Menetlus : 2011/0195(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0008/2013

Esitatud tekstid :

A7-0008/2013

Arutelud :

PV 05/02/2013 - 3
CRE 05/02/2013 - 3

Hääletused :

PV 06/02/2013 - 7.1
CRE 06/02/2013 - 7.1

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0040

RAPORT     ***I
PDF 1330kWORD 2108k
10. jaanuar 2013
PE 483.528v02-00 A7-0008/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta

(COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Ulrike Rodust

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta

(COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0425),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0198/2011),

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust(2),

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0008/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(3); kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma olemasolevad poliitilised prioriteedid, täita Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; palub nõukogul, juhul kui ta seda seisukohta ei jaga, määratleda selgelt need poliitilised prioriteedid või projektid, mis võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et ettepaneku hinnanguline finantsmõju on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepanekus võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 349,

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Ühise kalanduspoliitika reguleerimisala laieneb mere bioloogiliste ressursside kaitsele, majandamisele ja kasutamisele. Lisaks laieneb ühise kalanduspoliitika reguleerimisala seoses selle eesmärke toetavate turu- ja finantsmeetmetega magevee bioloogilistele ressurssidele ja vesiviljelusele, samuti kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisele ja turustamisele, kui see toimub liikmesriikide territooriumil või liidu vetes, k.a kalalaevadel, mis sõidavad kolmanda riigi lipu all ja on seal registrisse kantud, või Euroopa Liidu kalalaevadel või kui seda teevad liikmesriikide kodanikud, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust ning järgides ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 117 sätteid.

(2) Ühise kalanduspoliitika reguleerimisala laieneb mere bioloogiliste ressursside kaitsele ning neile suunatud kalanduse majandamisele. Lisaks laieneb ühise kalanduspoliitika reguleerimisala seoses selle eesmärke toetavate turu- ja finantsmeetmetega vesiviljelustegevustele, samuti kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisele ja turustamisele, kui see toimub liikmesriikide territooriumil või liidu vetes, k.a kalalaevadel, mis sõidavad kolmanda riigi lipu all ja on seal registrisse kantud, või Euroopa Liidu kalalaevadel või kui seda teevad liikmesriikide kodanikud, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust ning järgides ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 117 sätteid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Ühine kalanduspoliitika peaks tagama pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste toetamise kalapüügi ja vesiviljelustegevuste kaudu. Lisaks peaks ühine kalanduspoliitika toetama tootlikkuse kasvu, kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, stabiilseid turgusid, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.

(3) Ühine kalanduspoliitika peaks tagama pikaajalise keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse toetamise kalapüügi ja vesiviljelustegevuste kaudu. Lisaks peaks ühine kalanduspoliitika hõlmama eeskirju liitu imporditud toodete jälgitavuse, ohutuse ja kvaliteedi, kalandussektoris tegutsejate rahuldava elatustaseme, toiduga kindlustatuse ja stabiilsete turgude kohta, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni (UNCLOS) lepinguosaline ning ta on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. augusti 1995. aasta rakenduskokkuleppe (ÜRO kalavarude kokkulepe). Ta on ka heaks kiitnud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 24. novembri 1993. aasta kokkuleppe, millega edendatakse rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete järgmist avamerekalalaevadel (FAO meetmete järgimise kokkulepe). Nende rahvusvaheliste õigusaktide sätetes on olulisel kohal kaitsekohustused, sh kaitse- ja majandamismeetmete võtmise kohustused, mille eesmärk on säilitada või taastada mereressursid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel niihästi riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates merepiirkondades kui ka avamerel ning teha sel eesmärgil koostööd muude riikidega; samuti kohustused, mis on seotud ettevaatusprintsiibi ulatusliku kohaldamisega kalavarude kaitse, majandamise ja kasutamise suhtes ning kaitse- ja majandamismeetmete järgimise tagamisega juhul, kui mereressursid asuvad erineva õigusliku seisundiga merepiirkondades, ning merede muu õiguspärase kasutamisega seotud kohustused. Ühine kalanduspoliitika peaks toetama nimetatud rahvusvaheliste õigusaktidega liidule pandud kohustuste täitmist. Liikmesriigid peaksid ühise kalanduspoliitika raames kaitse- ja majandamismeetmeid vastu võttes tegutsema täielikus kooskõlas eespool osutatud rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate rahvusvaheliste kaitse- ja koostöökohustustega.

(4) Liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni (UNCLOS) lepinguosaline ning ta on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. augusti 1995. aasta rakenduskokkuleppe (ÜRO kalavarude kokkulepe). Ta on ka heaks kiitnud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 24. novembri 1993. aasta kokkuleppe, millega edendatakse rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete järgmist avamerekalalaevadel (FAO meetmete järgimise kokkulepe). Nende rahvusvaheliste õigusaktide sätetes on olulisel kohal kaitsekohustused, sh kaitse- ja majandamismeetmete võtmise kohustused, mille eesmärk on säilitada või taastada mereressursid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel niihästi riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates merepiirkondades kui ka avamerel ning teha sel eesmärgil koostööd muude riikidega; samuti kohustused, mis on seotud kaitse- ja majandamismeetmete järgimise tagamisega juhul, kui mereressursid asuvad erineva õigusliku seisundiga merepiirkondades, ning merede muu õiguspärase kasutamisega seotud kohustused. Ühine kalanduspoliitika peaks toetama nimetatud rahvusvaheliste õigusaktidega liidule pandud kohustuste täitmist. Liikmesriigid peaksid ühise kalanduspoliitika raames kaitse- ja majandamismeetmeid vastu võttes tegutsema täielikus kooskõlas eespool osutatud rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate rahvusvaheliste kaitse- ja koostöökohustustega.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, seades selle prioriteediks mere bioloogiliste ressursside kasutamistasemete tagamise, mis võimaldaksid varusid taastada ja hoida tasemel, mis kindlustaks püütavate varude populatsioonide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015. Teadusliku teabe vähesuse puhul võib osutuda vajalikuks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendajate kasutamine.

(5) Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, tagades ühe prioriteedina, et aastaks 2015 kehtestataks kalastussuremus tasemel, mis võimaldaks hiljemalt 2020. aastaks kalavarude taastamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust, ja võimaldaks kogu taastunud kalavaru säilitamise sellel tasemel. Teadusliku teabe vähesuse puhul võib osutuda vajalikuks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendajate kasutamine.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) ÜRO mereõiguse konventsioonis sätestatud maksimaalne jätkusuutlik saagikus on kalavarude majandamise eesmärk, mis on olnud liidu jaoks õiguslikult siduv alates konventsiooni ratifitseerimisest 1998. aastal.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b) Mitmeaastased kavad peaksid olema peamine vahend selle tagamiseks, et aastaks 2015 kehtestatakse kalastussuremus tasemel, mis peaks võimaldama hiljemalt 2020. aastaks kalavarude taastamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust, ja võimaldama kogu taastunud kalavaru säilitamise sellel tasemel. Ainult nimetatud tähtaegadeks võetavate selgete ja siduvate kohustustega on võimalik tagada, et meetmed võetakse viivitamata ja varude taastamisprotsessi ei lükata enam edasi. Mis puudutab varusid, mille puhul mitmeaastast plaani ei ole veel vastu võetud, on oluline tagada, et neile varudele kalapüügivõimalusi kehtestades järgiks nõukogu täielikult ühise kalanduspoliitika eesmärke.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c) Mitmeaastaste kavade puhul peaks olema võimalik ka see, et need sisaldavad sätteid, millega piiratakse taastunud varude lubatud kogupüügi aastaseid kõikumisi, et luua kalandussektorile stabiilsemaid tingimusi. Mainitud kõikumiste täpsed piirid tuleks mitmeaastastes kavades kindlaks määrata.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 d) Maksimaalset jätkusuutlikku saagikust puudutavaid majandamisotsuseid tehes tuleks mitme liigiga püügipiirkondades arvestada, et on raske korraga püüda kõiki varusid mitme liigiga püügipiirkonnas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et väga raske on vältida nn soovimatute liikide nähtust kasutatavate püügivahendite selektiivsuse suurendamisega. Sellistel juhtudel tuleks sobiva kalastussuremuse kohta paluda nõuandeid ICESilt ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt (STECF).

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 e) Liit ja liikmesriigid tagavad, et kui kalapüügivõimalusi tuleb üleminekuperioodil maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks märkimisväärselt vähendada, kohaldatakse piisavaid sotsiaalseid ja finantsmeetmeid, et säilitada tootmisahelas piisavalt ettevõtteid saavutamaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuseni jõudmisel tasakaal laevastiku püügivõimsuse ja kättesaadavate varude vahel.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kalanduse ülesanded on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriikide konverentsi otsuses aastaid 2011–2020 hõlmava bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava kohta, ühine kalanduspoliitika peaks tagama sidususe Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ning komisjoni teatises „Meie elukindlustus, meie looduslik kapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” ette nähtud ülesannetega, olles eelkõige suunatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisele aastaks 2015.

(6) Kalanduse ülesanded on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriikide konverentsi otsuses aastaid 2011–2020 hõlmava bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava kohta, ühine kalanduspoliitika peaks tagama sidususe Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ning komisjoni teatises „Meie elukindlustus, meie looduslik kapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” ette nähtud ülesannetega, olles eelkõige suunatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisele.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlik kasutamine peaks põhinema asutamislepingu artikli 191 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ettevaatusprintsiibi rakendamisel.

(7) Mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlik kasutamine peaks alati põhinema aluslepingu artikli 191 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ettevaatusprintsiibi rakendamisel, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke andmeid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) artikli 1 lõikes 1.

(8) Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset ja kõikide kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate liikide jätkusuutlikku majandamist, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) artikli 1 lõikes 1.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Ühine kalanduspoliitika peaks ka aitama varustada liidu turgu kõrge toiteväärtusega toiduga, vähendada siseturu sõltuvust toiduainetest ning otseselt ja kaudselt soodustada töökohtade loomist ja majandusarengut rannikupiirkondades.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kalavarude majandamises tuleks kasutusele võtta ökosüsteemipõhine lähenemisviis, püügitegevuse keskkonnamõjusid tuleks piirata ning soovimatu püük tuleks vähendada miinimumini ja järk-järgult lõpetada.

(9) Kalavarude majandamises tuleks kasutusele võtta ökosüsteemipõhine lähenemisviis, aitamaks tagada, et inimtegevuse mõju mere ökosüsteemile vähendataks miinimumini ning et soovimatut püüki ennetataks, vähendataks miinimumini ja võimaluse korral see lõpetataks ning et järk-järgult saavutataks olukord, kus kogu püütud saak lossitakse.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Hea juhtimistava põhimõtete järgimine ühises kalanduspoliitikas on oluline. Need põhimõtted hõlmavad otsuste tegemist parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, sidusrühmade laiaulatuslikku kaasamist ja perspektiivide pikaajalisust. Ühise kalanduspoliitika edukas juhtimine sõltub ka liidu, riikide, piirkondlike ja kohalike tasandite kohustuste täpsest määratlemisest ning kokkusobivusest ja sidususest liidu muude poliitikate raames võetavate meetmetega.

(10) Hea juhtimistava põhimõtete järgimine ühises kalanduspoliitikas on oluline. Need põhimõtted hõlmavad otsuste tegemist täpsete ja ajakohastatud teaduslike nõuannete põhjal, sidusrühmade laiaulatuslikku kaasamist ja perspektiivide pikaajalisust. Ühise kalanduspoliitika edukas juhtimine sõltub ka liidu, piirkondlike, riikide ja kohalike tasandite kohustuste täpsest määratlemisest ning kokkusobivusest ja sidususest liidu muude poliitikate raames võetavate meetmetega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Ühise kalanduspoliitika rakendamisel tuleks arvesse võtta selle vastastoimet muude merendusvaldkondadega, mis sisalduvad integreeritud merepoliitikas,24 tunnistades, et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seotud küsimused on omavahel seotud, sh ka mereala ruumiline planeerimine. Läänemerd, Põhjamerd, Keldi merd, Biskaia lahte ja Ibeeria rannikut, Vahe- ja Musta mere merepiirkondi hõlmavate mitmesuguste valdkondlike poliitikate sidusus ja integratsioon tuleks tagada nende juhtimise kaudu.

(12) Ühise kalanduspoliitika rakendamisel tuleks arvesse võtta selle vastastoimet muude merendusvaldkondadega ning see peaks üldiselt olema kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega, tunnistades, et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seotud küsimused on omavahel seotud, sealhulgas ka mereala ruumiline planeerimine. Läänemerd, Põhjamerd, Keldi merd, Biskaia lahte ja Ibeeria rannikut, Vahe- ja Musta mere merepiirkondi hõlmavate mitmesuguste valdkondlike poliitikate sidusus ja integratsioon tuleks tagada nende juhtimise kaudu.

Selgitus

ÜKP peaks olema kooskõlas kõikide liidu poliitikavaldkondadega, seejuures neile allumata.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Praegu kehtivad eeskirjad, millega piiratakse juurdepääsu kalavarudele liikmesriikide 12 meremiili laiuses vööndis, on toiminud rahuldavalt ning soodustanud kalavarude kaitset, piirates püügikoormust liidu vete kõige tundlikumas osas. Need eeskirjad on alles hoidnud ka traditsioonilised püügitegevused, millest sõltub väga suurel määral teatavate rannikukogukondade sotsiaalne ja majanduslik areng. Nimetatud eeskirjade kohaldamist tuleks seetõttu jätkata.

(14) Praegu kehtivad eeskirjad, millega piiratakse juurdepääsu kalavarudele liikmesriikide 12 meremiili laiuses vööndis, on toiminud rahuldavalt ning soodustanud kalavarude kaitset, piirates püügikoormust liidu vete kõige tundlikumas osas. Need eeskirjad on alles hoidnud ka traditsioonilised püügitegevused, millest sõltub väga suurel määral teatavate rannikukogukondade sotsiaalne ja majanduslik areng. Nimetatud eeskirjade kohaldamist tuleks seetõttu jätkata ja neid tuleks võimaluse korral tugevdada, et anda eelisjuurdepääs väikesemahulise, käsitööndusliku või rannapüügiga tegelevatele kaluritele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Väikesemahulise kalapüügi määratlust tuleb laiendada ning lisaks laeva suurusele võtta arvesse tervet rida kriteeriume, sealhulgas valdavaid ilmastikutingimusi, püügiviiside mõju mereökosüsteemile, merel viibimise aega ja kalavarusid kasutava majandusüksuse omadusi. Eriti tuleks tunnustada ja toetada kalandusest sõltuvaid kaugemaid väikesaari, seda nii rahaliselt kui ka neile lisavahendite eraldamise abil, et võimaldada neil tulevikus püsima jääda ja edukas olla.

Selgitus

Tüüpiline stsenaarium, mis näitab, kui ohtlik on põhimõtte „kõigile sama mõõduga” kohaldamine. Rannikust kaugemal asuvad väikesaared sõltuvad väikelaevadest, mis on Atlandi ookeani ebasoodsate ilmastikutingimuste meelevallas. Nad kujutavad endast unikaalset, dramaatilist ja karmi kildu meie Euroopa ühispärandist, mille me võime oma süü läbi kaotada. 12meetrise laevapikkuse kasutamine suuruskategooriana ei ole antud juhul õigustatud.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Mere bioloogiliste ressursside säästva kasutamise eesmärki on võimalik tõhusamalt saavutada, kui kalavarude majandamises kasutatakse mitmeaastast lähenemisviisi, mille puhul peetakse esmatähtsaks erinevate püügikohtade eripära kajastavate mitmeaastaste kavade kehtestamist.

(16) Mere bioloogiliste ressursside säästva kasutamise eesmärki on võimalik tõhusamalt saavutada, kui kalavarude majandamises kasutatakse mitmeaastast lähenemisviisi. Selleks peaksid liikmesriigid, tehes tihedat koostööd avaliku sektori asutuste ja piirkondlike nõuandekomisjonidega, looma ka kohalikul tasandil jätkusuutlikkuseks vajalikud tingimused, mille puhul peetakse esmatähtsaks erinevate püügikohtade eripära kajastavate mitmeaastaste kavade kehtestamist. See oleks saavutatav piirkondlikul tasandil võetavate ühiste meetmete abil ja siduvamal viisil otsustamismenetluste abil, millega kaasneb mitmeaastaste kavade koostamine.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Mitmeaastased kavad peaksid võimaluse korral hõlmama mitmesuguseid kalavarusid, kui neid varusid kasutatakse ühiselt. Mitmeaastased kavad peaksid looma aluse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele ja neis tuleks sätestada asjaomaste varude ja mere ökosüsteemide jätkusuutliku kasutamise koguseliselt mõõdetavad ülesanded, määratledes selgelt ajalised raamid ja kaitsemehhanismid ettenägematute arengute puhuks.

(17) Mitmeaastased kavad peaksid võimaluse korral hõlmama mitmesuguseid kalavarusid, kui neid varusid kasutatakse ühiselt. Mitmeaastased kavad peaksid looma aluse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele ja neis tuleks sätestada asjaomaste varude ja mere ökosüsteemide jätkusuutliku kasutamise koguseliselt mõõdetavad ülesanded, määratledes selgelt ajalised raamid ja kaitsemehhanismid ettenägematute arengute puhuks. Asjaomaste kalavarude ja mereökosüsteemide säästva kasutamise soodustamiseks tuleks mitmeaastastes kavades juhinduda ka täpselt määratletud majandamiseesmärkidest. Seal, kus majandamisstsenaariumid võivad avaldada asjaomastele piirkondadele sotsiaal-majanduslikku mõju, tuleks kõnealuste kavade vastuvõtmisel konsulteerida kalandusettevõtjate, teadlaste ja institutsiooniliste partneritega.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Vaja on meetmeid, mis aitaksid langetada praegust soovimatu püügi ja vette tagasi laskmise kõrget taset ja kaotaksid need hoopis. Seda seetõttu, et soovimatu püük ja vette tagasi laskmine on tõsine varude raiskamine, millel on negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemide jätkusuutlikule kasutamisele ning kalanduse finantsalasele elujõulisusele. Kõikide majandatavate kalavarude suhtes, mis on püütud liidu vetes või liidu laevadega, tuleks kehtestada lossimiskohustus ja seda järk-järgult rakendada.

(18) Vaja on meetmeid, mis aitaksid langetada praegust soovimatu püügi kõrget taset ja järk-järgult kaotada vette tagasi laskmist. Kahjuks on varasemate õigusaktidega kohustatud kalureid sageli väärtuslikke varusid vette tagasi laskma. Vette tagasi laskmine on tõsine varude raiskamine, millel on negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemide jätkusuutlikule kasutamisele ning kalanduse finantsalasele elujõulisusele. Kõikide majandatavate kalavarude suhtes, mis on püütud liidu vetes või liidu laevadega, tuleks kehtestada lossimiskohustus ja seda järk-järgult rakendada. Meetmete ja stiimulite väljatöötamisel, edendamisel ja toetamisel tuleks eelistada neid, mille eesmärk on esmajoones soovimatu püügi vältimine.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Kohustus kogu saak lossida tuleks seada iga püügipiirkonna puhul eraldi. Kaluritel peaks olema lubatud jätkata selliste liikide vette tagasi laskmist, kellel on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohaselt kõnealuse püügipiirkonna jaoks kindlaksmääratud tingimustel merre tagasi laskmisel kõrge ellujäämismäär.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b) Et muuta kohustus kogu saak lossida toimivaks ning leevendada iga-aastase püügi vahelduva koostise mõju, peaks liikmesriikidel olema lubatud teatud protsendi ulatuses kvoote aastate vahel üle kanda.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Ettevõtja ei tohiks saada soovimatu saagi lossimisest täieulatuslikku majandustulu. Kalavarude kaitse seisukohalt alamõõduliseks liigitatud lossitud kalasaagi kasutus peaks olema piiratud ning seda ei tohiks müüa inimtoiduks.

(19) Ettevõtja ei tohiks saada soovimatu saagi lossimisest täieulatuslikku majandustulu. Kalavarude kaitse seisukohalt alamõõduliseks liigitatud lossitud kalasaagi kasutus peaks olema piiratud ning seda ei tohiks müüa inimtoiduks. Igal liikmesriigil peaks olema võimalik otsustada, kas ta soovib lubada lossitud kala tasuta jaotamist heategevuslikul otstarbel.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Kalavarude kaitse eesmärgil tuleks teatavatele tehnilistele meetmetele kehtestada selged eesmärgid.

(20) Kalavarude kaitse ning laevastike ja kalanduse kohandatavuse eesmärgil tuleks teatavatele tehnilistele meetmetele kehtestada selged eesmärgid ning valitsemistasandid tuleks viia vastavusse majandamisvajadustega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kalavarudele, millede suhtes ei ole kehtestatud mitmeaastaseid kavasid, tuleks kehtestada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavad kasutusmäärad saagi ja/või püügikoormuse piirnormide kasutuselevõtu teel.

(21) Kalavarudele, millede suhtes ei ole kehtestatud mitmeaastaseid kavasid, tuleks kehtestada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavad kasutusmäärad saagi ja/või püügikoormuse piirnormide kasutuselevõtu teel. Kui ei ole piisavalt andmeid, tuleks püügipiirkondi majandada asendusväärtuste standardite alusel.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Liit peaks suurendama oma jõupingutusi tulemusliku rahvusvahelise koostöö ja kalavarude majandamise saavutamisel meredes, mis piirnevad nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega, tagades vajaduse korral selliste piirkondade jaoks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide loomise. Liit peaks eelkõige propageerima Musta mere piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni loomist.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Pidades silmas kalanduse ebakindlat majanduslikku seisundit ning teatavate rannikuäärsete kogukondade sõltuvust kalapüügist, on vaja tagada püügitegevuse suhteline stabiilsus püügivõimaluste eraldamise läbi liikmesriikidele, kusjuures aluseks võetakse iga liikmesriigi prognoositav osa varudest.

(22) Pidades silmas kalanduse ühe osa ebakindlat majanduslikku seisundit ning teatavate rannikuäärsete kogukondade sõltuvust kalapüügist, on vaja tagada püügitegevuse suhteline stabiilsus püügivõimaluste eraldamise läbi liikmesriikidele, kusjuures aluseks võetakse iga liikmesriigi prognoositav osa varudest.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Komisjon peaks suutma vastu võtta erakorralisi meetmeid kalapüügist tulenevate tõsiste ohtude puhul, mis ohustavad mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi, ja nõuavad viivitamatut tegutsemist.

(25) Komisjon peaks pärast asjaomaste nõuandekomisjonide ja liikmesriikidega konsulteerimist suutma vastu võtta erakorralisi meetmeid kalapüügist tulenevate tõsiste ohtude puhul, mis ohustavad mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi, ja nõuavad viivitamatut tegutsemist. Meetmed peaksid olema seotud kindlate tähtaegadega ning kehtima kindlaksmääratud aja jooksul.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Ühise kalanduspoliitika rakendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik vastu võtta kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mis aitaksid neil poliitika elluviimisel paremini arvesse võtta konkreetsete kalapüügipiirkondade tegelikke olusid ja eripära ning suurendaksid poliitikast kinnipidamist.

(26) Ühise kalanduspoliitika rakendamiseks peaks liikmesriikidel pärast asjaomaste nõuandekomisjonide ja sidusrühmade seisukohtade nõuetekohast arvessevõtmist olema võimalik vastu võtta kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mis aitaksid neil poliitika elluviimisel paremini arvesse võtta eri merealade ja konkreetsete kalapüügipiirkondade tegelikke olusid ja eripära ning suurendaksid poliitikast kinnipidamist.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a) Liikmesriike tuleks julgustada tegema üksteisega piirkondlikul tasandil koostööd.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, mis hõlmab enamikku ühise kalanduspoliitika kohaselt majandatavatest kalavarudest, tuleks rakendada hiljemalt 31. detsembriks 2013 kõikide 12-meetriste ja pikemate kalalaevade suhtes ning kõikide muude veetavate püünistega püüdvate laevade suhtes. Liikmesriigid võivad ülekantavatest püügikontsessioonidest vabastada kuni 12-meetri pikkused laevad, v.a veetavaid püüniseid kasutavad laevad. Selline süsteem peaks aitama kaasa kalandussektori algatatud kalalaevastike vähendamisele, lisaks peaks see parandama majandustulemusi, andes samal ajal liikmesriigile tema iga-aastaste kalapüügivõimaluste jaoks õiguskindla ja tema ainupädevusse kuuluva ülekantava püügikontsessiooni. Kuna mere bioloogilised ressursid on ühisvara, peaksid ülekantavad püügikontsessioonid andma liikmeriikidele üksnes iga-aastastest kalapüügivõimalustest osasaamise õiguse, mida saaks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühistada.

välja jäetud

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) Komisjon peaks hindama kalalaevastikke, et saada usaldusväärseid andmeid liigse püügivõimsuse täpse taseme kohta liidu tasandil, mis võimaldaks esildada asjakohaseid ja sihipäraseid instrumente selle vähendamiseks.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Kalapüügivõimaluste haldamise detsentraliseerimiseks koos kalandusvaldkonna vastutuse suurendamisega ja selle tagamiseks, et kalandusvaldkonnas tegutsemise lõpetanud kalurid ei vajaks toimetulekuks ühise kalanduspoliitika raames antavat riiklikku rahalist abi, peaksid püügikontsessioonid olema ülekantavad ja renditavad.

välja jäetud

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Mõningate väikesemahulise püügiga tegelevate laevastike eriomadused ja sotsiaalmajanduslik haavatavus õigustavad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohaldamist üksnes suurte laevade suhtes. Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi tuleks kasutada kalavarude puhul, mille püüdmiseks on eraldatud kalapüügivõimalused.

välja jäetud

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a) Igal liikmesriigil peaks subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt olema võimalik valida, millise meetodi alusel ta talle määratud kalapüügivõimalusi eraldab, ilma et kehtestataks eraldamissüsteem Euroopa tasandil. Sel viisil on liikmesriikidel võimalik soovi korral luua ülekantavate püügikontsessioonide süsteem – või seda mitte teha.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 b) Kalalaevastike registrite hindamiseks ja püügivõimsuse ülempiiride kontrollimiseks tuleks kehtestada siduv süsteem tagamaks, et kõik liikmesriigid järgivad neile määratud püügivõimsuse ülempiire, ning tõhustamaks kalanduse kontrollisüsteemi, et püügivõimsus oleks kohandatud kättesaadavate varudega.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemist väljaspool tegutsevate liidu kalalaevade suhtes peaks olema lubatud kohaldada erimeetmeid, et võrdsustada liidu kalalaevade arv kättesaadavate varudega. Nende meetmetega määrataks kindlaks kohustuslikud laevastiku püügivõimsuse ülempiirid ja kehtestataks riiklikud laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kavad seoses Euroopa Kalandusfondi raames riigiabi toel tegevuse lõpetamisega.

(32) Mõnel juhul peavad liikmesriigid siiski võtma erimeetmeid, et võrdsustada oma püügivõimsus kättesaadavate varudega. Seetõttu tuleks hinnata iga varu ja piirkonna võimsust liidus. Hindamine peaks põhinema ühtsetel suunistel. Igal liikmesriigil peaks olema võimalik valida meetmeid ja instrumente, mida ta soovib vastu võtta, et vähendada liigset püügivõimsust.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Kalavarude majandamiseks parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal on vaja ühtlustatud, usaldusväärseid ja täpseid andmekogumeid. Seetõttu peaksid liikmesriigid koguma andmeid laevastike ja nende püügitegevuse kohta, eriti bioloogilisi andmeid püügi, sealhulgas ka vette tagasi laskmise kohta ning teavet kalavarusid käsitlevate uuringute ja püügitegevuse võimaliku mõju kohta mere ökosüsteemile.

(34) Kalavarude majandamiseks täielike ja täpsete teaduslike nõuannete põhjal on vaja ühtlustatud, usaldusväärseid ja täpseid andmekogumeid. Seetõttu peaksid liikmesriigid koguma andmeid laevastike ja nende püügitegevuse kohta, eriti bioloogilisi andmeid püügi, sealhulgas ka vette tagasi laskmise kohta ning teavet kalavarusid käsitlevate uuringute ja püügitegevuse võimaliku mõju kohta mere ökosüsteemile. Komisjon peaks soodustama andmete ühtlustamiseks vajalikke tingimusi, et edendada ökosüsteemipõhist varude tõlgendamist.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Koguda tuleks ka kalandussektoris, vesiviljeluses ning kalandus- ja vesiviljelustooteid töötlevas tööstuses tegutsevate ettevõtjate majanduslikku hindamist hõlbustavaid ning nende tööstusharude tööhõivealaseid suundumusi kirjeldavaid andmeid.

(35) Koguda tuleks ka kõikide kalandussektoris, vesiviljeluses ning kalandus- ja vesiviljelustooteid töötlevas tööstuses tegutsevate mis tahes suurusega ettevõtjate majanduslikku hindamist hõlbustavaid ning nende tööstusharude tööhõivealaseid suundumusi kirjeldavaid andmeid, samuti andmeid niisuguste arengute mõju kohta kalapüügiga tegelevatele kogukondadele.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Liikmesriigid peaksid haldama kogutud andmeid liidu mitmeaastase kava alusel, muutes need kättesaadavaks teaduslike andmete lõppkasutajatele. Liikmesriigid peaksid andmete kogumise kooskõlastamiseks tegema omavahel koostööd. Liikmesriigid peaksid andmete kogumisel tegema vajaduse korral koostööd sama merepiirkonna kolmandate riikidega.

(36) Liikmesriigid peaksid haldama kogutud andmeid liidu mitmeaastase kava alusel, muutes need kättesaadavaks teaduslike andmete lõppkasutajatele ning edastades asjaomased tulemused sidusrühmadele. Piirkondlikud asutused peaksid andmete kogumises aktiivsemalt osalema. Liikmesriigid peaksid andmete kogumise kooskõlastamiseks tegema omavahel koostööd. Liikmesriigid peaksid andmete kogumisel tegema vajaduse korral koostööd kolmandate riikidega, kasutades selleks võimaluse korral sel eesmärgil loodud piirkondlikku asutust, järgides rahvusvahelise õiguse ja eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) sätteid.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Poliitikale orienteeritud kalandusteadust tuleks tugevdada kalanduse teaduslike andmete kogumisega riiklikul tasemel, teadusuuringute ja innovatsiooni kavadega, mis on kooskõlastatud muude liikmesriikidega, ning liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevate raamdokumentidega.

(37) Poliitikale orienteeritud kalandusteadust tuleks tugevdada kalanduse teaduslike andmete kogumisega riiklikul tasemel, sõltumatute teadusuuringute ja innovatsiooni kavadega, mis on kooskõlastatud muude liikmesriikidega, ning liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevate raamdokumentidega ning vajaliku andmete ühtlustamise ja süstematiseerimisega, mille peab läbi viima komisjon.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Liit peaks edendama ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Selleks peaks liit tegema jõupingutusi rahvusvaheliste kalavarude kaitse ja majandamise piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide toimivuse parandamiseks, edendades teaduspõhiste otsuste vastuvõtmist, nõuete järgimise parandamist, läbipaistvuse ja sidusrühmade osalemise suurendamist ning võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

(38) Liit peaks edendama ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Selleks peaks liit tegema jõupingutusi rahvusvaheliste kalavarude kaitse ja säästva majandamise piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide toimivuse parandamiseks, edendades teaduspõhiste otsuste vastuvõtmist, nõuete järgimise parandamist, läbipaistvuse suurendamist, tagades sidusrühmade tulemusliku osalemise ning võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Jätkusuutlike kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega peaks tagama, et liidu kalapüük kolmanda riigi vetes põhineb parimatel kättesaadavatel teadusnõuannetel ja tagab mere bioloogiliste ressursside jätkusuutliku kasutamise. Need lepingud, milles nähakse ette juurdepääsuõigus vastutasuks liidu rahalise toetuse eest, peaksid aitama luua kvaliteetse majandamisraamistiku, mis tagaks eelkõige tõhusate seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete võtmise.

(39) Jätkusuutlike kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega peaks tagama, et liidu kalapüük kolmanda riigi vetes põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel ja tagab mere bioloogiliste ressursside jätkusuutliku kasutamise ja kaitse, järgides samaaegselt ÜRO mereõiguse konventsioonis osutatud ülejäägi põhimõtet. Need lepingud, milles nähakse ette juurdepääsuõigus vastutasuks liidu rahalise toetuse eest, peaksid aitama luua kvaliteetse teaduslike andmete kogumise süsteemi ja kvaliteetse majandamisraamistiku, mis tagaks eelkõige tõhusate seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete võtmise.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(41 a) Arvestades tõsist probleemi piraatlusega, mis mõjutab kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel kolmandate riikide vetes kalastavaid liidu laevu, ning niisuguste laevade erilist kaitsetust piraatluse vastu, tuleks tugevdada nende kaitseks võetavaid meetmeid ja korraldatavaid operatsioone.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Vesiviljelus peaks toetama toidu jätkusuutlikku tootmist kogu liidu piires, tagades pikaajalise toiduga kindlustatuse Euroopa kodanikele ning toetades kogu maailmas üha kasvavat nõudlust veeandide järele.

(42) Vesiviljelus peaks toetama toidu jätkusuutlikku tootmist kogu liidu piires, tagades pikaajalise toiduga kindlustatuse ja varustatuse, samuti majanduskasvu ja tööhõive Euroopa kodanikele ning toetades kogu maailmas üha kasvavat nõudlust veeandide järele.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a) Arvestades äärepoolseimate piirkondade eritunnuseid, eelkõige nende geograafilist eraldatust ja kalanduse tähtsust nende majanduses, tuleks luua äärepoolseimate piirkondade nõuandekomisjon, mis koosneb kolmest allkomisjonist (edelapiirkonna veed, India ookeani edelapiirkonna veed, Prantsuse Antillide ja Prantsuse Guajaana merepiirkonna veed). Kõnealuse nõuandekomisjoni üks eesmärk peaks olema aidata kaasa kogu maailmas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võetavatele meetmetele.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet on vaja tugevdada ning sektori tootmis- ja turustustegevuse juhtimine vajab lihtsustamist; kalandus- ja vesiviljelustoodete ühine turukorraldus peaks tagama ühtlustatud raamistiku kõigile liidus turustatavatele kalandus- ja vesiviljelustoodetele, võimaldama tarbijatel teha teadlikumaid valikuid ning toetama vastutustundlikku tarbimist, samuti peaks see parandama majandusalast teavet ning arusaamist liidu turgude toimimisest kogu tarneahela ulatuses.

(47) Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet on vaja tugevdada ning sektori tootmis- ja turustustegevuse juhtimine vajab lihtsustamist, tagades kaubandussuhetes kolmandate riikidega vastastikkuse põhimõtte järgimise, et luua liidu turul kõigile võrdsed tingimused mitte ainult püügipiirkondade jätkusuutlikkuse, vaid ka sanitaarkontrolli seisukohast; kalandus- ja vesiviljelustoodete ühine turukorraldus peaks tagama ühtlustatud raamistiku kõigile, nii liidust kui ka kolmandatest riikidest pärit turustatavatele kalandus- ja vesiviljelustoodetele, võimaldama tarbijatel teha jälgitavuse alusel teadlikumaid valikuid, toetama vastutustundlikku tarbimist ning parandama majandusalast teavet ning arusaamist liidu turgude toimimisest kogu tarneahela ulatuses. Käesolevas määruses peaks ühist turukorraldust käsitlev peatükk hõlmama sätteid, mille kohaselt tuleks kalandus- ja vesiviljelustoodete impordi puhul järgida rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalseid standardeid ja keskkonnanorme.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Ühise turukorralduse rakendamine peaks toimuma kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, eriti kui need tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni sätetest. Ühises kalanduspoliitikas edu saavutamine nõuab kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tõhusat süsteemi, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteem peaks vastama ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

(48) Ühise turukorralduse rakendamine peaks toimuma kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, eriti kui need tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni sätetest. Ühises kalanduspoliitikas edu saavutamine nõuab kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tõhusat süsteemi, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Selle valdkonna kehtivaid õigusakte tuleks rakendada tulemuslikult ning liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteem peaks vastama ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi raames tuleks edendada kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist. Liikmesriikidel või komisjonil peaks olema võimalus läbi viia uute kontrollitehnikate ja andmehaldussüsteemide katseprojekte.

(49) Liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi raames tuleks edendada kaasaegsete ja tulemuslike tehnoloogiate kasutamist. Liikmesriikidel või komisjonil peaks olema võimalus läbi viia uute kontrollitehnikate ja andmehaldussüsteemide katseprojekte.

Selgitus

Tehnoloogia peaks olema mitte ainult kaasaegne, vaid ka tõestatult tulemuslik.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Liikmesriigid ei suuda piisavalt täita ühise kalanduspoliitika eesmärke kalandussektori ja selle juhtimise arendamises tekkivate probleemide ning liikmesriikide rahaliste vahendite piiratuse tõttu. Seetõttu tuleks nende eesmärkide saavutamist toetada liidu mitmeaastase rahalise abi andmisega ühise kalanduspoliitika prioriteetsetele valdkondadele.

(51) Liikmesriigid ei suuda piisavalt täita ühise kalanduspoliitika eesmärke kalandussektori ja selle juhtimise arendamises tekkivate probleemide ning liikmesriikide rahaliste vahendite piiratuse tõttu. Seetõttu tuleks nende eesmärkide saavutamist toetada liidu mitmeaastase rahalise abi andmisega ühise kalanduspoliitika prioriteetsetele valdkondadele ning see abi peab lähtuma konkreetsete liikmesriikide kalandusvaldkondade eripärast.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Liidu rahalise abi saamine peaks sõltuma sellest, kas liikmesriigid ja ettevõtjad järgivad ühist kalanduspoliitikat. Seega, kui liikmesriigid ei ole järginud ühise kalanduspoliitika eeskirju või kui ettevõtjad on neid eeskirju tõsiselt rikkunud, sellise rahalise abi andmine katkestatakse või peatatakse või korrigeeritakse selle andmist.

(52) Liidu rahalise abi saamine peaks sõltuma sellest, kas liikmesriigid ja ettevõtjad, sh laevaomanikud, järgivad ühist kalanduspoliitikat. Seega, kui liikmesriigid ei ole järginud ühise kalanduspoliitika eeskirju või kui ettevõtjad on neid eeskirju tõsiselt rikkunud, sellise rahalise abi andmine katkestatakse või peatatakse või korrigeeritakse selle andmist.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53) Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel on andnud häid tulemusi dialoogi pidamine sidusrühmadega. Võttes arvesse tingimuste erinevust liidu vetes ja ühise kalanduspoliitika suunatust piirkonnastumisele, peaksid nõuandekomisjonid tegutsema selle nimel, et kasutada ühises kalanduspoliitikas ära kõikide sidusrühmade teadmised ja kogemused.

(53) Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel on andnud häid tulemusi dialoogi pidamine sidusrühmadega. Võttes arvesse tingimuste erinevust liidu vetes ja ühise kalanduspoliitika suunatust piirkonnastumisele, peaksid nõuandekomisjonid tegutsema selle nimel, et kasutada ühises kalanduspoliitikas ära kõikide sidusrühmade teadmised ja kogemused, eeskätt mitmeaastaste kavade koostamisel.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54) Näib asjakohane, et komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte uue nõuandekomisjoni loomiseks ning olemasolevate nõuandekomisjonide pädevusvaldkondade muutmiseks, võttes eelkõige arvesse Musta mere erilisi omadusi.

(54) Arvestades äärepoolseimate piirkondade, vesiviljeluse ja sisevetekalanduse ning Musta mere eritunnuseid, on asjakohane luua igaühe jaoks neist uus nõuandekomisjon.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55) Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks anda komisjonile volitus võtta asutamislepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte kalandusega seotud meetmete määratlemiseks, et leevendada püügitegevuse mõju kaitsealustes eripiirkondades; kogu püütud saagi lossimise nõude kohandamist, et viia see kooskõlla liidu rahvusvaheliste kohustustega; kohustuste täitmatajätmise korral mitmeaastaste kavade või tehniliste meetmete raames võetavaid kaitsemeetmeid; laevastike püügivõimsuste ülempiiride ümberarvutamist; liidu kalalaevade omaduste ja tegevuse kohta esitatavate andmete kindlaksmääramist; uute kontrollitehnikate ja andmehaldussüsteemide katseprojektide läbiviimise eeskirjade koostamist ja III lisas muudatuste tegemist nõuandekomisjonide pädevusvaldkondade kindlaksmääramise ning nende koosseisu ja toimimise kohta.

(55) Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks anda komisjonile volitus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte eesmärkidel, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset või mereökosüsteemi ähvardava tõsise ohu leevendamisega tungiva kiireloomulisuse korral; kogu püütud saagi lossimise nõude kohandamisega, et viia see kooskõlla liidu rahvusvaheliste kohustustega; kohustuste täitmatajätmise korral mitmeaastaste kavade või tehniliste meetmete raames võetavate kaitsemeetmetega; liidu kalalaevade omaduste ja tegevuse kohta esitatavate andmete kindlaksmääramisega; uute kontrollitehnikate ja andmehaldussüsteemide katseprojektide läbiviimise eeskirjade koostamise ning nõuandekomisjonide koosseisu ja toimimisega.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59) Ühise kalanduspoliitika põhieesmärgi saavutamiseks, milleks on kalandus- ja vesiviljelussektoritele pikaaegsete jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomine ning toiduvarude kättesaadavuse toetamine, on mere bioloogiliste ressursside kaitse ja kasutamise eeskirjade kehtestamine vajalik ja asjakohane.

(59) Ühise kalanduspoliitika põhieesmärgi saavutamiseks, milleks on kalandus- ja vesiviljelussektoritele pikaaegsete jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomine ning toiduvarude kättesaadavuse toetamine, on vajalik kehtestada mere bioloogiliste ressursside kaitse ja kasutamise eeskirjad ning eeskirjad, mis tagavad Euroopa Liidu kalandus- ja karploomapüügi sektori majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse, nähes vajaduse korral ette piisava rahastamise.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) tuleks tunnistada kehtetuks, kuid seda tuleks jätkuvalt kohaldada riiklike kavade suhtes, mis on vastu võetud aastate 2011– 2013 andmete kogumise ja haldamise eesmärgil.

välja jäetud

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reguleerimisala

Reguleerimisala

1. Ühine kalanduspoliitika hõlmab:

1. Ühine kalanduspoliitika hõlmab:

(a) mere bioloogiliste ressursside kaitset, majandamist ja kasutamist ning

(a) mere bioloogiliste ressursside kaitset ning sellistele ressurssidele suunatud kalastuspiirkondade jätkusuutlikku majandamist ja kasutamist;

(b) magevee bioloogilisi ressursse, vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist ühist kalanduspoliitikat toetavate turu- ja finantsmeetmete abil.

(b) magevee bioloogilisi ressursse, vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist ühist kalanduspoliitikat toetavate turu- ja finantsmeetmete, struktuurimeetmete ja laevastiku püügivõimsuse juhtimise abil;

 

(b a) kalandustegevuse sotsiaalset ja majanduslikku elujõulisust, rannikukogukondade arengut ja sealse tööhõive edendamist ning väikesemahulise ja käsitööndusliku kalapüügi ja vesiviljeluse spetsiifilisi probleeme.

2. Ühine kalanduspoliitika hõlmab lõikes 1 osutatud tegevusi juhul, kui neid teostatakse:

2. Ühine kalanduspoliitika hõlmab lõikes 1 osutatud tegevusi juhul, kui neid teostatakse:

(a) liikmesriikide territooriumil või

(a) liikmesriikide territooriumil või

(b) liidu vetes, sh kolmanda riigi lipu all sõitvates või seal registreeritud kalalaevadel, või

(b) liidu vetes, sh kolmanda riigi lipu all sõitvatel või seal registreeritud kalalaevadel või

(c) liidu kalalaevadel liidu vetest väljaspool või

(c) liidu kalalaevadel liidu vetest väljaspool või

(d) liikmesriikide kodanike poolt, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust.

(d) liikmesriikide kodanike poolt, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldeesmärgid

Üldeesmärgid

1. Ühine kalanduspoliitika tagab pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise kalapüügi ja vesiviljeluse abil.

1. Ühine kalanduspoliitika tagab kalapüügi ja vesiviljeluse pikaajalise keskkonnaalase jätkusuutlikkuse ning haldamise viisil, mis on kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõivealaste eeliste saavutamise, toiduvarude ja harrastuskalapüügi võimaluste kättesaadavuse toetamise ning kalandustegevusega vahetult seotud töötleva tööstuse ja maapealse tegevuse võimaldamise eesmärkidega, võttes samal ajal arvesse nii tarbijate kui ka tootjate huve.

2. Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ning selle eesmärk on tagada 2015. aastaks, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

2. Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ning tagatakse, et 2015. aastaks määrataks sellised kalastussuremuse tasemed, mis peaksid võimaldama hiljemalt 2020. aastaks kalavarude taastamise maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ja võimaldama kõigi taastunud varude säilitamise sellisel tasemel.

3. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

3. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise ja vesiviljeluse suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, tagamaks et kalandus ja vesiviljelus aitavad täita eesmärki vähendada miinimumini inimtegevuse mõju mereökosüsteemile ning et need ei aita kahjustada merekeskkonda ja et need on tulemuslikult kohandatud üksikutele kalandustegevustele ja piirkondadele.

 

3 a. Ühine kalanduspoliitika edendab rannikukogukondade jätkusuutlikku arengut ja heaolu ning kalandusettevõtjate tööhõivet, töötingimusi ja -ohutust.

4. Ühine kalanduspoliitika hõlmab liidu keskkonnaalastes õigusaktides esitatud nõudeid.

4. Ühine kalanduspoliitika on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega ja liidu muude valdkondade poliitikaga.

 

4 a. Ühine kalanduspoliitika tagab laevastike püügivõimsuse kohandamise lõikele 2 vastavate kasutamistasemetega.

 

4 b. Ühine kalanduspoliitika annab oma panuse laiaulatuslike ja usaldusväärsete teaduslike andmete kogumisse.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

(a) kaotama kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi ja kindlustama järk-järgult kõikide püütud kalavarude lossimise;

(a) tõkestama ja minimeerima soovimatu püügi ning võimalust mööda sellele lõpu tegema;

 

(a a) tagama kogu püütavate ja reguleeritud varude püügi lossimise, võttes arvesse parimaid teaduslikke nõuandeid ning hoidudes uute turgude tekitamisest või seniste laiendamisest;

(b) looma tingimused tõhusaks kalapüügiks majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalamajanduse raames;

(b) looma liidus tingimused tõhusaks ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikuks kalapüügiks, et taastada majanduslikult elujõuline ja konkurentsivõimeline kalamajandus, tagades siseturul õiglased tingimused;

(c) edendama liidu tegevust vesiviljeluse valdkonnas, et toetada toiduga kindlustatust ning tööhõivet ranniku- ja maapiirkondades;

(c) edendama tegevust vesiviljeluse valdkonnas ja sellega seotud tööstusharudes, tagades asjaolu, et need on keskkonnaalaselt jätkusuutlikud ning et need toetavad toiduga kindlustatust ning tööhõivet ranniku- ja maapiirkondades;

(d) toetama rahuldava elatustaseme saavutamist inimeste hulgas, kes sõltuvad kalapüügist;

(d) edendama mereressursside võrdset jaotamist, et toetada kalapüügist sõltuvate inimeste rahuldava elatustaseme ja sotsiaalsete standardite saavutamist;

(e) võtma arvesse tarbijate huvisid;

(e) võtma arvesse tarbijate huvisid;

(f) tagama süsteemse ja ühtlustatud andmete kogumise ja haldamise.

(f) tagama süsteemse, ühtlustatud, korrapärase ja usaldusväärse andmete kogumise ja läbipaistva andmete haldamise ning tegelema probleemidega, mis tulenevad puudulike andmetega varude majandamisest;

 

(f a) edendama väikesemahulist rannapüüki.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühises kalanduspoliitikas juhindutakse järgmistest hea valitsemistava põhimõtetest:

Ühises kalanduspoliitikas kohaldatakse järgmisi hea valitsemistava põhimõtteid:

(a) kohustuste selge määratlemine liidu, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

(a) kohustuste selge määratlemine liidu, piirkondlikul, riigi ja kohalikul tasandil;

 

(a a) vajadus võtta kasutusele detsentraliseeritud ja piirkondlikule tasandile viidud lähenemisviis kalavarude majandamisele;

(b) meetmete kehtestamine parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal;

(b) meetmete kehtestamine parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal;

(c) pikaajaline tegutsemisperspektiiv;

(c) pikaajaline tegutsemisperspektiiv;

 

(c a) halduskulude vähendamine;

(d) sidusrühmade laialdane kaasamine poliitika kõikidel etappidel kontseptsioonist kuni meetmete rakendamiseni;

(d) sidusrühmade, eeskätt nõuandekomisjonide ja sotsiaalpartnerite asjakohane kaasamine poliitika kõikidel etappidel kontseptsioonist kuni meetmete rakendamiseni, mis tagab piirkondlike eritunnuste säilitamise piirkonnapõhise lähenemisviisi abil;

(e) lipuriigi esmavastutus;

(e) lipuriigi esmavastutus;

(f) kooskõla integreeritud merenduspoliitikaga ja Euroopa Liidu muude poliitikatega.

(f) kooskõla integreeritud merenduspoliitikaga ja Euroopa Liidu muude poliitikatega;

 

(f a) vajadus teostada strateegilise ja keskkonnamõju hindamisi;

 

(f b) ühise kalanduspoliitika sise- ja välismõõtme vaheline võrdsus, nii et liidusiseselt kohaldatavaid norme ja jõustamismehhanisme kohaldatakse ka väljaspool liitu, kui see on vajalik;

 

(f c) läbipaistev andmekäitlus ja otsuste tegemine vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (Århusi konventsioon), mis kiideti liidu nimel heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel1.

 

______________________

 

1 ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„liidu veed” – liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, v.a asutamislepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;

„liidu veed” – liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed ja nende alla kuuluv merepõhi, v.a need, mis külgnevad aluslepingu II lisas loetletud territooriumidega;

Selgitus

Et lisada paiksed liigid.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „kalur” − liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb kutselise kalapüügiga kalalaeva pardal, või liikmesriigi tunnustatud isik, kes ilma laeva kasutamata tegeleb mereorganismide kutselise püügiga;

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „sisestamine kalalaevastikku” – kalalaeva registreerimine liikmesriigi kalalaevaregistris;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„maksimaalne jätkusuutlik saagikus” – suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda;

„maksimaalne jätkusuutlik saagikus” – kõrgeim teoreetiline tasakaalustatud saak, mida saab kalavarust püsivalt (keskmiselt) välja püüda olemasolevate (keskmiste) keskkonnatingimuste juures ilma taastootmisprotsessi märkimisväärselt mõjutamata;

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „püütavad liigid” – liigid, mida mõjutab püügikoormus/kasutamine, sealhulgas liigid, mida ei lossita, kuid püütakse kaaspüügina või mida kalapüük mõjutab;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel” – piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

„ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel” ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 6 tähenduses printsiip, mille kohaselt ei tohi piisava teadusinfo puudumist kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele” – lähenemisviis, millega kindlustatakse, et vee elusressurssidest saadakse suurt kasu, samas kui kalapüügi otsene ja kaudne mõju mere ökosüsteemidele on nõrk ega kahjusta nende toimimist, mitmekesisust ega terviklikkust tulevikus;

„ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele” – lähenemisviis, mis põhineb suunistel, mille eesmärk on säilitada nende ökosüsteemide bioloogiline mitmekesisus ja koosseis, struktuur ja toimimine, mille loodusressursid aitavad kalapüügi kaudu rahuldada inimvajadusi;

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„kalastussuremus” – teataval ajavahemikul väljapüütud varude ja kalanduses sama ajavahemiku jooksul kasutada olevate keskmiste varude suhe;

„kalastussuremus” – määr, mille ulatuses eemaldatakse püügitegevuse käigus varust biomass ja üksikud isendid;

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „FMSY” – kalastussuremus, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega;

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„varu” – eristavate tunnustega mere bioloogiline ressurss teatavas majandamispiirkonnas;

„varu” – mere bioloogiline ressurss teatavas majandamispiirkonnas;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„püügi piirnorm” – koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma lossimiseks teataval ajavahemikul;

„püügi piirnorm” – koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma püügiks teataval ajavahemikul;

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „soovimatu püük” – püütava või lossitava kala kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püük, kaitstavate või püügikeelu alla kuuluvate liikide püük või turukõlbmatute liikide või turukõlblike liikide selliste isendite püük, mis ei vasta nõuetele, mis on sätestatud liidu tehnilisi, kontrolli- ja kaitsemeetmeid kehtestavates kalandusalastes õigusaktides;

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„kaitse piirväärtused” – kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel;

„kaitse piirväärtused” – kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass (B), kudekarja biomass (SSB) või kalastussuremus (F)) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel;

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „piirangu piirväärtused” – kalavaru populatsiooni parameetrite (näiteks biomassi või kalastussuremuse) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, et määrata kindlaks künnis, millest kõrgemal või madalamal tasemel on kalavarude majandamine kooskõlas majandamiseesmärgiga, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustasemega;

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „ohututes bioloogilistes piirides kalavarud” – kalavarud, mille puhul on väga tõenäoline, et selle hinnanguline kudekarja biomass eelmise aasta lõpus on suurem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim) ja selle hinnanguline kalastussuremus eelmisel aastal on väiksem kui kalastussuremuse piirväärtus (Flim);

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„ettevaatusabinõu” – ettevaatusmeede, mis on mõeldud soovimatu asjade käigu vältimiseks või kaitseks selle eest;

„ettevaatusabinõu” – ettevaatusmeede, mis on mõeldud kaitseks soovimatu asjade käigu eest;

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„tehnilised meetmed” – meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele, nähes ette tingimused, millele püüniste kasutamine ja struktuur peavad vastama, ning piiravad juurdepääsu püügipiirkondadele;

„tehnilised meetmed” – meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele või nende toimimisele, nähes ette tingimused, millele püüniste kasutamine ja tunnused peavad vastama, ning piirates ajaliselt või kohaliselt juurdepääsu püügipiirkondadele;

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „olulised kalade elupaigad” – tundlikud mereelupaigad, mida tuleb kaitsta nende eluliselt olulise rolli tõttu kalaliikide ökoloogiliste ja bioloogiliste vajaduste rahuldamisel, sh kudemis-, kasvu- ja toitumispaigad;

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „kalapüügi kaitseala” – geograafiliselt piiritletud mereala, kus on ajutiselt või alaliselt keelatud või piiratud kõik või teatavad püügitegevused, et parandada vee elusressursside kasutamist ja kaitset või mereökosüsteemide kaitset;

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„kalapüügivõimalus” – koguseliselt kindlaksmääratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses, ja sellega funktsionaalselt seotud tingimused, mis on vajalikud nende koguseliseks määratlemiseks teataval tasemel;

„kalapüügivõimalus” – teatava kalavaru koguseliselt kindlaksmääratud püügi õigus, väljendatuna maksimaalse saagi või maksimaalse püügikoormusena teatavas majandamispiirkonnas;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „ülekantavad püügikontsessioonid” – tühistatav kasutamisõigus teatavale osale kalapüügivõimalustest, mis on liikmesriigile eraldatud või määruse (EÜ) nr 1967/200634 artikli 19 kohaselt liikmesriigi poolt kehtestatud majandamiskavadega ette nähtud ning mida õiguse omanik tohib edasi anda teistele ülekantavate püügikontsessioonide õigustatud omanikele;

välja jäetud

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „individuaalne kalapüügivõimalus” – liikmesriigi ülekantava püügikontsessiooni omanikule igal aastal eraldatud kalapüügivõimalus, mis moodustab proportsionaalse osa sellele liikmesriigile eraldatud kalapüügivõimalustest;

välja jäetud

Selgitus

Pärast selle määruse artiklite 27–33 väljajätmist ei ole seda mõistet enam vaja. Artikkel 5 tuleks samuti ajakohastada.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„püügivõimsus” – laeva tonnaaž brutoregistertonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 artiklites 4 ja 5;

„püügivõimsus” – laeva kalapüügivõimekus, mida väljendavad laeva iseloomustavad näitajad, sealhulgas tonnaaž brutoregistertonnides (GT), võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 artiklites 4 ja 5, samuti laeva püügivahendite tüüp ja suurus ning muud kalapüügivõimekust mõjutavad näitajad;

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „elamismaht” – niisugused alad pardal, mis on eksklusiivselt ette nähtud meeskonnale elu- ja puhkeruumideks;

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„vesiviljelus” – veeorganismide kasvatamine või viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;

„vesiviljelus” – veeorganismide kasvatamine või viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab;

Selgitus

Seda tegevust ei saa määratleda läbi omandisuhte. Samuti jääb eelmisest mõistest välja varude või avaruumikultuuride kunstlik taastamine.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on sellise ettevõtte käitaja või omanik, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on sellise ettevõtte käitaja või omanik, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga, või mis tahes muu kalanduse valdkonna kutselisi osalisi esindav organisatsioon, mis on õiguslikult tunnustatud ning tegeleb kalavarudele juurdepääsu haldamise ning kutseliste kalapüügi- ja vesiviljelustegevustega;

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„teaduslike andmete lõpptarbija” – asutus, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu;

„teaduslike andmete lõpptarbija” – kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadusasutus või juhtorgan;

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„lubatud kogupüügi ülejääk” – lubatud kogupüügi see osa, mille väljapüüdmiseks ei jätku rannikuriigil püügivõimsust;

„lubatud kogupüügi ülejääk” – lubatud kogupüügi see osa, mille väljapüüdmiseks ei jätku rannikuriigil teatavas ajavahemikus püügivõimsust ja mille tagajärjel jääb individuaalsete kalavarude üldine püügimaht alla sellise taseme, mis võimaldab varudel taastuda, ja mille puhul hoitakse püütavate liikide populatsioone alla maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldavat taset;

Selgitus

Ülejäägi määratlusega tuleb tagada, et välditakse ülepüüki kolmandate riikide vetes.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„kudekarja biomass” – määratud aja jooksul sigimises osalevate teatavasse kalavarusse kuuluvate kalade (sealhulgas isas- ja emaskalad ja poegimise teel paljunevad kalad) hinnanguline mass;

„kudekarja biomass” – määratud aja jooksul teatavasse kalavarusse kuuluvate piisavalt suguküpsete kalade hinnanguline mass;

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„mitme liigiga püügipiirkonnad” – püügipiirkonnad, mille püügialal leidub rohkem kui ühte liiki kalu ning mis on tundlikud püünistega püügi suhtes;

„mitme liigiga püügipiirkonnad” – püügipiirkonnad, kus teataval püügialal leidub rohkem kui ühte liiki kalu, mis võivad sattuda sama saagi hulka;

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

säästva kalanduse kokkulepped” – teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest juurdepääs varudele või vetele.

jätkusuutlikud kalanduskokkulepped” – teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest, mida kasutatakse kohaliku kalandussektori toetamiseks, erilise rõhuasetusega teaduslike andmete kogumisele, järelevalvele ja kontrollile, juurdepääs varudele või vetele, et säästvalt kasutada teatavat osa mere bioloogiliste ressursside ülejäägist, või mille eesmärk on saada vastastikune juurdepääs ressurssidele või vetele kalapüügivõimaluste vahetamise teel liidu ja kolmanda riigi vahel;

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „väikesemahuline ja käsitöönduslik kalapüük” – püük laevadega, mille kogupikkus on võrdne või väiksem kui 15 meetrit ja/või mis veedavad merel vähem kui 24 tundi ja müüvad oma saaki värskelt, välja arvatud veetavate püünistega püüdvad laevad;

Selgitus

Seda mõistet on vaja määratleda, kuna seda kasutatakse kogu raportis.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 32 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „kaaspüük” – mis tahes mittesihtliikidesse kuuluvate organismide püük sõltumata sellest, kas need jäetakse alles ja lossitakse või heidetakse merre tagasi;

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 32 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „saak” –mere mis tahes bioloogilised ressursid, mis on saadud kalapüügi teel;

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 32 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „väikese mõjuga kalapüük” – selektiivsete kalapüügiviiside kasutamine, millel on minimaalne kahjulik mõju mereökosüsteemidele ja vähe kütuseheitmeid;

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 5 – taane 32 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „selektiivne kalapüük” – kalapüük, mille puhul kasutatakse püügimeetodeid või püügivahendeid, millega püütakse kalapüügi vältel sihipäraselt organisme suuruse ja liigi järgi, võimaldades mittesihtliike vältida või vigastamata vabaks lasta;

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

II osa – artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Olemasoleva bioloogiliselt tundliku piirkonna (mis on määratletud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1954/2003) staatus säilitatakse praegusel kujul.

Selgitus

Bioloogiliselt tundliku piirkonna staatus on väga oluline kalavarude majandamiseks läänepoolsetes vetes ja sellesse tuleb suhtuda nagu enne, ning samamoodi kui Assooride, Madeira ja Kanaari saari ümbritsevatesse merealadesse.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

MERE BIOLOOGILISTE RESSURSSIDE KAITSEKS VÕETAVAD MEETMED

MERE BIOLOOGILISTE RESSURSSIDE KAITSEKS JA SÄÄSTVAKS KASUTAMISEKS VÕETAVAD MEETMED

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel -7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -7 a

 

Kaitsemeetmeid puudutavad üldsätted

 

1. Artiklis 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika üldeesmärkide saavutamiseks võtab liit vastu artiklites 7 ja 8 sätestatud meetmed mere bioloogiliste ressursside kaitseks ja säästvaks kasutamiseks. Meetmed võetakse vastu eelkõige mitmeaastaste kavadena kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 9, 10 ja 11.

 

2. Sellised meetmed on kooskõlas käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega ning nende vastuvõtmisel arvestatakse parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ja asjaomaste nõuandekomisjonide seisukohtadega.

 

3. Liikmesriikide pädevusse kuulub kaitsemeetmete vastuvõtmine vastavalt artiklitele 17–24 ja teistele käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mere bioloogiliste ressursside kaitseks võib võtta järgmisi meetmeid:

Mere bioloogiliste ressursside kaitseks ja säästvaks kasutamiseks võib võtta järgmisi meetmeid:

(a) mitmeaastaste kavade vastuvõtmine vastavalt artiklitele 9–11;

(a) mitmeaastaste kavade vastuvõtmine vastavalt artiklitele 9–11;

(b) varude säästvat kasutamist käsitlevate eesmärkide kindlaksmääramine;

(b) eesmärkide kindlaksmääramine, mis käsitlevad varude säästvat kasutamist ja kaitset ning merekeskkonna kaitsmist kalapüügitegevuse mõju eest;

(c) kalalaevade arvu ja/või tüübi saadaolevate kalapüügivõimalustega kohandamiseks vajalike meetmete vastuvõtmine;

(c) kalalaevade arvu ja/või tüübi saadaolevate kalapüügivõimalustega kohandamiseks vajalike meetmete vastuvõtmine;

(d) stiimulite, sealhulgas majanduslikku laadi stiimulite kehtestamine valikulisema või väiksema mõjuga kalapüügi edendamiseks;

(d) stiimulite kehtestamine selektiivsema kalapüügi ning mereökosüsteeme ja kalavarusid vähem mõjutavate püügimeetodite edendamiseks, kaasa arvatud eelisjuurdepääs liikmesriikide kalapüügivõimalustele ning majanduslikku laadi stiimulid;

(e) kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine;

(e) artiklis 16 määratletud kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist ja eraldamist käsitlevate meetmete vastuvõtmine;

(f) artiklis 14 osutatud tehniliste meetmete vastuvõtmine,

(f) artiklites 8 ja 14 osutatud tehniliste meetmete vastuvõtmine;

(g) kogu saaki lossima kohustavate meetmete vastuvõtmine;

(g) meetmete vastuvõtmine käesoleva määruse artiklis 15 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

(h) alternatiivset tüüpi kalandustehnika katseprojektide elluviimine.

(h) alternatiivset tüüpi kalandustehnika ning püügi selektiivsust suurendavate või kalandustegevusega merekeskkonnale avaldatavat mõju minimeerivate püügivahendite katseprojektide elluviimine;

 

(h a) meetmete vastuvõtmine, mis aitavad liikmesriikidel täita keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid;

 

 

 

(h b) muude meetmete vastuvõtmine, mis aitavad saavutada artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärke.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Kalavarude taastamise piirkondade rajamine

 

1. Vee elusressursside ja mereökosüsteemide kaitse tagamiseks ning ettevaatusprintsiibi ühe osana tuleb liikmesriikidel rajada kalavarude taastamise piirkondade sidus võrgustik, kus on igasugune kalapüügitegevus keelatud, seda ka kindlatel aladel, mis on olulised kalade taastootmiseks.

 

2. Liikmesriigid tuvastavad ja määravad kalavarude taastamise piirkondade ühtse võrgustiku loomiseks vajalikud alad.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tehnilised meetmed hõlmavad järgmist:

Tehnilised meetmed hõlmavad järgmist:

(a) võrgusilmade suurus ja püüniste kasutamise eeskirjad;

(a) püüniste omaduste määratlused ja nende kasutamise eeskirjad;

(b) piirangud püüniste ehitamisel, sh

(b) nõuded püüniste ehitamisel, sh

i) selektiivsust parandavad või põhjavöönditele avaldatavat mõju vähendavad muudatused või lisaseadmed,

i) selektiivsust parandavad või ökosüsteemile avaldatavat negatiivset mõju minimeerivad muudatused või lisaseadmed,

ii) ohustatud ja kaitstud liikide tahtmatut püüki vähendavad muudatused ja lisaseadmed;

ii) ohustatud ja kaitstud liikide tahtmatut püüki ja muud soovimatut püüki vähendavad muudatused ja lisaseadmed;

(c) teatavate püüniste kasutamise keelamine teatavates piirkondades või teatavatel aastaaegadel;

(c) teatavate püüniste või muude seadmete kasutamise keelamine või piiramine;

(d) püügitegevuse keelamine või piiramine teatavates vööndites ja/või teatavatel ajavahemikel;

(d) püügitegevuse keelamine või piiramine teatavates vööndites või teatavatel ajavahemikel;

(e) kalalaevade püügitegevuse katkestamine kindlaksmääratud miinimumperioodiks, et kaitsta tundlike mereressursside ajutist koondumist;

(e) kalalaevade püügitegevuse katkestamine kindlas piirkonnas kindlaksmääratud miinimumperioodiks, et kaitsta olulisi kalade elupaiku, ajutiselt ühte kohta koonduvaid tundlikke mereressursse, ohustatud liike ning kudevaid või noorkalu;

(f) erimeetmed kalapüügiga mere ökosüsteemidele ja mittesihtliikidele avaldatava mõju vähendamiseks;

(f) erimeetmed kalapüügiga mere bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele avaldatava mõju minimeerimiseks, sealhulgas meetmed soovimatu püügi vältimiseks, vähendamiseks ja võimalust mööda sellele lõpu tegemiseks.

(g) muud mere bioloogilise mitmekesisuse kaitseks kavandatud meetmed.

 

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõigepealt tuleb kehtestada mitmeaastased kavad, millega nähakse ette kalavarude säilitamine ja taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu, kes tegutsevad seadusandliku tavamenetluse kohaselt, koostavad esmajärjekorras ja hiljemalt...* STECFi ja ICESi teaduslike nõuannete põhjal mitmeaastased kavad, mis hõlmavad kaitsemeetmeid kalavarude säilitamiseks ja taastamiseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal tasemel vastavalt artikli 2 lõikele 2. Mitmeaastased kavad võimaldavad täita ka muid käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärke.

2. Mitmeaastaste kavadega nähakse ette:

2. Mitmeaastaste kavadega nähakse ette:

(a) asjaomaste kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramisele aluse loomine eelnevalt kindlaks määratud kaitse piirväärtuste põhjal ja

(a) asjaomaste kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramisele aluse loomine eelnevalt kindlaks määratud kaitse piirväärtuste ja/või piirangu piirväärtuste põhjal vastavalt artiklis 2 esitatud eesmärkidele ja teaduslikke nõuandeid arvestades ning

(b) meetmed, mis aitavad tõhusalt vältida kaitse piirväärtuste ületamist.

(b) meetmed, mis aitavad tõhusalt vältida piirangu piirväärtuste ületamist ning millega püütakse jõuda kaitse piirväärtusteni.

3. Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude ja püügi vastastoimet.

3. Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude, püügi ja mereökosüsteemide vastastoimet.

4. Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamises kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid.

4. Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamises kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite (sealhulgas niisuguste varude hindamised, mille kohta on andmed puudulikud) piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid.

 

___________________

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine selliselt, et tulemuseks oleks selline kalastussuremus, mis taastaks ja säilitaks varusid kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, mis tuleb saavutada aastaks 2015.

1. Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine nii, et 2015. aastaks määrataks kalastussuremus sellisel tasemel, mis võimaldaks hiljemalt aastaks 2020 varudel taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal tasemel ning võimaldaks kõigil taastunud kalavarudel sellisel tasemel püsida.

2. Kui ei ole võimalik kindlaks määrata kalastussuremust, mis tagaks varude taastamise ja säilitamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, tuleb mitmeaastaste kavadega ette näha ettevaatusmeetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.

2. Kui lõikes 1 kirjeldatud kalastussuremust ei ole võimalik kindlaks määrata, kohaldatakse mitmeaastastes kavades ettevaatusprintsiipi kalavarude majandamisel ning kehtestatakse sellised asendusväärtuste standardid ja meetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.

 

2 a. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, on mitmeaastastesse kavadesse lisatavad meetmed ja nende rakendamise ajakava proportsionaalsed taotletavate eesmärkide ja sihteesmärkide ning ettenähtud ajalise raamistikuga. Enne meetmete lisamist mitmeaastastesse kavadesse võetakse arvesse nende majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning neid rakendatakse järk-järgult, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 10 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et püügi selektiivsust nn soovimatute liikide nähtuse vältimiseks ei õnnestu suurendada, võib mitmeaastastesse kavadesse lisada sätteid, mis käsitlevad mitme liigiga püügipiirkondade eriprobleeme seoses kalavarude säilitamise ja taastamisega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mitmeaastane kava hõlmab:

1. Mitmeaastane kava hõlmab:

(a) reguleerimisala, mis hõlmab varusid, püüki ja mere ökosüsteemi, mille suhtes mitmeaastast kava rakendatakse;

(a) reguleerimisala, mis hõlmab geograafilist piirkonda, varusid, püüki ja mere ökosüsteeme, mille suhtes mitmeaastast kava rakendatakse;

(b) artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega kooskõlas olevaid eesmärke;

(b) eesmärke, mis on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega ning artiklite -7 a, 9 ja 10 asjakohaste sätetega;

 

(b a) laevastiku püügivõimsuse hindamist ning juhul, kui puudub püsiv ja alaline tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate kalapüügivõimaluste vahel, püügivõimsuse vähendamise kava, mis sisaldaks ajakava ja iga asjaomase liikmesriigi võetavaid konkreetseid meetmeid, mis viiksid siduva ajakava raames püügivõimsuse kooskõlla olemasolevate kalapüügivõimalustega; ilma et see piiraks artiklis 34 kehtestatud kohustuste kohaldamist, peaks niisugune hindamine hõlmama ka uurimisaluse laevastiku sotsiaal-majandusliku mõõtme hindamist;

 

(b b) mitmeaastase kava raames võetavate meetmete sotsiaal-majandusliku mõju hinnangut;

(c) koguseliselt väljendatud eesmärke, mis on väljendatud:

(c) koguseliselt väljendatud eesmärke, mis on väljendatud:

i) kalastussuremuse ja/või

i) kalastussuremuse ja/või

ii) kudekarja biomassi ning

ii) kudekarja biomassi ning

 

ii a) soovimatu ja loata püügi ülemmäära,

 

ii b) kalapüügivõimaluste maksimaalsete aastaste muutuste kaudu;

iii) saakide stabiilsuse kaudu;

 

(d) koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamise täpset ajalist raamistikku;

(d) kõigi koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamise täpset ajalist raamistikku;

(e) tehnilisi meetmeid, sealhulgas soovimatu saagi kõrvaldamist käsitlevaid meetmeid;

(e) artiklis 15 esitatud eesmärkide saavutamiseks võetavaid tehnilisi ja kaitsemeetmeid ning meetmeid soovimatu saagi vältimiseks ja võimalust mööda selle kõrvaldamiseks;

(f) koguseliselt väljendatavaid näitajaid mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete perioodiliseks seireks ja hindamiseks;

(f) koguseliselt väljendatavaid näitajaid mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete ning selle kava sotsiaal-majanduslike tagajärgede perioodiliseks seireks ja hindamiseks;

(g) erimeetmeid ja -eesmärke anadroomsete ja katadroomsete liikide elutsükli sellel etapil, mil nad elavad magevees;

(g) vajaduse korral erimeetmeid ja -eesmärke anadroomsete ja katadroomsete liikide elutsükli sellel etapil, mil nad elavad magevees;

(h) kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava mõju minimeerimist;

(h) meetmeid kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava mõju vähendamiseks;

(i) ettevaatusabinõusid ja nende aktiveerimise kriteeriume;

(i) ettevaatusabinõusid ja nende aktiveerimise kriteeriume;

 

(i a) meetmeid mitmeaastase kava sätete täitmise tagamiseks;

(j) mis tahes muid meetmeid, mis sobivad mitmeaastaste kavade eesmärkide saavutamiseks.

(j) mis tahes muid sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid mitmeaastaste kavade eesmärkide saavutamiseks.

 

1 a. Mitmeaastastes kavades sätestatakse nende korrapärane läbivaatamine, et hinnata saavutusi nende eesmärkide täitmisel. Niisuguste korrapäraste läbivaatamiste käigus võetakse eelkõige arvesse uusi asjaolusid, näiteks muutunud teaduslikke nõuandeid, et võimaldada vajaduse korral kavade vahepealset kohandamist.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmine

Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmine seoses kaitsealadega

1. Direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 6, direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 ja direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 3 määratletud erikaitsealadel teostavad liikmesriigid püügitegevust viisil, mis leevendaks püügitegevuse mõju kõnealustele erikaitsealadele.

1. Ühine kalanduspoliitika ning kõik erikaitsealade suhtes võetavad liikmesriikide järgnevad meetmed on täielikus kooskõlas direktiividega 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2008/56/EÜ. Kui liikmesriik on määranud kindlaks direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 6, direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 ja direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 4 mainitud alad, reguleerib ta komisjoni, nõuandekomisjonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides kalandustegevust viisil, mis vastab täielikult kõnealuste direktiivide eesmärkidele.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriikidel on õigus vastu võtta oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kohaldatavaid meetmeid, mis on vajalikud, et täita asjaomastest liidu õigusaktidest tulenevaid riigi kohustusi merekeskkonna kaitsmiseks. Need meetmed vastavad artiklis 2 sätestatud eesmärkidele ega ole leebemad kehtivates liidu õigusaktides sätestatud meetmetest.

Selgitus

Selle artikli eesmärk on võtta arvesse vajadust, et ühises kalanduspoliitikas peab olema tagatud laiaulatuslik seostatus ELi keskkonnaalaste õigusnormidega. Artiklis nähakse ette kaks võimalust juhuks, kui liikmesriikidel on juurdepääs muu liikmesriigi territoriaalvetele, ning püütakse kompenseerida niisugusest olukorrast tulenevaid negatiivseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi kaluritele.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 12 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Liikmesriigid, kellel on lõikes 1 osutatud meetmetest mõjutatud piirkonnas otsesed kalapüügihuvid, teevad omavahel koostööd kooskõlas artikli 21 lõikega 1 a. Iga niisugune liikmesriik võib taotleda, et komisjon võtaks vastu lõikes 1 osutatud meetmed.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 12 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. Lõikes 1 b osutatud taotluse alusel toimides saab komisjon taotluse esitanud liikmesriigilt või liikmesriikidelt kogu asjaomase teabe taotletavate meetmete kohta, sealhulgas taotluse põhjenduse, teaduslikud andmed ja üksikasjad, mis on seotud meetmete praktilise rakendamisega. Meetmete vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse kõiki talle kättesaadavaid asjakohaseid teaduslikke nõuandeid.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 12 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d. Liit võtab meetmeid, et vähendada lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmisest tulenevaid võimalikke negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 55, et määratleda kalapüügiga seotud meetmed, millega leevendatakse püügitegevuse mõju kõnealustele erikaitsealadele.

välja jäetud

Selgitus

Selles lõikes nimetatud meetmed nõuavad riigi tasandil õigusnormide väljatöötamist, mis tähendab, et delegeeritud õigusakte ei tuleks kohaldada.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui on tõendeid selle kohta, et mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi säilimist ähvardab tõsine ning viivitamatut reageerimist nõudev oht, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel kehtestada ajutisi meetmed ohu vähendamiseks.

1. Kui usaldusväärsete teaduslike andmete põhjal on tõendeid selle kohta, et mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi säilimist ähvardab tõsine ning viivitamatut reageerimist nõudev oht, on komisjonil õigus võtta ohu vähendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 55.

 

Nimetatud õigusaktid võetakse vastu üksnes vältimatu hädavajaduse korral ning artiklis 55 a sätestatud menetluse alusel.

2. Liikmesriik esitab lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluse üheaegselt nii komisjonile, muudele liikmesriikidele kui ka asjaomastele nõuandekomisjonidele.

 

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Liikmesriigi erakorralised meetmed

 

1. Kui on tõendeid, et vee elusressursside kaitset või mereökosüsteemi ähvardab kalapüügist tulenev tõsine ja ettenägematu oht liikmesriigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ning et igasugune põhjendamatu viivitus tekitaks raskesti heastatava kahju, võib kõnealune liikmesriik võtta erakorralisi meetmeid kestusega kuni kolm kuud.

 

2. Liikmesriigid, kes kavatsevad võtta erakorralisi meetmeid, teatavad enne nende võtmist oma kavatsusest komisjonile, teistele liikmesriikidele ja asjaomastele piirkondlikele nõuandekomisjonidele ning saadavad neile meetmete eelnõu koos seletuskirjaga.

 

3. Liikmesriigid ja asjaomased piirkondlikud nõuandekomisjonid võivad esitada komisjonile oma kirjalikud märkused viie tööpäeva jooksul alates teavitamise kuupäevast. Komisjon võtab vastu kõnealust meedet kinnitavad, tühistavad või muutvad rakendusaktid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

Kui vee elusressursside kaitset või mereökosüsteemi ähvardab kalapüügist tulenev tõsine ja ettenägematu oht, võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid, järgides artikli 56 lõikes 3 osutatud menetlust.

Selgitus

Artikli 13 lõikega 1 antakse komisjonile volitused ja selle artikliga antakse liikmesriikidele volitused erakorraliste meetmete võtmiseks. Tekst annab edasi eelmist ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse artikli 8 sisu, millesse on vastavalt parlamendi õigusteenistuse soovitustele sisse viidud mõned muudatused.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

Kehtestatakse tehniliste meetmete raamistikud, mis tagavad mere bioloogiliste ressursside kaitse ja püügitegevusega kalavarudele ja mere ökosüsteemile avaldatava mõju vähendamise. Tehniliste meetmete raamistikud:

Kehtestatakse tehniliste meetmete raamistikud, mis tagavad mere bioloogiliste ressursside kaitse ja püügitegevusega kalavarudele ja teistele liikidele avaldatava mõju vähendamise. Tehniliste meetmete raamistikud:

(a) toetavad kalavarude taastamist või säilitamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületaval tasemel liikidega seotud selektiivsuse parandamise kaudu juhul, kui see on asjakohane;

(a) toetavad vastavalt artikli 2 lõikele 2 kalavarude taastamist või säilitamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületaval tasemel liigi- ja mõõdupõhise selektiivsuse parandamise kaudu;

(b) vähendavad kalavarude alamõõduliste isendite püüki;

(b) väldivad ja minimeerivad kalavarude alamõõduliste isendite püüki ning võimaluse korral lõpetavad selle;

(c) vähendavad soovimatute mereorganismide püüki;

(c) väldivad ja minimeerivad soovimatute mereorganismide ja merelindude püüki ning võimaluse korral lõpetavad selle;

(d) leevendavad püünistega ökosüsteemile ja keskkonnale avaldatavat mõju, kaitstes eelkõige bioloogiliselt tundlikke varusid ja elukohti.

(d) minimeerivad püünistega ökosüsteemile ja merekeskkonnale avaldatava mõju, kaitstes eelkõige bioloogiliselt tundlikke varusid ja elukohti.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Soovimatu püügi vältimine ja minimeerimine

 

1. Enne artikli 15 kohaselt teatavas püügipiirkonnas kogu saagi lossimise kohustuse kehtestamist viivad liikmesriigid vajaduse korral läbi katseprojektid, mille puhul tuginetakse parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ja võetakse arvesse pädevate piirkondlike nõuandekomisjonide seisukohti ning mille eesmärk on põhjalikult uurida kõiki teostatavaid viise teatavas püügipiirkonnas soovimatu püügi vältimiseks, minimeerimiseks ja sellele lõpu tegemiseks. Vajaduse korral viivad neid katseprojekte läbi tootjaorganisatsioonid. Katseprojektide tulemused kajastuvad asjaomaste piirkondade pikaajalistes majandamiskavades täiendavate stiimulitena kõige selektiivsemate olemasolevate püügivahendite ja -meetodite kasutamiseks. Lisaks koostavad liikmesriigid nn vette tagasiheitmise atlase, mis kajastab vette tagasiheitmise taset kõigis artikli 15 lõikega 1 hõlmatud püügipiirkondades. Atlas koostatakse objektiivsete ja esinduslike andmete põhjal.

 

2. Liita annab rahalist toetust lõike 1 kohaste katseprojektide kavandamiseks ja rakendamiseks ning selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtuks soovimatu ja loata püügi vältimiseks. Rahalise toetuse meetmete vastuvõtmisel pööratakse erilist tähelepanu kaluritele, kes on kohustatud kogu saagi lossima ja kes tegutsevad mitme liigiga püügipiirkonnas.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kogu saagi lossimise kohustus

Püütavate ja reguleeritavate liikide kogu saagi lossimise ja registreerimise kohustus

1. Allpool loetletud kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool, tuleb kogu saak tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, registreerida ning lossida, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana, kusjuures järgitakse järgmist ajalist raamistikku:

1. Kõik allpool loetletud püügipiirkondades püütavate ja reguleeritavate liikide saagid, kui need on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, registreerida ning lossida, kusjuures järgitakse järgmist ajalist raamistikku:

(a) alates 1. jaanuarist 2014:

(a) hiljemalt 1. jaanuarist 2014:

makrell, heeringas, harilik stauriid, putassuu, hirvkala, anšoovis, hõbekala, sardinell, moiva;

väikese pelaagilise kala püügipiirkonnad, st makrelli, heeringa, hariliku stauriidi, putassuu, hirvkala, anšoovise, hõbekala, sardiini ja kilu püügipiirkonnad;

harilik tuun, mõõkkala, pikkuim-tuun, suursilm-tuun ja muud purikalalased;

suure pelaagilise kala püügipiirkonnad, st hariliku tuuni, mõõkkala, pikkuim-tuuni, suursilm-tuuni ja muude purikalalaste püügipiirkonnad;

 

– tööstusliku eesmärgiga püügipiirkonnad, muu hulgas moiva, tobiase ja Norra tursiku püügipiirkonnad;

 

– lõhepüügipiirkonnad Läänemeres;

(b) hiljemalt 1. jaanuarist 2015: tursk, merluus, harilik merikeel;

(b) hiljemalt 1. jaanuarist 2016:

 

– järgmised püügipiirkonnad liidu vetes Põhja-Atlandil:

 

Põhjameri

 

– tursa, kilttursa, merlangi ja põhjaatlandi süsika püügipiirkonnad;

 

– Norra salehomaari püügipiirkonnad;

 

– hariliku merikeele ja atlandi merilesta püügipiirkonnad;

 

– merluusi püügipiirkonnad;

 

– hariliku süvameregarneeli püügipiirkonnad;

 

– teiste liikide püügipiirkondi tuleb täiendavalt analüüsida;

 

– Läänemere püügipiirkonnad, välja arvatud lõhe püügipiirkonnad;

 

Loodepiirkonna veed

 

– tursa, kilttursa, merlangi ja põhjaatlandi süsika püügipiirkonnad;

 

– Norra salehomaari püügipiirkonnad;

 

– hariliku merikeele ja atlandi merilesta püügipiirkonnad;

 

– merluusi püügipiirkonnad;

 

– teiste liikide püügipiirkondi tuleb täiendavalt analüüsida;

 

Edelapiirkonna veed

 

– tursa, kilttursa, merlangi ja põhjaatlandi süsika püügipiirkonnad;

 

– Norra salehomaari püügipiirkonnad;

 

– hariliku merikeele ja atlandi merilesta püügipiirkonnad;

 

– merluusi püügipiirkonnad;

 

– teiste liikide püügipiirkondi tuleb täiendavalt analüüsida;

(c) hiljemalt 1. jaanuarist 2016: kilttursk, merlang, megrim, euroopa merikurat, atlandi merilest, harilik molva, põhjaatlandi süsikas e saida, euroopa süsikas e pollak, väikesuulest, kammeljas, sile kammeljas, sinine molva, süsisaba, kalju-tömppeakala, atlandi karekala, süvalest, meriluts, meriahven ja Vahemere põhjalähedased kalavarud.

(c) hiljemalt 1. jaanuarist 2017:

 

– liidu vetes ja liidu vetest väljaspool asuvad püügipiirkonnad, mida lõike 1 punkt a ei hõlma.

 

1 a. Niipea kui kogu saagi lossimise kohustus püügipiirkonnas kehtima hakkab, registreeritakse kogu nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse kõnealust kohustust, ja arvestatakse vajaduse korral asjaomaste kalurite, tootjaorganisatsiooni või ühise haldajarühma kvootidest maha, välja arvatud nende liikide puhul, mida võib vastavalt lõikele 1 b merre tagasi heita.

 

1 b. Lõikes 1 sätestatud lossimiskohustus ei kehti järgmistele liikidele:

 

– liigid, mis on püütud elussöödana kasutamiseks;

 

– liigid, mille kohta on teaduslikku teavet, et püügi korral on neil kõrge ellujäämise määr, pidades silmas ka püüniste liiki, kalapüügi tavasid ja olukorda selles püügipiirkonnas;

 

1 c. Et lihtsustada ja ühtlustada kogu saagi lossimise kohustuse rakendamist, vältida häireid sihtpüügipiirkondades ja vähendada soovimatu püügi mahtu, sätestatakse vajaduse korral artiklis 9 osutatud mitmeaastastes kavades, lossimiskohustuse rakendamist käsitlevates liidu määrustes või muudes liidu õigusaktides:

 

(a) loend madala loodusliku arvukusega mittesihtliikidest, mida võib antud püügipiirkonna sihtliikide kvoodist maha arvata, kui:

 

– selle mittesihtliigi riiklik aastakvoot on täielikult ära kasutatud,

 

– mittesihtliigi kogupüük ei ületa 3 % sihtliigi kogupüügist ning

 

– mittesihtliigi varu on bioloogiliselt ohututes piirides;

 

(b) sätted kogu saagi lossimise kohustusest de-minimis erandite lubamiseks, millega võidakse lubada kaluritel vette tagasi heita kuni 5 % nende aastasest kogupüügist, tagades seejuures, et ühegi kalavaru summaarne vette tagasi heidetav kogus ei oleks suurem kui 5 % kogu ELi selle varu aastasest kogupüügist, tingimusel et sellised erandid hoiavad ära ebaproportsionaalsed kulud soovimatu püügi käitlemisel ning neid lubatakse vaid juhul, kui teaduslikud tõendid näitavad, et püügi selektiivsust on väga raske suurendada;

 

(c) eeskirjad stiimulite kohta noorkala püügi vältimiseks, sealhulgas kõrgemad kvoodiosad, mis noorkala püüdva kaluri kvoodist maha arvestatakse.

2. Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse lõikes 1 osutatud kalavarude kaitseks alammõõdud. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi müüki piiratakse ning sellised kalu saab kasutada üksnes kalajahu ja lemmikloomatoidu valmistamiseks.

2. Parimate kättesaadavate täpsete ja ajakohastatud teaduslike nõuannete põhjal ning seal, kus on vaja noorkala kaitseks sihipärast noorkala püüki tõkestada, kehtestatakse lõikes 1 osutatud kogu saagi lossimise kohustuse alla kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõdud, mis kajastavad kalade esmakordse paljunemise aegset vanust ja suurust. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi püüki piiratakse ning selliseid kalu saab kasutada üksnes muuks otstarbeks kui inimtoiduks, näiteks söödana või kalajahu, kalaõli ja lemmikloomatoidu valmistamiseks. Asjaomane liikmesriik võib lubada ka sellise kala annetamist heaolu või heategevuslikul otstarbel.

3. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava saagi turustamistingimused nähakse ette vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 27.

3. Liikmesriigid võivad kohaldada lossimiskohustuse alla kuuluvate kalavarude suhtes aastast paindlikkusvaru suurusega kuni 5 % lubatud lossimiste mahust, kusjuures see ei takista kasutamast eriseadustega kehtestatud kõrgemaid paindlikkusmäärasid. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava saagi turustamistingimused ja -eeskirjad võidakse ette näha vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 39.

 

3 a. Kogu lõike 1 kohaselt lossitud saagi kogu müügitulu makstakse fondi, mida haldab liikmesriik, kus lossimine toimub, ning seda kasutatakse kontrolliks ja järelevalveks ning teaduslike ja kalandusandmete kogumiseks.

4. Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise kogu saagi lossimise kohustuse täitmise seire eesmärgil.

4. Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise kogu saagi lossimise kohustuse täitmise seire eesmärgil. Liikmesriigid teevad seda tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.

5. Lõiget 1 kohaldatakse ilma, et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

5. Lõiget 1 kohaldatakse ilma, et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

6. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda lõikes 1 sätestatud meetmed selliselt, et need oleks kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

6. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada lõikes 1 sätestatud meetmed selliselt, et need oleksid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid.

1. Kalapüügivõimalusi kindlaks määrates ja eraldades tegutseb nõukogu kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 2, 9, 10 ja 11 ning lähtub pikaajalisest perspektiivist ja järgib parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid. Kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid.

 

Nõukogu määrab kindlaks kolmandate riikide kasutada olevad kalapüügivõimalused liidu vetes ning jaotab kõnealused võimalused kolmandate riikide vahel.

 

Kalapüügivõimaluste eraldamisel liikmesriikidele või kolmandatele riikidele seatakse tingimuseks ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.

2. Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

2. Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

3. Kalapüügivõimaluste määramisel järgitakse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaseid koguseliselt väljendatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

3. Kalapüügivõimaluste määramisel järgitakse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaselt mitmeaastastes kavades koguseliselt väljendatud püügi eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale. Kui kaubanduslikel eesmärkidel püütava kalavaru kohta ei ole vastu võetud mitmeaastast kava, tagab nõukogu, et aastaks 2015 kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis peaks võimaldama hiljemalt 2020. aastaks kalavarude taastamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, ja võimaldama kõigil taastunud kalavarudel sellisel tasemel püsida.

 

3 a. Kui nõukogu võtab vastu otsuseid kalapüügivõimaluste määramise kohta, viibivad kohal Euroopa Parlamendi ja nõuandekomisjonide delegatsioonid.

 

3 b. Kui teatavate kalavarude puhul ei ole andmete puudumise tõttu võimalik kindlaks määrata maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavat kasutusmäära, siis:

 

i) kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi;

 

ii) võetakse vastu asendusväärtuste standardid, tuginedes otsuse 2010/477/EL1 lisa B osa punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud meetoditele, ning vähendatakse veelgi kalastussuremust, rakendades ettevaatusprintsiipi või kui varu seisund on andmete põhjal piisavalt hea, siis stabiilseid suundumusi;

 

iii) komisjon ja liikmesriigid hindavad teadusuuringuid ja teadmiste omandamist pidurdavaid tõkkeid ning võtavad meetmeid kalavarude ja ökosüsteemi kohta täiendavate andmete viivitamatu esitamise võimaldamiseks.

 

3 c. Iga liikmesriik otsustab, mis meetodil ta liikmesriigile liidu õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvatele laevadele eraldab. Kõnealune liikmesriik teeb selle eraldamismeetodi komisjonile teatavaks.

4. Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

4. Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

 

4 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande, milles hinnatakse, kas praegused kalapüügivõimalused on tõhusad püütavate liikide populatsioonide taastamiseks ja hoidmiseks tasemel, mis ületab selle taseme, mis on vajalik artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärgi täitmiseks.

 

____________________

 

1 ELT L 232, 2.9.2010, lk 14.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastases kavaga võidakse anda liikmesriikidele õigus võtta vastu samale mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused.

1. Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastase kavaga antakse asjaomast püügipiirkonda jagavatele liikmesriikidele õigus võtta vastu käesolevas artiklis sätestatud korras mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt vastu võetud kaitsemeetmed:

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt vastu võetud kaitsemeetmed:

(a) on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega;

(a) on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega ning artiklis 4 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetega;

(b) on kooskõlas mitmeaastase kava reguleerimisala ja eesmärkidega;

(b) on kooskõlas mitmeaastase kava reguleerimisala ja eesmärkidega;

(c) aitavad tõhusalt saavutada mitmeaastase kavaga ette nähtud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid;

(c) aitavad tõhusalt saavutada mitmeaastase kavaga ette nähtud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid vastavalt kindlaks määratud ajalisele raamistikule;

(d) ei ole leebemad kehtivate liidu õigusaktidega ette nähtud meetmetest.

(d) ei ole leebemad kehtivate liidu õigusaktidega ette nähtud meetmetest.

 

2 a. Liikmesriigid teevad omavahel koostööd tagamaks, et võetakse vastu kooskõlas olevad meetmed, mille abil saavutatakse mitmeaastastes kavades sätestatud eesmärgid, ning koordineerivad neid meetmeid omavahel. Kui see on otstarbekas ja asjakohane, kasutavad liikmesriigid sel eesmärgil olemasolevaid, sealhulgas asjaomast piirkonda või püügipiirkonda hõlmava piirkondliku merekonventsiooniga loodud piirkondlikke institutsioonilisi koostööstruktuure- ja mehhanisme.

 

Jõupingutused kooskõlastuseks liikmesriikide vahel, kes jagavad püügipiirkonda, on abikõlblikud rahastamiseks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) vastavalt määrusele (EL) nr xx/2013 [Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta].

 

2 b. Liikmesriigid konsulteerivad asjaomaste nõueandekomisjonide ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega (STECF), saates neile vastu võetavate meetmete eelnõu koos sellele lisatud seletuskirjaga. Eelnõust antakse samal ajal teada komisjonile ja teistele püügipiirkonda jagavatele liikmesriikidele. Liikmesriigid teevad kõik selleks, et kaasata konsulteerimisse varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil muud vastava püügipiirkonnaga seotud asjaomased sidusrühmad, et selgitada kavandatavate meetmete väljatöötamisel välja kõikide asjaomaste poolte arvamused ja ettepanekud.

 

Liikmesriigid teevad jõustamiseks esitatud kaitsemeetmete eelnõu kokkuvõtted üldsusele kättesaadavaks.

 

2 c. Liikmesriigid võtavad nõuetekohaselt arvesse asjaomaste nõuandekomisjonide, ICESi ja/või STECFi esitatud arvamusi ning juhul, kui vastuvõetud lõplikud meetmed nendest arvamustest erinevad, esitavad üksikasjalikud selgitused erinevuste kohta.

 

2 d. Kui liikmesriigid soovivad vastuvõetud meetmeid muuta, kohaldatakse ka lõiked 2–2 c.

 

2 e. Komisjon võtab vastu suunised, millega määratakse kindlaks lõigete 2 a kuni 2 c kohaldamisel järgitava korra üksikasjad, et tagada vastuvõetud meetmete sidusus, kooskõla piirkondlikul tasandil ning vastavus kehtestatud mitmeaastastele kavadele. Nimetatud suunistes võib samuti kindlaks määrata või luua haldusraamistikke, nagu piirkondlikud kalandustöörühmad, mille eesmärk on korraldada praktilisel tasandil liikmesriikide koostööd eeskätt selleks, et edendada ja hõlbustada meetmete vastuvõtmist kõigi liikmesriikide poolt.

 

2 f. Püügipiirkonda jagavad liikmesriigid võivad üheskoos leppida kokku selles, et vastavalt artiklis 25 sätestatud korrale rakendatakse ühismeetmeid pikaajaliste majandamiskavade alusel, mis on vastu võetud enne 2014. aastat, ning nad võivad teha sellealast koostööd.

 

2 g. Püügipiirkondade jaoks, mis asuvad tervenisti ühe liikmesriigi suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, loob asjaomane liikmesriik ühe või mitu kaasmajandamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kõik asjaomased sidusrühmad, kellega vastu võetavate meetmete osas konsulteeritakse. Kui liikmesriik kavatseb eirata selle komisjoni nõuandeid, avaldab ta hinnangu, kus toob üksikasjalikult välja nõuannete eiramise põhjused.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kes võtavad vastu kaitsemeetmed vastavalt artikli 17 lõikele 1, teatavad sellistest meetmetest komisjonile, muudele huvitatud liikmesriikidele ja asjaomastele nõuandekomisjonidele.

Liikmesriigid, kes võtavad vastu kaitsemeetmed vastavalt artikli 17 lõikele 1, avaldavad need meetmed ning teatavad nendest komisjonile, muudele huvitatud liikmesriikidele ja asjaomastele nõuandekomisjonidele.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib mis tahes ajal hinnata liikmesriikides artikli 17 lõike 1 alusel vastu võetud kaitsemeetmete eeskirjadele vastavust ja tõhusust.

1. Komisjon võib mis tahes ajal hinnata liikmesriikides artikli 17 alusel vastu võetud kaitsemeetmete eeskirjadele vastavust ja tõhusust ning hindab neid igal juhul vähemalt korra iga kolme aasta tagant või vastavalt asjakohases mitmeaastases kavas sätestatule, ning annab nendest aru. Hindamine põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.

 

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivile 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE))1 annavad liikmesriigid komisjonile oma ühise kalanduspoliitika rakendamise alase ülesande täitmiseks juurdepääsu ja kasutusõigused koostatud materjalile ja kasutatud andmetele, mis on seotud artikli 17 kohaselt vastu võetud siseriiklike kaitsemeetmete koostamise ja kehtestamisega.

 

Keskkonnaalasele teabele juurdepääsu osas kohaldatakse direktiivi 2003/4/EÜ2 ning määrusi (EÜ) nr 1049/20013 ja 1367/20064.

 

1 ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

 

2 ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

 

3 EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

 

4 ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 19 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon avaldab kõik vastavalt käesolevale artiklile koostatud hinnangud ja teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks, avaldades selle asjakohastel veebisaitidel või lisades selle juurde otsese hüperlingi. Keskkonnaalasele teabele juurdepääsu osas kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1049/2001 ja 1367/2006.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

1. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarude kaitsemeetmed, kui liikmesriigid, kellel on lubatud artikli 17 kohaselt meetmeid võtta, ei ole teatanud neid meetmeid komisjonile kolme kuu jooksul pärast mitmeaastase kava jõustumiskuupäeva.

1. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarude kaitsemeetmed, kui liikmesriigid, kellel on lubatud artikli 17 kohaselt meetmeid võtta, ei ole teatanud neid meetmeid komisjonile mitmeaastases kavas ette nähtud tähtaja jooksul või sellise tähtaja puudumisel kuue kuu jooksul pärast mitmeaastase kava jõustumiskuupäeva.

2. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarude kaitsemeetmed, kui:

2. Kui komisjon on arvamusel, et

a) artikli 19 alusel teostatud hindamise tulemusena on liikmesriigi meetmed tunnistatud mitmeaastase kava eesmärkidele mittevastavaks või

a) artikli 19 alusel teostatud hindamise tulemusena ei vasta liikmesriigi meetmed mitmeaastase kava eesmärkidele või

b) artikli 19 alusel teostatud hindamise tulemusena leitakse, et liikmesriigi meetmed ei aita tõhusalt saavutada mitmeaastases kavas sätestatud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid, või

b) artikli 19 alusel teostatud hindamise tulemuste põhjal ei aita liikmesriigi meetmed tõhusalt saavutada mitmeaastases kavas sätestatud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid või

c) kui artikli 11 punkti i kohased ettevaatusabinõud on juba kasutusele võetud.

c) artikli 11 punkti i kohased ettevaatusabinõud on juba kasutusele võetud,

 

teavitab ta asjaomast liikmesriiki ja esitab oma põhjendused.

 

2 a. Kui komisjon esitab vastavalt lõikele 2 oma arvamuse, on asjaomasel liikmesriigil oma meetmete muutmiseks aega kolm kuud, et viia need vastavusse mitmeaastase kavaga ja täita selle eesmärgid.

 

2 b. Kui liikmesriik ei ole oma meetmeid vastavalt lõikele 2 a muutnud, on komisjonil õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavarude kaitsemeetmete kindlaksmääramiseks.

3. Komisjoni võetud kaitsemeetmete eesmärk on tagada mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmine. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, lõpeb liikmesriigi meetmete kehtivus.

3. Komisjoni võetud kaitsemeetmete eesmärk on tagada mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja ülesannete täitmine. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, lõpeb liikmesriigi meetmete kehtivus.

 

3 a. Enne käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomaste nõueandekomisjonide ning ICESi ja/või STECFiga meetmete eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja teemal.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames võidakse liikmesriikidele anda volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

1. Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames antakse liikmesriikidele volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses liidu vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

(a) on kooskõlas artiklites 2 ja 3 ette nähtud eesmärkidega;

(a) on kooskõlas artiklites 2 ja 3 ette nähtud eesmärkidega;

(b) on kooskõlas artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärkidega;

(b) on kooskõlas artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärkidega;

(c) järgivad tõhusalt artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärke;

(c) järgivad tõhusalt artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärke;

(d) ei ole leebemad, kui liidu kehtivate õigusaktidega ette nähtud meetmed.

(d) ei lähe vastuollu liidu kehtivate õigusaktidega ette nähtud meetmetega ega ole neist leebemad.

 

1 a. Liikmesriigid teevad omavahel koostööd, et tagada niisuguste kooskõlaliste meetmete vastuvõtmine, mille eesmärk on saavutada tehniliste meetmete raames sätestatud eesmärgid, ning kooskõlastavad selliseid meetmeid omavahel. Kui see on otstarbekas ja asjakohane, kasutavad liikmesriigid sel eesmärgil olemasolevaid, sealhulgas asjaomast piirkonda või püügipiirkonda hõlmava piirkondliku merekonventsiooniga loodud piirkondlikke institutsioonilisi koostööstruktuure- ja mehhanisme.

 

1 b. Liikmesriigid konsulteerivad asjaomaste nõueandekomisjonide ning ICESi ja/või STECFiga meetmete eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja teemal. Eelnõust antakse samal ajal teada komisjonile ja teistele püügipiirkonda jagavatele liikmesriikidele. Liikmesriigid teevad kõik selleks, et kaasata konsulteerimisse varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil muud vastava püügipiirkonnaga seotud asjaomased sidusrühmad, et selgitada kavandatavate meetmete väljatöötamisel välja kõikide asjaomaste poolte arvamused ja ettepanekud.

 

1 c. Liikmesriigid võtavad nõuetekohaselt arvesse asjaomaste nõuandekomisjonide ning ICESi ja/või STECFi esitatud arvamusi ning, kui vastuvõetud lõplikud meetmed nendest arvamustest erinevad, esitavad üksikasjalikud selgitused erinevuste kohta.

 

1 d. Kui liikmesriigid soovivad vastu võetud meetmeid muuta, kohaldatakse ka lõikeid 1 a kuni 1 c.

 

1 e. Komisjon võtab vastu suunised, millega määratakse kindlaks lõigete 1 a kuni 1 c kohaldamisel järgitava korra üksikasjad, et tagada vastu võetavate meetmete sidusus ja kooskõla piirkondlikul tasandil ning vastavus kehtestatud tehniliste meetmete raamistikule. Nimetatud suunistes võib samuti kindlaks määrata või luua haldusraamistikke, nagu piirkondlikud kalandustöörühmad, mille eesmärk on korraldada praktilisel tasandil liikmesriikide koostööd eeskätt selleks, et edendada ja hõlbustada meetmete vastuvõtmist kõigi liikmesriikide poolt.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kes võtavad vastavalt artiklile 21 vastu tehnilised meetmed, teatavad sellistest meetmetest komisjonile, muudele huvitatud liikmesriikidele ja asjaomastele nõuandekomisjonidele.

Liikmesriigid, kes võtavad vastavalt artiklile 21 vastu tehnilised meetmed, avaldavad need ning teatavad sellistest meetmetest komisjonile, muudele huvitatud liikmesriikidele ja asjaomastele nõuandekomisjonidele.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib mis tahes ajal hinnata artikli 21 alusel liikmesriikides kehtestatud tehniliste meetmete nõuetekohasust ja tõhusust.

1. Komisjon võib mis tahes ajal hinnata artikli 21 alusel liikmesriikides kehtestatud tehniliste meetmete nõuetekohasust ja tõhusust ning hindab neid igal juhul vähemalt korra iga kolme aasta tagant või vastavalt asjaomases tehniliste meetmete raamistikus sätestatule, ning annab nendest aru.

 

1 a. Vastavalt direktiivile 2007/2/EÜ annavad liikmesriigid oma ühise kalanduspoliitika rakendamise alaste ülesannete täitmiseks komisjonile juurdepääsu ja kasutusõigused koostatud materjalile ja kasutatud andmetele, mis on seotud tehniliste meetmete koostamise ja kehtestamisega kooskõlas artikliga 21.

 

Keskkonnaalasele teabele juurdepääsu osas kohaldatakse direktiivi 2003/4/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1049/2001 ja 1367/2006.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 23 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Komisjon avaldab kõik vastavalt käesolevale artiklile koostatud hinnangud ja teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks, avaldades selle asjakohastel veebisaitidel või lisades selle juurde otsese hüperlingi. Keskkonnaalasele teabele juurdepääsu osas kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1049/2001 ja 1367/2006.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tehniliste meetmete raamistikku kuuluvad tehnilised meetmed, kui liikmesriigid, kellel on lubatud artikli 21 kohaselt meetmeid võtta, ei ole teatanud neid meetmeid komisjonile kolme kuu jooksul pärast tehniliste meetmete raamistiku jõustumiskuupäeva.

1. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tehniliste meetmete raamistikku kuuluvad tehnilised meetmed, kui liikmesriigid, kellel on lubatud artikli 21 kohaselt meetmeid võtta, ei ole teatanud neid meetmeid komisjonile tehniliste meetmete raamistikus ette nähtud ajavahemiku vältel või sellise sätte puudumisel kuue kuu jooksul pärast tehniliste meetmete raamistiku jõustumiskuupäeva.

2. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tehnilised meetmed, kui liikmesriigi meetmed on artikli 23 kohaselt läbiviidud hindamise tulemusel tunnistatud

2. Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriigi meetmed

a) tehniliste meetmete raamistiku eesmärkidele mittevastavaks või

a) ei vasta tehniliste meetmete raamistiku eesmärkidele või

b) kui need ei aita tõhusalt saavutada tehniliste meetmete raamistikuga ette nähtud eesmärke.

b) ei aita tõhusalt saavutada tehniliste meetmete raamistikuga ette nähtud eesmärke,

 

teavitab ta asjaomast liikmesriiki ja esitab oma põhjendused.

 

2 a. Kui komisjon esitab vastavalt lõikele 2 oma arvamuse, on asjaomasel liikmesriigil oma meetmete muutmiseks aega kolm kuud, et viia need vastavusse tehniliste meetmete raamistikuga ja järgida selle eesmärke.

 

2 b. Kui liikmesriik ei ole oma meetmeid vastavalt lõikele 2 a muutnud, antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 55 vastu delegeeritud õigusakte tehniliste meetmete raamistikku kuuluvate tehniliste meetmete kindlaks määramiseks.

3. Komisjoni poolt vastu võetud kaitsemeetmed tagavad tehniliste meetmete raamistiku eesmärkide järgimise. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, lõpeb liikmesriigi meetmete kehtivus.

3. Komisjoni poolt vastu võetud kaitsemeetmed tagavad tehniliste meetmete raamistiku eesmärkide järgimise. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, lõpeb liikmesriigi meetmete kehtivus.

 

3 a. Enne käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomaste nõueandekomisjonide, ICESi ja STECFiga meetmete eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja teemal.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 25 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) on kohaldatavad üksnes asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes või kui püügiga ei tegele kalalaev, siis asjaomases liikmesriigis elavate isikute suhtes;

(a) on kohaldatavad kõikide laevade suhtes, mille tegevus on seotud nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused;

Selgitus

Siseveekogudes tuleb liikmesriigi nõudeid kohaldada kõikidele kalalaevadele, sõltumata nende päritoluriigist. Ükski teine lähenemisviis ei oleks kõigi suhtes õiglane.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriik teavitab kontrolli eesmärgil teisi asjaomaseid liikmesriike lõike 1 kohaselt vastu võetud sätetest.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 25 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Liikmesriigid teevad käesoleva artikli kohaselt vastu võetud meetmetega seotud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik võib kalavarude kaitseks ja majandamiseks ning kalapüügi mõju minimeerimiseks mere ökosüsteemide kaitsele võtta mittediskrimineerivaid meetmeid 12 meremiili kaugusel oma lähtejoonest, tingimusel et liit ei ole selle konkreetse ala suhtes kehtestanud kaitse- ja majandamismeetmeid. Liikmesriigi meetmed peavad vastama artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidele ega ole leebemad kehtivates liidu õigusaktides sätestatud meetmetest.

1. Liikmesriik võib kalavarude kaitseks ja majandamiseks ning selleks, et täita muude vee elusressurssidega seotud eesmärke ja säilitada või parandada mere ökosüsteemide kaitsestaatust, võtta mittediskrimineerivaid meetmeid 12 meremiili kaugusel oma lähtejoonest, tingimusel et liit ei ole kehtestanud kaitse- ja majandamismeetmeid selle konkreetse ala suhtes ega meetmeid, mis tegeleksid konkreetselt kõnealuse liikmesriigi poolt kindlaks tehtud probleemiga. Liikmesriigi meetmed peavad vastama artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidele ega ole leebemad kehtivates liidu õigusaktides sätestatud meetmetest.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriigis vastu võetavad kaitse- ja majandamismeetmed võivad mõjutada muude liikmesriikide kalalaevade tegevust, võetakse need meetmed vastu alles pärast meetmete eelnõu ja sellega kaasas oleva seletuskirja arutamist komisjoni, asjaomaste liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonidega.

2. Kui liikmesriigis vastu võetavad kaitse- ja majandamismeetmed võivad mõjutada muude liikmesriikide kalalaevade tegevust, võetakse need meetmed vastu alles pärast seda, kui komisjoni, asjaomaseid liikmesriike ja asjaomaseid nõuandekomisjone on teavitatud meetmetest ja nendega kaasas olevast seletuskirjast, milles ühtlasi tõestatakse, et need meetmed ei ole diskrimineerivad.

Selgitus

Kaitse huvides ja selleks, et edendada võrdsust kõikide kalalaevade vahel, on sellega seoses vaja tugevdada liikmesriikide rolli.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 26 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid teevad käesoleva artikli kohaselt vastu võetud meetmetega seotud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu määrus

IV osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

IV osa on välja jäetud

Selgitus

Ülekantavate püügikontsessioonide väljajätmisega kaasneb uus lõige artiklis 16, millega jäetakse igale liikmesriigile subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt võimalus valida, millise meetodi kohaselt ta talle määratud kalapüügivõimalused jaotab. See võimaldab neil liikmesriikidel, kes seda soovivad, võtta kasutusele ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu määrus

V osa – artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kehtestavad oma kalalaevastike püügivõimsuse kohandamise meetmed, et saavutada püsiv ja alaline tasakaal püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel.

1. Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral oma kalalaevastike püügivõimsuse kohandamise meetmed eesmärgiga saavutada kooskõlas artiklis 2 sätestatud üldeesmärkidega püsiv ja alaline tasakaal oma püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel.

 

1 a. Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks viivad liikmesriigid igal aastal läbi püügivõimsuse hindamised ning edastavad tulemused komisjonile hiljemalt iga aasta 30. maiks. Püügivõimsuse hindamised hõlmavad analüüsi kogu laevastiku püügivõimsuse kohta vastavalt ühele püügipiirkonnale ning laevastiku osale hindamise ajal ning selle mõju kohta kalavarudele ning mereökosüsteemile üldiselt. Hindamistes esitatakse ühtlasi laevastiku pikaajalise kasumlikkuse analüüs. Selleks et tagada kõikides liikmesriikides ühine lähenemisviis sellistele hindamistele, viiakse need läbi vastavalt komisjoni suunistele laevastiku püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu paremaks analüüsimiseks ning võetakse arvesse laevastiku kasumlikkust. Hindamised tehakse avalikult kättesaadavaks.

 

1 b. Kui hindamisest nähtub lahknevus püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel, võtab liikmesriik ühe aasta jooksul vastu üksikasjaliku programmi koos siduva ajakavaga oma kalalaevastike püügivõimsuse vajaliku kohandamise kohta laevade arvu ja näitajate osas, et saavutada püsiv ja alaline tasakaal püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel. Liikmesriik esitab nimetatud programmi Euroopa Parlamendile, komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

 

1 c. Juhul kui hinnangut ei esitata või kui liikmesriigil tuleb võtta vastu püügivõimsuse vähendamise programm ja ta ei tee seda või kui liikmesriik jätab niisuguse programmi rakendamata, peatatakse sellele liikmesriigile ühise kalanduspoliitika raames liidu rahalise abi andmine.

 

Viimase võimalusena ja üksnes juhul, kui mis tahes eespool nimetatud sammu ei astuta kahe või enama aasta jooksul, võib komisjon peatada laevastiku asjaomastele osadele püügivõimaluste eraldamise.

2. Laeva ei ole lubatud Euroopa Kalandusfondi kaudu aastaid 2007–2013 hõlmavaks programmiperioodiks antavat riigiabi kasutava laevastiku koosseisust välja arvata enne, kui selle kalalaevatunnistus ja püügiload on ära võetud.

2. Laeva ei ole lubatud Euroopa Kalandusfondi kaudu aastaid 2007–2013 hõlmavaks programmiperioodiks antavat riigiabi kasutava laevastiku koosseisust välja arvata enne, kui selle kalalaevatunnistus ja püügiload on ära võetud.

3. Riigiabi toel laevastiku koosseisust välja arvatud kalalaevade püügivõimsust ei asendata.

3. Riigiabi toel laevastiku koosseisust välja arvatud kalalaevade püügivõimsust ei asendata.

4. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2013 ei ületa nende laevastike püügivõimsus ühelgi hetkel artikli 35 kohaselt kehtestatud püügivõimsuse ülempiire.

4. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2013 ei ületa nende laevastike püügivõimsus ühelgi hetkel artikli 35 kohaselt kehtestatud püügivõimsuse ülempiire.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu määrus

V osa – artikkel 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 34 a

 

Laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava

 

Liikmesriigid korraldavad oma laevastike koosseisu arvamised ja koosseisust väljaarvamised nii, et kompenseeritakse kasutuselevõetud uus püügivõimsus, mis ei ole seotud riigiabiga, vähemalt sama koguse varasema riigiabiga hõlmamata püügivõimsuse kõrvaldamise teel.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu määrus

V osa – artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõikide liikmesriikide laevastikud peavad kinni pidama II lisaga ette nähtud püügivõimsuse ülempiiridest.

1. Kõikide liikmesriikide laevastikud peavad rangelt kinni pidama II lisaga ette nähtud püügivõimsuse ülempiiridest.

2. Liikmesriigid võivad komisjonilt taotleda artikliga 27 kehtestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga hõlmatud kalalaevade väljajätmist lõikes 1 sätestatud püügivõimsuse ülempiiride kohaldamisalast. Sellisel juhul arvutatakse püügivõimsuse ülempiirid ümber, võttes arvesse ka neid kalalaevu, mis ei ole hõlmatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga.

2. Komisjon esitab 30. detsembriks …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta käesoleva määruse II lisa ja nõukogu määrust (EMÜ) 2930/1986, et määratleda võimsus seoses laeva mis tahes mõõdetava teguriga, mis võib mõjutada selle kalapüügivõimekust.

 

Uues määratluses võetakse arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume ning liikmesriikide võetud kontrollimeetmeid. Nimetatud ettepanekus esitatakse kõikide liikmesriikide laevastiku võimsus laevastiku osade kaupa ning tuuakse muu hulgas eraldi välja äärepoolseimates piirkondades töötavad laevad ning üksnes liidu vetest väljaspool töötavad laevad.

3. Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artiklile 55 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse ülempiiride ümberarvutamist.

 

 

______________

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada aasta, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise aastale.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu määrus

V osa – artikkel 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid koguvad nende lipu all sõitvate liidu kalalaevade omaduste ja tegevuse kohta teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaselt kehtestatud meetmete haldamiseks.

1. Liikmesriigid koguvad nende lipu all sõitvate liidu kalalaevade omandiõiguse, laevade ja püüniste omaduste ning tegevuse kohta teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaselt kehtestatud meetmete haldamiseks, ning avaldavad selle teabe, tagades samal ajal isikuandmete piisava kaitse.

2. Iga liikmesriik teeb lõikes 1 osutatud teabe komisjonile kättesaadavaks.

2. Iga liikmesriik esitab komisjonile lõikes 1 osutatud teabe.

3. Komisjon koostab liidu kalalaevade registri, mis sisaldab talle lõike 2 kohaselt laekuvat teavet.

3. Komisjon koostab liidu kalalaevade registri, mis sisaldab talle lõike 2 kohaselt laekuvat teavet.

4. Liidu kalalaevastiku registris sisalduv teave tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 1 osutatud teabe määratlemist.

4. Liidu kalalaevastiku registris sisalduv teave tehakse liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile kättesaadavaks. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 1 osutatud teabe määratlemist.

5. Komisjon kehtestab tehnilised operatiivnõuded lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe edastusviiside kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 56 sätestatud kontrollimenetluse korras.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehnilised operatiivnõuded lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe edastusviiside kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 56 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse korras.

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid koguvad bioloogilisi, tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalmajanduslikke andmeid, mis on vajalikud ökosüsteemil põhinevaks kalavarude majandamiseks, töötlevad neid ning teevad need kättesaadavaks teaduslike andmete lõppkasutajatele, sh komisjoni määratud asutustele. Need andmed võimaldavad eelkõige hinnata:

1. Mere bioloogiliste ressursside kaitsmine, majandamine ja säästev kasutamine peab põhinema parimal kättesaadaval teabel. Selleks koguvad liikmesriigid bioloogilisi, tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalmajanduslikke andmeid, mis on vajalikud ökosüsteemil põhinevaks kalapüügiks, töötlevad neid ning teevad need kättesaadavaks teaduslike andmete lõppkasutajatele, sh komisjoni määratud asutustele. Liit annab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu rahalise toetuse, mis on piisav kõnealuste andmete omandamise rahastamiseks. Need andmed võimaldavad eelkõige hinnata:

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) mere bioloogiliste ressursside seisundit;

(a) mere bioloogiliste ressursside praegust seisundit;

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kalandus-, vesiviljelus- ja töötleva sektori sotsiaalmajanduslikku toimimist liidu vetes ja neist väljaspool.

(c) kalandus-, vesiviljelus- ja töötleva sektori praegust sotsiaalmajanduslikku toimimist liidu vetes ja neist väljaspool.

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) tagavad kogutud andmete täpsuse ja usaldusväärsuse;

(a) tagavad selle, et andmeid kogutakse õigeaegselt ning et kogutud andmed on täpsed, usaldusväärsed ja igakülgsed ning et neid kogutakse kõikides liikmesriikides ühtemoodi;

Selgitus

Heade majandamisotsuste jaoks on väga tähtis, et andmed laekuks õigeaegselt.

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) tagavad, et teaduslikes andmetes ja meetodites oleks andmete kogumisel arvestatud ka selliste teguritega nagu hapestumine ja mere temperatuur ning et andmeid kogutakse seega erinevatest piirkondadest aastaringselt;

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) väldivad erinevatel eesmärkidel kogutavate andmete dubleerimist;

(b) võtavad kasutusele koordineerimismehhanismid, et vältida erinevatel eesmärkidel kogutavate andmete dubleerimist;

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) tagavad kogutud andmete turvalise säilitamise ning vajaduse korral ka asjakohase kaitse ja konfidentsiaalsuse;

(c) tagavad kogutud andmete turvalise säilitamise, tehes nad avalikult kättesaadavaks, välja arvatud erandjuhtudel, mille puhul on nõutav asjakohane kaitse ja konfidentsiaalsus, tingimusel et esitatakse selliste piirangute põhjused;

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) tagavad komisjonile või tema määratud asutustele juurdepääsu riiklikele andmebaasidele ja töötlemissüsteemidele, mida kasutatakse kogutud andmete olemasolu ja kvaliteedi kontrollimiseks.

(d) tagavad komisjonile või tema määratud asutustele juurdepääsu kõikidele riiklikele andmebaasidele ja töötlemissüsteemidele, mida kasutatakse kogutud andmete olemasolu ja kvaliteedi kontrollimiseks.

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) teevad huvitatud osapooltele kättesaadavaks asjaomased andmed ja vastava metoodika, millega need on saadud, võttes arvesse kõiki täiendavaid andmeid, mida need osapooled võivad esitada.

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal ülevaatliku aruande, milles on loetletud kalavarud, mille kohta tuleb andmeid koguda, ning on iga juhtumi ja iga kategooria puhul näidatud, kas see nõue on täidetud. Ülevaatlik aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Selgitus

Ehkki liikmesriikidel on kohustus esitada oma kalavarude kohta teaduslikke andmeid, ei ole paljud liikmesriigid seda teinud. Liikmesriigid, kes seda kohustust ei täida, peaksid näitama, missuguste kalavarude osas on analüüs tegemata.

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike andmete kogumise ja haldamise kooskõlastamise riigi tasandil. Selleks määravad nad riigi kontaktisiku ja korraldavad igal aastal riiklikul tasandil koordineerimiskoosoleku. Komisjoni teavitatakse riiklikest koordineerimistegevustest ja tal palutakse osaleda koordineerimiskoosolekutel.

3. Liikmesriigid tagavad kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike, sh sotsiaal-majanduslike andmete kogumise ja haldamise kooskõlastamise riigi tasandil. Selleks määravad nad riigi kontaktisiku ja korraldavad igal aastal riiklikul tasandil koordineerimiskoosoleku. Euroopa Parlamenti ja komisjoni teavitatakse riiklikest koordineerimistegevustest ja neil palutakse osaleda koordineerimiskoosolekutel.

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid kooskõlastavad oma andmekogumistegevust sama piirkonna muude liikmesriikidega ja teevad kõik selleks, et koordineerida oma meetmeid kolmandate riikidega, kellel on sama merepiirkonna vete suhtes suveräänsed õigused või jurisdiktsioon.

4. Liikmesriigid kooskõlastavad tihedas koostöös komisjoniga oma andmekogumistegevust sama piirkonna muude liikmesriikidega ja teevad kõik selleks, et koordineerida oma meetmeid kolmandate riikidega, kellel on sama merepiirkonna vete suhtes suveräänsed õigused või jurisdiktsioon.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks kogutavate andmete täpsusele seatud eesmärgid ja koondamistasemed selliste andmete kogumise, haldamise ja kasutamise jaoks lõikes 5 osutatud mitmeaastastes kavades.

6. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks kogutavate andmete täpsusele seatud eesmärgid ja koondamistasemed selliste andmete kogumise, haldamise ja kasutamise jaoks lõikes 5 osutatud mitmeaastastes kavades ning tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine andmete kogumisel ja esitamisel.

Muudatusettepanek  155

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Liikmesriigi poolt andmete kogumise nõuete täitmata jätmise tagajärjeks on riigiabist ilmajätmine ja sellele järgnev komisjoni poolt täiendavate karistuste määramine.

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 37 a

 

Teadusasutustega konsulteerimine

 

Komisjon konsulteerib korrapäraselt asjaomaste teadusasutustega küsimustes, mis puudutavad kalavarude kaitset ja majandamist, sh bioloogilisi, tehnilisi, keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte, võttes samal ajal arvesse avalike vahendite nõuetekohast haldamist, eesmärgiga vältida erinevate teadusasutuste topelttööd.

Muudatusettepanek  157

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vastu teaduslike kalandusandmete kogumise, teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikud kavad. Nad koordineerivad oma kalandusandmete kogumise, teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi muude liikmesriikide ning liidu teadusuuringute ja innovatsiooniraamistikega.

1. Liikmesriigid võtavad vastu teaduslike kalandus- ja vesiviljelusandmete kogumise, teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikud kavad. Nad koordineerivad tihedas koostöös komisjoniga oma kalandusandmete kogumise, teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi muude liikmesriikidega liidu teadusuuringute ja innovatsiooniraamistike alusel, kaasates vajadusel asjaomaseid nõuandekomisjone.

Muudatusettepanek  158

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad asjakohase pädevuse ja teadusliku nõustamise protsessi kaasatavate inimressursside kättesaadavuse.

2. Liikmesriigid tagavad asjaomaste teaduslike sidusrühmade osalusel asjakohase pädevuse ja teadusliku nõustamise protsessi kaasatavate inimressursside kättesaadavuse.

Muudatusettepanek  159

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 38 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga-aastaseid aruandeid edusammude kohta teaduslike kalandusandmete kogumise, teadusuuringute ja innovatsiooni riiklike kavade rakendamisel.

Muudatusettepanek  160

Ettepanek võtta vastu määrus

VI osa – artikkel 38 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Teadusuuringute programmi tulemused tehakse kättesaadavaks kogu Euroopa teadusringkonnale.

Muudatusettepanek  161

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

1. Liit osaleb kalandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide (REMOs) tegevuses kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustuste ja poliitikaga ning vastavalt artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidele.

1. Et tagada mere bioloogiliste ressursside säästev kasutamine ja majandamine, edendab liit rahvusvaheliste kalandusalaste instrumentide ja eeskirjade tulemuslikku rakendamist ning osaleb kalandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide (REMOs) tegevuses ja toetab seda. Seejuures tegutseb liit kooskõlas oma rahvusvaheliste ülesannete, kohustuste ja poliitikaeesmärkidega ning käesoleva määruse artiklites 2, 3 ja 4 ning muudes liidu poliitikates sätestatud eesmärke järgides.

2. Liidu seisukohad kalanduse ja piirkondlike kalavarude majandamisega tegelevates rahvusvahelistes organisatsioonides tuginevad parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, mis tagavad kalavarude taastamise või säilitamise kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest.

2. Eelkõige liit:

 

(a) aktiivselt toetab, edendab ja soodustab parimate kättesaadavate teaduslike teadmiste edasiarendamist;

 

(b) edendab meetmeid, millega tagatakse kalavarude säilitamine kooskõlas artiklis 2 ning eelkõige artikli 2 lõigetes 2 ja 4 b osutatud eesmärkidega;

 

(c) edendab piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide järelevalvekomiteede loomist ja tugevdamist, korrapäraseid sõltumatuid tulemuslikkuskontrolle ja asjakohaseid parandusmeetmeid, sealhulgas hoiatavaid ja tulemuslikke karistusi, mida tuleb kohaldada läbipaistvalt ning mittediskrimineerival viisil;

 

(d) parandab liidu algatuste poliitilist sidusust, eelkõige seoses keskkonna-, arengu- ja kaubandustegevusega;

 

(e) edendab ja toetab igasugusel rahvusvahelisel tasandil niisuguseid meetmeid, mis on vajalikud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) lõpetamiseks, tagades sel eesmärgil, et ETR-kalapüügi tooted ei siseneks liidu turule, soodustades seega jätkusuutlikku kalapüüki, mis on majanduslikult elujõuline ja edendab liidus tööhõivet;

 

(f) ergutab ühist rahvusvahelist võitlust merepiraatluse vastu ja osaleb selles võitluses aktiivselt, et kindlustada inimelude turvalisus ja hoida ära kalapüügi takistamine merel;

 

(g) edendab rahvusvaheliste kalandusalaste instrumentide ja eeskirjade tulemuslikku rakendamist;

 

(h) tagab, et püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineks samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu vetes, edendades ka piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides samade põhimõtete ja standardite kohaldamist, mis kehtivad liidu vetes.

 

2 a. Liit toetab aktiivselt võrdse ja läbipaistva kalapüügivõimaluste eraldamise mehhanismi väljatöötamist.

3. Liit osaleb aktiivselt ja toetab teaduslike teadmiste ja nõuannete edasiarendamist piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

 

Muudatusettepanek  162

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 39 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liit edendab koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vahel, et kohandada, ühtlustada ja laiendada mitmepoolse tegevuse raamistikku, ning toetab teaduslike teadmiste ja nõuannete edasiarendamist piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning järgib sellest tulenevaid soovitusi.

Muudatusettepanek  163

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

Liit teeb koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, et tagada selliste rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud meetmete parem täitmine.

Liit, keda abistab Euroopa Kalanduskontrolli Amet, teeb koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, et tagada selliste rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisega seotud meetmete parem täitmine, et tagada kõnealuste meetmete range järgimine.

 

Liikmesriigid tagavad, et nende ettevõtjad järgivad esimeses lõigus osutatud meetmeid.

Muudatusettepanek  164

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kolmandate riikidega sõlmitavad jätkusuutlikud kalanduskokkulepped kehtestavad õigusliku, majandusliku ja keskkonnaalase raamistiku liidu kalalaevade püügitegevusele kolmanda riigi vetes.

1. Kolmandate riikidega sõlmitavad jätkusuutlikud kalanduskokkulepped kehtestavad õigusliku, majandusliku ja keskkonnaalase raamistiku liidu kalalaevade püügitegevusele kolmanda riigi vetes kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide, kaasa arvatud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastu võetud asjakohaste meetmetega. Sellised raamistikud võivad hõlmata:

 

(a) vajalike teadus- ning uurimisasutuste väljaarendamist ning toetamist;

 

(b) seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust ning

 

(c) muid suutlikkuse suurendamise elemente, mis on seotud kolmanda riigi jätkusuutliku kalanduspoliitika väljaarendamisega.

 

Nendega tagatakse ühtlasi, et kalapüük toimub õiguskindluse tingimustes.

Muudatusettepanek  165

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Mere elusressursside säästva kasutamise tagamiseks juhindub liit põhimõttest, mille kohaselt kolmandate riikidega sõlmitud jätkusuutlikud kalanduskokkulepped peavad olema mõlema osapoole huvides ja peavad aitama kaasa liidu kalalaevade tegevuse jätkamisele osa saamisega kolmanda riigi ülejäägist, mis on vastavuses ELi kalalaevastike huvidega.

Muudatusettepanek  166

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liidu kalalaevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, mille kolmas riik on kindlaks määranud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni artikli 62 lõikes 2 osutatud viisil ja mis on tuvastatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida kõnealune kolmas riik ja liit kõnealuste varude kohta vahetavad, et tagada kalavarude säilitamine kõrgemal maksimaalse jätkusuutlikkuse tasemetest.

2. Liidu kalalaevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, mille kolmas riik on kindlaks määranud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõikes 2 osutatud viisil ja mis on tuvastatud selgelt ja läbipaistvalt parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida kõnealune kolmas riik ja liit kõikide laevastike kõnealuste varude kohta vahetavad, et tagada kalavarude säilitamine kõrgemal maksimaalse jätkusuutlikkuse tasemetest.

Muudatusettepanek  167

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Jätkusuutlikud kalanduskokkulepped ja vastastikuse juurdepääsu kokkulepped hõlmavad:

 

(a) nõuet järgida põhimõtet piirata juurdepääsu kalavarudele, mille kohta on teaduslikult tõestatud, et need ületavad rannikuriigi enda püügimahu, vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetele;

 

(b) klauslit, millega keelatakse anda nendes vetes kalastavatele erinevatele laevastikele soodsamaid tingimusi kui liidu ettevõtjatele, sealhulgas seoses ressursside kaitse, arendamise ja majandamise või finantskokkulepete, tasude ja muude õigustega, mis on seotud püügilubade väljastamisega;

 

(c) tingimusklauslit, millega seatakse kokkuleppe tingimuseks inimõiguste austamine vastavalt inimõigusi käsitlevatele rahvusvahelistele kokkulepetele; ning

 

(d) ainuõiguslikkuse klauslit.

Muudatusettepanek  168

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Jätkusuutlike kalanduskokkulepetega ja vastastikuse juurdepääsu kokkulepetega tagatakse, et liidu kalalaevad saavad püüki teostada nende kolmandate riikide vetes, kellega nad on sõlminud kokkuleppe, ning üksnes siis, kui nad on saanud püügiloa, mis on välja antud kokkuleppe mõlema poole vahel kokku lepitud menetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  169

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Liidu lipu all sõitvatel laevadel, mis on ajutiselt eemaldatud liikmesriigi registrist, et otsida kalapüügivõimalusi mujal, ei lubata 24 kuu jooksul saada kasu kalapüügivõimalustest jätkusuutliku kalanduskokkuleppe või nende lahkumise hetkeks jõustunud protokollide alusel, kui nad tulevad hiljem liidu registrisse tagasi, kusjuures sama kohaldatakse ka ajutise lipuriigi vahetamise suhtes piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames kalapüügi ajal.

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d. Jätkusuutlike kalanduskokkulepetega tagatakse, et mis tahes püügilubasid antakse ainult uutele kalalaevadele ja neile, mis on vähemalt 24 kuud enne püügiloa taotluse esitamist sõitnud liidu lipu all ning mis soovivad saada juurdepääsu jätkusuutliku kalanduskokkuleppe objektiks olevatele sihtliikidele.

Muudatusettepanek  171

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 e. Piirialade kalavarusid ja pika rändega kalavarusid hõlmavate kokkulepete puhul võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse piirkondlikul tasandil tehtud teaduslikke hindamisi ning ka kaitse- ja majandamismeetmeid, mille on vastu võtnud piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon.

Muudatusettepanek  172

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 f. Liidu tasandil tehakse jõupingutusi selleks, et jälgida liidu nende kalalaevade tegevust, mis töötavad kolmandate riikide vetes väljaspool jätkusuutlike kalanduskokkulepete raamistikku. Sellised kalalaevad peaksid järgima samu peamisi põhimõtteid, mida kohaldatakse liidus püügiga tegelevate kalalaevade suhtes.

Muudatusettepanek  173

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 g. Liidu vetest väljaspool tegutsevad kalalaevad varustatakse videovalve kaamerate või sarnaste seadmetega, et kalapüügiviisi ja püüki oleks võimalik täielikult dokumenteerida.

Muudatusettepanek  174

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 41 – lõige 2 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 h. Enne komisjonile järgmiste protokollide üle läbirääkimiste pidamise volituste andmist korraldatakse iga protokolli mõju kohta sõltumatu hindamine, mis sisaldab teavet saagi ning püügitegevuse kohta. Niisugused hindamised tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  175

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 42 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) Selleks et tagada naaberriikidega ühiste kalavarude jätkusuutlik majandamine, on vaja need lisada käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Selgitus

Ettepanekus ei ole ühtegi sätet Põhjamaade lepingute kohta. Muudatusettepanekuga kaasatakse need ettepanekusse.

Muudatusettepanek  176

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – artikkel 42 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kehtestada haldusraamistik, mis hõlmab vajalike teadus- ja uurimisasutuste loomist ja käigushoidmist, seiret, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust ning muid suutlikkuse suurendamise elemente, mis on seotud kolmanda riigi jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamisega. Kõnealust rahalist abi antakse tingimusel, et konkreetsed eesmärgid on saavutatud.

(b) kehtestada haldusraamistik, mis hõlmab vajalike teadus- ja uurimisasutuste loomist ja käigushoidmist, seiret, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust, läbipaistvust, osalust ja vastutusmehhanisme ning muid suutlikkuse suurendamise elemente, mis on seotud kolmanda riigi jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamisega. Kõnealust rahalist abi antakse tingimusel, et konkreetsed sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaalased eesmärgid on saavutatud ning et abi täiendab asjakohase kolmanda riigi rakendatavaid arenguprojekte ja -programme ning on nendega kooskõlas.

Muudatusettepanek  177

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII osa – artikkel 43 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vesiviljeluse edendamine

Jätkusuutliku vesiviljeluse edendamine

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII osa – artikkel 43 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon kehtestab 2013. aastaks jätkusuutlikkuse edendamiseks ja toiduga kindlustatuse, majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks vesiviljelustegevuse ühiseid prioriteete ja eesmärke käsitlevad mittesiduvad liidu strateegilised suunised. Kõnealused strateegilised suunised, milles on arvesse võetud suhtelisi stardipositsioone ja asjaolude erinevusi liidu piires, loovad aluse mitmeaastastele riiklikele strateegiakavadele ja nende eesmärk on:

1. Komisjon kehtestab 2013. aastaks jätkusuutlikkuse edendamiseks ja toiduga kindlustatuse ja varustatuse, majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks jätkusuutliku vesiviljelustegevuse ühiseid prioriteete ja eesmärke käsitlevad mittesiduvad liidu strateegilised suunised. Kõnealustes strateegilistes suunistes tehakse vahet ühelt poolt väikese- kuni keskmisemahulise vesiviljeluse ja teiselt poolt tööstusliku vesiviljeluse vahel, võetakse arvesse suhtelisi stardipositsioone ja asjaolude erinevusi liidu piires ning luuakse alus mitmeaastastele riiklikele strateegiakavadele ja nende eesmärk on:

Muudatusettepanek  179

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII osa – artikkel 43 – lõige 1, punktid a, b, c, d – ja lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) parandada vesiviljelussektori konkurentsivõimet ning toetada selle arendamist ja innovatsiooni;

(a) valdkondlike õigusaktide lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa tasandil;

(b) ergutada majanduslikku aktiivsust;

(b) vesiviljelustegevuse integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse, näiteks rannikualade poliitikasse, merestrateegiatesse ja mereala ruumilise planeerimise suunistesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)1 (veepoliitika raamdirektiiv) rakendamisse ja keskkonnapoliitikasse.

(c) mitmekesistada ja parandada ranniku- ja maapiirkondade elukvaliteeti;

 

(d) luua ühtlustatud raamistik vetele ja muudele aladele juurdepääsuks vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate jaoks.

 

2. Liikmesriigid kehtestavad 2014. aastaks mitmeaastased riiklikud strateegiakavad vesiviljelusega seotud tegevuste arendamiseks oma territooriumil.

2. Liit toetab Euroopa jätkusuutlike vesiviljelustoodete tootmist ja tarbimist järgmiste meetmetega:

 

(a) vesiviljelust käsitlevate läbipaistvate ja üldiste kvaliteedikriteeriumite kasutuselevõtmine aastaks 2014, et hinnata ja vähendada võimalikult palju vesiviljelustegevuse ja vesiviljelusloomade kasvatuse mõju keskkonnale;

 

(b) tarbijatele mõistliku hinnaga tarnete tagamine;

 

(c) eeskirjade kehtestamine nii liidu päritolu kui ka imporditud vesiviljelustoodete jälgitavuse, ohutuse ja kvaliteedi kohta asjakohase märgistamise või etikettimise abil, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) nr xx/xxxx (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta)2 artiklis 42.

 

__________________

 

1 ELT L 327, 22.12.2000, lk 1.

 

2 ELT L …

Muudatusettepanek  180

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII osa – artikkel 43 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mitmeaastane riiklik strateegiakava sisaldab liikmesriigi eesmärke ja nende saavutamiseks kavandatud meetmeid.

3. Mitmeaastane riiklik strateegiakava sisaldab liikmesriigi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja ajakava.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII osa – artikkel 43 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Mitmeaastased riiklikud strateegiakavad on suunatud eelkõige järgmistele valdkondadele:

4. Mitmeaastased riiklikud strateegiakavad keskenduvad eelkõige järgmistele valdkondadele:

(a) halduskoormuse kergendamine, eriti seoses litsentsidega;

(a) bürokraatia vähendamine ja halduskoormuse kergendamine, eriti seoses litsentsidega;

(b) vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunde andmine, et nad pääsevad juurde vetele ja muudele aladele;

(b) vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunde andmine, et nad pääsevad kooskõlas rannikualade majandamise ja mereala ruumilise planeerimise liidu poliitikaga juurde vetele ja muudele aladele;

(c) keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse näitajad;

(c) kvaliteedi ja keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse näitajad;

 

(c a) meetmed, mis aitavad tagada, et vesiviljelustegevus on täielikult kooskõlas liidu kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega;

(d) muude võimalike naaberriikidele avaldatavate piiriüleste mõjude hindamine.

(d) muude võimalike mere bioloogilistele ressurssidele ja mereökosüsteemidele ning naaberriikidele avaldatavate piiriüleste mõjude hindamine;

 

(d a) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ning tööstuse ja teadlaste koostöö edendamine;

 

(d b) toiduohutus;

 

(d c) loomatervis ja loomade heaolu;

 

 

(d d) keskkonnasäästlikkus.

Muudatusettepanek  182

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII osa – artikkel 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vesiviljeluse nõuandekomisjon moodustatakse kooskõlas artikliga 53.

Vesiviljeluse ja sisevetekalanduse nõuandekomisjon moodustatakse kooskõlas artikliga 52.

Muudatusettepanek  183

Ettepanek võtta vastu määrus

IX osa – artikkel 45 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) tugevdada liidu kalandus- ja vesiviljelustööstuse, eriti tootjate konkurentsivõimet;

(c) tugevdada liidu kalandus- ja vesiviljelustööstuse konkurentsivõimet ning edendada selle kvaliteedipoliitikat tootmis- ja turustamiskavade rakendamise abil, pöörates erilist tähelepanu tootjatele;

Muudatusettepanek  184

Ettepanek võtta vastu määrus

IX osa – artikkel 45 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) parandada turgude läbipaistvust, eriti majanduslikke teadmisi ning liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete turgudest arusaamist kogu tarneahela ulatuses ning suurendada tarbijate teadlikkust;

(d) parandada turgude läbipaistvust ja stabiilsust, eriti majanduslikke teadmisi ning liidu kalandus- ja vesiviljelustoodete turgudest arusaamist kogu tarneahela ulatuses, edendada lisandväärtuse õiglast jaotumist sektori väärtusahelas ning suurendada tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kasutades selleks etiketti ja/või märgistust, mis annab arusaadavat teavet;

Muudatusettepanek  185

Ettepanek võtta vastu määrus

IX osa – artikkel 45 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) aidata kaasa ühtlustatud raamistiku tagamisele kõikide liidus turustatud toodete jaoks, edendades kalavarude säästvat kasutamist.

(e) aidata kaasa ühtlustatud raamistiku, sealhulgas võrdsete tervisealaste, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete tagamisele kõikide liidus turustatud toodete jaoks, edendades kalavarude säästvat kasutamist.

Muudatusettepanek  186

Ettepanek võtta vastu määrus

IX osa – artikkel 45 – lõige 1 – punktid e a ja e b (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) tagada, et kolmandatest riikidest imporditavad tooted tuleksid kalandusest ja tööstusharudest, mis täidavad samasuguseid sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tervisekaitsenõudeid nagu liidu laevastikud ja ettevõtted, ning et tooted oleksid saadud seadusliku, teatatud ja reguleeritud kalapüügi teel, mis on teostatud samade standardite kohaselt, mis kehtivad liidu laevadele;

 

(e b) kogu tarneahela piires kõigi kalandustoodete ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamine, kontrollitava ja õige teabe andmine toodete päritolu ja tootmisviisi kohta ning toodete asjakohane märgistamine, pöörates eeskätt tähelepanu usaldusväärsele ökomärgistusele.

Muudatusettepanek  187

Ettepanek võtta vastu määrus

IX osa – artikkel 45 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) ühiseid turustusnorme.

(b) kohalike kogukondade eripära arvestavaid ühiseid turustusnorme.

Muudatusettepanek  188

Ettepanek võtta vastu määrus

IX osa – artikkel 45 – lõige 3 – punktid b a, b b ja b c (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) ühiseid eeskirju Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks ökomärgistamise korra juurutamiseks;

 

(b b) tarbijateavet;

 

(b c) kaubandusmeetmete võtmist nende kolmandate riikide suhtes, kes ei järgi jätkusuutliku kalapüügi tavasid.

Muudatusettepanek  189

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 46 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kaasaegsete kalandusandmete kättesaadavusele ja kvaliteedi kontrollimise tehnikate kasutamisele;

(b) igal kalalaeval juba praegu olevate süsteemide tõhusamale kasutamisele ja vajaduse korral tulemuslike kalandus- ja vesiviljelusandmete kättesaadavuse ja kvaliteedi kontrollimise tehnikate kasutamisele;

Muudatusettepanek  190

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 46 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) kontrolli- ja karistuseeskirjade ühtlustamisele kogu liidus;

Muudatusettepanek  191

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 46 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) merel ja kaldal teostatava kontrolli vastastikusele täiendavusele;

Muudatusettepanek  192

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 46 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) eeskirjade järgmise kultuuri arendamisele ettevõtjate seas;

(d) ühisvastutuse, eeskirjade järgmise ja koostöö kultuuri arendamisele kõikide kalalaeva käitajate, laevaomanike ja kalurite seas;

Muudatusettepanek  193

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 46 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) kõigi liikmesriikide jaoks ühtsele eeskirjade järgimise ja jõustamise korrale.

Selgitus

Kuna kalastuspiirkonnad on ühised, peab kogu ELis olema ühesugune eeskirjade täitmise ja jõustamise kord. Pealegi kasutatakse praegu mõnes liikmesriigis haldus- ja teistes kriminaalkaristusi.

Muudatusettepanek  194

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 46 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide kehtestamisele.

välja jäetud

Muudatusettepanek  195

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 46 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Liikmesriigid tagatavad tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamise, sh Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite külmutamise, võttes arvesse tulude-kulude suhet ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  196

Ettepanek võtta vastu määrus

X osa – artikkel 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad nõuda, et nende lipu all sõitvate 12-meetriste ja pikemate kalalaevade kalalaevatunnistuse omanikud osaleksid proportsionaalselt liidu kalanduse kontrollisüsteemi käigushoidmisega seotud kulude katmises.

Liikmesriigid võivad nõuda, et nende ettevõtjad osaleksid proportsionaalselt liidu kalanduse kontrollisüsteemi käigushoidmise ja andmete kogumisega seotud tegevuskulude katmises.

Muudatusettepanek  197

Ettepanek võtta vastu määrus

XI osa – artikkel 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahalist abi antakse artiklitega 2 ja 3 ette nähtud eesmärkide saavutamise toetamiseks.

Liidu rahalist abi antakse artiklitega 2 ja 3 ette nähtud pikaajalise keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamise toetamiseks. Liidu rahalise abiga ei toetata tegevust, mis ohustab mere bioloogiliste ressursside kaitset ja jätkusuutlikkust, bioloogilist mitmekesisust, elupaiku ja ökosüsteeme.

Muudatusettepanek  198

Ettepanek võtta vastu määrus

XI osa – artikkel 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

1. Liit annab liikmesriikidele rahalist abi tingimusel, et need järgivad ühise kalanduspoliitika eeskirju.

1. Liit annab liikmesriikidele rahalist abi läbipaistvalt ja tingimusel, et need järgivad ühise kalanduspoliitika eeskirju ning kohaldavad ettevaatusprintsiipi.

2. Kui liikmesriigid ei järgi ühise kalanduspoliitika eeskirju, võidakse maksed peatada või tehakse finantskorrektsioon liidu ühise kalanduspoliitika raames antavas rahalises abis. Sellised meetmed on proportsionaalsed mittejärgimise olemuse, ulatuse, kestuse ja korduvusega.

2. Kui liikmesriigid ei järgi ühise kalanduspoliitika eeskirju, peatatakse maksed ja tehakse finantskorrektsioon liidu ühise kalanduspoliitika raames antavas rahalises abis. Sellised meetmed on proportsionaalsed mittejärgimise olemuse, ulatuse, kestuse ja korduvusega.

Selgitus

Vaja on tugevaid stiimuleid ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise parandamiseks.

Muudatusettepanek  199

Ettepanek võtta vastu määrus

XI osa – artikkel 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

1. Liit annab ettevõtjatele rahalist abi tingimusel, et nende tegevus vastab ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

1. Liit annab ettevõtjatele rahalist abi tingimusel, et ettevõtjate tegevus vastab ühise kalanduspoliitika eeskirjadele ja artiklis 12 osutatud keskkonnavaldkonna direktiive ülevõtvale siseriiklikule õigusele. Rahalist abi ei anta tegevuse jaoks, mis ohustab mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlikkust ja kaitset, bioloogilist mitmekesisust, elupaiku või ökosüsteeme.

2. Kui ettevõtjad on ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkunud, võetakse neilt ajutiselt või püsivalt ära liidu rahalise abi saamise võimalus ja/või kohaldatakse finantskorrektsioone. Sellised meetmed on proportsionaalsed tõsise rikkumise olemuse, ulatuse, kestuse ja korduvusega.

2. Kui ettevõtjad on ühise kalanduspoliitika eeskirju ja lõikes 1 osutatud siseriiklikku õigust tõsiselt rikkunud, võetakse neilt ajutiselt või püsivalt ära liidu rahalise abi saamise võimalus ja/või kohaldatakse finantskorrektsioone. Sellised liikmesriikide võetavad meetmed on hoiatavad, tulemuslikud ning proportsionaalsed tõsise rikkumise olemuse, ulatuse, kestuse ja korduvusega.

3. Liikmesriigid tagavad liidu rahalise abi andmise üksnes neile ettevõtjatele, kellele ei ole määratud sanktsioone tõsiste rikkumiste eest ühe aasta jooksul enne liidu rahalise abi taotlemist.

3. Liikmesriigid tagavad liidu rahalise abi andmise üksnes neile ettevõtjatele, kes ei ole vähemalt kolme aasta jooksul enne liidu rahalise abi taotlemist eeskirju tõsiselt rikkunud.

Muudatusettepanek  200

Ettepanek võtta vastu määrus

XII osa – artikkel 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Nõuandekomisjonid moodustatakse kõikides III lisas sätestatud pädevusvaldkondades sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse edendamiseks ning artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamise toetamiseks.

1. Nõuandekomisjonid moodustatakse kõikides III lisas sätestatud geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse edendamiseks vastavalt artikli 54 lõikele 1 ning artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamise toetamiseks.

 

1 a. Kooskõlas III lisaga moodustatakse eelkõige järgmised uued nõuandekomisjonid:

 

(a) nõuandekomisjon äärepoolseimate piirkondade jaoks, mis jaguneb vastavalt merepiirkondadele kolmeks sektsiooniks: Atlandi ookeani lääneosa, Atlandi ookeani idaosa ja India ookean;

 

(b) vesiviljeluse ja sisevetekalanduse nõuandekomisjon;

 

(c) turgude nõuandekomisjon;

 

(d) Musta mere nõuandekomisjon.

2. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse kõnealuse lisa muutmist seoses pädevusvaldkondades tehtud muudatustega, uute nõuandekomisjonide pädevusvaldkondade loomisega või uute nõuandekomisjonide loomisega.

 

3. Iga nõuandekomisjon kehtestab oma töökorra.

2. Iga nõuandekomisjon kehtestab oma töökorra.

Muudatusettepanek  201

Ettepanek võtta vastu määrus

XII osa – artikkel 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Enne oma sisemenetluste lõpuleviimist, millele järgneb seadusandliku tavamenetluse kohaselt seadusandliku ettepaneku esitamine, mille õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ning mille näiteks on mitmeaastased kavad või tehniliste meetmete raamistikud, või millele järgneb delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine vastavalt artiklile 55, küsib komisjon asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust. Nimetatud konsulteerimine ei piira konsulteerimist ICESiga ega teiste teadusasutustega.

1. Nõuandekomisjonidel on õigus:

1. Nõuandekomisjonidel on õigus:

(a) esitada kalavarude majandamise ja vesiviljeluse kohta soovitusi ja ettepanekuid komisjonile või asjaomasele liikmesriigile;

(a) esitada kalavarude majandamist ning kalavarude ja vesiviljeluse sotsiaal-majanduslikke ja kaitsealaseid aspekte puudutavaid soovitusi ja ettepanekuid komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile;

(b) teavitada komisjoni ja liikmesriike oma pädevusvaldkonda kuuluvatest kalavarude majandamise ja vesiviljelusega seotud probleemidest;

(b) teavitada komisjoni ja liikmesriike oma piirkonda või pädevusvaldkonda kuuluvatest kalavarude ja vajaduse korral ka vesiviljeluse majandamise ning sotsiaal-majanduslike ja kaitsealaste aspektidega seotud probleemidest ja teha ettepanekuid nende probleemide lahendamiseks;

(c) toetada tihedas koostöös teadlastega kaitsemeetmete väljatöötamiseks vajalike andmete kogumist, edastamist ja analüüsi.

(c) toetada tihedas koostöös teadlastega kaitsemeetmete väljatöötamiseks vajalike andmete kogumist, edastamist ja analüüsi.

 

(c a) väljastada arvamusi artiklis 17 osutatud kaitsemeetmete ja artiklis 21 osutatud tehniliste meetmete eelnõuete kohta ning esitada need komisjonile ja kõnealuse piirkonna või püügipiirkonnaga vahetult seotud liikmesriikidele.

2. Komisjon ja vajaduse korral ka asjaomane liikmesriik vastab mõistliku ajavahemiku jooksul igale soovitusele, ettepanekule või teabeedastusele, mille ta on saanud vastavalt lõike 1 punktidele a või b.

2. Komisjon ja vajaduse korral ka asjaomane liikmesriik võtab nõuetekohaselt arvesse nõuandekomisjonidelt lõigete -1 ja 1 alusel saadud arvamusi, soovitusi, ettepanekuid ja mis tahes teabeedastusi ning vastab neile 30 päeva jooksul ning kindlasti enne lõplike meetmete vastuvõtmist. Juhul kui vastuvõetud lõplikud meetmed erinevad nõuandekomisjonidelt lõigete -1 ja 1 alusel saadud arvamustest, soovitustest ja ettepanekutest, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik erinevuste kohta üksikasjalikud selgitused.

Muudatusettepanek  202

Ettepanek võtta vastu määrus

XII osa – artikkel 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

1. Nõuandekomisjonidesse kuuluvad kalandusvaldkonna ettevõtjate ja muude ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmade organisatsioonid.

1. Nõuandekomisjonidesse kuuluvad:

 

(a) kalandus- ja vajaduse korral ka vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate organisatsioonid;

 

(b) muud ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmad, näiteks keskkonnaorganisatsioonid ja tarbijarühmad.

 

Punkti a osas tagatakse tööandjate, füüsilisest isikust kalurite ja töötajate ning erinevate kalandusega seotud kutsealade nõuetekohane esindatus.

 

Nende riiklike ja piirkondlike haldusorganite esindajatel, kellel on asjaomases piirkonnas kalandusega seotud huve, ja liikmesriikide teaduslike ja kalanduse uurimisinstituutide ning komisjoni nõustavate rahvusvaheliste teadusasutuste teadlastel on õigus osaleda vaatlejatena.

 

1 a. Nõuandekomisjonide koosolekutel võivad vaatlejatena osaleda Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajad. Selliste kolmandate riikide kalandussektori ja muude huvirühmade esindajaid, kaasa arvatud piirkondlike kalandusorganisatsioonide esindajaid, kellel on kalandushuvid nõuandekomisjoni haldusalasse kuuluval alal või püügipiirkonnas, võib kutsuda osalema vaatlejatena kõnealustel nõuandekomisjoni koosolekutel, kui arutatakse neid puudutavaid küsimusi.

2. Iga nõuandekomisjon koosneb peaassambleest ja täitevkomiteest ning võtab vastu meetmed, mis on vajalikud tema töö korraldamiseks ja ning läbipaistvuse ja kõigi avaldatud arvamuste arvessevõtmise tagamiseks.

2. Iga nõuandekomisjon koosneb peaassambleest ja täitevkomiteest ning võtab vastu meetmed, mis on vajalikud tema töö korraldamiseks ja ning läbipaistvuse ja kõigi avaldatud arvamuste arvessevõtmise tagamiseks.

3. Euroopa üldistes huvides tegutseva asutustena võivad nõuandekomisjonid taotleda liidu rahalist abi.

3. Euroopa üldistes huvides tegutseva asutustena võivad nõuandekomisjonid taotleda liidu rahalist abi.

4. Komisjonil on õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõuandekomisjonide koosseisu ja toimimist.

4. Komisjonil on õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõuandekomisjonide koosseisu ja toimimist, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 1 a kohaldamist.

Muudatusettepanek  203

Ettepanek võtta vastu määrus

XIII osa – artikkel 55 – lõiked 2–5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad volitused, millele on osutatud artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõigetes 1 ja 2, artikli 35 lõikes 3, artikli 36 lõikes 4, artikli 37 lõikes 6, artikli 47 lõikes 2, artikli 52 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 4.

2. Komisjonile antakse määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad volitused, millele on osutatud artiklis 13, artikli 15 lõikes 6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõigetes 1 ja 2, artikli 36 lõikes 4, artikli 37 lõikes 6, artikli 47 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 4.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 12 lõikes 2, artikli 15 lõikes 6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõigetes 1 ja 2, artikli 35 lõikes 3, artikli 36 lõikes 4, artikli 37 lõikes 6, artikli 47 lõikes 2, artikli 52 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 4 osutatud volitused igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 13, artikli 15 lõikes 6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõigetes 1 ja 2, artikli 36 lõikes 4, artikli 37 lõikes 6, artikli 47 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 4 osutatud volitused igal ajal tühistada. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva määruse artikli 12 lõikega 3, artikli 15 lõikega 4, artikli 20 lõigetega 1 ja 2, artikli 24 lõigetega 1 ja 2, artikli 35 lõikega 3, artikli 36 lõikega 4, 37 lõikes 7, artikli 47 lõikes 2, artikli 52 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 13, artikli 15 lõikega 6, artikli 20 lõigetega 1 ja 2, artikli 24 lõigetega 1 ja 2, artikli 36 lõikega 4, artikli 37 lõikega 6, artikli 47 lõikega 2 ja artikli 54 lõikega 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.

Muudatusettepanek  204

Ettepanek võtta vastu määrus

XIII osa – artikkel 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 55 a

 

Kiirmenetlus

 

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse kuue kuu jooksul, vastavalt lõikele 2. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, esitatakse ühtlasi põhjendused kiirmenetluse kasutamise kohta.

 

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada vastavalt artikli 55 lõikes 5 osutatud menetlusele. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Muudatusettepanek  205

Ettepanek võtta vastu määrus

XIII osa – artikkel 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisel abistab komisjoni kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisel abistab komisjoni kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Selgitus

Tegemist on tehniliste muudatustega, mille eesmärk on saavutada vastavus määrusele (EL) nr 182/2011.

Muudatusettepanek  206

Ettepanek võtta vastu määrus

XIV osa – artikkel 57 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Otsus (EÜ) nr 2004/585 tunnistatakse kehtetuks alates artikli 51 lõike 4 ja artikli 52 lõike 4 kohaselt vastu võetud eeskirjade jõustumise hetkest.

2. Otsus (EÜ) nr 2004/585 tunnistatakse kehtetuks alates artikli 54 lõike 4 kohaselt vastu võetud eeskirjade jõustumise hetkest.

Muudatusettepanek  207

Ettepanek võtta vastu määrus

XIV osa – artikkel 57 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Määrus (EÜ) nr 199/2008 tunnistatakse kehtetuks.

välja jäetud

Selgitus

Andmekogumisdirektiivi ei tohiks kehtetuks tunnistada. Vajalikud muutused tuleks teha seadusandliku tavamenetluse raames.

Muudatusettepanek  208

Ettepanek võtta vastu määrus

XIV osa – artikkel 58 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Olenemata artikli 57 lõikest 4 jätkatakse määruse (EÜ) nr 199/2008 kohaldamist riiklike kavade suhtes, mis on vastu võetud andmete kogumise ja haldamise eesmärgil aastate 2011–2013 kohta.

välja jäetud

Selgitus

Andmekogumisdirektiivi ei tohiks kehtetuks tunnistada. Vajalikud muutused tuleks teha seadusandliku tavamenetluse raames.

Muudatusettepanek  209

Ettepanek võtta vastu määrus

XIV osa – artikkel 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 58 a

 

Läbivaatamine

 

1. Komisjon vaatab iga viie aasta tagant I osa sätted läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud selle täiendamiseks kalanduse juhtimise uute saavutuste ja parimate tavadega.

 

2. Komisjon esitab enne 2022. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühise kalanduspoliitika toimimise kohta.

Muudatusettepanek  210

Ettepanek võtta vastu määrus

XIV osa – artikkel 58 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 58 b

 

Iga-aastane aruanne

 

Komisjon avaldab iga-aastase aruande, milles teavitatakse üldsust liidu kalanduse olukorrast, sealhulgas kalavarude biomassi tasemetest, püügimäärade jätkusuutlikkusest ja teaduslike andmete olemasolust.

Muudatusettepanek  211

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

NÕUANDEKOMISJONID

NÕUANDEKOMISJONID

Nõuandekomisjoni nimi

Pädevusvaldkond

Nõuandekomisjoni nimi

Pädevusvaldkond

Läänemeri

ICES IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonnad

Läänemeri

ICES IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonnad

Vahemeri

Vahemere vetes joonest 5°36’ läänepikkust ida pool

Vahemeri

Vahemere vetes joonest 5°36’ läänepikkust ida pool

Põhjameri

ICES IV ja IIIa püügipiirkonnad

Põhjameri

ICES IV ja IIIa püügipiirkonnad

Loodepiirkonna veed

ICES V (välja arvatud Va ja üksnes Vb liidu veed), VI ja VII püügipiirkonnad

Loodepiirkonna veed

ICES V (välja arvatud Va ja üksnes Vb liidu veed), VI ja VII püügipiirkonnad

Edelapiirkonna veed

ICES VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed) püügipiirkonnad ja CECAFi püügipiirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed)

Edelapiirkonna veed

ICES VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed) püügipiirkonnad ja CECAFi püügipiirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed)

Pelaagilised varud (putassuu, makrell, harilik stauriid, heeringas)

Pädevus kõigis piirkondades (välja arvatud Läänemeri, Vahemeri ja vesiviljelus)

Pelaagilised varud (putassuu, makrell, harilik stauriid, heeringas)

Pädevus kõigis piirkondades (välja arvatud Läänemeri, Vahemeri ja vesiviljelus)

Avamere/kaugpüügilaevastik

Kõik muud veed peale liidu vete

Avamere/kaugpüügilaevastik

Kõik muud veed peale liidu vete

Vesiviljelus

Vesiviljelus artiklis 5 määratletud tähenduses

Vesiviljelus ja sisevetekalandus

Vesiviljelus artiklis 5 määratletud tähenduses ja kõik Euroopa Liidu liikmesriikide siseveed

 

 

Äärepoolseimad piirkonnad jaotatuna kolmeks merealaks: Atlandi ookeani lääneosa, Atlandi ookeani idaosa ja India ookean

Kõik ICESi püügipiirkonnad äärepoolseimaid piirkondi ümbritsevates vetes, eriti Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i, Kanaari saarte, Assooride, Madeira ja Réunioni merealad

 

 

Musta mere nõukogu

GFCMi geograafiline allpiirkond vastavalt resolutsioonile GFCM/33/2009/2

 

 

Turgude nõuandekomisjon

Kõik turupiirkonnad

(1)

ELT C 181, 21.6.2012, lk 183.

(2)

ELT C 225, 27.7.2012, lk 20.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.


SELETUSKIRI

Selgitus

Praegune ühine kalanduspoliitika (ÜKP) on suures osas läbi kukkunud. Pikka aega püsinud probleemide (ülepüük, liigsed püügivõimsused, paljude kalandussektori ettevõtete halb majandusseis, kalanduse allakäigust tingitud sotsiaalprobleemid paljudes rannikupiirkondades) lahendamine on osutunud võimatuks. Uue alusmäärusega tuleb luua ambitsioonikas alus jätkuva negatiivse suundumuse ümberpööramiseks ning säästva ja eduka kalandussektori loomiseks Euroopa Liidus.

Raportööri raport põhineb suures osas raportööri töödokumentidele, milles käsitletakse ühise kalanduspoliitika reformi (PE480.830, PE491.603 ja PE480.832). Samuti on Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja üldsuse esitatud arvukad konstruktiivsed märkused eelnimetatud dokumentide kohta aidanud raporti ideede edasiarendamisele oluliselt kaasa.

Alljärgnevalt tuuakse veel kord lühidalt välja raporti põhipunktid:

Maksimaalne jätkusuutlik saagikus

Komisjon teeb ettepaneku seada määruse eesmärgiks viia 2015. aastaks kõik kalavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemele. Raportöör toetab seda ettepanekut. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks EL püüdma järgida võimalikult suures ulatuses 2002. aastal Johannesburgis endale võetud kohustust.

Eesmärgi põhimõtteline määratlemine artiklis 2 ei ole piisav. Lisaks tuleks nõukogu õiguslikult kohustada vähendada kalade suremust 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemele. Tugevalt ülepüütud varude puhul tuleb kalade suremust veelgi ajutiselt vähendada, et võimaldada varude suurenemist.

Kogu saagi lossimise kohustus / saagi vette tagasi laskmise keeld

Ettepanekus sisalduv saagi vette tagasi laskmise keeld tuleks säilitada. See on väga suur stiimul, mis aitab parandada selektiivsust, et vältida soovimatut kaaspüüki. Õige rakendamise korral toob see meede pikas perspektiivis kaasa ka suuremad lossimiskogused.

Selleks et saavutada lossimiskohustusega soovitud eesmärk, tuleb komisjoni ettepanekus siiski teha mõningaid muudatusi ja täiendusi. Need on järgmised:

– liikmesriikide kohustus teostada katseprojekte selektiivsuse suurendamiseks, et kalureid lossimiskohustuse täitmiseks ette valmistada ja neid kaaspüügi vähendamisel aidata;

– rahalise toetuse suunamine selektiivsuse suurendamiseks püügipiirkondades, kus lossimiskohustuse rakendamine on eriti keeruline;

– järkjärguline ja püügipiirkondadel (mitte liikidel) põhinev menetlus, mis võimaldaks enne lossimiskohustuse jõustumist võib koostada üksikasjalikud eeskirjad mitmeaastaste kavade raames;

– eeskirjad, mis muudavad lossimiskohustuse täitmise kalurite jaoks lihtsamaks. Eeskirjad hõlmaksid muu hulgas de minimis erandeid väikestele kogustele, mida ei ole võimalik kaldal töödelda, samuti erandit kaaspüügile, millel on merre heitmise korral suur ellujäämise tõenäosus.

Üksikute ja kollektiivsete püügikontsessioonide läbipaistev süsteem

Kriitika komisjoni poolt esitatud „ülekantavate püügikontsessioonide” kohta tuleneb eelkõige õigustega kauplemisest ja sellega seotud õiguste rahana käsitlemisest.

Raportöör soovib viidata veel ühele püügikontsessioonidega seotud aspektile: neil ei ole kalurite jaoks mitte ainult rahaline väärtus, vaid need on ka tagatud kalastamisõigus. Kaluri teab, et tal on kindlal ajavahemikul õigus püüda teatud osa riiklikust kvoodist. See suurendab tema planeerimiskindlust. Planeerimiskindlus on ka keskkonna jaoks hea, sest asjaomasel kaluril on aasta aega kvoot täis püüda ja ta ei pea püüdma kalastada võimalikult kiiresti võimalikult palju.

Et neid eeliseid kasutada ilma püügiõigust rahaks tegemata, teeb raportöör ettepaneku kustutada artiklist 27 sõna „ülekantav”. Nii muutuvad ülekantavad püügikontsessioonid lihtsalt püügikontsessioonideks. Püügikontsessioonid on ja jäävad sellisel juhul liikmesriigi omandusse ning need kantakse kaluritele üle üksnes piiratud ajaks.

Ettepanekus lubatakse püügikontsessioone vabatahtlikult ühendada, et võimaldada traditsioonilist kollektiivset haldamist või haldamist tootjaorganisatsioonide poolt.

Üheks äärmiselt tähtsaks küsimuseks on loomulikult see, kes nimetatud püügikontsessioonid saab. Liikmesriigid peaks arvesse võtma sotsiaalseid ja ökoloogilisi kriteeriume, et tugevdada kohalikku väikesemahulist kalapüüki ja valikulisi püügitehnikaid.

Liigse püügivõimsuse piiramine

Raportöör on veendunud, et liigne püügivõimsus on paljudes püügipiirkondades kiiret lahendamist vajav probleem. Ülekantavad püügikontsessioonid on majandusliku kontsentreerumise tõttu vahend liigse püügivõimsuse vähendamiseks. See kehtib siiski ainult laevade puhul, mis püüavad liike, kelle püük on reguleeritud ülekantavate püügikontsessioonide ja kvootidega. Püügikoormusel põhinevad püügipiirangud, näiteks Vahemere määrusega 1967/2006 kehtestatud piirangud, ei tundu olevat kaubeldavad.

Ettepanekuga antakse asjaomastele liikmesriikidele võimalus kasutada alternatiivseid vahendeid, et viia püügivõimsus olemasolevate püügivõimalustega kooskõlla. Kui see kuue aasta jooksul ei õnnestu, peavad asjaomased püügipiirkonnad püügikontsessioonid kaubeldavaks tegema.

Püügivõimsuse kohandamist peaks liikmesriigid soovitavalt omavahel koordineerima ning selleks tuleks ja võiks kasutada mitmeaastaseid kavasid.

Ettepanek näitab ka selgelt, et liikmesriigid võivad piirata püügikontsessioonidega kauplemist, näiteks keelates kontsessioonidega kauplemise teatavate laevastikuosade vahel.

Regionaliseerimine / huvirühmadega konsulteerimine

Raportööri ettepaneku eesmärk on parandada koordineerimist liikmesriikide vahel nii, et volituste delegeerimisega liikmesriikidele mitmeaastane kava või tehnilise raammääruse raames on võimalik vältida erinevate siseriiklike meetmete segunemist.

Seetõttu kutsutakse liikmesriike raporti ettepanekus üles tegema koostööd riikide („piirkondlike”) meetmete vastuvõtmisel.

Samal ajal tugevdatakse nõuandekomisjone (endised piirkondlikud nõuandekomisjonid), määrates kindlaks, et nii komisjon kui ka liikmesriigid peavad nendega enne meetmete vastuvõtmist konsulteerima. Komisjon ja liikmesriigid peavad esitama põhjaliku selgituse, kui nad soovitusi ei järgi. Nõuandekomisjonidel on seega võimalus tagada liikmesriikide poolt vastuvõetud meetmete kooskõla. Lisaks suurendab nende kaasamine asjakohaste eeskirjade aktsepteerimist kalandussektoris ja kodanikuühiskonnas.

Komisjon peab riiklikke meetmeid korrapäraselt hindama täiendava meetmena, mis tagab eelnimetatud meetmete kooskõla ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmise.

Nõuandekomisjonidega tuleb konsulteerida ka lossimiskohustuse kehtestamise puhul ja neile tuleb enne kohustuse jõustumist esitada ettepanekud täielikult dokumenteeritud kalapüügi kohta. Lisaks sellele tuleb esitada ettepanekud suure ellujäämistõenäosusega kaladele kehtestatavate erandite kohta. Viimaseid tuleb loomulikult ka veel teaduslikult hinnata.

Täiendavad meetmed kalavarude taastamiseks

Raporti projekt läheb komisjoni ettepanekust kaugemale, sest selle artiklis 7 a (uus) tehakse ettepanek panna täiendava meetmena liikmesriikidele kohustus sulgeda kolme aasta jooksul 10–20% oma territoriaalvetest kalapüügiks. Seda meedet võib kasutada ühelt poolt ohustatud elupaikade kaitseks ja teiselt poolt võib see ka aidata suurendada kalavarude järelkasvu, sulgedes näiteks kudemisalad kalapüügiks. Eriti suurt mõju avaldab see meede piirkondades, kus on siiani olnud ebapiisav kalavarude haldamine ja mille kohta ei ole piisavalt andmeid.

Üleminekuperioodi meetmed Vahemere jaoks

EL ei ole praegu kalapüüki Vahemerel piiranud. Kuigi on olemas kiiduväärt riiklikke algatusi ja Vahemere määrus 1967/2006 on toonud muutusi kalavarude haldamisse Vahemerel, on olukord endiselt ebarahuldav. Ülepüükide arv on Vahemerel eriti suur ja andmed selle kohta eriti puudulikud. Kontrollimeetmete rakendamine on laevastike väiksuse tõttu eriti keeruline.

Vahemere üks suurimatest probleemidest on määruse 1967/2006 rakendamise järelevalve ja lossimise järelevalve, kuna piirkonnas on väga palju väikeseid sadamaid ja lossimisvõimalusi. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku võtta Vahemerel kasutusele territoriaalsete kasutusõiguste süsteem. Selle puhul antaks ühele kalurite rühmale konkreetne piirkond, kus nad kalastada tohivad. Selline õigusel põhinev vahend suurendaks kalurite vastutustunnet. See võimaldaks erinevaid enesekontrolli vorme või vastastikust kontrolli kalurite poolt, sest see on nende huvides, et keegi nende alal ebaseaduslikult kala ei püüaks.

Liikmesriigid peaksid territoriaalsete kasutusõiguste süsteemi geograafilisel kindlaksmääramisel arvesse võtma kalapüügiks suletud alade olukorda, et need kaks haldusvahendit omavahel ühendada.

Liikmesriigis peaksid tagama, et kalade suremust territoriaalsete kasutusõiguste süsteemis piirataks sel määral, et oleks võimalik saavutada määruse, eriti jätkusuutliku saagikuse eesmärgid. Piirangud, mis võivad olla saagi või püügikoormuse piirangud, tuleb loomulikult kooskõlastada nendes territoriaalsete kasutusõiguste süsteemides, kus püütakse ühte ja sama liiki. Kui andmete olukord aja jooksul paraneb, võib nõukogu pikemas perspektiivis ette näha teatud kalavarude püügi või püügikoormuse piirangud.

Ühise kalavarude majandamise alased partnerlused kolmandate riikidega

EL peaks kaasa aitama ühise kalanduse paremale juhtimisele merealadel, kus EL jagab kalavarusid ELi mittekuuluvate riikidega. Seetõttu on vaja parandada koostööd nii piirkondlikes kalandusorganisatsioonides kui ka kahepoolsel tasandil ning vajaduse korral tuleb sõlmida ka mitmepoolseid koostöölepinguid. EL võib anda kõnealuste kokkulepete raames rahalist ja tehnilist abi. Vastutasuks kohustub partnerriik tegelema tulemusliku kalanduse juhtimisega, mis on kooskõlas ELi kalanduse juhtimisega.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Hr Gabriel Mato Adrover

Esimees

Kalanduskomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta (COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

Palusite 3. juuli 2012. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artiklile 37 arvamust kõnealusele ettepanekule õigusliku aluse võimaliku lisamise kohta.

Komisjoni pakutud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa „Liidu sisepoliitika ja -meetmed” III jaotise „Põllumajandus ja kalandus” alla kuuluva artikli 43 lõige 2.

On tehtud ettepanek lisada õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikkel 349, mis kuulub ELi toimimise lepingu seitsmendasse ossa „Üld- ja lõppsätted” ning milles on sätestatud kord erimeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärk on eelkõige sätestada tingimused aluslepingute kohaldamiseks liidu äärepoolseimates piirkondades.

Te küsite oma kirjas konkreetselt, kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 on asjaomase ettepaneku puhul ainus kohane õiguslik alus ja kas asjaomase seadusandliku ettepaneku puhul oleks võimalik kasutada ühise õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 349, arvestades et nad näevad ette erineva seadusandliku menetluse kohaldamise.

I – Taust

Rohelises raamatus ühise kalanduspoliitika reformi kohta(1) jõuti järeldusele, et jätkusuutlikule kalandusele seatud eesmärke kõikides selle valdkondades (keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne mõõde) ei ole saavutatud, ning määratleti mitmed struktuursed puudused kehtivas kalanduspoliitikas. Komisjon tegi niisiis järelduse, et ühine kalanduspoliitika vajab põhjalikku reformi, ning teeb käesolevas ettepanekus ettepaneku tunnistada kehtetuks praegune nõukogu määrus(2) ja asendada see Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastuvõetava uue ühise kalanduspoliitikaga.

Ettepaneku üldeesmärk on tagada püügi- ja vesiviljelustegevuse kaudu pikaajalised jätkusuutlikud keskkonnatingimused ning toetada toiduvarude kättesaadavust. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on mere bioloogiliste elusressursside kasutamine nii, et sellega taastataks ja hoitaks kalavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, ning ettevaatus- ja ökosüsteemi põhimõtte rakendamine kalavarude majandamisel.

Komisjon on ka märkinud, et ta võtab koos käesoleva ettepanekuga vastu üldise teatise tulevase ühise kalanduspoliitika kohta, ettepaneku kalandus- ja vesiviljelustoodete turgude ühist korraldust käsitleva määruse kohta, teatise ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta ja aruande eespool nimetatud nõukogu määruse teatavate osade kohta.

II – ELi toimimise lepingu vastavad artiklid

Komisjoni ettepanekus on õigusliku alusena esitatud järgmine artikkel (allajoonitud kohad osutavad rakendussätetele):

Artikkel 43

1. Komisjon esitab ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas riikide turukorralduse asendamiseks ühega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise korralduse vormidest ning käesolevas jaotises täpsustatud meetmete rakendamiseks.

Nendes ettepanekutes võetakse arvesse käesolevas jaotises käsitletud põllumajandusküsimuste omavahelist seotust.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.”

3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise ning kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

4. Riikide turukorraldus võidakse vastavalt lõikele 2 asendada ühise korraldusega, mis on ette nähtud artikli 40 lõikes 1, kui:

(a) ühine korraldus võimaldab selle meetme vastu olevatele ja kõnealuse toodangu jaoks turukorraldust omavatele liikmesriikidele asjassepuutuvate tootjate tööhõive ning elatustaseme samaväärseid tagatisi, võttes arvesse võimalikke kohandamisi ja aja jooksul vajalikuks osutuvat spetsialiseerumist;

(b) selline korraldus tagab liidu piires samasugused kaubandustingimused, kui on riigi siseturul.

5. Kui teatud tooraine jaoks luuakse ühine korraldus enne, kui on olemas ühine korraldus vastava töödeldud toote jaoks, siis sellist toorainet, mida kasutatakse kolmandatesse riikidesse eksporditavate töödeldud toodete valmistamiseks, võib sisse vedada väljastpoolt liitu.

On tehtud ettepanek lisada õiguslikule alusele järgmine artikkel:

Artikkel 349

Võttes arvesse Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaana, Martinique'i, Réunioni, Saint-Barthélemy, Saint-Martini, Assooride, Madeira ja Kanaari saarte struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda, mida tingivad nende kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus mõnest tootest, mille püsivus ja koosmõju piiravad nende arengut, võtab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga komisjoni ettepaneku põhjal erimeetmed, mis on suunatud eriti aluslepingute kohaldamise tingimuste sätestamisele nendes piirkondades, kaasa arvatud ühine poliitika. Kui nõukogu võtab asjaomased erimeetmed vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt, teeb nõukogu samuti otsuse komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Esimeses lõigus osutatud meetmed on seotud eelkõige selliste valdkondadega nagu tolli- ja kaubanduspoliitika, maksupoliitika, vabatsoonid, põllumajandus- ja kalanduspoliitika, toorainete ja hädavajalike tarbekaupadega varustamise tingimused, riigiabi ning struktuurifondidele ja liidu horisontaalprogrammidele ligipääsu tingimused.

Nõukogu võtab esimeses lõigus osutatud meetmed, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade erilisi iseärasusi ja piiranguid, õõnestamata liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika terviklikkust ja sidusust.

III – Esildatud õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 on sätestatud ühise kalanduspoliitika üldine õiguslik alus ning parlament ja nõukogu kehtestavad selle poliitika eesmärkide täitmiseks seadusandliku tavamenetlusega vajalikud sätted.

ELi toimimise lepingu artikliga 349 nähakse ette õiguslik alus, et sätestada aluslepingute kohaldamise tingimused äärepoolseimates piirkondades, kaasa arvatud ühine poliitika, ning selleks võtab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga komisjoni ettepaneku põhjal erimeetmed nende piirkondade jaoks. Selle artikli kohaselt võtab nõukogu meetmed vastu üksinda ja parlamendiga üksnes konsulteeritakse. On siiski oluline märkida, et Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 3 kohaselt teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, kui ELi toimimise lepingu artiklis 349 ei ole sätestatud teisiti.

IV – Kohtupraktika õigusliku aluse kohta

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik tuginema kohtulikult kontrollitavatele objektiivsetele teguritele, sealhulgas akti eesmärgile ja sisule”.(3) Vale õigusliku aluse valik võib seega põhjustada kõnealuse akti tühistamise.

Käesoleval juhul tuleb seetõttu selgitada, kas ettepanek:

1. taotleb kaht eesmärki või kaht komponenti, millest üks on peamine või ülekaalukas eesmärk või komponent ja teine üksnes juhuslik; või

2. taotleb samaaegselt mitut eesmärki või omab mitut komponenti, mis on omavahel lahutamatult seotud, ilma et ükski neist oleks teiste suhtes teisejärguline või kaudne.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab õigusakt esimesel juhul põhinema ühel õiguslikul alusel, nimelt sellel, mida nõuab peamine või ülekaalukas eesmärk või komponent, ning teisel juhul vastavalt mitmel õiguslikul alusel.(4)

Kahe õigusliku aluse kasutamise võimalust ei välistata aga siiski täielikult põhjusel, et kummagi õigusliku aluse kasutamise menetlused on teineteisega kokkusobimatud.(5) Kahe õigusliku aluse võimaluse kasutamist on lubatud, kui sellega ei kaasne Euroopa Parlamendi õiguste piiramine. Kõnealusel juhul nähakse ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 ette seadusandliku tavamenetluse rakendamine, kusjuures ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on vajalik üksnes konsulteerimine Euroopa Parlamendiga. Kohus on sellisel juhul otsustanud seadusandliku tavamenetluse kasuks, kuna selle raames nähakse ette parlamendi suurem osalus.(6)

V – Esildatud määruse eesmärk ja sisu

Komisjoni sõnul on ettepaneku üldeesmärk „tagada püügi- ja vesiviljelustegevuse kaudu pikaajalised jätkusuutlikud keskkonnatingimused ning toetada toiduvarude kättesaadavust”(7).

Ettepaneku peamised erieesmärgid on toodud seletuskirjas: täpsustada ühise kalanduspoliitika eesmärgid; edendada ühise kalanduspoliitikaga hõlmatud poliitikaalgatuste kooskõla; kaitsta paremini mere bioloogilisi ressursse, eriti kalanduse mitmeaastaste majandamiskavade ja vette tagasi laskmise lõpetamise kaudu; toetada ühise kalanduspoliitika raames ökosüsteemi ja keskkonnapoliitikaid; sätestada merepiirkondadepõhise lähenemisviisi raames võetavate kaitsemeetmete piirkondlik jaotus; tugevdada kaitsepoliitika teadmistebaasi jaoks vajalike andmete kogumist ja teaduslikku nõustamist; lõimida välispoliitika täielikult ühisesse kalanduspoliitikasse; edendada vesiviljeluse arendamist; reformida ühise kalanduspoliitika ühine turupoliitika; luua 2014. aastaks õiguslik raamistik uuele rahastamisvahendile, mis toetab ühise kalanduspoliitika ja Euroopa Liidu 2020. aasta tegevuskava eesmärke; jätkuvalt edendada ja täiustada sidusrühmade kaasamist; ning hõlmata ühisesse kalanduspoliitikasse hiljuti vastuvõetud uus kontrollisüsteem.

Kalanduskomisjoni raporti projektis täpsustatakse eelnevat ning selle seletuskirjas väidetakse, et praegune ühine kalanduspoliitika on suures osas ebaõnnestunud ning pikka aega püsinud probleemide (ülepüük, liigsed püügivõimsused, paljude kalandussektori ettevõtete halb majandusseis, kalanduse allakäigust tingitud sotsiaalprobleemid paljudes rannikupiirkondades) lahendamine on osutunud võimatuks. Tehakse järeldus, et „uue alusmäärusega tuleb luua ambitsioonikas alus jätkuva negatiivse suundumuse ümberpööramiseks ning säästva ja eduka kalandussektori loomiseks Euroopa Liidus”.

Komisjoni ettepaneku sätetes viidatakse äärepoolseimatele piirkondadele ainult artikli 6 lõikes 3. Selles antakse liikmesriikidele luba lubada püügitegevust teostada üksnes kalalaevadel, mis on registreeritud Assooride, Madeira ja Kanaari saarte sadamates. Tuleks siiski märkida, et liikmesriikidele ettepaneku artiklis 35 kehtestatavad püügivõimsuse ülempiirid on toodud ka kavandatava määruse II lisas ning selles lisas ei ole iga liikmesriigi ülempiiride puhul äärepoolseimad piirkonnad mitte ainult kaasatud, vaid sätestatud on ka äärepoolseimate piirkondade ülempiirid. Artikli 35 lõikega 2 antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte püügivõimsuse ülempiiride ümberarvutamiseks. Tuleks märkida, et praeguses õigusaktis – nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002 – ei ole äärepoolseimate piirkondade jaoks erirubriike.

Kalanduskomisjoni raporti projektis on komisjoni pakutud tekstile 227 muudatusettepanekut. Nendest mainitakse äärepoolseimaid piirkondi ainult ühes (muudatusettepanek 23 põhjendusele 54):

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54) Näib asjakohane, et komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte uue nõuandekomisjoni loomiseks ning olemasolevate nõuandekomisjonide pädevusvaldkondade muutmiseks, võttes eelkõige arvesse Musta mere erilisi omadusi.

(54) Näib asjakohane, et komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte uue nõuandekomisjoni loomiseks ning olemasolevate nõuandekomisjonide pädevusvaldkondade muutmiseks, võttes eelkõige arvesse Musta mere ja äärepoolseimate piirkondade erilisi omadusi.

Põhjenduses viidatakse nõuandekomisjonidele, mis ettepaneku artiklite 52–54 kohaselt tuleb luua ja mille arvu ja pädevusvaldkonnad määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega ettepaneku artiklis 55 sätestatud menetluse teel.

Raporti projektile on esitatud veel 2322 muudatusettepanekut. Paljud nendest muudatusettepanekutest käsitlevad äärepoolsemaid piirkondi, eelkõige muudatusettepanekud 228 ja 1780, milles tehakse ettepanek võtta õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikkel 349 ning lisada uus artikkel äärepoolseimate piirkondade jaoks nõuandekomisjoni loomiseks, mis oleks eraldiseisev siseveekogude jaoks moodustatavast nõuandekomisjonist:

Muudatusettepanek  228

Alain Cadec

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 3 a (uus)

 

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349,

Muudatusettepanek  1780

Alain Cadec

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – artikkel 24 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 a

 

Nõuandekomisjonide konsulteerimistegevus

 

1. Äärepoolseimate piirkondade nõuandekomisjon moodustatakse kooskõlas artikliga 53.

 

2. Sisevete kalapüügi nõuandekomisjon moodustatakse kooskõlas artikliga 53.

Muudatusettepanek 320 (mis on identne muudatusettepanekuga 321) ja 2036 viitavad samuti ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja tõstatavad küsimuse äärepoolseimate piirkondade eriolukorrast:

Muudatusettepanek  320

Estelle Grelier, Patrice Tirolien

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Tuleb toetada selliste kesksete sektorite, näiteks kalanduse ja vesiviljeluse arengut, kus äärepoolseimatel piirkondadel on võimalused spetsialiseeruda ja suured suhtelised eelised. Piirkonnapõhise ühise kalanduspoliitika rakendamiseks on vaja tunnistada nende eristaatust ning kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja artikli 355 lõiget 1.

Muudatusettepanek  2036

Luís Paulo Alves

Ettepanek võtta vastu määrus

V osa – artikkel 34 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Ilma et see suurendaks kalapüügi mahtu, võivad äärepoolseimad piirkonnad oma eripära tõttu ja vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 saada jätkuvalt spetsiifilist abi oma laevastike moderniseerimiseks, et suurendada ohutust ja parandada töötingimusi.

Tuleks ka märkida, et parlament võttis 18. aprilli 2012 vastu resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta äärepoolseimates piirkondades, mis sisaldab järgmist (rõhuasetused lisatud):

avaldab kahetsust, et ühise kalanduspoliitika reformi ettepanekus ei arvestata piisavalt äärepoolseimate piirkondade olukorra ja tegelikkusega; juhib tähelepanu äärepoolseimate piirkondade merelisele mõõtmele ja kalanduse tähtsusele maakasutuse planeerimisel ja kohaliku elanikkonna tööhõive jaoks tulenevalt nende piirkondade majandusvööndist, mille potentsiaal peab väljenduma konkreetsetes meetmetes tõelise meremajanduse arendamiseks ja mida tuleb Euroopa integreeritud merenduspoliitikas nõuetekohaselt arvesse võtta; tuletab meelde kasvavat majanduslikku huvi äärepoolseimate piirkondade merepõhja tohutu biogeneetilise ja mineraalse rikkuse vastu, mida oleks oluline uues äärepoolseimate piirkondade strateegias arvesse võtta, et arendada välja merel põhinev teadmistepõhine majandus; toetab kõnealusega seoses äärepoolseimate piirkondade seadmist ELi merenduspoliitika keskmesse, rõhutades rolli, mis neil võiks olla merede ja rannikualade jätkusuutlikul kasutamisel ning rahvusvahelises merenduse juhtimises, ning asjaolu, et Atlandi ookeanis asuvad äärepoolseimad piirkonnad tuleb kaasata väljatöötamisel olevasse Atlandi ookeani strateegiasse.(8)

Lisaks tegi Prantsuse senat eelnevale reageerides seoses ELi toimimise lepingu protokollis nr 2 sätestatud subsidiaarsuse kontrolli menetlusega järgmise avalduse:

Jagab Euroopa Parlamendi seisukohta, et ELi toimimise lepingu artiklit 349, milles lubatakse äärepoolseimate piirkondade puhul nende ebasoodsat olukorda arvestades erimeetmeid, kasutatakse ebapiisavalt, ning nõuab seetõttu, et Euroopa Komisjon näeks ühise kalanduspoliitikaga seotud ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevates määrustes ette erisätted äärepoolseimate piirkondade kohta.(9)

VI – Kohase õigusliku aluse määramine

Kohase õigusliku aluse määramiseks käesoleval juhul tuleb kaaluda, kas ettepaneku peamine või ülekaalukas eesmärk on kehtestada ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks vajalikud sätted või kas äärepoolseimate piirkondade kalapüügi jaoks erimeetmete vastuvõtmise eesmärk on lahutamatult seotud ega ole teisejärguline ja kaudne.

Komisjoni ettepaneku üldeesmärk on tagada püügi- ja vesiviljelustegevuse kaudu pikaajalised jätkusuutlikud keskkonnatingimused ning toetada toiduvarude kättesaadavust, samas kui kalanduskomisjoni raporti projektis rõhutatakse, et kavandatud määrusega tuleks luua alus kalandussektori jätkuva negatiivse suundumuse ümberpööramiseks ning säästva ja eduka kalandussektori loomiseks Euroopa Liidus.

Sellel taustal on ettepanekus sisalduvad praegused sätted, mis lubavad erimeetmeid äärepoolseimatele piirkondadele, nimelt artikli 6 lõike 3 sätted registreeritud kalalaevade kohta ja artikli 35 sätted püügivõimsuse ülempiiri kohta, oma kohaldamisala poolest piiratud ja seetõttu ühise kalanduspoliitika põhialuste loomise ülekaaluka eesmärgi suhtes üksnes juhuslikud.

Tuleks siiski märkida, et käesolev analüüs tuleb veel kord läbi vaadata, kui võetakse vastu ükskõik milline eespool toodud äärepoolseimate piirkondade jaoks erimeetmeid kehtestatavatest muudatusettepanekutest, nt need, milles nähakse ette nõuandekomisjoni loomine äärepoolseimate piirkondade jaoks, sest see võib muuta eespool nimetatud kaaluvahekorda ja seda, et meetmed on ühise kalanduspoliitika seisukohast teisejärgulised ja kaudsed. Käesolevat järeldust toetab ka eespool nimetatud parlamendi resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta äärepoolseimates piirkondades ning Prantsuse senati avaldus, mis mõlemad nõuavad kavandatavas määruses äärepoolseimatele piirkondadele erimeetmeid.

Kui edasine seadusandlik menetlus ja võimalikud läbirääkimised teise lugemise kokkuleppe kohta toovad ettepanekule juurde veel muudatusettepanekuid, milles esitatakse nimetatud lisasätted, mis võimaldavad äärepoolseimatele piirkondadele erimeetmeid kas otseselt või seadusandliku võimu delegeerimise kaudu, peaks õiguskomisjon õigusliku aluse uuesti läbi vaatama, et teha kindlaks, kas need sätted on ühise kalanduspoliitika seisukohast üksnes juhuslikud või tekib neist eesmärk, mis ei ole teisejärguline ega kaudne, nii et õigusliku alusena tuleks lisada ka ELi toimimise lepingu artikkel 349.

Komisjoni esitatud teise küsimuse kohta tuleks märkida, et kuigi ELi toimimise lepingu artikkel 349 erinevalt artikli 43 lõikest 2 ei näe ette seadusandliku tavamenetluse kasutamist, on selles sätestatud, et nõukogus on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Järelikult ei ole need artiklid menetluslikult ühitamatud.

VII – Järeldus ja soovitus

Eespool toodud analüüsist lähtuvalt tuleks kalanduskomisjoni esitatud küsimustele vastata järgmiselt:

1. Ettepanekule selle praegusel kujul on ainsaks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, kuid kui ettepanekut muudetakse, et lisada sellesse sätted, mis võimaldavad äärepoolseimate piirkondade puhul rakendada erimeetmeid, tuleb uuesti kaaluda, kas nende sätete tulemusena tekib eesmärk, mis ei ole ühise kalanduspoliitika seisukohast vaid juhuslik ja mille tõttu tuleks õigusliku alusena lisada ka ELi toimimise lepingu artikkel 349.

2. ELi toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 349 võib kasutada ühise õigusliku alusena hoolimata sellest, et nad näevad ette erinevate seadusandlike menetluste kasutamise.

Seetõttu otsustas õiguskomisjon oma 17. septembri 2012. aasta koosolekul ühehäälselt(10) anda Teile järgmise soovituse: ainus kohane õiguslik alus ettepanekule selle praegusel kujul on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

(1)

COM(2009)0163.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

(3)

Otsus kohtuasjas C- 45/86: komisjon v. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1439, punkt 5; otsus kohtuasjas C-440/05: komisjon v. nõukogu, EKL 2007, I-9097; kohtuasi C-411/06: komisjon v. parlament ja nõukogu (8. september 2009) (ELT C 267, 7.11.2009, lk 8).

(4)

Vt eespool toodud kohtuasja C-411/06, p. 46-47.

(5)

Otsus kohtuasjas C-178/03: komisjon v. Euroopa Parlament ja nõukogu [2006] EKL lk I-107, punkt 57; otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punktid 17-25.

(6)

Otsus kohtuasjas C-155/07: Euroopa Parlament v. nõukogu, EKL 2008, lk I-8103, punktid 75-79.

(7)

Vt. COM(2011)0425, lk 2.

(8)

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2012. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades strateegia „Euroopa 2020” kontekstis, P7_TA(2012)0125, lõige 17.

(9)

3. juuli 2012. aasta Euroopa resolutsioon, milles käsitletakse Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade kalanduse tegeliku olukorra arvessevõtmist Euroopa Liidu poolt.

(10)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Raffaele Baldassarre (aseesimees), Edit Bauer (kodukorra artikli 187 lõike 2 kohaselt), Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Piotr Borys, Françoise Castex (aseesimees), Christian Engström, Marielle Gallo, Eva Lichtenberger (raportöör), Antonio Masip Hidalgo, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner (aseesimees), Dagmar Roth-Behrendt, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Axel Voss, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka, Charalampos Angourakis (kodukorra artikli 187 lõike 2 kohaselt).


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2012)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta

(COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD))

Arvamuse koostaja: Isabella Lövin

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat reformitakse praegu. Kuna ühise kalanduspoliitika reguleerimisala on ülemaailmne – Euroopa Liit impordib üle 60% tarbitavast kalast ning liidu kalalaevastikud püüavad terves maailmas –, on äärmiselt oluline, et liidu eesmärgid ja meetmed oleksid nii ELis kui ka väljaspool ELi omavahel kooskõlas, eriti suhetes arengumaadega. Parim viis ühise kalanduspoliitika välise mõju vähendamiseks on teha kindlaks, et Euroopa Liidu kalavarude majandamise poliitikas rakendatakse pikaajalise keskkonnaalase jätkusuutlikkuse põhimõtteid, et vähendada sõltuvust väljaspool liitu asuvatest kalavarudest.

Üldise arvamuse kohaselt piirdub välismõõde Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete kalanduslepingutega (praegu nimetatakse neid kalandusalasteks partnerluslepinguteks, mida komisjon soovib ümber nimetada jätkusuutlikeks kalanduskokkulepeteks) ning piirkondlike kalandusorganisatsioonidega. Kuid Euroopa Liidu kalastushuvid hõlmavad ka eralepinguid ELi laevaomanike ning kolmandate riikide vahel, ühisettevõtteid ning muid investeerimisvorme. Sel määral, mil ELi õigus seda võimaldab, peavad ka selliste tegevuste ja suhete eesmärgid olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega.

Esimest korda teeb komisjon ettepaneku lisada ühise kalanduspoliitika algmäärusesse välismõõdet puudutavad sätted, kuigi ettepanek hõlmab ainult artikleid kahepoolsete kalanduslepingute ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohta.

Peamised esildatud põhimõtted on järgmised:

· EL peaks edendama kalavarude majandamist, et säilitada kalavarud kõrgemal maksimaalse jätkusuutlikkuse tasemetest (artikli 39 lõige 2);

· kahepoolsete lepingute sõlmimist peaks kaaluma vaid kogupüügi ülejäägi puhul, mida rannikuriigid ei suuda ära kasutada (artikli 41 lõige 2);

· kalavarudele juurdepääsuks antav rahaline abi ei tohiks olla seotud rahaliste vahenditega, mida kasutatakse valdkondlikuks arenguks kolmandates riikides (artikkel 42).

Arengukomisjon peaks neid ettepanekuid täielikult toetama.

Küllaltki vastuoluliselt soovib komisjon kohustada liikmesriike looma ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, milles määratakse üksikisikutele või ettevõtjatele pikaajalised kalapüügiõigused, mida nad saaksid omavahel vahetada. Selline protsess toob tihti kaasa kalapüügiõiguste koondumise ning isegi spekuleerimise kalapüügivõimalustega. Komisjon teeb ettepaneku jätta kahepoolsete lepingut alusel saadud kalapüügivõimalused väljapoole kõnealust süsteemi, aga jätab võimaluse luua selline turupõhine süsteem, mis võimaldab kalastada nende riikide vetes, kellega Euroopa Liit ei ole sõlminud kahepoolset kalanduslepingut, ning ka rahvusvahelistes vetes. On ülimalt tähtis, et seda süsteemi ei kohaldataks nende vete suhtes, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Selle kohta on esitatud muudatusettepanek.

Algmäärusesse tuleb lisada muud ühist kalanduspoliitika välismõõdet puudutavad sätted, eelkõige arengumaade seisukohast oluline osa. Selle kohta on esitatud ka mitu muudatusettepanekut.

Välise kalanduspoliitika paljud aspektid on küllaltki ebaselged ning ei sisalda piisavalt avalikku teavet saagi, Euroopa Liidu lipu all sõitvate laevade kalapüügi, ELi ning teiste laevastike mõju kohta valdkonnale jne. Läbipaistvuse suurendamiseks on esitatud mitu muudatusettepanekut.

Kalanduslepinguid on paljude aastate jooksul palju kritiseeritud, mõnikord ka väljateenitult. Õiglaselt läbiräägitud ning nõuetekohaselt rakendatud ELi kahepoolsete lepingutega on siiski palju rohkem võimalik aidata kaasa mere ressursside säästvale kasutamisele kui nende lepingute lõpetamisega, kuna liidu seotus jätkuks varjatuna, sealhulgas ka eralepingute näol, mille üle puuduks igasugune demokraatlik järelevalve.

Esildatud on mitu lisasätet, mis puudutavad kahepoolseid kalanduslepinguid, lisatud on ka klausel inimõiguste austamise ja rahvusvaheliste tööseaduste järgimise kohta.

Hiljutistesse kalanduslepingutesse on lisatud ainuõiguslikkuse klausel, mille kohaselt on laevadel lubatud tegutseda ainult nende kolmandate riikide vetes, kellega EL on sõlminud lepingu, kui see on lisatud lepingu tingimustesse. Selline klausel tuleks lisada algmäärusesse koos sättega, mis takistaks laevadel korduvalt lippu muuta, et nad ei saaks mitme riigi arvelt kasu. Sellist lipu vahetamist ei tohiks lubada, kui laev soovib kalastada ELi kahepoolse lepingu alusel.

Tunnustada tuleb Euroopa Liidu eesmärki siduda ennast rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega edendamaks jätkusuutlikku kalandust üle kogu maailma. Hästi hallatud ülemaailmne kalandussektor aitaks kaasa arengueesmärkide saavutamisele, näiteks aitaks tagada toidu nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. Kuid selleks, et EL oleks edukas, on äärmiselt oluline, et seda tööd koordineeritakse ja toetatakse ELi arengupoliitikaga. Arengumaades on suur vajadus suutlikkuse suurendamise järele järelevalve, kontrolli ning seire valdkonnas, kalavarude hindamisel ning kalavarude majandamisel. Kui EL ei osale suutlikkuse suurendamises maksimaalselt, kasutades kõiki poliitikapõhimõtteid koordineeritud viisil, võib jääda mulje, et EL nõuab arengumaadelt kalandussektoris võimatut, õõnestades nõnda kõiki võimalusi oma visiooni edukaks rakendamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a) Ühine kalanduspoliitika peaks olema kooskõlas liidu arengupoliitika suundadega ja aitama kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) kooskõla integreeritud merenduspoliitikaga ja Euroopa Liidu muude poliitikatega.

(f) kooskõla integreeritud merenduspoliitikaga ja Euroopa Liidu muude poliitikatega ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) läbipaistvus ning juurdepääs informatsioonile vastavalt Århusi konventsioonile, sealhulgas välismõõtme puhul.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Seda süsteemi ei kohaldata väljaspool liitu asetsevate vete suhtes.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

Kalapüügivõimaluste eraldamine

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriik eraldab läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekantavad püügikontsessioonid iga varu või varude rühma jaoks, mille püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt artiklile 16, v.a jätkusuutlike kalanduskokkulepete alusel omandatud kalapüügivõimalused.

2. Iga liikmesriik võib eraldada läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekantavad püügikontsessioonid iga varu või varude rühma jaoks, mille püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt artiklile 16, v.a jätkusuutlike kalanduskokkulepete alusel omandatud kalapüügivõimalused.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

VII osa – I jaotis – artikkel 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

I JAOTIS

 

ÜLDEESMÄRGID

 

Artikkel 38 a

 

Ühise kalanduspoliitika välismõõde on kooskõlas liidu keskkonna-, arengu- ning kaubanduspoliitikaga. Selle abil üritatakse saavutada samu eesmärke ning edendada samu kalavarude majandamise standardeid, mida kohaldatakse liidu vete suhtes.

 

Euroopa Liit koordineerib aktiivselt arengukoostööalast poliitikat välise kalanduspoliitikaga, et pakkuda arengumaadele tõhusat tuge ülemaailmse jätkusuutliku kalanduse haldamise rakendamisel.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad järgivad nõudeid esimeses lõikes viidatud meetmete abil. Nõuete eiramisel võib komisjon rakendada parandusmeetmeid.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kolmandate riikidega sõlmitavad jätkusuutlikud kalanduskokkulepped kehtestavad õigusliku, majandusliku ja keskkonnaalase raamistiku liidu kalalaevade püügitegevusele kolmanda riigi vetes.

1. Kolmandate riikidega sõlmitavad jätkusuutlikud kalanduskokkulepped kehtestavad õigusliku, majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase raamistiku liidu kalalaevade püügitegevusele kolmanda riigi vetes. Lepetega aidatakse saavutada kolmandates riikides säästev areng ja ülemaailmses plaanis vastutustundlik kalapüük.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liidu kalalaevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, mille kolmas riik on kindlaks määranud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni artikli 62 lõikes 2 osutatud viisil ja mis on tuvastatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida kõnealune kolmas riik ja liit kõnealuste varude kohta vahetavad, et tagada kalavarude säilitamine kõrgemal maksimaalse jätkusuutlikkuse tasemetest.

2. Liidu kalalaevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, mille kolmas riik on kindlaks määranud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni artikli 62 lõikes 2 osutatud viisil ja mis on tuvastatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida kõnealune kolmas riik ja liit kõikide laevastike kõnealuste varude kohta vahetavad, et tagada kalavarude säilitamine kõrgemal maksimaalse jätkusuutlikkuse tasemetest.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Jätkusuutlikes kalanduskokkulepetes sätestatakse, et kolmandas riigis asuvate kalavarude püügiluba antakse ainult kalalaevadele, mis on liidu lipu all sõitnud 24 kuu jooksul enne kalapüügiloa taotlemist. Ükski liidu kalalaev ei tohi tegutseda kolmandas riigis, kellega Euroopa Liit on sõlminud jätkusuutliku kalanduskokkuleppe, väljaspool selle kokkuleppe sätteid.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Liidu tasandil tehakse jõupingutusi selleks, et jälgida liidu nende kalalaevade tegevust, mis töötavad kolmandate riikide vetes väljaspool jätkusuutliku kalanduskokkuleppe raamistikku. Sellised kalalaevad peaksid järgima samu peamisi põhimõtteid, mida kohaldatakse liidus püügiga tegelevate kalalaevade suhtes.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides sätestatud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine on jätkusuutlike kalanduskokkulepete lahutamatu osa.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d. Enne järgmise protokolli üle peetavate läbirääkimiste alustamist korraldatakse iga protokolli mõju kohta sõltumatu hindamine, kuhu lisatakse teave saagi ning kalandustegevuse kohta. Hindamiste tulemused on avalikud.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) katta osa kolmanda riigi vete kalavarudele juurdepääsu kuludest;

(a) katta osa kolmanda riigi vete kalavarudele juurdepääsu kuludest, seejuures katavad kalavarudele juurdepääsu saajad järjest suurema osa kuludest;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kehtestada haldusraamistik, mis hõlmab vajalike teadus- ja uurimisasutuste loomist ja käigushoidmist, seiret, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust ning muid suutlikkuse suurendamise elemente, mis on seotud kolmanda riigi jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamisega. Kõnealust rahalist abi antakse tingimusel, et konkreetsed eesmärgid on saavutatud.

(b) kehtestada haldusraamistik, mis hõlmab vajalike teadus- ja uurimisasutuste loomist ja käigushoidmist, seiret, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust, läbipaistvust, osalust ja vastutusmehhanisme ning muid suutlikkuse suurendamise elemente, mis on seotud kolmanda riigi jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamisega. Kõnealust rahalist abi antakse tingimusel, et konkreetsed eesmärgid on saavutatud ning et abi on kooskõlas ja täiendab asjakohase kolmanda riigi rakendatavaid arenguprogramme ja -projekte.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Piiramata kolmandate riikidega sõlmitud jätkusuutlike kalanduskokkulepete raames ühiskomisjonidele antud järelevalvevolituste kohaldamist, kasutatakse sellise abi puhul avatud ja vastutustundlikku läbivaatamismehhanismi, mis hõlmab avalikult kättesaadavaid finantsauditeid ning Euroopa Komisjoni poolt tellitud sõltumatuid hinnanguid finantsabi tulemuste kohta.

MENETLUS

Pealkiri

Ühine kalanduspoliitika

Viited

COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

13.9.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

13.9.2011

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Isabella Lövin

29.8.2011

Arutamine parlamendikomisjonis

23.4.2012

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Michael Cashman, Véronique De Keyser, Nirj Deva, Leonidas Donskis, Catherine Grèze, Filip Kaczmarek, Michał Tomasz Kamiński, Gay Mitchell, Norbert Neuser, Jean Roatta, Birgit Schnieber-Jastram, Michèle Striffler, Keith Taylor, Eleni Theocharous, Patrice Tirolien, Ivo Vajgl, Anna Záborská, Iva Zanicchi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Gesine Meissner, Csaba Őry, Judith Sargentini, Patrizia Toia

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Ioan Enciu, Gabriele Zimmer


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (22.6.2012)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta

(COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD))

Arvamuse koostaja: François Alfonsi

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika on asendamatu kalavarude jätkusuutlikuks majandamiseks igas aspektis – nii keskkonnaalases, majanduslikus kui ka sotsiaalses. Siiani ei ole ühine kalanduspoliitika andnud oodatud tulemusi ja komisjon soovitab kasutusele võtta uuendatud ühise kalanduspoliitika, et vältida jätkuvat tõsist kalavarude ammendumist, laevastiku liigset püügivõimsust, madalat kasumlikkust ja ning paljude laevastike vähest majanduslikku paindlikkust. Seetõttu tuleb mõned ühise kalanduspoliitika elemendid üle vaadata, et saavutada üldine eesmärk: tagada kalapüügi ja vesiviljeluse alane tegevus, mis looks pikas perspektiivis jätkusuutlikud keskkonnatingimused ning aitaks kaasa toiduvarude kättesaadavusele.

Uuendatud poliitika peaks olema suunatud mere elusressursside kasutamisele, et taastada ja säilitada kalavarud vähemalt sellisel tasemel, mis tagaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Selline süsteem tuleks sisse seada niipea kui võimalik, kuna selle tulemusel hakkaks kalavarude üldine seisukord paranema, mis omakorda tooks kaasa olulise paranemise majanduses ja sotsiaalvaldkonnas. Teisest küljest aitaks keskkonna heale seisundile kaasa ka soovimatu püügi vähendamine, saagi vette tagasi laskmise lõpetamine ja võimalikult vähene negatiivne mõju ökosüsteemidele, mida aitaks muu hulgas saavutada selektiivsete püügivahendite väljatöötamine.

Ühise kalanduspoliitika keskseks põhimõtteks peaks jääma võrdne ligipääs vetele ning samuti mere elusressursside kaitse, mis peab jääma ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamise aluseks. Ressursside kaitseks on eriti olulised mitmeaastased majandamiskavad, mis aitavad hoida kalavarude kasutamise jätkusuutlikul tasemel. Lisaks on endiselt vajalik laevastiku haldamise põhipoliitika koos iga liikmesriigi jaoks eraldi kehtestatud püügivõimsuse ülempiiridega.

Ühine kalanduspoliitika peaks toetama säästva vesiviljelussektori keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arendamist. Säästev vesiviljelus, mida juhitakse asjakohaselt, nii et keskkonnale tekitatav kahju oleks minimaalne, võib ranniku- ja maapiirkondades aidata kaasa toiduga kindlustatusele, majanduskasvule ning töökohtade loomisele. Märkimisväärset edu on võimalik saavutada juhul, kui liikmesriigid töötavad Euroopa Liidu strateegiliste suuniste põhjal välja riiklikud strateegiakavad, mis aitavad kaasa vesiviljeluse jätkusuutlikule arendamisele äritegevuse turvalisuse ning vetele ja muudele aladele juurdepääsu tagamise teel. Sellega seoses on ka Natura 2000 kaitstud merealade võrgustiku toetamine eluliselt tähtis investeering. Vesiviljeluse arendamisel on selge Euroopa Liidu mõõde, sest ühe liikmesriigi tasandil tehtavad strateegilised valikud võivad mõjutada naaberliikmesriikide arengut samas valdkonnas. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus teada saada, mida teised liikmesriigid kavatsevad edaspidi vesiviljeluse arendamiseks ette võtta.

Ühise kalanduspoliitika jaoks on järgmiseks majandusperioodiks kokku ette nähtud 6,68 miljardit eurot (rahastamine toimub kalandusfondi kaudu).

Arvamuse koostaja toetab kavandatava reformi üldist suunda.

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek võtta vastu esimese lugemise seisukoht ja toetada komisjoni ettepaneku üldist suunda.

Eelarvekomisjon esitab üksikasjalise hinnangu eelarveliste aspektide kohta oma arvamuses ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlev määrus. Selles tuleks käsitleda väikesemahulise kalapüügi jaoks antavat eritoetust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel1; kordab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus on vaja piisavalt lisavahendeid, et liit saaks ellu viia oma olemasolevad poliitilised prioriteedid, täita Lissaboni lepingus sätestatud uued ülesanded ning reageerida ootamatutele sündmustele; nõuab juhul kui nõukogu seda seisukohta ei jaga, et ta määratleks selgelt need poliitilised prioriteedid või projektid, mis võiks täiesti kõrvale jätta, hoolimata nende tõendatud lisandväärtusest Euroopa jaoks

 

______________

 

1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0266.

Muudatusettepanek  2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Lõige 1 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. juhib tähelepanu asjaolule, et ettepaneku hinnanguline finantsmõju on vaid seadusandjale suunatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

MENETLUS

Pealkiri

Ühine kalanduspoliitika

Viited

COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD)

Vastutav komisjon

     istungil teada andmise kuupäev

PECH

13.9.2011

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

     istungil teada andmise kuupäev

BUDG

13.9.2011

Arvamuse koostaja

     nimetamise kuupäev

François Alfonsi

8.9.2011

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Richard Ashworth, Francesca Balzani, Zuzana Brzobohatá, Andrea Cozzolino, Eider Gardiazábal Rubial, Jens Geier, Ivars Godmanis, Lucas Hartong, Jutta Haug, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Giovanni La Via, Barbara Matera, Claudio Morganti, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Dominique Riquet, Alda Sousa, László Surján, Angelika Werthmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Jürgen Klute, Jan Mulder, María Muñiz De Urquiza, Theodor Dumitru Stolojan


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (14.5.2012)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta

(COM(2011)0425 – C7-0198/2011 – 2011/0195(COD))

Arvamuse koostaja: Chris Davies

LÜHISELGITUS

Pakiline vajadus ühise kalanduspoliitika reformi järele ei saaks olla ilmsem. Euroopa vete kalavarud on viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud ning on oht, et mõned liigid ei pruugi säilida. Iga neljas püütud kala raisatakse täielikult, visatuna surnuna üle parda, ja ometi imporditakse praegu rohkem kui 60% Euroopas tarbitavast kalast. Kalalaevu on liiga palju ja need püüavad liiga vähe kalu, kuid sellegipoolest suureneb Euroopa kalalaevastiku püügivõimsus igal aastal 3% võrra. Kalatööstus toob vaevu kasumit ning paljudel juhtudel hoitakse seda elus vaid toetuste abil. Pidevad rahalised raskused soodustavad lühinägelikku mõtteviisi ja jätkusuutmatuid halbu tavasid, mis on merekeskkonda tõsiselt kahjustanud.

Nii see edasi minna ei saa.

Kalavarud vähenesid juba kaua enne seda, kui ühine kalanduspoliitika 1983. aastal jõustus. Ajaloolistest tõenditest selgub, et mõnel juhul randusid tuulest ja purjedest sõltuvad puust kalalaevad 100 aastat tagasi, palju suurema kalalastiga kui tänapäeva kõrgtehnoloogilised laevad, ja kalad olid keskmiselt palju suuremad.

Ülepüügil on pikk ajalugu, kuid ühine kalanduspoliitika on selle ohjeldamiseks vähe teinud. Selle põhjus ei ole mitte ELi ühiste eeskirjade idee, vaid poliitika ise ja eelkõige selle kohaldamine. Valdav on olnud lühinägelik mõtteviis. Väidetavalt on iga-aastastel ministrite kohtumistel määratud kvoodid keskmiselt 48% suuremad kui teaduslikult soovitatud. Selle tagajärjel on kalade arv vähenenud ja püütavad kalad on väiksemad. Praegune tegevus ei suuda tagada jätkusuutlikku kalaga varustamist.

Õnneks on meie veed suutelised pakkuma elupaika palju rohkematele kaladele, kui seal praegu on, ja mitte kõik poliitilised otsused ei ole osutunud valeks. Mõnel juhul on kalavarude vähenemine pööratud kasvuks. Vähe, kuid üha rohkem on juhtumeid, kus ELi poliitika abil on kalavarud taastunud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemele. See peaks olema meie üldeesmärk.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku viia ellu kaugeleulatuvad reformid, mis hõlmavad järgmisi põhivaldkondi:

· kõiki kalavarusid käsitlevate pikaajaliste majanduskavade koostamine, mille eesmärk on saavutada aastaks 2015 maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tase;

· iga-aastane kalapüügivõimaluste eraldamine, mis tugineb kindlalt teaduslikel soovitustel või nende puudumisel ettevaatusprintsiibi rakendamisel;

· kaubanduslike liikide surnud kalade vette tagasi laskmise keeld;

· õigustepõhise juhtimise (ülekantavate püügikontsessioonide) kasutuselevõtt kogu Euroopas, mis annab kaluritele ärilised stiimulid säästvaks püügiks ja liigsete püügivõimsuste probleemiga tegelemiseks;

· lõpu tegemine mikrojuhtimisele Brüsselist ja jooksvate otsuste detsentraliseerimine piirkondlikele asutustele, kes saavad võtta arvesse kohalikke olusid;

· nõuded, et kolmandate osapoolte vetes kalastades täidaks Euroopa laevastik kõrgeid standardeid;

· vesiviljeluse arendamise stimuleerimine kogu Euroopas.

Euroopa Komisjon on nende eesotsas, kes soovivad muutusi, ning arvamuse koostaja tervitab ja pooldab käesolevas määruse projektis olevaid komisjoni ettepanekuid. Kõigil juhtudel aga ei ole selles dokumendis selgelt väljendatud, kuidas esitatud ettepanekud praktiliselt toimiksid. Vaja on täiendavaid tagatisi, et kindlustada eesmärkide täitmine ning edendada jätkusuutlikkust, ja edasisi meetmeid eeskirjade täitmise tagamiseks.

Arvamuse koostaja eesmärk on oma muudatusettepanekutega saavutada järgmist:

· edendada kalavarude taastamise meetmeid;

· suurendada pikaajaliste majandamiskavade esmatähtsust ning piirata valitsuste võimalusi iga-aastaste kvootide määramisel teaduslikud soovitused tähelepanuta jätta;

· sillutada teed vette tagasi laskmise keelu laiendamiseks kõigile kalaliikidele;

· kaitsta paremini merekeskkonda;

· näidata, et liikmesriigid saavad õigustepõhise juhtimise (ülekantavate püügikontsessioonide) süsteeme kohandada riiklike prioriteetide täitmise ja erihuvide kaitsega;

· luua suuremad võimalused väikesemahulisele ja vähese mõjuga kalapüügile;

· muuta rangemaks standardid, mida ELi laevad välisvetes kalastades täitma peavad;

· lahendada vesiviljeluse arendamisega seotud probleemid;

· rõhutada, et kalanduspoliitika peab olema läbipaistev ning avatud avalikkuse kontrollile.

Muudatusettepanekute kavandamisel tundis arvamuse koostaja heameelt järgmiste organite esindajate soovituste üle: Euroopa Komisjon; Taani, Prantsusmaa, Islandi, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsused; Aquaculture Stewardship Council; BalticSea2020; Birdlife; Client Earth; Greenpeace; New Under Ten Fishermen's Association; Ocean 2012; Oceana; Pew Environment Group, UN FAO; WWF.

Esitatud ettepanekute eest on aga vastutav üksnes arvamuse koostaja ise.

MUUDATUSEttepanekud

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Ühise kalanduspoliitika reguleerimisala laieneb mere bioloogiliste ressursside kaitsele, majandamisele ja kasutamisele. Lisaks laieneb ühise kalanduspoliitika reguleerimisala seoses selle eesmärke toetavate turu- ja finantsmeetmetega magevee bioloogilistele ressurssidele ja vesiviljelusele, samuti kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisele ja turustamisele, kui see toimub liikmesriikide territooriumil või liidu vetes, k.a kalalaevadel, mis sõidavad kolmanda riigi lipu all ja on seal registrisse kantud, või Euroopa Liidu kalalaevadel või kui seda teevad liikmesriikide kodanikud, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust ning järgides ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 117 sätteid.

(2) Ühise kalanduspoliitika reguleerimisala laieneb mere bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale majandamisele ning merekeskkonnale põhjustatava mõju minimeerimisele. Lisaks laieneb ühise kalanduspoliitika reguleerimisala seoses selle eesmärke toetavate turu- ja finantsmeetmetega magevee bioloogilistele ressurssidele ja vesiviljelusele, samuti kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisele ja turustamisele, kui see toimub liikmesriikide territooriumil või liidu vetes, k.a kalalaevadel, mis sõidavad kolmanda riigi lipu all ja on seal registrisse kantud, või Euroopa Liidu kalalaevadel või kui seda teevad liikmesriikide kodanikud, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust ning järgides ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 117 sätteid.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Ühine kalanduspoliitika peaks tagama pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste toetamise kalapüügi ja vesiviljelustegevuste kaudu. Lisaks peaks ühine kalanduspoliitika toetama tootlikkuse kasvu, kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, stabiilseid turgusid, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.

(3) Ühine kalanduspoliitika peaks tagama pikaajalise jätkusuutliku majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse stabiilsuse toetamise kalapüügi ja vesiviljelustegevuste kaudu. Lisaks peaks ühine kalanduspoliitika toetama tootlikkuse kasvu, toiduga kindlustatuse tagamist, kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, inimväärseid töötingimusi sektori töötajatele ja stabiilseid turgusid, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.

Selgitus

See on keeleline muudatus – ei ole selge, mida „tingimuste tagamine” tähendama peaks. Pikaajalise jätkusuutliku keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamine peaks olema üks ühise kalanduspoliitika peamisi eesmärke. EL impordib praegu umbes 60% liidus tarbitavast kalast. Ühise kalanduspoliitikaga tuleks mereressursse majandada nii, et kalavarud taastuvad tasemetele, mis tagavad Euroopas toiduga kindlustatuse. Paljusid töötajaid, kes ei ole ELi kodanikud – eelkõige neid, kes töötavad avamerel – ei kaitse ELi sotsiaalsed õigusaktid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Alusleping ei tohiks olla takistuseks liidu kohustusele hallata säästvalt mereressursside kasutamist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, seades selle prioriteediks mere bioloogiliste ressursside kasutamistasemete tagamise, mis võimaldaksid varusid taastada ja hoida tasemel, mis kindlustaks püütavate varude populatsioonide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015. Teadusliku teabe vähesuse puhul võib osutuda vajalikuks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendajate kasutamine.

(5) Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, seades selle prioriteediks, et tagatakse püütavate varude populatsiooni tasemete taastamise ja hoidmise kõrgemal tasemest, mis kindlustaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015. Teadusliku teabe vähesuse puhul tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlik kasutamine peaks põhinema asutamislepingu artikli 191 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ettevaatusprintsiibi rakendamisel.

(7) Mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlik majandamine peaks põhinema aluslepingu artikli 191 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ettevaatusprintsiibi rakendamisel. Ettevaatusprintsiipi kohaldatakse, kui teaduslikud tõendid on ebapiisavad, mittetäielikud või ebakindlad.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) artikli 1 lõikes 1.

(8) Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset ja kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) artikli 1 lõikes 1.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Kalavarude majandamises tuleks kasutusele võtta ökosüsteemipõhine lähenemisviis, püügitegevuse keskkonnamõjusid tuleks piirata ning soovimatu püük tuleks vähendada miinimumini ja järk-järgult lõpetada.

(9) Kalavarude majandamisel tuleks kasutusele võtta ökosüsteemipõhine lähenemisviis, et piirata püügitegevuse ökoloogilist mõju kalavarudele, mittesihtliikidele, elupaikadele ja merepõhjale, ning soovimatu püük tuleks vähendada miinimumini ja järk-järgult lõpetada.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Mitmeaastased kavad peaksid võimaluse korral hõlmama mitmesuguseid kalavarusid, kui neid varusid kasutatakse ühiselt. Mitmeaastased kavad peaksid looma aluse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele ja neis tuleks sätestada asjaomaste varude ja mere ökosüsteemide jätkusuutliku kasutamise koguseliselt mõõdetavad ülesanded, määratledes selgelt ajalised raamid ja kaitsemehhanismid ettenägematute arengute puhuks.

(17) Mitmeaastased kavad peaksid võimaluse korral hõlmama nii ühe varu püüki kui ka mitme varu koospüüki. Mitmeaastased kavad peaksid looma aluse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike soovituste ning asjaomaste varude ja mere ökosüsteemide jätkusuutliku majandamise koguseliselt mõõdetavate ülesannetega, määratledes selgelt ajalised raamid ja kaitsemehhanismid ettenägematute arengute puhuks. Mitmeaastased kavad peaksid sisaldama laevastiku püügivõimsuse ja kättesaadavate kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu hindamist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kalavarudele, millede suhtes ei ole kehtestatud mitmeaastaseid kavasid, tuleks kehtestada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavad kasutusmäärad saagi ja/või püügikoormuse piirnormide kasutuselevõtu teel.

(21) Kalavarudele, mille suhtes ei ole kehtestatud mitmeaastaseid kavasid, tuleks kehtestada saagi ja püügikoormuse piirnormid, mis tagavad, et kasutusmäärad ei ohusta eesmärki taastada püütavate liikide populatsioonid ja hoida need kõrgemal tasemetest, mis saavad viia aastaks 2015 maksimaalse jätkusuutliku saagikuseni.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Pidades silmas kalanduse ebakindlat majanduslikku seisundit ning teatavate rannikuäärsete kogukondade sõltuvust kalapüügist, on vaja tagada püügitegevuse suhteline stabiilsus püügivõimaluste eraldamise läbi liikmesriikidele, kusjuures aluseks võetakse iga liikmesriigi prognoositav osa varudest.

(22) Pidades silmas kalanduse ebakindlat majanduslikku seisundit ning teatavate rannikuäärsete kogukondade sõltuvust kalapüügist, on vaja tagada merega seotud tegevuse suhteline stabiilsus püügivõimaluste eraldamise läbi liikmesriikidele, kusjuures aluseks võetakse iga liikmesriigi prognoositav osa varudest.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada komisjonile põhjendatud taotlusi meetmete väljatöötamiseks ühise kalanduspoliitika raames, mis aitaksid liikmesriikidel vastu võtta meetmeid oma kohustuste täitmiseks, mis seoses erikaitsealadega on sätestatud nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) artiklis 4 ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artiklis 6 ning seoses merekaitsealadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) artikli 13 lõikes 4.

(24) Liikmesriigid peaksid nende vetes asuvate kindlaksmääratud piirkondade kaitserežiimi negatiivselt mõjutavat kalandustegevust reguleerima selliselt, et täita oma kohustused, mis seoses erikaitsealadega on sätestatud nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) artiklis 4 ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artiklis 6 ning seoses merekaitsealadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) artikli 13 lõikes 4.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, mis hõlmab enamikku ühise kalanduspoliitika kohaselt majandatavatest kalavarudest, tuleks rakendada hiljemalt 31. detsembriks 2013 kõikide 12-meetriste ja pikemate kalalaevade suhtes ning kõikide muude veetavate püünistega püüdvate laevade suhtes. Liikmesriigid võivad ülekantavatest püügikontsessioonidest vabastada kuni 12-meetri pikkused laevad, v.a veetavaid püüniseid kasutavad laevad. Selline süsteem peaks aitama kaasa kalandussektori algatatud kalalaevastike vähendamisele, lisaks peaks see parandama majandustulemusi, andes samal ajal liikmesriigile tema iga-aastaste kalapüügivõimaluste jaoks õiguskindla ja tema ainupädevusse kuuluva ülekantava püügikontsessiooni. Kuna mere bioloogilised ressursid on ühisvara, peaksid ülekantavad püügikontsessioonid andma liikmeriikidele üksnes iga-aastastest kalapüügivõimalustest osasaamise õiguse, mida saaks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühistada.

(29) Rakendada võib ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, mis hõlmab enamikku ühise kalanduspoliitika kohaselt majandatavatest kalavarudest. Liikmesriigid võivad ülekantavatest püügikontsessioonidest vabastada teatavat tüüpi laevad, lähtudes seejuures õiglastest, võrdsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest. Selline süsteem peaks aitama kaasa kalandussektori algatatud kalalaevastike vähendamisele, lisaks peaks see parandama majandustulemusi, andes samal ajal liikmesriigile tema iga-aastaste kalapüügivõimaluste jaoks õiguskindla ja tema ainupädevusse kuuluva ülekantava püügikontsessiooni. Kuna mere bioloogilised ressursid on ühisvara, peaksid ülekantavad püügikontsessioonid andma liikmeriikidele üksnes iga-aastastest kalapüügivõimalustest osasaamise õiguse, mida saaks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühistada.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Kalapüügivõimaluste haldamise detsentraliseerimiseks koos kalandusvaldkonna vastutuse suurendamisega ja selle tagamiseks, et kalandusvaldkonnas tegutsemise lõpetanud kalurid ei vajaks toimetulekuks ühise kalanduspoliitika raames antavat riiklikku rahalist abi, peaksid püügikontsessioonid olema ülekantavad ja renditavad.

(30) Kalapüügivõimaluste haldamise detsentraliseerimiseks koos kalandusvaldkonna vastutuse suurendamisega ja selle tagamiseks, et kalandusvaldkonnas tegutsemise lõpetanud kalurid ei vajaks toimetulekuks ühise kalanduspoliitika raames antavat riiklikku rahalist abi, võivad püügikontsessioonid olla ülekantavad ja renditavad.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Mõningate väikesemahulise püügiga tegelevate laevastike eriomadused ja sotsiaalmajanduslik haavatavus õigustavad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohaldamist üksnes suurte laevade suhtes. Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi tuleks kasutada kalavarude puhul, mille püüdmiseks on eraldatud kalapüügivõimalused.

(31) Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi tuleks kasutada kalavarude puhul, mille püüdmiseks on eraldatud kalapüügivõimalused.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Liikmesriigid peaksid haldama kogutud andmeid liidu mitmeaastase kava alusel, muutes need kättesaadavaks teaduslike andmete lõppkasutajatele. Liikmesriigid peaksid andmete kogumise kooskõlastamiseks tegema omavahel koostööd. Liikmesriigid peaksid andmete kogumisel tegema vajaduse korral koostööd sama merepiirkonna kolmandate riikidega.

(36) Liikmesriigid peaksid haldama kogutud andmeid liidu mitmeaastase kava alusel, muutes need kättesaadavaks teaduslike andmete lõppkasutajatele. Liikmesriigid peaksid andmete kogumise kooskõlastamiseks tegema omavahel koostööd. Liikmesriigid peaksid andmete kogumisel tegema vajaduse korral koostööd sama merepiirkonna kolmandate riikidega, järgides asjaomaseid rahvusvahelisi norme ja konventsioone, eeskätt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS).

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Liit peaks edendama ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Selleks peaks liit tegema jõupingutusi rahvusvaheliste kalavarude kaitse ja majandamise piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide toimivuse parandamiseks, edendades teaduspõhiste otsuste vastuvõtmist, nõuete järgimise parandamist, läbipaistvuse ja sidusrühmade osalemise suurendamist ning võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

(38) Liit peaks edendama ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Selleks peaks liit tegema jõupingutusi rahvusvaheliste kalavarude kaitse ja säästva majandamise piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide toimivuse parandamiseks, edendades teaduspõhiste otsuste vastuvõtmist, nõuete järgimise parandamist, läbipaistvuse ja sidusrühmade osalemise suurendamist ning võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Jätkusuutlike kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega peaks tagama, et liidu kalapüük kolmanda riigi vetes põhineb parimatel kättesaadavatel teadusnõuannetel ja tagab mere bioloogiliste ressursside jätkusuutliku kasutamise. Need lepingud, milles nähakse ette juurdepääsuõigus vastutasuks liidu rahalise toetuse eest, peaksid aitama luua kvaliteetse majandamisraamistiku, mis tagaks eelkõige tõhusate seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete võtmise.

(39) Jätkusuutlike kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega peaks tagama, et liidu kalapüük kolmanda riigi vetes põhineb parimatel kättesaadavatel teadusnõuannetel ja tagab mere bioloogiliste ressursside jätkusuutliku kasutamise. Need lepingud, milles nähakse ette juurdepääsuõigus vastutasuks liidu rahalise toetuse eest, peaksid aitama koguda andmeid kalavarude ja praeguse püügikoormuse kohta ning luua kvaliteetse majandamisraamistiku, mis tagaks eelkõige tõhusate seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete võtmise.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Vesiviljelus peaks toetama toidu jätkusuutlikku tootmist kogu liidu piires, tagades pikaajalise toiduga kindlustatuse Euroopa kodanikele ning toetades kogu maailmas üha kasvavat nõudlust veeandide järele.

(42) Vesiviljelus peaks toetama toidu jätkusuutlikku tootmist kogu liidu piires, tagades pikaajalise toiduga kindlustatuse Euroopa kodanikele ning toetades kogu maailmas üha kasvavat nõudlust veeandide järele. Vesiviljelus ei tohiks suurendada looduslike populatsioonide püügikoormust ja selle igasugusele laiendamisele peaks eelnema keskkonnamõju hindamine.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) mere bioloogiliste ressursside kaitset, majandamist ja kasutamist ning

a) mere bioloogiliste ressursside kaitset, säästvat majandamist ja kasutamist ning

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ühine kalanduspoliitika tagab pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise kalapüügi ja vesiviljeluse abil.

1. Ühine kalanduspoliitika tagab, et kalapüük ja vesiviljelus edendavad pikaajalist ökoloogilist jätkusuutlikkust, mis on majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse eeltingimus ning parandab toiduvarude kättesaadavust.

2. Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ning selle eesmärk on tagada 2015. aastaks, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

2. Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi, tagatakse 2015. aastaks, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse püütavate liikide populatsioonid ja hoitakse need tasemel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid, ning püütakse viia need 2020. aastaks maksimaalse majandusliku tulu saamiseks vajalikule tasemele.

 

2 a. Ühine kalanduspoliitika aitab vähemalt 2020. aastaks saavutada ja säilitada head keskkonnaseisundit vastavalt merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ nõuetele.2020.

3. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

3. Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, tagamaks et kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatav mõju on minimaalne ning ei kahjusta selle toimimist ja terviklikkust.

4. Ühine kalanduspoliitika hõlmab liidu keskkonnaalastes õigusaktides esitatud nõudeid.

4. Ühine kalanduspoliitika vastab täielikult liidu keskkonnaalastele õigusaktidele, nagu aluslepingu artiklis 11 sätestatud.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Ühine kalanduspoliitika annab oma panuse laiaulatuslike ja kindlate teaduslike andmete kogumisse.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

 

-a) tagama, et 2015. aastaks määratakse kalapüügivõimalused parimate teaduslike soovituste põhjal ning kehtestatakse sellisel tasemel, mis taastavad kõigi püütavate liikide varude populatsioonid ja hoiavad need maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;

 

-a a) tagama, et kalavarude majandamine ja kasutamine toimub kõiki püügipiirkondi hõlmavate mitmeaastaste kavade alusel;

a) kaotama kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi ja kindlustama järk-järgult kõikide püütud kalavarude lossimise;

a) tegema selektiivsete püügivahendite väljatöötamise ja kasutamise ning muude vahendite abil lõpu soovimatule püügile, alustades kaubandusliku tähtsusega kalavarudest, ning järkjärgult tagama kogu püütud kala lossimise, peale komisjoni loetletud spetsiaalsete erandliikide, kes suudavad merre tagasi heitmise üle elada;

b) looma tingimused tõhusaks kalapüügiks majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalamajanduse raames;

b) looma ja edendama tingimusi tõhusaks, säästvaks ja vähese mõjuga kalapüügiks majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalamajanduse raames, kus varudele juurdepääsu aluseks on võrdsed ja läbipaistvad kriteeriumid;

c) edendama liidu tegevust vesiviljeluse valdkonnas, et toetada toiduga kindlustatust ning tööhõivet ranniku- ja maapiirkondades;

c) edendama liidu keskkonnasäästlikku ja ökosüsteemipõhist tegevust vesiviljeluse valdkonnas, et toetada toiduga kindlustatust ning tööhõivet ranniku- ja maapiirkondades;

d) toetama rahuldava elatustaseme saavutamist inimeste hulgas, kes sõltuvad kalapüügist;

d) toetama rannikukogukondade elanike ja kalapüügist sõltuvate inimeste rahuldava elatustaseme saavutamist;

e) võtma arvesse tarbijate huvisid;

e) kaitsma tarbijate huvisid, tagades selge, põhjaliku ja täpse märgistuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse kogu toiduahela ulatuses;

f) tagama süsteemse ja ühtlustatud andmete kogumise ja haldamise.

f) tagama ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks vajalike usaldusväärsete bioloogiliste, tehniliste ja keskkonnaandmete süsteemse, õigeaegse ja ühtlustatud kogumise.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) aitama kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele ja säilitamisele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) artikli 1 lõikes 1;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b) piirama kalalaevade arvu ja liiki, millel on lubatud kala püüda, vastavalt eesmärgile taastada ja hoida püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikku taset, et vältida püügivõimsuste koondumist ning tunnustada rannakalapüügi suutlikkust toetada rannikukogukondi ja aidata kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) tagama püügikeelualade loomise;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f b) edendama vähese keskkonnamõjuga kalapüügivahendite ja -meetodite kasutuselevõtmist;

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühises kalanduspoliitikas juhindutakse järgmistest hea valitsemistava põhimõtetest:

Ühises kalanduspoliitikas kohaldatakse järgmisi hea valitsemistava põhimõtteid:

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) liidu tasandil kindlaksmääratud eesmärkide ja suuniste täitmiseks vajalike otsuste detsentraliseerimine riiklikule, piirkondlikule ja kohalikule tasandile;

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) meetmete kehtestamine parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal;

b) parimaid kättesaadavaid teaduslikke soovitusi järgivate, neist juhinduvate ja neid täitvate meetmete kehtestamine, pidades silmas, et piisava teadusliku teabe puudumist ei või kasutada ettekäändena kaitse- ja majandamismeetmete edasilükkamiseks või neist loobumiseks;

Selgitus

Üks peamine ühise kalanduspoliitika puudus on olnud igal aastal selliste lubatud kogupüükide ja kvootide kehtestamine, mis tihti kaugelt ületavad teaduslikke soovitusi. Tulevases poliitikas tuleb lähtuda teaduslikest andmetest ning ministrite sekkumise ulatust tuleb oluliselt vähendada.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) halduskulude vähendamine;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) kohandatud, reaalajas majandamine;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) kooskõla integreeritud merenduspoliitikaga ja Euroopa Liidu muude poliitikatega.

f) kooskõla integreeritud merenduspoliitika ja Euroopa Liidu muude poliitikatega, eelkõige ELi kehtiva keskkonnaõiguse ja õiguslikult siduvate rahvusvaheliste lepingutega, tagades seejuures poliitikavaldkondade arengusidususe.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) läbipaistvus ja teabe üldsusele kättesaadavus vastavalt 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsioonile, sealhulgas selle välismõõtmele.

Selgitus

Parlamendi pikaajalise põhimõtte kinnitamine.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) strateegilise ja keskkonnamõju hindamise kohaldamine;

Selgitus

Need on ELi õiguses kinnistunud põhimõtted ja moodustavad hea valitsemistava lahutamatu osa.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f b) mitmeaastaste kavade eesmärkide ja nõuete täitmiseks vajalike jooksvate otsuste detsentraliseerimine ja piirkonna tasandile viimine;

Selgitus

Toetab laialtlevinud soovi vähendada mikrojuhtimist Brüsseli tasandilt.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f c) ühise kalanduspoliitika sise- ja välismõõtme võrdsustamine, nii et koduriigis kohaldatavaid standardeid ja jõustamismehhanisme kohaldataks vajaduse korral ka väljaspool selle piire.

Selgitus

ELi kalalaevastiku suhtes tuleb olenemata püügikohast kohaldada ühtseid standardeid.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taanded 6, 7, 8 ja 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „maksimaalne jätkusuutlik saagikus” – suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda;

„maksimaalne jätkusuutlik saagikus” – suurim keskmine saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda ja mis tagab varude taastumise kõrgeimale tasemele, mida kehtivad ökoloogilised tingimused võimaldavad;

– „ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel” – piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

„ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel” – ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppe artiklis 6 sätestatud määratluse kohaselt tähendab see, et kui teaduslikud andmed on ebaselged, ebausaldusväärsed või ebapiisavad, tuleb olla ettevaatlikum ning et piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks või nende kahjustamise ärahoidmiseks;

– „ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele” – lähenemisviis, millega kindlustatakse, et vee elusressurssidest saadakse suurt kasu, samas kui kalapüügi otsene ja kaudne mõju mere ökosüsteemidele on nõrk ega kahjusta nende toimimist, mitmekesisust ega terviklikkust tulevikus;

„ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele” – lähenemisviis, mille puhul arvestatakse kõigi mere elusressursse kahjustavate teguritega ning tagatakse, et vee elusressurssidest saadakse suurt kasu, samas kui kalapüügi otsene ja kaudne mõju mere ökosüsteemidele minimeeritakse ja võimaluse korral kaotatakse täielikult ning see ei kahjusta nende toimimist, mitmekesisust ega terviklikkust tulevikus;

 

– „maksimaalne majanduslik saagikus” – maksimaalne ja suurimat majanduslikku tulu andev väljapüük, mis veel vastab säästva kalapüügi põhimõttele;

– „püügi piirnorm” – koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma lossimiseks teataval ajavahemikul;

„püügi piirnorm” – kalavaru või kalavarude rühma püügimahu piirnorm teataval ajavahemikul;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

„püütavad liigid” – liigid, mida mõjutab püügikoormus/kasutamine, sh liigid, mida ei lossita, vaid püütakse kaaspüügina või mida kalapüük mõjutab;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „säästev kasutamine” – kalavaru või kalavarude rühma kasutamine viisil, mis need taastab ja hoiab tasemel, mis võib tagada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, tagab populatsiooni terve vanuselise ja suuruselise koosseisu ning ei mõjuta negatiivselt mere ökosüsteeme;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „kaitse piirväärtused” – kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel;

„kaitse piirväärtused” – kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse või selle parima asendusväärtuse kindlaksmääramisel ning mis kajastavad heas seisundis populatsiooni vanuselist ja suuruselist koosseisu, kusjuures maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldavat kalastussuremuse määra tuleks vastavalt ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppele lugeda piirväärtuste miinimumnormiks;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „ettevaatusabinõu” – ettevaatusmeede, mis on mõeldud soovimatu asjade käigu vältimiseks või kaitseks selle eest;

– „kaitsemeede” – ettevaatusabinõu, mille eesmärk on kaitsta mere elusressursse või vältida nende kasutamist üle jätkusuutliku taseme, sh kaitse piirväärtuste, või kasutamise negatiivset mõju mere ökosüsteemile;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „ettevaatusabinõu” – meede, mis hõlmab aluslepingu artikli 191 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ettevaatusprintsiipi ning sisaldab (mitteammendava loeteluna) järgmist: tehnilised ja kaitsemeetmed ning kalavarude säästva kasutamisega seotud meetmed, mille puhul järgitakse ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppe artiklis 6 sätestatud määratlust, mille kohaselt teadusinfo ebamäärasuse, ebausaldusväärsuse või ebapiisavuse korral tuleb olla ettevaatlikum ja piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjendusena, et edasi lükata või jätta rakendamata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „tehnilised meetmed” – meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele, nähes ette tingimused, millele püüniste kasutamine ja struktuur peavad vastama, ning piiravad juurdepääsu püügipiirkondadele;

– „tehnilised meetmed” – meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele või ökosüsteemi toimimisele, nähes ette tingimused, millele püügivahendite ehitus ja kasutamine peavad vastama, ning piirates juurdepääsu püügipiirkondadele;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „püügikeeluala” – täpselt määratletud geograafiline ala liikmesriigi rannikuäärsetes territoriaalvetes, kus igasugune püügitegevus on keelatud;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „püügivõimsus” – laeva tonnaaž brutoregistertonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 artiklites 4 ja 5;

– „püügivõimsus” – laeva suutlikkus kala püüda. Näitajad, mida saab kasutada püügivõimsuse määramiseks, on laeva omadused, sh laeva tonnaaž brutoregistertonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 artiklites 4 ja 5, püügivahendid ja kalapüügitehnika, mida laev kasutab, ja kalapüügil veedetud päevade arv;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „säästva kalanduse kokkulepped” – teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest juurdepääs varudele või vetele.

– „säästva kalanduse kokkulepped” – teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest, mis toetab kohalikku kalandussektorit, erilise rõhuasetusega teaduslike andmete kogumisele, järelevalvele ja kontrollile, juurdepääs varudele või vetele, et säästvalt kasutada teatavat osa mere bioloogiliste ressursside ülejäägist.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „peamised kalade elupaigad” – õrnad ja eluliselt tähtsad mereelupaigad, mida tuleb kaitsta nende rolli tõttu kalaliikide ökoloogiliste ja bioloogiliste vajaduste rahuldamisel, sh kudemis-, kasvu- ja toitumispaigad;

Selgitus

Viitab artikli 8 muudatusettepanekule.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 32 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „säästev majandamine” – ressursi kasutamine nii, et ei ohustata mereressursi suutlikkust reageerida inimtegevusest tingitud muutustele, võimaldades ühtlasi praegusel põlvkonnal ja tulevastel põlvkondadel mereande ja -teenuseid säästvalt kasutada;

Selgitus

Säästva majandamise põhimõtte kehtestamine.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 32 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

„kaitse referentsmõõt” – kõik kalapüügi teel püütud mere bioloogilistele ressurssidele määratletud mõõtmed ning kõik mõõtmed ja suurused, mis on määratud kindlaks kehtivates ELi õigusaktides, sh määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 15 ja III lisas;

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 32 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „vähese mõjuga kalapüük” – selektiivsete kalapüügiviiside kasutamine, millel on minimaalne kahjulik mõju mere ökosüsteemidele ja vähe kütuseheitmeid;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – taane 32 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „selektiivne kalapüük” – püügimeetodi või püügiseadme suutlikkus valida ja tabada kalapüügi vältel organisme suuruse ja liigi järgi ning mittesihtliike vältida või vigastamata vabaks lasta.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriikidel on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki sellistel kalalaevadel, kes tavapäraselt püüavad kala kõnealustele vetele lähedase ranniku sadamatest, ilma et see piiraks kokkuleppeid, mis on sõlmitud muude liikmesriikide lipu all sõitvate liidu kalalaevade vahel olemasolevate naabersuhete raames, ning I lisas esitatud korda, millega kehtestatakse igale liikmesriigile geograafilised vööndid muude liikmesriikide rannikuvetes, kus püügitegevus toimub, ning määratakse liigid, mida nimetatud tegevus hõlmab. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt seatud piirangutest.

2. Liikmesriikidel on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki sellistel kalalaevadel, kes tavapäraselt püüavad kala kõnealustele vetele lähedase ranniku sadamatest, ja anda eelisjuurdepääs vähese keskkonnamõjuga väikesemahulisele kalapüügile, millel on rannikukogukondade jaoks suur kultuuriline ja majanduslik lisandväärtus, ilma et see piiraks kokkuleppeid, mis on sõlmitud muude liikmesriikide lipu all sõitvate liidu kalalaevade vahel olemasolevate naabrussuhete raames, ning I lisas esitatud korda, millega kehtestatakse igale liikmesriigile geograafilised vööndid muude liikmesriikide rannikuvetes, kus püügitegevus toimub, ning määratakse liigid, mida nimetatud tegevus hõlmab. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt seatud piirangutest.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. ELi või liikmesriikide poolt kaitstavatel aladel, kaasa arvatud, kuid mitte ainult, direktiivi 92/43/EMÜ kohased kaitsealad, direktiivi 2009/147/EÜ kohased erikaitsealad ja piirkondlike merekonventsioonide põhjal kindlaks määratud alad, on kalapüük keelatud, välja arvatud juhul, kui eelneva hindamise põhjal saab näidata, et konkreetsed kalapüügitegevused ei kahjusta kõnealuse ala kaitsestaatust, ning ainult pärast seda, kui liikmesriik või ELi institutsioon, mille jurisdiktsiooni all ala kaitstakse, on võtnud vastu majandamiskava, milles sätestatakse lubatud kalapüügitegevused;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid võivad lõigetes 2 ja 3 määratletud vööndites nõuetekohaselt kindlaks määratud aladel võtta erikaitsemeetmeid mere bioloogiliste ressursside kaitseks teatavate kalapüügitegevuste negatiivse mõju eest. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt seatud piirangutest.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mere bioloogiliste ressursside kaitseks võib võtta järgmisi meetmeid:

Mere bioloogiliste ressursside kaitseks, säästvaks majandamiseks ja kasutamiseks võetavad meetmed hõlmavad osaliselt või täielikult alljärgnevat:

a) mitmeaastaste kavade vastuvõtmine vastavalt artiklitele 9–11;

a) mitmeaastaste kavade vastuvõtmine vastavalt artiklitele 9–11;

b) varude säästvat kasutamist käsitlevate eesmärkide kindlaksmääramine;

b) varude säästvat kasutamist käsitlevate eesmärkide kindlaksmääramine;

 

b a) meetmete vastuvõtmine, et aidata saavutada hiljemalt 2020. aastaks direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud head keskkonnaseisundit;

 

b b) meetmete vastuvõtmine, et aidata kaasa direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ rakendamisele liikmesriikide poolt;

 

b c) merekaitse- ja püügikeelualade rajamine;

c) kalalaevade arvu ja/või tüübi saadaolevate kalapüügivõimalustega kohandamiseks vajalike meetmete vastuvõtmine;

c) meetmete võtmine, et kohandada kalalaevade arvu ja/või tüüpi ja/või kasutatavate püügivahendite hulka olemasolevate kalapüügivõimalustega;

 

c a) meetmete võtmine teatavate kalandustegevuste piiramiseks või neile tingimuste kehtestamiseks;

d) stiimulite, sealhulgas majanduslikku laadi stiimulite kehtestamine valikulisema või väiksema mõjuga kalapüügi edendamiseks;

d) stiimulite, sealhulgas majanduslike ning püügivõimaluste kättesaadavuse kujul toimivate stiimulite kehtestamine, et edendada valikulisemat või väiksema mõjuga kalapüüki ja keskkonnahoidlikumaid püügimeetodeid või soodustada regulatiivsete nõuete täitmist;

e) kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine;

e) kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine;

 

e a) kaitse referentsmõõtude kehtestamine;

f) artiklis 14 osutatud tehniliste meetmete vastuvõtmine,

f) artiklis 14 osutatud tehniliste meetmete vastuvõtmine;

g) kogu saaki lossima kohustavate meetmete vastuvõtmine;

g) kogu saaki lossima kohustavate meetmete ning kaaspüüki piiravate ja kaotavate meetmete vastuvõtmine;

h) alternatiivset tüüpi kalandustehnika katseprojektide elluviimine.

h) alternatiivsete kalamajandusmeetodite katseprojektide elluviimine;

 

h a) merekeskkonda ja kalavarude seisundit parandavate meetmete jaoks eesmärkide seadmine ja stiimulite loomine.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a) kohustuste kehtestamine andmete kogumiseks, sh mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemi seisundi ning kalapüügi ja vesiviljeluse poolt neile avaldatava mõju kohta;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i) kõik muud asjakohased meetmed, mille kohta on teinud ettepaneku liikmesriik ja mis on komisjoni poolt heaks kiidetud.

Selgitus

See tagab paindlikkuse.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriik ei saavuta tulemusi, mida käesoleva artikli kohaselt kehtestatud meetmetega tuleks saavutada, toob see kaasa sellele liikmesriigile ühise kalanduspoliitika raames antava rahalise abi peatamise. See abinõu peab olema proportsionaalne nõuete mittetäitmise laadi, ulatuse, kestuse ja korduvusega.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Püügikeelualade rajamine

 

1. Selleks et kalavarude hävimise tendents peatada ja muuta see vastassuunaliseks, suurendada merekalade tootlikkust, kaitsta, säilitada ja majandada kalavarusid, kaitsta vee-elusressursse ja mere ökosüsteeme ning ettevaatusprintsiibi ühe osana rajavad liikmesriigid sidusa püügikeelualade võrgustiku püügipiirkondade, sh kalade tähtsamate elupaikade, eriti kasvu-, kudemis- ja toitumispaikade kaitseks.

 

2. Ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist tuvastavad ja määravad liikmesriigid nii palju alasid, kui on vaja, et luua eelpool lõikes 1 osutatud püügikeelualade sidus võrgustik liikmesriikide suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, mis hõlmab vähemalt 20% iga liikmesriigi rannikuäärsetest territoriaalvetest, ning teavitavad nendest aladest komisjoni.

 

3. Pärast 1. jaanuari 2016 võivad liikmesriigid asjakohaste teaduslike andmete põhjal laiendada oma territoriaalvetes juba olemasolevaid või määrata täiendavaid püügikeelualasid.

 

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmetest ja otsustest koos nende aluseks olevate teaduslike, tehniliste, sotsiaalsete ja õiguslike põhjustega teavitatakse komisjoni ning need avalikustatakse.

 

5. Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused otsustavad, kas lõigete 1–3 alusel määratud püügikeelualasid peavad ümbritsema piiratud kalapüügitegevuse vöönd või vööndid, ja teevad pärast komisjoni teavitamist otsuse nendes tsoonides kasutada lubatud püügivahendite kohta ning seal kohaldatavate sobivate tehniliste eeskirjade ja majandamismeetmete kohta, mis peavad olema vähemalt sama ranged kui ELi õigusaktide nõuded. Kõnealune teave on üldsusele kättesaadav.

 

6. Püügikeeluala läbival kalalaeval peavad kõik pardal olevad kalapüügivahendid läbisõidu ajal olema soritud ja stoovitud, eelkõige puudutab see järgmist:

 

– võrgud, raskused ja muu sellelaadne varustus tuleb traallaudade, puksiir- ja haalamisköite ning -trosside küljest lahti võtta;

 

– tekile või teki kohale paigutatud võrgud peavad olema kindlalt soritud ja stoovitud;

 

– õngejadad peavad olema paigutatud alumistele tekkidele.

 

7. Kui ühe aasta jooksul pärast püügikeeluala või nende alade võrgustiku rajamist saadakse tõendeid varude ümberpaiknemise kohta, võtab asjaomane liikmesriik meetmeid, et tagada lõikes 1 sätestatud püügikeelualade eesmärkide täitmine ning kaitsta ja tagada nende positiivset mõju püügikeeluvööndist väljaspool olevatele aladele, ning teavitab komisjoni neist meetmetest. Kõnealune teave on üldsusele kättesaadav.

 

8. Kui komisjon leiab, et kindlaksmääratud püügikeelualadest ei piisa asjaomaste kalavarude ja mereökosüsteemide kõrgetasemeliseks kaitseks, võtab ta sel eesmärgil artikli 55 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide abil täiendavaid meetmeid.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tehnilised meetmed hõlmavad järgmist:

Tehnilised meetmed hõlmavad kõiki või mõningaid alljärgnevaid meetmeid:

a) võrgusilmade suurus ja püüniste kasutamise eeskirjad;

a) võrgusilmade suurus ja püügivahendite või lisavahendite kasutamise eeskirjad;

b) piirangud püüniste ehitamisel, sh

b) püügivahendite konstruktsioonile kehtestatud piirangud, sh

i) selektiivsust parandavad või põhjavöönditele avaldatavat mõju vähendavad muudatused või lisaseadmed,

i) selektiivsust parandavad või põhjavöönditele avaldatavat mõju vähendavad muudatused või lisaseadmed,

ii) ohustatud ja kaitstud liikide tahtmatut püüki vähendavad muudatused ja lisaseadmed;

ii) ohustatud ja kaitstud liikide tahtmatut püüki vähendavad muudatused ja lisaseadmed;

c) teatavate püüniste kasutamise keelamine teatavates piirkondades või teatavatel aastaaegadel;

c) teatavate püügivahendite, tehniliste seadmete või laevatüüpide kasutamise keelamine teatavates piirkondades või teatavatel aastaaegadel;

d) püügitegevuse keelamine või piiramine teatavates vööndites ja/või teatavatel ajavahemikel;

d) püügitegevuse keelamine või piiramine teatavates vööndites ja/või teatavatel ajavahemikel;

 

d a) tegevused eesmärgiga minimeerida ja võimaluse korral kaotada kaaspüük ning kaitsta põhjavööndit ja merepõhja;

e) kalalaevade püügitegevuse katkestamine kindlaksmääratud miinimumperioodiks, et kaitsta tundlike mereressursside ajutist koondumist;

e) kalalaevade püügitegevuse katkestamine kindlaksmääratud miinimumperioodiks, et kaitsta ajutiselt ühte kohta koonduvaid tundlikke mereressursse;

f) erimeetmed kalapüügiga mere ökosüsteemidele ja mittesihtliikidele avaldatava mõju vähendamiseks;

f) erimeetmed kalapüügiga mere ökosüsteemidele ja mittesihtliikidele avaldatava mõju vähendamiseks ning äravisatavate püügivahendite, kala esmatöötlemise jäätmete ja muud liiki saaste vähendamiseks;

g) muud mere bioloogilise mitmekesisuse kaitseks kavandatud meetmed.

g) muud mere bioloogilise mitmekesisuse ja mere ökosüsteemide kaitseks kavandatud tehnilised meetmed.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon tagab, et esimeses lõigus osutatud meetmed võetakse õigeaegselt. Kui meetmed jäävad liiga hiljaks või ei aita piisavalt kaasa mere bioloogiliste ressursside või mere ökosüsteemide kaitsele, võtab komisjon kõnealused meetmed vastu artikli 55 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui mõni liikmesriik ei saavuta tulemusi, mida käesoleva artikli kohaselt kehtestatud meetmetega tuleks saavutada, toob see kaasa sellele liikmesriigile ühise kalanduspoliitika raames antava rahalise abi katkestamise või peatamise. See peab toimuma proportsionaalselt nõuete mittetäitmise laadi, ulatuse, kestuse ja korduvusega.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõigepealt tuleb kehtestada mitmeaastased kavad, millega nähakse ette kalavarude säilitamine ja taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad ühe oma prioriteedina viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist seadusandliku tavamenetluse kohaselt toimides vastu kõiki püütavaid liike hõlmavad mitmeaastased kavad, millega nähakse ette kaitsemeetmed ja muud abinõud ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks, eelkõige kalavarude säilitamiseks ja taastamiseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal tasemel.

 

1 a. Alates ajast, mil komisjon mitmeaastase kava esitab, kuni selle vastuvõtmiseni ei või sõlmida kokkuleppeid kalapüügivõimaluste suurendamiseks asjaomastes püügipiirkondades.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Kui varude taastamise sihtmeetmetele vaatamata ei suudeta 2015. aastaks ühe või mitme kalavaru puhul täita eesmärki taastada või hoida varud tasemel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikku taset:

 

a) andmete lünklikkuse tõttu, siis võib direktiivi 2008/56/EÜ täitmiseks võtta vastu asendusväärtuste standardid kooskõlas komisjoni 1. septembri 2010. aasta otsusega 2010/477/EL mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta, ja kalastussuremust vähendatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes. Liikmesriigid ja komisjon hindavad ja kõrvaldavad teadusuuringuid pidurdavaid tõkkeid, et teha täiendav teave võimalikult kiiresti kättesaadavaks;

 

b) varude tõsise kahanemise tõttu, siis lisatakse mitmeaastastesse kavadesse täiendavad majandamismeetmed, näiteks kalastussuremuse edasine vähendamine, püügikeelualad ja -tähtajad, eesmärgiga taastada ja hoida populatsioonid tasemel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikku taset, niipea kui bioloogiliselt võimalik ja hiljemalt 2020. aastaks.

 

c) püügipiirkonna mitmeliigilisuse tõttu, siis tuleb majandamisel juhinduda teaduslikest soovitustest, mis puudutavad kõige haavatavamaid sihtliike – nende kudekarja biomassi, vanuselist ja suuruselist koosseisu ja muid asjakohaseid näitajaid.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punktid b a ja b b (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) meetmed, mis tagavad püütavate liikide varude täpse teadusliku hindamise jaoks piisavate andmete kogumise;

 

b b) meetmed direktiivis 2008/56/EÜ nõutava hea keskkonnaseisundi taastamiseks ja säilitamiseks.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude ja püügi vastastoimet.

3. Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude ja püügi vastastoimet ja merekeskkonda laiemalt.

 

3 a. Mitme liigiga püügipiirkondade puhul tuleb eriliselt arvesse võtta kõige kergemini kahjustatavat liiki puudutavaid teaduslikke soovitusi.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamises kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid.

4. Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamisel kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid, kusjuures piisavate teaduslike andmete puudumine ei õigusta viivitusi kaitsemeetmete kehtestamisel, mis võivad olla vajalikud ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks.

 

4 a. Andmete puudumise korral võib teaduslikul viisil ja vastavalt komisjoni otsusele 2010/477/EL kasutada asendusväärtuste standardeid.

 

4 b. Mitmeaastased kavad vaadatakse sidusrühmadega konsulteerides läbi iga kolme aasta järel, et hinnata, kui kaugele on nende eesmärkide täitmisel jõutud.

 

4 c. Kui tekib põhjendatud mure eesmärkide liiga aeglase täitmise pärast, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse vajalikud tehnilised ja kaitsemeetmed.

 

4 d. Kui mitmeaastase kava eesmärkide täitmisel ei toimu edasiminekut ühe või mitme liikmesriigi süül, on komisjonil õigus peatada neile liikmesriikidele antav finantsabi.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 e. Mitmeaastaste kavade vastuvõtmisele või uuendamisele eelneval perioodil järgivad kõik osapooled käesoleva artikli ja artikli 10 eesmärke ja põhimõtteid.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine selliselt, et tulemuseks oleks selline kalastussuremus, mis taastaks ja säilitaks varusid kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, mis tuleb saavutada aastaks 2015.

1. Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine selliselt, et tulemuseks oleks selline kalastussuremus, mis taastaks ja säilitaks kõiki varusid kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, mis tuleb saavutada aastaks 2015, ning kui see on bioloogiliselt võimalik, siis kõrgemal tasemest, mis tagab maksimaalse majandusliku saagikuse aastaks 2020.

 

1 a. Kõigi liikide lubatud kogupüügid ja püügikvoodid iga aasta või aasta osa kohta ei tohi ületada lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikku taset.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Mitmeaastaste kavade eesmärk on teha lõpp kaubanduslike ja mittekaubanduslike varude soovimatule ja omavolilisele püügile.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui ei ole võimalik kindlaks määrata kalastussuremust, mis tagaks varude taastamise ja säilitamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, tuleb mitmeaastaste kavadega ette näha ettevaatusmeetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.

2. Kui lõikega 1 kooskõlas olevat kalastussuremust ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb mitmeaastaste kavadega ette näha ettevaatusmeetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme, ning seada eesmärgiks saavutada kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgem tase, niipea kui see on bioloogiliselt võimalik.

 

2 a. Mitmeaastastes kavades võetakse täielikult arvesse õigusaktide nõudeid mere ökosüsteemi säilitamiseks ja taastamiseks.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – punktid c kuni j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) koguseliselt väljendatud eesmärke, mis on väljendatud:

c) koguselisi eesmärke, mis on väljendatud:

i) kalastussuremuse ja/või

i) kalastussuremuse ja

ii) kudekarja biomassi ning

ii) kudekarja biomassi,

 

ii a) vanuselise ja suuruselise jaotuse ning

iii) saakide stabiilsuse kaudu;

iii) saakide stabiilsuse kaudu;

d) koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamise täpset ajalist raamistikku;

d) koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamise täpset ajalist raamistikku;

e) tehnilisi meetmeid, sealhulgas soovimatu saagi kõrvaldamist käsitlevaid meetmeid;

e) tehnilisi meetmeid, sealhulgas soovimatu saagi kõrvaldamist käsitlevaid meetmeid;

 

e a) meetmeid direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas ning direktiivis 2009/147/EÜ loetletud liikide kaitseks kalapüügi mõju eest;

f) koguseliselt väljendatavaid näitajaid mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete perioodiliseks seireks ja hindamiseks;

f) koguseliselt väljendatavaid näitajaid mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete perioodiliseks seireks ja hindamiseks;

g) erimeetmeid ja -eesmärke anadroomsete ja katadroomsete liikide elutsükli sellel etapil, mil nad elavad magevees;

g) erimeetmeid ja -eesmärke anadroomsete ja katadroomsete liikide elutsükli sellel etapil, mil nad elavad magevees;

 

g a) eesmärke, mis on seotud muude vee elusressurssidega ning mere ökosüsteemide kaitsestaatuse säilitamise või parandamisega;

h) kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava mõju minimeerimist;

h) kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava mõju minimeerimist;

i) ettevaatusabinõusid ja nende aktiveerimise kriteeriume;

i) kaitsemeetmeid, nende aktiveerimise kriteeriume ja aktiveerimist käsitlevaid iga-aastaseid aruandeid, kus kirjeldatakse üksikasjalikult rakendatud ettevaatusabinõusid ja hinnatakse nende tulemuslikkust;

 

i a) meetmeid kalapüügist kahjustatud toitumisvõrgustike toimimise taastamiseks ja säilitamiseks;

 

i b) kalalaevastiku püügivõimsuse ja püügitegevuse keskkonnamõju, sealhulgas bioloogilisele mitmekesisusele ja merekeskkonnale avalduvate mis tahes tagajärgede hindamist, ning kahjuliku mõju tuvastamisel kava selle mõjuga tegelemiseks ja selliste tagajärgede minimeerimiseks;

j) mis tahes muid meetmeid, mis sobivad mitmeaastaste kavade eesmärkide saavutamiseks.

j) mis tahes muid meetmeid, mis sobivad mitmeaastaste kavade eesmärkide saavutamiseks;

 

j a) eeskirjade rikkumise korral kohaldatavaid proportsionaalseid, hoiatavaid ja tõhusaid karistusmenetlusi.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikli 4 punkti b kohaselt põhinevad käesoleva artikli lõigu 1 punktis c osutatud mõõdetavad eesmärgid kas parimatel kättesaadavatel teaduslikel soovitustel ja vastavad neile, või selliste soovituste puudumisel ettevaatusprintsiibil, ning jäävad ulatusse, mida teaduslikult tõestatud lähenemisviisi põhjal võib pidada piisavaks, et tagada varude taastamine ja säilitamine kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest vastavalt artikli 10 lõikele 1.

Selgitus

See muudatusettepanek on kavandatud parlamendi õigusteenistuste abiga. Selle eesmärk on tagada, et mitmeaastased kavad looksid käesoleva määruse eesmärkide täitmise aluse ja et nende kavade nõudeid ei saaks muuta, või kui, siis vaid tähtsusetul määral nõukogu poolt, kui see igal aastal lubatud kogupüügi ja kvootide määramiseks kokku tuleb.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 ning lõiked 1a ja 1 b (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 6, direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 ja direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 3 määratletud erikaitsealadel teostavad liikmesriigid püügitegevust viisil, mis leevendaks püügitegevuse mõju kõnealustele erikaitsealadele.

1. Direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 6, direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 ja direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 4 määratletud kaitsealadel teostavad liikmesriigid püügitegevust viisil, mis hea kaitsetaseme saavutamiseks hoiab ära looduslike elupaikade vaesumise ja nimetatud aladel kaitstavate liikide häirimise.

 

1 a. Liikmesriigid peavad lõikes 1 toodud nõuete täitmiseks võtma mittediskrimineerivaid meetmeid ning teavitama neist enne jõustumist komisjoni, teisi liikmesriike ja piirkondlikku nõuandekomisjoni.

 

1 b. Kõik ühise kalanduspoliitika raames võetavad ELi ja liikmesriikide meetmed peavad olema igati kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse Århusi konventsiooniga.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 55, et määratleda kalapüügiga seotud meetmed, millega leevendatakse püügitegevuse mõju kõnealustele erikaitsealadele.

2. Kooskõlas liikmesriikide õigusega tagada direktiivide 1992/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2008/56/EÜ kohaldamine ning juhul, kui liikmesriigid ei võta lõikes 1 nimetatud meetmeid, on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 55, et määratleda kalapüügiga seotud meetmed, millega välditakse kalapüügi igasugust olulist mõju artikli 12 lõikes 1 nimetatud kaitsealadel, kaasa arvatud juhul, kui vastutav liikmesriik ei teata oma meetmetest vastavalt lõigetele 1 ja 1 a või kui on tõendeid, mis viitavad ala seisundi halvenemisele või jätkuvalt halvale kaitsestaatusele kalapüügitegevuse tagajärjel.

Selgitus

Komisjonile tuleks anda õigus võtta meetmeid, kui liikmesriik seda ei tee või kui komisjoni põhjendatud arvamuses viidatakse ala kaitsestaatuse halvenemise ohule. See on kooskõlas komisjoni teiste ettepanekutega, nt ettepanekuga artikli 20 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui on tõendeid selle kohta, et mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi säilimist ähvardab tõsine ning viivitamatut reageerimist nõudev oht, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel kehtestada ajutisi meetmed ohu vähendamiseks.

1. Kui on tõendeid selle kohta, et mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi säilimist ähvardab tõsine ning viivitamatut reageerimist nõudev oht, võtab komisjon liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel vastu artikli 55 kohased delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse ajutised meetmed ohu kõrvaldamiseks. Sellised meetmed jõustuvad kohe.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Lõikes 1 osutatud meetmed on vajaliku miinimumkestusega ning ei kehti ühelgi juhul kauem kui kuus kuud. Tõsise ohu püsimise korral võib komisjon pärast sidusrühmadega konsulteerimist neid meetmeid järjest uuendada kõige rohkem kuuekuuliste ajavahemike kaupa.

Selgitus

Eesmärk on selgitada mõiste „ajutine” tähendust.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Ilma et see piiraks lõike 2 a kohaldamist, võtab komisjon juhul, kui püsiv tõsine oht mere bioloogilistele ressurssidele nõuab alaliste meetmete võtmist, vastu selliseid alalisi meetmeid sätestavad rakendusaktid.

 

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 56 osutatud kontrollimenetlusega.

Selgitus

Selgitatakse tõsise püsiva ohu korral rakendatavat menetlust.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Liikmesriigi erakorralised meetmed

 

1. Kui on tõendeid, et liikmesriigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ähvardab vee elusressursside või mere ökosüsteemi säilimist kalapüügitegevusest tulenev tõsine ja ettenägematu oht ning igasugune põhjendamatu viivitus võib tekitada raskesti heastatavat kahju, võib kõnealune liikmesriik võtta erakorralisi meetmeid kestusega kuni kolm kuud.

 

2. Liikmesriigid, kes kavatsevad võtta erakorralisi meetmeid, teatavad oma kavatsusest komisjonile, teistele liikmesriikidele ja asjaomastele piirkondlikele nõuandekomisjonidele ning saadavad neile enne kõnealuste meetmete võtmist meetmete eelnõu koos seletuskirjaga.

 

3. Liikmesriigid ja asjaomased piirkondlikud nõuandekomisjonid võivad esitada komisjonile oma kirjalikud märkused viie tööpäeva jooksul alates teavitamise kuupäevast. Komisjon võtab vastu kõnealust meedet kinnitavad, tühistavad või muutvad rakendusaktid. Need võetakse vastu artiklis 56 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

Kui vee elusressursside või mere ökosüsteemi säilimist ähvardab kalapüügist tulenev tõsine ja ettenägematu oht, võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid, järgides artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlust.

 

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Selgitus

Artikli 13 lõikega 1 antakse volitused erakorraliste meetmete võtmiseks komisjonile ja käesoleva artikliga antakse need liikmesriikidele. Tekst annab edasi varasema ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse artikli 8 sisu, milles on parlamendi õigusteenistuse soovitusel tehtud mõned väikesed muudatused.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kehtestatakse tehniliste meetmete raamistikud, mis tagavad mere bioloogiliste ressursside kaitse ja püügitegevusega kalavarudele ja mere ökosüsteemile avaldatava mõju vähendamise. Tehniliste meetmete raamistikud:

Kehtestatakse tehniliste meetmete raamistikud, mis tagavad mere bioloogiliste ressursside kaitse ELi vetes ja neist vetest väljaspool tegutsevate ELi laevade poolt ning püügitegevusega kalavarudele ja mere ökosüsteemile avaldatava mõju vähendamise. Tehniliste meetmete raamistikud:

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) vähendavad soovimatute mereorganismide püüki;

c) minimeerivad mereorganismide, ohustatud ja kaitstavate liikide ja merelindude soovimatut püüki ning võimaluse korral välistavad selle;

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) leevendavad püünistega ökosüsteemile ja keskkonnale avaldatavat mõju, kaitstes eelkõige bioloogiliselt tundlikke varusid ja elukohti.

d) minimeerivad tehniliste seadmete, sealhulgas püügivahenditega ökosüsteemile ja keskkonnale avaldatavat mõju, kaitstes eelkõige bioloogiliselt tundlikke varusid ja elukohti, eriti merepõhja.

Selgitus

Merepõhi on bioloogiliselt väga mitmekesine, kuid samas mõnest kalapüügiviisist põhjustatud kahjustuste ees äärmiselt kaitsetu.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – punkt d a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) aitavad kaasa direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamisele aastaks 2020.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriik ei saavuta käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete abil nõutud tulemusi, peatatakse või lõpetatakse asjaomasele liikmesriigile ühise kalanduspoliitika raames liidu rahalise abi andmine.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Allpool loetletud kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool, tuleb kogu saak tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, registreerida ning lossida, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana, kusjuures järgitakse järgmist ajalist raamistikku:

1. Püütavate liikide puhul, mis on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool, tuleb kogu saak tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, registreerida ning lossida ELi sadamates või kolmandate riikide määratud sadamates, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse mitmeaastastes kavades kindlaks määratud nõuete kohaselt elussöödana, või nende kavade puudumisel järgmist ajalist raamistikku järgides:

(a) alates 1. jaanuarist 2014:

(a) alates 1. jaanuarist 2014: Põhjamere kalavarud ja Läänemere kalavarud;

– makrell, heeringas, harilik stauriid, putassuu, hirvkala, anšoovis, hõbekala, sardinell, moiva;

 

– harilik tuun, mõõkkala, pikkuim-tuun, suursilm-tuun ja muud purikalalased;

 

(b) hiljemalt 1. jaanuarist 2015: tursk, merluus, harilik merikeel;

(b) hiljemalt 1. jaanuarist 2015: Atlandi ookeani ja süvamere kalavarud;

(c) hiljemalt 1. jaanuarist 2016: kilttursk, merlang, megrim, euroopa merikurat, atlandi merilest, harilik molva, põhjaatlandi süsikas e saida, euroopa süsikas e pollak, väikesuulest, kammeljas, sile kammeljas, sinine molva, süsisaba, kalju-tömppeakala, atlandi karekala, süvalest, meriluts, meriahven ja Vahemere põhjalähedased kalavarud.

(c) hiljemalt 1. jaanuarist 2016: Vahemere kalavarud ja kõik muud kalavarud.

 

1a. Liidu kalalaevad peavad registrit kõikide kalaliikide kohta, mis on püütud alates 1. jaanuarist 2014 ning lossitud või vette tagasi lastud; need registrid esitatakse liikmesriikidele ja tehakse avalikult kättesaadavaks.

 

1b. Kõikide liidu vetes või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool püütud kalaliikide puhul tuleb kogu saak lossida alates 1. jaanuarist 2016 kas ELi sadamates või kolmandate riikide määratud sadamates, välja arvatud juhtudel, kui mitmeaastastes kavades või komisjoni peetavas ja avaldatavas registris on ette nähtud sätted nende vette tagasi laskmise kohta.

 

1c. Punktides1a, 1b ja 1c osutatud nõuete rikkumise korral peatavad liikmesriigid kõnealusele laevale kalapüügivõimaluste eraldamise kuni kolmeks aastaks.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lõikes 1 nimetatud liikide püügi alade mitmeaastased kavad peavad hõlmama laiaulatuslikke tehnilisi ja muid meetmeid, mille eesmärk on vältida sihtliiki kuuluvate alamõõduliste kalade ning soovimatute ja/või keelatud liikide püüki.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse lõikes 1 osutatud kalavarude kaitseks alammõõdud. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi müüki piiratakse ning sellised kalu saab kasutada üksnes kalajahu ja lemmikloomatoidu valmistamiseks.

2. Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse kogu saagi lossimise kohustuse jõustumise kuupäevaks lõikes 1 osutatud kalavarude kaitseks alammõõdud. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi müük või nendega varustamine keelatakse, välja arvatud litsentseeritud turustajatele üksnes kaubandusliku kalajahu ja -õli või lemmikloomatoidu valmistamiseks. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed nende nõuete jõustamiseks ning sätestavad tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava saagi turustamistingimused nähakse ette vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 27.

3. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava ja alamõõdulise saagi turustamiseeskirjad nähakse ette vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 27.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lõikes 2 nimetatud müügist saadav tulu peaks minema kalavarude majandamisega tegelevatele ametiasutustele ning seda tuleks kasutada teadusuuringute, järelevalve ja täitetoimingute eesmärgil.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise kogu saagi lossimise kohustuse täitmise seire eesmärgil.

4. Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise kogu saagi lossimise kohustuse täitmise seire eesmärgil. Liikmesriigid teevad andmed kogu saagi kohta avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Jaotades kalapüügivõimalusi vastavalt artiklile 29, annavad liikmesriigid kalalaevadele stiimulid kasutada selektiivseid püüniseid, et vähendada soovimatute liikide püüki.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kalapüügivõimalused ja nende kalapüügivõimaluste eraldamise liikmesriikidele. Komisjoni ettepanekus ja nõukogu otsuses järgitakse täielikult artikli 4 punkti b.

 

Nimetatud kalapüügivõimalustega ei nähta ette, et ühegi liigi püük ületaks ühelgi aastal või osal aastast taset, mis on vajalik artikli 10 lõikes 1 kehtestatud eesmärgi saavutamiseks.

1. Kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid.

1. Kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid, et saavutada artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärgid, ning kohaldatakse artiklis 4 sätestatud hea valitsemistava põhimõtteid.

2. Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

2. Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

3. Kalapüügivõimaluste määramisel järgitakse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaseid koguseliselt väljendatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

3. Kalapüügivõimaluste määramisel ei ületata teaduslikel alustel soovitatud tasemeid ning järgitakse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärke, artiklis 4 sätestatud hea valitsemistava põhimõtteid ning artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaseid koguseliselt väljendatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

 

3 a. Liikmesriigid vastutavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamise eest oma kalalaevastike erinevate osade vahel ning prioriteetide kindlaksmääramisel võiksid liikmesriigid võtta arvesse sotsiaalseid ja keskkonnategureid, sealhulgas võimalikku kasu väikesemahulisele ja väiksema mõjuga kalapüügile eraldatud osa suurendamisest.

4. Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

4. Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Nõukogu kaldub nimetatud eesmärkidest, ajaraamistikust ja marginaalidest kõrvale üksnes tunnustatud teaduskomitee või -asutuse kinnitatud teaduslike nõuannete alusel ja kooskõlas artikli 4 punktiga b.

Selgitus

See annab nõukogule tegevusvabaduse kohandada kalapüügivõimalusi, kui ajakohastest teaduslikest nõuannetest selgub, et mitmeaastastes kavades kehtestatud piirangud ei ole enam kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise eesmärgiga.

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande, milles hinnatakse, kas praegused kalapüügivõimalused on tõhusad püütavate liikide populatsioonide taastamises ja hoidmises tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

Selgitus

Kalapüügivõimalused määrab kindlaks nõukogu. Euroopa Parlamendil ja avalikkusel peab olema võimalus hinnata, kas need aitavad kaasa maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastases kavaga võidakse anda liikmesriikidele õigus võtta vastu samale mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused.

1. Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastase kava kontekstis antakse liikmesriikidele õigus võtta vastu samale mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused, ning kõikide liikmesriigi territoriaalvetes kala püüdvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) on kooskõlas artiklitega 2 ja 3 ette nähtud eesmärkidega

(a) on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega ning artiklis 4 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetega;

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) moodustavad ühtse kava ning hõlmavad artikli 21 kohaselt võetud meetmeid;

Selgitus

Liikmesriikide poolt mitmeaastase kava sätete rakendamiseks võetud meetmed peavad olema sätestatud ühtses kavas, mitte pelgalt eri meetmete koguna. Need peavad hõlmama kõiki tehniliste meetmete raamistikus sätestatud meetmeid.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) aitavad tõhusalt saavutada mitmeaastase kavaga ette nähtud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid; ning

(c) aitavad tõhusalt, suure tõenäosusega ja kindlaks määratud aja jooksul saavutada mitmeaastase kavaga ette nähtud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid; ning

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Mitmeaastases kavas reguleeritavat püügipiirkonda jagavad liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevust ja teevad koostööd tagamaks, et võetud meetmed vastavad lõikes 2 nimetatud nõuetele.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriik, kellele kuulub suurim osa lubatud kogupüügi või püügikoormusega kalavarudest, vastutab koostöö koordineerimise eest.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võtavad arvesse nõuandekomisjonide, asjaomase püügipiirkonna sidusrühmade ja teadusasutuste edastatud teavet, arvamust ja soovitusi.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui liikmesriik ei saavuta käesolevas artiklis ette nähtud eesmärkidel välja töötatud meetmete abil nõutud tulemusi, peatatakse või lõpetatakse asjaomasele liikmesriigile ühise kalanduspoliitika raames liidu rahalise abi andmine.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames võidakse liikmesriikidele anda volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames antakse liikmesriikidele volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse kõikide tegutsevate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Püügipiirkonda jagavad liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevust ja teevad koostööd tagamaks, et võetud meetmed vastavad lõikes 1 nimetatud nõuetele.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Kui liikmesriik ei saavuta käesolevas artiklis ette nähtud eesmärkidel välja töötatud meetmete abil nõutud tulemusi, peatatakse või lõpetatakse asjaomasele liikmesriigile ühise kalanduspoliitika raames liidu rahalise abi andmine.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek