RAPORT Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamine
28.2.2013 - (2012/2132(INI))
Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Piotr Borys
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud konventsiooni kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta,
– võttes arvesse liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta koostatud protokolli, mis on lisatud Amsterdami lepingule, millega muudeti Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja nendega seotud teatavaid õigusakte, 11997D/PRO/09[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)[5], mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK[7],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”)[8],
– võttes arvesse komisjoni tõlgendavat teatist piirideta televisiooni käsitleva direktiivi telereklaamiga seotud sätete teatavate tahkude kohta[9],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/952/EÜ alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega[10],
– võttes arvesse nõukogu järeldusi laste kaitse kohta digitaalmaailmas[11],
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus programmi „Loov Euroopa” kehtestamise kohta (COM(2011)0785),
– võttes arvesse komisjoni 1. detsembri 2008. aasta teatist „Juurdepääsetava infoühiskonna suunas” (COM(2008)0804),
– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),
– võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),
– võttes arvesse oma 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni meediapädevuse kohta digitaalses maailmas[12],
– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni digitaalajastu avalik-õigusliku ringhäälingu ja duaalsüsteemi tuleviku kohta[13],
– võttes arvesse oma 16. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kino kohta digiajastul[14],
– võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta[15],
– võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni audiovisuaalteoste levitamise kohta interneti kaudu Euroopa Liidus[16],
– võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni laste kaitse kohta digitaalmaailmas[17],
– võttes arvesse komisjoni 20. augusti 2009. aasta soovitust 2009/625/EÜ „Meediapädevus digitaalkeskkonnas: konkurentsivõimelisema audiovisuaal- ja infosisutööstuse ning kaasava teadmusühiskonna eeldus”[18],
– võttes arvesse komisjoni esimest, 24. septembri 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta aastatel 2009–2010 ning Euroopa päritolu teoste edendamise kohta ELi kavakohastes ja tellitavates audiovisuaalmeedia teenustes (COM(2012)0522),
– võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta teatist „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks” (COM(2012)0537),
– võttes arvesse komisjoni esimest, 4. mai 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 2010/13/EL kohaldamise kohta ning audiovisuaalmeedia teenuste ja nutiseadmete mineviku ja tulevikuväljavaadete kohta (COM(2012)0203),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning siseturu ja tarbijakaitse komisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0055/2013),
A. arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on ELi meediaregulatsiooni tugisammas;
B. arvestades, et audiovisuaalmeedia teenused on nii kultuuri- kui ka majandusteenused;
C. arvestades, et direktiivi aluseks on tehnoloogianeutraalsuse põhimõte ja seega hõlmab see kõiki audiovisuaalse sisuga teenuseid, olenemata sisu edastamiseks kasutatavast tehnoloogiast, mistõttu tagatakse võrdsed tingimused kõigile audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele;
D. arvestades, et direktiiviga tagatakse audiovisuaalmeedia teenuste vaba ringlus kui siseturu vahend ning et sellega austatakse sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu õigust, kaitstes samas avalike huvide eesmärke, nagu muu hulgas autoriõigused ning meedia-, teabe- ja sõnavabadus;
E. arvestades, et direktiivi eesmärk on võtta arvesse ühiskonna ja demokraatia jaoks eriti oluliste identiteeti ja väärtusi kujundavate audiovisuaalmeedia teenuste kultuurilist iseloomu ning säilitada liikmesriikide sõltumatu kultuuriline areng, kaitstes samal ajal liidu kultuurilist mitmekesisust, eelkõige Euroopa audiovisuaalsete teoste minimaalse ühtlustamise ja edendamise kaudu;
F. arvestades, et tehnoloogia lähenemise tõttu teevad tarbijad tulevikus lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste vahel aina vähem vahet;
G. arvestades, et eesmärk peaks olema võrdsete tingimuste tagamine, sest tarbijad ei suuda enam lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste reguleerimise eri tasandeid eristada ning see võib omakorda põhjustada konkurentsimoonutusi;
H. arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste turge iseloomustavad endiselt märkimisväärsed tehnoloogilised muutused ning äritavade ja -mudelite uued suundumused, mis mõjutavad viise, kuidas sisu edastatakse ja kuidas vaatajad sellele juurde pääsevad;
I. arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuste kättesaadavus on äärmiselt oluline selleks, et tagada puuetega inimestele ja eakatele õigus osaleda ELi sotsiaalses ja kultuurielus ning nende kaasamine sellesse, eelkõige selliste uute sisuedastusplatvormide väljaarendamise abil nagu IPTV ja nutitelevisioon (Connected TV);
J. arvestades, et seoses üha kiireneva tehnoloogilise arengu ja meediaplatvormide lähenemisega tuleks erilist tähelepanu pöörata meediapädevusele;
K. arvestades, et pidevate tehnoloogiliste muutuste tõttu on alaealiste kaitse küsimus muutunud veelgi pakilisemaks ja problemaatilisemaks;
L. arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole direktiivi õigeaegselt üle võtnud või ei ole seda seni täielikult või nõuetekohaselt rakendanud;
M. arvestades, et direktiivi artikli 13 (milles käsitletakse Euroopa päritolu teoste edendamist tellitavates teenustes) ülevõtmine ei ole suuremas osas liikmesriikidest piisavalt normatiivne, et saavutada direktiivis kehtestatud kultuurilise mitmekesisuse eesmärk;
N. arvestades, et seetõttu ei saa ei direktiivi rakendamist ega ka tulemuslikkust täielikult ja põhjalikult hinnata;
O. arvestades, et hübriidteenuste areng ja audiovisuaalmeedia teenuste turgude laienemine esitab uusi väljakutseid paljudes küsimustes, mis puudutavad näiteks konkurentsi, intellektuaalomandi õigusi, audiovisuaalsete äriliste teadaannete olemasolevate vormide arengut ja uute vormide tekkimist ning nn overlay-reklaami, mis kahjustab saadete usaldusväärsust ja seab kahtluse alla direktiivi piisavuse ja tõhususe, samuti selle suhte teiste ELi õigusaktidega;
P. arvestades, et direktiivi artikli 15 sätetes tasakaalustatakse õiglaselt kõigi sidusrühmade huvid, kuna selle abil tagatakse, et austatakse nii avalikkuse õigust pääseda juurde teabele kui ka õigust omandile ning ettevõtlusvabadust;
Ülevaade olukorrast
1. tuletab komisjonile meelde kohustust järgida aruka reguleerimise tegevuskava, ning tuletab meelde, kui oluline on ELi õigusaktide õigeaegne ja pidev järelkontroll selleks, et reguleerimise kvaliteet kogu poliitilise tsükli vältel ei langeks;
2. märgib sellega seoses, et direktiivi artikli 33 kohaselt oli komisjonil kohustus esitada direktiivi kohaldamist käsitlev aruanne hiljemalt 19. detsembriks 2011. aastal;
3. märgib, et komisjon esitas kohaldamisaruande märkimisväärse hilinemisega, täpsemalt 4. mail 2012. aastal;
4. märgib lisaks, et liikmesriigid on rakendanud kõnealust direktiivi väga erineval moel;
5. rõhutab, et direktiiv on asjakohane vahend kogu audiovisuaalmeediat käsitleva siseriikliku õiguse koordineerimiseks ELi tasandil ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni põhimõtete järgimiseks;
6. toob eelkõige välja päritoluriigi põhimõtte, mis annab nõuetekohasel kohaldamisel ringhäälinguorganisatsioonidele nende töökorralduse suhtes olulise selguse ja kindluse;
7. taunib asjaolu, et komisjoni kohaldamisaruandes ei hinnata võimalikku vajadust kohandada direktiivi vastavalt asjaoludele, nagu nõutakse artiklis 33;
8. palub komisjonil ergutada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi järjekindlat ja täielikku rakendamist liikmesriikides ning tagada eelkõige see, et direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel pööratakse nõuetekohast tähelepanu direktiivi põhjendustes sisalduvatele konkreetsetele määratlustele;
9. toetab vaatamisharjumuste ja edastamisviiside arengut silmas pidades kindlalt tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi, et võimaldada tarbijatele laiemat valikut; nõuab sellega seoses turu hetkeolukorra ja õigusraamistiku täieliku mõjuhindamise läbiviimist;
10. märgib, et komisjonil on lähiajal kavas avaldada nutitelevisiooni ja -seadmete lähenemist käsitlev poliitikadokument, millega algatatakse kõiki nendest uutest suundumustest tulenevaid probleeme käsitlev avalik arutelu;
11. julgustab komisjoni uurima audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi mis tahes läbivaatamise käigus seda, kas ja mil määral tekitasid määratlustes esinevad ebakõlad ja ebatäpsused direktiivi liikmesriikides rakendamisel probleeme, eesmärgiga need kõnealuse läbivaatamise käigus lahendada;
12. märgib, et audiovisuaalse sisu nn over-the-top levitamise seisukohast on vaja täpsustada mõistet „sidusrühmad”, et see hõlmaks vähemalt avalikke ja eratelekanaleid, internetiteenuste pakkujaid, tarbijaid ja loovisikuid;
13. palub komisjonil jätkuvalt tagada, et audiovisuaalmeedia teenused arvatakse välja teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) läbirääkimiste raames saavutatava võimaliku liberaliseerimisalase kokkuleppe pädevusalast, kuna nende teenuste näol on tegemist ühtaegu nii kultuuriliste kui ka majanduslike teenustega;
Kättesaadavus
14. rõhutab, et komisjoni kohaldamisaruandes ei käsitleta sisuliselt kättesaadavuse küsimust, millele on osutatud direktiivi artiklis 7, ning peab kahetsusväärseks, et sellega seoses ei käsitleta ka liikmesriikide rakenduseeskirjade tõhusust;
15. märgib, et paljudes liikmesriikides puudub veel selliste teenuste osutamiseks vajalik taristu ning mõnes liikmesriigis võtab nende nõuete täitmine aega; ergutab asjaomaseid liikmesriike selle probleemiga võimalikult kiiresti tegelema, et direktiivi artiklit 7 oleks võimalik ka tegelikkuses rakendada;
16. palub komisjonil see puudus kõrvaldada, esitades liikmesriikides võetud meetmetest korrapäraseid ülevaateid ja hinnates nende tõhusust, eesmärgiga tagada audiovisuaalmeedia teenuste üha suurem kättesaadavus;
17. toonitab asjaolu, et avalikud meediateenused etendavad üha digitaalsemaks muutuvas keskkonnas kodanike jaoks internetis leiduvale teabele juurdepääsu tagamisel üliolulist rolli, ning tunnistab sellega seoses, et avalike meediateenuste pakutavad internetiteenused aitavad nende missioonile otseselt kaasa;
18. on seisukohal, et meediakanalite koondumine samade omanike kätte võib õõnestada teabevabadust, eelkõige õigust saada teavet;
19. on seega seisukohal, et vaja on saavutada nõuetekohane tasakaal audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkide ning levitamisvabaduse ja sisu kättesaadavuse kaitsmise vahel, et hoida ära kontsentratsioonioht ja mitmekesisuse kadumine;
20. tunnistab, et sisu rahastamiseks on olemas mitmed ärimudelid, ning rõhutab, kui oluline on juurdepääsu taskukohasus eri tarbijate jaoks;
21. juhib tähelepanu asjaolule, et saated ja eriti tellitavate teenuste abil edastatavad saated on vaja muuta laiemalt kättesaadavaks, arendades selleks muu hulgas edasi audiokirjeldusi, subtiitrite pealelugemist, viipekeelt ja eriti elektrooniliste programmijuhtide (EPG) menüüjuhtimist;
22. tunnistab lisaks, et liikmesriigid peaksid ergutama oma pädevusse kuuluvaid meediateenuste pakkujaid ja tugiseadmete tootjaid, et nad muudaksid oma teenused juurdepääsetavamaks, eelkõige eakate ning puuetega inimeste jaoks, näiteks vaegkuuljatele ja -nägijatele;
23. peab kiiduväärseks volinik Barnier' isiklikku panust seoses jätkuvate kõnelustega, mille raames käsitletakse lepingut autoriõiguste piirangute kohta ja erandite kohta nägemispuudega inimeste ja nende inimeste jaoks, kes ei saa muul põhjusel trükikirja lugeda;
24. palub komisjonil tagada, et audiovisuaalmeedia toodetele ja teenustele juurdepääsemiseks vajalikud abivahendid oleksid vaegnägijate jaoks üldiselt kättesaadavad;
25. on veendunud, et direktiivi artikkel 7 tuleks seetõttu ümber sõnastada, et kasutada tugevamat ja siduvamat keelekasutust ning nõuda seeläbi meediateenuste pakkujatelt teenuste kättesaadavuse tagamist puudega inimeste jaoks;
26. rõhutab siiski, et mittelineaarsete teenuste turg on alles suhteliselt varases arenguetapis ja teenusepakkujatele mis tahes uute kohustuste kehtestamisel tuleb sellega arvestada;
Ainuõigused ja lühiuudiste edastamine
27. palub komisjonil hinnata audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta esitatavas järgmises aruandes ka seda, kas liikmesriigid on rakendanud direktiivi viisil, mis võimaldab säilitada vajaliku ja olemasoleva tasakaalu ühelt poolt teabele vaba ligipääsu põhimõtte (eriti üldsusele suurt huvi pakkuvate sündmuste puhul) ja teiselt poolt õiguste omajate kaitse vahel;
28. peab tervitatavaks komisjoni ja Euroopa Kohtu seisukohta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 14 tõlgendamise suhtes; nõuab, et ühiskonna jaoks suure tähtsusega ürituste määratlust tõlgendataks ka edaspidi laialt, hõlmates üldist huvi pakkuvad spordi- ja meelelahutusüritused, ja ergutab liikmesriike koostama selliste ürituste loetelu;
29. palub komisjonil lisada oma järgmisele aruandele hinnang direktiivi artikli 15 rakendamisviiside kohta liikmesriikides, keskendudes eelkõige sellele, kuidas liikmesriigid tagavad, et üldsusele suurt huvi pakkuvaid sündmusi, mida asjaomase riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon edastab ainuõiguse alusel, kajastatakse lühiuudistena üldistes uudistesaadetes;
30. loodab, et direktiivi artikli 15 kohaldamisel edendavad liikmesriigid üldiste uudistesaadete raames lühiuudistena kajastatavate ja üldsusele suurt huvi pakkuvate sündmuste võimalikult suurt mitmekesisust;
Euroopa päritolu audiovisuaalteoste edendamine
31. rõhutab, et kuigi enamik liikmesriike täidab Euroopa päritolu teoste edendamise eeskirju, eelistatakse siiski oma riigi teoseid ning sõltumatute teoste osakaal televisioonis väheneb;
32. peab kahetsusväärseks, et esitatud andmed on ebapiisavad, et teha järeldusi Euroopa päritolu teoste edendamise kohta tellitavate teenuste osutajate poolt;
33. nõuab sellega seoses, et Euroopa päritolu teoste puhul kehtiv aruandlusnõue hõlmaks vähemalt teoste rühmitamist kategooriatesse (kinokunst, dokumentaalne ja mittedokumentaalne teletoodang ning show-tüüpi või meelelahutusformaat) ning samuti levitamisviiside alusel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid sellega seoses asjakohast teavet;
34. rõhutab, et direktiivi artiklis 13 kehtestatud kahekordse kohustuse kohta edendada tellitavate teenuste abil Euroopa päritolu teoste tootmist ja kättesaadavust ei ole esitatud üksikasjalikke aruandeid; palub komisjonil seda selgitada, võttes arvesse ka asjaolu, et kõnealused teenused on alles arenemisjärgus ning et tellitavate teenuste edendamiskriteeriumide tõhususe kohta on raske järeldusi teha;
35. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta seetõttu viivitamatult meetmeid, et tagada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 tulemuslik rakendamine;
36. kutsub liikmesriike üles võtma tõhusaid meetmeid, et edendada suurema koostoime saavutamist reguleerivate asutuste, audiovisuaalmeedia teenuste osutajate ja komisjoni vahel, et ELi filmid jõuaksid nii lineaarsete kui mittelineaarsete teenuste kaudu suurema vaatajaskonnani ELis ja väljaspool seda;
37. soovitab suurendada Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse osatähtsust, sest see oleks sobiv lahendus Euroopa audiovisuaalteoste edendamise kohta andmete kogumiseks;
Sõltumatud teosed
38. toonitab, kui oluline on rakendada kõnealuse direktiivi artiklit 17 rahuldaval viisil, eelkõige seoses sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritoluga teoste keskmise ülekandeajaga, ja rõhutab liikmesriikide sõltumatust selles küsimuses; ergutab liikmesriike ja ringhäälinguorganisatsioone ületama direktiivis soovitatud 10% suurust miinimummäära;
Alaealiste kaitse
39. võtab teadmiseks enesereguleerimise algatused ja tegevusjuhendid, näiteks komisjoni tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu tegevuskava raames käivitatud algatused, mille eesmärk on piirata laste ja alaealiste kokkupuudet toiduainete reklaamide ja turustamisega;
40. tunnustab reklaamitööstuse ja algatuse „EU Pledge” liikmete tehtud jõupingutusi, et vastata audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis esitatud nõuetele seoses tegevusjuhenditega, milles käsitletakse lastesaadetes või nende vahel esinevaid ärilisi teadaandeid, millega reklaamitakse kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toite ja jooke;
41. rõhutab, et kaas- ja enesereguleerimise algatused (eelkõige alaealistele suunatud reklaami valdkonnas ning pidades silmas komisjoni uut ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiat, milles ettevõtja sotsiaalne vastutus tähendab ettevõtja vastutust tema tegevusega ühiskonnale avalduva mõju eest) tähistavad olukorra paranemist, kuna need aitavad reageerida kiiresti muutuva meediamaastiku suundumustele kiiremini;
42. märgib siiski, et sellised algatused ei pruugi olla alati kõikides liikmesriikides piisavalt tulemuslikud ning et neid tuleks eelkõige veebipõhises kontekstis pidada õigusakte täiendavateks vahenditeks, mille abil saavutada direktiivi eesmärgid;
43. rõhutab, et sellega seoses on väga oluline leida õige tasakaal vabatahtlike meetmete ja kohustusliku reguleerimise vahel;
44. rõhutab seega, et selliseid algatusi ning tulevasi õiguslikult siduvaid nõudeid, mis võivad alaealiste tulemusliku kaitse tagamiseks vajalikuks osutuda, tuleb nende jõustamise tagamiseks korrapäraselt jälgida;
45. kutsub komisjoni üles suurendama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise korral nende suhteliselt uute reguleerimisvahendite osatähtsust alaealiste kaitsmisel meedia mõju eest ja reklaami reguleerimisel, säilitades samal ajal siiski reguleerimise ja järelevalve ka riigi tasandil;
46. nõuab tungivalt, et liikmesriigid innustaksid audiovisuaalmeedia teenuste osutajaid töötama ka edaspidi välja toimimisjuhendeid lastesaadetesse sobimatute audiovisuaalsete äriliste teadaannete kohta;
47. palub komisjonil kaaluda, kuidas oleks võimalik laiendada direktiivi mittelineaarsete teenuste suhtes kohaldatavaid põhinõudeid muule võrgupõhisele teabesisule ja võrguteenustele, mis ei kuulu praegu direktiivi kohaldamisalasse, ning uurida, milliseid meetmeid on vaja võtta kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks; palub komisjonil esitada parlamendile selle arutelu tulemused hiljemalt 31. detsembriks 2013;
48. tunnustab liikmesriikide saavutusi seoses kaitsega rassilist, soolist, rahvuslikku ja usulist vaenu õhutava teabesisu eest;
49. rõhutab vajadust korraldada üleeuroopaline võrdlev uuring, et paremini mõista laste, noorte ja täiskasvanute meediatarbimiskäitumise arengusuundumusi; usub, et selline uuring oleks kasulik nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi audiovisuaalmeedia poliitika kujundajatele;
Reklaam
50. märgib, et mõnedes liikmesriikides on rikutud piirangut, mille kohaselt ei või reklaami näidata üle 12 minuti tunnis;
51. nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid rakendaksid direktiivi sellekohaseid sätteid täielikult, nõuetekohaselt ja viivitamatult;
52. kordab, et telereklaami ja otsepakkumiste lõikude maht ühes tunnis ei tohiks ületada 12 minutit;
53. väljendab muret seoses asjaoluga, et mõnedes liikmesriikides rikutakse kõnealust 12-minutilist piirangut pidevalt;
54. nõuab tungivalt, et lisaks reklaami suhtes kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid nõudeid seadvate kehtivate eeskirjade järgimise kontrollimisele peaks komisjon audiovisuaalmeedia teenuste konkurentsivõime ja jätkusuutliku rahastamise seisukohast silmas ka tulevasi väljakutseid (nt nutiteleteenused);
55. peab eelkõige oluliseks selliste kaubanduslike formaatide järelevalvet, mille abil püütakse kõnealusest piirangust mööda hiilida – eeskätt puudutab see tarbijat eksitada võivat varjatud reklaami;
56. palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti vajalikud täpsustused seoses probleemidega, mis komisjon on tuvastanud sponsorlust, enesereklaami ja tootepaigutust käsitlevate äriliste teadeannete valdkonnas;
57. kutsub komisjoni üles analüüsima kehtivate eeskirjade tõhusust ning jälgima lastele ja alaealistele suunatud reklaami käsitlevate eeskirjade täitmist;
58. nõuab lisaks direktiivi artiklis 9 osutatud kahjustava reklaami keelustamist lastele ja noortele suunatud saadetes; soovitab analüüsida teatavate riikide parimaid tavasid selles valdkonnas, et võtta need aluseks õigusraamistiku edasisel reformimisel;
59. peab kahetsusväärseks, et telereklaami käsitlevate sätete teatavaid aspekte tõlgendava teatise vajalikku ajakohastatud versiooni ei ole ikka veel avaldatud;
60. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle ajakohastada 2013. aastal oma tõlgendavat teatist telereklaami käsitlevate sätete teatavate aspektide kohta;
Meediapädevus
61. võtab teadmiseks komisjoni järeldused meediapädevuse taseme kohta liikmesriikides;
62. märgib, et kanalite kättesaadavus ja audiovisuaalsete teenuste valik on märkimisväärselt suurenenud;
63. rõhutab, et selleks, et saavutada Euroopas tõeline digitaalne ühtne turg, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi kodanike meediapädevuse parandamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada meediapädevuse arendamist kõigi ELi kodanike, eriti laste ja alaealiste seas, kasutades selleks algatusi ja kooskõlastatud tegevust, et suurendada audiovisuaalmeedia teenuste kriitilise hindamise võimet ning ergutada avalikku arutelu ja kodanike osalemist, soodustades ühtlasi kõigi sidusrühmade, eriti meediatööstuse aktiivset osalemist;
64. julgustab liikmesriike lisama oma koolide õppekavadesse eelkõige digitaalmeediaga seotud meediapädevuse ja digitaalse kirjaoskuse koolitusi;
Eesseisvad ülesanded
65. peab kahetsusväärseks, et komisjon täitis direktiivi artiklist 33 tulenevat aruandekohustust ainult osaliselt, ning nõuab, et enne komisjoni järgmise kohaldamisaruande esitamist teostataks vahehindamine;
66. palub, et liikmesriigid parandaksid audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 29 kohaselt loodud kontaktkomitee raames koostööd ja kooskõlastamist, et muuta rakendamine tulemuslikumaks ja sidusamaks;
67. palub komisjonil jälgida tähelepanelikult hübriidteenuste, eriti nutiteleteenuste arengut ELis, määratleda oma nutiteleteenuseid käsitlevas rohelises raamatus selliste teenustega seonduvad mitmesugused probleemid ning püüda neid üldsusega konsulteerides lahendada;
68. palub komisjonil nuti- või hübriidtelevisiooni teemal üldsusega konsulteerimist alustades arvesse võtta järgmisi aspekte: standardimine, tehnoloogianeutraalsus, individuaalsete teenuste teostusega seonduvad probleemid (eriti puuetega inimeste jaoks), mitme pilve tehnoloogia turvalisuse küsimused, kättesaadavus kasutajate jaoks, laste ja inimväärikuse kaitse;
69. palub komisjonil tegeleda eelkõige mõiste „tellitav audiovisuaalmeedia teenus” kasutamisega seotud ebaselgusega ning määratleda see mõiste tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid mõjutavate ELi õigusaktide suuremat järjepidevust ja meediavormide lähenemise tõenäolisi suundumusi silmas pidades selgemalt, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reguleerimisalaste eesmärkide täitmine oleks tulemuslikum;
70. on meediateenuste osutajate ja platvormide käitajate turukäitumise ning asjaomase tehnoloogia arengupotentsiaali põhjal veendunud, et andmekaitset tuleb parandada ja ELi piires ühtlustada, säilitades audiovisuaalmeedia teenuste kasutamisel tavapärase anonüümsuse;
o
o o
71. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] EÜT C 340, 10.11.1997, lk 109.
- [2] ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.
- [3] ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.
- [4] EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
- [5] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.
- [6] ELT L 337, 18.12.2009, lk 11.
- [7] ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.
- [8] ELT L 327, 24.11.2006, lk 12.
- [9] ELT C 102, 28.4.2004, lk 2.
- [10] ELT L 378, 27.12.2006, lk 72.
- [11] ELT C 372, 20.12.2011, lk 15.
- [12] ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 9.
- [13] ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 50.
- [14] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0506.
- [15] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0209.
- [16] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0324.
- [17] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0428.
- [18] ELT L 227, 29.8.2009, lk 9.
SELETUSKIRI
Raporti põhieesmärk on hinnata audiovisuaalmeedia teenuseid käsitleva direktiivi 2010/13/EL tõhusust ja selle ülevõtmisel tehtud edusamme. See direktiiv on Euroopa Liidu meediaregulatsiooni nurgakivi. Artikli 33 kohaselt on komisjon kohustatud esitama iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile aruande direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides. Komisjoni esimese aruande avaldamine jäi märkimisväärselt hiljaks, muu hulgas selle pärast, et mõned liikmesriigid ei olnud direktiivi ettenähtud tähtaja jooksul täielikult üle võtnud.
On selge, et direktiivi on liikmesriikides rakendatud erineval määral.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on siseturu vahend, mis ühendab endas audiovisuaalteenuste osutamise õiguse, sõna- ja teabevabaduse õiguse ning oluliste avalike huvide eesmärkide kaitse. Oluline on meeles pidada, et direktiivi koostamisel peeti silmas selle püsivat asjakohasust, mis ei sõltu tehnoloogia arengust, kuna selle aluseks on tehnoloogianeutraalsuse põhimõte. Direktiivi sõnastuseni jõuti sidusrühmadevaheliste pikkade ja raskete läbirääkimiste tulemusena ning saavutatud kompromisse tuleks pidada tasakaalustatuks, samuti peaksid need teenima tõhusalt kodanike ja ettevõtjate huve.
Lisaks avaldab direktiivi kohaldamine positiivset mõju turu arengule. Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse andmetel on Euroopa Liidus praegu – 2012. aasta lõpus – üle 8000 televisiooniteenuse osutaja ja üle 2000 tellitavate teenuste osutaja.
Raporti esimeses osas antakse kvalitatiivne hinnang kõikidele sätetele ja teises osas käsitletakse eesseisvaid ülesandeid, mis tulenevad tehnoloogia kiirest arengust, eriti nutiteleteenuste valdkonnas.
Kättesaadavus
Selles valdkonnas tõstab raportöör esile, et komisjoni aruandes ei käsitleta põhjalikult kättesaadavuse küsimust, samuti ei hinnata vastavate sätete rakendamise tõhusust eri liikmesriikides. Raporti ebarahuldavaid järeldusi arvesse võttes palub raportöör, et komisjon jälgiks meediateenuste vaegnägijatele või -kuuljatele pakkumise olukorda. Samas on oluline, et liikmesriigid ergutaksid ringhäälinguorganisatsioone saama paremat ülevaadet selliste inimeste vajadustest ning jätkama tööd selliste tehnoloogiate väljaarendamiseks, millega tagatakse kõigile inimestele parem juurdepääs saadetele. Seda aitab saavutada muu hulgas audiokirjelduste, subtiitrite pealelugemise, viipekeele ja eriti elektrooniliste programmijuhtide (EPG) menüüjuhtimise edasiarendamine.
Euroopa päritolu teoste edendamine
Euroopa Parlamendi seisukohast on üks peamisi eesmärke kultuurilise mitmekesisuse edendamine Euroopa päritolu teoste levitamise abil. Komisjoni esitatud aruande põhjal (direktiivi 2010/13/EL Euroopa päritolu teoste ja sõltumatute tootjate loodud teoste edendamist puudutavate artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta) võib öelda, et komisjoni esitatud andmed ei ole asjakohaste järelduste tegemiseks piisavad. Lisaks on kahtlusi liikmesriikides kasutatud järelevalvemeetodite suhtes. Komisjoni esitatud aruande kohaselt kasvas 2010. aastal ülekantud Euroopa päritolu teoste arv 2009. aastaga võrreldes 0,5%. Euroopa päritolu teoste keskmine ülekandeaeg ELis oli 2009. aastal 63,8% ja 2010. aastal 64,3%. Sõltumatute tootjate loodud teoste kohta 2010. aastal esitatud andmete kohaselt vähenes nende teoste ülekandmine 2009. aastaga võrreldes 0,3%. ELis keskmiselt oli sõltumatute teoste osakaal 2009. aastal 34,1% ja 2010. aastal 33,8%[1]. Kõik liikmesriigid täitsid direktiivis sõltumatute teoste jaoks kehtestatud minimaalse, 10%lise osakaalu nõuet. Eri liikmesriikides saavutatud tasemed olid siiski erinevad. Komisjoni esitatud järeldused ei ole täiesti rahuldavad. Sellega seoses palub raportöör komisjonil jälgida liikmesriikides tehtavaid edusamme ning kutsub riiklikke ametiasutusi üles soodustama Euroopa päritolu teoste laialdasemat ülekandmist ja esitama selle kohta korrapäraselt põhjalikke järeldusi.
Alaealiste kaitse
Raportöör peab seda küsimust eriti oluliseks, sest eelkõige ärilistest teadaannetest tulenevad ohud mõjutavad alaealisi kõige rohkem. Täpsemalt puudutab see alkohoolsete jookide ja ebatervislike toodete reklaame ning teatavaid tarbimisharjumusi soodustavaid reklaame. Raportöör tunneb heameelt liikmesriikides alaealiste kaitseks võetud meetmete, sealhulgas rangemate riiklike normide kehtestamise üle. Lisaks peab ta kiiduväärseks selliseid algatusi nagu ELi alkoholi- ja tervisefoorum ning ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu tegevuskava.
Alaealiste kaitse osas tuleks soodustada käitumisjuhendite koostamist liikmesriikides, et lahendada lastesaadetesse ebasobivate audiovisuaalsete äriliste teadaannete esitamisest tulenevad küsimused, mis puudutavad eelkõige kõrge rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toiduainete ja jookide reklaami.
Tuleks rõhutada, et enesereguleerimise algatused ei saa mingil juhul asendada õiguslikult siduvaid kohustusi, mis on alaealiste tõhusa kaitse tagamiseks väga vajalikud.
Meediavabadus ja pluralism, õigus teabele ja päritoluriigi põhimõte
Raportöör tunneb heameelt selle üle, et direktiivis käsitletakse meediavabadust ja pluralismi (artiklid 3 ja 4), mis on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud demokraatliku ühiskonna põhimõtted, ning kodanike õigust teabele seoses üldsusele suurt huvi pakkuvate sündmustega (artiklid 14 ja 15). Tuleb rõhutada, et kodanikud ja liikmesriigid kasutavad kõnealustest sätetest tulenevaid õigusi üha sagedamini.
Direktiivi artiklis 2, milles käsitletakse päritoluriigi põhimõtet, pakutakse lahendusi siseturu probleemidele. Teenuseid võib kõikjal ELis vabalt osutada, kui need vastavad teenuse päritoluriigis kehtivatele õigusnormidele.
Vihkamise õhutamise keelamine
Raportöör on seisukohal, et direktiivi mõju saab hinnata ühe selle peamise aspekti põhjal, milleks on keeld õhutada vaenu rassilise või etnilise päritolu, soo või rahvuse alusel (artikkel 6). Komisjoni aruandes on välja toodud ainult üks näide – selle puhul rikkus direktiivi sätteid satelliitkanal Al Aqsa TV, kus kanti üle antisemiitlikke materjale. Pärast komisjoni sekkumist nende saadete ülekandmine lõppes.
Ärilised teadaanded
Uusi tooteedendusviise arvestades on äriliste teadaannete teema eriti oluline. Komisjoni aruande kohaselt on mitmes liikmesriigis tuvastatud 12 minuti nõude rikkumisi. Seetõttu palub raportöör komisjonil jätkata selle nõude täitmise jälgimist. Äriliste teadaannetega seoses on samuti väga oluliseks saanud sponsorlus, enesereklaam ja tootepaigutus. Tuleb rõhutada, et praegusel meedia kiire arengu perioodil kerkib esile palju uusi reklaamivorme, mille suhtes on raske kehtestada ühetaolisi eeskirju. Eriti kehtib see nutiteleteenuste puhul, mis võivad tarbijate jaoks ohte kaasa tuua. Seetõttu nõuab raportöör, et seda teemat edasi analüüsitaks, eelkõige liikmesriikide tasandil. Veel üks teema, millele tuleb tähelepanu pöörata, on vajadus võidelda soo või rassilise või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise vastu reklaamides. Ilmselgelt on olemas probleem, et tooteid reklaamitakse otseselt või kaudselt stereotüüpide kasutamise abil. Seetõttu on vaja võtta stereotüüpide vastu võitlemiseks tõhusaid meetmeid.
Meediapädevus
Direktiivi artikli 33 kohaselt peab komisjon esitama vajaduse korral ettepanekud, et kohandada direktiivi vastavalt audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna arengule, võttes arvesse tehnika viimaseid suundumusi ja meediapädevuse taset liikmesriikides. Komisjon ei ole artiklist 33 tulenevaid kohustusi siiski täitnud. Seetõttu palub raportöör komisjonil esitada meediapädevust käsitlevad ettepanekud.
Meediapädevus on üks direktiivi peamisi eesmärke, eriti arvestades nutiteleteenustest tulenevaid probleeme ja ohte. Kuna piir lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste vahel hägustub, on tarbijatel raske eristada erinevaid meediavorme ja nende sisu allikaid. Liikmesriikide pädevuses on lisada oma haridussüsteemidesse meediapädevuse koolitusprogramme.
Eesseisvad ülesanded
Tehnoloogiliste muudatuste järsk kiirenemine avaldab audiovisuaalmeedia teenuste turule ülisuurt mõju. Interneti ja televisiooni lähenemine tähendab, et ettevõtjad pakuvad kaasaegsetes telerites üha rohkem interneti ja teise põlvkonna võrguteenuste rakendusi. Lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste piir muutub tarbijate jaoks hägusemaks. Üha enam populaarsust võidab nn nuti- või hübriidtelevisioon. Lisaks pakuvad kultuurilised ja tehnoloogilised muutused ning lairibaühendusega interneti suurem kättesaadavus miljonitele tarbijatele võimaluse vaadata tavapäraseid televisiooniprogramme tahvelarvutite, nutitelefonide või konsoolidega. Nutitelevisioon toob kaasa suuri võimalusi, aga ka märkimisväärseid probleeme. Meil tuleb tagada, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi peamised eesmärgid täidetakse. Uute tehnoloogiliste lahenduste taustal peame endalt küsima, kuidas edendada tõhusalt Euroopa päritolu teoseid ja sõltumatute tootjate loodud teoseid, kaitsta tarbijaid (sh lapsi) reklaami liigse mõju eest, luua ringhäälinguorganisatsioonidele võrdsed võimalused, kaitsta sõnavabadust ja meedia pluralismi ning suurendada meediapädevust, eriti kõige nooremate seas.
Ühtlasi tuleb märkida, et audiovisuaalmeedia teenuste turul valitseb tugev rahvusvaheline konkurents. Enam kui 1500 väljaspool Euroopa Liitu asuvat teenuseosutajat suunab oma teenused Euroopa turule. Nendele ringhäälinguorganisatsioonidele ei kehti alati samad juriidilised nõuded, mis kehtivad Euroopa ringhäälinguorganisatsioonidele.
On oluline, et komisjon jätkaks turgude ja tarbijakäitumise muutumise põhjalikku analüüsimist selliste uute teenuste arendamise tingimustes ning analüüsiks nende võimalikku lühi- ja pikaajalist mõju ELi audiovisuaalmeedia teenuste turule. Parlament palub, et komisjon esitaks nende analüüside põhjal selged soovitused õigusraamistiku kohandamise vajaduse kohta.
- [1] Andmed on võetud esimesest aruandest, milles käsitletakse direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamist ajavahemikul 2009–2010.
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (29.1.2013)
kultuuri- ja hariduskomisjonile
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta
(2012/2132(INI))
Arvamuse koostaja: Vicente Miguel Garcés Ramón
ETTEPANEKUD
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tunneb heameelt asjaolu üle, et valdav enamus liikmesriike on audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi edukalt rakendanud, ja nõuab, et ka ülejäänud liikmesriigid selle viivitamata rakendaksid; on mures direktiivi hilinenud ülevõtmise pärast siseriiklikusse õigusesse, kuna direktiivi eesmärk on tagada õiguskindlus ühtsel turul ning säilitada samal ajal kultuuriline mitmekesisus, kaitsta tarbijaid ja tagada massiteabevahendite mitmekesisus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid direktiivi võimalikult kiiresti oma seadusandlusesse üle, kui nad veel seda teinud ei ole;
2. tunneb heameelt selle üle, et liikmesriigid kohaldavad siseturu eeskirju, eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste vaba liikumise ja päritoluriigi põhimõtte osas, nagu on viidatud direktiivi 2010/13/EL artiklis 2;
3. on seisukohal, et tuleb saavutada nõuetekohane tasakaal käesoleva direktiivi eesmärkide ning levitamisvabaduse ja sisule juurdepääsu vahel, et hoida ära kontsentratsiooniriskid ja mitmekesisuse kadumine;
4. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tagama juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele; tunnistab, et sisu rahastamiseks on olemas mitmeid ärimudeleid ning rõhutab nimetatud teenustele juurdepääsu taskukohasuse olulisust eri tarbijate jaoks;
5. on seisukohal, et meedia reguleerimise põhieesmärk on säilitada pakkumise ja teenuseosutajate mitmekesisus;
6. toonitab selle direktiivi sõltumatute tootjate Euroopa päritoluga teoste keskmist ülekandeaega käsitleva artikli 17 rahuldava rakendamise olulisust ja rõhutab liikmesriikide sõltumatust selles küsimuses; ergutab liikmesriike ja ringhäälinguorganisatsioone ületama direktiivis 2010/13/EL soovitatud 10 % miinimummäära;
7. märgib, et telereklaami ja otsepakkumiste lõikude maht ühes tunnis ei tohiks ületada 12 minutit; väljendab siiski muret, et mõnedes liikmesriikides rikutakse seda 12-minutilist piirangut pidevalt; peab oluliseks selliste kaubanduslike formaatide järelevalvet, mille abil püütakse kõnealusest piirangust mööda hiilida, eeskätt puudutab see varjatud reklaami, mis võib tarbijat eksitada; nõuab direktiivi 2010/13/EL artiklis 9 osutatud kahjustava reklaami keelustamist lastele ja noortele mõeldud saadetes; soovitab analüüsida teatavate riikide parimaid tavasid selles valdkonnas, et võtta need aluseks õigusraamistiku edasisel reformimisel;
8. palub komisjonil 2013. aastal ajakohastada oma tõlgendavat teatist telereklaami kohta, võttes arvesse ELi toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi ning ELi alkoholi- ja tervisefoorumi raames omandatud kogemusi;
9. märgib, et kättesaadavate kanalite arv ja audiovisuaalsete teenuste valik on märkimisväärselt suurenenud; rõhutab, et tõelise ühtse turu saavutamiseks digitaalvaldkonnas Euroopas tuleb teha täiendavaid pingutusi kodanike meediapädevuse parandamiseks;
10. juhib tähelepanu direktiivi 2010/13/EL põhjenduses 24 kasutatud lähenemisviisile, mille kohaselt mõistet „saade” tõlgendatakse dünaamiliselt, võttes arvesse teleringhäälingu arengut, et vältida lahknevusi vaba liikumise ja konkurentsi osas ning vastata asjaomase vaatajaskonna ootustele regulatiivse kaitse osas;
11. toetab direktiivi 2010/13/EL lähenemisviisi, millega soodustatakse artikli 4 lõikes 7 osutatud kaas- ja/või enesereguleerimise korra kasutuselevõtmist;
12. palub audiovisuaalmeedia teenuste ja asjakohaste seadmete loojatel pidada silmas nende lihtsat kasutamist ja tarbimist; toonitab vajadust täpsustada „televisiooniteenuse” ja „saate” mõisteid, et tagada nende teenuste täielik ning võrdne kättesaadavus ja võrdsed tingimused programmide pakkujatele siseturul;
13. märgib, et audiovisuaalse sisu nn over-the-top levitamisega seoses tuleb täpselt määratleda sidusrühmad, et see mõiste hõlmaks vähemalt avalikke ja eratelekanaleid, internetiteenuste pakkujaid, tarbijaid ja loovisikuid;
14. toetab vaatamisharjumuste ja edastamisviiside arengut silmas pidades kindlalt tehnoloogiliselt neutraalset lähenemisviisi, et võimaldada tarbijatele laiemat valikut; nõuab sellega seoses turu praeguse olukorra ja reguleeriva raamistiku põhjaliku mõjuhindamise läbiviimist;
15. märgib, et uute tehnoloogiliste arengutega, nagu erineva sisu (teenuste) koondumine nutiteleteenuste platvormidele, hägustub üha enam piir lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste vahel, ning see suundumus võib tekitada konkurentsimoonutusi erineva sisu (teenuste) vahel, mis eeldavad väga erinevaid reguleerimisnõudeid; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kas sellega seoses tuleks läbi vaadata direktiivid 2010/13/EL ja 2000/31/EÜ.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.1.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
28 2 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Preslav Borissov, Cristian Silviu Buşoi, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Cornelis de Jong, Christian Engström, Dolores García-Hierro Caraballo, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Hans-Peter Mayer, Sirpa Pietikäinen, Phil Prendergast, Mitro Repo, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Raffaele Baldassarre, Jürgen Creutzmann, Anna Hedh, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Konstantinos Poupakis, Patricia van der Kammen |
||||
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (23.1.2013)
kultuuri- ja hariduskomisjonile
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta
(2012/2132(INI))
Arvamuse koostaja: Françoise Castex
ETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tuletab komisjonile meelde kohustust järgida aruka reguleerimise tegevuskava ning seda, kui oluline on ELi õigusaktide õigeaegne ja pidev järelkontroll, et reguleerimise kvaliteet kogu poliitilise tsükli vältel ei langeks; märgib sellega seoses, et direktiivi artikli 33 kohaselt oli komisjonil kohustus esitada aruanne direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt 19. detsembriks 2011. aastal; märgib, et aruanne esitati alles 4. mail 2012. aastal; ergutab komisjoni tagama direktiivide nõuetekohase ja õigeaegse rakendamise liikmesriikides;
2. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on lõpuks ometi esitanud ettepaneku võtta vastu direktiiv autoriõiguse kollektiivse teostamise kohta; palub komisjonil ja nõukogul teha koostööd parlamendiga, et leida tasakaalustatud lahendus seoses kollektiivse esindamise organisatsioonidele kohaldatavate eeskirjadega audiovisuaalse meedia valdkonnas, pöörates piisavalt tähelepanu läbipaistvusele, headele juhtimistavadele ning muusika kasutamisele filmides ja teistes audiovisuaalsetes teostes; palub sellega seoses komisjonil tagada, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis tehtaks asjakohased parandused, nii et omandi omaja õiguste austamisel oleks tagatud mõlema direktiivi kooskõla;
3. palub komisjonil järgmises audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta esitatavas aruandes hinnata, kas liikmesriigid on rakendanud direktiivi sellisel moel, et kaitstud on nii õiguste omajate omand kui ka teabele ligipääsu vabaduse põhimõte;
4. võtab teadmiseks komisjoni teatise pilveandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas, mis rõhutab vajadust infosisu levitamise mudelite järele, mis hõlbustaksid ligipääsu igasugusele, kaasa arvatud audiovisuaalsele sisule ja selle kasutamist; palub komisjonil ergutada paindlike litsentsilepingute sõlmimist, mille eesmärk on tagada ärimudelite tõhusus seadusliku sisu levitamiseks audiovisuaalse meedia sektoris, tagades samal ajal selle, et õiguskindlus on alati peamine, millest lähtutakse; sellega seoses ootab komisjoni lubatud poliitikadokumenti nutitelevisiooni kohta;
5. on teadlik asjaolust, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv tugineb tehnoloogianeutraalsuse põhimõttele ning hõlmab seega kõiki audiovisuaalse sisuga teenuseid, olenemata sisu edastamiseks kasutatavast tehnoloogiast;
6. tunneb heameelt Barnier' isikliku panuse üle seoses jätkuvate kõnelustega lepingu üle autoriõiguste piirangute ja erandite kohta nägemispuudega inimeste ja nende inimeste jaoks, kes ei saa muul põhjusel trükikirja lugeda; palub komisjonil tagada, et abivahendid vaegnägijate jaoks oleksid audiovisuaalmeedia toodetele ja teenustele ligipääsemiseks üldiselt kättesaadavad; on arvamusel, et direktiivi artikkel 7 tuleks seetõttu ümber sõnastada, et kasutada tugevamat ja siduvamat keelt, mis nõuaks, et meediateenuste pakkujad tagaksid puudega inimestele oma teenuste kättesaadavuse;
7. on arvamusel, et on võimalik võtta rohkem meetmeid muude reguleerimisvahendite kaudu, nagu direktiivis välja toodud ise- ja kaasregulatsiooni algatused, eriti just alaealistele suunatud reklaami valdkonnas ning komisjoni uue vastutustundliku ettevõtluse strateegia tingimustes, mis on sõnastatud kui „ettevõtja vastutus tema tegevusega ühiskonnale avalduva mõju eest”; rõhutab, et sellega seoses on väga oluline leida tasakaal vabatahtlike meetmete ja kohustusliku reguleerimise vahel.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.1.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
23 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Piotr Borys, Vytautas Landsbergis, Eva Lichtenberger, Dagmar Roth-Behrendt, József Szájer, Axel Voss |
||||
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (31.1.2013)
kultuuri- ja hariduskomisjonile
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta
(2012/2132(INI))
Arvamuse koostaja: Cornelis de Jong
ETTEPANEKUD
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. on arvamusel, et meediaomandi koondumine võib kahjustada teabevabadust, eelkõige õigust saada teavet, ja võib kaasa tuua avaliku arvamuse moonutamise ja manipuleerimise; palub seepärast, et komisjon täpsustaks ELis kindlaks tehtud 7500 ringhäälinguorganisatsiooni vahel kehtivaid omandisuhteid eesmärgiga välja tuua võimalikud probleemid, mis on seotud kõnealuste meediateenuste pluralismiga; lisaks sellele soovitab ühtlustada audiovisuaalsektorit reguleerivaid asutusi käsitlevad sätted kõigis liikmesriikides;
2. palub, et komisjon jätkaks 12-minuti eeskirja täitmise kontrolli ja tegeleks kõigi rikkumistega, uuriks reklaami tegelikku mahtu ning kaaluks eelkõige seda, kas seda ülempiiri tuleks veelgi vähendada tarbijate võimalike kaebuste tõttu;
3. palub komisjonil võimalikult kiiresti esitada vajalikud täpsustused seoses probleemidega, mis on tuvastatud sponsorlust, enesereklaami ja tootepaigutust käsitlevate äriliste teadaannete puhul;
4. peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõiki põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjusi ei mainita audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklis 6; palub komisjonil kaaluda kõnealuse artikli reguleerimisala laiendamist, et viia see hartaga kooskõlla;
5. peab tervitatavaks komisjoni ja Euroopa Kohtu kasutatud lähenemist audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 14 tõlgendamisele; nõuab, et jätkataks termini „ühiskonna jaoks suure tähtsusega üritused” laia tõlgendamist, hõlmates üldist huvi pakkuvad spordi- ja meelelahutusüritused, ja ergutab liikmesriike koostama selliste ürituste loetelu;
6. toonitab asjaolu, et üha digitaalsemas keskkonnas etendavad avalikud meediateenused olulist rolli kodanikele internetis leiduvale teabele juurdepääsu tagamisel, ning tunnistab sellega seoses, et avalike meediateenuste pakutavad internetiteenused aitavad nende missioonile otseselt kaasa;
7. rõhutab, et lisaks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi reguleerimisala läbivaatamisele ja direktiivi võimalikule muutmisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata kehtiva direktiivi järgimisele ja rakendamisele;
8. rõhutab, et sõnavabaduse teostamisega kaasnevad ka kohustused ja vastutus;
9. kutsub komisjoni üles oma järgmises raportis eriliselt keskenduma digitaalse lõhe küsimusele, s.o teabe kättesaadavuse ebavõrdsusele ja ebaühtlusele, mis tuleneb ebapiisavast juurdepääsust uuele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale;
10. kinnitab taas, kui oluline on kaitsta alaealisi teleringhäälingu valdkonnas; soovitab liikmesriikidel võtta seda arvesse vastavalt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 9 punkti 1 lõikele g; soovitab lisaks telesaadete või -teenuste pakkujatel määrata ametisse alaealiste kaitsega tegelev isik, kes oleks nii teenusekasutajate kontaktisik kui ka teenusepakkujate nõustaja alaealiste kaitset käsitlevates küsimustes;
11. kutsub komisjoni üles paluma liikmesriikidel rakendada juurdepääsueeskirju ja jälgida tähelepanelikult olukorda, et anda ülevaade liikmesriikides võetud meetmetest;
12. palub komisjonil kõnealuste teenuste kujundamiseks lisada ELi väliskaubanduslepingutesse direktiivis esitatud audiovisuaalmeedia teenuste mõisted;
13. palub komisjonil esitada iga liikmesriigi kohta meediavabaduse aastaraport;
14. kutsub Euroopa Komisjoni üles otsima alkoholireklaami reguleerimiseks paremaid meetodeid, kuna eneseregulatsiooni eeskirjadest alaealiste tõhusaks kaitseks ei piisa;
15. rõhutab vajadust korraldada üleeuroopaline võrdlev uuring, et paremini mõista laste, noorte ja täiskasvanute meediatarbimiskäitumist; selline uuring oleks kasulik nii ELi tasandi kui ka liikmesriikide audiovisuaalmeedia poliitika kujundajatele;
16. soovitab suurendada Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse rolli, sest see oleks sobiv lahendus andmete kogumiseks Euroopa audiovisuaalteoste propageerimise kohta;
17. palub komisjonil nutitelevisiooni teemal üldsusega konsulteerimist alustades arvesse võtta järgmisi aspekte: standardimine, tehnoloogiline neutraalsus, individuaalsete teenuste teostus (eriti puuetega inimeste jaoks), mitme pilve tehnoloogia turvalisuse küsimused, kättesaadavus kasutajate jaoks, laste ja inimväärikuse kaitse.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
31.1.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
30 1 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Philip Claeys, Frank Engel, Kinga Gál, Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Baroness Sarah Ludford, Nuno Melo, Louis Michel, Claude Moraes, Georgios Papanikolaou, Jacek Protasiewicz, Carmen Romero López, Csaba Sógor, Rui Tavares, Nils Torvalds, Kyriacos Triantaphyllides, Wim van de Camp, Josef Weidenholzer, Tatjana Ždanoka, Auke Zijlstra |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Birgit Collin-Langen, Cornelis de Jong, Mariya Gabriel, Monika Hohlmeier, Franziska Keller, Petru Constantin Luhan, Ulrike Lunacek, Raül Romeva i Rueda, Sir Graham Watson |
||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.2.2013 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 3 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zoltán Bagó, Lothar Bisky, Piotr Borys, Jean-Marie Cavada, Santiago Fisas Ayxela, Mary Honeyball, Morten Løkkegaard, Emilio Menéndez del Valle, Marek Henryk Migalski, Doris Pack, Chrysoula Paliadeli, Monika Panayotova, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Marietje Schaake, Hannu Takkula, László Tőkés, Helga Trüpel, Marie-Christine Vergiat, Sabine Verheyen, Milan Zver |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
François Alfonsi, Iosif Matula, Mitro Repo |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Luigi Berlinguer, Knut Fleckenstein |
||||