RAPORT akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe kui Euroopa elukestva õppe strateegia osa kohta

11.7.2017 - (2016/2142(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Milan Zver

Menetlus : 2016/2142(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0252/2017
Esitatud tekstid :
A8-0252/2017
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe kui Euroopa elukestva õppe strateegia osa kohta

(2016/2142(INI))

Euroopa Parlament,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 165 ja 166,

  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

  võttes arvesse 30. novembri 2002. aasta Kopenhaageni deklaratsiooni, milles käsitletakse koostöö tugevdamist Euroopa kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas,

  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)[1],

  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2012. aasta ühisaruannet Euroopa hariduse ja koolituse alase koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas“[2],

  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta,

  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) rakendamise kohta „Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“[3],

  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta[4],

  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ (COM(2012)0669)[5],

  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ ning 2013. aasta majanduskasvu analüüsile[6],

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal[7],

  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes[8],

  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2010. aasta järeldusi säästva arengu alase hariduse kohta[9],

  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta[10],

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas[11],

  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks[12],

  võttes arvesse oma 12. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis[13],

  võttes arvesse oma 23. juuni 2016. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (ET 2020) järelmeetmete kohta[14],

  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust „Avatud haridusruum“[15],

–  võttes arvesse komisjoni uuringut, mis käsitleb 2020. aastani kehtivat hariduse ja koolituse strateegilist raamistikku: täiskasvanuõppe põhimõtete ja pakkumise parandamine Euroopas[16],

  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda[17],

  võttes arvesse nõukogu järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks 2011–2020[18],

  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2017. aasta järeldusi „Naiste ja meeste oskuste parandamine ELi tööturul“[19],

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta soovitust täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekute vormis seisukohta (A8–0252/2017),

A.  arvestades, et haridussüsteemid peavad digitaalse ümberkujundamise tõttu tegelema märkimisväärsete probleemidega, mis mõjutavad õpetamise ja õppimise protsesse, samuti on vaja edendada sotsiaalse kaasatuse ning kodanikuosaluse suutlikkust ja ka isiklikku arengut ning soodustada Euroopa demokraatlikke väärtusi ja sallivust, pidades silmas avatud suhtumise edendamist ja mis tahes sallimatuse ennetamist; arvestades, et digitaalne mõjuvõim ja enesekindlus on tugevate ühiskondade loomise ning ELi sees ühtsuse ja integratsiooniprotsessidele kaasa aitamise oluliseks eeltingimuseks;

B.  arvestades, et Euroopa elukestva õppe strateegiat tuleks tugevdada; arvestades, et igal inimesel peaks igas eluetapis olema elukestva õppimise võimalus, et omandada teadmisi ja oskusi, mida nad vajavad nii oma isiklikuks arenguks kui ka ametialasteks edusammudeks; arvestades, et kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet edendav formaalne, mitteformaalne ja informaalne elukestev õpe on oluline hariduse aspekt, mida need muutused mõjutavad;

C.  arvestades, et vaja on teha täiendavaid pingutusi, suurendamaks koostoimet hariduse ja tööhõive vahel, hõlbustades nii tööturule sisenemist kui ka võimaldades üksikisikutel oma oskusi karjääri jooksul pidevalt ajakohastada või omandada uusi oskusi; arvestades, et liikmesriigid peavad leidma võimaluse kaitsta või soodustada pikemaajalisi investeeringuid haridusse, teadustöösse ja innovatsiooni;

D.  arvestades, et akadeemiline täiendus- ja kaugõpe annavad märkimisväärse panuse üksikisikute isiklikku arengusse ja inimkapitali tekkimisele ning see peaks muutuma Euroopa elukestva õppe strateegia lahutamatuks osaks;

E.  arvestades, et akadeemilisel täiendus- ja kaugõppel on üha olulisem roll töötajate majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega kohanemise hõlbustamisel kogu nende ametialase elu vältel; arvestades, et 2025. aastaks on ELis 49 % kõigi vabade töökohtade (sealhulgas nii uued kui ka vabanevad töökohad) jaoks vaja kõrget kvalifikatsiooni, 40 % töökohtade puhul keskmise tasemega kvalifikatsiooni ning üksnes 11 % töökohti eeldab madala tasemega kvalifikatsiooni või kvalifikatsiooni puudumist;

F.  arvestades, et kaugõpe ja akadeemiline täiendusharidus on tähtsad vahendid, mille abil pakutakse paindlikke, individuaalseid haridusvõimalusi kõigile, kedagi diskrimineerimata[20]; rõhutab sellega seoses juurdepääsustrateegiate laiendamise olulisust;

G.  arvestades, et täiendusharidus ja kaugõpe ning uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata suurendada tütarlaste ja naiste teadlikkust uutest karjäärivõimalustest, eelkõige valdkondades, kus nad on alaesindatud; arvestades, et kuigi üha suuremal osal naistest on kõrgema astme keskkooli diplomid ja kõrghariduse kraadid, on siiski vajadus suurendada naiste esindatust kutsehariduses ja loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga seotud sektorites;

H.  arvestades, et kaugõpe on akadeemilise täiendushariduse kontekstis üks võimalik lähenemisviis, kuna paindlikkuse tõttu soodustab see eriti suurel määral tasakaalu tagamist õppimise, töö ja eraelu vahel;

I.  arvestades, et kaugõpe[21] viitab õppe korraldamise viisile, mis võimaldab tänu digitaalsetele haridustehnoloogiatele õppimisel suurt paindlikkust, mitte statsionaarse hariduse asendusena, vaid pakkudes alternatiivi õppuritele, kes ei saa statsionaarses õppes osaleda;

J.  arvestades, et kaugõppe näol on tegemist õpetamismeetodiga, mis pakub õppimisel paindlikkust kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamise abil, kuid ei asenda statsionaarset õpet, olles aga samas üheks alternatiiviks neile õppuritele, kes ei saa statsionaarses õppes osaleda, ning töötajatele, kes soovivad ühendada töö ja õppimise; seetõttu võidakse digiteerimist kasutada vahendina, mille abil pakutakse uusi viise kõrgharidusele juurdepääsuks;

K.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi üks aluspõhimõtetest, mis on sätestatud liidu aluslepingutes ning on üks liidu eesmärkidest ja ülesannetest; arvestades, et võrdõiguslikkus hariduses pakub naistele rohkem võimalusi ning aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule; arvestades, et haridus on peamine vahend sooliste stereotüüpide vastu võitlemiseks;

L.  arvestades, et naiste keskmine tööhõive määr on otseselt seotud nende haridustasemega, 25–49-aastaste kolmanda taseme hariduse omandanud naiste tööhõive määr on 20 % suurem kui algkoolieelse, alghariduse ja madalama kesktaseme haridusega naiste puhul;

M.  arvestades, et kaugõppel võib olla positiivne mõju naiste IKT alastele oskustele; arvestades, et suurema arvu naiste sisenemine IKT-sektorisse stimuleeriks turgu, kus ennustatakse tööjõu puudust ja kus naiste võrdne osalemine annaks igal aastal ELi SKP-sse juurde ligikaudu 9 miljardit eurot; arvestades, et naised on endiselt IKT kraadiõppe programmides suures vähemuses, moodustades ainult 20 % nende programmide lõpetajatest, ja et ainult 3 %-l ülikooli lõpetanud naistest on IKT valdkonna kõrgharidus;

N.  arvestades, et kaugõppe vormis programmid jõuavad märkimisväärse arvu naisteni ühiskondades, kus naistel puuduvad võrdsed võimalused osaleda hariduse ja koolituse tavapärastes vormides, kuna naised veedavad ikka veel meestest rohkem aega tasustamata kodust tööd tehes ja perekonna eest hoolitsedes; arvestades, sellised kursused pakuvad neile paindlikkust töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel ning arvestades, et kaugõpe on suunatud eelkõige ebatraditsiooniliste õppurite kategooriale;

O.  arvestades, et akadeemiline täiendusharidus on üks kõrghariduse avaliku teenuse osutamise ülesannetest ning viitab kursustele akadeemilises asutuses, mida on võimalik läbida samaaegselt täisajaga töötamise kõrvalt, enamasti tuginedes tööalastele kogemustele ning tavaliselt eeldusel, et omandatud on akadeemiline kraad;

P.  arvestades, et kiirenevate majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega kohanemine on suur probleem vananevale tööjõule ja et selle probleemi lahendamine on üks peamine tegur, millega tagada ELi majanduse pikaajaline konkurentsivõime;

Q.  arvestades, et elukestva õppe ja karjääriarengu poliitikat oleks võimalik hoogustada varasemate õpingute tunnustamise kaudu;

R.  arvestades, et inimestele isikliku arengu ja koolituse jaoks vaba aja võimaldamine tuleb kasuks nii nende endi heaolule kui ka selgemalt määratletud isiklike ja ametialaste oskustega võimestamise kaudu kogu ühiskonnale; arvestades, et akadeemiline kaugõpe pakub paindlikke õppevorme, mis aitavad inimestel saavutada parema töö- ja eraelu tasakaalu; arvestades, et ülikooli elukestev õpe peaks olema osa Euroopa digiteerimise strateegiast;

S.  arvestades, et digiteerimine võimaldab haridusprotsessi paindlikkust ja interaktiivsust ning see on keskne tegur akadeemilise täiendus- ja kaugõppe edasiarendamisel;

T.  arvestades, et tehnilised muutused nõuavad tugevamaid ja järjepidevamaid sidemeid hariduse ja tööhõive vahel;

U.  arvestades, et kuna akadeemilised asutused ei ole tavaliselt altid muutustele, on õppekavade ning kursuseid ja eksameid ning sisseastumisnõudeid reguleerivate eeskirjade reformimine keeruline;

V.  arvestades, et akadeemiline täiendus- ja kaugõpe on kiirelt laienevad sektorid, millel on märkimisväärne potentsiaal majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast;

W.  arvestades, et endiselt on akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe vallas palju takistusi[22];

Täiendusharidus ja kaugõpe peaksid saatma ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi

1.  sedastab, et internetipõhine õpe ja avatud haridus muudavad seda, mil viisil toimub hariduse vahenditega varustamine, pakkumine ja omandamine; rõhutab lisaks sellega seoses, kui tähtsad on avatud õppematerjalid, mis tagavad hariduse kõigile kättesaadavuse ja parandavad tööalast konkurentsivõimet, toetades elukestvat õpet;

2.  märgib, et paljudel haridus- ja koolitusasutustel on raskusi meie ühiskondades ja majandustes asetleidvatele põhjalikele ja keerulistele muutustele reageerimisega ning nad peavad tegema põhjalikke muutusi juhtimise, korraldusliku struktuuri ja toimimisviiside osas; rõhutab, et uued, paindlikud ja juurdepääsetavad elukestva õppe vormid, mis sobivad igas vanuses isikutele, võivad edukalt tegelda mõnede nende probleemidega, nagu sotsiaalne tõrjutus, haridussüsteemist varakult lahkumine ja oskuste vajadustele mittevastavus;

3.  tunnistab, et nende probleemide lahendamisel täidavad tähtsat rolli digiteerumine ning haridusplatvormide loomine koostöö ja parimate tavade vahetamise eesmärgil;

4.  kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegema rohkem, et digitaalsete oskuste riiklike strateegiate osana kõrvaldada eksisteeriv tehnoloogiline lõhe hästi ja kehvemini varustatud haridusasutuste vahel;

5.  rõhutab, et elukestva õppe meetmed on keskse tähtsusega naistele selliste oskuste andmisel, mis võimaldaksid neil uuesti tööle naasta või oma tööd, sissetulekut ja töötingimusi parandada; rõhutab vajadust parandada veelgi naiste esindatust kõrgematel akadeemilistel tasanditel ja nende tasandite kättesaadavust;

6.   rõhutab, kui tähtis on võidelda hariduses soostereotüüpide vastu; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama algatusi, mis pakuvad tuge naistele mõeldud ametialaste kaugõppeprogrammide rakendamisel, sealhulgas kõrgharidus teaduse, tehnoloogia ja IT valdkonnas, töötades välja soolise võrdõiguslikkuse alased koolitusprogrammid haridustöötajatele ning ennetades stereotüüpide edasikandumist õppekavade ja pedagoogiliste materjalide kaudu;

7.  rõhutab, et akadeemilised asutused peavad kodanikke ette valmistama teadmistel põhinevateks ühiskondadeks ja pidevalt muutuvateks majandusteks ning andma neile iseseisva õppimise oskused, ettevõtliku meelelaadi ja valdkonnaülesed pädevused, nagu probleemide lahendamise oskus ja kohanemisvalmidus, et nad saaksid ise oma tee leida ja oma võimeid maksimaalselt rakendada;

8.   rõhutab ühtlasi, et akadeemilistel institutsioonidel on oluline roll kodanikuaktiivsuse edendamisel ja nad peavad andma üliõpilastele sellised valdkonnaülesed pädevused nagu kodaniku- ja sotsiaalne pädevus;

9.  sedastab, et õpilasekeskne lähenemine haridusele vähendab koolist väljalangemise määra ning aitab õppuritel oma potentsiaali täies ulatuses realiseerida[23]

; rõhutab sellega seoses kõigile mõeldud eluaegse karjäärinõustamise olulisust;

10.  sedastab, et teadmiste jagamine võib aidata parandada kodanike aktiivset osalemist ja ka rahvusvahelist mõistmist pidevalt muutuvates ühiskondades;

11.  tunnistab vajadust suurendada tihedat koostööd haridus- ja koolitusasutuste, kohalike kogukondade ja majanduse vahel; rõhutab lisaks vajadust parema koostoime järele formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse pakkujate vahel, et suurendada elukestva õppe võimalusi kõigi jaoks;

12.  on seisukohal, et juurdepääs õppimis- ja koolitusvõimalustele peab olema kõigi õigus igal eluetapil, et omandada valdkonnaüleseid oskusi, nagu arvutusoskus, digikirjaoskus ja meediapädevus, kriitiline mõtlemine, sotsiaalsed oskused ja muud asjakohased eluoskused, et tulevikuga paremini kohaneda;

13.  rõhutab vajadust rakendada kohandatud tuge töökohapõhistele õppuritele, praktikantidele ja töötajatele, et tagada kõikide isikute tööturule kaasatus; on seisukohal, et otsustavalt tähtis on kaasata õpetamis- ja õppimisprotsessidesse uusi tehnoloogiaid, et anda inimestele õige oskuste, pädevuste ja teadmiste kogum, et nad oleksid võimelised kasutama digitaalseid tehnoloogiaid innovaatilisel ja looval viisil;

14.  nõuab inimeste paremat tööturule kaasamist ja nende seal hoidmist, mida toetatakse nende pädevuste parandamisega akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe ning kutsehariduse ja -õppe kaudu; rõhutab vajadust suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ning juurdepääsu kutsehariduse ja -õppe võimalustega seotud teabele noorte ja nende pereliikmete seas; tuletab sellega seoses meelde, et õpiliikuvuse eesmärk kutsehariduse ja -õppe sektori programmis „Erasmus+“ ei ole kaugeltki saavutatud ja sellele tuleks pöörata rohkem tähelepanu;

15.  toonitab programmide „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“ olulisust elukestva õppe tõhustamise kontekstis; kutsub seetõttu liikmesriike üles uurima nende programmide täielikku potentsiaali; rõhutab, et programmid peaksid olema kohandatud kutselise suunitlusega akadeemiliseks täiendushariduseks;

16.  sedastab, et juurdepääs kaasavale ja kvaliteetsele haridusele on keskse tähtsusega ja seetõttu on vaja toetada avatud ja kaugõpet, et vastata nende isikute erivajadustele, kelleni tavapärase haridussüsteemiga ei jõuta – eelkõige ebasoodsas olukorras rühmade puhul; kutsub liikmesriike üles suunama investeeringuid seda eesmärki silmas pidades;

Kvaliteedi ja paindlikkuse tähtsus hariduses

17.  peab nii formaalse kui ka informaalse hariduse pidevalt paranevat kvaliteeti väga oluliseks seoses ELi jõupingutustega tagada sotsiaalne ühtekuuluvus, konkurentsivõime ja püsiv majanduskasv;

18.  rõhutab, et konkurentsivõimelisena püsimiseks ning võrdselt nii madala kui ka kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele parimate eduvõimaluste pakkumiseks peavad ettevõtjad koos haridus- ja koolitusasutustega pakkuma koolitust ja karjäärile orienteeritud haridust kogu töötajate tööelus osalemise jooksul;

19.  toonitab, et haridustulemuste kontekstis on eriti tähtis teadmiste ja oskuste edasiandmise meetodite kvaliteet; juhib tähelepanu vajadusele investeerida ja toetada kõikide sektorite õpetajate pidevat oskuste täiendamist ja professionaalset arengut; rõhutab lisaks vajadust tagada hariduse kõrge kvaliteet kaugõppe raames ning uute õpetamis- ja õppimismudelite loomise tähtsust, mis on osa innovatsiooniprotsessist ja järkjärgulisest hariduse digiteerimisest; sedastab sellega seoses, et nõuetekohane taristu ja vahendid on määravalt tähtsad komponendid õpetamise kvaliteedi parandamisel;

20.  märgib, et see eeldab õpetajatega arvestamist ja nende väärtustamist, atraktiivset töötasu ja töötingimusi ning paremat juurdepääsu täiendusharidusele töö käigus, eelkõige digitaalse didaktika valdkonnas;

21.  kutsub ülikoole üles keskenduma üha suuremal määral kaugõppele, laiendades seda, et hõlmata ka tasuta lühiajalised erialakursused;

22.  rõhutab, et kaugõppekursustel osalevatele õppuritele peaks olema tagatud võimalus õpetajatega suhelda ja nende hinnangut saada, et tagada õppuritele õppe jooksul nõuetekohane toetus, juhendamine ja innustus;

23.  tunnistab, et paindlikud õppevormid, nagu kaug- ja kombineeritud õpe, võimaldavad inimestel paremini ühitada tööelu ja/või õppimist pere- ja eraeluga;

24.  tunnistab kaugõppe olulist rolli nende isikute jaoks, kelle füüsiline olukord ei võimalda neil statsionaarses õppes osaleda;

25.  propageerib ideed pakkuda individuaalselt kohandatud õpet ja täienduskursusi neile, kes soovivad omandada kolmanda taseme hariduse, kuid peavad õpingute alustamiseks vajalike nõuete täitmiseks lisakvalifikatsioone omandama;

26.  rõhutab, et on vaja püüda saavutada inimese kogu karjääri ulatuses paindlikum ja isiklikum lähenemisviis karjääri kujundamise ning elukestva hariduse ja koolituse suhtes, ning sedastab, et selle saavutamiseks saavad oma rolli täita peamiselt avaliku, kuid ka erasektori osalejad, tunnistades samas, et varasest etapist alates peab haridus- ja oskuste poliitika põhielement olema individuaalseid vajadusi ja eelistusi arvestav ja individuaalsete oskuste hindamisele ja laiendamisele keskenduv juhendamine ja nõustamine;

27.  rõhutab interaktiivsuse tähtsust kaugõppe kvaliteedi tõstmisel tänapäevaste kommunikatsioonimeetodite abil, mis võimaldavad teha praktilisi ülesandeid, kaasata õppijaid õppeprotsessi ja arendada suhtlusoskusi;

28.  toetab põhimõtet tagada juurdepääs elukestvale õppele, eelkõige et võimaldada tagasipöördumist tööle, sh naiste või hooldajate jaoks;

29.  rõhutab vajadust kaugõppeprotsessi pidavalt jälgida, et jooksvalt uuendada õppemetoodikat ja -vahendeid;

30.  rõhutab vajadust arendada ja stimuleerida noorte hulgas iseseisva õppimise oskusi (sh oma töö korraldamine, andmetöötlus, kriitiline mõtlemine, motivatsiooni säilitamine), et nad oleksid tulevikus võimelised tänapäevaste tehnoloogiate abil ennast tõhusalt kaugõppe vormis täiendama;

Täiendusharidus ja kaugõpe kui arenguvahendid ülikoolidele

31.  sedastab, et täiendusharidus ja kaugõpe loovad ülikoolidele arenguvõimalusi laiendada oma pädevusvaldkondi ja mitmekesistada pakutavaid õppeprogramme, et jõuda uute sihtrühmadeni ja mitmekesistada oma sissetulekuallikaid, arvestades, et kaugõppe kulud on madalamad kui statsionaarse õppe kulud;

32.  leiab, et kaugõpe aitab kaasa interdistsiplinaarsete õppesuundade tekkimisele ja rahvusvaheliste õpingute käivitamisele;

33.  kutsub õppeasutusi üles laiendama akadeemilise hariduse pakkumist kaugõppe vormis;

34.  sedastab, et tööturu vajadustel põhineval piirkondade potentsiaali arendamisel täidab olulist rolli aruka spetsialiseerumise strateegia (RIS3);

Tehnoloogilised väljakutsed

35.  tunnistab vajadust pidada sammu kiirete tehnoloogiliste muutustega, eelkõige kaugõppe puhul, ning leiab, et IKT tähtsust ja sellest sõltuvust ei ole võimalik üle hinnata; on arvamusel, et IKT on vahend, mille kaudu olulisi hariduse ja arenguga seotud probleeme saaks lahendada optimaalsel ja kulutõhusal viisil; on seisukohal, et pingutusi peaksid toetama ka suured investeeringud haridusse, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi kasutamine, et arendada digitaaloskusi ja meediapädevust kõikidel tasanditel;

36.  peab kahetsusväärseks, et IKT-pädevuse puudulikkus on praegu suur probleem nii haridustöötajate kui ka õppurite hulgas; kordab, et tehniline pädevus on oluline selleks, et suuta kasutada kaugõppe potentsiaali ning hõlbustada uute õpetamis- ja õppimismeetodite rakendamist;

37.  juhib tähelepanu vajadusele lahendada digilõhe probleem ja tagada kõikidele võrdsed võimalused saada juurdepääs digitehnoloogiale ning mõtestatud digitaalse osalemise jaoks vajalikele pädevustele, hoiakutele ja ajenditele;

38.  toonitab asjaolu, et üksnes veerandit Euroopa koolilastest õpetavad digivaldkonnas end kindlalt tundvad õpetajad ning see on oluline tegur, mis takistab uute õpetamismeetodite laialdast kasutuselevõttu; kutsub seetõttu liikmesriike üles aktiivsemalt toetama koole ja oskuste täiendamise võimalusi, sealhulgas haridustöötajatele mõeldud IT ja meediapädevuse alase koolituse ja elukestvate karjäärivõimaluste abil;

39.  rõhutab vajadust investeerida kõigi haridussektorite õpetajate erialasesse arendamisse ja seda toetada ning luua elukestva karjääri alase nõustamise teenused;

40.  tunnistab, et uued digiplatvormid on hariduses olulised, kuid rõhutab samas, et nii akadeemilised asutused kui ka õppurid seisavad selles vallas silmitsi turvalisuse ja eraelu puutumatusega seotud küsimustega;

41.  rõhutab loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskuste olulisust ja väljendab veel kord kahetsust soolise tasakaalustamatuse üle selles valdkonnas;

Finantsprobleemid

42.  tunnistab kvaliteetse hariduse ja individuaalselt kohandatud õppe kulukust ja piisava rahastamise vajalikkust; juhib tähelepanu sellele, et kaugõpe võib pakkuda õppurikeskset, kõrge kvaliteediga haridust väiksemate kuludega; rõhutab, et oluline on tööstuse ja ettevõtete suurem rahaline ja praktiline kaasatus kutseõppesse;

43.  toonitab, et hariduse heaks tehtud kulutusi tuleb käsitada pikaajalise investeeringuna, mis toob kauakestvat kasu;

44.  on seisukohal, et kulud ei tohi takistada õpingute alustamist ja hariduses osalemist, kuid tunnistab samas, et sügavamad probleemid toovad kaasa kõrged kulud ja kodanike suutmatuse maksta immatrikuleerimistasu teatavates liikmesriikides; ergutab seetõttu komisjoni ja liikmesriike rohkem toetama kaugõpet ja edendama seda kui kvaliteetset, taskukohast, paindlikku ja personaalse hariduse võimalust;

Õigusraamistikuga seotud probleemid

45.  tõdeb, et traditsioonilist kutseõpet, akadeemilist täiendusharidust ja kaugõpet reguleerivate õigusraamistike vahel on erinevusi; rõhutab, et kaugõpet tuleks akrediteerida samade eeskirjade kohaselt kui statsionaarset õpet, kuid asjakohaselt kohandatud näitajate ja kriteeriumide alusel;

46.  tõdeb aktiivse juhtimise ja sidusrühmade kaasamise olulisust;

47.  tõdeb kaugõppe kvaliteedi tagamise ja kaugõppe tulemuste akrediteerimise tähtsust;

48.  tuletab meelde, et mitmed olemasolevad Euroopa läbipaistvusvahendid, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem, on töötatud välja üksteisest isoleeritult; tõdeb, et selleks, et võimaldada üksikisikul paremini mõõta oma edasijõudmist ja hinnata võimalusi ning saada kasu õppimise tulemustest erinevates kontekstides, tuleb neid paremini koordineerida ja toetada kvaliteedi tagamise süsteemidega ning need tuleb kaasata riiklike kvalifikatsioonide raamistikku eesmärgiga suurendada erinevate sektorite ja osapoolte, sh tööandjate vahelist usaldust;

49.  tunnistab, et jätkuvalt on tähtsad nii kombineeritud kui ka veebipõhine õpe, eelkõige kutsehariduse ja -õppe kontekstis; toonitab, et kõrge kvaliteediga digitehnoloogia ja statsionaarse õppe võimaluste kombineerimine toob kaasa õppurite paremad tulemused, ning soovitab seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel toetada rohkem ja edendada kombineeritud õpet;

50.  kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa elukestva õppe strateegiat ning muutma akadeemilist täiendusharidust ja kaugõpet selle oluliseks osaks, et edendada vananeva tööjõu kohanemist majandus- ja tehnoloogiaalaste muudatustega; kutsub lisaks komisjoni üles uurima võimalust suurendada akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe rahastamist olemasolevate ja tulevaste programmide kaudu; 

51.  tunnistab vajadust põhjaliku, mitut sektorit ja valdkonda hõlmava lähenemise järele hariduses ja koolituses, sh elukestvas õppes, ning vajadust sektoritevahelise koostöö järele hariduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel;

Soovitused Euroopa tasandil

52.  rõhutab vajadust edendada koostööd ja heade tavade vahetamist haridussüsteemide vahel; ergutab lisaks riiklikke kvaliteedi tagamise asutusi jagama omavahel häid tavasid õpetamise ja õppimise uute viiside tunnustamise kriteeriumide väljatöötamisel;

53.  kutsub üles vaatama läbi Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, et edendada kvalifikatsioonide võrreldavust raamistikku kuuluvate ja muude riikide vahel, eelkõige Euroopa naabruses asuvate riikide ja muude riikide vahel, millel on väljakujunenud kvalifikatsiooniraamistik, et paremini mõista välisriigis saadud kvalifikatsioone ning suunata rändaja taustaga inimesi ja pagulasi tagasi elukestvasse õppesse ja tööhõivesse;

54.  kutsub komisjoni üles märkimisväärselt tugevdama toetust akadeemilisele täiendusharidusele ja kaugõppele programmi „Erasmus+“ kaudu, edendades Euroopa võrgustike arengut ja võimaldades heade tavade vahetamist, mitmes liikmesriigis asuvate asutustega seotud projektide käivitamist ning laiemat juurdepääsu muudest Euroopa ja kolmandatest riikidest pärit õppuritele;

55.  toetab sellise ühtse kontaktpunktina toimiva kasutajasõbraliku internetipõhise platvormi loomist, kus haridustöötajad ja õppurid saavad hõlpsamini vahetada häid tavasid;

56.  kutsub komisjoni üles töötama välja turvalist ja integreeritud õppeplatvormi, mis on tasuta ette nähtud Euroopa haridusasutustele, et selle abil edendada e-õppe kasutamist kogu ELis;

57.  tunnistab vajadust arendada edasi platvorme eTwinning ja School Education Gateway, et toetada konstruktiivset suhtlust õpetajate ja teiste haridustöötajate vahel;

58.  ergutab looma tugevamaid sidemeid pideva akadeemilise täiendushariduse (milles ei keskenduta üksnes teadusuuringutele) ning oskuste omandamisele suunatud kutsehariduse ja -õppe vahel, ning meetmeid tagamaks, et mõlemat on igal ajal võimalik läbida ja taotleda;

59.  soovitab toetada elukestva õppe meetmeid Euroopa digiteerimisstrateegia ja esildatud meetmete soolise mõju hinnanguga;

60.  kiidab heaks edasipüüdliku plaani tagada ülikiire internet alg- ja keskkoolides ning raamatukogudes aastaks 2025, sest kiirem ja parem ühenduvus annab tohutud võimalused tõhustada õpetamismeetodeid, edendada teadusuuringuid ning töötada välja kõrge kvaliteediga veebipõhised haridusteenused; rõhutab, et selliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine loob paremad võimalused kaugõppeks, eriti maa- ja äärepoolseimates piirkondades; rõhutab tõsiasja, et sellised võimalused edendavad laste ja õpilaste digitaaloskusi ja meediapädevust;

61.  rõhutab, et haridus- ja koolitussüsteemide kohandamine on ülioluline, et vastata ELis aina suurenevale nõudlusele digitaaloskustega professionaalide järele; rõhutab, et tõelise Euroopa digitaalse ühtse turu saavutamiseks tuleb teha täiendavaid pingutusi kodanike, eriti alaealiste meediapädevuse parandamiseks;

62.  toonitab, kui oluline on hoogustada Euroopa tasandi tegevust, et muuta elukestva õppe strateegia kõigi jaoks tegelikkuseks, koos eesmärgiga pakkuda erinevaid õppevõimalusi, mida on võimalik kasutada eneseteostuse ja isikliku arengu eesmärgil; ergutab komisjoni ja liikmesriike edendama elukestvast õpet ja investeerima sellesse, eelkõige riikides, kus osalejate tase on alla 15 % võrdlusaluse;

63.  kutsub liikmesriike üles edendama koostööd ja sünergiat formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse pakkujate vahel eesmärgiga jõuda suurema hulga inimesteni, et võtta paremini arvesse nende konkreetseid vajadusi;

64.  soovitab, et kaugõppekursusi läbi viivad õpetajad läbiks erikoolituse ja saaksid tunnistuse;

Soovitused liikmesriikide tasandil

65.  kutsub liikmesriike üles tagama tervikliku lähenemise haridusele ja pakkuma õpilastele autentseid, mitmekesiseid ja võrdseid õppimisvõimalusi, mis arendavad nende püüdlusi ja oskusi, mis on vajalikud nii pidevalt muutuvas maailmamajanduses kui ka demokraatlikus ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks;

66.  ergutab liikmesriike tuginema oskuste täiendamise programmide raames omandatud oskuste hindamisel ja kinnitamisel olemasolevale valideerimiskorrale ning tagama nende oskuste tunnustamise kvalifikatsiooni andmise eesmärgil, lähtudes riiklikust kvalifikatsiooniraamistikust ja süsteemidest;

67.  rõhutab, et digitaalse taristu edasine kasutuselevõtt eelkõige hõredamalt asustatud aladel edendab sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni, moodsaid haridus- ja teabeprotsesse ning piirkondlikku kultuurimajandust;

68.  kutsub liikmesriike üles tegema igal haridustasemel kättesaadavaks võimalused saada IKT-alast koolitust ning arendada digitaaloskusi ja meediapädevust;

69.  kordab, et on oluline, et akadeemilised ja koolitusasutused vastaksid paremini muutustele ühiskonnas ja tööturul ning et nad sellest lähtuvalt pidevalt kohandaksid ja uuendaksid oma õpetamisviise ja õpilaste oskuste arendamist; rõhutab, et haridus on elukestev võimestamisprotsess, mis peaks aitama kodanikel saavutada isikliku arengu ja heaolu ning olla loov;

70.  palub akadeemilistel asutustel ennetada muutusi ühiskonnas ja tööturul ning kohandada sellest lähtuvalt oma õpetamisviise; märgib, et selliste tulevikku suunatud sektorite areng nagu keskkonnasäästlik ja ringmajandus mõjutab otsustavalt vajatavaid oskusi;

71.  kutsub ühtlasi akadeemilisi asutusi üles nägema ette rändajate oskustele vastavaid mitmekeelseid koolitusvõimalusi, võimaldades lihtsamat juurdepääsu haridusprogrammidele;

72.  rõhutab vajadust suurema paindlikkuse järele liikmesriikide haridussüsteemides, et võimaldada avatud veebipõhiste õpetamismeetodite tõhusamat kasutamist;

73.  palub liikmesriikidel parandada koolilõpetajate tööhõivet ja sotsiaalset olukorda käsitlevate andmete (lõpetajate karjäärijälgimine) kättesaadavust, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe sektori osas;

74.  kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles töötama välja ja rakendama nn hariduskoridore, edendades Euroopa ülikoolidega sõlmitud lepinguid, nagu Vahemere ülikoolide liit (UNIMED) ja haridusasutuste andmesidevõrgustikud, et võtta vastu konfliktipiirkondadest tulevaid pagulastest üliõpilasi, sealhulgas akadeemilise kaugõppe kaudu;

75.  toonitab, et akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe puhul on oluline õpetajate ja õppejõudude erikoolitus, et vastata õppurite vajadustele;

76.  toonitab, et väljaspool formaalharidussüsteemi omandatud pädevusi ja oskusi tuleb tunnustada kvaliteedi tagamise ja akrediteerimise abil, eelkõige pidades silmas selliste inimeste võimestamist nagu haavatavas või ebasoodsas olukorras olevad inimesed, näiteks madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud või pagulased; rõhutab, et on oluline valideerida mitteformaalne ja informaalne õppimine, et jõuda õppijateni ning anda neile mõjuvõimu;

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Haridus ja koolitus peegeldavad ühiskonda. Nad annavad olulise panuse inimkapitali kujunemisse. Aastakümnete jooksul on elukestva õppe raames pakutav koolitus Euroopas tuginenud traditsioonilistele haridussüsteemidele, lähtudes tõdemusest, et elukestev õpe – olgu see siis formaalne, mitteformaalne või ühekordne – on väga oluline tänases dünaamilises, keerulises ja riskirohkes ühiskonnas, mis nõuab üha suuremaid tehnoloogilisi oskusi.

Teadmiste, kogemuste ja oskuste pidev arendamine ei ole nõutav üksnes tööl, vaid samuti ka üksikisiku era- ja avalikus elus.

Seetõttu peavad haridussüsteemid pöörama suurt tähelepanu kiirelt muutuvatele asjaoludele ja nendega kohanema. Kõrgema taseme jätku-kutsehariduse ja -õppe abil tuleb teha kättesaadavaks täiendavad haridusele juurdepääsu teed, mis võimaldavad osalejatel täiendavalt parandada oma suutlikkust. Haridussüsteemid peavad lisaks täiendõppe võimaldamisele ka tunnustama õpitulemusi ning seda mitte üksnes riigi tasandil, vaid ka ulatuslikumalt.

Halb juurdepääs haridusvõimalustele võib vähendada inimeste konkurentsivõimet tööturul ja tekitada raskusi nende eraelus või isegi põhjustada püsivat inertsi, sotsiaalset tõrjutust ja, nagu viimastel aastatel kogenud oleme, vägivaldset radikaliseerumist, seda eriti noorte seas, kes on riskiolukordades kõige haavatavamad.

Lihtsam juurdepääs haridusele on seega standard, mida tuleks alati kohaldada, kuid tegelikult see nii ei ole. Probleeme on paljudel, näiteks noortel emadel on raske ühitada pereelu ja isegi töökohustusi hariduse omandamisega; vaesematel inimestel võib olla raske endale õppimist võimaldada, eriti kui kursus on kallis või toimub väga kaugel. Näiteks kaugest piirkonnast pärit inimesele ei pruugi pika vahemaa tõttu olla majanduslikult võimalik õppida enda valitud ülikoolis. Erivajadustega inimestel on samuti sageli keeruline osaleda statsionaarses õppes, mis eeldab elamist õppeasutuse lähedal. Seetõttu ongi kaugõpe nii oluline, kuna sellega tagatakse hõlpsam juurdepääs kõigi jaoks ning vähendatakse samuti õppimisega seotud kulusid. E-õpe või kaugõpe võib olla sobivam ja kättesaadavam hariduse omandamise vorm, kuna sellega ei kaasne haridusasutusele tavapäraseid tegevuskulusid. Kaugõpe võib parandada hariduse kättesaadavust kõigi jaoks, diskrimineerimata kedagi kodakondsuse, piirkondliku päritolu, sotsiaalse staatuse, vanuse või soo alusel.

Raportöör on veendunud, et uute elukestva õppe vormidega suudame edukalt lahendada tänapäeva ühiskonna probleeme, sealhulgas vähendada töötust, mis on endiselt liiga suur, seda eriti noorte hulgas. Mõnes riigis on sellise töötuse määr tõusnud ülikõrgele (üle 40 %). Kõigi nimetatud probleemide lahendamine eeldab väga paindlikke haridussüsteeme. Kümne aasta pärast on peaaegu pooled kõikidest töökohtadest uued ja nõuavad uusi oskusi. Ning üle poole nendest töökohtadest on kättesaadavad üksnes kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele. Lühidalt öeldes, täiendusharidus ja kaugõpe võivad anda olulise panuse tänapäeva ühiskonna probleemide edukasse lahendamisse.

Raportöör rõhutab, et täiendusharidus ja kaugõpe keskenduvad hariduse kohandamisele õppurite individuaalsete vajadustega, st individuaalselt kohandatud haridusele. Selline paindlikkus aitab ka saavutada tõhusamat ja kvaliteetsemat õpet ning vähendada koolist väljalangemise määra, mis on Euroopas endiselt suur probleem.

Nagu teisteski eluvaldkondades, toimub ka hariduses lakkamatu digiteerumine. Ainult veerandit Euroopa koolilastest õpetavad praegu õpetajad, kellel on digitaalsed oskused. Seetõttu on tungiv vajadus anda kõigile hariduses osalejatele asjakohased oskused õppeprotsessi kõikidel tasanditel. Sellega seoses on samuti väga oluline, et EL aitaks välja töötada ühtse digitaalse platvormi ehk digitaalse klassiruumi, mis tagaks tõhusa ja kiire ELi-poolse reageerimise digiteerumisega seotud väljakutsetele, hajutaks hirmu ja tagaks kvaliteedi nende haridusasutuste jaoks, kes soovivad laiendada oma haridusteenuseid nii, et need hõlmaksid ka kaugõpet.

Raportöör tõstab eraldi esile vajaduse, et kõik liikmesriikide haridussüsteemid looksid õigusraamistiku, mis võimaldab täiendusharidusel ja kaugõppel nõuetekohaselt toimida, sealhulgas tunnustada ja valideerida nii formaalse kui mitteformaalse hariduse tulemusi.

Raportöör soovitab tugevdada koostööd liikmesriikide haridussüsteemide vahel ja töötada välja kasutajasõbraliku internetipõhise platvormi, et hõlbustada heade tavade vahetamist. Lisaks soovitab raportöör parandada koostööd ettevõtetega, eelkõige suure rakendusliku väärtusega uuringute puhul. Tulevikus tuleks täiendushariduse ja kaugõppe potentsiaali „Erasmus+“ programmides paremini ära kasutada, eelkõige seoses parimate tavade vahetamise ja eksperditeadmiste arendamisega kaugõppe valdkonnas ning innovatiivsete õpetamismeetodite uurimisega. Raportöör on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kasutama terviklikku lähenemist haridusele, mille tulemusena oleksid haridusasutused suutelised paremini kohanema muutustega ühiskonnas ja tööturul. Samuti on väga tähtis, et nad pööraksid rohkem tähelepanu õpetajate täiendkoolitusele.

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (2.5.2017)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

akadeemilise täiendushariduse ja kaugõppe kui Euroopa elukestva õppe strateegia osa kohta
(2016/2142(INI))

Arvamuse koostaja: Vilija Blinkevičiūtė

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Raporti projekt

Volitus 1

Raporti projekt

Muudatusettepanek

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 165 ja 166,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 165 ja 166,

Muudatusettepanek    2

Raporti projekt

Põhjendus B

Raporti projekt

Muudatusettepanek

B. arvestades, et kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet edendav elukestev õpe on tähtis aspekt nende muutuste poolt mõjutatud hariduses;

B. arvestades, et kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet edendav elukestev õpe on formaalõppe, mitteformaalse õppimise ja informaalse õppe tähtis aspekt nende muutuste poolt mõjutatud hariduses;

Muudatusettepanek    3

Raporti projekt

Põhjendus B a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

B a. arvestades, et saavutamaks 2020. aasta eesmärki, mille kohaselt peaks vähemalt 15 % täiskasvanutest vanuses 25–64 osalema elukestvas õppes, tuleb võtta aktiivseid meetmeid, et vähendada osalemist takistavaid asjaolusid, sealhulgas meetmeid perekondlike kohustuste tasakaalustamiseks, mis on eelkõige mõeldud naistele;

Muudatusettepanek    4

Raporti projekt

Põhjendus D a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

D a. arvestades, et täiendusharidus ja kaugõpe ning uute tehnoloogiate kasutamine võib aidata suurendada tütarlaste ja naiste teadlikkust uutest karjäärivõimalustest, eelkõige valdkondades, kus nad on alaesindatud; arvestades, et kuigi rohkem naisi kui mehi on läbinud tööalase koolituse ja omandanud kõrghariduse, tuleb suurendada naiste osakaalu nii kutsehariduses kui ka loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnaga seotud sektorites;

Muudatusettepanek    5

Raporti projekt

Põhjendus D a (uus)

 

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

D a. arvestades, et naiste keskmine tööhõive määr on otseses seoses nende haridustasemega, kusjuures 25–49aastaste naiste puhul, kes on omandanud kolmanda taseme hariduse, on tööhõive määr enam kui 20 % kõrgem kui nende naiste puhul, kel on vaid koolieelne, alus- või põhiharidus;

Muudatusettepanek    6

Raporti projekt

Põhjendus D b (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

D b. arvestades, et kaugõppel võib olla positiivne mõju naiste IKT alastele oskustele; arvestades, et naiste arvu suurenemine IKT sektoris aitaks elavdada turgu, mida ohustab tööjõupuudus ning kus naiste võrdne osalemine lisaks ELi SKP-le ligi 9 miljardit eurot aastas; arvestades, et naised on IKT kraadiõppe programmides suures vähemuses, moodustades ainult 20 % nende programmide lõpetajatest, ja et ainult 3 %-l ülikooli lõpetanud naistest on IKT valdkonna kõrgharidus;

Muudatusettepanek    7

Raporti projekt

Põhjendus J

Raporti projekt

Muudatusettepanek

J. arvestades, et naised moodustavad kaugõppekursustel osalejate enamuse, kuna sellised kursused pakuvad neile paindlikkust töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel;

J. arvestades, et naised moodustavad kaugõppekursustel osalejate enamuse, kuna naised kulutavad endiselt meestest rohkem aega tasustamata kodutöödele ja pere eest hoolitsemisele, ja kuna sellised kursused pakuvad neile paindlikkust töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel;

Muudatusettepanek    8

Raporti projekt

Põhjendus J a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

J a. arvestades, et 2010. aastal moodustasid liikmesriikide akadeemiliste asutuste personalist 60 % mehed;

Muudatusettepanek    9

Raporti projekt

Põhjendus K

Raporti projekt

Muudatusettepanek

K. arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtetest, mis on sätestatud liidu aluslepingutes ning on üks liidu eesmärkidest ja ülesannetest; arvestades, et võrdõiguslikkus hariduses pakub naistele rohkem võimalusi ning aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule;

K. arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtetest, mis on sätestatud liidu aluslepingutes ning on üks liidu eesmärkidest ja ülesannetest; arvestades, et võrdõiguslikkus hariduses pakub naistele rohkem võimalusi ning aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule; arvestades, et haridus on oluline vahend, millega võidelda soostereotüüpide vastu;

Muudatusettepanek    10

Raporti projekt

Lõige 3

Raporti projekt

Muudatusettepanek

3. tunnistab, et nende probleemide lahendamisel täidavad tähtsat rolli digiteerumine ning ühiste haridusplatvormide loomine;

3. tunnistab, et nende probleemide lahendamisel täidavad tähtsat rolli digiteerumine ning ühiste haridusplatvormide loomine, ja nõuab, et pöörataks suuremat tähelepanu naistele kvaliteetse hariduse andmisele osana digiplatvormidest, et parandada nende olukorda tööturul ning ajakohastada ja kohandada nende oskusi digiteeritud majanduse vajadustele;

Muudatusettepanek    11

Raporti projekt

Lõige 3 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

3 a. rõhutab, et elukestva õppe meetmed on keskse tähtsusega ning annavad naistele oskusi, mis võimaldavad neil naasta tööle, saada paremaid töökohti, paremat sissetulekut ja paremaid töötingimusi; kutsub komisjoni üles toetama algatusi, millega pakutakse tuge naistele suunatud kutsehariduse kaugõppeprogrammide rakendamiseks, k.a teadus-, tehnoloogia- ja IT-alased kõrgharidusprogrammid, mis on suunatud soolise võrdõiguslikkusega tegelevatele haridusvaldkonna töötajatele ning millega takistatakse stereotüüpide edasikandmist õppekavade ja õppematerjalide kaudu;

 

Muudatusettepanek  12

Raporti projekt

Lõige 3 b (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

3 b. rõhutab, kui tähtis on võidelda hariduses soostereotüüpide vastu; kutsub seepärast komisjoni üles toetama algatusi, mis on suunatud soolise võrdõiguslikkusega tegelevate haridusvaldkonna töötajate koolituskavade väljatöötamisele ning millega takistatakse stereotüüpide edasikandmist õppekavade ja õppematerjalide kaudu;

Muudatusettepanek    13

Raporti projekt

Lõige 4

Raporti projekt

Muudatusettepanek

4. rõhutab, et akadeemilised asutused peavad õpilasi ette valmistama ebakindlateks olukordadeks ning andma neile sellised oskused nagu ettevõtlikkus ja kohanemisvalmidus, et nad saaksid ise oma tee leida;

4. rõhutab, et akadeemilised asutused peavad õpilasi – sh naisi – ette valmistama ebakindlateks olukordadeks ning andma neile sellised oskused nagu ettevõtlikkus ja kohanemisvalmidus, et nad saaksid ise oma tee leida;

Muudatusettepanek    14

Raporti projekt

Lõige 5 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

5 a. rõhutab vajadust teha rohkem edusamme seoses naiste osalemisega kõrgemates akadeemilistes ringkondades ja neile juurdepääsu võimaldamisega, eelkõige vahendina, mis aitaks tegeleda nende jätkuva alaesindatusega akadeemiliste ringkondade juhtivatel ametikohtadel;

Muudatusettepanek    15

Raporti projekt

Lõige 8

Raporti projekt

Muudatusettepanek

8. esitab üleskutse seada eesmärgiks inimeste parem kaasamine ja hoidmine tööturul, mida toetatakse nende oskuste parandamisega kutsehariduse- ja õppe kaudu;

8. esitab üleskutse seada eesmärgiks inimeste – sh naiste – parem kaasamine ja hoidmine tööturul, mida toetatakse nende oskuste parandamisega kutsehariduse- ja õppe kaudu;

Muudatusettepanek    16

Raporti projekt

Lõige 10

Raporti projekt

Muudatusettepanek

10. tunnistab, et suurimat muret valmistab juurdepääs haridusele, eelkõige haavatavas olukorras, ebasoodsa taustaga või erivajadustega inimeste puhul;

10. tunnistab, et suurimat muret valmistab juurdepääs haridusele, eelkõige haavatavas olukorras, ebasoodsa taustaga inimeste, rändajate ja erivajadustega inimeste puhul;

Muudatusettepanek    17

Raporti projekt

Lõige 13

Raporti projekt

Muudatusettepanek

13. tunnistab, et paindlikud õppevormid aitavad tööl käivatel inimestel paremini tasakaalustada töö- ja eraelu;

13. tunnistab, et paindlikud õppevormid aitavad tööl käivatel inimestel paremini tasakaalustada töö- ja eraelu; nõuab juurdepääsetavaid ja taskukohase hinnaga hooldusasutusi, mis võimaldavad hooldajatel, kes on sageli naised, osaleda elukestvas õppes ja koolituses; rõhutab, et paindlikud õppeformaadid peavad olema kättesaadavad ka puudega inimestele, eriti naistele ja tütarlastele;

Muudatusettepanek    18

Raporti projekt

Lõige 13 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

13 a. rõhutab, et paindlikud õppeformaadid pakuvad võimalust anda haavatavatest või marginaliseeritud kogukondadest (näiteks naissoost pagulased ja rändajad, roma naised, üksikemad, LGBTI-naised, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokku puutuvad naised ning maapiirkondades elavad naised) pärit naistele ja tütarlastele juurdepääs haridusele ja ületada selles valdkonnas tõkked, millega nad silmitsi seisavad;

Muudatusettepanek    19

Raporti projekt

Lõige 14 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

14 a. toetab ideed tagada juurdepääs elukestvale õppele, eriti selleks, et hõlbustada naiste ja hooldajate tööturule naasmist;

Muudatusettepanek    20

Raporti projekt

Lõige 18 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

18 a. rõhutab, et digitehnoloogia valdkonnas puutuvad naised ja tütarlapsed tihti kokku soostereotüüpidega; juhib tähelepanu sellele, et nõuetekohane digitaalne kirjaoskus on ka naiste jaoks väga oluline, et tagada võrdne juurdepääs kaugõppele;

Muudatusettepanek    21

Raporti projekt

Lõige 31

Raporti projekt

Muudatusettepanek

31. soovitab, et elukestva õppe meetmed leiaksid kajastamist Euroopa digiteerimisstrateegias;

31. soovitab, et elukestva õppe meetmed leiaksid kajastamist Euroopa digiteerimisstrateegias ning kavandatud meetmete soolise mõju hinnangu ettevalmistamisel;

Muudatusettepanek    22

Raporti projekt

Lõige 31 a (uus)

Raporti projekt

Muudatusettepanek

 

31 a. juhib tähelepanu sellele, et vaja on aktiivseid meetmeid, et tegeleda sooliste stereotüüpide ja segregatsiooniga hariduses ja koolituses ning need kaotada, sealhulgas hariduses sootundlike õppekavade tagamise, kutsenõustamise pakkumise ning meediakampaaniate läbiviimise abil, et julgustada poisse ja tüdrukuid ning mehi ja naisi tegema karjääri, mis on kooskõlas nende oskuste ja võimetega;

Muudatusettepanek    23

Raporti projekt

Lõige 32

Raporti projekt

Muudatusettepanek

32. toonitab, kui oluline on hoogustada Euroopa tasandi tegevust, et muuta elukestva õppe strateegia kõigi jaoks tegelikkuseks;

32. toonitab, kui oluline on hoogustada Euroopa tasandi tegevust, et muuta elukestva õppe strateegia kõigi jaoks tegelikkuseks, ning nõuab, et elukestva õppe strateegiates peavoolustataks sooline võrdõiguslikkus;

Muudatusettepanek    24

Raporti projekt

Lõige 33

Raporti projekt

Muudatusettepanek

33. esitab liikmesriikidele üleskutse tagada terviklik lähenemine haridusele ja pakkuda õpilastele autentseid õppimisvõimalusi, mis arendavad nende püüdlusi ja oskusi, mis on vajalikud maailmamajanduses ellu jäämiseks;

33. esitab liikmesriikidele üleskutse tagada sootundlik ja terviklik lähenemine haridusele ning pakkuda õpilastele autentseid ja võrdseid õppimisvõimalusi, mis arendavad nende püüdlusi ja oskusi, mis on vajalikud maailmamajanduses ellu jäämiseks; soovitab liikmesriikidel töötada välja sootundlikud õppekavad ja õppematerjalid, et ei esineks diskrimineerimist, mis võib mõjutada õpilaste hariduskäiku ja karjääri hilisemas etapis;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Martin Sonneborn, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Dietmar Köster, Emma McClarkin, Martina Michels

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Borrelli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

EFDD

David Borrelli

GUE/NGL

Curzio Maltese, Martina Michels

PPE

Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Michaela Šojdrová

S&D

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward, Krystyna Łybacka

Verts/ALE

Jill Evans, Helga Trüpel

1

NI

Martin Sonneborn

5

0

ECR

Angel Dzhambazki, Emma McClarkin, Morten Messerschmidt, John Procter

ENF

Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu