Menetlus : 2011/0150(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0069/2012

Esitatud tekstid :

A7-0069/2012

Arutelud :

PV 10/09/2012 - 21
CRE 10/09/2012 - 21

Hääletused :

PV 11/09/2012 - 10.8
CRE 11/09/2012 - 10.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0311

RAPORT     ***I
PDF 603kDOC 877k
7. mai 2012
PE 478.420v03-00 A7-0069/2012

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ

(COM(2011)0315 – C7-0150/2011 – 2011/0150(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Lara Comi

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ

(COM(2011)0315 – C7-0150/2011 – 2011/0150(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0315),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0150/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. september 2011. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A7-0069/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa standardimine aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnika arengut ja innovatsiooni. Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja parandatud toodete/turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna. Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi väärtust tarbijate jaoks.

(2) Euroopa standardimine aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnika arengut ja innovatsiooni. Euroopa standardimine tugevdab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailma tasandil, juhul kui see toimub kooskõlastatult rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, nimelt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliiduga (ITU). Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja parandatud toodete/turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna ja eelkõige tarbijatele. Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi ohutust ja väärtust tarbijate jaoks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa standardeid peaksid ka edaspidi vastu võtma Euroopa standardiorganisatsioonid: Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).

(3) Euroopa standardimissüsteem on vabatahtlik ja turust lähtuv süsteem, mis on korraldatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete lepingu III lisas kehtestatud põhimõtete alusel. Euroopa standardeid võtavad vastu Euroopa standardiorganisatsioonid: Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).

Selgitus

Komisjoni teatises Euroopa standardeid käsitleva strateegilise visiooni kohta ((2011) 311 lõplik) viidatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingule kui standardimise aluspõhimõtete rahvusvaheliselt kokkulepitud alusele. Käesoleva määruse raames ja kooskõlas ELi jõupingutustega edendada rahvusvaheliste standardite valdkonna koostööd tuleks viidata Maailma Kaubandusorganisatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidele; uute põhimõtete loendite koostamine võib nende kriteeriumidega vastuollu minna.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, kuna eeldatakse, et turustatavad tooted vastavad ELi ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele.

(4) Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, kuna näiteks eeldatakse, et turustatavad tooted vastavad ELi ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele.

Selgitus

Enamik standardeid ei toeta otseselt Euroopa Liidu poliitikat ja õigusakte ning see muudab teksti eksitavaks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Standardimine muutub rahvusvahelises kaubanduses ja turgude avamisel järjest tähtsamaks. Kooskõlas Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja CENi tehnilise koostöö kokkuleppega (Viini kokkulepe) ja Dresdeni kokkuleppega püüab EL soodustada rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis tugevdab Euroopa ettevõtete ja tööstusharude konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Kuid kolmandad riigid võivad standardimist kasutada ka tehniliste kaubandustõketena konkurentsi tõkestamiseks. Euroopa standardiorganisatsioonide koostöö rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega on seepärast väga tähtis, kuid EL peaks soodustama ka kahepoolset koostööd, kooskõlastades standardimistegevust oma partneritega, näiteks Atlandi-ülese dialoogi raames.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b) Euroopa standardeid tuleks edendada ka kahepoolsete kontaktide kaudu, näiteks lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel või standardimise asjatundjate saatmisega kolmandatesse riikidesse, nagu see on toimunud Hiina puhul. Samasugune algatus tuleks teha ka eelkõige India, Venemaa ja Brasiilia puhul.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c) Lisaks riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide väljatöötatavatele standarditele koostavad foorumid ja konsortsiumid tehnilisi spetsifikatsioone. Tehnilisi spetsifikatsioone kasutatakse siis, kui kehtiv standard puudub. Eeskätt tänu foorumite ja konsortsiumide rahvusvahelisele mõõtmele võimaldavad tehnilised spetsifikatsioonid avada liidust väljaspool asuvaid turge ning piiravad tehnilisi kaubandustõkkeid, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. Liit peaks toetama selliste foorumite ja konsortsiumide kontakte standardiorganisatsioonidega, hoidudes seejuures standardimisega konkureerivat süsteemi tekitamast.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d) Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid olema toodete turustamise tingimusi ühtlustavates ELi õigusaktides oluliste nõuete määratlemisel täpsed, et vältida õigusaktides kindlaksmääratud eesmärkide ja kaitsetaseme väärtõlgendamist standardimisorganisatsioonide poolt.

Selgitus

Vt Euroopa standardimise tulevikku käsitleva Euroopa Parlamendi raporti (A7-0276/2010) lõike 15 sõnastust.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

(5 a) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis Euroopa standardimise tuleviku kohta¹ on esitatud oluline hulk strateegilisi soovitusi Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise kohta.

 

_____________

 

1ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 56.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Kui komisjon kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikega 1 taotleb, et Euroopa standardimisorganisatsioonid koostaksid Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi, peaks ta kinni pidama liidu ja liikmesriikide pädevuse jaotusest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus, eelkõige selle artiklites 14, 151, 152, 153, 165, 166 ja 168, samuti protokollis nr 26 üldhuviteenuste kohta, mis on seotud sotsiaalpoliitika, kutsehariduse, tervise ja üldhuviteenustega, kaasa arvatud üldist majandushuvi pakkuvad teenused.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Euroopa Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused siseturul. Seetõttu on siseturu ja ELis toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle. Kõnealune teabevahetus peaks toimuma kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisaga, mis kiideti heaks nõukogu 10. detsembri 1979. aasta otsusega nr 80/271/EMÜ aastatel 1973–1979 toimunud kaubandusläbirääkimistest tulenenud mitmepoolsete lepingute sõlmimise kohta.

(10) Euroopa Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused siseturul. Seetõttu on siseturu ja ELis toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle, mis hõlmab Euroopa standardiorganisatsioonide raames riikide standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatavat ooteaega käsitlevaid sätteid. Kõnealune teabevahetus peaks toimuma kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisaga, mis kiideti heaks nõukogu 10. detsembri 1979. aasta otsusega nr 80/271/EMÜ aastatel 1973–1979 toimunud kaubandusläbirääkimistest tulenenud mitmepoolsete lepingute sõlmimise kohta.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Standardid aitavad Euroopa poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, elanikkonna vananemine ja üldine innovatsioon. Edendades neil laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib Euroopa luua oma ettevõtete jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust.

(12) Kuigi standardid on eelkõige turust lähtuvad vahendid, mida sidusrühmad rakendavad vabatahtlikkuse alusel, võivad need aidata Euroopa poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu globaliseerumine, majandus- ja finantskriis, innovatsioon, siseturu puudused, kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, vananev elanikkond, puuetega inimeste integreerimine, tarbijakaitse, töötajate ohutus ja tingimused ning sotsiaalne kaasatus. Edendades neil laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib Euroopa luua oma ettevõtete jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) jaoks, mis moodustavad Euroopa ettevõtjatest suure enamiku.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Standardid on ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oluline töövahend, kuid nood ei ole standardimissüsteemi piisavalt kaasatud ja seega on oht, et standardid ei arvesta VKEde vajaduste ja huvidega. Seetõttu on oluline suurendada nende esindatust ja osalemist standardimisprotsessis, eriti tehnilistes komiteedes.

(13) Standardid on konkurentsivõime aspektist oluline töövahend ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kelle osalemine standardimisprotsessis on ELi tehnoloogilise progressi seisukohalt ülioluline. Seetõttu on oluline, et standardimiseeskirjadega ergutataks VKEsid oma uuenduslike tehnoloogiliste lahendustega standardimispüüetele aktiivselt kaasa aitama, suurendades nende osalemist riigi tasandil, kus nad saavad tänu väiksematele kuludele ja keelebarjääri puudumisele tulemuslikumalt tegutseda, kooskõlas riikliku delegatsiooni põhimõttega. Seetõttu on oluline, et käesolev määrus suurendaks VKEde esindatust ja osalemist riikide tehnilistes komiteedes ja võimaldaks neile tõhusa juurdepääsu standarditele. Riikide standardiorganisatsioonid peaksid julgustama oma delegaate Euroopa tehnilistes komiteedes VKEde seisukohti arvesse võtma.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Oluline on soodustada riikide standardiorganisatsioonide vahelist parimate tavade vahetamist teemal, kuidas kõige paremini hõlbustada ja soodustada VKEde osalemist standardimistegevuses.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd standardimistegevuses üldiselt alaesindatud, seda eelkõige Euroopa tasandil. Seega peaks käesolev määrus tagama, et VKEd oleksid Euroopa standardimisprotsessis asjakohaselt esindatud vajaliku kvalifikatsiooniga üksuse näol.

(14) Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd Euroopa standardimistegevuses mitmes valdkonnas alaesindatud. Lisaks peaks käesolev määrus hõlbustama ja ergutama VKEde asjakohast osalemist Euroopa standardimisprotsessis üksusega, mis on VKEde ja nende organisatsioonidega riigi tasandil tulemuslikult kontaktis ja esindab neid nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. Seepärast on oluline tagada, et ühiskondlike sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades organisatsioone, kes esindavad tarbijate, ühiskondlike sidusrühmade ja keskkonnahuve.

(15) Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, töötajate ohutusele ja tingimustele, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. Seepärast on oluline tagada, et üld- ja ühiskondlikke huve esindavate sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades organisatsioone, kes esindavad tarbijate, sealhulgas puuetega inimeste, tervise-, keskkonna- ja muid ühiskondlike sidusrühmade huve, kaasa arvatud tööandjate ja töövõtjate (sotsiaalpartnerite) huvid.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Enamiku liikmesriikide ametiasutused ilmutavad standardiloome protsessis osalemise vastu vaid piiratud huvi, kuigi standardimistegevusel on liidu meetmete ja õigusaktide rakendamise vahendina suur tähtsus. Seepärast peaks käesolev määrus kindlustama ametiasutuste osalemise kõikides tehnilistes komiteedes, kus kajastatakse Euroopa standardite väljatöötamist ja läbivaatamist. Liikmesriikide ametiasutuste osalemine on eriti oluline õigusaktide nõuetekohaseks toimimiseks valdkondades, kus kasutatakse uut lähenemisviisi, ning et tagantjärele ei esitataks harmoneeritud standardite suhtes vastuväiteid.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kui võimalik, tuleks standardites arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelustsükli ajal.

(16) Standardites tuleks arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelustsükli ajal. Niisiis tuleks käesoleva määrusega tagada, et Teadusuuringute Ühiskeskus saab täita Euroopa standardimissüsteemis aktiivset rolli.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud poolte panuse kaudu. Direktiiviga 98/34/EÜ on juba ette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada.

(17) Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud poolte panuse kaudu, võttes kasutusele mehhanismid arvamuste kogumiseks ja hõlbustades teabevahetust kõigi huvitatud poolte vahel. Direktiiviga 98/34/EÜ on juba ette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada. Kuna aga standardid on peamiselt turuga seotud vahend, tuleb Euroopa standardimise aastase töökava väljatöötamisel tagada kõrgetasemeline koostöö Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel, tagamaks, et standardid, mida komisjoni kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda, lähtuksid turust.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Oluline on ka, et komisjon ja Euroopa standardiorganisatsioonid enne uue standardi taotluse esitamist omavahel põhjalikumalt konsulteeriksid, mis võimaldaks Euroopa standardiorganisatsioonidel analüüsida kavandatud teema asjakohasust turgudel, tagada selle piirdumine tehniliste vahendite määratlemisega seadusandja seatud poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja vastata kiiremini, kas nad suudavad palutud standardimistööd teha.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b) Et kiirendada standardimisprotsessi ja lihtsustada kõikide huvitatud isikute osalemist selles, peaksid Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid kasutama oma töös võimalikult tõhusalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Mitmes direktiivis toodete turuleviimise tingimuste harmoneerimise kohta on täpsustatud, et komisjon võib taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid võtaksid vastu harmoneeritud Euroopa standardid, millele toetudes võib eeldada, et toode vastab kehtivatele olulistele nõuetele. Mitu sellist õigusakti sisaldab siiski ka hulka sätteid neid standardeid puudutavate vastuväidete kohta juhul, kui standardid ei hõlma või ei hõlma täielikult kõiki kohaldatavaid nõudeid. Ettevõtjate ja Euroopa standardiorganisatsioonid jaoks ebakindlust tekitavaid vastuolulisi sätteid sisaldavad eelkõige järgmised õigusaktid: nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiiv 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta. Seepärast peaks käesolev määrus sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ) sätestatud ühtset korda ning kustutada tuleks nende direktiivide asjaomased sätted.

(18) Mitmes direktiivis toodete turuleviimise tingimuste harmoneerimise kohta on täpsustatud, et komisjon võib taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid võtaksid vastu harmoneeritud Euroopa standardid, millele toetudes võib eeldada, et toode vastab kehtivatele olulistele nõuetele. Mitu sellist õigusakti sisaldab siiski ka hulka sätteid neid standardeid puudutavate vastuväidete kohta juhul, kui standardid ei hõlma või ei hõlma täielikult kõiki kohaldatavaid nõudeid. Ettevõtjate ja Euroopa standardiorganisatsioonide jaoks ebakindlust tekitavaid vastuolulisi sätteid sisaldavad eelkõige järgmised õigusaktid: nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiiv 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta. Seepärast peaks käesolev määrus sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ) sätestatud ühtset korda ning kustutada tuleks nende direktiivide asjaomased sätted, laiendades Euroopa Parlamendile ka õiguse avaldada vastuseisu harmoneeritud standardile, mis ei hõlma või ei hõlma täielikult kõiki olulisi kohaldatavaid nõudeid vastavates õigusaktides, kui need on vastu võetud seadusandliku tavamenetluse alusel.

Selgitus

Vt Euroopa standardimise tulevikku käsitleva Euroopa Parlamendi raporti (A7-0276/2010) lõike 25 sõnastust. Kuna Euroopa Parlament osaleb seadusandlikus tavamenetluses nõukoguga võrdsetel alustel, on õiguspärane laiendada Euroopa Parlamendile õigus esitada ühtlustatud standardi suhtes vastuväiteid.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid standardeid võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks standardid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised kirjeldused, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele või samaväärsetele materjalidele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardeid koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised kirjeldused võiksid viidata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standarditele, et käia kaasas selle valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

(19) Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks tehnilised spetsifikatsioonid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised kirjeldused, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele või samaväärsetele materjalidele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilisi spetsifikatsioone koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised kirjeldused võiksid viidata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilistele spetsifikatsioonidele, et käia kaasas selle valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Mõningate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljatöötamisel ei lähtuta tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas sätestatud kriteeriumitest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljavalimise kord, mida võib riigihangetes kasutada, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha tunnuste loetelu kujul ette nõuded sellistele standarditele ja nendega seotud standardimisprotsessidele. Nimetatud tunnused peaksid põhinema Maailma Kaubandusorganisatsioonis rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide jaoks väljatöötatud kriteeriumitel ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

(20) Mõningate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamisel ei lähtuta tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas sätestatud kriteeriumitest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimise kord, mida võib riigihangetes kasutada, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha tunnuste loetelu kujul ette nõuded sellistele tehnilistele spetsifikatsioonidele ja nendega seotud arendusprotsessidele. Nimetatud tunnused peaksid põhinema Maailma Kaubandusorganisatsioonis rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide jaoks väljatöötatud kriteeriumitel ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Innovatsiooni ja standardlahenduste vahelise konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise kirjelduse tunnustamine tähendada seda, et konkureerivat tehnilist kirjeldust ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt tunnustada. Tunnustamisel tuleks lähtuda sellest, kas tingimused on täidetud ja tehniline kirjeldus on saavutanud turul vastuvõetavuse miinimumtaseme. „Turul vastuvõetavust” ei tohiks võrdsustada laialdase kasutuselevõtuga turul.

(21) Innovatsiooni ja konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise kirjelduse tunnustamine tähendada seda, et tehnilist kirjeldust ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt tunnustada. Tunnustamisel tuleks lähtuda sellest, kas tingimused on täidetud ja tehniline kirjeldus on saavutanud turul märkimisväärse vastuvõetavuse taseme.

Selgitus

Standardlahendused ei tohiks olla üksteisele vastukäivad. Standardid peaksid moodustama ühtse kogumi. Standarditud tehnilised lahendused peaksid andma ettevõtetele võrdsed võimalused, et nad saaksid luua konkurentsivõimelisi lahendusi ja teenuseid. Tarbijale peaksid tehnilised standardlahendused andma selge viite selle kohta, mida tasub osta.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja ELi institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

(22) Valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilised spetsifikatsioonid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja ELi institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada ELi tasandil kindlate standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta sätestatud, et komisjon võib vajadusel paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku nimekiri Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standarditest ja/või spetsifikatsioonidest, et soodustada nende kasutamist või muuta nende rakendamine kohustuslikuks, või kõrvaldada standardeid ja/või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast.

(23) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada ELi tasandil kindlate standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta sätestatud, et komisjon võib vajadusel paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku nimekiri Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standarditest ja/või spetsifikatsioonidest, et soodustada nende kasutamist või kõrvaldada standardeid ja/või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast.

Selgitus

Standardid ei ole siduvad – nad on täitmiseks vabatahtlikud ja peaksid selleks jääma.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka standardite või muude standardimistoodetega seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide, laboritevaheliste katsete ning standardite valideerimise ja hindamise puhul. Lisaks peab standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta ELi ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi muudele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajadusel lepingute sõlmimise teel.

(29) Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka standardite või muude standardimistoodetega seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide ja laboritevaheliste katsete puhul. Lisaks peab standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta ELi ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi eelnimetatud töödega tegelevatele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajadusel lepingute sõlmimise teel.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Selleks, et ajakohastada Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirju, kohandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite tunnustamist tehnika arenguga ning kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavaid organisatsioone käsitlevaid kriteeriume seoses nende mittetulunduslikkuse ja representatiivsusega, tuleks käesoleva määruse lisade muutmiseks delegeerida komisjonile volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 290. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil.

(33) Selleks, et ajakohastada Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirju, kohandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite tunnustamist tehnika arenguga ning kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavaid organisatsioone käsitlevaid kriteeriume seoses nende representatiivsusega, tuleks käesoleva määruse lisade muutmiseks delegeerida komisjonile volitused võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, kaasa arvatud ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning sobiva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

välja jäetud

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, mis tähendab, et asjaomase standardi põhjal ei saanud veel eeldada vastavust kohaldatavates ELi ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele.

(36) Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid iga-aastasele Euroopa standardimist käsitlevale töökavale või sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, mis tähendab, et asjaomase standardi põhjal ei saanud veel eeldada vastavust kohaldatavates ELi ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele.

Selgitus

Liikmesriikidega tuleks Euroopa standardimistegevuse aastakava üle nõu pidada.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, tuleks kasutada uurimismenetlust, sest selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

(37) Rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, tuleks kasutada uurimismenetlust, sest selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud. Riikide ametiasutused peaksid standardimisprotsessi vältel andma oma panuse riikide standardiorganisatsioonide kaudu, et vähendada nii palju kui võimalik harmoneeritud standardite staatuse muutmist pärast seda, kui viide neile on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Seepärast tuleks direktiive 98/34/EÜ, 89/686/EMÜ, 93/15/EMÜ, 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ vastavalt muuta.

(39) Seepärast tuleks direktiive 89/686/EMÜ, 93/15/EMÜ, 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ vastavalt muuta.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide ja komisjoni koostööks, ELi õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamiseks ja Euroopa standardimise rahastamiseks.

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide ja komisjoni koostööks, ELi õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamiseks ja Euroopa standardimise rahastamiseks ning tingimused Euroopa sidusrühmade organisatsioonide tasakaalustatud esindatuseks.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1) „standard” – tehniline spetsifikatsioon korduvaks või pidevaks kasutuseks, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:

(1) „standard” – konsensusega kehtestatud ning tunnustatud standardiorganisatsiooni heakskiidetud tehniline spetsifikatsioon korduvaks või pidevaks kasutuseks, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) „rahvusvaheline standard” – standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon;

b) „Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon ning mida rakendatakse selle avaldamise kaudu samasuguse riikliku standardina ja mis kohustab riikide standardiorganisatsioone kõrvaldama kõik kehtivad ja vastuolulised riiklikud standardid;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal ELi ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks;

c) „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal ELi ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks ja mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „riiklik standard” – standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „IKT standard” – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standard.

välja jäetud

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4) „tehniline spetsifikatsioon” – spetsifikatsioon dokumendis, millega kehtestatakse kas:

4) „tehniline spetsifikatsioon” – spetsifikatsioon dokumendis, millega kehtestatakse tootele, protsessile, teenusele või süsteemile tehnilised nõuded ja millega kehtestatakse kas:

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 4 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) omadused, mis peavad tootel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, ohutus või mõõtmed, kaasa arvatud selle toote suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all toodet müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetusviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega ja vastavushindamise korraga;

a) omadused, mis peavad tootel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, keskkonnakaitse ja tervise aspekt, ohutus või mõõtmed, kaasa arvatud selle toote suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all toodet müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetusviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega ja vastavushindamise korraga;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 4 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) omadused, mis peavad teenusel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, ohutus, kaasa arvatud teenusepakkuja suhtes kohaldatavad nõuded seoses teabega, mida tuleb teenuse kasutajale anda vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artikli 22 lõigetele 1–3;

c) omadused, mis peavad teenusel olema, sealhulgas kvaliteet, toimimine, koostalitlusvõime, keskkonna- ja terviseohutus, kaasa arvatud teenusepakkuja suhtes kohaldatavad nõuded seoses teabega, mida tuleb teenuse kasutajale anda vastavalt direktiivi 2006/123/EÜ artikli 22 lõigetele 1–3;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a) „IKT tehniline spetsifikatsioon” – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a) „riigi standardiorganisatsioon” – I a lisas nimetatud organisatsioon;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Hiljemalt oma töökava avaldamise ajal teatavad Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid selle olemasolust ka teistele Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele ning komisjonile.

4. Hiljemalt kaks kuud enne oma töökava avaldamist teatavad Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid selle olemasolust ka teistele Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele ning komisjonile, kes saadavad neile oma kommentaarid hiljemalt kuu aega pärast nimetatud teate edastamist.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Riikide standardiorganisatsioonid ei saa olla vastu standardimiseks Euroopa standardiorganisatsiooni töökavasse võetud teemale.

5. Riikide standardiorganisatsioonid ei saa olla vastu standardimiseks Euroopa standardiorganisatsiooni töökavasse võetud teemale, kui on avaldatud negatiivset arvamust teema vastavuse kohta siseturu vajadustele.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid saadavad kõik riiklikud standardieelnõud, Euroopa standardieelnõud ja Euroopa standardimisdokumentide eelnõud teistele Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele ja komisjonile, kui need selleks soovi avaldavad.

1. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid saadavad vähemalt elektroonilisel kujul kõik riiklikud standardieelnõud, Euroopa standardieelnõud ja Euroopa standardimisdokumentide eelnõud teistele Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidele ja komisjonile, kui need selleks soovi avaldavad. Kõigi riiklike standardieelnõude pealkiri saadetakse lisaks riigikeelsele kujule ka ingliskeelsel kujul.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid vastavad kiiresti teistelt Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidelt ja komisjonilt selliste eelnõude kohta saadud märkustele ja võtavad neid asjakohaselt arvesse.

2. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid vastavad kahe kuu jooksul teistelt Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidelt ja komisjonilt lõikes 1 viidatud eelnõude kohta saadud märkustele ja võtavad neid asjakohaselt arvesse.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) standardieelnõude avaldamine toimub selliselt, et teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

a) riiklike standardieelnõude avaldamine on juurdepääsetav, nii et kõigil olulistel osalistel, eelkõige teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Euroopa standardi ettevalmistamise ajal või pärast selle heakskiitmist ei võta riiklikud standardiorganisatsioonid mingeid meetmeid, mis võiksid piirata kavandatavat ühtlustamist, ning eelkõige ei avalda nad asjaomases valdkonnas uut või läbivaadatud riiklikku standardit, mis ei ole täielikus kooskõlas mis tahes kehtiva Euroopa standardiga. Uue Euroopa standardi avaldamisel kõrvaldatakse kõik vastuolulised riiklikud standardid.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine standardimissüsteemis

 

Riikide ja Euroopa standardiorganisatsioonid edendavad interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist standardimissüsteemis, eelkõige:

 

a) pakkudes kõikidele sidusrühmadele kergesti kasutatavat veebikonsultatsiooni mehhanismi kommentaaride esitamiseks standardiprojektide kohta, ning

 

b) korraldades võimaluse korral tehniliste komiteede virtuaalseid koosolekuid (sealhulgas veebikonverentsi või videokonverentsi vahenditega).

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi „VKEd”), tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on eelkõige III lisas osutatud organisatsioonide kaudu asjakohaselt esindatud poliitika väljatöötamises ja vähemalt järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

1. Euroopa standardiorganisatsioonid ergutavad ja hõlbustavad kõikide asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas riiklike asutuste, kaasa arvatud turujärelevalveasutused, VKEde, tarbijate, sealhulgas puuetega inimeste huve esindavate organisatsioonide, ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite asjakohast osalemist eelkõige III lisas osutatud sidusrühmade organisatsioonide kaudu poliitika väljatöötamises ja vähemalt järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) konsensuse otsimine;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Euroopa standardiorganisatsioonid ergutavad ja hõlbustavad käesoleva määruse III lisas nimetatud sidusrühmade organisatsioonide tulemuslikku osalemist, et tugevdada nende esindatust. Selline osalemine ei tähenda, et nimetatud organisatsioonidel peaks olema standardite väljatöötamisel hääle- või vetoõigus.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et ettevõtted, teaduskeskused ja ülikoolid ning muud juriidilised isikud on tehnilisel tasemel piisavalt esindatud tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida EL on rahastanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

2. Euroopa standardiorganisatsioonid võimaldavad ettevõtete, teaduskeskuste, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, ülikoolide, liikmesriikide turujärelevalveasutuste, sotsiaalpartnerite ning muude juriidiliste isikute piisava esindatuse tehnilisel tasemel tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida EL on rahastanud teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

VKEde ligipääs standarditele

 

1. Riikide standardiorganisatsioonid edendavad ja lihtsustavad siseriikliku delegatsiooni põhimõtte kohaselt VKEde juurdepääsu standarditele ja nende väljatöötamisele, eelkõige:

 

a) võimaldades oma veebilehel tasuta juurdepääsu standardite kokkuvõtetele;

 

b) määrates oma iga-aastastes töökavades kindlaks standardimisprojektid, mis pakuvad VKEdele erilist huvi;

 

c) võimaldades VKEdele juurdepääsu standardimistegevusele, ilma et nad peaksid riigi standardiorganisatsiooni liikmeks hakkama;

 

d) pakkudes VKEdele vaba juurdepääsu standardieelnõudele.

 

2. Lisaks lõikes 1 viidatud juurdepääsule edendavad ja lihtsustavad riikide standardiorganisatsioonid siseriikliku delegatsiooni põhimõtte kohaselt mikro- ja väikeettevõtete juurdepääsu standarditele ja nende väljatöötamisele, eelkõige:

 

a) kohaldades standardite erimäärasid ja pakkudes standardipakette madalama hinnaga;

 

b) pakkudes standardimistegevuses osalemiseks tasuta juurdepääsu või vähemalt erimäärasid.

 

3. Vastutus lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katmise eest määratakse kindlaks riigi tasandil.

 

4. Riikide standardiorganisatsioonid saadavad Euroopa standardiorganisatsioonidele iga kahe aasta järel aruande selle kohta, kuidas nad on täitnud lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ja missuguseid muid meetmeid on võetud selleks, et suurendada VKEde osalemist standardimises. Nad avaldavad aruande oma veebilehel.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 b

 

Parimate tavade vahetamine VKEde valdkonnas

 

Riikide standardiorganisatsioonid vahetavad parimaid tavasid, et edendada VKEde osalemist standardimises ning suurendada ja lihtsustada standardite kasutamist.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 c

 

Avalike asutuste osalemine Euroopa standardimises

 

Liikmesriigid julgustavad ametiasutuste, muu hulgas turujärelevalveasutuste osalemist riikide standardimistegevuses, mis puudutab standardite väljatöötamist või täiendamist komisjoni taotlusel vastavalt artikli 7 lõikele 1.

Selgitus

Realistlikum on avalike asutuste osalemise tagamise asemel neid selleks julgustada, tunnustades samas nende rolli olulisust.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab vastu iga-aastase Euroopa standardimist käsitleva töökava, milles märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist ta kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda vastavalt artiklile 7.

1. Komisjon võtab pärast konsulteerimist Euroopa standardiorganisatsioonide ja kõikide, sealhulgas III lisas nimetatud sidusrühmadega vastu iga-aastase Euroopa standardimist käsitleva töökava, milles märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist ta kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda vastavalt artikli 7 lõikele 1.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lõikes 1 nimetatud Euroopa standardimist käsitlev töökava hõlmab ELi õigusaktide ja poliitika toetamiseks ka Euroopa standardimistegevuse rahvusvahelisi eesmärke ning selles esitatakse vastutuse jagunemine rahvusvahelise koostöö arendamisel.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Lõikes 1 nimetatud Euroopa standardimistegevuse töökavas näidatakse, kuidas kavatsetakse kaasata standardimistegevus Euroopa 2020. aasta strateegiasse ning kuidas luuakse ja säilitatakse strateegia ja töökava vahel kooskõla.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Komisjon avaldab lõikes 1 nimetatud Euroopa standardimise töökava oma veebilehel ning annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Teadusuuringute Ühiskeskus

 

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus aitab artikli 6 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimise töökava ette valmistada ning osaleb Euroopa standardiorganisatsioonide tegevuses, andes oma pädevusvaldkondades teadusliku panuse, tagamaks, et standardites võetakse arvesse majanduslikku konkurentsivõimet ja sotsiaalseid vajadusi, nagu keskkonna jätkusuutlikkus ning ohutus ja turvalisus.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse koostada määratud tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument. Need peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja toetuma konsensusele.

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada mõistliku tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument. Need peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja komisjoni taotluses selgelt esitatud poliitikaeesmärkidega ning toetuma konsensusele. Enne taotluse esitamist konsulteerib komisjon mõistliku tähtaja jooksul Euroopa standardiorganisatsioonide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, eriti nendega, kellele viidatakse III lisas, ning riikide eksperdikomisjonidega, mis on loodud vastava valdkonna direktiiviga viimase olemasolul, samuti teavitab ta kõiki Euroopa läbipaistvuse registrisse kantud huvitatud isikuid. Enne taotluse esitamist ja taotluse rakendamist hindamisel tagab komisjon teenustega seotud õigusraamistiku rakendamise, pidades täielikult kinni ELi toimimise lepingus sätestatud liidu ja liikmesriikide pädevuse jaotusest. Komisjon ei mõjuta kõnealuse taotluse abil õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja rakendada ning õigust osaleda töövaidlustes vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele, mis on kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon teatab asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.

3. Komisjon teatab asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ühe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.

Selgitus

Komisjon peab suutma töötada samas tempos nagu Euroopa standardiorganisatsioonid, kellele määratakse artikli 7 lõikes 2 ühe kuu pikkune ajapiirang.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui liikmesriik leiab, et harmoneeritud standard ei vasta täielikult nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt katma ja mis on esitatud asjaomastes ELi õigusaktides, teatab ta sellest komisjonile.

1. Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et harmoneeritud standard ei vasta täielikult nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt katma ja mis on esitatud asjaomastes ELi õigusaktides, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse.

Selgitus

Vt Euroopa standardimise tulevikku käsitleva Euroopa Parlamendi raporti (A7-0276/2010) lõike 25 sõnastust. Kuna Euroopa Parlament on seadusandlikus tavamenetluses nõukoguga võrdne, peab Euroopa Parlamendil olema õigus harmoneeritud standardite kohta vastuväiteid esitada.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui komisjoni ei ole teavitatud harmoneeritud standardi kohta esitatud vastuväidetest või kui komisjon leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud, avaldab ta standardi viivitamata Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek     68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon avaldab oma veebilehel nimekirja harmoneeritud standarditest, mille kohta on tehtud lõikes 2 viidatud otsus, ning ajakohastab nimekirja regulaarselt.

Selgitus

Turu stabiilsuse seisukohast on oluline, et komisjoni otsus mitte tunnistada harmoneeritud standardit õigusaktide nõuetele vastavaks oleks võimalikult läbipaistev.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

4. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt pärast seda, kui mõistliku aja jooksul on konsulteeritud riigi eksperdikomisjoniga, mis on loodud vastava valdkonna direktiiviga viimase olemasolul.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 3 osutatud uurimismenetluse kohaselt.

5. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 3 osutatud uurimismenetluse kohaselt pärast seda, kui mõistliku aja jooksul on konsulteeritud riigi eksperdikomisjoniga, mis on loodud vastava valdkonna direktiiviga viimase olemasolul.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

 

Sidusorganisatsioonide teavitamine

Komisjon loob teavitamissüsteemi huvitatud Euroopa kutseorganisatsioonide ja III lisas nimetatud sidusrühmade organisatsioonide jaoks, et tagada nõuetekohane konsulteerimine ja vastavus turuvajadustele, enne kui:

 

– võetakse vastu artikli 6 lõikes 1 nimetatud iga-aastane Euroopa standardimist käsitlev töökava;

 

– võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud standardimistaotlused;

 

– tehakse otsus harmoneeritud standarditele esitatud vastuväidete kohta, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 2.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk IV – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IKT valdkonna standardid

IKT valdkonna tehnilised spetsifikatsioonid

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamine IKT valdkonnas

Tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamine ja kasutamine IKT valdkonnas

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riigiasutuse taotlusel või omal algatusel võib komisjon otsustada, et ta tunnustab IKT standarditena II lisas sätestatud nõuetele vastavaid tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid.

Liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võib komisjon pärast konsulteerimist Euroopa standardiorganisatsioonide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud komisjoni loodud IKT standardimist käsitlev Euroopa mitmepoolne platvorm, viidata II lisas sätestatud nõuetele vastavatele IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IKT standardite kasutamine riigihangetes

IKT tehniliste spetsifikatsioonide kasutamine riigihangetes

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 9 osutatud IKT standardid loetakse direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ja määruses (EÜ) nr 2342/2002 osutatud ühisteks tehnilisteks spetsifikatsioonideks.

Käesoleva määruse artiklis 9 osutatud IKT tehnilised spetsifikatsioonid loetakse direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ja määruses (EÜ) nr 2342/2002 osutatud ühisteks tehnilisteks spetsifikatsioonideks.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) Euroopa standardimisega seotud ettevalmistus- ja lisatööd, sh uuringud, koostöömeetmed, seminarid, hindamine, võrdlev analüüs, teadustöö, laboritöö, laboritevahelised katsed, vastavushindamised ning meetmed, millega tagatakse Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamisele ja läbivaatamisele kuluva aja lühendamine;

c) Euroopa standardimisega seotud ettevalmistus- ja lisatööd, sh uuringud, koostöömeetmed, sh rahvusvaheline koostöö, seminarid, hindamine, võrdlev analüüs, teadustöö, laboritöö, laboritevahelised katsed, vastavushindamised ning meetmed, millega tagatakse Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamisele ja läbivaatamisele kuluva aja lühendamine, kahjustamata avatuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja kõigi sidusrühmade konsensuse põhimõtteid;

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide töö, sealhulgas poliitika väljatöötamine, standardimistegevuse koordineerimine, tehnilise töö teostamine ja teabe edastamine huvitatud isikutele;

d) Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide töö, sealhulgas poliitika väljatöötamine, standardimistegevuse koordineerimine, rahvusvaheline reguleerimist käsitlev dialoog, tehnilise töö teostamine ja teabe edastamine huvitatud isikutele ning puuetega inimestele;

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vajadusel ELi poliitikat ja õigusakte toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine ELi ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole ELi ametlikud keeled;

e) ELi poliitikat ja õigusakte toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine ELi ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole ELi ametlikud keeled;

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate materjalide koostamine, sh kasutusjuhendite ja parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus;

f) Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate juurdepääsetavate materjalide koostamine, sh kasutusjuhendite, standardite kokkuvõtete ja parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus, strateegiad ja koolituskavad. Kõnealune teave ja materjalid on kergesti juurdepääsetavas elektroonilises vormis ja puuetega inimestele kättesaadavas vormis;

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) muudele organisatsioonidele, kellele on usaldatud lõike 1 punktides a, c ja g osutatud toimingute elluviimine koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

b) muudele riikide ja Euroopa organisatsioonidele, kellele on usaldatud lõike 1 punktides a, c ja g osutatud toimingute elluviimine koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) õiguslik ja tehniline ekspertteave, sh uuringud, et hinnata seda, kas eksisteerib vajadus Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide järele ning kuidas selliseid dokumente koostatakse;

b) õiguslik ja tehniline ekspertteave, sh uuringud, et hinnata seda, kas eksisteerib vajadus Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide järele ning kuidas selliseid dokumente koostatakse, ning spetsialistide koolitamine;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kvaliteedi ning ELi poliitikale ja õigusaktidele vastavuse kontrollimine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamine ja läbivaatamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon otsustab lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskorra, toetuste summad ning vajadusel rahastamise maksimaalsed protsendimäärad tegevuste kaupa.

3. Pärast konsulteerimist Euroopa standardiorganisatsioonidega otsustab komisjon lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskorra, toetuste summad ning vajadusel rahastamise maksimaalsed protsendimäärad tegevuste kaupa.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistöös asjakohaselt esindatud.

b) Euroopa standardiorganisatsioonid võimaldavad VKEdel, tarbijaorganisatsioonidel ning keskkondlikel ja ühiskondlikel sidusrühmadel, kaasa arvatud sotsiaalpartnerid, artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistöös asjakohaselt osaleda.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ajakohastada I lisas esitatud Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirja;

a) ajakohastada I lisas esitatud Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirja, et võtta arvesse nende nime või struktuuri muutusi;

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) koostada I a lisas osutatud riikide standardiorganisatsioonide nimekiri ja seda ajakohastada;

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kohandada IKT valdkonna standardite tunnustamise II lisas esitatud kriteeriume vastavalt tehnika arengule;

b) kohandada IKT valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamise II lisas esitatud kriteeriume vastavalt tehnika arengule, samas loomata uusi ja jätmata kõrvale seniseid kriteeriume;

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide suhtes kehtivaid III lisas esitatud kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega.

c) kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide suhtes kehtivaid III lisas esitatud kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega, samas loomata uusi ja jätmata kõrvale või likvideerimata seniseid kriteeriume ja organisatsioone.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Lõike 1 punktides a ja b osutatud otsused võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa standardiorganisatsioonidega.

Selgitus

Otsused on standardimissüsteemi jaoks olulised ja seega tuleb kaasata Euroopa standardiorganisatsioonid.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklis 16 osutatud volitused antakse komisjonile kindlaksmääramata ajaks alates 1. jaanuarist 2013.

2. Artiklis 16 osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2013. Komisjon koostab aruande volituste delegeerimise kohta hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu uuendamisele vastuväite esitab.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 viidatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse volituste delegeerimise tagasivõtmiseks, püüab sellest teavitada komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

 

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta ühegi juba jõustunud delegeeritud õigusakti kehtivust.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 16, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast neile kõnealusest õigusaktist teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Komitee kohtub vähemalt kaks korda aastas Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidega.

Selgitus

Otsused on standardimissüsteemi jaoks olulised ja seetõttu tuleb kaasata Euroopa standardiorganisatsioonid.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon võib kutsuda lisades I, I a ja III osutatud organisatsioone ja teisi asjaomaseid sidusrühmi vaatlejatena lõikes 1 osutatud komitee koosolekutel osalema.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa standardiorganisatsioonid saadavad komisjonile iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, mis puudutab:

1. Euroopa standardiorganisatsioonid saadavad komisjonile iga-aastase lühikese ja konkreetse aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab teavet, mis puudutab:

Selgitus

Ingliskeelses versioonis kasutatakse sõna „üksikasjalik”, mis võib tekitada täiendavat bürokraatiat, pakkumata samas mingit abi rakendamise osas. Aruanne peaks olema pigem suunatud ja suhteliselt konkreetne.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) VKEde, tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade esindatust riikide standardiorganisatsioonides.

b) tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade esindatust riikide standardiorganisatsioonides.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) VKEde esindatust artikli 5 a lõikes 3 osutatud aruannete alusel.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Läbivaatamine

 

Komisjon kaalub vajadust täiendavate meetmete järele, et lihtsustada Euroopa standardimise rahastamist ja vähendada Euroopa standardiorganisatsioonide halduskoormust, võttes arvesse artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud aruannet. Ta esitab oma järeldused aruandes, mis tuleb edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2015, ning esitab vajaduse korral õigusakti ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon avaldab riikide standardiorganisatsioonide nimekirja ja selle nimekirja uuendused Euroopa Liidu Teatajas.

Pärast konsulteerimist Euroopa standardiorganisatsioonidega avaldab komisjon riikide standardiorganisatsioonide nimekirja ja selle nimekirja uuendused oma veebilehel ja Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

I a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

I a lisa

 

Riikide standardiorganisatsioonid

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tehnilise spetsifikatsiooni koostab mittetulunduslik kutseühing, tööstus- või kaubandusliit või muu organisatsioon, kelle pädevusse kuulub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljatöötamine, kuid kes ei ole Euroopa, riiklik ega ka rahvusvaheline standardiorganisatsioon, kohaldades järgmistele kriteeriumidele vastavat menetlust:

2. Tehnilise spetsifikatsiooni koostab mittetulunduslik kutseühing, tööstus- või kaubandusliit või muu organisatsioon, kelle pädevusse kuulub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamine, kuid kes ei ole Euroopa, riiklik ega ka rahvusvaheline standardi-organisatsioon, kohaldades järgmistele kriteeriumidele vastavat menetlust:

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt a – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

tehniline kirjeldus koostatakse avatud otsustamisprotsessi raames, mis on juurdepääsetav kõikidele turul või turgudel tegutsevatele huvitatud ettevõtjatele, keda standard mõjutab;

tehniline kirjeldus koostatakse avatud otsustamisprotsessi raames, mis on juurdepääsetav kõikidele turul või turgudel tegutsevatele huvitatud isikutele, keda see spetsifikatsioon mõjutab;

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

standardimisprotsess põhineb koostööl ja konsensusel ega soosi ühtegi sidusrühma. Konsensus eeldab üldist nõusolekut, mida iseloomustab olulise osa asjaomaste huvirühmade jätkuva vastuseisu puudumine olulistes küsimustes ning püüd võtta menetluse käigus arvesse kõikide huvirühmade seisukohti ja lahendada erimeelsused. Konsensus ei tähenda ühehäälset heakskiitu;

tehnilise spetsifikatsiooni koostamise protsess põhineb koostööl ja konsensusel ega soosi ühtegi sidusrühma. Konsensus eeldab üldist nõusolekut, mida iseloomustab olulise osa asjaomaste huvirühmade jätkuva vastuseisu puudumine olulistes küsimustes ning püüd võtta menetluse käigus arvesse kõikide huvirühmade seisukohti ja lahendada erimeelsused. Konsensus ei tähenda ühehäälset heakskiitu;

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa II – punkt 2 – alapunkt c – alapunkti alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) üldsust teavitatakse sobivate ja kõigile kättesaadavate vahendite abil (uute) standardite koostamisest;

ii) üldsust teavitatakse avalikult sobivate ja kõigile kättesaadavate vahendite abil (uute) standardite koostamisest;

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa II – punkt 2 – alapunkt c – alapunkti alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) võrdsete õiguste tagamiseks on soovitav kaasata kõik sidusrühmad;

iii) võrdsete õiguste tagamiseks on soovitav kaasata kõik huvitatud isikud;

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa III – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses VKEsid:

a) Euroopa horisontaalorganisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses ainult käsitööettevõtteid ja VKEsid:

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt a – punkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) vähemalt 2/3 liikmesriikide VKEsid esindavad mittetulunduslikud organisatsioonid on neid volitanud esindama VKEde huve Euroopa tasandil.

iii) enamikku kõikide liikmesriikide VKEsid esindavad mittetulunduslikud organisatsioonid on neid volitanud esindama VKEde huve Euroopa tasandil.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad tarbijate huvide esindamist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

ii) nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus hõlmavad tarbijate, nende hulgas vaimse või füüsilise puude, ea või kergeusklikkuse tõttu tundlike tarbijate huvide esindamist Euroopa tasandi standardimistegevuses;

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses ühiskondlikke huve:

d) Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses ühiskondlikke, sealhulgas sotsiaalpartnerite huve:

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt d – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) on valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse või muudest vastandlikest huvidest;

i) on valitsusvälised mittetulundus- ja esindusorganisatsioonid, mis ei sõltu tööstuse, kaubanduse, ettevõtluse või muudest vastandlikest huvidest;

(1)

ELT C 376, 22.12.2011, lk 69.


SELETUSKIRI

Alberto Normandi mälestuseks, kelle inimlikud omadused ja kutseoskused ületasid kõik standardid

I. Komisjoni ettepanek

1. juunil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu standardimispaketi, millesse kuulub ettepanek võtta vastu määrus eesmärgiga Euroopa standardimise õigusraamistik läbi vaadata ja see asendada(1), mõjuhinnang ja teatis Euroopa standardimise strateegilise visiooni kohta järgmiseks kümneks aastaks.

Kavandatud määrus põhineb kahel üldisel avalikul konsultatsioonil, mis toimusid 2009. ja 2010. aastal, Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma (EXPRESS) tööl, valgel raamatul „IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud” ja Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonil Euroopa standardimise tuleviku kohta(2).

II. Raportööri üldine seisukoht

Raportöör suhtub positiivselt komisjoni ettepanekusse vaadata läbi Euroopa standardimise süsteem, võttes asjakohaselt arvesse parlamendi taotlust läbivaatamiseks, mille eesmärk on säilitada mitmed süsteemi edukad osad, kõrvaldada selle puudused ja luua riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste mõõtmete õige tasakaal.

Käesoleva raporti koostamisel võttis raportöör arvesse EXPRESSi aruande järeldusi, mis sisaldavad mitmeid olulisi soovitusi ja vastukaja komisjoni avalikele konsultatsioonidele Euroopa standardimise süsteemi läbivaatamise kohta. Samuti võttis raportöör arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni 23. novembril 2011 korraldatud avaliku kuulamise järeldusi. Samuti oli tal võimalus pidada põhjalikke konsultatsioone standardite väljatöötamise protsessis osalevate riikide ja Euroopa standardimisorganisatsioonide esindajate ning põhiliste sidusrühmadega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus (koostaja A. Pezzini) vaadati samuti põhjalikult läbi.

Raportöör on lisanud käesolevasse raporti projekti suhteliselt vähe muudatusettepanekuid, mille eesmärk on parandada Euroopa standardimise süsteemi kehtivates raamides ja tihedas koostöös nõukoguga.

a) Standarditele juurdepääsu hõlbustamine ja VKEde osalemise suurendamine standardite kehtestamise protsessis

Kuigi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad Euroopa majanduse selgroo, ei ole nende osalemine standardimises alati võrreldav nende majandusliku tähtsusega. Mitte alati ei ole standardite kavandamisel arvesse võetud VKEde omadusi ja keskkonda, eelkõige väikeste, mikro- ja käsitööettevõtjate puhul. Seepärast on oluline tagada, et standardid oleksid arusaadavad ja hõlpsasti kasutatavad, et kõik kasutajad saaksid neid paremini rakendada. Tuleks võtta meetmed tagamaks, et VKEd saaksid täielikult osaleda standardite väljatöötamises ning et neil oleks standarditele lihtsam juurdepääs. Sel eesmärgil on raportöör lisanud hulgaliselt muudatusettepanekuid, mille laiem eesmärk on VKEde osalemise suurendamine standardimistegevuses eelkõige riigi tasandil ja nende standarditele juurdepääsu hõlbustamine.

b) Avalike asutuste osalemise tagamine Euroopa standardimises

Raportöör tahab toonitada, et enamiku liikmesriikide ametiasutused on vähe huvitatud standardite väljatöötamisest, kuigi standardimine on oluline vahend ELi seadusloome ja poliitika toetamiseks. Raportöör on veendunud, et liikmesriigid ja eelkõige turujärelevalveasutused peaksid saatma esindajaid kõikidesse riiklikesse tehnilistesse komiteedesse, kus kajastatakse komisjoni volitatud standardite väljatöötamist. Liikmesriikide ametiasutuste osalemine on otsustava tähtsusega selleks, et õigusaktid toimiksid nõuetekohaselt valdkondades, kus kasutatakse uut lähenemisviisi, ning et tagantjärele ei esitataks harmoneeritud standardite suhtes vastuväiteid.

c) Ühiskondlikele sidusrühmadele võimaluse andmine Euroopa standardimises osalemiseks

Raportöör tunnistab siseriikliku delegatsiooni põhimõtte tähtsust Euroopa standardimissüsteemi nurgakivina, eelkõige CENi ja CENELECi standardite väljatöötamisel. Tulek siiski märkida, et – mida on kinnitanud ka paljud uuringud – ühiskondlikke huvisid esindavate sidusrühmade, nagu tarbijad (sealhulgas puudega inimesed), keskkonnakaitsjad ja töölised, osalemine riiklikes tehnilistes komisjonides on endiselt väga nõrk või olematu. Seetõttu tuleb tagada nende sidusrühmade otsene osalemine Euroopa tasandil ja jätkata selliste avalike huvide esindamiseks loodud Euroopa organisatsioonide rahalist toetamist. Nende kaasamine annab süsteemile olulise legitiimsuse aspekti, parandab konsensuse kvaliteeti ja muudab Euroopa standardid esinduslikumaks.

d) Standardimine teenuste valdkonnas

Standardid on aidanud kaasa kaupade kvaliteedi ja ohutuse märkimisväärsele paranemisele, kuid nende kättesaadavus teenuste valdkonnas jääb maha nimetatud sektori majanduslikust tähtsusest ja potentsiaalist. Direktiiviga 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) ette nähtud Euroopa teenuste standardite väljatöötamine peaks kaasa aitama teenuste sektori edasisele ühtlustamisele, suurendab Euroopa teenuste läbipaistvust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet ning edendab konkurentsi, innovatsiooni, kaubandustõkete vähenemist ja tarbijakaitset. Seetõttu toetab raportöör komisjoni ettepanekut lisada teenuste standardid Euroopa standardimise õigusraamistikku, sest see annab nõuetekohase õigusliku aluse, mille põhjal saab komisjon nõuda Euroopa standardimisorganisatsioonidelt standardite väljatöötamist selgelt määratletud ja hoolikalt hinnatud valdkondades, tagades samal ajal teenuste standardite seotuse turu ja tarbijate vajadustega, milles on arvesse võetud avalik huvi.

e) Euroopa standardite kehtestamise protsessi parandamine ja kiirendamine suurema läbipaistvuse ja konsulteerimise abil

Raportöör arvab, et oluline on töötada Euroopa standardid välja mõistliku aja jooksul, eelkõige valdkondades, kus standardeid vajatakse kiiresti, et täita avaliku poliitika nõudeid ja kiiresti muutuvaid turutingimusi; Seetõttu palub raportöör riiklikel ja Euroopa standardiorganisatsioonidel jätkata oma tulemuste parandamist, pidades meeles, et standardimisprotsessi kiirenemine ei tohi toimuda avatuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja kõigi sidusrühmade üksmeele arvel.

Raportöör on veendunud, et osaliselt kiirendab standardite kehtestamise protsessi komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide vaheline parem konsulteerimine, mis annab neile võimaluse analüüsida kavandatud teema asjakohasust turgudel, tagada nende piirdumine tehniliste vahendite määratlemisega seadusandja seatud poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja reageerida kiiremini sellele, kas nad suudavad standardimise projekti ellu viia. Selleks teeb raportöör ettepaneku kehtestada volituste ettevalmistamise ajal konsulteerimise etapp komisjoni, Euroopa standardiorganisatsioonide ja asjakohaste sidusrühmade vahel, et tagada nõutud standardite vastavus turu vajadustele. Ka kõikide asjaomaste sidusrühmadega tuleb enne komisjoni iga-aastase Euroopa standardimise tööprogrammi vastuvõtmist ulatuslikult konsulteerida.

Raportöör märgib ka määruse ettepaneku artiklis 18 ette nähtud komisjoni tähtsust komisjoni ja liikmesriikide vahelise foorumina, kus arutatakse standardimisega seotud küsimusi. Raportöör on veendunud, et riiklikel ja Euroopa standardiorganisatsioonidel ning kõikidel asjaomastel sidusrühmadel peaks olema võimalik saata komisjoni oma vaatlejaid.

f) IKT valdkonna tehnilised spetsifikatsioonid

Raportöör tunnistab, et foorumid ja konsortsiumid aitavad standardimissüsteemile oluliselt kaasa, pakkudes ülemaailmse tähtsusega IKT valdkonna tehnilisi spetsifikatsioone, mis arvestavad sagedamini uuenduslike tehnoloogiatega; Raportöör nõustub uue süsteemi kehtestamisega, mis võimaldab kasutada eriti avalike hangete valdkonnas spetsifikatsioone, mis on välja töötatud muude organisatsioonide kui Euroopa standardiorganisatsioonide poolt. Tuleb siiski rõhutada, et kõnealustel spetsifikatsioonidel peaks olema standarditest erinev staatus ja et Euroopa standardiorganisatsioonidega tuleks süsteemi sidususe tagamiseks selle protsessi ajal konsulteerida.

g) Rahastamine

Raportöör on teadlik, et praegune Euroopa standardimise toetamiseks ette nähtud ELi rahastamissüsteem põhjustab sageli frustratsiooni suurte auditeerimiskulude ning maksete heakskiitmisel tekkivate viivituste tõttu, mis kohati kaaluvad üles finantstoetusest saadava kasu. Komisjon on selles ettepanekus teinud suuri jõupingutusi Euroopa standardiorganisatsioonide halduskoormuse vähendamiseks, näiteks otsustavalt lihtsustades ühekordsete maksete tegemist, mida tuleb selgelt lahus hoida tegelike rakenduskulude kontrollimisest. Käesoleva ettepanekuga liigutakse tulemuspõhise süsteemi suunas, mis rajaneb kokkulepitud näitajatel ja eesmärkidel. Raportöör palub komisjonil tagada süsteemi finantsalane jätkusuutlikkus ja teha seoses ELi finantsmääruse tulevase läbivaatamisega ettepanek täiendavate meetmete kohta halduskoormuse vähendamiseks.

III. Kokkuvõte

Käesoleva raporti projekti eesmärk on hõlmata peamisi küsimusi, mis vajavad täpsemat käsitlemist käesolevas ettepanekus, et lihtsustada arutelusid komisjonis. Samal ajal jätab raportöör endale õiguse pärast komisjoni ettepaneku täiendavat uurimist ning täiendavate konsultatsioonide läbiviimist esitada veel muudatusettepanekuid; raportööri eesmärk praeguses etapis on esile kutsuda viljakaid arutelusid komisjonis ning ta ootab edasisi ettepanekuid.

(1)

– nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioon Euroopa standardimise tuleviku kohta (2010/2051(INI))


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (1.2.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ

(COM(2011)0315 – C7-0150/2011 – 2011/0150(COD))

Arvamuse koostaja: Franck Proust

LÜHISELGITUS

Käesolev komisjoni ettepanek võtta vastu määrus seisneb kehtivate direktiivide läbivaatamises. Praegune süsteem on toiminud küllaltki hästi, mistõttu käesolev määrus peaks olema mitte kardinaalne pööre, vaid pigem senise süsteemi edasiarendus.

Standardimine mõjutab paljusid majandustegevuse aspekte, eriti majanduskasvu, tootlikkust ja turgude avamist ning mõjutab mitmeti ka kaubavahetust. Teatavad protektsionistlikud riigid võivad standardimist kasutada ka tehniliste kaubandustõkete tekitamiseks.

Seetõttu peabki EL edendama rahvusvahelisi standardeid, mida ta teebki rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide kaudu ja oma kahepoolsete suhete, eeskätt kaubanduslepingute sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kaudu. Samuti oleks soovitav, et komisjon võtaks rahvusvahelised eesmärgid oma töökavasse.

Käesolevas arvamuses käsitletakse peamiselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna tehnilisi spetsifikatsioone. Neid koostavad kõige sagedamini mitmesugused foorumid ja konsortsiumid (spetsifikatsioonide koostamiseks moodustatud eri suurusega ettevõtete rühmad). Sellised foorumid ja konsortsiumid omavad valdavalt ka rahvusvahelist mõõdet, mistõttu nende tegevusel on rahvusvaheline mõju. Nende kohustused erinevad Euroopa standardiorganisatsioonide kohustustest. IKT kui eriti dünaamilise valdkonna puhul peab standardimine koostalitlusvõime tagamiseks ning konkurentsi ja uuendustegevuse stimuleerimiseks toimuvaid arenguid operatiivselt kajastama. See on ka põhjus, miks IKT valdkonnas on muude sektoritega võrreldes palju rohkem tehnilisi spetsifikatsioone.

Rahvusvahelisest seisukohast tuleb tehniliste spetsifikatsioonide koostamist toetada, kuna asjaolu, et need on koostanud rahvusvahelise mõõtmega organisatsioonid, aitab avada väljaspool Euroopat asuvaid turge ning vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid.

Samas ei ole neid Euroopa tasandil piisavalt tunnustatud ning paljud liikmesriigid ei saa riigihangete pakkumiskutsetes tehnilistele spetsifikatsioonidele viidata.

Komisjoni teeb ettepaneku tunnustada kas liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel teatavatele nõuetele vastavad IKT valdkonna tehnilisi spetsifikatsioone IKT standarditena. Arvamuse koostaja on siiski seisukohal, et selline lähenemine ei lahenda eelnimetatud probleeme.

Kõigepealt tähendab see komisjoni sekkumist standardimisprotsessi, kuna ta võib omal algatusel lugeda standarditeks tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud. Tähtis on aga vältida poliitikute sekkumist standardimisse, mis on vabatahtlik protsess. Ehkki IKT standarditena tunnustatavad tehnilised spetsifikatsioonid peavad vastama ettepaneku lisades esitatud tingimustele, tekib küsimus: mille põhjal komisjon otsustab tunnustada standardina üht spetsifikatsiooni, teist aga mitte?

Lisaks tekib niimoodi segadus standardite ja tehniliste spetsifikatsioonide eristamisel. Foorumite ja konsortsiumite kohustused erinevad Euroopa standardiorganisatsioonide kohustustest, eelkõige selles, mis puudutab konsulteerimist VKEde ning ühiskondlike, keskkonna- ja tarbijakaitseorganisatsioonidega. Samuti ei pea nad järgima kooskõla põhimõtet, mille kohaselt ei või kehtestada üksteisele vastukäivaid või olemasolevaid dubleerivaid standardeid. Arvamuse koostaja on seisukohal, et tuleb jätkuvalt teha selget vahet standardite ja tehniliste spetsifikatsioonide vahel, vastasel juhul võib tekkida senist süsteemi dubleeriv standardimissüsteem.

Lõpuks näivad olevat puudulikud ka komisjoni esitatud kriteeriumid, millele peavad vastama IKT tehnilised spetsifikatsioonid, et komisjon saaks neid tunnustada standarditena. Nende puhul ei ole arvesse võetud kõiki WTO kriteeriumeid, eelkõige kooskõla kriteeriumi.

30. novembril 2011. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud komisjoni 28. novembri 2011. aasta otsuse kohaselt otsustas komisjon moodustada IKT standardimist käsitleva Euroopa mitmepoolse platvormi, milles osalevad liikmesriikide ja EFTA riikide ametiasutuste esindajad, VKEde, tööstuse ning muude kodanikuühiskonna sidusrühmade esindajad. Platvormi ülesanne on nõustada komisjoni IKT valdkonna standardimise küsimustes (töökava, vajadused, rakendamine jne).

Niisiis, eitamata IKT valdkonnas foorumite ja konsortsiumite tehtud töö väärtust, teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et komisjon lubaks pärast IKT standardimist käsitleva mitmepoolse platvormiga konsulteerimist kõigil liikmesriikidel riigihangete pakkumiskutsetes ja ELi poliitika elluviimisel viidata tehnilistele spetsifikatsioonidele, tingimusel et need vastavad lisas toodud nõuetele, mis omakorda hõlmavad kõiki WTO kriteeriumeid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa standardeid peaksid ka edaspidi vastu võtma Euroopa standardiorganisatsioonid: Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).

(3) (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Standardimine muutub rahvusvahelises kaubanduses ja turgude avamisel järjest tähtsamaks. EL püüab Dresdeni ja Viini kokkulepete kaudu soodustada rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis tugevdaks Euroopa ettevõtete ja tööstusharude konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Kuid kolmandad riigid võivad standardimist kasutada ka tehniliste kaubandustõketena konkurentsi tõkestamiseks. Seepärast on väga tähtis Euroopa standardiorganisatsioonide koostöö rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, kuid EL peaks samavõrra soodustama ka kahepoolset koostööd, kooskõlastades standardimistegevust oma partneritega, näiteks Atlandi-ülese dialoogi raames.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b) Euroopa standardeid tuleb edendada ka kahepoolsete kontaktide kaudu, näiteks lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel või standardimise asjatundjate saatmisega kolmandatesse riikidesse, nagu see on toimunud Hiina puhul. Samasugust algatust tuleks rakendada ka eelkõige India, Venemaa ja Brasiilia puhul.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c) Lisaks riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide väljatöötatavatele standarditele koostavad foorumid ja konsortsiumid tehnilisi spetsifikatsioone. Neid kasutatakse juhul, kui standardid puuduvad. Eeskätt tänu foorumite ja konsortsiumite rahvusvahelisele mõõtmele võimaldavad tehnilised spetsifikatsioonid avada väljaspool Euroopat asuvaid turge ning piiravad tehnilisi kaubandustõkkeid, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. EL peaks toetama selliste foorumite ja konsortsiumite kontakte standardiorganisatsioonidega, kuid ei tohiks seejuures tekitada konkureerivat standardimissüsteemi.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Standardid on ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oluline töövahend, kuid nood ei ole standardimissüsteemi piisavalt kaasatud ja seega on oht, et standardid ei arvesta VKEde vajaduste ja huvidega. Seetõttu on oluline suurendada nende esindatust ja osalemist standardimisprotsessis, eriti tehnilistes komiteedes.

(13) Standardid on ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, oluline töövahend, kuid nood ei ole standardimissüsteemi piisavalt kaasatud ja seega on oht, et standardid ei arvesta VKEde vajaduste ja huvidega. Standardimiseeskirjad peaksid innustama VKEsid võtma innovatiivsete tehnoloogiaalaste lahendustega aktiivselt osa standardimisega seotud jõupingutustest. Lisaks on oluline suurendada nende esindatust ja osalemist standardimisprotsessis, eriti tehnilistes komiteedes.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd standardimistegevuses üldiselt alaesindatud, seda eelkõige Euroopa tasandil. Seega peaks käesolev määrus tagama, et VKEd oleksid Euroopa standardimisprotsessis asjakohaselt esindatud vajaliku kvalifikatsiooniga üksuse näol.

(14) Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd standardimistegevuses mõnes valdkonnas alaesindatud, seda eelkõige Euroopa tasandil. Seega peaks käesolev määrus tagama, et VKEd oleksid Euroopa standardimisprotsessis asjakohaselt esindatud vajaliku kvalifikatsiooniga üksuse näol, säilitades samal ajal siseriikliku delegatsiooni põhimõtte ning hoidudes struktuuride tarbetust dubleerimisest Euroopa tasandil. Rahvusvahelise standardimistegevuse puhul tuleks pöörata erilist tähelepanu VKEde esindatusele ja vajadustele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid standardeid võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks standardid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised kirjeldused, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele või samaväärsetele materjalidele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardeid koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised kirjeldused võiksid viidata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standarditele, et käia kaasas selle valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

(19) Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid standardeid võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks standardid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised spetsifikatsioonid, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele spetsifikatsioonidele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele spetsifikatsioonidele või samaväärsetele materjalidele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardeid koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete pakkumiskutsetes võiks viidata mõningatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilistele spetsifikatsioonidele, et käia kaasas selle valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Mõningate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljatöötamisel ei lähtuta tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas sätestatud kriteeriumitest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljavalimise kord, mida võib riigihangetes kasutada, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha tunnuste loetelu kujul ette nõuded sellistele standarditele ja nendega seotud standardimisprotsessidele. Nimetatud tunnused peaksid põhinema Maailma Kaubandusorganisatsioonis rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide jaoks väljatöötatud kriteeriumitel ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

(20) Mõningate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamisel ei lähtuta tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas sätestatud kriteeriumitest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimise kord, mida võib riigihangetes kasutada, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha tunnuste loetelu kujul ette nõuded sellistele tehnilistele spetsifikatsioonidele ja nendega seotud standardimisprotsessidele. Nimetatud tunnused peaksid põhinema Maailma Kaubandusorganisatsioonis rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide jaoks väljatöötatud kriteeriumitel ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja ELi institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

(22) Valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilised spetsifikatsioonid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja ELi institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) „IKT standard” – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standard.

välja jäetud

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid vastavad kiiresti teistelt Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidelt ja komisjonilt selliste eelnõude kohta saadud märkustele ja võtavad neid asjakohaselt arvesse.

2. Kõik Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid vastavad ühe kuu jooksul teistelt Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonidelt ja komisjonilt selliste eelnõude kohta saadud märkustele ja võtavad neid asjakohaselt arvesse.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) standardieelnõude avaldamine toimub selliselt, et teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

a) standardieelnõude õigeaegne avaldamine toimub selliselt, et teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi „VKEd”), tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on eelkõige III lisas osutatud organisatsioonide kaudu asjakohaselt esindatud poliitika väljatöötamises ja vähemalt järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

1. Euroopa standardiorganisatsioonid aitavad kaasa, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi „VKEd”), tarbijaorganisatsioonid, töötajad ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on eelkõige III lisas osutatud organisatsioonide kaudu asjakohaselt esindatud poliitika väljatöötamises ja vähemalt järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et ettevõtted, teaduskeskused ja ülikoolid ning muud juriidilised isikud on tehnilisel tasemel piisavalt esindatud tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida EL on rahastanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

2. Euroopa standardiorganisatsioonid aitavad kaasa, et ettevõtted, teaduskeskused ja ülikoolid ning muud juriidilised isikud on tehnilisel tasemel piisavalt esindatud tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida EL on rahastanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

Parima tava mudel

 

Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad, edendavad ja levitavad parimate tavade mudeleid eri sidusrühmade kaasamiseks riiklikesse standardiorganisatsioonidesse.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Euroopa standardimist käsitlev töökava hõlmab ELi õigusaktide ja poliitika toetamiseks ka Euroopa standardimistegevuse rahvusvahelisi eesmärke ning selles tuuakse välja, kes missuguseid jõupingutusi teeb, et arendada rahvusvahelist koostööd.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistegevuse töökavas tuuakse välja, kuidas kaasatakse standardimistegevus Euroopa 2020. aasta strateegiasse ning kuidas luuakse nende kahe vahel kooskõla.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistegevuse töökava edastatakse arvamuste saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse koostada määratud tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument. Need peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja toetuma konsensusele.

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse koostada määratud tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument, mis on ambitsioonikas ja millele on lisatud selge loetelu nõudmiste, vahe-eesmärkide ja riikliku rahastamise üksikasjade kohta. Need peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja toetuma konsensusele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon teatab asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.

Komisjon teatab asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

IV peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IKT valdkonna standardid

IKT valdkonna tehnilised spetsifikatsioonid

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamine IKT valdkonnas

Tehniliste spetsifikatsioonide kasutamine IKT valdkonnas

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riigiasutuse taotlusel või omal algatusel võib komisjon otsustada, et ta tunnustab IKT standarditena II lisas sätestatud nõuetele vastavaid tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid.

Direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riigiasutuse taotlusel või omal algatusel võib komisjon pärast konsulteerimist IKT standardimist käsitleva Euroopa mitmepoolse platvormiga otsustada, et ta tunnustab IKT valdkonna tehniliste spetsifikatsioonidena riigihankemenetlustes kasutamiseks ja ELi poliitika elluviimiseks II lisas sätestatud nõuetele vastavaid tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

välja jäetud

IKT standardite kasutamine riigihangetes

 

Artiklis 9 osutatud IKT standardid loetakse direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ja määruses (EÜ) nr 2342/2002 osutatud ühisteks tehnilisteks spetsifikatsioonideks.

 

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 - punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vajadusel ELi poliitikat ja õigusakte toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine ELi ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole ELi ametlikud keeled;

e) vajadusel ELi poliitikat ja õigusakte toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine ELi ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning tõlkimine keeltesse, mis ei ole ELi ametlikud keeled, kui see aitab kolmandates riikides edendada Euroopa standardeid;

(Komisjoni ettepaneku prantsuskeelse versiooni ekslikud järjekorranumbrid tuleb parandada,)

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon otsustab lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskorra, toetuste summad ning vajadusel rahastamise maksimaalsed protsendimäärad tegevuste kaupa.

3. Komisjon otsustab lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskorra, toetuste summad ning vajadusel rahastamise maksimaalsed protsendimäärad tegevuste kaupa. Komisjon tagab, et ELi rahastamine oleks täiendava loomuga ja seotud kindlate nõudmistega, nii jääb Euroopa standardimise rahastamine suurelt jaolt endiselt erasektori kanda.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kohandada IKT valdkonna standardite tunnustamise II lisas esitatud kriteeriume vastavalt tehnika arengule;

b) kohandada IKT valdkonna standardite tunnustamise II lisas esitatud kriteeriume vastavalt tehnika arengule, loomata uusi ja jätmata kõrvale seniseid kriteeriumeid;

(Komisjoni ettepaneku prantsuskeelse versiooni ekslikud järjekorranumbrid tuleb parandada,)

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide suhtes kehtivaid III lisas esitatud kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega.

c) kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavate organisatsioonide suhtes kehtivaid III lisas esitatud kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega, loomata uusi ja jätmata kõrvale seniseid kriteeriumeid ja organisatsioone.

(Komisjoni ettepaneku prantsuskeelse versiooni ekslikud järjekorranumbrid tuleb parandada,)

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – sissejuhatav lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tehnilise spetsifikatsiooni koostab mittetulunduslik kutseühing, tööstus- või kaubandusliit või muu organisatsioon, kelle pädevusse kuulub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljatöötamine, kuid kes ei ole Euroopa, riiklik ega ka rahvusvaheline standardiorganisatsioon, kohaldades järgmistele kriteeriumidele vastavat menetlust:

2. Tehnilise spetsifikatsiooni koostab mittetulunduslik kutseühing, tööstus- või kaubandusliit või muu organisatsioon, kelle pädevusse kuulub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamine, kuid kes ei ole Euroopa, riiklik ega ka rahvusvaheline standardiorganisatsioon, kohaldades järgmistele kriteeriumidele vastavat menetlust:

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

tehniline kirjeldus koostatakse avatud otsustamisprotsessi raames, mis on juurdepääsetav kõikidele turul või turgudel tegutsevatele huvitatud ettevõtjatele, keda standard mõjutab;

tehniline spetsifikatsioon koostatakse avatud otsustamisprotsessi raames, mis on juurdepääsetav kõikidele turul või turgudel tegutsevatele huvitatud osapooltele, keda tehniline spetsifikatsioon mõjutab;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

standardimisprotsess põhineb koostööl ja konsensusel ega soosi ühtegi sidusrühma. Konsensus eeldab üldist nõusolekut, mida iseloomustab olulise osa asjaomaste huvirühmade jätkuva vastuseisu puudumine olulistes küsimustes ning püüd võtta menetluse käigus arvesse kõikide huvirühmade seisukohti ja lahendada erimeelsused. Konsensus ei tähenda ühehäälset heakskiitu;

tehnilise spetsifikatsiooni koostamise protsess põhineb koostööl ja konsensusel ega soosi ühtegi sidusrühma. Konsensus eeldab üldist nõusolekut, mida iseloomustab olulise osa asjaomaste huvirühmade jätkuva vastuseisu puudumine olulistes küsimustes ning püüd võtta menetluse käigus arvesse kõikide huvirühmade seisukohti ja lahendada erimeelsused. Konsensus ei tähenda ühehäälset heakskiitu;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 3 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) kooskõla:

 

i) tehnilised spetsifikatsioonid ei ole kehtivate või koostatavate riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega vastuolus ega dubleeri neid.

 

ii) säte peaks austama tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ja seda ei tohiks rakendada konkurentsi tõkestaval viisil.

MENETLUS

Pealkiri

Standardimine Euroopas

Viited

COM(2011)0315 – C7-0150/2011 – 2011/0150(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

23.6.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

23.6.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

23.11.2011

20.12.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.1.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, María Auxiliadora Correa Zamora, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Bernd Lange, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Paul Murphy, Cristiana Muscardini, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Keith Taylor, Jan Zahradil, Paweł Zalewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Amelia Andersdotter, José Bové, George Sabin Cutaş, Mário David, Syed Kamall, Silvana Koch-Mehrin, Inese Vaidere, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Véronique De Keyser, Jutta Haug, Pier Antonio Panzeri, Traian Ungureanu


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (1.3.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ

(COM(2011)0315 – C7-0150/2011 – 2011/0150(COD))

Arvamuse koostaja: Adam Gierek

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eesmärk on suurendada Euroopa standardite positiivset mõju turu toimimisele, majanduskasvule ning ettevõtete innovatsiooni- ja konkurentsivõimele. Määrusega soovitakse muu hulgas lühendada standardimisprotsessi juhul, kui standardid koostatakse komisjoni soovil, et tagada VKEde ja ühiskonna sidusrühmade asjakohane esindatus standardimisprotsessis (eriti siis, kui standardid koostatakse komisjoni soovil), muuta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite rakendamine laiaulatuslikumaks, mis parandaks koostoimevõimet ja aitaks kaasa uute standardite loomisele innovatiivse ja kiiresti arenevate tootmistehnoloogiate, nagu nano-, bio- ja tuumatehnoloogia valdkonnas, ning kiirendaks olemasoleva õigusraamistiku ühtlustamist.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon otsustas kasutada ära olukorra, kus asutakse muutma nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ, mis on tehnoloogia arengu ja majanduse globaliseerumise tõttu muutunud vältimatuks. On vaja koostada uued õigusaktid, millega tugevdatakse standardimispoliitika kohta varem kehtestatud direktiive, ning neid direktiive ajakohastada.

Kõige tähtsamad muudatused on seotud komisjoni ning tehniliste standardite ja normide komitee volituste määratlemisega. Hiljutiste muudatuste hulgas on teenuste valdkonna standardimistegevuse toomine õigusliku raamistiku alla ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia käsitlemine eraldi teemana. Samuti on läbi vaadatud alus, mille põhjal EL standardimistegevust rahastab.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja pooldab ettepanekut võtta vastu uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi praeguse standardimispoliitika tugevdamiseks ning tuua uute asjaolude arvessevõtmiseks sisse uusi elemente ning on seisukohal, et see annab tugeva aluse ELi ja Euroopa standardimissüsteemi vaheliste sidemete nüüdisajastamisele. Selliste elementide hulgas on näiteks teenuste valdkonna standardimise arvesse võtmine ning selle lisamine teavitamise süsteemi. On väga positiivne, et on lisatud osa Euroopa standardimistegevuse rahastamise kohta komisjoni kaudu, mis loob parema õigusliku aluse ja lihtsustab menetlusi.

Siiski tekitavad ettepaneku mõned elemendid kahtluse selle suhtes, kui tõhus on avaliku ja erasektori partnerlus.

Määruse sätete muutmine on oluline, et sellest kujuneks rakenduslik vahend, mis aitaks toetada ühtset turgu, kohaldada konkurentsi- ja uuendusvõime suurendamise huvides Euroopa standardeid, hõlbustada sidusrühmade osalemist ja tagada jätkusuutlik areng. Euroopa standardimise süsteemi tuleks täiustada ning lisada sellesse uusi elemente, mis annaksid sellele lisaväärtust.

Konkreetsed tähelepanekud

1) Kehtivaid Euroopa standardimiseeskirju ei ole määratletud ega mainitud.

2) Puudub viide riikide esindatuse põhimõttele, mis on Euroopa (ja rahvusvahelise) tasandi standardimistegevuse alus.

3) Puuduvad sätted, mis käsitleksid status quo säilitamise põhimõtet, mis on olulise tähtsusega standardite ühtlustamiseks ELi tasandil.

4) Paljud sätted on üldise iseloomuga ning kuna komisjonile delegeeritakse olulises ulatuses volitusi, annab see liiga suure võimaluse tõlgendamiseks. Seda küsimust tuleks täpsustada. See puudutab ka teatavaid määratlusi ja tegevusi, eelkõige sellistel aladel, kus komisjon on teinud ettepanekuid, mis mõjutavad olemasoleva süsteemi toimimist ja selle ühtsust.

5) Komisjoni ettepaneku projektis soovitatakse Euroopa standardite asemel kasutada erinevate foorumite ja konsortsiumite spetsifikatsioone, kuna nende tingimusi on kergem täita. Üks standardimise demokraatliku protsessi aluseid on ühiskondlik kokkulepe. Euroopa standardimissüsteemi tugevus rajaneb tema terviklikkusel, sest see tagab standardite kogumi ühtsuse. Foorumite ja konsortsiumite osalemine süsteemis ei tohiks viia üksteisele vastukäivate standardite või omavahel konkureerivate spetsifikatsioonide tekkimiseni ega takistada VKEde osalemist (foorumites osalemise kulud on kõrged ning otsuste langetamise kriteeriumid ei ole alati demokraatlikud). Lisaks võivad teatavates foorumites ja konsortsiumites tooni anda ELi välised toimijad. Seetõttu tuleks standardite kinnitamine jätta võimalikult suures ulatuses praegu tunnustatud Euroopa standardiorganisatsioonidele ning kasutada ära nende organisatsioonide poolt pakutud mitmesuguseid võimalusi dokumentide koostamiseks, kasutades selleks konsensusel põhinevat kiirendatud protsessi, milles osalevad kõik sidusrühmad kõikidest ELi liikmesriikidest (näiteks konverentside korraldamisega teatud teemadel).

Foorumite ja konsortsiumite spetsifikatsioonide kasutamine peaks olema lubatud ainult rangelt määratletud juhtudel (näiteks riigihankemenetluses aladel, mille kohta standardid puuduvad), kusjuures tuleks alles jätta samad nõuded üksteisemõistmise, avatuse, vabatahtliku osalemise, läbipaistvuse jne suhtes, ning säilitada Euroopa standardiorganisatsioonid.

6) Puudub viide kõige uuematele tehnoloogiatele, nagu nano-, bio- ja tuumatehnoloogia.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa standardimine aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnika arengut ja innovatsiooni. Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja parandatud toodete/turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna. Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi väärtust tarbijate jaoks.

(2) Euroopa standardimine aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnika arengut ja innovatsiooni. Euroopa standardimistegevus suurendab ettevõtete konkurentsivõimet, kui see on kooskõlastatud rahvusvahelise standardimissüsteemiga. Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja parandatud toodete/turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna. Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi väärtust tarbijate jaoks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa standardeid peaksid ka edaspidi vastu võtma Euroopa standardiorganisatsioonid: Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).

(3) Euroopa standardimissüsteemi peaksid jätkuvalt juhtima sidusrühmad ning see peaks toimuma nende huvides ja vastavalt põhimõtetele, mis hõlmavad ühtsust, läbipaistvust, avatust, konsensust, erihuvidest sõltumatust, piisavust turu jaoks, tõhusust ja liikmesriikide esindatust otsustamisprotsessis, ning Euroopa standardeid peaksid ka edaspidi vastu võtma Euroopa standardiorganisatsioonid: Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).

Selgitus

Praeguse olukorra meeldetuletuseks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, kuna eeldatakse, et turustatavad tooted vastavad ELi ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele.

(4) Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, näiteks tänu eeldusele, et turustatavad tooted vastavad ELi ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele.

Selgitus

Suur osa Euroopa standarditest (70%) ei toeta otseselt ELi poliitikat ega õigusnorme, mis muudab sõnastuse mõnevõrra eksitavaks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Vabatahtlike teenusestandardite koostamine peaks lähtuma turust, seadma esikohale nende ettevõtjate ja sidusrühmade vajadused, keda standard otseselt või kaudselt mõjutab, arvestama üldsuse huvidega ja põhinema konsensusel. Keskenduda tuleks peamiselt toodete ja protsessidega seotud teenustele.

(8) Teenused vastavad tihti liikmesriikide eripäradele. Seetõttu peaks vabatahtlike teenusestandardite koostamine puudutama selgelt määratletud ja hoolikalt hinnatud valdkondi. See peaks lähtuma turust, seadma esikohale nende ettevõtjate ja sidusrühmade vajadused, keda standard otseselt või kaudselt mõjutab, arvestama üldsuse huvidega ja põhinema konsensusel. Keskenduda tuleks peamiselt toodete ja protsessidega seotud teenustele. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ1 reguleerimisalas on standardimine lubatud ainult subsidiaarsuse alusel.

 

_________

 

1 ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

Selgitus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) eesmärk on tagada, et liidu (kutse)kvalifikatsioonid oleksid kõrgel tasemel, ning seega kujutab nimetatud direktiiv endast kindlaid eeskirju selliste vastastikuse tunnustamise protseduuride edasiseks arenguks, mida tuleb pidada prioriteetseks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Euroopa Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused siseturul. Seetõttu on siseturu ja ELis toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle. Kõnealune teabevahetus peaks toimuma kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisaga, mis kiideti heaks nõukogu 10. detsembri 1979. aasta otsusega nr 80/271/EMÜ aastatel 1973–1979 toimunud kaubandusläbirääkimistest tulenenud mitmepoolsete lepingute sõlmimise kohta.

(10) Euroopa Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused ELi siseturul. Seetõttu on ELi siseturu ja ELis toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle, ning määruste üle, mis käsitlevad status quo säilitamise põhimõtet, mis puudutab nende kohaldamist Euroopa standardiorganisatsioonide raames riikide standardiorganisatsioonide suhtes. Kõnealune teabevahetus peaks toimuma kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisaga, mis kiideti heaks nõukogu 10. detsembri 1979. aasta otsusega nr 80/271/EMÜ aastatel 1973–1979 toimunud kaubandusläbirääkimistest tulenenud mitmepoolsete lepingute sõlmimise kohta.

Selgitus

Puudub status quo säilitamise põhimõte (direktiivi 98/34/EÜ artiklid 4 ja 7). Status quo on hea vahend tehniliste kaubandustakistuste vältimiseks ning toetab ELi tasandil tehnilist harmoneerimist.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Standardid aitavad Euroopa poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, elanikkonna vananemine ja üldine innovatsioon. Edendades neil laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib Euroopa luua oma ettevõtete jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust.

(12) Kui standardid on vahendid, mis lähtuvad peamiselt turust ja mida sidusrühmad kasutavad vabatahtlikult, aitavad nad Euroopa poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, elanikkonna vananemine ja üldine innovatsioon. Edendades neil laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib Euroopa luua oma ettevõtete jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Standardid on ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oluline töövahend, kuid nood ei ole standardimissüsteemi piisavalt kaasatud ja seega on oht, et standardid ei arvesta VKEde vajaduste ja huvidega. Seetõttu on oluline suurendada nende esindatust ja osalemist standardimisprotsessis, eriti tehnilistes komiteedes.

(13) Standardid on ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oluline töövahend, kuid nood on mõnikord standardimissüsteemis liiga vähesel määral esindatud ega ole süsteemi piisavalt kaasatud ja seega on oht, et standardid ei arvesta VKEde asjakohaste vajaduste ja huvidega ega nende potentsiaaliga luua innovatiivseid tehnoloogiaid. Standardimiseeskirjad peaksid innustama VKEsid võtma tehnoloogiaalaste lahendustega osa standardimisega seotud jõupingutustest. Seetõttu on oluline suurendada nende esindatust ja osalemist protsessi kõikides etappides, eriti tehnilistes komiteedes.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd standardimistegevuses üldiselt alaesindatud, seda eelkõige Euroopa tasandil. Seega peaks käesolev määrus tagama, et VKEd oleksid Euroopa standardimisprotsessis asjakohaselt esindatud vajaliku kvalifikatsiooniga üksuse näol.

(14) Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd standardimistegevuses mitmes valdkonnas alaesindatud, seda eelkõige Euroopa tasandil. Seega peaks käesolev määrus tagama, et VKEd oleksid Euroopa standardimisprotsessis asjakohaselt esindatud. VKEdele aktiivse liikmesuse, sh hääleõiguse andmine Euroopa standardiorganisatsioonides avaldaks positiivset mõju VKEde kaasatusele ja osalemisele standardimisel.

Selgitus

Sidusrühmad, kaasa arvatud VKEd, osalevad Euroopas toimuvas standardimistegevuses liikmesriigi tasandil, kus nad puutuvad kokku samasuguste firmade ja kohalike omavalitsustega ning saavad töötada oma emakeeles. Riigi standardiüksusest nimetatud esindaja (liikmesriikide esindatuse põhimõte) esitab ELi tasandi asjaomastele tehnilistele komiteedele liikmesriigi tasandil saavutatud ühise seisukoha, milleni on jõutud VKEde osavõtul.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. Seepärast on oluline tagada, et ühiskondlike sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades organisatsioone, kes esindavad tarbijate, ühiskondlike sidusrühmade ja keskkonnahuve.

(15) Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. Seepärast on oluline tagada, et ühiskondlike sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades organisatsioone, kes esindavad tarbijate, ühiskondlike sidusrühmade ja keskkonnahuve. Nendele organisatsioonidele aktiivse liikmesuse, sh hääleõiguse andmine Euroopa standardiorganisatsioonides avaldaks positiivset mõju standardite kvaliteedile.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Kui võimalik, tuleks standardites arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelustsükli ajal.

(16) Standardites tuleks arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelustsükli ajal.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud poolte panuse kaudu. Direktiiviga 98/34/EÜ on juba ette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada.

(17) Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud poolte panuse kaudu, võttes kasutusele mehhanismid arvamuste kogumiseks ja hõlbustades teabevahetust kõigi huvitatud poolte vahel. Direktiiviga 98/34/EÜ on juba ette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid standardeid võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks standardid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised kirjeldused, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele või samaväärsetele materjalidele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardeid koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised kirjeldused võiksid viidata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standarditele, et käia kaasas selle valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

(19) Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid standardeid ja tehnilisi kirjeldusi võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks standardid ja tehnilised kirjeldused, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised kirjeldused, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud siseriiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollsüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud siseriiklikele standarditele, siseriiklikele tehnilistele kinnitustele või siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele või samaväärsetele materjalidele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilisi kirjeldusi koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised kirjeldused võiksid viidata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilistele kirjeldustele, et käia kaasas selle valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

Selgitus

Standardeid määratletakse vastavalt valdkonnale, millest nad pärinevad, või meetodi järgi, millele vastavalt nad on välja arendatud, aga mitte tööstussektorite järgi.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Mõningate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljatöötamisel ei lähtuta tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas sätestatud kriteeriumitest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardite väljavalimise kord, mida võib riigihangetes kasutada, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha tunnuste loetelu kujul ette nõuded sellistele standarditele ja nendega seotud standardimisprotsessidele. Nimetatud tunnused peaksid põhinema Maailma Kaubandusorganisatsioonis rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide jaoks väljatöötatud kriteeriumitel ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

(20) Mõningate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste kirjelduste väljatöötamisel ei lähtuta tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisas sätestatud kriteeriumitest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniliste kirjelduste väljavalimise kord, mida võib riigihangetes kasutada, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha tunnuste loetelu kujul ette nõuded sellistele tehnilistele kirjeldustele ja nendega seotud standardimisprotsessidele. Nimetatud tunnused peaksid põhinema Maailma Kaubandusorganisatsioonis rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide jaoks väljatöötatud kriteeriumitel ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

Selgitus

Standardeid määratletakse vastavalt valdkonnale, millest nad pärinevad või meetodi järgi, millele vastavalt nad on välja arendatud, aga mitte tööstussektorite järgi.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Innovatsiooni ja standardlahenduste vahelise konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise kirjelduse tunnustamine tähendada seda, et konkureerivat tehnilist kirjeldust ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt tunnustada. Tunnustamisel tuleks lähtuda sellest, kas tingimused on täidetud ja tehniline kirjeldus on saavutanud turul vastuvõetavuse miinimumtaseme. „Turul vastuvõetavust” ei tohiks võrdsustada laialdase kasutuselevõtuga turul.

(21) Innovatsiooni ja konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise kirjelduse tunnustamine tähendada seda, et tehnilist kirjeldust ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt tunnustada. Tunnustamisel tuleks lähtuda sellest, kas tingimused on täidetud ja tehniline kirjeldus on saavutanud turul märkimisväärse vastuvõetavuse taseme.

Selgitus

Standardlahendused ei tohiks olla üksteisele vastukäivad. Standardid peaksid moodustama ühtse kogumi. Standarditud tehnilised lahendused peaksid andma ettevõtetele võrdsed võimalused, et nad saaksid luua konkurentsivõimelisi lahendusi ja teenuseid. Tarbijale peaks tehnilised standardlahendused andma selge viite selle kohta, mida tasub osta.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standardid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja ELi institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

(22) Valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehnilised kirjeldused võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja ELi institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

Selgitus

Standardeid määratletakse vastavalt valdkonnale, millest nad pärinevad, või meetodi järgi, millele vastavalt nad on välja arendatud, aga mitte tööstussektorite järgi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada ELi tasandil kindlate standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta sätestatud, et komisjon võib vajadusel paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku nimekiri Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standarditest ja/või spetsifikatsioonidest, et soodustada nende kasutamist või muuta nende rakendamine kohustuslikuks, või kõrvaldada standardeid ja/või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast.

(23) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada ELi tasandil kindlate standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta sätestatud, et komisjon võib vajadusel paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku nimekiri Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standarditest ja/või spetsifikatsioonidest, et soodustada nende kasutamist või kõrvaldada standardeid ja/või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast.

Selgitus

Standardid ei ole siduvad – nad on täitmiseks vabatahtlikud ja peaksid selleks jääma.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka standardite või muude standardimistoodetega seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide, laboritevaheliste katsete ning standardite valideerimise ja hindamise puhul. Lisaks peab standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta ELi ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi muudele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajadusel lepingute sõlmimise teel.

(29) Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka standardite või muude standardimistoodetega seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide, laboritevaheliste katsete ning standardite valideerimise ja hindamise puhul. Lisaks peab standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta ELi ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi eelnimetatud tegevusi läbiviivatele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajadusel lepingute sõlmimise teel.

Selgitus

On oluline, et Euroopa standardeid valideeriksid ja vaataksid läbi ainult riiklikud ja Euroopa standardiorganisatsioonid. Vastasel juhul ei ole võimalik tagada VKEde, VVOde jt vajalikku kaasatust. Samal ajal ähvardab paralleelsete süsteemide loomise oht, kui ka teistel organisatsioonidel lubatakse standardeid valideerida ja läbi vaadata.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, mis tähendab, et asjaomase standardi põhjal ei saanud veel eeldada vastavust kohaldatavates ELi ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele.

(36) Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid Euroopa standardimistegevuse aastakavale või sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, mis tähendab, et asjaomase standardi põhjal ei saanud veel eeldada vastavust kohaldatavates ELi ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele.

Selgitus

Liikmesriikidega tuleks Euroopa standardimistegevuse aastakava osas nõu pidada.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, tuleks kasutada uurimismenetlust, sest selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

(37) Uurimismenetlust tuleks kasutada kõikide Euroopa standardiorganisatsioonide standardimisteadete puhul, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, nanotehnoloogia, biotehnoloogia ja tuumatehnoloogia valdkonna tehniliste kirjelduste tunnustamise korral ning selliste rakendusotsuste puhul, mis käsitlevad vastuväiteid sellistele harmoneeritud standarditele, mida komisjon peab põhjendatuks ja mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, sest sellised otsused võivad mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

Selgitus

Tehniliste kirjelduste tunnustamise menetlus uute tehnoloogiate valdkonnas peaks võimaldama liikmesriikidel märkusi esitada.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide ja komisjoni koostööks, ELi õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamiseks ja Euroopa standardimise rahastamiseks.

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide ja komisjoni koostööks, ELi õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamiseks, Euroopa standardimise rahastamiseks ja tingimused Euroopa sidusrühmade organisatsioonide tasakaalustatud esindatuseks.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.standard – tehniline spetsifikatsioon korduvaks või pidevaks kasutuseks, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:

1. standard – tehniline spetsifikatsioon, mille tunnustatud standardiorgan on korduvaks või pidevaks kasutuseks heaks kiitnud, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal ELi ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks;

c) „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal ELi õigusaktide kohaldamiseks ja viited millele on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) „IKT standard” – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna standard.

välja jäetud

Selgitus

Standardeid määratletakse vastavalt valdkonnale, millest nad pärinevad või meetodi järgi, millele vastavalt nad on välja arendatud, aga mitte tööstussektorite järgi. Lisaks ei ole selge, mida tegelikult tähendab selles määratluses IKT standardi mõiste.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3) „standardieelnõu” – teatavat teemat käsitlevate tehniliste spetsifikatsioonide teksti sisaldav dokument, mis kavatsetakse vastavalt asjakohasele standardimismenetlusele vastu võtta niisugusena, nagu see on pärast ettevalmistamist ja märkusteks või kontrollimiseks üldsusele saatmist;

3) „standardieelnõu” – kavandatavat standardit sisaldav dokument, mis on esitatud arvamuse saamiseks, hääletamiseks või vastuvõtmiseks;

Selgitus

Tuleks kasutada asjakohasest Euroopa standardist pärinevat määratlust.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4) „tehniline spetsifikatsioon” – spetsifikatsioon dokumendis, millega kehtestatakse kas:

4) „tehniline spetsifikatsioon” – tehniliste nõuete kehtestamine tootele, protsessile või teenusele dokumendis, millega kehtestatakse kas:

Selgitus

Vastu võetud kui EN 45020.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a) „status quo säilitamise põhimõte” – riigi standardiüksused ei tööta edasi projektidega, mis on juba käigus;

Selgitus

See määratlus esineb direktiivi 98/34/EÜ artiklites 4 ja 7.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Riikide standardiorganisatsioonid ei saa olla vastu standardimiseks Euroopa standardiorganisatsiooni töökavasse võetud teemale.

välja jäetud

Selgitus

Riikide standardiorganisatsioonidel, kes on Euroopa standardiorganisatsioonide liikmed, peaks olema vabadus esitada vastuväiteid töökavasse standardimiseks võetud teemale. Nimetatud vabadus tagab nii standardimise vabatahtliku iseloomu kui ka Euroopa Komisjoni antavate standardimisvolituste tegeliku vastavuse turu vajadustele.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Riigi standardiüksused ei võta Euroopa standardi koostamise ajal ja pärast selle vastuvõtmist meetmeid, mis võiksid negatiivselt mõjutada kavandatavat ühtlustamist, ning eelkõige ei tohi nad teatud valdkonnas avaldada uut või ajakohastatud siseriiklikku standardit, mis ei ole olemasoleva Euroopa standardiga täielikult kooskõlas.

Selgitus

See säte täidaks status quo säilitamise kriteeriumi, mis on üle võetud direktiivist 98/33/EÜ.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) standardieelnõude avaldamine toimub selliselt, et teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

a) standardieelnõude avaldamine toimub selliselt, et teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare. Kui osutub vajalikuks tõlge, siis tuleks see teha huvitatud poole kulul;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises

Sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises ja standarditele juurdepääsu võimaldamine

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi „VKEd”), tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on eelkõige III lisas osutatud organisatsioonide kaudu asjakohaselt esindatud poliitika väljatöötamises ja vähemalt järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

1. Euroopa standardiorganisatsioonid soodustavad, hõlbustavad ja toetavad seda, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi „VKEd”), tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad oleksid eelkõige III lisas osutatud organisatsioonide kaudu asjakohaselt esindatud poliitika väljatöötamises ja vähemalt järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Standardid tuleb välja töötada ja vastu võtta, arvestades VKEde eripärade ja VKEde keskkonnaga, eriti väiketööndus- ja mikroettevõtete puhul, võimaldades nii neile paremat ja vähemkulukat juurdepääsu standarditele.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Tagamaks kasutajatele juurdepääsu ELi seadusloomet ja poliitikat toetavatele Euroopa standarditele, on tarvis ette näha diferentseeritud süsteemid hindade kehtestamiseks ning viia sisse eritasud ja soodushindadega standardipaketid, eelkõige VKEde, tööndus- ja mikroettevõtete jaoks.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa standardiorganisatsioonid tagavad, et ettevõtted, teaduskeskused ja ülikoolid ning muud juriidilised isikud on tehnilisel tasemel piisavalt esindatud tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida EL on rahastanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

2. Euroopa standardiorganisatsioonid võimaldavad ettevõtetele, teaduskeskustele ja ülikoolidele, turujärelevalveasutustele liikmesriikides ning muudele juriidilistele isikutele tehnilisel tasemel piisava esindatuse tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida EL on rahastanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.

Selgitus

„Piisav esindatus” on ähmane väljend, mis kasutatuna koos kategoorilise kohustusega seda tagada võib halvemal juhul kogu standardimisprotsessi blokeerida. Standardiorganisatsioonid saavad ainult anda endast parima sidusrühmade kaasamiseks, kuid kui need ei osale, ei tohiks see süsteemi toimimist blokeerida. Samas peaksid standardimises osalema liikmesriikide turujärelevalveasutused, tagades selles protsessis teadmised ja kõrge kvaliteedi.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab vastu iga-aastase Euroopa standardimist käsitleva töökava, milles märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist ta kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda vastavalt artiklile 7.

1. Pärast Euroopa standardiorganisatsioonide ning asjaomaste sidusrühmadega (näiteks lisas III osutatud organisatsioonide ja riiklike standardiorganisatsioonidega) konsulteerimist võtab komisjon vastu iga-aastase Euroopa standardimist käsitleva töökava ning annab neile töökava avaldamisest teada. Töökavas märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist ta kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda vastavalt artiklile 7.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse koostada määratud tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument. Need peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja toetuma konsensusele.

1. Komisjon võib esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse koostada määratud tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument. Need peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja toetuma konsensusele. Komisjon annab asjaomastele sidusrühmadele, sh kõigile huvitatud osapooltele, lõike 1 kohaselt esitatud taotlustest teada ja peab nendega sidusrühmadega konsultatsioone.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon peab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama, kas ta võtab selle vastu.

2. Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon peab kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama, kas ta võtab selle vastu.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon teatab asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.

3. Komisjon teatab asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ühe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.

Selgitus

Seletuskirjas märgitakse, et standardite koostamiseks kuluv aeg on üks küsimustest, mida tuleks käsitleda. Protsesside optimaalsemaks muutmine peaks mõjutama kõiki huvitatud pooli. Seetõttu tehakse ettepanek, et toetuste andmise kohta otsuse langetamiseks kuluvat ajavahemikku tuleks lühendada ühe kuuni (sama aeg, mille jooksul Euroopa standardiorganisatsioonid peavad jõudma otsusele taotluste vastuvõtmise või tagasilükkamise asjus).

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

4. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt, pärast konsulteerimist selle sektori vastava direktiivi seirekomisjoniga.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 3 osutatud uurimismenetluse kohaselt.

5. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 18 lõikes 3 osutatud uurimismenetluse kohaselt, pärast konsulteerimist selle sektori vastava direktiivi seirekomisjoniga.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk IV – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IKT valdkonna standardid

IKT valdkonna tehnilised spetsifikatsioonid

Selgitus

Standardeid määratletakse vastavalt valdkonnale, millest nad pärinevad, või meetodi järgi, millele vastavalt nad on välja arendatud, aga mitte tööstussektorite järgi. Lisaks ei ole selge, mida standardi määratluses tähendab IKT valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide mõiste.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riigiasutuse taotlusel või omal algatusel võib komisjon otsustada, et ta tunnustab IKT standarditena II lisas sätestatud nõuetele vastavaid tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid.

Direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riigiasutuse taotlusel või omal algatusel võib komisjon pärast kõigi huvitatud sidusrühmade, sh Euroopa standardiorganisatsioonide esindajatega konsulteerimist otsustada, et ta tunnustab II lisas sätestatud nõuetele vastavaid IKT valdkonna tehnilisi spetsifikatsioone, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid, ja mis on mõeldud kasutamiseks riigihankemenetlustes ja IKT valdkonnas koostalitlusvõime tagamiseks ettenähtud meetmetes.

Hinnates tehniliste spetsifikatsioonide vastavust II lisas sätestatud nõuetele, võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse konsulteeritud sidusrühmade, sh Euroopa standardiorganisatsioonide arvamusi.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vajadusel ELi poliitikat ja õigusakte toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine ELi ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole ELi ametlikud keeled;

e) ELi poliitikat ja õigusakte toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine ELi ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole ELi ametlikud keeled;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate materjalide koostamine, sh kasutusjuhendite ja parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus;

f) Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate materjalide koostamine, sh kasutusjuhendite, standardite kokkuvõtete, koolitusmoodulite, parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus;

(Komisjoni ettepaneku prantsuskeelse versiooni ekslikud järjekorranumbrid tuleb parandada.)

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistöös asjakohaselt esindatud.

b) VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistöös asjakohaselt esindatud, eeldusel et nimetatud sidusrühmade eksperdid on kättesaadavad ja nõus osalema.

Selgitus

Standardiorganisatsioonid saavad ainult anda endast parima sidusrühmade kaasamiseks, kuid kui need ei osale, ei tohiks see süsteemi toimimist blokeerida.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Eesmärgiga võimaldada VKEdel saada täit kasu Euroopa harmoneeritud standardite rakendamisest ning neid mõista, kaetakse Euroopa standardiorganisatsioonidele tõlkimiseks antavate rahaliste vahenditega märkimisväärne osa tekkivatest kogukuludest ning lihtsustatakse tõlketeenuse rahastamise menetlusi. Artikli 11 lõike 1 punktis e osutatud tõlkimistegevuse eest antav toetus makstakse välja ettemaksuna kindla summana tõlgitud lehekülje kohta ja pärast tõendite esitamist selle kohta, et tõepoolest tõlgitakse Euroopa standardeid.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ajakohastada I lisas esitatud Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirja;

välja jäetud

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kohandada IKT valdkonna standardite tunnustamise II lisas esitatud kriteeriume vastavalt tehnika arengule;

b) kohandada IKT valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamise II lisas esitatud kriteeriume vastavalt tehnika arengule;

Selgitus

Terminoloogilise ühtsuse tagamiseks kavandatavate määratlustega.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklis 16 osutatud volitused antakse komisjonile kindlaksmääramata ajaks alates 1. jaanuarist 2013.

2. Artiklis 16 osutatud volitused antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle tagasi võtavad.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse volituste delegeerimise tagasivõtmiseks, püüab sellest teavitada komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

 

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Komitee kohtub vähemalt kaks korda aastas Euroopa ja riiklike standardiorganisatsioonide ja liikmesriikidega.

Selgitus

Euroopa standardiorganisatsioonid ja liikmesriigid peavad olema kaasatud, kuna tehtavad otsused on standardimissüsteemi jaoks põhimõttelise tähtsusega.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa standardiorganisatsioonid saadavad komisjonile iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, mis puudutab:

1. Euroopa standardiorganisatsioonid saadavad komisjonile iga-aastase lühikese ja konkreetse aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab teavet, mis puudutab:

Selgitus

Ingliskeelses versioonis kasutatakse sõna „üksikasjalik”, mis võib tekitada täiendavat bürokraatiat, pakkumata samas mingit abi rakendamise osas. Aruanne peaks olema pigem suunatud ja suhteliselt konkreetne.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hiljemalt 31. juuniks 2015 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes hinnatakse ELi rahastatava standardimistegevuse asjakohasust ELi poliitika ja õigusaktidega seotud nõuetest lähtuvalt.

3. Hiljemalt 31. juuniks 2015 ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes hinnatakse ELi rahastatava standardimistegevuse asjakohasust ELi poliitika ja õigusaktidega seotud nõuetest lähtuvalt.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa II – punkt 2 – alapunkt c – alapunkti alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) üldsust teavitatakse sobivate ja kõigile kättesaadavate vahendite abil (uute) standardite koostamisest;

ii) üldsust teavitatakse laialdaselt sobivate ja kõigile kättesaadavate vahendite abil (uute) standardite koostamisest;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa II – punkt 2 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) asjakohane esindatus:

 

i) tehnilised spetsifikatsioonid koostatakse kõigi huvitatud poolte osalusel;

 

ii) kõigi sidusrühmade kategooriate esindatus on tasakaalustatud.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa III – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses VKEsid:

a) Euroopa horisontaalorganisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses ainult käsitööettevõtteid ja VKEsid:

(Komisjoni ettepaneku prantsuskeelse versiooni ekslikud järjekorranumbrid tuleb parandada.)

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa III – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses VKEsid:

a) Euroopa horisontaalorganisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses käsitööd ja VKEsid:

MENETLUS

Pealkiri

Standardimine Euroopas

Viited

COM(2011)0315 – C7-0150/2011 – 2011/0150(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

23.6.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

23.6.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Adam Gierek

28.6.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.10.2011

20.12.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Josefa Andrés Barea, Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Maria Da Graça Carvalho, Jürgen Creutzmann, Pilar del Castillo Vera, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, Edit Herczog, Kent Johansson, Romana Jordan, Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Vittorio Prodi, Miloslav Ransdorf, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Badia i Cutchet, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Seán Kelly, Alajos Mészáros, Vladko Todorov Panayotov, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vladimír Remek, Jean Roatta, Hannu Takkula


MENETLUS

Pealkiri

Standardimine Euroopas

Viited

COM(2011)0315 – C7-0150/2011 – 2011/0150(KOD).

EP-le esitamise kuupäev

1.6.2011

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

23.6.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

23.6.2011

EMPL

23.6.2011

ENVI

23.6.2011

ITRE

23.6.2011

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

EMPL

7.7.2011

ENVI

13.7.2011

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Lara Comi

11.7.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.10.2011

23.11.2011

25.1.2012

28.2.2012

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Cristian Silviu Buşoi, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia de Campos, Cornelis de Jong, Christian Engström, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Mikael Gustafsson, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Edvard Kožušník, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Regina Bastos, Frank Engel, Ashley Fox, Marielle Gallo, María Irigoyen Pérez, Constance Le Grip, Antonyia Parvanova, Sabine Verheyen

Esitamise kuupäev

7.5.2012

Viimane päevakajastamine: 13. juuni 2012Õigusalane teave