RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006

20.8.2012 - (COM(2011)0607/2 – C7‑0327/2011 – 2011/0268(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Elisabeth Morin-Chartier

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006

(COM(2011)0607/2 – C7‑0327/2011 – 2011/0268(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0607/2),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 164, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0327/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 3. mai 2012. aasta arvamust[2],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0250/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.   tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni[3] tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma kehtivad poliitilised prioriteedid, täita Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vähemalt 5% suurem, oleks liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuspõhimõtte täitmiseks võimalik anda kõigest piiratud panus; palub nõukogul, kui ta seda seisukohta ei jaga, selgelt näidata, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks;

3.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament avaldas oma 7. juuni 2011. aasta resolutsioonis[4] selgesõnaliselt seisukohta, et järgmise mitmeaastase finantsperioodi ajal tuleb jätkata toiduabi jaotamise programmi rakendamist, mille raames antakse liidus toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele; nõuab, et komisjon teeks ettepaneku kõige sobivama õigusliku aluse kohta; rõhutab aga, et sotsiaalfondi ja enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud programmi eesmärgid ei kattu täielikult;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määrusega (EL) nr […] määratakse kindlaks liidu aastaeelarve rakendamise üldpõhimõtted. Seetõttu on vaja tagada, et nimetatud määrus ja Euroopa Sotsiaalfondi reguleerivad sätted oleksid kooskõlas.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Sotsiaalfond peaks parandama tööhõivevõimalusi, edendama haridust ja elukestvat õpet ning arendama aktiivse kaasamise poliitikat kooskõlas nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud aluslepingu artikliga 162, et seeläbi aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt aluslepingu artiklile 174. Vastavalt aluslepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.	(2) Sotsiaalfond peab pakkuma vajalikku tuge poliitikale, et edendada ja parandada kooskõlas asjaomaste õigustega tööhõivevõimalusi, aidates olulisel määral kaasa sotsiaalse kaasamise tõhustamisele, vaesusega võitlemisele, püsivate ja kvaliteetsete töökohtade loomise toetamisele ning ebakindlate töösuhete toetamise vältimisele, samuti peaks sotsiaalfond edendama haridust ja elukestvat õpet ning toetama aktiivse, mitmekülgse ja püsiva kaasamise poliitikat kooskõlas nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud aluslepingu artikliga 162, et seeläbi aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt aluslepingu artiklile 174. Vastavalt aluslepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, kõigile kättesaadava piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogul tehti ettepanek, et kõik ühised poliitikasuunad, sealhulgas ka ühtekuuluvuspoliitika, peaksid toetama Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Et tagada sotsiaalfondi täielik kooskõla nimetatud strateegia eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise valdkonnas, peaks sotsiaalfond toetama liikmesriike nende ja ELi majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlevate soovituste ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevate nõukogu otsuste rakendamisel, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 121 ja artikli 148 lõike 4 põhjal. Samuti peaks ta kaasa aitama juhtalgatuste rakendamisele. pöörates erilist tähelepanu järgmistele juhtalgatustele: „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, „Noorte liikuvus” ja „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”. Lisaks toetab ta ka „Digitaalarengu tegevuskava” ja „Innovatiivse liidu” algatusi.	(3) 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogul tehti ettepanek, et kõik ühised poliitikasuunad, sealhulgas ka ühtekuuluvuspoliitika, peaksid toetama Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Et tagada sotsiaalfondi täielik kooskõla nimetatud strateegia eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peab sotsiaalfond toetama liikmesriike nende ja ELi majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlevate soovituste ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevate nõukogu otsuste rakendamisel, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 põhjal. Samuti peaks ta toetama juhtalgatuste rakendamist, pöörates erilist tähelepanu järgmistele juhtalgatustele: „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, „Noorte liikuvus” ja „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”. Lisaks peaks ta toetama ka juhtalgatusi „Digitaalarengu tegevuskava” ja „Innovatiivne liit” ning noortele pakutavate võimaluste algatust.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.	(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed ja demograafilised probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest, tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste mittevastavusest tööturu nõudlusele, samuti tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Hiljutine majandus- ja finantskriis on nende nähtuste mõju veelgi süvendanud, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste, nt sisserännanute, vähemuste ja kõige ebasoodsamas olukorras olevates mikropiirkondades elavate inimeste seas. Sotsiaalfond peab püüdma edendada tööhõivet, pöörates erilist tähelepanu tööturust kõige rohkem eemale jäänud inimestele, aga ka toetada tööjõu vabatahtlikku liikuvust ning investeerida haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, sest see kõik aitab kaasa suurema sotsiaalse kaasatuse saavutamisele ja vaesuse vähendamisele. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURES) tegevust ja eelkõige selle piiriüleseid partnerlusi, mille eesmärk on täiendada riiklike tööturuasutuste tegevust seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil, aga pakkuda tuleks ka kutseelu alustamisele eelnevat tuge ning täiendada Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi raames EURESele juba eraldatud rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Sotsiaalfond võib pakkuda lisandväärtust, eeskätt praeguses majanduskliimas, kui keskendub tööhõivevõimaluste parandamisele ja oskustesse investeerimisele. Sotsiaalfondist ei tohi toetada meetmeid, mis ulatuvad selle õiguslikust alusest kaugemale teistesse sotsiaalpoliitika valdkondadesse – olulisem on suunata fondi vahendid majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisele, mis toob kaasa muude kasulike mõjude hulgas ka suurema kaasatuse ja vaesuse vähenemise.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu suurendamise ja tööhõivevõimaluste lisamise huvides muuta vähem arenenud piirkondades ja liikmesriikides avalik haldus tõhusamaks ja suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.	(5) Lisaks määruse (EL) nr [...] [ühissätete määrus] artiklis 9 esitatud temaatilistele prioriteetidele tuleks jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõivevõimaluste saavutamise huvides muuta piirkondades ja liikmesriikides tõhusamaks nii riikliku kui ka piirkondliku tasandi avalik haldus, samuti tuleks suurendada riigiasutuste suutlikkust tegeleda kaasamise küsimusega ning suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes viivad tööhõive, hariduse, koolituse, sotsiaalkultuuri ja sotsiaalvaldkonnas ellu poliitikat või tegelevad diskrimineerimisvastase võitlusega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata valitsusvälistele organisatsioonidele.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Samas on oluline toetada Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas, eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini.	(6) Samas on oluline toetada Euroopa mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sh kultuuri- ja loomesektori ettevõtete jätkuvat arengut, konkurentsivõimet ja üleeuroopalist liikuvust, et luua kvaliteetseid ja püsivaid töökohti ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega ning selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava või üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist haridusest tööhõivesse ning jätkusuutlikumate oskuste ja töökohtade suunas, samuti peaks sotsiaalfond tegelema oskustöötajate puuduse üha suureneva probleemiga, luues selleks töövõimalusi eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini. Sotsiaalfond peaks tööturu konkurentsivõime optimeerimiseks aitama edendada ka kultuurialaseid ja loomingulisi oskusi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Komisjon ja liikmesriigid töötavad enne partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamist ühiselt välja suunised selle kohta, kuidas aidata sotsiaalfondil saavutada vaesuse vähendamise eesmärk integreeritud ja sotsiaalselt kaasavate lähenemisviiside kaudu.
	Vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamise suhtes tehtavate edusammude ja nimetatud eesmärgi tegeliku järelevalve tagamiseks peaksid liikmesriigid olema kohustatud viima sotsiaalfondi rakenduskavades kasutatavad näitajad kooskõlla sotsiaalse avatud koordinatsioonimeetodi puhul kasutatavate näitajatega. Liikmesriigid peaksid oma riiklike reformikavade raames, mida täiendavad riiklikud sotsiaalaruanded ja romasid käsitlevad riiklikud strateegiad, andma igal aastal aru sotsiaalfondi kaudu riiklikul tasandil võetud algatuste kohta, mille eesmärgiks on aidata kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.	(7) Sotsiaalfond peab andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse, samuti peab sotsiaalfond toetama liikmesriike nende riiklikes reformikavades ette nähtud reformide rakendamisel. Määruse (EL) nr [...] [ühissätete määrus] artikli 84 lõike 3 kohaselt nähakse iga piirkondade kategooria puhul ette sotsiaalfondi väikseim võimalik osa, mille tulemusena on sotsiaalfondi minimaalne koguosa 25% ühtekuuluvuspoliitikale ette nähtud summadest. Eelkõige peab sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldistega, mis moodustavad 20% kõigist sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peab olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Euroopa Sotsiaalfond (ESF) peaks rohkem toetama soolist võrdõiguslikkust ning investeerima sel eesmärgil hooldusteenustesse, naiste töövõimalustesse, haridusse ja pädevuste suurendamisse ning naistevastase vägivallaga võitlemisse. ESF peaks samuti heastama mitmekordse diskrimineerimise, mille all kannatavad teiste hulgas naissoost sisserändajad, roma naised, puudega naised, lesbid ja vanemad naised.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Kuna järelevalve ja hindamised on sotsiaalfondi jaoks üliolulised, on vaja laiaulatuslikku ja põhjendatud näitajate kogumit, mis kajastaks selgelt, millistes valdkondades on tehtud edusamme ja millistes valdkondades ei ole vahendite kasutamine eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasa aidanud. Eesmärkide ja sihtide saavutamise hindamisel tuleks arvesse võtta ka valitsusväliste organisatsioonide koostatud alternatiivseid riiklikke aruandeid. Sellega seoses on vaja andmeid tööhõive ja hariduse kohta, aga ka statistilisi andmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eri vormide (nt ebavõrdne juurdepääs teabele, kaupadele ja teenustele) ning nendega seotud olukorra muutuste kohta. Neid andmeid on vaja liikmesriigi tasandil, et täiendada vaesuse kaardistamisel kasutatavaid Laekeni näitajaid. Lisaks on vaja eraldi välja toodud andmeid romade olukorra kohta.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Sotsiaalfondi toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide vahelisele partnerlusele. Seepärast peaksid liikmesriigid julgustama sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide osalust sotsiaalfondi tegevuse elluviimises.	(9) Sotsiaalfondist toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate vahelisele partnerlusele ning võtab arvesse piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegutsejaid, eriti katusorganisatsioone, mis esindavad kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, organiseerunud kodanikuühiskonda ning majandus- ja sotsiaalpartnereid, määrates neile konkreetse osa eraldistest, mis võib olla üldise toetuse vormis. Liikmesriigid tagavad sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide osalemise ja aktiivse kaasamise sotsiaalfondi strateegilisse juhtimisse alates rakenduskavade prioriteetide määratlemisest (sh selliste kavade puhul, mille juhtimine usaldatakse vahendusasutustele) ning lõpetades nende rakendamise ja sotsiaalfondi saavutatud tulemuste hindamisega. Lisaks eraldavad liikmesriigid määruse [...] [ühissätete määrus] artikli 52 kohaselt piisavalt sotsiaalfondi tehnilise abi vahendeid otse kõigile määruse [...] [ühissätete määrus] artiklis 5 osutatud partneritele, eelkõige sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et toetada nende partnerite kaasatust ja osalemist programmide ja tegevuste ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises ning edendada nende suutlikkuse suurendamist vastavalt Euroopa partnerluse juhendile.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Võttes arvesse asjaolu, et tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks on vaja integreeritud ja terviklikku käsitlusviisi, tuleks sotsiaalfondist toetada valdkondadeülest ja rahvusvahelist koostööd ning territoriaalsusel põhinevaid partnerlussuhteid.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta programmide kõigi mõõtmete juures arvesse soo aspekti, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid.	(10) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta soolise võrdõiguslikkuse eesmärke õigel ajal ja järjekindlal viisil arvesse programmide kõigis mõõtmetes ning etappides, sh nende kavandamisel, ettevalmistamisel, järelevalves ja rakendamisel, tagades samal ajal, et soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku sõltumatuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Vastavalt aluslepingu artiklile 10 peaks sotsiaalfondist rahastatavate prioriteetide rakendamine toetama võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Sotsiaalfond peaks toetama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega. Samuti peaks sotsiaalfond aitama kaasa teenuste viimisele hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.	(11) Vastavalt aluslepingu artiklile 10 peaks sotsiaalfondist rahastatavate prioriteetide rakendamine toetama võitlust diskrimineerimisega soo, soolise identiteedi, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, pöörates erilist tähelepanu isikutele, keda diskrimineeritakse mitmekordselt; samuti tuleks aidata kaasa võrdsete võimaluste edendamisele. Sotsiaalfond peaks toetama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega. Samuti peaks sotsiaalfond aitama kaasa asjaomase ELi poliitika rakendamisele ja teenuste viimisele hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selleks et kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning julgustada ja toetada innovatiivset sotsiaalset ettevõtlust, on oluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seetõttu on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist.	(12) Selleks et kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning edendada vabatahtlikkusel põhinevat ettevõtja sotsiaalset vastutust, on oluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate rühmade osalemisele. Sotsiaalfond peaks julgustama ja toetama uuenduslikke sotsiaalettevõtteid ja -ettevõtjaid ning valitsusväliste organisatsioonide ja muude sotsiaalmajanduses osalejate projekte. Sotsiaalne innovatsioon peaks täitma nii praegused kui ka tulevased sotsiaalsed vajadused, mis on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise seisukohast täitmata või ebapiisavalt täidetud, edendades ulatuslikku kvaliteetset tööhõivet ja inimväärset tööd, tagades piisava ja vaesust ennetava sotsiaalse kaitse ning parandades töötingimusi, toetades seeläbi ka sotsiaalset progressi. Poliitika tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seetõttu on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist. Lisaks tuleks sotsiaalfondi rahalisel toel rakendada suuremas ulatuses ka sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmist rahastatud edukaid sotsiaalpoliitilisi katsetusi.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Üks osa sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks ette nähtud sotsiaalfondi 20% suurusest eraldisest tuleb kasutada ühiskonna tõrjutud rühmadele suunatud sotsiaalse kaasamise piiriüleste eksperimentidega seonduvatele kogemuste vahetustele. Nimetatud eksperimendid viiakse läbi piirkondlikul tasandil selliste algatuste raames, millesse on kaasatud asjaomaste piirkondade ametiasutused, sotsiaalpartnerid ja vabatahtlike ühendused.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 b) Euroopa Sotsiaalfondi abil tuleks edendada rahvasporti.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks, et viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle peamised eesmärgid, tuleb kaasata piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad. Piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks kaasamiseks programmide rakendamisse võib kasutada ja toetada piirkondlikke pakte, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, kogukondlikult juhitud kohaliku arengu strateegiaid ja säästva linnaarengu strateegiaid.	(14) Selleks, et viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle peamised eesmärgid, tuleb kaasata piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad. Piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks kaasamiseks programmitöösse, programmide rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse tuleks kasutada ja toetada piirkondlikke pakte, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, kogukondlikult juhitud kohaliku arengu jätkusuutlikke strateegiaid ning linna- ja maapiirkondade säästva arengu strateegiaid.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Määruses (EL) nr [...] on sätestatud, et kulude abikõlblikkuse reeglid tuleb kindlaks määrata riiklikul tasemel teatavate eranditega, milleks on vaja kehtestada sotsiaalfondi käsitlevad erisätted.	(15) Määruses (EL) nr [...] on sätestatud, et kulude abikõlblikkuse reeglid tuleb kindlaks määrata riiklikul tasemel teatavate eranditega, milleks on vaja kehtestada iga fondi jaoks erisätted.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Sotsiaalfondi kasutamise lihtsamaks muutmise ja vigade esinemise ohu vähendamise huvides ning arvestades fondist toetatava tegevuse eripära, on otstarbekas kehtestada sätted, mis täiendavad määruse (EL) nr [...] artikleid 57 ja 58.	(16) Sotsiaalfondi kasutamise lihtsamaks muutmise ja vigade esinemise ohu vähendamise huvides ning arvestades fondist toetatava tegevuse eripära, on otstarbekas kehtestada sätted, mis täiendavad määruse (EL) nr [...] artikleid 57 ja 58. Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on oluline parandada programmi rakendamist ja vahendite tõhusat kasutamist.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Finantsmääruse artiklites 116 ja 116a sätestatud ühekordsete maksete ja ühikuhindade standardiseeritud astmiku kasutamine peaks muutma protsessi toetusesaajale lihtsamaks ning vähendama kõigi sotsiaalfondi projektipartnerite halduskoormust. Ühekordsete maksete võimalik jääk peaks jääma projektipartnerile.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b) Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja lihtne rakendamine, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja vahendi kasutamise võimaluse. Kuna sotsiaalfondist rahastatakse tegevusi halduskoostöö raames, peaksid liikmesriigid hoiduma selliste täiendavate eeskirjade kehtestamisest, mis muudaksid vahendite kasutamise toetusesaajate jaoks keerulisemaks.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust.	(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, kui see aitab suurendada meetmete tulemuslikkust või täiendab muude ELi vahendite, nt sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi või Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmeid.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Sotsiaalfond täiendab liidu muid programme, võttes samal ajal teadmiseks, et iga vahendi kasutamine toimub vastavalt selle konkreetsele korrale. Samu abikõlblikke kulusid topelt ei rahastata ning välja töötatakse sotsiaalfondi tihe koostoime liidu muude programmide ja ka struktuurifondidega, eelkõige sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmiga.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Komisjonile tuleks delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordsete maksete määratlused ja nendega seotud maksimumsummad vastavalt toiminguliikidele ning määratleda poliitikavaldkonna põhiste garantiide konkreetsed eeskirjad ja tingimused. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(18) Komisjonile tuleks delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte seoses vajadusega kehtestada finantsmääruse asjakohaste sätete kohased ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordsete maksete määratlused ja nendega seotud maksimumsummad vastavalt toiminguliikidele, samuti seoses poliitikavaldkonna põhiste garantiide konkreetsete eeskirjade ja tingimuste määratlemisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peab komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis (tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel) oli Euroopa Parlament seisukohal, et „suurimad Euroopa Liidu ees seisvad ülesanded on liidu konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine, võitlus suure tööpuuduse vastu, keskendumine korralikult toimivatele tööturgudele ja sotsiaalsetele tingimustele, et parandada tööhõivet, inimväärse töö edendamine, töötajate õiguste tagamine kogu Euroopas ja töötingimuste parandamine ning vaesuse vähendamine”;
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 b) Arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste sotsiaal- ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamisel äärmiselt oluline, tuleks ESFi pidada poliitiliseks prioriteediks ning sellisena ka rahastada.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 c) Peamine vahend, mis aitab tagada ELi rahvusvahelise konkurentsivõime ja majanduse jätkusuutliku elavdamise, on kõikide kodanike täieliku ühiskonnas osalemise ja inimkapitali investeerimise tagamine. Mitte ühegi muu investeeringuliigiga ei ole struktuurireformi võimalik saavutada, kui investeeringuga ei kaasne just majanduskasvule orienteeritud ja sidus inimkapitali arendamise strateegia. Seetõttu tuleb tagada, et oskuste parandamiseks, tööhõive suurendamiseks ja kõikide ühiskonda kaasamiseks ette nähtud vahenditega stimuleeritakse põlvkondadevahelist solidaarsust ja võimaldatakse võtta asjakohase ulatusega meetmeid, kasutades selleks vähemalt 25% ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika raames ESFile ette nähtud rahalistest vahenditest.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 d) Regionaalpoliitika on äärmiselt oluline majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise vahend, mis võimaldab liidul võtta meetmeid piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks, tegeliku lähenemise edendamiseks ning arengu, kvaliteetse tööhõive ja sotsiaalse arengu stimuleerimiseks, olles samal ajal abiks ka vähemarenenud piirkondadele.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 e) Kõik teaduslikud tõendid ja kogemused näitavad, et inimkapitali arengu ja sotsiaalse kaasamise poliitika edendamiseks ette nähtud vahendite vähendamisega avaldatakse täiendavat negatiivset mõju liikmesriikidele, kes kogevad niigi majanduslikke või eelarvelisi raskusi, ning vähendab pikas perspektiivis nende taastumisvõimalusi; seetõttu ei tohi mingil juhul peatada sotsiaalfondi makseid seoses liikmesriigi tulemustega ELi majanduse juhtimise protsessis.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 f) Kõik Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad ja meetmed – mitte ainult struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid – peaksid olema kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga. Seega on vaja arvesse võtta majandus- ja rahanduspoliitika meetmete rakendamise ning sise- ja rahvusvaheliste turgude liberaliseerimise poliitika mõju ühtekuuluvus- ja lähenemispoliitikale, eelkõige iga liikmesriigi mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 g) Euroopa Sotsiaalfondi eesmärk on vähendada elutingimuste ebavõrdsust ELi liikmesriikides ja piirkondades, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Liikmesriikide rahastamise kriteeriumid tuleb läbi vaadata, et hõlbustada Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamist keerulisemas finantsolukorras olevate liikmesriikide tarbeks.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Sotsiaalfondi investeeringute mõju võrdsetele võimalustele, võrdsele juurdepääsule ja marginaliseeritud rühmade integreerimisele tuleb uurida kõikide rakenduskavade lõikes ja selle kohta tuleb esitada aruanded. Liikmesriigid peaksid esitama oma riiklikele reformikavadele lisatud riiklikes sotsiaalaruannetes andmed sotsiaalfondi rahastatud algatuste kohta, mis on seotud marginaliseeritud kogukondade ja migrantidega. Liikmesriigid peaksid esitama oma romasid käsitlevas riiklikus strateegias üksikasjalikud andmed sotsiaalfondi panuse kohta romade sotsiaalmajanduslikku integreerimisse ja esitama igal aastal riiklikele reformikavadele lisatud riiklikes sotsiaalaruannetes andmed selles valdkonnas võetud meetmete kohta.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ülesanne	Ülesanded
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond edendab tööhõive ja töökvaliteedi kõrget taset, toetab töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust, aitab neil kohaneda muudatustega, julgustab kõrgetasemelist haridust ja koolitust, edendab soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist, suurendab sotsiaalset kaasatust ja võitleb vaesusega, aidates seeläbi kaasa ELi prioriteetide saavutamisele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse süvendamise vallas.	1. Sotsiaalfond edendab tööhõive, töökohtade loomise, kohandamise ja säilitamise ning töökvaliteedi kõrget taset, toetab töötajate vabatahtlikku geograafilist ja tööalast liikuvust, julgustab pakkuma kõikidele vanuserühmadele kättesaadavat kõrgetasemelist haridust ja koolitust, tõhustab noorte suundumist haridusest tööhõivesse ning lihtsustab töötajate kohanemist ettevõttes toimuvate muudatustega ja jätkusuutliku arengu jaoks vajalikke tootmissüsteeme. Lisaks aitab sotsiaalfond kaasa ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamisele ning diskrimineerimise vastu võitlemisele.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Selleks toetab ta liikmesriike Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia prioriteetide ja peamiste eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalfond toetab poliitika ja meetmete kavandamist ja rakendamist, võttes arvesse liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniseid ja nõukogu soovitusi riiklike reformikavade kohta.	2. Selleks toetab ta liikmesriike Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia prioriteetide ja peamiste eesmärkide saavutamisel ning võimaldab liikmesriikidel kõrvaldada oma konkreetsed puudujäägid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalfond toetab oma ülesannetega seotud poliitika ja meetmete kavandamist ja rakendamist, võttes arvesse liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniseid, nõukogu soovitusi riiklike reformikavade kohta ning riikide sotsiaalaruannetes esitatud strateegiaid ja edusamme.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond ettevõtteid, süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas.	3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, toetades muu hulgas selliseid vaesusohus olevaid inimesi ja rühmi, kes on tööturult, haridusest ja koolitusest süstemaatiliselt kõrvale tõrjutud (näiteks pikaajalised töötud, noored, kes on koolist lahkunud ilma kvalifikatsiooni omandamata kes on olnud töötud kauem kui neli kuud, vaesuses elavad lapsed, puuetega inimesed, sisserändajad ja varjupaigataotlejad, pagulased, vähemused, marginaliseeritud kogukonnad ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega kokkupuutuvad igas vanuses inimesed). Samuti toetab sotsiaalfond töötajaid, ettevõtteid (sh sotsiaalmajanduses osalejad) ja ettevõtjaid, aga ka süsteeme ja struktuure, et parandada kohanemist uute ülesannetega, sh oskuste mittevastavusega nõudlusele, ning edendada häid valitsemistavasid, sotsiaalset progressi ja reformide elluviimist (eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas) ning nii põhikoolitust kui ka kutsealast täiendõpet.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfondist toetatakse järgmisi investeerimisprioriteete allpool loetletud temaatiliste eesmärkide kaupa ja kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikliga 9.	1. Sotsiaalfondist toetatakse järgmisi investeerimisprioriteete, mis on kooskõlas fondi ülesandega ning määruse (EL) nr [...] [ühissätete määrus...] artikli 9 lõigetes 8, 9, 10 ja 11 esitatud temaatiliste eesmärkidega, mis on loetletud allpool vastavalt punktides a, c, b ja d:
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Tööhõive ja tööjõu liikuvuse parandamine järgmiste vahenditega:	(a) Temaatilist eesmärki „Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ning tööjõu vabatahtliku liikuvuse parandamine” järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;	i) tööotsijate ja pikaajaliste töötute juurdepääsu hõlbustamine töösaamisvõimalustele, tööturult eemale või kõrvale jäänud inimeste juurdepääsu parandamine töötamisvõimalustele (sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused) ning vabatahtliku tööalase liikuvuse toetamine;
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) selliste noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega;	ii) selliste noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, kes kuuluvad eelkõige marginaliseeritud kogukondadesse ning kel puudub kvalifikatsioon;
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ii a) puudega inimeste kaasamine tööhõivesse, haridusse või koolitusse;
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine;	iii) füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ning ettevõtluse ja ettevõtete loomise toetamine igasuguseid ettevõtteid, sh väikeseid ja mikroettevõtteid toetava tööturupoliitika abil;
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu ühitamine;	iv) töö-, pere- ja eraelu ühitamise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse toetamine seoses töökoha saamise, karjääri edendamise ja ettevõtlusega, samuti võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte edendamine;
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
vi) aktiivse ja tervena vananemine;	vi) tööhõive kvaliteedi, töötingimuste, töökeskkonna ning töötervishoiu ja -ohutuse parandamine ning aktiivse ja tervena vananemise toetamine;
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
vii)tööturuasutuste moderniseerimine ja tugevdamine, sh tööjõu riikidevahelise liikuvuse parandamisele suunatud tegevus.	vii) tööturuinstitutsioonide ning avaliku ja erasektori tööturuasutuste moderniseerimine ja tugevdamine, sh tööjõu riikidevahelise liikuvuse parandamisele suunatud tegevus, sh asjaomaste sidusrühmade võrgustike loomine;
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:	(b) Temaatilist eesmärki „Investeerimine haridusse, koolitusse ja kutseharidusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse” järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) koolist väljalangemise vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis;	i) koolist väljalangemise vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele kaasavale haridusele nii koolieelsete lasteasutuste arenguprogrammides kui ka põhi- ja keskkoolis, samuti juurdepääsu edendamine informaalse ja mitteformaalse õppimise võimalustele, mis võimaldavad haridus- ja koolitussüsteemi tagasi pöördumist;
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset;	ii) kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse, sidususe ja avatuse parandamine, et suurendada osalust, parandada haridustaset ja edendada halvemas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade võrdset juurdepääsu;
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) parem juurdepääs elukestvale õppele, tööjõu oskuste ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide parem vastavus tööturu vajadustele.	iii) parema mittediskrimineeriva juurdepääsu võimaldamine elukestvale õppele, tööjõu oskuste, formaalsete ja informaalsete teadmiste, kvalifikatsiooni ja pädevuse suurendamine ning kõikidele vanuserühmadele suunatud haridus- ja koolitussüsteemide parema vastavuse saavutamine tööturu vajadustele, samuti praktikat hõlmava kaheosalise õppesüsteemi loomine ja arendamine;
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(iii a) haridus- ja koolitussüsteemi, noorsooteenuste ja kutseõppe parem kohandamine tööturu vajadustele, kõrgharidusasutuste, koolitus- ja teaduskeskuste ning ettevõtete võrgustike loomine ning ülemineku hõlbustamine haridusest ja kutseharidusest tööhõivesse (muu hulgas vajalike oskuste prognoosimiseks vajalike vahendite arendamise, haridus- ja koolitussüsteemide reageerimissuutlikkuse parandamise ning haridus- ja karjäärinõustamise abil);
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine järgmiste vahenditega:	(c) Temaatilist eesmärki „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine” järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) aktiivne kaasamine;	i) kõikide isikute aktiivne kaasamine;
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i a) riskirühma kuuluvate isikute (vanusest sõltumata) vaesuse vastu võitlemine, keskendudes ennetamisele ja varajasele tuvastamisele;
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i b) laste õiguste ja heaolu edendamine, et kaitsta vaesusohus lapsi ja võidelda laste vaesusega;
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i c) aktiivse ja vaesuseta vananemise edendamine, pöörates erilist tähelepanu naistele;
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, integreerimine;	ii) marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade terviklik sotsiaalmajanduslik integreerimine;
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine;	iii) võitlemine diskrimineerimise kõikide vormide vastu ning soo, soolise identiteedi, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise all kannatavate isikute õiguste edendamine, samuti võrdsete võimaluste tagamine;
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele;	iv) juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele avalikele teenustele, sealhulgas kohalikele teenustele, sh tervishoiuteenused, väikelaste haridus ja üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused;
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt v
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
v) sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadliku ettevõtluse edendamine;	v) sotsiaalselt teadliku ettevõtluse edendamine ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalselt teadlikes ettevõtetes ning sotsiaal- ja solidaarses majanduses, et lihtsustada kõigi jaoks juurdepääsu tööhõivele ja kvaliteetsetele teenustele;
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
vi) kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad.	vi) kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu kaasavad strateegiad.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vi a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(vi a) loovuse ja innovatsiooni soodustamine, toetades juhtivates sektorites (sh kultuuri- ja loomesektoris) mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid ning teatavaid valitsusväliseid ja kooperatiivseid organisatsioone.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) Institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine järgmiste vahenditega:	(d) Temaatilist eesmärki „Institutsionaalse suutlikkuse parandamine, avaliku halduse tõhustamine ja sidusrühmade suutlikkuse suurendamine” järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava.	i) investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava.
Seda investeerimisprioriteeti saab kasutada ainult nende liikmesriikide territooriumil, kus on vähemalt üks määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud NUTS 2. taseme piirkond, ja liikmesriikides, kes võivad saada toetust ühtekuuluvusfondist;	Seda investeerimisprioriteeti saab kasutada ainult nendes liikmesriikides, kes võivad saada toetust ühtekuuluvusfondist, või muudes liikmesriikides meetmete puhul, mis võivad hõlmata kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi, aga mis aitavad eelkõige kaasa institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele ja avaliku halduse ja teenuste tõhustamisele liikmesriigi ühes või mitmes määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud NUTS 2. taseme piirkonnas;
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid.	ii) hariduse, elukestva õppe, koolituse ning tööhõive- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade, samuti sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamine, muu hulgas riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavate valdkondlike, riiklike ja territoriaalsete paktide abil;
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) toetades üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda säästvale majandusele haridus- ja koolitussüsteemide reformiga, oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamise, tööjõu kutseoskuste parandamise ning uute töökohtade loomisega keskkonna ja energeetikaga seotud sektorites;	(a) toetades üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda säästvale majandusele, parandades haridus- ja koolitussüsteeme, mis on vajalikud käitumise, oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks, tööjõu kutseoskuste parandamiseks ning uute töökohtade loomiseks keskkonna ja energeetikaga seotud sektorites;
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) parandades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust, kasutatavust ja kvaliteeti digitaalse kirjaoskuse arendamise ning e-kaasatusse, e-oskustesse ja nendega seotud ettevõtlusoskustesse investeerimisega;	(b) parandades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust, kasutatavust ja kvaliteeti, arendades selleks digitaalset kirjaoskust ning investeerides e-kaasatusse, e-oskustesse ja nendega seotud ettevõtlusoskustesse, sh rakendustesse, mille eesmärk on materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja kultuuriturismi edendamine ning parem kasutamine;
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tugevdades teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni kraadiõppe arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega;	(c) tugevdades teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni, sh sotsiaalkultuurilise ja loomesektori uuenduslikke võrgustikke, arendades kraadiõpet ja ettevõtlusoskusi, teadlaste koolitamist ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomist;
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet ettevõtete ja töötajate kohanemisvõime edendamise ja suuremate investeeringute abil inimkapitali.	(d) parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet ja pikaajalist arengut, edendades selleks ettevõtete, ettevõtte juhtide ja töötajate kohanemisvõimet, investeerides rohkem inimkapitali ja toetades ka neid asutusi, kes viivad läbi praktilist kutseõpet, sh noorte koolitamist ja muid õppeprogramme.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja keskenduvad riiklikes reformikavades ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt esitatud asjaomastes nõukogu soovitustes määratletud küsimustele, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas.	1. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja vastavad töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise riiklikes strateegiates (näiteks riiklikes reformikavades, riiklikes sotsiaalaruannetes, romasid käsitlevates riiklikes strateegiates, riiklikes tööhõivestrateegiates ning puuetega inimesi käsitlevates riiklikes strateegiates) ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt esitatud asjaomastes nõukogu soovitustes määratletud küsimustele, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) arenenumates piirkondades koondavad liikmesriigid 80 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;	(a) arenenumates piirkondades koondavad liikmesriigid 80 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile, kuid erivajadustele reageerides võib investeerimisprioriteete olla kuni kuus, tingimusel, et need määratakse kindlaks pärast konsulteerimist määruse (EL) nr [...] artiklis 5 osutatud partneritega;
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üleminekupiirkondades koondavad liikmesriigid 70 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;	(b) üleminekupiirkondades koondavad liikmesriigid 70 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile, kuid erivajadustele reageerides võib investeerimisprioriteete olla kuni kuus, tingimusel, et need määratakse kindlaks pärast konsulteerimist määruse (EL) nr [...] artiklis 5 osutatud partneritega;
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vähem arenenud piirkondades koondavad liikmesriigid 60 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile.	(c) vähem arenenud piirkondades koondavad liikmesriigid 60 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile, kuid erivajadustele reageerides võib investeerimisprioriteete olla kuni kuus, tingimusel, et need määratakse kindlaks pärast konsulteerimist määruse (EL) nr [...] artiklis 5 osutatud partneritega;
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse lisas sätestatud näitajaid ja programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikli 24 lõikega 3 ja artikli 87 lõike 2 punkti b alapunktiga ii. Kõiki näitajaid väljendatakse absoluutarvudes.	Käesoleva määruse lisas sätestatud näitajaid ning arvukate rakenduskavade raames kehtestatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikli 24 lõikega 3 ja artikli 87 lõike 2 punkti b alapunktiga ii. Kõiki näitajaid väljendatakse absoluutarvudes ja kõik andmed tuleb esitada soo alusel eristatuna, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga-aastase rakendamisaruandega samal ajal esitab korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga investeerimisprioriteedi kohta. Andmed tuleb esitada kategooriatesse jaotamise ning väljundi- ja tulemusnäitajate kohta.	2. Iga-aastase rakendamisaruandega samal ajal esitab korraldusasutus elektrooniliselt struktureeritud andmed iga investeerimisprioriteedi kohta. Andmed tuleb esitada sekkumiskategooriate ning väljundi- ja tulemusnäitajate kohta.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide kaasamine rakenduskavade rakendamisse vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 5, võib toimuda määruse (EL) nr [...] artikli 113 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratletakse rakenduskavas see programmi osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis.	1. Määruse (EL) nr [...] artiklis 5 osutatud partnerite, kohaliku ja piirkondliku tasandi asutuste ja nende katusorganisatsioonide, kõikide asjaomaste sidusrühmade, sh sotsiaalpartnerite ja eriti valitsusväliste organisatsioonide osalemine rakenduskavade rakendamises võib toimuda määruse (EL) nr [...] artikli 113 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratletakse rakenduskavas see programmi osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Et soodustada sotsiaalpartnerite piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa suutlikkuse suurendamiseks koolituse, võrgustikutöö, sotsiaalse dialoogi tugevdamise ja sotsiaalpartnerite ühistegevuse kaudu.	2. Et soodustada sotsiaalpartnerite piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktides a ja b määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse 2% suutlikkuse suurendamiseks koolituse, võrgustikutöö, sotsiaalse dialoogi tugevdamise ja sotsiaalpartnerite ühistegevuse kaudu.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.	3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide (eriti selliste valitsusväliste organisatsioonide, kes esindavad või toetavad kõnealustest programmidest toetuste saajaid) piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktides a ja b määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud peavoolustamise kaudu ja toetudes konkreetsetele artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipärastele meetmetele, et seeläbi eelkõige suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives, vähendada tööturul esinevat soopõhist segregatsiooni, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning toetada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamist.	Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud peavoolustamise kaudu programmide kogu ettevalmistamise ja rakendamise vältel. Sotsiaalfond toetab lisaks artiklis 3 ja eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud konkreetseid sihipäraseid meetmeid, et seeläbi eelkõige suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives, vähendada tööturul esinevat soopõhist segregatsiooni, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning kutsealade ja -valdkondade kuvandites, tegeleda vaesuse feminiseerumise probleemiga, toetada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamist ning hoolduskohustuste võrdset jagamist naiste ja meeste vahel.
	Liikmesriigid tagavad soolise võrdõiguslikkuse edendamise rakenduskavade kõikides etappides, hinnates selleks soolise võrdõiguslikkuse arvestamist eelarve koostamisel.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 (eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii) osutatud investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust. Selline tegevus on suunatud inimestele, keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende osalust tööturul, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.	Liikmesriigid ja komisjon edendavad juurdepääsetavust ja kõikide inimeste võrdseid võimalusi, mida ei mõjutaks diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, tehes seda mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7. Lisaks toetab sotsiaalfond artiklis 3 ja eriti artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimise vastu ja parandada juurdepääsuvõimalusi puuetega inimeste jaoks, et vähendada haridustaseme ebavõrdsust, suurendada diskrimineerimisohus olevate inimeste osalust tööturul ja parandada nende sotsiaalset kaasatust, hõlbustades selleks muu hulgas pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile ja pöörates erilist tähelepanu nendele isikutele, keda diskrimineeritakse mitmekordselt.
	Sotsiaalfondist ei tohi toetada mitte ühtegi sellist meedet, mis suurendaks sotsiaalset ebavõrdsust või toetaks segregatsiooni.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsele innovatsioonile kõigis sotsiaalfondi pädevusse kuuluvates valdkondades vastavalt käesoleva määruse artiklile 3, eelkõige selleks, et katsetada innovaatilisi lahendusi ja võtta neid ulatuslikumalt kasutusele sotsiaalsete vajadustega toimetuleku huvides.	1. Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsele innovatsioonile kõigis sotsiaalfondi pädevusse kuuluvates valdkondades vastavalt käesoleva määruse artiklile 3, eelkõige selleks, et katsetada (kohalikul või piirkondlikul tasandil) ja hinnata innovaatilisi lahendusi ja võtta neid sotsiaalsete vajadustega toimetuleku huvides ulatuslikumalt kasutusele, kaasates kõik sidusrühmad ja tehes eelkõige koostööd sotsiaalpartneritega.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid määravad oma konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni teemad kindlaks oma rakenduskavades.	2. Liikmesriigid määravad oma konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni teemad ja valdkonnad kindlaks oma rakenduskavades.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist.	3. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist, heade tavade ja meetodite levitamist ja edendamist, sh seoses vabatahtlikkusel põhineva ettevõtetele sotsiaalse märgistuse andmise ühiste kriteeriumidega.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid vähemalt kahest liikmesriigist.	1. Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid, kes võivad olla ka kohalikud ja munitsipaalasutused, vähemalt kahest liikmesriigist.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad valida riikidevahelise koostöö teemad loetelust, mille esitab komisjon ja mida toetab sotsiaalfondi komitee.	2. Oma konkreetsetele vajadustele vastavate riikidevahelise koostöö valdkondade ja vormide kindlakstegemiseks konsulteerivad liikmesriigid määruse (EL) nr [...] artiklis 5 osutatud partneritega ning liikmesriigid võivad valida teemad loetelust, mille esitab komisjon ja mida toetab sotsiaalfondi komitee, nagu on sätestatud aluslepingu artikli 163 teises lõigus.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon hõlbustab riikidevahelist koostööd lõikes 2 osutatud teemadel üksteiselt õppimise ning koordineeritud või ühistegevusega. Eelkõige võtab komisjon kasutusele ELi tasemel tegutseva platvormi, mis hõlbustab kogemuste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja võrgustikutööd, aga ka sellise tegevuse tulemuste levitamist. Lisaks töötab komisjon riikidevahelise koostöö lihtsustamise huvides välja koordineeritud rakendusraamistiku, mis hõlmab ühiseid kõlblikkuskriteeriume, tegevuse liike ja ajastust ning ühist lähenemist seirele ja hindamisele.	3. Komisjon hõlbustab riikidevahelist koostööd üksteiselt õppimise ning koordineeritud või ühistegevusega. Eelkõige võtab komisjon kasutusele ELi tasemel tegutseva platvormi, millega hõlbustatakse riikidevaheliste partnerluste loomist, kogemuste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja võrgustikutööd, aga ka sellise tegevuse tulemuste kasutuselevõtmist ja levitamist. Lisaks töötab komisjon riikidevahelise koostöö lihtsustamise huvides välja koordineeritud rakendusraamistiku, mis hõlmab ühiseid kõlblikkuskriteeriume, tegevuse liike ja ajastust ning ühist lähenemist seirele ja hindamisele.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 110 lõikest 3 suurendatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise maksimummäära kümne protsendipunkt võrra, kuid mitte üle 100%, kui kogu prioriteetne suund on pühendatud sotsiaalsele innovatsioonile või riikidevahelisele koostööle või nende kahe kombinatsioonile.	2. Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 110 lõikest 3 suurendatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise maksimummäära kümne protsendipunkti võrra, kuid mitte üle 100%, kui kogu prioriteetne suund on pühendatud sotsiaalsele innovatsioonile või riikidevahelisele koostööle või nende kahe kombinatsioonile, kui see on seotud artikli 6 lõikega 1 või kui programmide osasid juhivad valitsusvälised organisatsioonid või sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 – punkt b
	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond võib toetada määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.	1. Sotsiaalfond peaks toetama määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, sh noorte tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu.	2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut ja maaelu arengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu ja maapiirkondi. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondiga ja selleks, et hõlbustada väikeste valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu struktuurifondidele, võib sotsiaalfondi kasutada juhtfondina integreeritud sotsiaalse kaasamise projektide jaoks, mis hõlmavad nii ebasoodsas olukorras olevate piirkondade sotsiaalseid infrastruktuure kui ka seonduvaid teenuseid.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks volitatakse komisjoni võtma kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete summade määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele.	Selleks volitatakse komisjoni võtma kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad hõlmatud tegevuste liike, ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete summade määratlusi ning nende maksimumsummasid, mida võib kohandada vastavalt kohaldatavatele ühiselt kokkulepitud meetoditele, võttes nõuetekohaselt arvesse eelneva programmitöö perioodi käigus juba omandatud kogemusi.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui riigi toetus ei ole suurem kui 100 000 eurot, võib abikõlblike toimingukulude põhjal hüvitatud toetused, mis määratletakse kindlamääraliste maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordse maksena, mida on nimetatud määruse (EL) nr [...] artikli 57 lõikes 1, arvutada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.	3. Kui Euroopa Liidu poolt kaasrahastamise raames panustatud summa ei ole suurem kui 100 000 eurot, võib abikõlblike toimingukulude põhjal hüvitatud toetused, mis määratletakse kindlamääraliste maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordse maksena, mida on nimetatud määruse (EL) nr [...] artikli 57 lõikes 1, arvutada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.
Muudatusettepanek  94 Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui riigi toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot, antakse toetust ühekordse makse või ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr [...] artiklile 57, välja arvatud riigiabi kava raames toetust saavate toimingute puhul.	4. Kui Euroopa Liidu poolt kaasrahastamise raames panustatud summa ei ole suurem kui 50 000 eurot, antakse toetust ühekordse makse või ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr [...] artiklile 57, välja arvatud riigiabi kava raames toetust saavate toimingute puhul.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 32 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite (näiteks riskijagamiskavad, aktsiate ja võlakirjade tagatisfondid, haldusfondid ja laenufondid) kaudu.	1. Vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 32 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite kaudu.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 16, et määratleda liikmesriikide avalduste konkreetsed eeskirjad ja tingimused, muu hulgas poliitikavaldkonna põhiste garantiide piirmäärad, tagades eelkõige, et nende kasutamine ei too riigiasutuste jaoks kaasa ülemääraseid võlgu.	Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, eesmärgiga määratleda liikmesriikide avalduste konkreetsed eeskirjad ja tingimused, muu hulgas poliitikavaldkonna põhiste garantiide piirmäärad, tagades eelkõige, et nende kasutamine ei too riigiasutuste jaoks kaasa ülemääraseid võlgu. Delegeeritud õigusaktid peavad vastama põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju reguleerivas määruses (EL) nr [...].
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• nooremad kui 25-aastased isikud, kes on neli kuud pärast koolist lahkumist leidnud töökoha või saavad haridust või (täiend)koolitust
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• vanemad kui 54-aastased isikud, kes kannatavad suurt materiaalset puudust
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
• sisserändajad, teise riigi taustaga isikud, vähemused (sh marginaliseerunud kogukonnad, nt romad)**	• sisserändajad, varjupaigataotlejad, pagulased, teise riigi taustaga isikud, vähemused (sh marginaliseerunud kogukonnad, nt romad)**
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• kõige ebasoodsamates mikropiirkondades elavad isikud, kes on vaesusohus (mediaansissetuleku põhjal) või kannatavad suurt materiaalset puudust
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• kodutud
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• inimesed maapiirkondadest
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Sotsiaalfondi vahendite haldamist käsitlevad ühised näitajad liikmesriikides:
	• sotsiaalfondi vahendite haldamise, jaotamise ja kontrollimisega tegelevate töötajate arv asjaomases liikmesriigis
	Kõik andmed tuleb esitada iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed sotsiaalfondi toetatavas toimingus osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed sotsiaalfondi toetatavas toimingus osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste ning iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
• projektide arv, mille on osaliselt või täielikult viinud ellu sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid	• selliste projektide arv, mille on osaliselt või täielikult viinud ellu sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid või muud sidusrühmad
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• selliste projektide arv, millega suurendatakse naiste jätkusuutlikku osalemist ja edu tööhõives
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
• haldus- ja ametiasutustele suunatud projektide arv	• haldus- ja ametiasutustele suunatud projektide arv riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
• toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv	• selliste toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, ühistute ja sotsiaalmajanduse ettevõtete arv, mida juhivad naised või mille juhatuse või nõukogu liikmetest on enamik naised
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• kõige vaesemates piirkondades korraldatud projektide arv
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik sugu mittekajastavad andmed tuleb esitada meeste ja naiste ning iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit osalejad ja teenusekasutajad, kes asusid pärast programmist lahkumist omandama haridust, koolitust või kutsekvalifikatsiooni, läksid tööle või asusid tegema vabatahtlikku tööd (protsentides)
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• osalejad, kes aidati suhtelisest vaesusest ja suurest materiaalsest puudusest välja
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• naised, kes on endiselt ebakindlas töösuhtes
Muudatusettepanek  114 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• puudega osalejad, kes läksid pärast toetuse saamist tööle (protsentides)
Muudatusettepanek  115 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste ning iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  116 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• statistilised andmed, mis näitavad tööturul esineva soopõhise segregatsiooni vähenemist
Muudatusettepanek  117 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• osalejad, kelle olukord tööturul on aasta pärast programmist lahkumist paranenud ning kes töötavad osalise või täistööajaga või tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana
Muudatusettepanek  118 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• osalejad, kes ei ela aasta pärast programmist lahkumist enam suhtelises vaesuses või ei kannata enam suurt materiaalset puudust
Muudatusettepanek  119 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• statistilised andmed, mis näitavad, et hariduses ja koolituses valitsevate sooliste stereotüüpidega võideldakse edukalt
Muudatusettepanek  120 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• osalejad, kes ei sõltu enam hüvitistest
Muudatusettepanek  121 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• naised, kes on aasta pärast programmist lahkumist endiselt ebakindlas töösuhtes või ei ole majanduslikult sõltumatud
Muudatusettepanek  122 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• vanemad kui 54-aastased isikud, kes kannatavad suurt materiaalset puudust (protsentides)
Muudatusettepanek  123 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 h (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• puuetega osalejad, kes läksid aasta jooksul pärast toetuse saamist tööle (protsentides)
Muudatusettepanek  124 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõikes 4 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed tuleb koguda iga prioriteetse suuna representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tuleb tagada selliselt, et andmeid saaks üldistada prioriteetse suuna tasemel. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõikes 4 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed tuleb koguda iga prioriteetse suuna representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tuleb tagada selliselt, et andmeid saaks üldistada prioriteetse suuna tasemel. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste ning iga NUTS taseme kohta eraldi.

• [1]  ELT C … / Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.
• [2]  ELT C … / Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0338.

SELETUSKIRI

1. Sotsiaalfondi aastail 2014–2020 käsitlev Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab olulisi edasiviivaid meetmeid, mida Euroopa Parlament peaks toetama, et aidata ELi elanikel tulemuslikult kohanduda tööturu muutustega. See peaks toimuma järgmiste koolitusprojektide ja tööhõive toetusprogrammide kaasrahastamise abil:

· vahendite eraldamine kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidega;

· vahendite koondamine teemavaldkondadesse ja 20% sotsiaalfondi vahendite eraldamine sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning vaesuse vastu võitlemiseks igas liikmesriigis;

·  sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide rolli suurem tunnustamine;

· menetluste lihtsustamine.

Euroopa Sotsiaalfond on ELi peamine tööhõivet edendav instrument ning see loodi 1957. aastal Rooma lepinguga. Asutamisest saadik on fondist toetatud peamiselt töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust. Praegusel kriisiajal on sotsiaalne ühtekuuluvus äärmiselt tähtis ning sotsiaalfondi investeeringutes keskendutakse järgmisele:

1.  tööhõive kaudu ühiskonda integreerumine;

2.  kvalifikatsioonitaseme tõstmine;

3.  tööhõivemäära suurendamine.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks tuleb vastavalt sotsiaalfondi käsitlevale komisjoni ettepanekule tegeleda ajavahemikul 2014–2020 nelja peamise temaatilise eesmärgiga, milleks on tööhõive ja tööjõu liikuvuse parandamine, investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine ja institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine.

Praegusel ajal on eriti oluline toetada noori, sest 21% ELi noortest on töötud ja paljud noored on haridussüsteemist lahkunud kvalifikatsioonita. Seetõttu jääb sotsiaalfond tööhõive kaudu ühiskonda integreerumise vahendiks, millele on omane integreeritud käsitus, mis toetab personaalset või üldist lähenemist võimalikult ulatusliku ja kvaliteetse tööhõive saavutamisele. Lisaks tuleb toetada töötute sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile kättesaadavad ressursid ja asjakohased teenused.

Sotsiaalfondi tuleks kasutada ka vahendina, mis aitab prognoosida tulevikus vajalikke nõutavaid oskusi ja suurendada märkimisväärselt kõrgelt kvalifitseeritud töötajate hulka, mida Euroopa hiljutiste prognooside kohaselt lähitulevikus vajab.

Projektide tõrgeteta toimimiseks tuleb selgesõnalisemalt tunnustada kõigi tasandite partnerite osatähtsust. Kõigi sidusrühmade kaasamisel ja kõigi sotsiaalpartnerite osalemisel Euroopa Sotsiaalfondi juhtimises ja kasutamises ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil jääb ESF tööhõive ja ELi elanike kutsealase integreerimise valdkonnas vältimatult vajalikuks fondiks.

Eeskirjade ja menetluste lihtsustamine ning tulemustele orienteeritud lähenemisviisi kasutuselevõtt on õige tee ESFi rahastatud meetmete mõju tõhustamiseks. Haldusmenetluste lihtsustamiseks nähakse ette ühekordsete maksete ja ühikukulude astmestiku kasutuselevõtt, et kõrvaldada peamised takistused, mille tõttu ettevõtted ei pääse juurde fondi vahenditele, ning suurendada seeläbi eraldatud vahendite kasutamist. Eelkõige tuleks lihtsustada ESFi toetuse taotlemist projektide korral, mille puhul riigi toetus ulatub kuni 50 000 euroni. ESFi vahendite tõhusam kasutamine võib oluliselt suurendada majanduse elavdamise poliitika mõju ja uute töökohtade loomist ELis.

Kõigi nende eesmärkidega seoses tuleb programmiperioodi jooksul teostada mitu korda mõjuhindamisi, et veenduda vahendite asjakohases kasutamises ja poliitika tulemuslikkuses.

2. ESF ja ühtekuuluvuspoliitika üldraamistik

Toetada tuleb seisukohta, mille kohaselt sotsiaalfondi minimaalne koguosa peab olema 25% ühtekuuluvuspoliitikale eelarves ettenähtud summadest. Liikmesriigid jäävad riiklike tööhõivepoliitikate olulisust arvestades ESFi poliitika peamisteks vahendajateks; liikmesriikide autonoomia kohaselt on riikidel vabad käed rakendada programme vastavalt oma korrale.

Esmalt tuleb parandada ESFi juhtimist, säilitades tsentraliseeritud koordineerimise, kuid võttes samal ajal rohkem arvesse tegelikke kohapealseid vajadusi.

Kindlasti oleks vaja ratsionaliseerida kontrolli, et lihtsustada ESFi kohalike osalejate tegevust. Seda tuleks ühtlustada, keelates ära ülemäärase kontrolli ja kaotades mõned tarbetud kontrollid. Kontrolli vähendamiseks võiks iga liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud nn usalduslepingutega vähendada liikmesriike koormavaid regulatiivseid piiranguid. Liikmesriigid peaksid seadma ühiseks eesmärgiks maksetähtaegade vähendamise ja võtma kasutusele osade kaupa maksmise süsteemi.

ESFi kohalikke osalejaid tuleb toetada tehniliseks abiks ette nähtud assigneeringute suurendamise ja ESFi juhtimistalituste koolitamise abil.

ESFi vahendite kasutamise määra tõstmiseks tuleks luua paremad tingimused nende kasutamiseks:

· ergutades liikmesriike rahastamisprioriteete üle vaatama, et suurendada ESFi tulemuslikkust;

· luues kindlasummalised ESFi toetused konkreetse valdkonna mikroprojektide jaoks, mille tulemused on kiiresti saavutatavad ja mõõdetavad;

· intensiivistades suhtlust ja teabevahetust projektide eestvedajatega;

· tagades suurema koostoime ESFi ja ERFi vahel, nagu on sätestatud ühtekuuluvusvahendeid käsitlevas üldmääruses.

Euroopa Sotsiaalfond toetab projekte, millest saavad kasu kõige kaitsetumas olukorras olevad inimesed. Oleks väga murettekitav, kui fondide ühiseid sätteid käsitlevas määruse ettepanekus ette nähtud makromajanduslike nõuete sätteid kohaldataks ka ESFi suhtes. Niigi raskustes olevate riikide kaitsetus olukorras elanikke ei tohiks mitmekordselt karistada.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (25.6.2012)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006
(COM(2011)0607 – C7‑0327/2011 – 2011/0268(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

LÜHISELGITUS

Euroopas on tööta umbes 23 miljonit inimest ja 30 miljonit ähvardab sotsiaalne tõrjutus. Nagu on öeldud Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis, peab Euroopa Sotsiaalfond (ESF) täitma põhirolli strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalsete ja tööhõive eesmärkide saavutamisel ning ESFi tuleks seetõttu pidada poliitiliseks prioriteediks ja vastavalt ka rahastada.

Vahenditest, mis ESFile 2014.−2020. aastaks ette on nähtud, ei räägita mitte kavandatud ESFi määruses, vaid ettepanekus, mis puudutab kõigi fondide ühissätete määrust[1]. Selle määruse artikli 84 lõikes 3 on sätestatud, et „[i]gas liikmesriigis eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondile vähemalt 25% vähemarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest, 40% üleminekupiirkondade ja 52% enamarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest”. Kui neid määrasid ei vähendata, teeks see (2011. aasta püsivhindades) kokku vähemalt 84 miljardit eurot ja tähendaks seda, et ESF moodustaks struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kokku vähemalt 25% (vastavalt komisjon teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” toodud arvutustele[2]). 2007.−2013. aasta finantsraamistikus oli ESFile 2011. aasta hindades ette nähtud 78 miljonit eurot, mis moodustas ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika vahenditest 22%. Kui komisjoni ESFi ettepanek vastu võetakse, on ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika koguvahenditega võrreldes tegemist suhtelise suurenemisega. Ei tohi aga unustada, et komisjoni ettepanekutes on ette nähtud, et ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika vahendite nominaalsumma külmutatakse 2013. aasta ülemmäära tasemel. Arvamuse koostaja on igati väiksema võimaliku osa kehtestamise poolt ja on seisukohal, et see tuleks igal juhul alles jätta, eriti kuna see on kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes uus asi. Arvamuse koostaja tuletab meelde, et Euroopa Parlament väljendas ülalnimetatud resolutsioonis veendumust, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendid peavad 2013. aasta tasemega võrreldes suurenema vähemalt 5%, et ühtekuuluvuspoliitikale käimasoleval finantsplaneerimise perioodil eraldatud summad tuleks järgmisel perioodil vähemalt säilitada ja et ESFi rahastamisel tuleb arvestada, et see on üks poliitilisi prioriteete.

Ühissätete määruse artikli 84 lõigetes 3 ja 5 on komisjon teinud ettepaneku eraldada 2,5 miljardit eurot puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabiks. See summa eraldataks liikmesriikide ESFi eraldiste arvelt. Kuna aga puudub kohane omaette õiguslik alus, milles oleks selgelt sätestatud, kuidas see programm toimiks, ning võttes arvesse komisjoni viimaseid avaldusi, puudub selle programmi tuleviku osas endiselt selgus.

ESFi määruses on komisjon teinud ettepaneku eraldada 20% ESFi vahenditest sotsiaalsele kaasamisele ning eelkõige meetmetele, mille eesmärk on võidelda noorte tööpuudusega ja peavoolustada toetus naiste ja meeste võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele. Liikmesriigid koondavad iga rakenduskava eraldistest arenenumates piirkondades 80%, üleminekupiirkondades 70% ja vähem arenenud piirkondades 60% kuni neljale ESFi teematilisele eesmärgile. Vahendite koondamist vastavalt temaatilistele eesmärkidele tuleb arutada ühise strateegilise raamistiku ja liikmesriikidega sõlmitavate partnerluslepingute üle peetavatel läbirääkimistel.

Muudest eelarvemõjuga sätetest tunneb raportöör heameelt komisjoni lihtsustamispüüete, eelkõige ühekordsetest maksetest ja ühikukulude astmestikest tulenevate lihtsustatud kuluvõimaluste üle. Raportöör rõhutab, et liikmesriikidel on lihtsustamises oluline osa.

Ka usaldusväärne finantsjuhtimine ja läbipaistvus on olulisel kohal. Seepärast soovitab raportöör lisada rohkem viiteid praegu arutlusel olevale finantsmäärusele ning nõuab läbipaistvamaid ja objektiivsemaid tulemusnäitajaid.

Raportöör rõhutab, et ESFi ja muude programmide, eelkõige kavandatud sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja programmi „Erasmus kõigi jaoks” vahelist koordineerimist ja koostoimet tuleb parandada. Selleks et oleks selge, millist programmi millisest vahendist rahastatakse, tuleks kindlaks määrata selged eesmärgid. Raportöör soovitab eelkõige paremini määratleda ESFiga seotud aktiivse kaasamise eesmärgi ning selgitada ESFi ja sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi vahelist seost. Praegu kasutatakse mõlemat vahendit sotsiaalse kaasamise ja Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) toetamiseks, kuid nende suhtes kohaldatakse eri halduseeskirju ja seetõttu kasutatakse neid eri tasanditel. Kuigi EURESt rahastataks peamiselt sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmist, on komisjon teinud ettepaneku toetada tööd, mida EURES teeb töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenuste vallas, nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Sotsiaalse kaasamise projekte võiks rahastada Euroopa Komisjon otse ja teha seda sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmist Progressi tegevussuuna alt ning hiljem võiks neid projekte edendada koos liikmesriikide poolse kaasrahastamisega laiemalt ESFi alt. ESF võiks oma kohaldusala piires edendada sotsiaalset innovatsiooni ka otse. Kui eluskestva õppe infrastruktuuri tuleks rahastada ESFist, siis elukestva õppe meetmeid tuleks rahastada kavandatud mitmeaastasest programmist „Erasmus kõigi jaoks”.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
Seadusandliku resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 a. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et uues mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma kehtivad poliitilised prioriteedid, täita Lissaboni lepingus sätestatud uusi ülesandeid ning reageerida ootamatutele sündmustele; juhib tähelepanu sellele, et isegi kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendite summa oleks 2013. aasta tasemest vähemalt 5% suurem, oleks võimalik liidu kokkulepitud eesmärkide ja kohustuste ning liidu solidaarsuse põhimõtte täitmiseks anda kõigest piiratud panus; palub nõukogul, kui ta seda seisukohta ei jaga, selgelt näidata, millised poliitilised prioriteedid või projektid võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisaväärtusest Euroopa jaoks;
	_______________
	1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.
Muudatusettepanek  2 Seadusandliku resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus)
Seadusandliku resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 b. tuletab meelde, et Euroopa Parlament avaldas oma 7. juuni 2011. aasta resolutsioonis1 selgesõnaliselt seisukohta, et järgmise mitmeaastase finantsperioodi ajal tuleb jätkata toiduabi jaotamise kava rakendamist, mille raames antakse liidus toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele; nõuab, et komisjon teeks kõige sobivama õigusliku aluse kohta ettepaneku; rõhutab aga, et sotsiaalfondi ja enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud programmi eesmärgid ei ole täpselt ühed ja samad;
	_______________
	1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0338.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Sotsiaalfond peaks parandama tööhõivevõimalusi, edendama haridust ja elukestvat õpet ning arendama aktiivse kaasamise poliitikat kooskõlas nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud aluslepingu artikliga 162, et seeläbi aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt aluslepingu artiklile 174. Vastavalt aluslepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.	(2) Sotsiaalfond peaks parandama tööhõivevõimalusi, toetama püsivate töökohtade loomist, edendama haridust ja elukestvat õpet, arendama aktiivse kaasamise poliitikat ning võitlema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu kooskõlas aluslepingu artikliga 9 ja nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud aluslepingu artikliga 162, et seeläbi aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt aluslepingu artiklile 174. Vastavalt aluslepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis (tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel) oli Euroopa Parlament seisukohal, et „suurimad Euroopa Liidu ees seisvaid ülesanded on liidu konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine, võitlus suure tööpuuduse vastu, keskendumine korralikult toimivatele tööturgudele ja sotsiaalsetele tingimustele, et parandada tööhõivet, inimväärse töö edendamine, töötajate õiguste tagamine kogu Euroopas ja töötingimuste parandamine ning vaesuse vähendamine”.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Samas resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament „Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) põhirolli ELi 2020. aasta strateegia sotsiaalsete ja tööhõive eesmärkide saavutamisel, oli „seisukohal, et sotsiaalfondil tuleks seetõttu pidada poliitiliseks prioriteediks ja vastavalt ka rahastada” ning pooldas „ESFi strateegilisemat rakendamist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, tööturule juurdepääsu ja taasintegreerimise edendamisel, võideldes töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ning kõikide muude diskrimineerimise liikide vastu”.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 c) 2007.–2013. aasta finantsraamistikus oli Euroopa Sotsiaalfondile eraldatud (2011. aasta hindades) 78 miljardit eurot. Teatises „Euroopa 20201. aasta strateegia aluseks olev eelarve”1 on komisjon teinud ettepaneku, mille kohaselt moodustaks ESF 2014.−2020. aasta finantsraamistikus ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitikale ettenähtud vahenditest kokku vähemalt 25% (s.o 2011. aasta hindades 84 miljardit eurot). Euroopa Sotsiaalfondist sõltub mitmete tööturumeetmete võtmine. Kui liikmesriigid nõuavad endiselt, et Euroopa Liidu üldeelarves tuleb saavutada suurem kokkuhoid, tuleb kogu liidus tööturumeetmeteks eraldatud raha vähendada, mistõttu muutub tööpuuduse vähendamine võimatuks.
	______________
	1 COM(2011)0500 final.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.	(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed ja demograafilised probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada ja luua tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Euroopa Komisjon peaks EURESe tegevust süstemaatiliselt jälgima ja asjaomased tulemused avaldama.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Samas on oluline toetada Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas, eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini.	(6) Samas on oluline toetada Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda muutuvate majandus- ja sotsiaalsete tingimustega ning selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas, eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele..	(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse, ning toetama liikmesriike nende riiklike reformikavade elluviimisel. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama aktiivset toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Sotsiaalfondist toetust saanud tegevusega Euroopa tasandil saavutatud tulemuste hoolika seire ja parema hindamise tagamiseks tuleks kehtestada väljundi- ja tulemusnäitajate ühine kogum.	(8) Sotsiaalfondist toetust saanud tegevusega Euroopa tasandil saavutatud tulemuste hoolika seire ja parema hindamise tagamiseks tuleks kehtestada läbipaistvate ja objektiivsete väljundi- ja tulemusnäitajate ühine kogum.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Võttes arvesse asjaolu, et tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks on vaja ühtset ja terviklikku lähenemisviisi, tuleks sotsiaalfondist toetada valdkonnaüleste, territoriaalsetel alustel toimivate partnerluste loomist ja nende programme.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta programmide kõigi mõõtmete juures arvesse soo aspekti, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid.	(10) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta õigeaegselt ja järjekindlal viisil arvesse soo aspekti programmide kõigi mõõtmete juures, sealhulgas programmide ettevalmistamises, elluviimises, järelevalves ja hindamises, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Et see programm hõlmab teataval määral samu valdkondi mis sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm, tuleks võtta meetmeid, millega vältida samade tegevuste ja algatuste topeltrahastamist. Kuna sotsiaalfondist rahastatud tegevused, mida viiakse ellu halduskoostöö raames, langevad osaliselt kokku sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi tegevustega, mida hallatakse otse, tuleks peale selle võtta meetmeid, millega vältida eri haldusvormide kohaste tegevuste kattumist ja topeltrahastamist.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi koostoimet tuleks ära kasutada. Lisaks sellele peaksid Euroopa Sotsiaalfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ning sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni mitmeaastane programm olema ühtselt struktureeritud, et suurendada nende tulemuslikkust, parandada kooskõlastamist ja vältida rahastamise kattumist.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Sotsiaalfondi kasutamise lihtsamaks muutmise ja vigade esinemise ohu vähendamise huvides ning arvestades fondist toetatava tegevuse eripära, on otstarbekas kehtestada sätted, mis täiendavad määruse (EL) nr [...] artikleid 57 ja 58.	(16) Sotsiaalfondi kasutamise lihtsamaks muutmise ja vigade esinemise ohu vähendamise huvides ning arvestades fondist toetatava tegevuse eripära, on otstarbekas kehtestada sätted, mis täiendavad määruse (EL) nr [...] artikleid 57 ja 58. Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Programmi finantsjuhtimine peab olema usaldusväärne ning elluviimine võimalikult tulemuslik ja kasutajasõbralik, kuid samal ajal tuleb kõigile programmis osalejatele tagada õiguskindlus ja vahendi kasutamise võimalus. Et sotsiaalfondist rahastatakse tegevusi halduskoostöö raames, peaksid liikmesriigid hoiduma sellest, et kehtestada lisaeeskirju, mis muudavad raha kasutamise toetuse saajate jaoks keerulisemaks.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b) Finantsmääruse artiklites 116 ja 116a sätestatud ühekordsete maksete ja ühikuhindade standardiseeritud astmiku kasutamine peaks toetuse saajale protsessi lihtsamaks muutma ning vähendama kõiki sotsiaalfondi projektipartnerite halduskoormust. Ühekordsete maksete puhul jääb võimalik jääk projektipartnerile.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust.	(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada tööalast konkurentsivõimet, eriti noorte seas, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Komisjonile tuleks delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordsete maksete määratlused ja nendega seotud maksimumsummad vastavalt toiminguliikidele ning määratleda poliitikavaldkonna põhiste garantiide konkreetsed eeskirjad ja tingimused. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	(18) Komisjonile tuleks delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada finantsmääruse vastavate sätete kohaselt ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordsete maksete määratlused ja nendega seotud maksimumsummad vastavalt toiminguliikidele ning määratleda poliitikavaldkonna põhiste garantiide konkreetsed eeskirjad ja tingimused. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Sotsiaalfond peaks andma liikmesriikide poliitikale reaalset lisandväärtust ja seetõttu ei tohiks selle jagamisel olla automaatset seost liikmesriigi makromajanduslike tulemustega.
Selgitus
Täiendavate karistuste kehtestamine võib juba niigi makromajanduslike probleemidega silmitsi sattunud riikide olukorda raskendada. Pigem ei tohiks sotsiaalfondi eelarvet suurendada, vaid see peaks olema suunatud liikmesriikide abistamisele majanduskasvu ja tööhõive loomisel.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond ettevõtteid, süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas.	3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, noored ja madala kvalifikatsiooniga töötajad, puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond ettevõtteid, süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;	i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele ja tööhõiveteenustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	vii a) tööturul ebasoodsas olukorras olevate isikute, eelkõige puudega inimeste tööhõive toetamine.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii a) põhioskuste, eelkõige ettevõtluse ja tööalase konkurentsivõime edendamise alane koolitus;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine järgmiste vahenditega:	(c) Aktiivse sotsiaalse kaasamise edendamine ning vaesuse vastu võitlemine järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 − punkt c − alapunkti i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) aktiivne kaasamine;	i) aktiivne kaasamine järgmiselt:
	– aktiivne kaasamine tervikliku lähenemisega, eelkõige tööealiste inimeste tööhõivevõimaluste parandamiseks ja nende toetamiseks, millega toetatakse kaasamise, heade töötingimuste ja sotsiaalse kaasamise terviklikke ja individuaalseid strateegiaid, mis hõlmavad sotsiaalse ja kogukondliku integratsiooni ja taasintegreerimise meetmeid ning mis tagavad juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele ja kaasavad tööturud;
	– lähtumine elutsüklipõhisest tegutsemisviisist, mille eesmärk on tagada vaesuse ning laste ja vanemaealiste inimeste sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ühtne toetus.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, integreerimine;	ii) marginaliseerunud kogukondade integreerimine;
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele;	iv) juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tööhõiveteenustele, haridusele, tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele;
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 − punkt c − alapunkti vi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. c vi) kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad.	1. c vi) kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad, mis on määratletud ühissätete määruse artiklis 28;
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja keskenduvad riiklikes reformikavades ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt esitatud asjaomastes nõukogu soovitustes määratletud küsimustele, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas.	1. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja keskenduvad riiklikes reformikavades ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt esitatud ning piirkondlike ja subregionaalsete ametiasutuste määratletud asjaomastes nõukogu soovitustes küsimustele, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas ning artiklis 2 osutatud ESFi ülesannete täitmisele.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vähemalt 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis eraldatakse määruse (EL) nr [...] artikli 9 lõikes 9 sätestatud temaatilise eesmärgi „sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine” saavutamiseks.	2. Vähemalt 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis eraldatakse määruse (EL) nr [...] artikli 9 lõikes 9 sätestatud temaatilise eesmärgi „aktiivse sotsiaalse kaasamise edendamine ning vaesuse vastu võitlemine” saavutamiseks.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid püüavad saavutada vahendite koondumise teatavatesse teemavaldkondadesse vastavalt järgmistele tingimustele:	3. Liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused püüavad saavutada vahendite koondumise teatavatesse teemavaldkondadesse vastavalt järgmistele tingimustele:
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Temaatilist kontsentratsiooni käsitlevaid sätteid ei kohaldata konkreetsete prioriteetsete suundade alla kuuluvatele rahalistele vahenditele, mis on täielikult ette nähtud innovatsiooni ja riikidevaheliste meetmete jaoks.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.	3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse ning sotsiaalkultuurilise kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond võib toetada määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.	1. Sotsiaalfond toetab määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja kohalikke algatusi, näiteks sotsiaalkultuurilisi algatusi, mis on suunatud tööhõivele, sh noorte tööhõivele, haridusele ja sotsiaalsele kaasamisele, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu.	2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu. Selleks, et raha ei eraldataks mitmest eri vahendist ega mitme eri programmi raames, tuleb sekkumist vahendite ja programmide vahel koorineerida.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 32 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite (näiteks riskijagamiskavad, aktsiate ja võlakirjade tagatisfondid, haldusfondid ja laenufondid) kaudu.	1. Vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 32 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite (näiteks riskijagamiskavad, aktsiate ja võlakirjade tagatisfondid, haldusfondid, laenufondid, mikrokrediidid ja mikrokrediidirahastud) kaudu.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sotsiaalfondi võib kasutada selleks, et parandada riiklikul ja piirkondlikul tasandil selliste riigi- ja eraõiguslike asutuste juurdepääsu kapitaliturgudele, kes tegelevad sotsiaalfondi ja rakenduskava pädevusse kuuluva tegevuse või poliitika elluviimisega sotsiaalfondi poliitikavaldkonna põhiste garantiide kaudu, eeldusel et komisjon annab selleks oma heakskiidu.	Sotsiaalfondi võib kasutada selleks, et parandada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil selliste riigi- ja eraõiguslike asutuste juurdepääsu kapitaliturgudele, kes tegelevad sotsiaalfondi ja rakenduskava pädevusse kuuluva tegevuse, eelkõige mikrokrediitide ja rahastute või poliitika elluviimisega sotsiaalfondi poliitikavaldkonna põhiste garantiide kaudu, eeldusel et komisjon annab selleks oma heakskiidu.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Sotsiaalfond ja määruse (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2011)0607 – C7-0327/2011 – 2011/0268(COD)
Vastutav komisjon       istungil teada andmise kuupäev	EMPL 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 25.10.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Jens Geier 6.2.2012
Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Richard Ashworth, Reimer Böge, Zuzana Brzobohatá, Andrea Cozzolino, James Elles, Eider Gardiazábal Rubial, Jens Geier, Ivars Godmanis, Ingeborg Gräßle, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Giovanni La Via, Barbara Matera, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, László Surján, Helga Trüpel, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jürgen Klute, Jan Mulder, María Muñiz De Urquiza, Paul Rübig, Peter Šťastný, Theodor Dumitru Stolojan

• [1]  COM (2011) 615.
• [2]  COM (2011) 500.

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (6.6.2012)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006
(COM(2011)0607 – C7‑0327/2011 – 2011/0268(COD))

Arvamuse koostaja: Cătălin Sorin Ivan

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) ELi aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitleva määrusega (EL) nr […] määratakse kindlaks liidu aastaeelarve rakendamise üldpõhimõtted. Seetõttu on vaja tagada eelnimetatud määruse ja Euroopa Sotsiaalfondi reguleerivate sätete kooskõla.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) programmiga tegelevate ametisasutuste kohustustuste eest seoses toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega vastutavad need programmi eest vastutavad ametiasutused, kelle alluvuses kõnealust toimingut toetatakse, kuid samuti võivad nad sõlmida kokkuleppe selle liikmesriigi ametiasutustega, kus toiming ellu viiakse, tingimusel et lõike 2 punktis a osutatud tingimused ja toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.	(b) programmiga tegelevate ametisasutuste kohustustuste eest seoses toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega vastutavad need programmi eest vastutavad ametiasutused, kelle alluvuses kõnealust toimingut toetatakse, kuid samuti võivad nad sõlmida kokkuleppe selle liikmesriigi ametiasutustega, kus toiming ellu viiakse.
Selgitus
Teksti vastavusse viimine dokumendiga COM(2011)0615.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lisaks määruse (EL) nr [...] artikli 59 lõikes 3 osutatud kuludele ei ole sotsiaalfondi toetuse saamiseks kõlblikud ka infrastruktuuri, maa ja kinnisvara ostmine.	3. Lisaks määruse (EL) nr [...] artikli 59 lõikes 3 osutatud kuludele ei ole sotsiaalfondi toetuse saamiseks kõlblikud ka infrastruktuuri, maa ja kinnisvara ostmine, sõltumata nende väärtusest.
Selgitus
Teksti vastavusse viimine dokumendiga COM(2011)0615.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Finantsauditi ainueesmärk on kontrollida, kas on täidetud tingimused komisjonipoolseks hüvitamiseks ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete põhjal.	Kõigi vajalikuks peetavate finantsauditite eesmärk on kontrollida, kas on täidetud tingimused komisjonipoolseks hüvitamiseks ühikuhindade standardiseeritud astmike ja ühekordsete maksete põhjal.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste rahastamisvormide korral võib liikmesriik toimingu toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid. Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr […] kohaldamisel ei auditeeri auditeeriv asutus ega komisjon selliseid raamatupidamistavasid ega neist tulenevaid summasid.	Selliste rahastamisvormide korral võib liikmesriik toimingu toetamiseks kohaldada oma raamatupidamistavasid.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 16, et määratleda liikmesriikide avalduste konkreetsed eeskirjad ja tingimused, muu hulgas poliitikavaldkonna põhiste garantiide piirmäärad, tagades eelkõige, et nende kasutamine ei too riigiasutuste jaoks kaasa ülemääraseid võlgu.	Komisjoni volitatakse võtma vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 16, et määratleda liikmesriikide avalduste konkreetsed eeskirjad ja tingimused, muu hulgas poliitikavaldkonna põhiste garantiide piirmäärad, tagades eelkõige, et nende kasutamine ei too riigiasutuste jaoks kaasa ülemääraseid võlgu. Delegeeritud õigusaktid peavad vastama Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju reguleerivas määruses (EL) nr [...] sätestatud põhimõtetele.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Sotsiaalfondi vahendite haldamise ühised näitajad liikmesriikides:
	- sotsiaalfondi vahendite haldamise, jagamise ja kontrollimisega tegelevate töötajate arv vastavas liikmesriigis.
	Kõik andmed tuleb esitada iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed sotsiaalfondi toetatavas toimingus osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed sotsiaalfondi toetatavas toimingus osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste ning iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed tuleb esitada iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste ning iga NUTS taseme kohta eraldi.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõikes 4 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed tuleb koguda iga prioriteetse suuna representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tuleb tagada selliselt, et andmeid saaks üldistada prioriteetse suuna tasemel. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõikes 4 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed tuleb koguda iga prioriteetse suuna representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tuleb tagada selliselt, et andmeid saaks üldistada prioriteetse suuna tasemel. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste ning iga NUTS taseme kohta eraldi.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Sotsiaalfond ja määruse (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2011)0607 – C7-0327/2011 – 2011/0268(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	CONT 25.10.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Cătălin Sorin Ivan 24.11.2011
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Andrea Češková, Tamás Deutsch, Martin Ehrenhauser, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Iliana Ivanova, Jan Mulder, Eva Ortiz Vilella, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Michael Theurer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zuzana Brzobohatá, Jorgo Chatzimarkakis, Derk Jan Eppink, Véronique Mathieu, Markus Pieper
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Joachim Zeller

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (28.6.2012)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006
(COM(2011)0607/2 – C7‑0327/2011 – 2011/0268(COD))

Arvamuse koostaja: María Irigoyen Pérez

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Sotsiaalfond peaks parandama tööhõivevõimalusi, edendama haridust ja elukestvat õpet ning arendama aktiivse kaasamise poliitikat kooskõlas nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud aluslepingu artikliga 162, et seeläbi aidata kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt aluslepingu artiklile 174. Vastavalt aluslepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.	(2) Sotsiaalfond peaks parandama tööhõivevõimalusi, edendama jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomist, toetama töötajate integreerumist tööturule ja kohanemist selle muutustega, edendama haridust ja elukestvat õpet ning arendama aktiivse kaasamise poliitikat kooskõlas nende ülesannetega, mis on sotsiaalfondile pandud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 162. Seeläbi peaks sotsiaalfond aitama kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 174, 349 ja artikli 355 lõikele 1. Vastavalt aluslepingu artiklile 9 peaks sotsiaalfond oma poliitikat ja meetmeid kujundades ja ellu viies võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.	(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed ja demograafilised probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma luua ja parandada jätkusuutlikku ja kvaliteetset tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima formaalsesse ja mitteformaalsesse haridusse, teadusuuringutesse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega ning diskrimineerimisega. Edendades tööturgude kaasavat toimimist, lihtsustades töötajate geograafilist ja professionaalset liikuvust liikmesriikides ja riikide vahel, peaks sotsiaalfond toetama Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus), et võtta aktiivsemalt osa töövõimaluste väljaselgitamisest koos avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksustega seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu suurendamise ja tööhõivevõimaluste lisamise huvides muuta vähem arenenud piirkondades ja liikmesriikides avalik haldus tõhusamaks ja suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.	(5) Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu suurendamise ja tööhõivevõimaluste edendamise huvides muuta kõigis piirkondades ja liikmesriikides riikliku ja piirkondliku tasandi avalik haldus tõhusamaks ja tugevdada selle võimet aktiivselt tegutseda, samuti suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, haridus- ja sotsiaalpoliitikaga.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Samas on oluline toetada Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas, eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini.	(6) Samas on oluline toetada eri tüüpi ettevõtete, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, samuti sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadlike ettevõtete loomist ja arengut ja konkurentsivõimet, et luua jätkusuutlikke kvaliteetseid töökohti ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda muutuvate sotsiaalsete ja majanduslike tingimustega ning selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas, eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.	(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse nagu tööhõive, haridus, sotsiaalne kaasatus, vaesusevastane võitlus, ning suurendama institutsionaalset suutlikkust koos piisava rahastamisega nende eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust aktiivsele ja tõhusale sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele. Temaatiline kontsentreerumine peaks olema paindlik ning võimaldama sotsiaalfondi sekkumise kohandamist iga liikmesriigi ja iga piirkonna nõuetele.
Selgitus
Euroopa Sotsiaalfond peaks aitama viia ellu strateegiat „Euroopa 2020” nelja temaatilise eesmärgi raames, mis talle on määratud.
Komisjoni soovitatud temaatiline koondumine peaks olema paindlik, et sotsiaalfondi sekkumisi saaks kohandada vastavalt iga liikmesriigi ja piirkonna vajadustele ning tagada sellega vahendite tõhusam kasutamine.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Sotsiaalfondi toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide vahelisele partnerlusele. Seepärast peaksid liikmesriigid julgustama sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide osalust sotsiaalfondi tegevuse elluviimises.	(9) Sotsiaalfondi toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate partnerlusele, eriti kohalike ja piirkondlike asutuste, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide osalemisele. Seepärast peaksid liikmesriigid kaasama ja aitama kohalikke ja piirkondlikke asutusi, sotsiaalpartnereid ja valitsusväliseid organisatsioone sotsiaalfondi programmide elluviimises, vajaduse korral suutlikkust suurendavate meetmete abil.
Selgitus
Sotsiaalfondi tegevuse kavandamises ja elluviimises peaksid osalema ka kohalikud ja piirkondlikud asutused.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Võttes arvesse asjaolu, et tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks on vaja ühtset ja terviklikku lähenemisviisi, tuleks sotsiaalfondist toetada valdkonnaüleste riikidevaheliste, territoriaalsetel alustel toimivate partnerluste loomist ja nende programme.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta programmide kõigi mõõtmete juures arvesse soo aspekti, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid.	(10) Liikmesriigid ja komisjon peavad tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta soo aspekti õigel ajal ja järjekindlal viisil arvesse programmide kõigi mõõtmete juures ning programmide ettevalmistamises, elluviimises, järelevalves ja hindamises, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Võttes arvesse asjaolu, et sotsiaalne innovatsioon kuulub teemana eri programmidesse, tuleks kehtestada meetmed, millega ennetada sama tegevuse ja samade algatuste kattumist või topeltrahastamist. Kuna mõned sotsiaalfondist rahastatud tegevused, mida viiakse ellu halduskoostöö raames, langevad osaliselt kokku sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi tegevustega, mida hallatakse otse, tuleks lisaks võtta meetmeid, millega vältida eri haldusvormide kohaste tegevuste kattumist ja topeltrahastamist.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks, et viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle peamised eesmärgid, tuleb kaasata piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad. Piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks kaasamiseks programmide rakendamisse võib kasutada ja toetada piirkondlikke pakte, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, kogukondlikult juhitud kohaliku arengu strateegiaid ja säästva linnaarengu strateegiaid.	(14) Selleks, et viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle peamised eesmärgid, tuleb aktiivselt kaasata piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad. Mitmetasandilise valitsemise põhimõte eeldab, et vastava territoriaalse tasandi piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks ja viljakamaks kaasamiseks programmide ettevalmistamisse, vaatlemisse, rakendamisse ja juhtimisse partnerluse alusel võib kasutada ja toetada piirkondlikke pakte, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, kogukondlikult juhitud kohaliku arengu strateegiaid ja säästva linnaarengu strateegiaid.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust.	(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid, eakaid, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalselt tõrjutud inimeste sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust. See peaks aitama suurendada meetmete tulemuslikkust või täiendada muude ELi vahendite, nt sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmeid. Tuleks siiski säilitada toetuste pakkumine, et kasutada riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele vajadustele kõige paremini sobivat rahastuse jaotust.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond edendab tööhõive ja töökvaliteedi kõrget taset, toetab töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust, aitab neil kohaneda muudatustega, julgustab kõrgetasemelist haridust ja koolitust, edendab soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist, suurendab sotsiaalset kaasatust ja võitleb vaesusega, aidates seeläbi kaasa ELi prioriteetide saavutamisele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse süvendamise vallas.	1. Sotsiaalfond edendab tööhõivet ja töökohtade loomist, aitab parandada töökohtade valiteeti, toetab töötajate geograafilist ja tööalast liikuvust, edendab kutsehariduse ja koolituse kõrget taset, aitab neil kohaneda tööturu muutuste ja arengutega, muu hulgas ettevõtluse ja tootmissüsteemide muutustega. Lisaks aitab sotsiaalfond kaasa ka liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning tagab soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist ning edendab noorte tööhõivet. Fondi kogu tegevuse juhtpõhimõte on sotsiaalse ebavõrdsuse ja tööhõive erinevuste kaotamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Selgitus
Sotsiaalfond peaks lisama oma eesmärkide hulka kvaliteetsete töökohtade loomise ja töötajatel tehnoloogiliste muudatuste ja tööturu arenguga kohaneda aitamise. Sotsiaalfond peab tagama ka soolise võrdõiguslikkuse.
Fondi tegevuse juhtpõhimõtetena tuleks selgelt välja tuua selle integreeriv aspekt ning sotsiaalse ebavõrdsuse ja tööhõivealaste erinevuste vähendamine.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond ettevõtteid, süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas.	3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu töötud ja eriti pikaajalised töötud mehed ja naised, noored, üle 54-aastased töötajad, puuetega inimesed, madala kvalifikatsiooniga töötajad, sisserändajad, asüülitaotlejad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed sõltumata nende vanusest. Samuti toetab sotsiaalfond töötajaid, ettevõtteid ja ettevõtjaid ning süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas.
Selgitus
Sotsiaalfond peaks pöörama erilist tähelepanu ebasoodas olukorras olevatele inimestele, kelle hulka kuuluvad töötud, noored, naised ja eakamad töötajad.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;	(i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste ning ebasoodsas olukorras olevate, näiteks puudega inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ii) selliste noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega;	(ii) noorte aktiivne, kaasav ja jätkusuutlik integreerimine tööturule, keskendudes eelkõige noortele, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, ning noorte liikuvuse edendamine Euroopas;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks edendama noorte aktiivset ja pidevat integreerimist tööturule, keskendudes eelkõige noortele, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(iii) töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine;	(iii) töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine ja arendamine, eeskätt mikroettevõtete ja VKEde loomine tehnilise toe abil ja orientatsiooniga jätkusuutlikule majandustegevusele, sh ettevõtete üleminek VKEde seas;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(iv) naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu ühitamine;	(iv) naiste ja meeste tõeline võrdõiguslikkus tööturul ja karjääri edendamisel ning töö-, era- ja pereelu ühitamine;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks edendama naiste ja meeste tõelist võrdõiguslikkust ning töö-, era- ja pereelu ühitamist.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(v) töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muudatusega;	(v) töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate, eeskätt VKEde ja mikroettevõtete kohanemine jätkusuutliku tehnoloogilise tööturuga, demograafiliste, ühiskondlike ja majanduslike muutustega aktiivsete ja preventiivsete meetmete abil, keskendudes muu hulgas piirkondadele, kus toimub ümberstruktureerimine ja sektoritele, mida mõjutab tööstuse üleminek;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks soodustama töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist tehnoloogiliste ja tööturul toimuvate muudatustega ja selle ette nägema. Nimetatud meede on eriti oluline piirkondades, kus restruktureeritakse ettevõtteid ja sektoreid või kus ettevõtteid sulgetakse või kust neid paigutatakse ümber.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(vi) aktiivse ja tervena vananemine;	(vi) aktiivse ja tervena vananemine töö- ja elutingimuste, keskkonna ja tervise parandamise abil, kaasa arvatud tervist parandava füüsilise tegevuse ja harrastusspordi abil;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
vii) tööturuasutuste moderniseerimine ja tugevdamine, sh tööjõu riikidevahelise liikuvuse parandamisele suunatud tegevus.	vii) tööturuasutuste moderniseerimine ja tugevdamine, sh töötajate riikidevahelise liikuvuse parandamisele suunatud tegevus, tööturgude piiriülese integreerimise, oskuste ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja EURESe võrgustiku tegevuse parandamise kaudu.
Selgitus
Sotsiaalfond peaks aitama parandada töötajate riikidevahelist liikuvust tööturgude piiriülese integreerimise, oskuste ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja EURESe võrgustiku tegevuse parandamise kaudu.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;	(vii) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele ja tööhõiveteenustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:	(b) Investeerimine heatasemelisse ja modernsesse haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) koolist väljalangemise vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis;	i) koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks ennetama ja vähendama koolist väljalangemist, et vähendada noorte töötust ja aidata tagada kõigile kodanikele minimaalne vajalik väljaõpe, edendada haridustee jätkamist ja haridussüsteemi naasmist.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i a) noortele suunatud praktilise majandusega seotud koolituse loomine ja tugevdamine duaalse hariduse kaudu, mis ühendab tähendusrikkal moel teoreetilise ja praktilise kursuse sisu;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ii) kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset;	(ii) kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine kaasaegsete õpetamissüsteemide kasutamise teel, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, võimaldamaks muu hulgas kohanduda tööturu nõudmistega;
Selgitus
Paljud oskused ei ole nüüdisajal töövõimaluste leidmisel kasulikud, seega on turuga sobitumiseks koolitused asendamatud. Mõnes riigis on mõnes piirkonnas liiga vähe ja mõnes liiga palju kvalifitseeritud tööjõudu, mis toetab tõhusalt liikuvust kogu Euroopas.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(iii) parem juurdepääs elukestvale õppele, tööjõu oskuste ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide parem vastavus tööturu vajadustele;	(iii) parem juurdepääs elukestvale õppele, tööjõu kutseoskuste ja pädevuse suurendamine ning tagamine, et haridus- ja koolitussüsteemide vastavad tööturu vajadustele ja arengule, edendades haridust ja meetmeid, millega hõlbustada üleminekut hariduse, kutseõppe ja tööelu vahel, pöörates erilist tähelepanu noorte, pikaajaliste töötute ja eakamate töötajate koolitusele ja väljaõppele;
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) aktiivne kaasamine;	(i) kõikide, eeskätt kõige ebasoodsamates tingimustes rühmade aktiivne kaasamine ühiskonda ja tööellu, edendades osalemist tööturul ning võideldes vaesuse ja tõrjutuse vastu;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks edendama kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade aktiivset sotsiaalset ja tööhõivealast kaasamist.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ii) marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, integreerimine;	(ii)marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, puuetega inimeste ja teiste ebasoodsates tingimustes rühmade täielik integreerimine ühiskonda ja tööturule;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks suunama oma meetmed kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade sotsiaalsele ja tööhõivealasele integreerimisele.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii a) võõrtöötajate tööhõivealane ja sotsiaalne integreerimine;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks suunama oma meetmed võõrtöötajate sotsiaalsele ja tööhõivealasele integreerimisele.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(vi) kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad.	(vi) kogukondlikult juhitavate kohaliku arengu strateegiate edendamine.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seda investeerimisprioriteeti saab kasutada ainult nende liikmesriikide territooriumil, kus on vähemalt üks määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud NUTS 2. taseme piirkond, ja liikmesriikides, kes võivad saada toetust ühtekuuluvusfondist;	Seda investeerimisprioriteeti saab kasutada ainult nende liikmesriikide territooriumil, kus on vähemalt üks määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud NUTS 2. taseme piirkond, liikmesriikides, kes võivad saada toetust ühtekuuluvusfondist, ja liikmesriikides, kus on suur tööpuudus, et kehtestada meetmed, mis aitavad suurendada institutsionaalset suutlikkust ja tõhustada avalikku haldust ja avalikke teenuseid, et luua töökohti;
Selgitus
Sotsiaalfond peaks lisama võimaluse anda suure tööpuudusega liikmesriikidele vahendeid institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks ja avaliku halduse tõhusamaks muutmiseks, et reformida ja parandada avalike teenuste reguleerimist ja juhtimist ning aidata sellega kaasa töökohtade loomisele.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ii) tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid.	(ii) tööhõive-, formaal- ja mitteformaalhariduse, kutseõppe ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) toetades üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda säästvale majandusele haridus- ja koolitussüsteemide reformiga, oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamise, tööjõu kutseoskuste parandamise ning uute töökohtade loomisega keskkonna ja energeetikaga seotud sektorites;	(a) toetades üleminekut vähese heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursi- ja energiatõhusale ja keskkonda säästvale majandusele haridus- ja koolitussüsteemide reformiga, oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamise, tööjõu kutseoskuste parandamise ning uute roheliste töökohtade loomisega keskkonna ja energeetikaga seotud sektorites;
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet ettevõtete ja töötajate kohanemisvõime edendamise ja suuremate investeeringute abil inimkapitali.	(d) parandades mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, muu hulgas ühistute, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadlike ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku arengut, suurendades investeeringuid inimkapitali ja edendades ettevõtete, töötajate ja juhtide võimet tulla toime ühiskonna uute probleemidega.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja keskenduvad riiklikes reformikavades ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt esitatud asjaomastes nõukogu soovitustes määratletud küsimustele, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas.	1. Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavades kirjeldatud strateegia ja tegevus on järjepidevad ja keskenduvad nende piirkondade ja riiklikule tasandile alluvate ametiasutuste poolt, riiklikes reformikavades ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt esitatud asjaomastes nõukogu soovitustes määratletud küsimustele, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia peamiste eesmärkide saavutamisele tööhõive, hariduse ja vaesusega võitlemise valdkonnas.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) arenenumates piirkondades koondavad liikmesriigid 80 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;	a) arenenumates piirkondades koondavad liikmesriigid 70% iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni kuuele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et summad, mis võidakse igale rakenduskavale eraldada, oleksid teataval määral paindlikud, et piirkonnad saaksid töötada tõhusamalt konkreetsetes valdkondades, kus see on kõige vajalikum.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) üleminekupiirkondades koondavad liikmesriigid 70 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;	b) üleminekupiirkondades koondavad liikmesriigid 60% iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni kuuele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile;
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et summad, mis võidakse igale rakenduskavale eraldada, oleksid teataval määral paindlikud, et piirkonnad saaksid töötada tõhusamalt konkreetsetes valdkondades, kus see on kõige vajalikum.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vähem arenenud piirkondades koondavad liikmesriigid 60 % iga rakenduskava sotsiaalfondist pärit eraldistest kuni neljale artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile	(c) vähem arenenud piirkondades ja piirkondades, mille SKP elaniku kohta oli aastatel 2007–2013 alla 75% EL-25 keskmisest SKPst, kuid mis on nüüd ülemineku- või arenenumate piirkondade kategoorias abikõlblikud, koondavad liikmesriigid 50% iga rakenduskava eraldistest kuni kuuele artikli 3 lõikes 1 osutatud investeerimisprioriteedile.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et summad, mis võidakse igale rakenduskavale eraldada, oleksid teataval määral paindlikud, et piirkonnad saaksid töötada tõhusamalt konkreetsetes valdkondades, kus see on kõige vajalikum.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide kaasamine rakenduskavade rakendamisse vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 5, võib toimuda määruse (EL) nr [...] artikli 113 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratletakse rakenduskavas see programmi osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis.	1. Kohalike ja piirkondlike asutuste ning sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide kaasamine rakenduskavade rakendamisse vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 5, võib toimuda määruse (EL) nr […] artiklites 108 ja 109 sätestatud tehnilise abi ja määruse (EL) nr [...] artikli 113 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratletakse rakenduskavas see programmi osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis.
	Rakenduskava korraldusasutused tagavad, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa väikeste kohalike asutuste suutlikkuse suurendamiseks.
Selgitus
Sotsiaalfond peab edendama kohalike ja piirkondlike asutuste ning sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide osalemist rakenduskavade rakendamises üldiste toetuste ja tehnilise abi kaudu.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Et soodustada sotsiaalpartnerite piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa suutlikkuse suurendamiseks koolituse, võrgustikutöö, sotsiaalse dialoogi tugevdamise ja sotsiaalpartnerite ühistegevuse kaudu.	2. Et soodustada sotsiaalpartnerite piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ning sotsiaalfondist toetust saavate programmide ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja juhtimises kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikliga 5, tagavad rakenduskava korraldusasutused, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa suutlikkuse suurendamiseks koolituse, võrgustikutöö, sotsiaalse dialoogi tugevdamise ja sotsiaalpartnerite ühistegevuse kaudu.
Selgitus
Sotsiaalpartnerite osalemise toetamine sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ei peaks piirduma vaeseimate piirkondadega ega ühtekuuluvusfondist sõltuvate piirkondadega, vaid peaks hõlmama kõiki liikmesriike ja piirkondi.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.	3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ning sotsiaalfondist toetust saavate programmide ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja juhtimises, ning nende juurdepääsu sellele, eelkõige mõjusate meetmetega ning kooskõlas määruse EL nr […] artikliga 5, eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused, et asjakohane osa sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks ja võrgustike loomiseks.
Selgitus
Valitsusväliste organisatsioonide osalemise toetamine sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ei peaks piirduma vaeseimate piirkondadega ega ühtekuuluvusfondist sõltuvate piirkondadega, vaid peaks hõlmama kõiki liikmesriike ja piirkondi.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6 a
	Et tagada sotsiaalfondi vahendite tõhus kasutamine ja oodatava kasu saavutamine, tuleb välja arendada süsteem menetlus- ja haldusküsimuste lihtsustamiseks sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide jaoks.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud peavoolustamise kaudu ja toetudes konkreetsetele artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipärastele meetmetele, et seeläbi eelkõige suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives, vähendada tööturul esinevat soopõhist segregatsiooni, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning toetada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamist.	Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud peavoolustamise kaudu ja toetudes konkreetsetele artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipärastele meetmetele, et kaotada tööturul esinev naiste soopõhine segregatsioon, eelkõige pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning ülalpeetavate eest hoolitsemist, vähendada soopõhist diskrimineerimist tööturul ja kaotada meeste ja naiste palgalõhe, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning tagada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamine selliste meetmete abil, nagu lastehoiu ja hooldusteenuse kättesaadavus, samuti tegeledes vaesuse feminiseerumisega, edendades selleks lastehoiukohustuste võrdset jagamist meeste ja naiste vahel.
	Liikmesriigid tagavad, et rakenduskavade ettevalmistamisel, rakendamisel, seirel, juhtimisel ja hindamisel edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi.
Selgitus
Sotsiaalfond peaks edendama naiste tõelist ja püsivat osalemist tööturul selliste meetmete kehtestamise kaudu, millega soodustada nende integreerumist tööturule, eelkõige pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning ülalpeetavate eest hoolitsemist, ning kindlustama töö-, era- ja pereelu ühitamise. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka naiste ja meeste palgalõhe vähendamisele.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 (eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii) osutatud investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust. Selline tegevus on suunatud inimestele, keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende osalust tööturul, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.	Liikmesriigid ja komisjon edendavad diskrimineerimisevastast võitlust, erinevuste aktsepteerimist ja kõikide inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 (eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii) osutatud investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust. Selline tegevus on suunatud inimestele, keda diskrimineeritakse, eelkõige mitmekordse diskrimineerimise korral, inimestele, keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende osalust tööturul, eelkõige parandades juurdepääsu tööturule, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.
Selgitus
Sotsiaalfond peab nägema ette meetmed, millega edendada lisaks võrdsetele võimalustele ka diskrimineerimisevastast võitlust ja erinevuste aktsepteerimist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata inimrühmadele, kes kannatavad mitmekordse diskrimineerimise tõttu.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsele innovatsioonile kõigis sotsiaalfondi pädevusse kuuluvates valdkondades vastavalt käesoleva määruse artiklile 3, eelkõige selleks, et katsetada innovaatilisi lahendusi ja võtta neid ulatuslikumalt kasutusele sotsiaalsete vajadustega toimetuleku huvides.	1. Sotsiaalfond aitab kaasa sotsiaalsele innovatsioonile kõigis sotsiaalfondi pädevusse kuuluvates valdkondades vastavalt käesoleva määruse artiklile 3, eelkõige selleks, et katsetada ja hinnata innovaatilisi lahendusi, kaasa arvatud alt üles lahendusi, ja võtta neid ulatuslikumalt kasutusele sotsiaalsete vajadustega toimetuleku huvides.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid määravad oma konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni teemad kindlaks oma rakenduskavades.	2. Liikmesriigid määravad oma rakenduskavades koostöös kohalikest ja piirkondlikest asutustest partneritega ja kõigi sidusrühmade osalusel konkreetsetele vajadustele ja piirkondlikele erivajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni teemad.
Selgitus
Kohalikud ja piirkondlikud asutused peavad koos muude sidusrühmadega osalema sotsiaalse innovatsiooni teemade valimises.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist.	3. Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist. Komisjon tagab ühtlasi, et sotsiaalfondi raames võetavad innovatsioonimeetmed on kooskõlas Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi raames võetavate meetmetega ja täiendavad neid.
Selgitus
Sotsiaalse innovatsiooni valdkonna suutlikkuse tõstmiseks ja vahendite tõhusaks kasutamiseks peavad sotsiaalfondi edendatud meetmed olema kooskõlas Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi raames võetavate meetmetega ja neid täiendama.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riikidevaheline koostöö	Piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid vähemalt kahest liikmesriigist.	1. Liikmesriigid tagavad piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö, et edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema määruse (EL) nr [...] artiklis 5 osutatud koostööpartnereid vähemalt kahest liikmesriigist.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad valida riikidevahelise koostöö teemad loetelust, mille esitab komisjon ja mida toetab sotsiaalfondi komitee.	2. Liikmesriigid võivad valida piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö teemad loetelust, mille esitab komisjon pärast konsulteerimist kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning kohalike ja piirkondlike asutustega ja mida toetab sotsiaalfondi komitee, võttes arvesse kohalikku eripära ja sihtrühma piirkondade vajadusi.
Selgitus
Tuleb saavutada võimalikult suur üksmeel riikidevahelise koostöö teemade loetelu osas ning püüda saavutada võimalikult suur kooskõla valitud riikidevaheliste teemade ja eri rakenduskavade temaatiliste eesmärkide vahel.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon hõlbustab riikidevahelist koostööd lõikes 2 osutatud teemadel üksteiselt õppimise ning koordineeritud või ühistegevusega. Eelkõige võtab komisjon kasutusele ELi tasemel tegutseva platvormi, mis hõlbustab kogemuste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja võrgustikutööd, aga ka sellise tegevuse tulemuste levitamist. Lisaks töötab komisjon riikidevahelise koostöö lihtsustamise huvides välja koordineeritud rakendusraamistiku, mis hõlmab ühiseid kõlblikkuskriteeriume, tegevuse liike ja ajastust ning ühist lähenemist seirele ja hindamisele.	3. Komisjon hõlbustab piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd lõikes 2 osutatud teemadel üksteiselt õppimise ning koordineeritud või ühistegevusega. Eelkõige võtab komisjon kasutusele ELi tasemel tegutseva platvormi, mis hõlbustab kogemuste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja võrgustikutööd, aga ka sellise tegevuse tulemuste levitamist. Lisaks töötab komisjon koostöö lihtsustamise huvides välja koordineeritud rakendusraamistiku, mis hõlmab ühiseid kõlblikkuskriteeriume, tegevuse liike ja ajastust ning ühist lähenemist seirele ja hindamisele. Fondide koordineerimiseks käesoleva määruse kohaselt tuleks sotsiaalfondi toetatav piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö viia vastavusse määrusega (EL) nr [...] [ETK].
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 87 lõikest 1 võib rakenduskavades näha ette prioriteetsed suunad artiklites 9 ja 10 osutatud sotsiaalse innovatsiooni ja riikidevahelise koostöö elluviimiseks.	1. Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 87 lõikest 1 peaks rakenduskavades nägema ette prioriteetsed suunad artiklites 9 ja 10 osutatud sotsiaalse innovatsiooni ja riikidevahelise koostöö elluviimiseks.
Selgitus
Rakenduskavades kasutatavate lähenemisviisidega edendatakse sotsiaalse innovatsiooni ja riikidevahelise koostöö kehtestamist.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 110 lõikest 3 suurendatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise maksimummäära kümne protsendipunkt võrra, kuid mitte üle 100%, kui kogu prioriteetne suund on pühendatud sotsiaalsele innovatsioonile või riikidevahelisele koostööle või nende kahe kombinatsioonile.	2. Erandina määruse (EL) nr [...] artikli 110 lõikest 3 suurendatakse prioriteetse suuna kaasrahastamise maksimummäära kümne protsendipunkti võrra, kuid mitte üle 100%, kui kogu prioriteetne suund on pühendatud sotsiaalsele innovatsioonile või riikidevahelisele koostööle või nende kahe kombinatsioonile, kui programme juhivad valitsusvälised organisatsioonid või sotsiaalpartnerid.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Rakenduskavades tuleb vajaduse korral sotsiaalfondi toetuse tõhususe maksimeerimiseks võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 174, 349 ja artikli 355 lõikes 1 loetletud piirkondi.
Selgitus
Sotsiaalfond peaks pöörama erilist tähelepanu kõige ebasoodsamatele piirkondadele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 174 ja 349.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) hariduse ja koolituse edendamisse eriti noorte seas;
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond võib toetada määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.	1. Sotsiaalfond peaks eelkõige toetama määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Demograafilisest arengust iseäranis mõjutatud piirkondades, kus noorte töötus on alla 8%, võib sotsiaalfondi kasutada algatuste jaoks, millega ergutatakse üle 60aastaseid inimesi uuesti tööle minema.
Selgitus
The long-term aim of the measures funded by the ESF is always to get people into the labour market (for the first time). This does not always apply to people who are on the verge of retirement. This formulation is intended to ensure that older people can also benefit from ESF measures. Particular attention should be paid to the special demographic situation in the regions. The need to invest in older workers can be explained by the decline in the proportion of young people in the working population or sustained comparatively low unemployment rates among young people. This can be assumed to be the case when the average regional youth unemployment rate drops below eight per cent.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu.	2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat kohalikku ja piirkondlikku linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike, kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu.
Selgitus
Kui käsitletakse teatavaid piirkonna liike, ei tohiks tähelepanuta jätta ka maapiirkondi ja väheasustatud piirkondi. Kooskõlas ERFi määruse artikliga 7 tuleb vähemalt 5% eraldada kahalikuks arenguks.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Vähemalt 5 % sotsiaalfondi riiklikul tasandil eraldatud ressurssidest eraldatakse kohaliku säästva arengu integreeritud meetmete jaoks, mille haldamine on delegeeritud omavalitsustele integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu, millele on viidatud määruse (EL) nr […]/2012 artiklis 99.
Selgitus
Kui käsitletakse teatavaid piirkonna liike, ei tohiks tähelepanuta jätta ka maapiirkondi. Kooskõlas ERFi määruse artikliga 7 tuleb vähemalt 5% eraldada kahalikuks arenguks.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) programmiga tegelevate ametisasutuste kohustustuste eest seoses toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega vastutavad need programmi eest vastutavad ametiasutused, kelle alluvuses kõnealust toimingut toetatakse, kuid samuti võivad nad sõlmida kokkuleppe selle liikmesriigi ametiasutustega, kus toiming ellu viiakse, tingimusel et lõike 2 punktis a osutatud tingimused ja toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.	(b) programmiga tegelevate ametisasutuste kohustustuste eest seoses toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega vastutavad need programmi eest vastutavad ametiasutused, kelle alluvuses kõnealust toimingut toetatakse, kuid samuti võivad nad sõlmida kokkuleppe selle liikmesriigi ametiasutustega, kus toiming ellu viiakse, tingimusel et lõike 2 punktis a osutatud tingimused ja toimingu juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud. Selliste toimingute kulud on abikõlblikud liidust väljaspool 5 % ulatuses sotsiaalfondi rakenduskava eelarvest, eeldusel et need käsitlevad teadusuuringuid ja innovatsiooni, haridust ja koolitust, kui need kulud on tekkinud ja tasutud rakenduskava suhtes kohaldatavate asjaomase liikmesriigi ja ELi eeskirjade kohaselt. Kui programmi rahastatakse rohkem kui ühest fondist, vrd määruse (EL) nr [...]/2012 [ühissätete määrus] artikli 87 lõikega 1, arvutatakse kõnealune 5% maksimummäär sotsiaalfondist programmile eraldatava osa alusel.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui riigi toetus ei ole suurem kui 100 000 eurot, võib abikõlblike toimingukulude põhjal hüvitatud toetused, mis määratletakse kindlamääraliste maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordse maksena, mida on nimetatud määruse (EL) nr [...] artikli 57 lõikes 1, arvutada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.	3. Kui ELi kaasrahastus ei ole suurem kui 100 000 eurot, võib abikõlblike toimingukulude põhjal hüvitatud toetused, mis määratletakse kindlamääraliste maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja ühekordse maksena, mida on nimetatud määruse (EL) nr [...] artikli 57 lõikes 1, arvutada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud esialgsest eelarvest.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui riigi toetus ei ole suurem kui 50 000 eurot, antakse toetust ühekordse makse või ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr [...] artiklile 57, välja arvatud riigiabi kava raames toetust saavate toimingute puhul.	4. Kui ELi kaasrahastus ei ole suurem kui 50 000 eurot, antakse toetust ühekordse makse või ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal vastavalt lõikele 1 või määruse (EL) nr [...] artiklile 57, välja arvatud riigiabi kava raames toetust saavate toimingute puhul.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 32 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite (näiteks riskijagamiskavad, aktsiate ja võlakirjade tagatisfondid, haldusfondid ja laenufondid) kaudu.	1. Vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 32 võib sotsiaalfond toetada tema pädevusse kuuluvaid tegevusi ja poliitikat rahastamisvahendite (näiteks riskijagamiskavad, aktsiate ja võlakirjade tagatisfondid, haldusfondid, laenufondid, mikrokrediidid ja mikrokrediidirahastud) kaudu.
Selgitus
Peab olema võimalus toetada meetmeid ja poliitikat mikrokrediidi kasutamise kaudu.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Delegeeritud aktid kehtestatakse koostöös üldsätete määruse artiklis 5 osutatud partnerite Euroopa esindajatega ning konsulteerides sotsiaalfondi komiteega;
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
töötud, sh pikaajalised töötud	töötud, sh pikaajalised töötud, näidates eraldi andmeid vanuse, soo ja puuete kohta
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 1 – alapunkt 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	inimesed maapiirkondadest
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Kutseharidusega ja kvalifikatsiooniõppe läbinud inimesed
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed sotsiaalfondi toetatavas toimingus osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed sotsiaalfondi toetatavas toimingus osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi, et näidata sekkumise mõju meestele ja naistele.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 – taane 3 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- naiste arvu suurenemine matemaatika, informaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia sektoris pärast programmist lahkumist
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 – taane 7 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- halvemas olukorras inimeste rühmadest pärit osalejate arv, kes asusid pärast programmist lahkumist haridust, koolitust saama, omandama kutsekvalifikatsiooni, läksid pärast programmist lahkumist tööle
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 – taane 9 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- puuetega osalejate arv, kes läksid pärast abi saamist tööle
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – alapunkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- osalejate arv, kelle sissetulek tõusis üle miinimumi või kes said muid hüvesid pärast programmis osalemist
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 101 lõikes 1 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi, et näidata sekkumise mõju meestele ja naistele.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
· osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast programmist lahkumist	osalejad, kes töötavad 9 kuud pärast programmist lahkumist
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
osalejad, kes on 6 kuud pärast programmist lahkumist füüsilisest isikust ettevõtjad	osalejad, kes on 9 kuud pärast programmist lahkumist füüsilisest isikust ettevõtjad
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
· osalejad, kelle olukord tööturul on 6 kuud pärast programmist lahkumist paranenud.	· osalejad, kelle olukord tööturul on 9 kuud pärast programmist lahkumist paranenud
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• osalejad, kes ei saa 9 kuud pärast programmis osalemist enam sotsiaaltoetusi
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 – taane 10 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- matemaatika, informaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia sektoris töötavate naiste arvu suurenemine 9 kuud pärast programmist lahkumist
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 – taane 11 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- puuetega osalejate arv, kes pärast 9 kuud abi saamist töötavad
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – alapunkt 3 – taane 15 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- määratud asutuse või asutuste registreeritud diskrimineerimisjuhtude arvu vähenemine eesmärgiga edendada kõikide inimeste võrdset kohtlemist
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõikes 4 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed tuleb koguda iga prioriteetse suuna või alamsuuna representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tuleb tagada selliselt, et andmeid saaks üldistada prioriteetse suuna tasemel. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.	Need andmed tuleb esitada määruse (EL) nr [...] artikli 44 lõikes 4 osutatud iga-aastastes rakendamisaruannetes. Andmed tuleb koguda iga prioriteetse suuna või alamsuuna representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tuleb tagada selliselt, et andmeid saaks üldistada prioriteetse suuna tasemel. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi, et näidata sekkumise mõju meestele ja naistele.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Sotsiaalfond ja määruse (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2011)0607 – C7-0327/2011 – 2011/0268(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	REGI 25.10.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	María Irigoyen Pérez 21.6.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	23.11.2011	25.1.2012	28.2.2012	19.3.2012
	26.4.2012	8.5.2012
Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 1 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Catherine Bearder, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, John Bufton, Alain Cadec, Salvatore Caronna, Nikos Chrysogelos, Ryszard Czarnecki, Francesco De Angelis, Rosa Estaràs Ferragut, Brice Hortefeux, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Monika Smolková, Ewald Stadler, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonello Antinoro, Cornelia Ernst, Pat the Cope Gallagher, Jens Geier, Lena Kolarska-Bobińska, James Nicholson, Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast, Elisabeth Schroedter, Patrice Tirolien

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2012)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006
(COM(2011)0607 – C7‑0327/2011 – 2011/0268(COD))

Arvamuse koostaja: Malika Benarab-Attou

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles käsitletakse Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, kehtestatakse Euroopa Sotsiaalfondi tegevusele raamistik, et keskenduda vahendite eraldamisel väiksemale hulgale strateegiaga „Euroopa 2020” seotud eesmärkidele. Nimetatud strateegia raames edendatakse seitset juhtalgatust, sh algatus „Uute töökohtade jaoks uued oskused”, juhtalgatus „Noorte liikuvus”, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm ja digitaalarengu tegevuskava.

Vahendite eraldamise prioriteete tuleb edasi käsitleda ja arendada just selles raamistikus.

Algatuses „Uute töökohtade jaoks uued oskused” pannakse rõhku koolist väljalangemise ennetamisele ning riigipoolsete alternatiivide pakkumise olulisusele väljaõppe ja koolituse vallas. Samuti rõhutatakse, kui oluline on koolitustöö ja kogu eluks paremaid töövõimalusi pakkuvate oskuste arendamine, ning parlamendi raportis 2011/2067 (INI) kutsutaksegi Euroopa Sotsiaalfondi üles tegelema eeskätt just nende prioriteetidega.

Juhtalgatuse „Noorte liikuvus” eesmärk on vähendada aastaks 2020 koolist väljalangenute osakaalu 15 %-lt 10 %-le ning tõsta kõrghariduskraadiga inimeste hulka 31 %-lt 40 %-le. Samuti pannakse selles rõhku üliõpilaste ja kutseharidust omandavate noorte kvalifikatsiooni tasemele. Parlamendi raportis 2010/2307 (INI) jõutakse järeldusele, et Euroopa Sotsiaalfond peaks lubama mitmeid eri valdkondi, näiteks tööhõivet, liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja kultuuritegevust hõlmavate horisontaalsete meetmete rahastamist.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammiga edendatakse innovatsiooni ja sotsiaalsete eksperimentide eri vorme erinevatel eluetappidel. Oma raportis 2011/2052 (INI) kutsub Euroopa Parlament Euroopa Sotsiaalfondi panustama ka sellesse juhtalgatusse ning palub komisjonil organiseerunud kodanikuühiskonda ja kõiki sidusrühmi Euroopa strateegia väljatöötamisse ulatuslikumalt kaasata.[1]

Digitaalarengu tegevuskava abil püütakse aastaks 2015 vähendada digitaalpädevuse ja -oskuste puudujääke poole võrra ning tegevuskavas soovitatakse hakata korraldama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna koolitusi täiskasvanutele. Juhtalgatuses on ette nähtud digitaalse kirjaoskuse tegevuskava, samuti erimeetmed tõrjutuse ohus olevate elanikerühmade digitaaloskuste arendamiseks.

Käesoleva arvamuse eesmärk on rõhutada Euroopa Sotsiaalfondi poolt kõige enam unarusse jäetud teemasid, nagu kodanikuosalus, noored, kultuuriline mõõde, väljaõpe ja sport.

Noored

Määruse ettepanekus käsitletakse koolist väljalangemise vähendamist ja kõikidele võrdsete võimaluste loomist juurdepääsuks kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, samuti noorte töötuse vastu võitlemise olulisust. Seega tuleb määruses rõhutada vajadust arvestada kriisi keskmesse sattunud põlvkonna muredega ning mainida selgesõnaliselt, et rahastamisalgatused, sh algatused rahastada meetmeid, mis edendavad sihtgrupi osalust ühiskonna toimimises, on suunatud noortele.

Kultuurilised tahud

Dokumendis „Nõukogu järeldused kultuuri- ja loomepädevuste ning nende rolli kohta Euroopa intellektuaalse kapitali arendamisel” kutsub nõukogu liikmesriike üles „hõlmama kultuuri- ja loomepädevuste antavat panust kui jätkusuutliku tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni alust, et täielikult kasutada ära võimalused”, mida pakub Euroopa Sotsiaalfond.[2]

Oma samal aastal vastu võetud resolutsioonis kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta palus Euroopa Parlament „komisjonil edendada kultuuri- ja loomemajanduse ning haridus- ja koolitussektori (sh täiendusõpe) ühist teadustegevust ja partnerlusprogramme, et viia kodanikeni loomingulised ja kultuuridevahelise suhtlemise oskused, hõlbustada haridussektoris uute meetodite ja loomevahendite kasutamist, parandada seoses tehnoloogia kiire arenguga selles valdkonnas elukestvat õpet, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi toetusel”.

Praeguse ühtekuuluvuspoliitika raames aitab kultuur kohalikule ja piirkondlikule arengule kaasa vaid seoses kultuuripärandi ja turismiga. 2014–2020. aasta struktuurifonde käsitlevas komisjoni ettepanekuski ei käsitletud kultuuri laiemas plaanis.

Ometi on kultuur lahutamatult seotud nii hariduse, sotsiaalse kaasatuse kui ka innovatsiooniga ning seetõttu ka strateegiaga „Euroopa 2020”. Valdavalt kultuuriliste projektide lisamist kavandatavate meetmete sekka õigustab kultuuri mitmekülgne panus haridusse ja õppimisse (pädevuste ja oskuste arendamise näol), majanduse arengusse (tänu kultuuri- ja loomemajanduse valdkondadele) ning sotsiaalsesse kaasatusse (ennetab kogukondade marginaliseerumist).

Sport

Euroopa Sotsiaalfond peaks pidama sotsiaalset kaasatust, integratsiooni ja võrdseid võimalusi edendavaks vahendiks ka sporti.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.	(4) Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja haavatavas olukorras olevate ühiskonnarühmade seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, toetama ja soodustama ettevõtlust eriti noorte seas, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu suurendamise ja tööhõivevõimaluste lisamise huvides muuta vähem arenenud piirkondades ja liikmesriikides avalik haldus tõhusamaks ja suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, majandus - ja sotsiaalpoliitikaga.	(5) Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu ja kodanikuosaluse suurendamise ning kõikidele võrdsete tööhõivevõimaluste loomise huvides muuta vähem arenenud piirkondades ja liikmesriikides avalik haldus, sh ka e-haldus, tõhusamaks ja suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, haridus- ja sotsiaalpoliitikaga.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Samas on oluline toetada Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et inimesed suudaksid asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel kohaneda selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond toetama tööjõu siirdumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas, eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini.	(6) Samas on oluline toetada Euroopa mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, kaasa arvatud kultuuri- ja loomeettevõtete jätkuvat arengut ja konkurentsivõimet ning tagada, et asjaomaste oskuste omandamise ja elukestva õppe võimaluste toel suudaksid inimesed kohaneda selliste uute nähtustega nagu liikumine teadmistepõhise majanduse suunas, digitaalarengu tegevuskava, üleminek vähese CO2-heitega ja energiatõhusale majandusele. Oma esmatähtsate temaatiliste eesmärkide saavutamise kaudu saaks sotsiaalfond aidata kaasa nende ülesannetega toimetulemisele. Seoses sellega peaks sotsiaalfond hõlmama inimväärsetele töökohtadele jõudmist edendavaid kultuurialaseid ja loomingulisi oskusi ning tuleks toetada töötajate liikumist rohelisemate oskuste ja töökohtade suunas, eelkõige energiatõhususe, taastuvenergia ja säästva transpordi sektorites, võttes arvesse ELi kavatsust suurendada eri poliitikavaldkondade osaluse kaudu kliimaküsimuste peavoolustamise osa ELi eelarves vähemalt 20 protsendini.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.	(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega ning võtma sihiks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Sotsiaalfondist toetust saanud tegevusega Euroopa tasandil saavutatud tulemuste hoolika seire ja parema hindamise tagamiseks tuleks kehtestada väljundi- ja tulemusnäitajate ühine kogum.	(8) Sotsiaalfondist toetust saanud tegevusega Euroopa tasandil saavutatud tulemuste hoolika seire ja parema hindamise tagamiseks tuleks kehtestada väljundi- ja tulemusnäitajate ühine kogum, milles võetakse arvesse kvalitatiivseid tegureid, näiteks rahastatud meetmete püsivust ning nende tulemuslikkust töökohtade loomise või integratsiooni vallas.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Sotsiaalfondi toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide vahelisele partnerlusele. Seepärast peaksid liikmesriigid julgustama sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide osalust sotsiaalfondi tegevuse elluviimises.	(9) Sotsiaalfondi toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ja kõikide asjaomaste territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite, kohalike ametivõimude ja valitsusväliste organisatsioonide vahelisele partnerlusele. Seepärast peaksid liikmesriigid julgustama sotsiaalpartnerite, kohalike ametivõimude ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivset osalust sotsiaalfondi tegevuse elluviimises.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selleks et kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning julgustada ja toetada innovatiivset sotsiaalset ettevõtlust, on oluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seetõttu on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist.	(12) Sotsiaalset innovatsiooni tuleb toetada uuenduslike sotsiaalsete ja kultuuriliste ettevõtete tegevuse ergutamise ja edendamise kaudu, jätkusuutlikku arengut silmas pidades panustavad need ettevõtted tänu oma olemusele ja potentsiaalile sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse. Poliitika tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks, ja seetõttu on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks, et viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle peamised eesmärgid, tuleb kaasata piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad. Piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks kaasamiseks programmide rakendamisse võib kasutada ja toetada piirkondlikke pakte, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, kogukondlikult juhitud kohaliku arengu strateegiaid ja säästva linnaarengu strateegiaid.	(14) Selleks, et viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle peamised eesmärgid, tuleb kaasata piirkondlikud ja kohalikud sidusrühmad. Piirkondlike ja kohalike ametivõimude, linnade, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide aktiivsemaks kaasamiseks programmide rakendamisse võib kasutada ja toetada piirkondlikke pakte, tööhõive, sotsiaalse kaasamise ja kodanikuosaluse kohalikke algatusi, kogukondlikult juhitud kohaliku arengu strateegiaid ja säästva linnaarengu strateegiaid.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust.	(17) Liikmesriike ja piirkondi tuleks julgustada kasutama sotsiaalfondi rahastamisvahendite kaudu, et toetada näiteks tudengeid, õppimisega seotud liikuvust, töökohtade loomist, tööjõu liikuvust, füüsilist aktiivsust ja sporti, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ettevõtlust ning kodanikuosalust.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Selleks toetab ta liikmesriike Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia prioriteetide ja peamiste eesmärkide saavutamisel. Sotsiaalfond toetab poliitika ja meetmete kavandamist ja rakendamist, võttes arvesse liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniseid ja nõukogu soovitusi riiklike reformikavade kohta.	2. Selleks toetab ta liikmesriike Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia prioriteetide ja peamiste eesmärkide saavutamisel, et tagada suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Sotsiaalfond toetab poliitika ja meetmete kavandamist ja rakendamist, võttes arvesse liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniseid ja nõukogu soovitusi riiklike reformikavade kohta.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, puuetega inimesed, sisserändajad, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed. Samuti toetab sotsiaalfond ettevõtteid, süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalpoliitika vallas.	3. Sotsiaalfond on rahvale kasulik, aidates muu hulgas selliseid ebasoodsas olukorras olevaid inimesi nagu pikaajalised töötud, puuetega inimesed, sisserändajad, noored, lapsed, rahvusvähemused, marginaliseeritud kogukonnad ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad rühmad või rühmad, keda see ähvardab. Samuti toetab sotsiaalfond organisatsioone, süsteeme ja struktuure, et aidata neil kohaneda uute ülesannetega ning edendada häid valitsemistavasid ja reformide elluviimist eelkõige sotsiaalkultuuri ja kultuuritegevuse, tööhõive, hariduse, koolituse ning sotsiaal- ja spordipoliitika vallas.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;	i) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs inimväärsetele töökohtadele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused ja tööjõu, nõustamise, liikuvuse, ümberõppe ja oskuste omandamise toetamine;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine;	iii) töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine, edasine arendamine ja üleminek, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete puhul;
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
vi) aktiivse ja tervena vananemine;	vi) aktiivse ja tervena vananemine, eelkõige spordi abil;
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:	b) Investeerimine haridusse, kutseõppesse ja õppepraktikasse, oskustesse, kvalifikatsiooni ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) koolist väljalangemise vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis;	i) koolist väljalangemise vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis ning kutseõppes;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset;	ii) kolmanda taseme hariduse ja kutseharidusvõimaluste kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset;
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) parem juurdepääs elukestvale õppele, tööjõu oskuste ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide parem vastavus tööturu vajadustele.	iii) noorte parem juurdepääs elukestvale õppele ja õppimisega seotud liikuvusele, tööjõu oskuste, teadmiste, kvalifikatsiooni ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide parem vastavus tööturu vajadustele.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii a) kultuuriliste võimaluste ja tegevuse toetamine näiteks kultuuri-, kunsti- ja loomeala koolituse kaudu;
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt v
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
v) sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadliku ettevõtluse edendamine;	v) sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadliku ettevõtluse ja kultuuriettevõtete edendamine;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vi a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	vi a) loovuse ja innovatsiooni soodustamine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise teel juhtivates sektorites, ka kultuuri- ja loomesektoris, ning teatavate valitsusväliste ja kooperatiivsete organisatsioonide toetamine;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vi b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	vi b) kultuuritoodete edendamine ning parem juurdepääs kultuurilistele ja loomevõimalustele;
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid.	ii) noortele suunatud sotsiaal- ja kultuuripoliitika, tööhõive-, haridus-ja eluskestva õppe poliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade, eeskätt määruse (EL) nr [...] artiklis 5 käsitletud partnerite suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) parandades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust, kasutatavust ja kvaliteeti digitaalse kirjaoskuse arendamise ning e-kaasatusse, e-oskustesse ja nendega seotud ettevõtlusoskustesse investeerimisega;	(f) parandades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavust, kasutatavust ja kvaliteeti digitaalse kirjaoskuse arendamise ning e-kaasatusse, e-oskustesse ja nendega seotud ettevõtlusoskustesse investeerimisega, kaasa arvatud rakendustes, mis on mõeldud materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ning kultuuriturismi edendamiseks ja paremaks kasutuseks;
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) tugevdades teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni kraadiõppe arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega;	(g) tugevdades teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni kraadiõppe arendamise, ettevõtlusoskuste arendamise, teadlaste koolitamise, nt uuenduslike võrgustike loomise, nt kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas, ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega;
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet ettevõtete ja töötajate kohanemisvõime edendamise ja suuremate investeeringute abil inimkapitali.	(h) parandades mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutliku arengu tingimusi ja konkurentsivõimet ettevõtete, ärijuhtide ja töötajate kohanemisvõime edendamise ja suuremate investeeringute abil inimkapitali, muu hulgas noorte koolitusse ja õppepraktika süsteemidesse.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse lisas sätestatud näitajaid ja programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikli 24 lõikega 3 ja artikli 87 lõike 2 punkti b alapunktiga ii. Kõiki näitajaid väljendatakse absoluutarvudes.	1. Käesoleva määruse lisas sätestatud näitajaid ja programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr [...] artikli 24 lõikega 3 ja artikli 87 lõike 2 punkti b alapunktiga ii. Kõiki näitajaid väljendatakse absoluutarvudes ning nende puhul võetakse arvesse kvalitatiivseid tegureid.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide kaasamine rakenduskavade rakendamisse vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 5, võib toimuda määruse (EL) nr [...] artikli 113 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratletakse rakenduskavas see programmi osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis.	1. Sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalse ettevõtluse kaasamine rakenduskavade rakendamisse vastavalt määruse (EL) nr [...] artiklile 5, võib toimuda määruse (EL) nr [...] artikli 113 lõikes 7 osutatud üldiste toetuste kaudu. Sellisel juhul määratletakse rakenduskavas see programmi osa, mida üldine toetus puudutab, sealhulgas iga prioriteese suuna esialgne rahaline eraldis.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide piisavat osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.	3. Et soodustada valitsusväliste organisatsioonide aktiivset osalemist sotsiaalfondi toetatavas tegevuses ja nende piisavat juurdepääsu sellele eelkõige sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonnas, tagavad rakenduskava korraldusasutused määruse (EL) nr [...] artikli 82 lõike 2 punktis a määratletud piirkonnas või liikmesriigis, kes võib saada toetust ühtekuuluvusfondist, et sotsiaalfondi vahenditest eraldatakse asjakohane summa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud peavoolustamise kaudu ja toetudes konkreetsetele artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipärastele meetmetele, et seeläbi eelkõige suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives, vähendada tööturul esinevat soopõhist segregatsiooni, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning toetada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamist.	Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud peavoolustamise kaudu ja toetudes konkreetsetele artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipärastele meetmetele, et seeläbi eelkõige suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives ja ettevõtluses, vähendada tööturul esinevat soopõhist segregatsiooni, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning toetada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamist.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 (eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii) osutatud investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust. Selline tegevus on suunatud inimestele, keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende osalust tööturul, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.	Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 (eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii) osutatud investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust. Selline tegevus on suunatud inimestele, keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende osalust tööturul, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada hariduse, kultuuri kättesaadavuse, haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid määravad oma konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni teemad kindlaks oma rakenduskavades.	2. Liikmesriigid määravad oma konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni teemad, sh ka noorte ja kultuuriga seotud teemad, kindlaks oma rakenduskavades.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist.	3. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse ja kultuuri innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et edendada üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid vähemalt kahest liikmesriigist.	1. Liikmesriigid toetavad riikidevahelist koostööd, et edendada kultuuridevahelist dialoogi ja üksteiselt õppimist ja seega suurendada sotsiaalfondi toetatava poliitika tõhusust. Riikidevahelises koostöös peab osalema koostööpartnereid vähemalt kahest liikmesriigist.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sotsiaalfond võib toetada määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.	1. Sotsiaalfond võib toetada määruse (EL) nr [...] artiklis 28 osutatud kogukondlikult juhitavaid kohaliku arengu strateegiaid, territoriaalseid pakte ja tööhõive, hariduse, kaasatuse, kodanikuosaluse, noorte ja spordi alaseid kohalikke algatusi, aga ka määruse (EL) nr [...] artiklis 99 osutatud integreeritud territoriaalseid investeeringuid.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu.	2. Täiendamaks määruse (EL) nr [ERF] artiklis 7 osutatud regionaalarengu fondi sekkumisi, võib sotsiaalfond toetada säästvat linnaarengut strateegiatega, millega nähakse ette integreeritud tegutsemine, et tulla toime majanduslike, keskkondlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste ülesannetega, mis mõjutavad partnerluslepingus loetletud linnu.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Sotsiaalfond ja määruse (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2011)0607 – C7-0327/2011 – 2011/0268(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	CULT 25.10.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Malika Benarab-Attou 27.1.2012
Arutamine parlamendikomisjonis	29.2.2012	25.4.2012
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Malika Benarab-Attou, Lothar Bisky, Santiago Fisas Ayxela, Lorenzo Fontana, Petra Kammerevert, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Katarína Neveďalová, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Marco Scurria, Hannu Takkula, László Tőkés, Gianni Vattimo, Sabine Verheyen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	François Alfonsi, Ivo Belet, Seán Kelly, Iosif Matula, Rui Tavares
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Mario Pirillo

• [1] http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=REPORT&reference=A7-2011-0370&language=ET#title1
• [2]  Nõukogu järeldused kultuuri- ja loomepädevuste ning nende rolli kohta Euroopa intellektuaalse kapitali arendamisel, (ELT C 372, 20.12.2011, lk 19).

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (8.6.2012)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006
(COM(2011)0607 – C7‑0327/2011 – 2011/0268(COD))

Arvamuse koostaja: Tadeusz Cymański

LÜHISELGITUS

Alates Euroopa Ühenduse loomisest on Euroopa Sotsiaalfond (ESF) aidanud saavutada lähenemist erineval arengutasemel olevate piirkondade vahel. Pärast Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumist Euroopa Liiduga on ESF täitnud olulist rolli, leevendades postkommunistlike riikide ümberkujundamisega kaasnenud sotsiaalseid kahjusid. ESF on oluline mehhanism selle piirkonna inimkapitali investeerimisel. See toetab koolitusalgatusi, aidates rühmi, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus.

Olles teadlikud, et vajadus professionaalse toe järele on vähemarenenud piirkondades siiani olemas ja kriisi tingimustes kahtlemata suureneb, on meil hea meel võtta vastu ettepanek, et tagada ESFi rahastamine järgmisel finantsplaneerimise perioodil, sealhulgas ka kehtestada ESFi eraldiste alammäär vastavalt ühtekuuluvuspoliitikale.

Arvestades eelöeldut, teen ettepaneku muuta määruse sätteid paindlikumaks, et võimaldada riikidel reageerida omaenda spetsiifilistele sotsiaalmajanduslikele probleemidele. See puudutab muu hulgas fondi potentsiaalseid abisaajaid ja nõuet, et määrus ei tohiks kehtestada jäikasid piiranguid sotsiaalsete rühmade nimekirjale, kellel on õigus fondilt abi saada.

Sotsiaalse kaasatuse suurendamise ja vaesuse vastu võitlemise osas tuleks märkida, et on selgelt olemas vajadus aidata raskes tööhõiveolukorras olevaid naisi, arvestades, et nemad on suurimas vaesusriskis, ja toetada üksikvanemaid – peamiselt üksikemasid –, et neil oleks lihtsam ühitada töö- ja pereelu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogul tehti ettepanek, et kõik ühised poliitikasuunad, sealhulgas ka ühtekuuluvuspoliitika, peaksid toetama Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Et tagada sotsiaalfondi täielik kooskõla nimetatud strateegia eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise valdkonnas, peaks sotsiaalfond toetama liikmesriike nende ja ELi majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlevate soovituste ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevate nõukogu otsuste rakendamisel, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 121 ja artikli 148 lõike 4 põhjal. Samuti peaks ta kaasa aitama juhtalgatuste rakendamisele. pöörates erilist tähelepanu järgmistele juhtalgatustele: „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, „Noorte liikuvus” ja „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”. Lisaks toetab ta ka „Digitaalarengu tegevuskava” ja „Innovatiivse liidu” algatusi.	(3) 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogul tehti ettepanek, et kõik ühised poliitikasuunad, sealhulgas ka ühtekuuluvuspoliitika, peaksid toetama Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Et tagada sotsiaalfondi täielik kooskõla nimetatud strateegia eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise valdkonnas, peaks sotsiaalfond toetama liikmesriike nende ja ELi majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlevate soovituste ja liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevate nõukogu otsuste rakendamisel, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 121 ja artikli 148 lõike 4 põhjal. Samuti peaks ta kaasa aitama juhtalgatuste rakendamisele. pöörates erilist tähelepanu järgmistele juhtalgatustele: „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, „Noorte liikuvus” ja „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”. Lisaks toetab ta ka „Digitaalarengu tegevuskava” ja „Innovatiivse liidu” algatusi ning naiste hartas sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti noorte ja muude haavatavas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.	(4) Euroopa Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, tehnoloogilistest muutustest ja tööjõu vananemisest ning üha suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest mõnedes sektorites ja piirkondades. Nende nähtuste mõju on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis, mille tulemusena suurenes tööpuudus eriti naiste, noorte ja muude ebasoodsas olukorras olevate inimeste (nt sisserännanud ja puuetega inimesed) seas. Sotsiaalfond peaks püüdma parandada tööhõivet ja toetama tööjõu liikuvust, investeerima haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema vaesusega. Edendades tööturgude paremat toimimist töötajate riikidevahelise liikuvuse kaudu, peaks sotsiaalfond toetama eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURESe tegevus) seoses töölevõtmise ja sellega seotud teabe, nõustamis- ja juhendamisteenustega nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lisaks neile prioriteetidele tuleks majanduskasvu suurendamise ja tööhõivevõimaluste lisamise huvides muuta vähem arenenud piirkondades ja liikmesriikides avalik haldus tõhusamaks ja suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.	(5) Lisaks neile prioriteetidele tuleks jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõivevõimaluste lisamise huvides muuta vähem arenenud piirkondades ja liikmesriikides avalik haldus tõhusamaks ja suurendada nende sidusrühmade institutsionaalset suutlikkust, kes tegelevad tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele..	(7) Sotsiaalfond peaks andma oma panuse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisse ja tagama, et abi suunatakse suures osas ELi prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelkõige peaks sotsiaalfond suurendama toetust sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemisele ning soodustama suuremat soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi spetsiaalselt selleks ettenähtud miinimumeraldiste kasutamisega. Fondi antava toetuse puhul kasutatavate investeerimisprioriteetide valik ja arv peaks olema piiratud vastavalt toetatavate piirkondade arengutasemele..
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Euroopa Sotsiaalfond (ESF) peaks suurendama toetust soolisele võrdõiguslikkusele ning investeerima sel eesmärgil hooldusteenustesse, naiste töövõimalustesse, haridusse ja pädevuse suurendamisse ning naistevastase vägivallaga võitlemisse. ESF peaks samuti heastama mitmekordse diskrimineerimise, mille all kannatavad teiste hulgas naissoost sisserändajad, roma naised, puuetega naised, lesbid ja vanemad naised.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta programmide kõigi mõõtmete juures arvesse soo aspekti, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid.	(10) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et sotsiaalfondi rahastatavate prioriteetide elluviimine aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt aluslepingu artiklile 8. Hindamine on näidanud, kui oluline on võtta programmide kõigi mõõtmete juures arvesse soolise võrdõiguslikkuse alaseid eesmärke, tagades samas, et soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetakse ka konkreetseid meetmeid. Liikmesriigid peaksid tagama, et kogu sotsiaalfondi tegevuse ja muu tegevuse osas, milleks kasutatakse sotsiaalfondi rahastust, oleks läbi viidud hindamine soolise võrdõiguslikkuse arvestamise kohta eelarve koostamisel. ESF peaks soodustama asjakohase ELi poliitika rakendamist.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus ning soolise aspekti integreerimine oleks siduvaks põhimõtteks fondide kavandamise ja rakendamise eri etappides (soolise aspekti arvestamine analüüsis, ühistes eesmärkides ja näitajates ning rakendamises, järelevalves ning hindamises), ning et põhimeetmed saaksid soolise võrdõiguslikkuse sotsiaalfondi süvalaiendamise igas faasis vajalikku tuge (struktuuri).
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Vastavalt aluslepingu artiklile 10 peaks sotsiaalfondist rahastatavate prioriteetide rakendamine toetama võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Sotsiaalfond peaks toetama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega. Samuti peaks sotsiaalfond aitama kaasa teenuste viimisele hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.	(11) Vastavalt aluslepingu artiklile 10 peaks sotsiaalfondist rahastatavate prioriteetide rakendamine toetama võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, pöörates erilist tähelepanu isikutele, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. Sotsiaalfond peaks toetama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist muu hulgas seoses hariduse, töö ja tööhõive ning juurdepääsetavusega. Samuti peaks sotsiaalfond aitama kaasa asjaomase ELi poliitika rakendamisele ja teenuste viimisele hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selleks et kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning julgustada ja toetada innovatiivset sotsiaalset ettevõtlust, on oluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seetõttu on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist.	(12) Selleks et kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning julgustada ja toetada innovatiivset sotsiaalset ettevõtlust, on oluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikkuse parandamiseks on väga oluline, et innovaatilisi lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, võttes arvesse asjaolu, et sotsiaalettevõtete tulemused eeldavad tihti pika-ajalist perspektiivi, ja seetõttu on sel puhul õigustatud eritoetuste andmine sotsiaalfondist.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu ühitamine;	iv) naiste ja meeste võrdõiguslikkus, naiste ja meeste majanduslik sõltumatus ning naiste ja meeste töö- ja eraelu ühitamine;
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iv a) sooliste stereotüüpide vastu võitlemine kutsevalikus ja ametites, ning elukestva õppe edendamine;
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse soodustamine järgmiste vahenditega:
	i) igas vanuses naiste jaoks tööhõive ja hariduse kättesaadavuse parandamine;
	ii) hooldusteenuste, muu hulgas kvaliteetse ja taskukohase lapsehooldusteenuse ja eakate inimeste ning muude ülalpeetavate hooldusteenuse kättesaadavuse parandamine;
	iii) meetmete võtmine igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks:
	iv) meetmete võtmine reageerimiseks mitmekordse diskrimineerimise probleemile, mille all kannatavad muu hulgas naissoost sisserändajad, puuetega naised, roma naised, lesbid ja vanemad naised, ning selle probleemi likvideerimiseks;
	v) naiste jaoks taskukohaste tervishoiuteenuste, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuteenuste kättesaadavuse soodustamine;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:	(b) Investeerimine haridusse, oskustesse, koolitusse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine järgmiste vahenditega:	(c) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine järgmiste vahenditega:
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) aktiivne toetus üksikvanemate tööturule integreerimiseks, aidates neil ühitada töö- ja pereelu ning võttes arvesse asjaolu, et valdav enamus üksikvanematest Euroopas on naised;
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine;	iii) soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise kõikide vormide tõkestamine;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii a) täiendavate meetmete võtmine ning tööleidmisvõimalusi parandavate asjakohaste tugi-, ühiskondlike ja hooldusteenuste pakkumine;
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele;	iv) juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele üldhuviteenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele, sotsiaalteenustele ja koolieelse lastehoiu struktuuridele, millest töötutel vanematel võib samuti kasu olla;
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vähemalt 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis eraldatakse määruse (EL) nr [...] artikli 9 lõikes 9 sätestatud temaatilise eesmärgi „sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine” saavutamiseks.	2. Vähemalt 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest igas liikmesriigis eraldatakse määruse (EL) nr [...] artikli 9 lõikes 9 sätestatud temaatilise eesmärgi „sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine” saavutamiseks.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühised ja programmispetsiifilised väljundinäitajad viitavad osaliselt või täielikult elluviidud tegevusele. Kui see on toetatud tegevuse laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2022 kumulatiivsed koguselised sihtnäitajad. Baasnäitajaks võetakse null.	Ühised ja programmispetsiifilised ja soopõhiselt liigendatud väljundinäitajad viitavad osaliselt või täielikult elluviidud tegevusele. Kui see on toetatud tegevuse laadist johtuvalt otstarbekas, kehtestatakse aastaks 2022 kumulatiivsed koguselised sihtnäitajad. Baasnäitajaks võetakse null.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust määruse (EL) nr [...] artiklis 7 osutatud peavoolustamise kaudu ja toetudes konkreetsetele artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud sihipärastele meetmetele, et seeläbi eelkõige suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives, vähendada tööturul esinevat soopõhist segregatsiooni, võidelda sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses ning toetada meeste ja naiste töö- ja eraelu ühitamist.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 (eelkõige artikli 3 lõike 1 punkti c alapunktis iii) osutatud investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust. Selline tegevus on suunatud inimestele, keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende osalust tööturul, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.	Liikmesriigid ja komisjon edendavad kõikide inimeste võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu mittediskrimineerimise põhimõtte peavoolustamise kaudu, nagu on osutatud määruse (EL) nr [...] artiklis 7, ja kasutades selleks artiklis 3 osutatud kõikide asjakohaste investeerimisprioriteetide raames toimuvat konkreetset tegevust, pöörates eelkõige tähelepanu isikutele, kes kannatavad mitmekordse diskrimineerimise all. Selline tegevus on suunatud inimestele, keda ähvardab diskrimineerimisoht, ja puuetega inimestele, et suurendada nende osalust tööturul, parandada nende sotsiaalset kaasatust, vähendada haridustaseme ja tervisliku seisundi ebavõrdsust ja hõlbustada pakutavate teenuste viimist hooldusasutustest kogukondlikule tasandile.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 2 – taane 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– projektide arv, mis suurendavad naiste jätkusuutlikku osalemist ja edu tööhõives
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 4 – taane 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– statistilised andmed, mis näitavad tööturul esineva soopõhise segregatsiooni vähenemist
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – punkt 4 – taane 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– statistilised andmed, mis näitavad edukat võitlust sooliste stereotüüpidega hariduses ja koolituses

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Sotsiaalfond ja määruse (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2011)0607 – C7-0327/2011 – 2011/0268(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 25.10.2011
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Tadeusz Cymański 22.11.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	23.4.2012
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Iratxe García Pérez, Mikael Gustafsson, Mary Honeyball, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Nicole Kiil-Nielsen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Elisabeth Morin-Chartier, Siiri Oviir, Antonyia Parvanova, Joanna Senyszyn, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Britta Thomsen, Angelika Werthmann, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Izaskun Bilbao Barandica, Vilija Blinkevičiūtė, Franziska Katharina Brantner, Minodora Cliveti, Mojca Kleva, Ana Miranda, Norica Nicolai, Antigoni Papadopoulou

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Sotsiaalfond ja määruse (EÜ) nr 1081/2006 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2011)0607 – C7-0327/2011 – 2011/0268(COD)
EP-le esitamise kuupäev	6.10.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 25.10.2011
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 25.10.2011	CONT 25.10.2011	ENVI 25.10.2011	ITRE 25.10.2011
	REGI 25.10.2011	CULT 25.10.2011	FEMM 25.10.2011
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ENVI 24.10.2011	ITRE 10.11.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Elisabeth Morin-Chartier 27.10.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	26.1.2012	29.2.2012	23.4.2012	20.6.2012
Vastuvõtmise kuupäev	5.7.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Regina Bastos, Edit Bauer, Heinz K. Becker, Phil Bennion, Pervenche Berès, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, David Casa, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Marije Cornelissen, Emer Costello, Andrea Cozzolino, Frédéric Daerden, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Licia Ronzulli, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Andrea Zanoni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Malika Benarab-Attou, Kinga Göncz, Sergio Gutiérrez Prieto, Anthea McIntyre
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Jürgen Creutzmann, Krzysztof Lisek
Esitamise kuupäev	20.7.2012