kaasa arvatud börsivälised tehingud, mille hulka kuuluvad ka lepingud suurte energia lõppkasutajatega, et avastada ja vältida siseteabel ja turuga manipuleerimisel põhinevat kauplemist. Ta kogub energia hulgimüügiturgude hindamiseks ja järelevalveks vajalikke andmeid, nagu on ette nähtud artikliga 7. Selgitus Reguleerijatel peab olema ülevaade kogu turust. Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Amet avaldab igakuise riikide kaupa liigendatud aruande hindade muutumisest Euroopa Liidu elektri ja gaasi hulgimüügiturgudel. Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Ameti valduses on andmed energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste kohta. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid vastu artikli 15 kohaselt, kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi, ja näeb ette teabeesituse ajakava, vormi ja sisu ning vajaduse korral määratleb tehingutest teatamise künnised ning lepingutüübid, mille korral tuleb seotud tehingutest teatada. 1. Ametile edastatakse otseselt ja õigeaegselt andmed energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste kohta. Energia hulgimüügiturgudel kauplemise jälgimiseks peaks selline kogutud teave võimaldama ametil tuvastada turu kuritarvitusi ning jälgida tingimuste kujunemist, mille korral turu kuritarvitused on tõenäolisemad või ohtlikumad. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid vastu artikli 15 kohaselt, kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi, ja näeb ette teabeesituse ajakava, vormi ja sisu ning määratleb tehingutest teatamise künnised ning lepingutüübid, mille korral tuleb seotud tehingutest teatada. Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Kehtestatakse miinimumkünnis, et vabastada andmete esitamise kohustusest ettevõtjad, kes oma suuruse tõttu ei mõjuta tõenäoliselt energiaturge. Selgitus VKEde kulutuste vähendamiseks on vaja kindlaks määrata miinimumkünnis. Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 b (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 15 ning artiklites 16 ja 17 esitatud tingimustel vastu delegeeritud õigusaktid, täpsustades miinimumkünnise, millest allpool on tehingud teabenõudest vabastatud, kuna need oma väiksuse tõttu ei suuda energiaturgu mõjutada. Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Kui komisjon võtab vastavalt käesolevale artiklile vastu delegeeritud õigusakte, väldib ta kahekordseid teabenõudeid ning ebaproportsionaalset halduskoormust, võttes arvesse muude asjakohaste ELi õigusaktidega kehtestatud teabenõudeid. Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Vajaduse korral järgib amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Amet järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Riiklikud reguleerivad asutused tagavad artiklites 3 ja 4 sätestatud keeldude kohaldamise. 1. Riiklikud reguleerivad asutused on kohustatud tagama artiklites 3 ja 4 sätestatud keeldude kohaldamise. Selgitus Kõigil riiklikel asutustel peab olema kohustus aidata kaasa turu kuritarvitamise ja siseringitehingute vastu võitlemisele. Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Iga liikmesriik varustab oma reguleerivad asutused selle ülesande täitmiseks vajalike uurimisvolitustega. Neid volitusi kasutatakse proportsionaalsel viisil. Volitusi kasutatakse: Iga liikmesriik varustab oma reguleerivad asutused selle ülesande viivitamatuks täitmiseks vajalike uurimisvolitustega. Neid volitusi kasutatakse proportsionaalsel viisil. Volitusi kasutatakse: Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Riiklikud reguleerivad asutused teevad koostööd nii ametiga kui ka omavahel, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Riiklikud reguleerivad asutused teevad koostööd nii ametiga kui ka omavahel, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Selline koostöö võib toimuda ka riiklike reguleerivate asutuste piirkondliku koostöö vormis ameti struktuuri raames, eesmärgiga kajastada turu tegelikku olukorda. Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui riiklik reguleeriv asutus kahtlustab, et energia hulgimüügiturgusid või energia hulgimüügitoodete hindasid mõjutavad teod on toime pandud teises liikmesriigis, võib ta paluda ametil võtta lõike 4 kohaseid meetmeid. Kui riiklik reguleeriv asutus kahtlustab või kui ameti esialgse hinnangu ja analüüsi põhjal on alust oletada, et energia hulgimüügiturgusid või energia hulgimüügitoodete hindasid mõjutavad teod on toime pandud teises liikmesriigis, palub riiklik reguleeriv asutus ametil võtta lõike 4 kohaseid meetmeid. Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurib tihedas koostöös pädevate riiklike reguleerivate ja finantsasutustega võimalikke lünki praeguses järelevalvetegevuses energiaga seotud finantsturgude ja -toodete üle ning võtab vajadusel kõik vajalikud meetmed turu kuritarvitamise ärahoidmiseks. Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c) riiklikes reguleerivates asutustes töötavatel või töötanud isikutel; (c) isikutel, kes töötavad või on töötanud riiklikes reguleerivates asutustes või muudes riiklikes asutustes, kellele juhtum võidakse suunata; Selgitus Ametisaladuse hoidmise kohustus peab kehtima kõigi asjaomaste asutuste suhtes. Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid võtavad vastu karistamist käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete täitmine. Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt ... ning teavitavad komisjoni viivitamata ka kõikidest järgnevatest neid sätteid mõjutavatest muudatustest. Liikmesriigid võtavad vastu karistamist käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete täitmine. Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need kajastavad rikkumise tõsidust ja on oluliselt suuremad ebaseaduslikust tehingust saadavast reaalsest või võimalikust tulust. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt ... ning teavitavad komisjoni viivitamata ka kõikidest järgnevatest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.   Pärast seda, kui kõik liikmesriigid on teinud komisjonile teatavaks oma reeglid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, hindab komisjon kord kolme aasta jooksul riiklike karistussüsteemide tulemuslikkust ja kaalub vajadust esitada ettepanek karistuste miinimumstandardite kehtestamiseks, et luua kogu Euroopa Liitu hõlmav ühtlustatud karistuste süsteem. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamise tulemustest. Selgitus Karistused peavad olema suuremad kui võimalik tulu. Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist küsib komisjon energiaturgude osaliste arvamust ja konsulteerib energiasektori asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse konsulteerimise tulemustest. Selgitus Delegeeritud õigusakti väljatöötamine peab toimuma koostöös ja olema nõuetekohaselt läbipaistev. Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teavitab sellest teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused. 2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teavitab sellest teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist. Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra. Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 17 a   Ameti töötajad ja vahendid   Hiljemalt 15. detsembriks 2011 hindab amet käesoleva määruse kohaste volituste ja kohustuste võtmisest tulenevat töötajate ja vahendite vajadust ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

MENETLUS

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus energiaturu terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta on olukorda arvestav vahend, mille eesmärk on hoida ära turu kuritarvitamine energiasektoris. Määruses esitatakse ettepanek selle kohta, kuidas Euroopas käsitada turu kuritarvitamise direktiivi reguleerimisalast välja jäävaid elektri- ja gaasitoodete hulgimüügiturgudel siseteabega kauplemise ja turuga manipuleerimise keeldusid.

Selles küsimuses on Euroopa käsitusviis põhjendatud, kuna üha enam vähenevad riigiülesed piirid nii kauplemis- kui ka tootmis- ja tarbimiskohtade puhul. Lisaks ei piirdu ühes liikmesriigis esinenud turu kuritarvitamine ühe liikmesriigiga, vaid see võib potentsiaalselt mõjutada elektri ja gaasi hulgimüügihindu teistes liikmesriikides ning tõsta kunstlikult hindu tarbijate jaoks. Lõppkokkuvõttes olenevad konkurentsivõimelistest ja terviklikest Euroopa energiaturgudest Euroopa kodumajapidamiste ja äriettevõtete elektrienergiale tehtavad kulutused. Kui turu kuritarvitamisega ei tegelda tõhusalt, tõusevad energiahinnad kõigis liikmesriikides.

Määruse reguleerimisala osas tuleb märkida, et energia hulgimüügiturud ei peaks hõlmama üksnes börsitehinguid, vaid ka reguleerimata turgusid, sest sellised tehingud võivad mõjutada kauplemist energiabörsidel. Arvamuse koostaja leiab, et määruses tuleks ette näha, et pädevatel ametiasutustel oleks juurdepääs kogu asjakohasele teabele, sealhulgas kahepoolsetele lepingutele kogu liidus, et täielikult aru saada turul toimuvatest arengutest.

Määruses volitatakse komisjoni võtma aruandluskohustuste osas delegeeritud õigusakte, määratakse kindlaks turuosalistelt nõutava teabe vorm ja sisu ning selle esitamise ajakava. Komisjon on samuti volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte, milles määratletakse dünaamilise ja muutuva siseteabe ja turuga manipuleerimise mõisted. Arvamuse koostaja on arvamusel, et delegeeritud õigusaktidele vastuväidete periood, mis on sätestatud määruses, peaks olema kooskõlas ühise arusaamaga delegeeritud õigusaktide praktilise kasutuskorra küsimuses. Määruses tuleks ette näha võimalus pikendada vastuväidete esitamise perioodi kahe kuuni. Komisjon peaks määruse mitteoluliste osade muutmiseks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjakohaste dokumentide õigeaegse üleandmise ja vajalike konsultatsioonide pidamise.

Lõpetuseks − oluline on tagada tarbijate kindlustunne elektri- ja gaasiturgude terviklikkuse suhtes ning pakkumise ja nõudluse vahelise koostoime õiglane peegeldumine energia hulgimüügiturgude hindades. Tarbijad on viimane lüli, kes saavad kasu energia hulgimüügiturgude läbipaistvusest ja terviklikkusest, ja nad on turu kuritarvituste peamised ohvrid. Energia kõrgem hind mõjutab tarbijaid otseselt ja kaudselt, sest nad üksnes ei maksa energia eest kõrgemat hinda, vaid kogevad ka teiste kaupade ja teenuste kunstlikku hinnatõusu. Arvamuse koostaja teeb eespool loetletud põhjustel ja et olla piisavalt hoiatav ettepaneku sätestada määruses, et karistuste määramisel ei võetaks arvesse üksnes saadud kasu ja rikkumise raskust, vaid ka tarbijatele tekitatud kahju.

MUUDATUSEttepanekud

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (1) Oluline on tagada tarbijate kindlustunne elektri- ja gaasiturgude terviklikkuse suhtes ning pakkumise ja nõudluse vahelise koostoime õiglane peegeldumine energia hulgimüügiturgude hindades. (1) Oluline on, et pakkumise ja nõudluse koostoime peegelduks õiglaselt energia hulgimüügiturgude hindades, millega tagataks, et tarbijad ja mikroettevõtjad maksavad kogu Euroopa Majanduspiirkonnas elektri ja gaasi eest õiglast hinda, mis pikema aja jooksul suurendaks tarbijate usaldust elektri- ja gaasituru vastu ning kindlustaks kõigile kodanikele taskukohase, juurdepääsetava ja kättesaadava energia. Selgitus Määruse eesmärk on saavutada energia õiglane hind. Lisaks tuleb energiaküsimustes selgelt rõhutada meie Euroopa Majanduspiirkonna partnerite rolli. Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (3) Euroopa Liidu energiaturud on omavahel üha tihedamalt seotud. Turu kuritarvitamine ühes liikmesriigis mõjutab elektri ja gaasi hulgimüügihindu teistes liikmesriikides. Seepärast ei saa turgude terviklikkuse kindlustamine olla probleem, mis tekitab muret vaid üksikutele liikmesriikidele. (3) Euroopa Liidu energiaturud on omavahel üha tihedamalt seotud. Turu kuritarvitamine ühes liikmesriigis ei mõjuta mitte üksnes elektri ja gaasi hulgimüügihindu teistes liikmesriikides, vaid ka jaemüügihindu tarbijatele ja mikroettevõtjatele. Seepärast ei saa turgude terviklikkuse kindlustamine olla probleem, mis tekitab muret vaid üksikutele liikmesriikidele. Seetõttu on täielikult toimiva, ühendatud ja integreeritud energiasiseturu väljakujundamiseks hädavajalik tugev piiriülene turujärelevalve. Selgitus Arvestades, et määruse eesmärgiks on tagada õiglased energiahinnad, on oluline võtta arvesse tarbijate ja mikroettevõtete konkreetset olukorda. Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (4) Energia hulgimüügiturud hõlmavad nii kaubaturgusid kui ka tuletisinstrumentide turgusid ning nende sektorite hinnakujundused on omavahel seotud. (4) Energia hulgimüügiturud hõlmavad nii kaubaturgusid kui ka tuletisinstrumentide turgusid ning nende sektorite hinnakujundused on omavahel seotud. Need hõlmavad muu hulgas nii reguleeritud kui ka reguleerimata turgusid ja vahendatud börsiväliseid tehinguid. Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (4 a) Energia hulgimüügiturgude läbipaistvuse suurendamiseks peaks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) asutama turuosaliste registri. Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (11) Siseteabe ja turuga manipuleerimise täpne määratlemine on vajalik dünaamiliste ja muutuvate energia hulgimüügiturgude spetsiifika arvessevõtmiseks. Seoses selliste üksikasjalike eeskirjadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. (11) Siseteabe ja turuga manipuleerimise täpne määratlemine on vajalik dünaamiliste ja muutuvate energia hulgimüügiturgude spetsiifika arvessevõtmiseks. Seoses selliste üksikasjalike eeskirjadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Komisjon tagab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning viib varakult läbi asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid, sealhulgas konsultatsioonid ekspertide tasandil. Selgitus Viide ühisele arusaamale delegeeritud õigusaktide praktilise kasutuskorra küsimuses. Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (13) Tõhus turujärelevalve aitab avastada ja tõkestada turu kuritarvitamisi energia hulgimüügiturgudel. Amet on kõige sobivam institutsioon sellise järelevalve teostamiseks, sest tal on ülevaade kogu Euroopa Liidu elektri- ja gaasiturgudest ning vajalikud teadmised liidu elektri- ja gaasiturgude ja -võrkude kohta. Riiklikel reguleerivatel asutustel, kes on kursis energiaturgude arenguga oma liikmesriigis, peaks olema oluline roll tõhusa turujärelevalve tagamises. (13) Tõhus turujärelevalve aitab avastada ja tõkestada turu kuritarvitamisi energia hulgimüügiturgudel. Amet on kõige sobivam institutsioon sellise järelevalve teostamiseks, sest tal on ülevaade kogu Euroopa Liidu elektri- ja gaasiturgudest ning vajalikud teadmised liidu elektri- ja gaasiturgude ja -võrkude kohta. Riiklikel reguleerivatel asutustel, kes on kursis energiaturgude arenguga oma liikmesriigis, peaks olema oluline roll tõhusa turujärelevalve tagamises. Seetõttu sõltub energiaturu nõuetekohase järelevalve ja läbipaistvuse tagamine mitmete Euroopa Liidu asutuste ja riiklike ametivõimude tihedast koostööst ja tõhustatud kooskõlastamisest. Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (15) Vajaliku paindlikkuse tagamiseks andmete kogumisel energiatoodete hulgimüügiga seotud tehingute kohta peaksid komisjonil olema volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud akte, milles määratakse kindlaks turuosalistelt nõutava teabe vorm ja sisu ning selle esitamise ajakava. Andmete esitamise kohustus ei tohiks tekitada turuosalistele tarbetuid kulutusi. Käesoleva määruse alusel ei kohaldata täiendavaid aruandluskohustusi isikute suhtes, kes annavad tehingute kohta pädevale asutusele aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta16 ning kesksetele vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele …/… börsiväliste tuletisinstrumentide kohta. (15) Vajaliku paindlikkuse tagamiseks andmete kogumisel energiatoodete hulgimüügiga seotud tehingute kohta peaksid komisjonil olema volitused võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud akte, milles määratakse kindlaks turuosalistelt nõutava teabe vorm ja sisu ning selle esitamise ajakava. Andmete esitamise kohustus ei tohiks tekitada turuosalistele tarbetuid kulutusi, kuid peab kindlustama, et amet saab kogu teabe, mida ta vajab oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Käesoleva määruse alusel ei kohaldata täiendavaid aruandluskohustusi isikute suhtes, kes annavad tehingute kohta pädevale asutusele aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta16 ning kesksetele vastaspooltele ja kauplemisteabehoidlatele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele …/… börsiväliste tuletisinstrumentide kohta. Seejuures tuleb aga tagada, et pädevad asutused ja kauplemisteabehoidlad teeksid kogu vajaliku teabe ametile viivitamatult teatavaks. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning viib varakult läbi asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid, sealhulgas konsultatsioonid ekspertide tasandil. Selgitus Viide ühisele arusaamale delegeeritud õigusaktide praktilise kasutuskorra küsimuses. Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (18) Amet peaks suutma turuosalistele ja laiemale avalikkusele kättesaadavaks muuta teabe, mis ei ole tundlik äriteave. Selline läbipaistvus aitab turul kindlustunnet luua ja suurendab teadmisi energia hulgimüügiturgude toimimise kohta. (18) Amet peaks suutma turuosalistele ja laiemale avalikkusele kättesaadavaks muuta teabe, mis ei ole tundlik äriteave. Selline läbipaistvus aitab turul kindlustunnet luua ja suurendab teadmisi energia hulgimüügiturgude toimimise kohta. Suurema läbipaistvuse tagamiseks ja avalikkusele parema juurepääsu võimaldamiseks energia hulgimüügihindu puudutavale teabele peaks amet koostama iga kuu maade kaupa aruande hindade muutumise kohta energia hulgimüügiturgudel. Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (23) Oluline on, et käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused oleksid proportsionaalsed ja hoiatavad ning kajastaksid rikkumise tõsidust ning seda kasu, mida siseteabe põhjal kauplemine ja turu manipuleerimine võib anda. Võttes arvesse vastastoimet elektri ja gaasi tuletisinstrumentidega kauplemise ja tegeliku elektri ja gaasiga kauplemise vahel, peaksid käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused olema samal tasemel karistustega, mis liikmesriigid on heaks kiitnud direktiivi 2003/6/EÜ rakendamisel. (23) Oluline on, et käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused oleksid proportsionaalsed ja hoiatavad ning kajastaksid rikkumise tõsidust, seda kasu, mida siseteabe põhjal kauplemine ja turu manipuleerimine võib anda, ning tarbijale tekitatud kahju. Võttes arvesse vastastoimet elektri ja gaasi tuletisinstrumentidega kauplemise ja tegeliku elektri ja gaasiga kauplemise vahel, peaksid käesoleva määruse rikkumise eest määratavad karistused olema samal tasemel karistustega, mis liikmesriigid on heaks kiitnud direktiivi 2003/6/EÜ rakendamisel. Selleks et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist, mille puhul lepingud sõlmitakse nendes riikides, kus karistuse oht on kõige väiksem, peaks komisjon olukorda regulaarselt kontrollima ning õigeaegselt esitama ettepaneku karistuste ühtlustatud miinimumsüsteemi loomiseks Euroopa Liidus. Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis keelavad sarnaselt finantsturgudel rakendatavate eeskirjadega turu kuritarvitamise energia hulgimüügiturgudel. Määruses nähakse ette, et järelevalvet energia hulgimüügiturgude üle teostab amet. Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis keelavad sarnaselt finantsturgudel rakendatavate eeskirjadega turu kuritarvitamise energia hulgimüügiturgudel. Määruses nähakse ette, et järelevalvet energia hulgimüügiturgude üle teostab amet tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutustega. Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. „Siseteave” – täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel on avaldamise korral tõenäoliselt märkimisväärne mõju nende energia hulgimüügitoodete hinnale. 1. „Siseteave” – täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral tõenäoliselt olla märkimisväärne mõju nende energia hulgimüügitoodete hinnale. Selgitus Seostatud turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis kasutatud määratlusega. Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a – taane 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või püüavad kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel, välja arvatud juhul, kui tehingud sooritanud või kauplemisega seotud korraldusi andnud isik tõendab, et tema tegevusel on seaduspärased põhjused ning need tehingud ja kauplemisega seotud korraldused on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega või mille kaudu üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või püüavad kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna ebaharilikul või kunstlikul tasemel või Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 4 – alapunkt d a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (d a) maagaasi muundamisega (taasgaasistamine ja veeldamine) seotud lepingud; Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 5 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. „Energia hulgimüügiturg” – iga turukoht liidus, kus kaubeldakse energia hulgimüügitoodetega. 5. „Energia hulgimüügiturg” – iga turg, nii reguleeritud kui reguleerimata turg ja vahendatud börsiväliseid tehingud liidus, kus kaubeldakse energia hulgimüügitoodetega Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 6 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 a. „Turuosaline” – iga isik, kes sõlmib tehingu, sealhulgas esitab tellimuse kaubelda ühel või mitmel energia hulgimüügiturul. Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 6 b (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 b. „isik” – füüsiline või juriidiline isik; Selgitus Vrd turu kuritarvitamist käsitlev direktiiv 2003/6/EÜ. Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4 – lõik 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Turuosalised avalikustavad siseteabe, mis käsitleb kõnealuse turuosalise äritegevust või rajatisi, mida ta kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest ta vastutab. Selline teave peab sisaldama andmeid elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse kohta. 4. Turuosalised avalikustavad tõhusalt lõike 1 punktis b osutatud siseteabe, mis käsitleb kõnealuse turuosalise äritegevust või rajatisi, mida ta kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest ta vastutab. Selline teave peab sisaldama andmeid elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse kohta. Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Energia hulgimüügituru edaspidist arengut silmas pidades peaks komisjon kooskõlas artikliga 15 ja kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi vastu võtma delegeeritud õigusaktid, täpsustades artikli 2 lõigetes 1–5 esitatud mõisteid. 1. Energia hulgimüügituru edaspidist arengut silmas pidades ja käesoleva määruse ühtse rakendamise tagamiseks kogu liidus peaks komisjon kooskõlas artikliga 15 ja kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi vastu võtma delegeeritud õigusaktid, täpsustades artikli 2 lõigetes 1–5 esitatud mõisteid. Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 b (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 b. Selleks et oma ülesandeid tõhusalt täita, peab ametil ühtlasi olema juurdepääs teabele võrkude, torujuhtmete ja hoidlate tegeliku füüsilise infrastruktuuri kohta, mis võimaldab tal tegeleda turukorraldusega, tuvastada kitsaskohti, kodifitseerida võimsusi ning leppida kokku võrkude kättesaadavuse algoritmides, mis tagaks täiesti läbipaistvad turutingimused. Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Amet peab vähemalt kord aastas esitama komisjonile aruande oma käesoleval määrusel põhineva tegevuse kohta. Nendes aruannetes tuleks juhtida komisjoni tähelepanu turueeskirjades, standardites ja menetlustes esinevatele puudustele, mis võivad hõlbustada kauplemist siseteabe põhjal ja turu kuritarvitamist või õõnestavad siseturgu. Need aruanded võib kombineerida määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 11 lõikes 2 osundatud aruandega. 3. Amet peab vähemalt kord aastas esitama Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande oma käesoleval määrusel põhineva tegevuse kohta ja selle aruande avalikustama. Nendes aruannetes tuleks juhtida komisjoni tähelepanu turueeskirjades, standardites ja menetlustes esinevatele puudustele, mis võivad hõlbustada kauplemist siseteabe põhjal ja turu kuritarvitamist või õõnestavad siseturgu. Need aruanded võib kombineerida määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 11 lõikes 2 osundatud aruandega. Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Amet võib anda soovitusi tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste registreerimise kohta, kui ta peab nende andmeid energia hulgimüügiturgude tõhusa järelevalve jaoks vajalikuks. Enne selliste soovituste andmist konsulteerib amet huvitatud isikutega määruse (EÜ) nr 713/2009 artiklis 10 osutatud viisil. Eriti oluline on konsulteerimine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega, riiklike reguleerivate asutustega ja liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutustega. Amet võib anda soovitusi tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste ning kahepoolsete kauplemistehingute registreerimise kohta, kui ta peab nende andmeid energia hulgimüügiturgude tõhusa järelevalve jaoks vajalikuks. Enne selliste soovituste andmist konsulteerib amet huvitatud isikutega määruse (EÜ) nr 713/2009 artiklis 10 osutatud viisil. Eriti oluline on konsulteerimine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega, riiklike reguleerivate asutustega ja liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutustega. Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 2 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Kõik soovitused tuleks teha Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning üldsusele kättesaadavaks. Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Amet avaldab iga kuu riikide kaupa aruande hinnamuutuste koha Euroopa Liidu elektri ja gaasi hulgimüügiturgudel. Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 b (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 b. Võttes arvesse kaupade hindade kõikumisest tingitud elektri ja gaasi hindade suurt kõikumist lõpptarbija jaoks, tuleb püüda hõlbustada nende kaupade puhul muutuvate aktsiisimaksude kasutuselevõtmist, et stabiliseerida lõpptarbija makstavat hinda. Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Ameti valduses on andmed energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste kohta. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid vastu artikli 15 kohaselt, kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi, ja näeb ette teabeesituse ajakava, vormi ja sisu ning vajaduse korral määratleb tehingutest teatamise künnised ning lepingutüübid, mille korral tuleb seotud tehingutest teatada. 1. Ameti valduses on andmed energia hulgimüügiturgudel sõlmitud tehingute, sealhulgas ka kauplemisega seotud korralduste kohta. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid vastu artikli 15 kohaselt, kohaldades artiklites 16 ja 17 sätestatud tingimusi, ja näeb ette teabeesituse ajakava, vormi ja sisu ning määratleb tehingutest teatamise künnised ning lepingutüübid, mille korral tuleb seotud tehingutest teatada. Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega tagatakse, et lõike 3 punktides a ja b osundatud isikute suhtes, kes on teatanud oma tehingutest vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) ---/---- börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta [Euroopa turu infrastruktuuri määrus – 2010/0250(COD)] ei kohaldata andmete esitamise kohustust lisaks nimetatud õigusaktides nõutule. 2. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega tagatakse, et lõike 3 punktides a ja b osundatud isikute suhtes, kes on teatanud oma tehingutest vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) ---/---- börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta [Euroopa turu infrastruktuuri määrus – 2010/0250(COD)] ei kohaldata andmete esitamise kohustust lisaks nimetatud õigusaktides nõutule, tingimusel et käesoleva määrusega ettenähtud aruandluskohustused on täidetud. Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Amet loob mehhanismi talle artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt laekuva teabe jagamiseks riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste ja muude asjaomaste asutustega. Amet muudab lõikes 1 osutatud mehhanismi kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on kasutusele võtnud süsteemid, mis võimaldavad ametil täita artikli 9 lõikes 1 seatud tingimusi. 1. Amet loob mehhanismi talle artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt laekuva teabe jagamiseks riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja muude asjaomaste asutustega. Amet muudab lõikes 1 osutatud mehhanismi kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on kasutusele võtnud süsteemid, mis võimaldavad ametil täita artikli 9 lõikes 1 seatud tingimusi. Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Amet võib avalikustada osa tema valduses olevast teabest tingimusel, et tundlikku äriteavet üksikute turuosaliste või üksiktehingute kohta ei avaldata. 2. Vastavalt artiklile 12 peaks amet avalikustama osa tema valduses olevast teabest koondatud, anonüümsel ja kättesaadaval kujul, mis suurendab usaldust turu ja turu läbipaistvuse vastu, tingimusel et tundlikku äriteavet üksikute turuosaliste või üksiktehingute kohta ei avaldata. Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek d) nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta; d) nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta, pidades nõuetekohaselt kinni isikuandmete kaitset käsitlevatest õigusaktidest; Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid võtavad vastu karistamist käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete täitmine. Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt ... ning teavitavad komisjoni viivitamata ka kõikidest järgnevatest neid sätteid mõjutavatest muudatustest. Liikmesriigid võtavad vastu karistamist käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete täitmine. Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning kajastama tarbijatele tekitatud kahju. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt ... ning teavitavad komisjoni viivitamata ka kõikidest järgnevatest neid sätteid mõjutavatest muudatustest. Komisjon peaks iga aasta hindama riikide karistussüsteemide tõhusust, pidades silmas ettepaneku esitamist karistuste miinimumstandardite kehtestamise kohta Euroopa Liidus. Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peab komisjon tagama, et asjakohased dokumendid antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule üle samaaegselt, tähtajaks ja kooskõlas nõuetega. Komisjon peab ühtlasi pidama varakult asjakohaseid ja läbipaistvaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, nagu on osutatud ühises arusaamas delegeeritud õigusaktide praktilise kasutuskorra kohta. Selgitus Viide ühisele arusaamale delegeeritud õigusaktide praktilise kasutuskorra küsimuses. Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Selgitus Õiguskindluse tagamiseks on vaja piiritleda täpne ajakava. Selline sõnastus on esitatud standardsättena delegeeritud õigusaktide kasutamise praktilise korralduse ühise seisukoha lisas. Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra. 1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Selgitus Seostatus ühise arusaamaga delegeeritud õigusaktide praktilise kasutuskorra küsimuses. Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Uute delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peab komisjon Euroopa Parlamendi või nõukogu esitatud vastuväite korral teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest, mil määral on vastuväidet arvesse võetud.

MENETLUS