Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb luua eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turg, kus ei tehta vahet riigisisestel ja piiriülestel maksetel. Ühtse euromaksete piirkonna (edaspidi „SEPA”) projekti eesmärk on välja töötada ühtsed ELi maksevahendid, millega asendatakse praegused riiklikud maksevahendid. Üldkasutatavate ja ühtsete maksestandardite, eeskirjade ja tavade kehtestamise ning maksete integreeritud töötlemisega peaks SEPA tagama ELi kodanikele ja ettevõtjatele turvalised, kasutajasõbralikud ja usaldusväärsed eurodes osutatavad makseteenused. Samuti peaks SEPA projekti lõpuleviimine looma soodsad tingimused konkurentsi suurenemiseks makseteenustesektoris, samuti arengutegevuseks ja sujuvaks maksetealaste uuenduste rakendamiseks ELis. Seega peaksid eurodes osutatavad elektroonilised makseteenused suurendama mastaabisäästu, tõhustama tegevust ja tihendama konkurentsi ning seeläbi looma tingimused hindade alanemiseks. Selle mõju peaks olema märkimisväärne eelkõige liikmesriikides, kus maksed on võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt kallid. Seepärast ei tohiks üleminekuga SEPA-le kaasneda makseteenuste kasutajatele ja eelkõige tarbijatele üldist hinnatõusu.

(1) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb luua eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turg, kus ei tehta vahet riigisisestel ja piiriülestel maksetel. Ühtse euromaksete piirkonna (edaspidi „SEPA”) projekti eesmärk on välja töötada ühtsed ELi makseteenused, millega asendatakse praegused riiklikud makseteenused. Üldkasutatavate ja ühtsete maksestandardite, eeskirjade ja tavade kehtestamise ning maksete integreeritud töötlemisega peaks SEPA tagama ELi kodanikele ja ettevõtjatele turvalised, konkurentsivõimelise hinnaga, kasutajasõbralikud ja usaldusväärsed eurodes osutatavad makseteenused. SEPA projekti peaks lõpule viima viisil, mis soodustaks uute turuletulijate juurdepääsu ja uute toodete väljatöötamist ning looks soodsad tingimused konkurentsi suurenemiseks makseteenustesektoris, samuti arengutegevuseks ja sujuvaks maksetealaste uuenduste rakendamiseks ELis. Seega peaks suurem mastaabisääst, tõhusam tegevus ja tihedam konkurents parimast pakkumisest lähtuvalt tooma kaasa eurodes osutatavate elektrooniliste makseteenuste hindade alanemise. Selle mõju peaks olema märkimisväärne eelkõige liikmesriikides, kus maksed on võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt kallid. Seepärast ei tohiks üleminekuga SEPA-le kaasneda makseteenuste kasutajatele ja eelkõige tarbijatele üldist hinnatõusu. Kui makseteenuse kasutaja on tarbija, tuleks pigem lähtuda põhimõttest, et kõrgemaid tasusid ei kehtestata. Komisjonil palutakse jätkata maksesektori hinnasuundumuste jälgimist ja esitada nende kohta iga-aastane analüüs.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 924/200119 (piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001) nähakse ette ka mitmed SEPA toimimist hõlbustavad meetmed nagu võrdsete tasude põhimõtte laiendamine piiriülestele otsearveldustehingutele.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001) nähakse ette ka mitmed SEPA toimimist hõlbustavad meetmed, nagu võrdsete tasude põhimõtte laiendamine piiriülestele otsearveldustehingutele ning juurdepääs otsearveldustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa pangandussektori poolt SEPA algatuse raames isereguleerimiseks võetud meetmetest ei ole piisanud, et edendada üleminekut kreeditkorralduste ja otsearvelduste ELi skeemidele nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Lisaks ei ole kõnealusel isereguleerimisel kohaldatud asjakohaseid juhtimismehhanisme, mis võib osaliselt põhjendada seda, miks üleminek SEPA toodetele on olnud aeglane nõudluse poolel. Ainult kiire ja tervikliku üleminekuga ELi kreeditkorraldustele ja otsearveldustele saadakse integreeritud makseturust täit kasu ning kõrvaldatakse varasemate maksevahendite ja SEPA vahendite samaaegsest kasutamisest tulenevad ülemäärased kulud.

(5) Euroopa pangandussektori poolt SEPA algatuse raames isereguleerimiseks võetud meetmetest ei ole piisanud, et edendada üleminekut kreeditkorralduste ja otsearvelduste ELi skeemidele nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Eelkõige ei ole võetud piisavalt ja läbipaistvalt arvesse tarbijate ja muude kasutajate huve. Lisaks ei ole kõnealusel isereguleerimisel kohaldatud asjakohaseid juhtimismehhanisme, mis võib osaliselt põhjendada seda, miks üleminek SEPA toodetele on olnud aeglane nõudluse poolel. Kuigi SEPA nõukogu hiljutine asutamine on SEPA projekti juhtimises märkimisväärne edusamm, tegeleb selle põhimõttelise ja formaalse juhtimisega siiski veel suures osas Euroopa Maksenõukogu. Seetõttu palutakse komisjonil teha ettepanek SEPA juhtimise edasise tõhustamise kohta enne 2012. aasta lõppu. On äärmiselt oluline, et seni, kuni kehtestatakse uus juhtimiskord, tuleks Euroopa Maksenõukogu koosseisu tasakaalustada, et kõiki asjaomaseid sidusrühmi kuulda võetaks, ja SEPA nõukogu osatähtsust tuleks suurendada, et võimaldada nende kahe organi tõhusamat koostööd.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki ELis eurodes tehtavaid kreeditkorraldusi ja otsearveldusi. Samas ei ole praeguses etapis asjakohane hõlmata kaarditehingud, kuna ELi kaardimaksete ühtsed standardid on veel välja töötamisel. Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad kreeditkorralduste ega otsearveldustega.

(6) Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki ELis eurodes tehtavaid kreeditkorraldusi ja otsearveldusi, sealhulgas tehinguid, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus riigisisese pangakontonumbriga (BBAN) või rahvusvahelise pangakontonumbriga (IBAN) kontolt. Samas ei ole praeguses etapis asjakohane hõlmata kaarditehingud, kuna ELi kaardimaksete ühtsed standardid on veel välja töötamisel. Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad kreeditkorralduste ega otsearveldustega. Lisaks ei tohiks eeskirjad hõlmata neid maksetehinguid, mille puhul klient on spetsiaalselt soovinud töötlemist suuremahuliste maksete süsteemi kaudu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Olemas on mitmed maksevahendid (peamiselt maksete tegemiseks Internetis), mille puhul samuti kasutatakse rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN ja panga tunnuskoodi BIC ning mis põhinevad kreeditkorraldustel või otsearveldustel, kuid millel on lisaelemente. Kõnealused skeemid peaksid laienema kaugemale praegustest riigipiiridest ning rahuldama tarbijate vajadusi uuenduslike, turvaliste ja odavate maksevahendite järele. Selleks et mitte jätta turust välja selliseid skeeme, tuleks kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul kohaldatavaid tähtaegasid kohaldada ainult tehingu aluseks olevate kreeditkorralduste või otsearvelduste suhtes.

(7) Olemas on mitmed makseteenused (peamiselt maksete tegemiseks Internetis), mille puhul samuti kasutatakse rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN ja panga tunnuskoodi BIC ning mis põhinevad kreeditkorraldustel või otsearveldustel, kuid millel on lisaelemente. Kõnealused teenused peaksid laienema kaugemale praegustest riigipiiridest ning rahuldama tarbijate vajadusi uuenduslike, turvaliste ja odavate makseteenuste järele. Selleks et mitte jätta turust välja selliseid teenuseid, tuleks kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul kohaldatavaid tähtaegasid kohaldada ainult nende tehingute aluseks olevate kreeditkorralduste või otsearvelduste suhtes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Maksete lihtsustamiseks kõikide klientide jaoks tuleks BIC-koodi kasutada ainult siis, kui seda on tõesti vaja. Seetõttu peaksid makseteenuse pakkujad aitama kaasa hästitoimiva keskse andmebaasi väljatöötamisele, et luua teatavale IBANile vastav ainukordne BIC-kood ja lahendada juhtumid, mille puhul näiteks aluseks olev vastukäiv BBANi hierarhia tekitab olukorra, kus teatavale IBANile määratakse rohkem kui üks BIC-kood või on muul põhjusel ebaselge, milline BIC-kood tuleks teatavale IBANile määrata.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kreeditkorraldustehingu tegemiseks peab olema juurdepääs saaja kontole. Selleks et edendada kõnealuste maksevahendite kasutuselevõttu, tuleb kogu ELis kehtestada juurdepääsetavuse nõue. Läbipaistvuse parandamiseks tuleks koondada ühte õigusakti kõnealune nõue ja otsearvelduste puhul kohaldatav juurdepääsetavuse kohustus, mis on juba kehtestatud määrusega (EÜ) nr 924/2009.

(8) Kreeditkorraldustehingu tegemiseks peab olema juurdepääs saaja kontole. Selleks et edendada kõnealuse makseteenuse kasutuselevõttu, tuleb kogu ELis kehtestada juurdepääsetavuse nõue. Läbipaistvuse parandamiseks tuleks koondada ühte õigusakti kõnealune nõue ja otsearvelduste puhul kohaldatav juurdepääsetavuse kohustus, mis on juba kehtestatud määrusega (EÜ) nr 924/2009.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Tehniline koostalitlusvõime on eeltingimus konkurentsi tagamiseks. Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul. Kui välja on töötatud mitu sellist skeemi või kui selliste maksete töötlemiseks kasutatakse mitut maksesüsteemi, peaksid kõnealused skeemid ja süsteemid olema koostalitlusvõimelised, nii et kõik makseteenuse pakkujad ja kasutajad saavad ELi ühtsetest euromaksetest kasu.

(9) Tehniline koostalitlusvõime on eeltingimus konkurentsi tagamiseks. Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul. Kui selliste maksete töötlemiseks kasutatakse mitut maksesüsteemi, peaksid kõnealused süsteemid olema koostalitlusvõimelised, nii et kõik makseteenuse pakkujad ja kasutajad saavad ELi ühtsetest euromaksetest kasu. Arvestades ettevõtlusturu eritunnustega, peab iga ettevõtjatevaheline otsearvelduste või kreeditkorralduste skeem küll vastama kõigile muudele käesoleva määruse sätetele, kaasa arvatud samade eeskirjade rakendamine piiriüleste ja riiklike tehingute puhul, kuid nõue, et osavõtjad esindaksid enamikku makseteenuse pakkujatest enamikus liikmesriikides, peab olema täidetud vaid sel määral, et makseteenuse pakkujatel, kes pakuvad ettevõtjatevahelise otsearvelduse või kreeditkorralduse teenust, peab olema osavõtjaid, kes esindavad enamikku makseteenuse pakkujatest enamikus liikmesriikides, kus niisuguseid teenuseid pakutakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Esmatähtis on määratleda tehnilised nõuded, millega üheselt määratakse kindlaks elemendid, mida peavad koostalitlusvõime tagamiseks järgima asjakohase juhtimiskorra kohaselt välja töötatavad ELi makseskeemid. Sellised tehnilised nõuded ei tohiks piirata paindlikkust ega innovatsiooni, vaid peaksid olema neutraalsed ja avatud võimalikele uuendustele makseturul. Kõnealuste nõuete väljatöötamisel tuleks võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste eriomadusi, eelkõige seoses maksesõnumis sisalduvate andmetega. Eelkõige otsearvelduste puhul peaksid kõnealused nõuded hõlmama ka meetmeid, mille eesmärk on suurendada makseteenuse kasutajate usaldust selliste maksevahendite vastu.

(10) Esmatähtis on määratleda tehnilised nõuded, millega üheselt määratakse kindlaks elemendid, mida peavad koostalitlusvõime tagamiseks järgima asjakohase juhtimiskorra kohaselt välja töötatavad ELi makseskeemid. Sellised tehnilised nõuded ei tohiks piirata paindlikkust ega innovatsiooni, vaid peaksid olema neutraalsed ja avatud võimalikele uuendustele makseturul. Kõnealuste nõuete väljatöötamisel tuleks võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste eriomadusi, eelkõige seoses maksesõnumis sisalduvate andmetega. Eelkõige otsearvelduste puhul peaksid kõnealused nõuded hõlmama ka meetmeid, mille eesmärk on suurendada makseteenuse kasutajate usaldust selliste maksevahendite vastu. Maksjal peaks olema võimalik nõuda makseteenuse pakkujalt kohustuslikku kontrolli otsearvelduste sageduse ja suuruse üle ning saajate kohta nn positiivsete ja negatiivsete nimekirjade koostamist. Muud asjaomased kasutajate õigused on juba kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivis 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul1 ja need tuleks täiel määral tagada.

_______________

1 ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid vajaduse korral laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et soodustada sujuvat ja probleemideta üleminekut üleeuroopalistele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele, eelkõige tarbijate puhul.

(11) Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid vajaduse korral laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et soodustada sujuvat ja probleemideta üleminekut kogu ELi hõlmavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele, eelkõige tarbijate puhul. Tuleb viivitamata algatada kasutajate teadlikkuse tõstmise kampaania ning teenusepakkujad ei peaks ootama kohustuslikke tähtaegu. SEPAle üleminek on liidu kodanike jaoks suur muutus, milleks nad tuleks asjakohaselt ette valmistada. Liikmesriigid, pädevad ametiasutused ja pangad peaksid andma nõutavat teavet ja vajalikku tehnilist tuge. Nad peaksid andma asjakohaste meetmete võtmisega otsustava panuse sellesse, et SEPAle üleminek oleks sujuv ja liidu kodanikele kasulik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) SEPAle üleminek ning ühtsete maksestandardite ja -eeskirjade sisseviimine peaks põhinema liikmesriikides tundlike isikuandmete kaitset reguleerivatest siseriiklikest õigusaktidest kinnipidamisel ja liidu kodanike õiguste kaitsmisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Asjakohane on kehtestada tähtajad, mil kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

(12) Selleks et võimaldada tarbijate jaoks selguse ja lihtsuse huvides kooskõlastatud üleminekut, on asjakohane kehtestada ühtne üleminekutähtpäev, mil kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste vahelisi erinevusi, tuleks kehtestada erinevad üleminekutähtajad. Kuna ELi kreeditkorraldustel ja otsearveldustel on erinev valmisolekuaste ja kuna otsearveldus on kreeditkorraldusest keerulisem maksevahend, on üleminekul ELi otsearveldustele vaja oluliselt rohkem ressursse kui ELi kreeditkorralduste puhul.

(13) Kuigi liikmesriigiti on otsearveldus- ja kreeditkorraldusteenuste arengutase erinev, võimaldaks ühtne piisavalt pikale rakendusperioodile järgnev tähtaeg, mis laseb toimuda kõigil vajalikel protsessidel, aidata kaasa koordineeritud, ühtsele ja integreeritud üleminekule SEPAle ning ära hoida kahe kiirusega SEPA toimimist, mis põhjustaks tarbijates suuremat segadust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Makseteenuse pakkujatel ja kasutajatel peaks olema piisavalt aega tehniliste nõuetega kohanemiseks, kuid see kohanemisperiood ei tohiks põhjendamatult edasi lükata tarbijate saadavat kasu ega karistada aktiivseid ettevõtjaid, kes on juba üle läinud SEPAle. Riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute jaoks peaksid makseteenuse pakkujad oma jaeklientidele tagama vajalikud tehnilised teenused, et kindlustada sujuv ja turvaline üleminek käesoleva määrusega ette nähtud tehnilistele nõuetele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Komisjon peaks jälgima R-tehingute tasusid liikmesriikides. Komisjon peaks tagama, et R-tehingute tasud liikmesriikides läheneksid üksteisele aja jooksul ja et R-tehingute tasud ei erineks liikmesriikides sel määral, et puuduksid võrdsed tingimused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Kuna selliste toodetega tehtavate tehingute suurus on tavaliselt väga väike, võib neid liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem.

(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid makseteenuseid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Kuna selliste toodetega tehtavate tehingute suurus on tavaliselt väga väike, võib neid liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem. Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid otsearveldusvahendeid, mis näivad maksekaarditehinguga väga sarnased, sest maksja kasutab müügikohas maksetehingu algatamiseks kaarti. Kuid makseskeemiks on otsearveldus. Kaarti kasutatakse ainult andmete lugemiseks, et võimaldada elektrooniliselt koostada volitus, millele maksja peab müügipunktis alla kirjutama. Niisuguseid makseteenuseid ei saa küll liigitada nišitooteks, kuid märkimisväärse tehingute mahu tõttu vajatakse selliste makseteenuste jaoks sellegipoolest üleminekuperioodi. Üleminekuperiood peaks olema piisavalt pikk, et sidusrühmad saaksid võtta kasutusele asjakohase SEPA asendaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.

(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt tarbijad, ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Selleks et kindlustada sujuv üleminek SEPAle, peaks saaja kehtiv volitus varasema süsteemi raames korduvaid otsearveldusmakseid vastu võtta jääma kehtima pärast käesolevas määruses sätestatud üleminekutähtpäeva ning seda tuleks käsitada maksja nõusolekuna, et makseteenuse pakkuja teostab nimetatud saaja poolt vastuvõetavad korduvad otsearveldusmaksed kooskõlas käesoleva määrusega, kui puuduvad volituste kehtivuse pikendamist käsitlevad siseriiklikud õigusaktid või kliendilepingud, millega muudetakse otsearveldusvolitusi, et võimaldada nende kehtivuse pikendamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada asjaomaseid vaidlusi.

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine ning juhuks, kui tekib muid makseteenustega seotud vaidlusi, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada selliseid maksjate, makse saajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega.

(22) Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest.

(23) Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest. Liikmesriigid, mille omavääring ei ole euro, peaksid siiski tehnilised nõuded kiiresti täitma, et luua tõeline Euroopa maksepiirkond, mis tugevdab siseturgu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25 a) Selleks et kindlustada üldsuse laialdane toetus SEPAle, on väga oluline tagada maksjate tõhus kaitse. Maksjatel peaks olema tingimusteta õigus saada saaja poolt või kaudu algatatud tavapäraselt volitatud ja juba täidetud maksetehingu tagasimakse viivitamata kaheksa nädala jooksul pärast summa debiteerimist. Makseteenuse pakkujad peaksid maksma 10 äripäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse saamist maksjale täissumma maksetehingu väärtuspäeva seisuga. Sellega seoses palutakse komisjonil teha ettepanekud direktiivi 2007/64/EÜ artiklite 62 ja 63 muutmise kohta direktiivi artiklis 87 ette nähtud 2012. aastal toimuva läbivaatamise käigus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Liidus eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui nii maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad ELis või kui maksetehingut teeb ainult üks ELis asuv makseteenuse pakkuja.

1. Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Liidus eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste eeskirjad juhuks, kui nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad ELis või kui maksetehingut teeb ainult üks ELis asuv makseteenuse pakkuja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Keskpanga (EKP) ja liikmesriikide keskpankade suhtes, kui nad ei tegutse rahandusasutusena.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) makseteenuse pakkuja siseselt tehtud maksetehingud ja makseteenuste pakkujate vahel oma arvel tehtavad makstehingud;

a) makseteenuse pakkuja siseselt ja makseteenuste pakkujate vahel oma arvel tehtavad maksetehingud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, mille puhul makse algataja ja makse lõplik saaja on makseteenuste pakkuja;

b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud ja suuremahuliste maksete süsteemide kaudu tehtud maksetehingud kliendi selgel taotlusel;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, sealhulgas sularaha väljavõtmine teel maksekontolt, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse riigisisese kontonumbriga (basic bank account number – BBAN)i või rahvusvahelist pangakontonumbriga (IBAN) kontolt või kontole;

c) maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, sealhulgas sularaha väljavõtmise teel maksekontolt, välja arvatud juhul, kui makse tehakse müügipunktis maksekaardi abil ja selle tulemuseks on kreeditkorraldus või otsearveldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt ja kontole;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt või kontole;

d) mis tahes telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-seadme abil tehtavad maksetehingud, kui nende maksetehingute tulemuseks ei ole kreeditkorraldus või otsearveldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt ja kontole;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e a) maksetehingud, kus kantakse üle e-raha, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet)¹ artikli 2 punktis 2, välja arvatud juhul, kui niisugused tehingud toovad kaasa kreeditkorralduse või otsearvelduse.

_________________

1 ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „kreeditkorraldus” – makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud volituse alusel;

(1) „kreeditkorraldus” – siseriiklik või piiriülene makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud volituse alusel;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „otsearveldus” – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud saaja maksja volituse alusel;

(2)„otsearveldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud saaja maksja volituse alusel, mille maksja on andnud makse saajale või makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes teeb sellelt maksekontolt maksekäsundi;

(3) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes teeb sellelt maksekontolt maksekäsundi, või kui maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekorralduse;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „makseskeem” – maksete tegemiseks kasutatavad eeskirjad, tavad ja standardid, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist liikmesriikide siseselt ja üleselt;

(7) „makseskeem” – liikmesriikide siseselt ja nende vahel maksete tegemiseks kasutatavad makseteenuse pakkujate vahel kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad, standardid ja rakendussuunised, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist liikmesriikide siseselt ja üleselt;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) „vahendustasu” – maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel makstav tasu iga otsearveldustehingu eest;

(12) „vahendustasu” – saaja makseteenuse pakkuja makstav tasu maksja makseteenuse pakkujale otsearveldustehingu eest;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) „mitmepoolne vahendustasu” – makseteenuse pakkujate vahel sõlmitud ühise kokkuleppe alusel kehtestatud vahendustasu;

(13) „mitmepoolne vahendustasu” – rohkem kui kahe makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud ühise kokkuleppe alusel kehtestatud vahendustasu;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) „BBAN” – maksekonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mida saab kasutada ainult riigisiseste tehingute tegemiseks;

(14) „BBAN” – riigisisese pangakonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mida kasutatakse riigisiseste tehingute tegemiseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) „IBAN” – rahvusvaheline maksekonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616;

(15) „IBAN” – rahvusvaheline pangakonto tunnusnumber, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto koos konkreetse makseteenuste pakkujaga liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616 või selle asemel kehtestatud standardiga;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) „BIC” – kood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 13616;

(16) „BIC” – kood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määratud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standardiga ISO 9362 või selle asemel kehtestatud standardiga;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) „ISO 20022 XML standard” – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standard finantstehinguid käsitlevate sõnumite väljatöötamiseks, mis hõlmab maksetehingute füüsilist esitamist XML süntaksis kooskõlas ELi selliste maksetehingute skeemide ärieeskirjade ja rakendussuunistega, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(17) „ISO 20022 XML standard või selle asemel kehtestatud standard” – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud standard finantstehinguid käsitlevate sõnumite väljatöötamiseks, mis hõlmab maksetehingute füüsilist esitamist XML süntaksis kooskõlas ELi selliste maksetehingute skeemide ärieeskirjade ja rakendussuunistega, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) „SEPA” – ELi ala, mille piires kodanikud, ettevõtted ja muud majanduses osalejad saavad vaatamata oma asukohale teha ja vastu võtta euromakseid nii liikmesriikide territooriumil kui ka liikmesriikide vahel samadel põhitingimustel ning samade õiguste ja kohustustega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 b) „suuremahuliste maksete süsteem” – maksesüsteem, mis on mõeldud esmajoones suuremahuliste või kiireloomuliste maksete tegemiseks seoses olulise finantsturutegevusega, nagu rahaturu või valuutaturu tehingud, samuti kommertstehingud, ning mida loetakse finantssüsteemi nõuetekohase toimimise vältimatuks tingimuseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 c) „jaemaksesüsteem” – maksesüsteem, mille peamine eesmärk on makseteenuseid töödelda, tasaarveldada või arveldada, makseteenused on enamasti ülekandeks kokku koondatud ning on enamasti väikesesummalised ja väikese tähtsusega, ning mille puhul ei ole tegu suuremahulise maksete süsteemiga;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 d) „volitus” – maksja nõusoleku ja volitamise otsene või kaudne väljendus saajale ja maksja makseteenuse pakkujale, millega saajal lubatakse algatada sissenõue maksja kindlaksmääratud maksekonto debiteerimiseks ja maksja makseteenuse pakkujal lubatakse vastavad korraldused täita;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 e) „arvelduskuupäev” – kuupäev, mil täidetakse ülekande kohustus maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 f) „sissenõudmine” – otsearveldustehingu osa alates saaja algatusest kuni maksja konto tavapärase debiteerimiseni või kuni lõpuleviimiseni tagasilükkamise, tagasisaatmise, keeldumise, tagasipööramise või tagasimakse näol.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseteenuse pakkujale, kellele on juurdepääs eurodes nomineeritud riigisiseste otsearveldus- või kreeditkorraldustehingute või mõlemat laadi tehingute tegemiseks teataval maksekontol, on kooskõlas makseskeemi eeskirjadega juurdepääs ka selliste otsearveldus- ja/või kreeditkorraldustehingute tegemiseks, mis on algatatud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja vahendusel.

1. Saaja makseteenuse pakkujale, kellel on juurdepääs eurodes nomineeritud riigisiseste kreeditkorraldustehingute tegemiseks teataval maksekontol, on kooskõlas riigisiseste ja piiriüleste maksete ühtse ja kogu ELi hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääs ka selliste eurodes nomineeritud kreeditkorraldustehingute tegemiseks, mille maksja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuste pakkuja vahendusel.

2. Maksja makseteenuse pakkujale, kellel on juurdepääs eurodes nomineeritud riigisiseste otsearveldustehingute tegemiseks teataval maksekontol, on kooskõlas riigisiseste ja piiriüleste maksete ühtse ja kogu ELi hõlmava makseskeemi eeskirjadega juurdepääs ka selliste eurodes nomineeritud otsearveldustehingute tegemiseks, mille saaja on algatanud mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuse pakkuja vahendusel.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ainult nende otsearvelduste suhtes, mis on tarbijatele kättesaadavad makseskeemi raames.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingud sellise makseskeemi alusel, mis vastab järgmistele tingimustele:

1. Makseskeemid, mida makseteenuse pakkujad kasutavad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute tegemiseks, vastavad järgmistele tingimustele:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt;

a) eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt ning

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamikus liikmesriikides.

b) skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamiku liikmesriikide üleselt ja enamikus liikmesriikides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui maksja ega saaja ei ole tarbija, esindavad esimeses lõigus osutatud makseskeemid enamikku makseteenuse pakkujatest liikmesriikide üleselt ja liikmesriikides, kus niisugused teenused on kättesaadavad. Esimese lõigu punkti b ei tule niisuguste makseskeemide puhul kohaldada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimene lõik kehtib uue makseskeemi loomisel, ning komisjon hindab, kas selles lõigus sätestatud kriteeriumid on täidetud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Maksesüsteemid ja vajaduse korral makseskeemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.

2. Maksesüsteemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Kui on loomisel uus makseskeem, mis peaks vastama käesoleva määruse tingimustele, võib komisjon taotluse alusel vabastada selle lõike 1 esimese lõigu punkti b sätetele vastamise nõudest. Erand tehakse esialgu 36 kuuks ja seda perioodi on võimalik pikendada veel kuni 36 kuu võrra.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Käesoleva artikli kohane koostalitlusvõime peab olema saavutatud ...*, välja arvatud makseteenuste puhul, mille kohta kehtib artikli 17 lõikes 2 sätestatud vabastus.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

Olulised nõuded

1. Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehinguid kooskõlas järgmiste nõuetega:

a) makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks IBANit olenemata sellest, kas maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis;

b) makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;

c) kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekandeid, mida edastatakse protsessidevahelise dialoogi vormis või koondatud pakkfailina, kasutatakse ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;

d) makseteenuse pakkuja nõustub makseteenuse kasutaja taotlusel vastu võtma makseteenuse kasutaja algatusi ...*;

e) makseteenuse pakkujad saadavad …* makseteenuse kasutaja taotlusel makseteenuse kasutajale või teevad talle kättesaadavaks maksetehingut puudutava teabe vastavalt punktile c.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kohaldatakse otsearveldustehingute suhtes lõigetes 3–7 sätestatud nõudeid.

3. Enne esimest otsearveldustehingut edastab maksja oma IBANi. Maksja edastab oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi ainult sel juhul, kui BIC-koodi ei saa muul viisil kindlaks teha.

4. Saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul ning saaja makseteenuse pakkuja edastab volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul.

5. Maksja võib nõuda, et tema makseteenuse pakkuja:

a) piiraks otsearveldusmaksete tegemise teatava summa või korduvusega või mõlemaga;

b) kontrolliks iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, enne kui ta debiteerib maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel, juhul kui maksja ja saaja vahelise kokkuleppe kohaselt ei kohaldata tagasimakseõigust;

c) blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühe või mitme konkreetse saaja algatatud otsearveldused, või lubaks teha otsearveldusi, mille on algatanud ainult üks või mitu konkreetset saajat.

Kui maksja ega saaja ei ole tarbija, ei pea makseteenuse pakkujad täitma esimese lõigu punktides a, b ega c esitatud nõudeid.

6. Tagasimakseõiguse saab välistada üksnes juhul, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

a) makse volituses on esitatud

i) maksetehingu täpne summa ja

ii) korduvate otsearveldusmaksete korral nende korduvus;

b) maksja on andnud oma esialgse või uue volitusega selge nõusoleku tagasimakseõigust mitte kohaldada ning

c) otsearveldusega tasutud kaubad toimetatakse tarbijale kätte või otsearveldusega tasutud teenused osutatakse tarbijale nõuetekohaselt ja viivitusteta.

7. Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.

8. Kui maksja ja tema makseteenuse pakkuja vaheline raamkokkulepe ei näe ette tagasimakseõiguse kohaldamist, kontrollib maksja, piiramata lõike 7 kohaldamist, volituses sisalduva teabe alusel iga otsearveldustehingut ja veendub enne maksja konto debiteerimist, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale ja korduvusele.

9. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kreeditkorralduste osas edastab kreeditkorralduse saaja iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

10. Lisaks käesoleva lõigetele 1–9 kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul ka lisas toodud täiendavaid tehnilisi nõudeid. Komisjonile antakse õigus võtta artikli 12 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika edusamme ja arenguid turul.

11. Makseteenuse kasutajad võivad maksja või saaja BIC-koodi mitte edastada, kui makseteenuse pakkuja saab BIC-koodi muul viisil vastavalt lisa punkti 2 alapunktile c ja punkti 3 alapunktile h kindlaks teha. Kogu ELi hõlmavas otsearvelduste skeemis osalevad makseteenuse pakkujad töötavad hiljemalt ...* välja keskse hästitoimiva andmebaasi ja ajakohastavad seda korrapäraselt, et määrata kindlaks teatavale IBANile vastav ainukordne BIC-kood ja lahendada juhtumid, mille puhul on teatavale IBANile võimalik määrata rohkem kui üks BIC-kood.

12. Kui see on maksesüsteemide tasakaalu ja nõuetekohase toimimise ohtusattumise tõttu tungivalt vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 15 ette nähtud menetlust.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad nõuded

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad üleminekutähtajad

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

1. Hiljemalt …* tehakse kreeditkorraldused vastavalt artikli 4 a lõigetes 1 ja 3 ning lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Hiljemalt …* tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning artikli 4 a lõigetes 1 ja 2 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.

_________________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühema tähtaja.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid, võtnud arvesse ja hinnanud oma kodanike ettevalmistatuse ja valmisoleku astet, kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühema tähtaja või makseteenuse pakkujad võivad kokkuleppel liikmesriigi SEPA nõukoguga kokku leppida lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühemas tähtajas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Artiklis 6 sätestatud tingimusi kohaldatakse otsearveldustehingute suhtes alates 1. novembrist 2012.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 b. Maksja ja saaja makseteenuse pakkujad ei kehtesta mingeid tasusid andmete lugemise protsessile, millest saadakse andmed maksetehingute jaoks, mis on müügipunktis algatatud maksekaardiga või mida teostatakse maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5 a

Volituste kehtivus ja tagasimakseõigus

Saaja kehtiv volitus varasema süsteemi raames enne artikli 5 lõikes 2 osutatud kuupäeva korduvaid otsearveldusmakseid vastu võtta jääb pärast seda kuupäeva kehtima ning kujutab endast maksja nõusolekut, et makseteenuse pakkuja teostab nimetatud saaja poolt vastuvõetavad korduvad otsearveldusmaksed kooskõlas käesoleva määrusega, kui puuduvad otsearveldusvolituste kehtivust pikendavad siseriiklikud õigusaktid või kliendilepingud.

Tavapärane volitus võimaldab teha tingimusteta tagasimakseid ja tagasimakstava maksetehingu kuupäeva seisuga tagasimakseid, kui need on ette nähtud kehtiva volituse raamistikus, mis hõlmab SEPA-eelseid raamistikke, kuid ei ole nendega piiratud.

Maksjal on tingimusteta õigus saada makseteenuse pakkujalt viivitamata saaja poolt või kaudu algatatud ja juba täidetud volitatud maksetehingu tagasimakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) korra eesmärk on tõhusalt kanda kulud osapoolele kes R-tehingu põhjustas, võttes samas arvesse tehingukulusid ja eesmärki kaitsta tarbijaid;

a) korra eesmärk on tõhusalt kanda kulud osapoolele, kes R-tehingu põhjustas, võttes samas arvesse tehingukulusid ja tagades, et maksjalt ei võeta ennetavat tasu. Saaja makseteenuse pakkuja või maksja makseteenuse pakkuja võivad R-tehingu tasusid mõnele konkreetsele maksjale edastada üksnes makseteenuse pakkuja poolt selle maksjaga seoses kantud kulude põhjal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

välja jäetud

Erandid

1. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute suhtes, mille turuosa kokku on Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt vähem kui 10 % vastavalt kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute koguarvust asjaomases liikmesriigis.

2. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.

3. Kui liikmesriik lubab oma pädevatel asutustel kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud erandit, teatab ta sellest komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8 a

Teavitamise nõuded

1. Selleks et tagada tehingute standardimise ning IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise aktsepteerimine liidu kodanike poolt, korraldavad liikmesriigid ja makseteenuse pakkujad spetsiifilisi ja ulatuslikke teavituskampaaniaid, et tõsta üldsuse teadlikkust ja selgitada asjakohaselt seda, millised on süsteemi eelised ning tagajärjed riigisisestele ja rahvusvahelistele tehingutele.

2. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkujad hõlbustaksid üleminekut oma klientide jaoks, eelkõige IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise osas, kasutades selleks läbipaistvat teabepoliitikat.

3. Makseteenuse pakkujad esitavad läbipaistvuse ja tarbijakaitse huvides tarbijatele selget ja mõistetavat teavet R-tehingute tasude kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud pädevad asutused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud pädevad asutused …*. Nad teatavad komisjonile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010** alusel asutatud Euroopa Pangandusjärelevalvele viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

** ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Pädevad asutused teostavad tõhusat kontrolli määruse täitmise üle ja võtavad kõik vajalikud meetmeid, et tagada määruse täitmine.

4. Pädevad asutused teostavad tõhusat kontrolli määruse täitmise üle ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada määruse täitmine. Euroopa Pangandusjärelevalve abistab riikide pädevaid asutusi, kui see on asjakohane, ning edendab koostööd ja vastastikust õppimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest [12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Liikmesriigid kehtestavad …* eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. Kõnealused karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest ...* ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

** Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus osutatud karistusi ei kohaldata tarbijate suhtes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest. Selleks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused, kui see on asjakohane, või loovad uued asutused.

1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selleks määravad liikmesriigid olemasolevad asutused, kui see on asjakohane, või loovad uued asutused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutused [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud edasistest muutustest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutused …*. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud edasistest muutustest.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ainult tarbijate või mikroettevõtjate suhtes. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest sätetest hiljemalt ...*.

_____________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11 a

Juhtimine

Võimaluse korral kohaldatakse liidu meetodit. Samas taotletakse läbi aktiivse kaasamise, konsultatsioonide ja SEPAle ülemineku täieliku läbipaistvuse sidusrühmade isevastutust pakkumise ja nõudluse poolel. Nii makseteenuse pakkujaid kui ka kasutajaid võrdsetel alustel esindav SEPA nõukogu tagab eelkõige sidusrühmade aktiivse kaasamise, aitab kaasa lõppkasutajate piisavale teavitamisele SEPA protsessist ja teostab SEPA protsessi rakendamise üle järelevalvet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.

1. Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

1 a. Komisjonile delegeeritakse artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud volitused viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu koostab komisjon aruande delegeeritud volituste kasutamise kohta. Delegeeritud volitusi uuendatakse vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

1 b. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 13 ja 14 sätestatud tingimusi.

3. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 a lõike 4 ja artikli 5 lõikega 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kolme kuu võrra pikendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Delegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja tagasivõtmise põhjustele.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

välja jäetud

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub aktis nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kiirmenetluse korras vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamise vajadust.

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamise vajadust.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kuue nädala jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artikli 12 b lõikes 3 osutatud menetluse korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab [kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

__________________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. ...* kestva üleminekuperioodi jooksul osutab makseteenuse pakkuja oma jaeklientidele riigisiseste maksetehingute jaoks tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad neil konverteerida BBANi tehniliselt ja turvaliselt vastavaks IBANiks asjaomase makseteenuse pakkuja kaudu.

_____________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artikli 3 sätteid 31. oktoobriks 2014. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne 1. novembrit 2013, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 3 sätteid ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

1. Makseteenuse pakkujad, kes pakuvad makseteenuseid euro vääringus ja asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad euro vääringus makseteenuseid pakkudes artikli 3 sätteid ...*. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele pärast ...** ja enne ...***, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 3 sätteid ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

** Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

*** Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul [nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne [kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest – sisestada konkreetne kuupäev], täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja kõnealused nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul 31. oktoobriks 2016. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne 1. novembrit 2015, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja kõnealused nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni …* selliste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute suhtes, mille turuosa kokku on Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt vähem kui 10 % vastavast kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute koguarvust asjaomases liikmesriigis.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Erandina artikli 5 lõigetest 1 ja 2 on liikmesriikidel kuni ...* lubatud võimaldada oma pädevatel asutusel kohaldada erandit erinõude suhtes kasutada artikli 4 a lõike 1 punktis c sätestatud XML 20022 standardit või selle asemel kehtestatud standardit makseteenuse kasutaja suhtes, kes algatab või saab krediitkorralduse või otsearvelduse alusel üksikülekandeid, mis on edastamiseks kokku koondatud. Samas on makseteenuse pakkujad võimalikule erandile vaatamata alati kohustatud täitma artikli 4 a lõike 1 punktis c sätestatud kohustusi, kui makseteenuse kasutaja sellist teenust taotleb.

______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 c. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni …* selliste maksetehingute suhtes, mis on teostatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.

_______________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 d. Kui liikmesriik lubab oma pädevatel asutustel kohaldada lõigetes 2 a ja 2 b sätestatud erandit, teatab ta sellest kreeditkorralduste ja otsearvelduste kohta komisjonile hiljemalt…*. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõikidest järgnevatest muudatustest erandi kohaldamises.

___________

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid.

(1) Lisaks artiklis 4 a sätestatud olulistele nõuetele kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes järgmisi tehnilisi nõudeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN, olenemata sellest, kas nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või kas üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekande, mis on edastamiseks kokku koondatud, kasutatakse ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Kui andmed on kättesaadavad elektrooniliselt, peaksid maksetehingud võimaldama täisautomaatset elektroonilist töötlemist protsessi kõigis etappides kogu makseahela ulatuses (täisautomaatne töötlus), mis võimaldab kogu makseprotsessi viia läbi elektrooniliselt, ilma et tuleks andmeid ümberkodeerida või manuaalselt sekkuda. See kehtib võimaluse korral ka kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute erikäitlemise korral.

(f) Kui vajalikud andmed on kättesaadavad elektrooniliselt, peaksid maksetehingud võimaldama täisautomaatset elektroonilist töötlemist protsessi kõigis etappides kogu makseahela ulatuses (täisautomaatne töötlus), mis võimaldab kogu makseprotsessi viia läbi elektrooniliselt, ilma et tuleks andmeid ümber kodeerida või manuaalselt sekkuda. See kehtib võimaluse korral ka kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute erikäitlemise korral.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) Makseskeemidega ei kehtestata kreeditkorraldus- ja otsearveldustega tehtavate maksete alammäära.

(g) Makseskeemidega ei kehtestata kreeditkorraldus- ja otsearveldustega tehtavate maksete alammäära, kuid nullväärtusega tehinguid nad töötlema ei pea.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Kreeditkorralduste saaja edastab iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) maksja nimi ja/või maksja konto IBAN;

(i) maksja nimi või kui see on siseriiklike õigusaktidega lubatud ja maksja on nõus, siis maksja konto IBAN. Maksja konto IBANit ei teatata saajale automaatselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v a) vajaduse korral saaja tunnuskood;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v b) vajaduse korral saajaga seotud kolmanda isiku nimi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v c) vajaduse korral kreeditkorralduse eesmärk;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v d) vajaduse korral kreeditkorralduse eesmärgi liik;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Maksja edastab oma konto IBANi ja vajaduse korral oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi makse saajale ainult üks kord enne esimest otsearveldustehingut.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul. Saaja makseteenuse pakkuja saadab sellise volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Maksjal on võimalus nõuda, et makseteenuse pakkuja piiraks otsearvelduste kogumist teatava summa või ajavahemikuga või mõlemaga.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Kui maksja ja saaja vahelise kokkuleppe kohaselt ei kohaldata tagasimakseõigust, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja maksja taotlusel iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, ja debiteerib seejärel maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) Maksjal on võimalus nõuda, et tema makseteenuse pakkuja blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühelt või mitmelt konkreetselt saaja algatatud otsearveldused, või lubada otsearveldusi ainult ühelt või mitmelt konkreetselt saajalt.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iv) maksja nimi;

(iv) võimaluse korral maksja nimi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(xii a) vajaduse korral otsearvelduse eesmärk;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(xii b) vajaduse korral otsearvelduse eesmärgi liik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid vajaduse korral laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et soodustada sujuvat ja probleemideta üleminekut üleeuroopalistele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele, eelkõige tarbijate puhul.

(11) Tehniline standardimine on võrgustike (nt ELi makseturg) lõimumise nurgakivi. Rahvusvaheliste või Euroopa standardiasutuste väljatöötatud standardid peaksid alates teatavast kuupäevast olema kohustuslikud kõigi asjakohaste tehingute puhul. Maksete puhul hõlmavad kõnealused standardid rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), panga tunnuskoodi (BIC) ja finantstehinguid käsitlevate sõnumite standardit (ISO 20022 XML standard). Täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ELis on seepärast oluline, et kõik makseteenuse pakkujad kasutaksid kõnealuseid standardeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid laiaulatuslike teavitamis- ja lihtsustamismeetmete abil edendama IBANi ja BICi kohustuslikku kasutamist, et valmistada tarbijaid aegsasti ja nõuetekohaselt ette üleeuroopalistele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele üleminekuks. Eelkõige peaksid kõnealust üleminekut hõlbustama pangad, viies üldsuse teadlikkuse suurendamiseks läbi spetsiifilisi ja ulatuslikke teavituskampaaniaid ning tagades klientidega suhtlemisel teabepoliitika läbipaistvuse. Asjakohane ja ulatuslik teabepoliitika on vältimatult vajalik selleks, et saada heakskiit eelkõige tarbijaid puudutavatele suurtele muudatustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Asjakohane on kehtestada tähtajad, mil kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

(12) Selleks et võimaldada tarbijate jaoks selguse ja lihtsuse huvides kooskõlastatud üleminekut, on asjakohane kehtestada ühtne üleminekutähtaeg, mis ajaks kõik kreeditkorraldused ja otsearveldused peavad vastama kõnealustele tehnilistele nõuetele, ja jätta turg samas avatuks edasiarendustele ja uuendustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et võtta arvesse kreeditkorralduste ja otsearvelduste vahelisi erinevusi, tuleks kehtestada erinevad üleminekutähtajad. Kuna ELi kreeditkorraldustel ja otsearveldustel on erinev valmisolekuaste ja kuna otsearveldus on kreeditkorraldusest keerulisem maksevahend, on üleminekul ELi otsearveldustele vaja oluliselt rohkem ressursse kui ELi kreeditkorralduste puhul.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) Makseteenuse pakkujatel ja kasutajatel peaks olema piisavalt aega tehniliste nõuetega kohanemiseks, kuid see kohanemisperiood ei tohi põhjendamatult edasi lükata tarbijate saadavat kasu ega karistada aktiivseid ettevõtjaid, kes on juba üle läinud SEPA maksesüsteemile. Riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute jaoks peaksid makseteenuse pakkujad oma jaeklientidele tagama vajalikud tehnilised teenused, et kindlustada sujuv ja turvaline üleminek käesoleva määrusega ette nähtud tehnilistele nõuetele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Komisjon jälgib R-tehingute tasusid liikmesriikides. Komisjon tagab, et R-tehingute tasud liikmesriikides läheneksid üksteisele aja jooksul ja et R-tehingute tasud ei oleks liikmesriikides erinevad sel määral, et puuduksid võrdsed tingimused.

Selgitus

Aja jooksul peaksid R-tehingute tasud lähenema kõige tõhusama makseteenuse pakkuja tegelikele käitlemisega seotud kuludele. Samal ajal peaks komisjon jälgima seda, kas R-tehingute tasude erinevused liikmesriikide vahel seavad ohtu võrdsed võimalused piiriüleste tehingute puhul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Kuna selliste toodetega tehtavate tehingute suurus on tavaliselt väga väike, võib neid liigitada nišitoodeteks. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem.

(16) Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused. Selliste nišitoodete puhul kohaldatav üleminekuperiood, mis on piisavalt pikk, et minimeerida ülemineku mõju makseteenuse kasutajatele, peaks aitama turu mõlemal poolel keskenduda eelkõige kreeditkorralduste ja otsearvelduste põhiosale ning seega saada ELi integreeritud makseturust võimalikult palju kasu varem.

Selgitus

Enamikku neist toodetest võib kirjeldada nišitoodetena, kuid mitte kõiki. Mõnes liikmesriigis kasutatakse spetsiifilisi otsearveldusvahendeid, mis on maksekaarditehinguga väga sarnased ja millega tehtavate tehingute maht on üsna märkimisväärne. Mõlemal juhul on vaja üleminekuperioodi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.

(17) Maksete siseturu praktiliseks toimimiseks on oluline tagada, et maksjad (nt tarbijad, ettevõtjad või ametiasutused) saavad saata kreeditkorraldusi saajate maksekontodele, mis on avatud makseteenuse pakkujate juures, kes asuvad teises liikmesriigis ja kellele on käesoleva määruse kohaselt juurdepääs.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada asjaomaseid vaidlusi.

(20) Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kohtuvälised kaebe- või hagimenetlused, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega.

(22) Komisjonil peaksid olema volitused võtta kooskõlas asutamislepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete ajakohastamisega. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Kooskõlas ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide kasutamise praktilise korra kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest.

(23) Kuna euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides asuvad makseteenuse pakkujad peaksid tegema rohkem ettevalmistustööd, tuleks sellistele makseteenuse pakkujatele teha teatavaks perioodiks erand kõnealustest tehnilistest nõuetest. Euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid peaksid siiski tehnilised nõuded kiiresti täitma, et luua tõeline Euroopa maksepiirkond, mis tugevdab siseturgu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, mille puhul makse algataja ja makse lõplik saaja on makseteenuste pakkuja;

b) suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud;

Selgitus

SEPA hõlmab standardseid makseid ja seda ei tohiks laiendada suuremahuliste maksete süsteemi kuuluvatele (tarbijate) tehingutele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad olulised tehnilised nõuded

1. Makseteenuse pakkujad teostavad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehinguid kooskõlas järgmiste nõuetega:

a) makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN, olenemata sellest, kas nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või kas üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis;

b) makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;

c) kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekandeid, mida edastatakse protsessidevahelise dialoogi vormis või koondatud pakkfailina, kasutatakse ISO 20022 XML standardil või selle asemel kehtestatud standardil põhinevat sõnumivormingut;

d) makseteenuse pakkuja nõustub artiklis 5 vastava makseteenuse kohta nimetatud kuupäevaks vastu võtma makseteenuse kasutaja algatusi punktis c osutatud kujul, kui makse kasutaja seda soovib;

e) makseteenuse pakkujad saadavad makseteenuse kasutajale või teevad talle kättesaadavaks …* maksetehingut puudutava teabe punktis c osutatud kujul, kui makse kasutaja seda soovib.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kohaldatakse otsearveldustehingute suhtes järgmisi nõudeid:

a) maksja edastab oma konto IBANi ja vajaduse korral oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi makse saajale ainult üks kord enne esimest otsearveldustehingut;

b) saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul ning saaja makseteenuse pakkuja edastab sellise volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul;

c) maksja võib:

i) nõuda, et tema makseteenuse pakkuja piiraks otsearvelduste kogumist teatava summa või ajavahemikuga või mõlemaga; või

ii) nõuda, et tema makseteenuse pakkuja blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühe või mitme konkreetse saaja algatatud otsearveldused, või lubada otsearveldusi ainult ühelt või mitmelt konkreetselt saajalt;

d) tagasimakseõiguse saab välistada üksnes juhul, kui makse volituses määratakse kindlaks

i) maksetehingu täpne summa ja selle võimalik korduvus; ning

ii) maksja selge nõusolek selle kohta, et tagasimakseõigust ei kohaldata;

e) kui ei kohaldata tagasimakseõigust (ilma et see piiraks punkti d kohaldamist), kontrollib maksja makseteenuse pakkuja iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, ja debiteerib seejärel maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel;

f) nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik ning otsearvelduseks nõusoleku andmise menetlus kooskõlastatakse maksja ja tema makseteenuse pakkuja vahel.

3. Lisaks lõikes 1 osutatud nõuetele kreeditkorralduste osas edastab kreeditkorralduse saaja iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

4. Lisaks käesoleva artikli lõigetele 1, 2 ja 3 kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul ka lisas toodud täiendavaid tehnilisi nõudeid. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 12 kohaselt lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika edusamme ja arenguid turul.

Kui see on maksesüsteemide stabiilsuse ja nõuetekohase toimimise ohtusattumise tõttu tungivalt vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 15 ette nähtud menetlust.

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad nõuded

Kreeditkorralduste ja otsearvelduste suhtes kohaldatavad üleminekutähtajad

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

1. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused ja otsearveldused vastavalt artiklis 4 a ja lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegadest lühema tähtaja.

3. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid kehtestada kas kreeditkorralduste või otsearvelduste või nende mõlema puhul lühema üleminekutähtaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Kui maksja on enne lõikes 1 sätestatud või lõikest 3 tulenevat tähtaega andnud loa kreeditkorralduste tegemiseks vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, läheb makseteenuse pakkuja automaatselt SEPA kreeditkorraldustele üle mingeid tasusid kehtestamata.

Selgitus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Kui maksja on enne lõikes 2 sätestatud või lõikest 3 tulenevat tähtaega andnud saajale volituse võtta vastu korduvaid otsearveldusmakseid vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, läheb makseteenuse pakkuja automaatselt SEPA otsearveldustele üle mingeid tasusid kehtestamata.

Selgitus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a) kui tarbijatelt võetakse seoses R-tehingutega mis tahes tasusid, ei ületa kõnealused tasud kulusid, mille eest tarbija on otseselt vastutav. Seetõttu ei võeta maksjalt tasusid R-tehingute eest, mis tulenevad ebapiisavatest vahenditest maksja kontol enne, kui otsearvelduse maksetähtaeg on käes;

Selgitus

Maksja peaks maksma mitmepoolset vahendustasu üksnes juhul, kui R-tehing on tingitud asjaolust, et tema kontol ei olnud otsearvelduse maksetähtajal piisavalt vahendeid. Muud R-tehingud ei ole tõenäoliselt maksja põhjustatud. Muudel osapooltel ei tohiks olla võimalust võtta maksjalt tasu selliste R-tehingute eest, mis ei ole maksja põhjustatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

välja jäetud

Erandid

1. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute suhtes, mille turuosa kokku on Euroopa Keskpanga poolt igal aastal avaldatava ametliku maksestatistika kohaselt vähem kui 10 % vastavalt kreeditkorraldus- või otsearveldustehingute koguarvust asjaomases liikmesriigis.

2. Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.

3. Kui liikmesriik lubab oma pädevatel asutustel kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud erandit, teatab ta sellest komisjonile [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Liikmesriik teatab komisjonile edaspidi viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8 a

Teavitamise nõuded

1. Selleks et tagada tehingute standardimise ning IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise aktsepteerimine liidu kodanike poolt, viivad liikmesriigid ja pangad läbi spetsiifilisi ja ulatuslikke teavituskampaaniaid, et tõsta üldsuse teadlikkust ja selgitada asjakohaselt seda, millised on süsteemi eelised ning tagajärjed riigisisestele ja rahvusvahelistele tehingutele.

2. Liikmesriigid nõuavad, et pangad hõlbustaksid üleminekut oma klientide jaoks, eelkõige IBANi ja BICi kohustusliku kasutamise osas, kasutades selleks läbipaistvat teabepoliitikat.

3. Pangad esitavad läbipaistvuse ja tarbijakaitse huvides tarbijatele selget ja mõistetavat teavet R-tehingute tasude kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse täitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks ametiasutused või riiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riiklike õigusaktide alusel otseselt selleks volitatud ametiasutused, sealhulgas liikmesriikide keskpangad. Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad organid tegutsema pädevate asutustena.

1. Liikmesriigid määravad käesoleva määruse täitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks ametiasutused või riiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riiklike õigusaktide alusel otseselt selleks volitatud ametiasutused, sealhulgas liikmesriikide keskpangad. Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad organid tegutsema pädevate asutustena. Pädevad asutused on sõltumatud asutused, mis tegutsevad kõikide sidusrühmade, kaasa arvatud lõppkasutajate nimel, et tagada võrdsed tingimused kõikidele kreeditkorralduse ja otsearvelduse pakkujatele, sealhulgas ka uutele pakkujatele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et tagada käesolevas määruses sätestatud tehniliste nõuete aktsepteerimine liidu kodanike ja ettevõtjate poolt, korraldavad need ametiasutused teavituskampaaniaid avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks.

Selgitus

Ametiasutustel on avalikkuse teavitamisel oluline roll, kuna paljudes liikmesriikides teostavad nad üle 50% kõikidest kreeditkorraldustest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte.

Selgitus

Viiakse kooskõlla artikliga 4 a (uus).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 a lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Selgitus

Viiakse kooskõlla artikliga 4 a (uus).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kuue nädala jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artikli 14 lõikes 1 osutatud menetluse korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Selgitus

Kooskõlas ühise seisukohaga delegeeritud õigusaktide kasutamise praktilise korra kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab [kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

Komisjon esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.

* Väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 5 aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Selgitus

Kavandatav üleminekutähtaeg otsearvelduste puhul on 4 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (artikli 5 lõige 2); aruanne selle kohaldamise kohta esitatakse üks aasta hiljem.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Artiklis 5 osutatud kuupäevani kestva üleminekuperioodi jooksul osutab makseteenuse pakkuja oma jaeklientidele riigisiseste maksetehingute jaoks tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad neil konverteerida BBANi tehniliselt ja turvaliselt vastavaks IBANiks asjaomase makseteenuse pakkuja kaudu.

Selgitus

Makseteenuse pakkujad peaksid tagama vajaliku tehnilise toe, et kindlustada tarbijate sujuv ja turvaline üleminek IBANile ja BICile.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul [nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne [kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest – sisestada konkreetne kuupäev], täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja kõnealused nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik liitus euroalaga.

2. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille omavääring ei ole euro, täidavad artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul ning artiklis 4 ja lisa punktides 1 ja 3 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsearvelduste puhul [36 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev]. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja artikli 4 sätteid sama ajavahemiku jooksul nagu euroalaga varem liitunud riigid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid.

(1) Lisaks artiklis 4 a sätestatud olulistele tehnilistele nõuetele kohaldatakse kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute suhtes järgmisi tehnilisi nõudeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad kasutavad maksekonto identifitseerimiseks rahvusvahelist pangakontonumbrit IBAN, olenemata sellest, kas nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus ainukesena osalev makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis või kas üks makseteenuse pakkuja asub teises liikmesriigis.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Makseteenuse pakkujad kasutavad maksetehingu edastamisel teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemile ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Kui makseteenuse kasutaja algatab või saab üksikülekande, mis on edastamiseks kokku koondatud, kasutatakse ISO 20022 XML standardil põhinevat sõnumivormingut.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Kreeditkorralduste saaja edastab iga kreeditkorraldusnõude korral maksjatele oma rahvusvahelise pangakontonumbri IBAN ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) maksja nimi ja/või maksja konto IBAN;

i) maksja nimi;

Selgitus

Mõnedes Euroopa riikides loetakse pangakontonumber eriti tundlike isikuandmete hulka ja seda võib kolmandale isikule edastada üksnes piiratud juhtudel. Pidades silmas pettuse ohtu, ei tohiks maksja konto IBANit kunagi saajale automaatselt ja ilma maksja nõusolekuta edastada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Maksja edastab oma konto IBANi ja vajaduse korral oma makseteenuse pakkuja BIC-koodi makse saajale ainult üks kord enne esimest otsearveldustehingut.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Saaja saadab oma makseteenuse pakkujale volitust käsitleva teabe esimese otsearveldustehingu ja ühekordse otsearveldustehingu ning iga järgneva otsearveldustehingu puhul. Saaja makseteenuse pakkuja saadab sellise volitust käsitleva teabe maksja makseteenuse pakkujale iga otsearveldustehingu puhul.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) Maksjal on võimalus nõuda, et makseteenuse pakkuja piiraks otsearvelduste kogumist teatava summa või ajavahemikuga või mõlemaga.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Kui maksja ja saaja vahelise kokkuleppe kohaselt ei kohaldata tagasimakseõigust, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja maksja taotlusel iga otsearveldustehingut, veendumaks, et esitatud otsearveldustehingu summa vastab volituse kohasele summale, ja debiteerib seejärel maksja kontot volitust käsitleva teabe alusel.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) Maksjal on võimalus nõuda, et tema makseteenuse pakkuja blokeeriks mis tahes otsearveldused tema kontol või mis tahes ühelt või mitmelt konkreetselt saaja algatatud otsearveldused, või lubada otsearveldusi ainult ühelt või mitmelt konkreetselt saajalt.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.

välja jäetud