Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0069/2005

Arutelud :

PV 26/01/2005 - 8

Hääletused :

PV 27/01/2005 - 6.5

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0018

Vastuvõetud tekstid
PDF 197kWORD 36k
Neljapäev, 27. jaanuar 2005 - Brüssel
Holokaust, antisemitism ja rassism
P6_TA(2005)0018RC-B6-0069/2005

Euroopa Parlamendi resolutsioon holokausti mälestamise, antisemitismi ja rassismi kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 7 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artiklit 13, mis kohustab liikmesriike järgima inimõiguste ja mittediskrimineerimise kõige kõrgemaid standardeid, ning Euroopa põhiõiguste hartat;

–   võttes arvesse parlamendi seniseid 27. oktoobri 1994. aasta(1), 27. aprilli 1995. aasta(2), 26. oktoobri 1995. aasta(3), 30. jaanuari 1997. aasta(4) ja 16. märtsi 2000. aasta(5) resolutsioone rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi kohta, parlamendi rassismi ja ksenofoobia uurimiskomisjoni 1990. aasta raportit ning parlamendi 7. juuli 2000. aasta kirjalikku deklaratsiooni holokausti mälestamise kohta(6);

–   võttes arvesse nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1035/97 millega luuakse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus(7), ning järelevalvekeskuse mitmeid raporteid rassismi kohta ELis, sealhulgas märtsis 2004 avaldatud raporteid "Antisemitismi manifestatsioonid ELis 2002–2003" ja "Antisemitismi ilmingud Euroopa Liidus";

–   võttes arvesse Berliinis 28.–29. aprillil 2004. aastal toimunud OSCE teise antisemitismialase konverentsi Berliini deklaratsiooni ja OSCE isikliku esindaja äsjast määramist võitluseks antisemitismiga;

–   võttes arvesse 26.–28. jaanuaril 2000. aastal toimunud Stockholmi rahvusvahelise holokaustifoorumi deklaratsiooni, mis nõudis põhjalikuma holokaustialase õppe läbiviimist;

–   võttes arvesse 27. jaanuari 2005. kuulutamist holokausti mälestuspäevaks mitmetes ELi liikmesriikides;

–   võttes arvesse oma kodukorra artikli 108 lõiget 5;

A.   arvestades, et 27. jaanuar 2005, natsi-Saksamaa Auschwitz-Birkenau surmalaagri, kus kokku mõrvati ligi 1,5 miljonit juuti, mustlast, poolakat, venelast ja muudest erinevatest rahvustest vangi ja homoseksuaali, vabastamise kuuekümnes aastapäev pole Euroopa kodanikele mitte ainult suur võimalus holokausti tohutut terrorit ja tragöödiat meenutada ning hukka mõista, aga pöörata tähelepanu ka antisemitismi murettekitavale peatõstmisele ja eriti antisemitistlikele vahejuhtumitele Euroopas ning tuletada meelde laiemaid õppetunde inimeste tagakiusamisohtude kohta rassilise kuuluvuse, etnilise päritolu, usu, sotsiaalse kuuluvuse, poliitilise või seksuaalse sättumuse alusel;

B.   arvestades, et Euroopa ei tohi unustada oma ajalugu: natside ehitatud koondus- ja surmalaagrid on meie kontinendi ajaloo häbistavamaid ja valusamaid lehekülgi; arvestades, et Auschwitzis toime pandud kuriteod peavad elama edasi meie tulevaste põlvede mälestustes hoiatusena taolise teiste inimeste põlgamisel põhineva genotsiidi, sallimatuse, antisemitismi, rassismi ja totalitarismi eest;

C.   arvestades, et diskrimineerimine usulisel ja etnilisel alusel jätkub endiselt erinevatel tasanditel, seda vaatamata Euroopa Liidu vastu võetud olulistele meetmetele EÜ asutamislepingu artiklit 13 kohaldades;

D.   arvestades, et juudid kogevad Euroopas kõrgendatud ebaturvalisuse tunnet, mida põhjustab Interneti teel levitatav antisemitism, mis väljendub sünagoogide, kalmistute ja teiste pühapaikade rüvetamises, rünnakutes juudi koolidele ja kultuurikeskustele ning rünnakutes juutidele Euroopas, mis on kaasa toonud rohkesti vigastusi;

E.   arvestades, et holokaust on söövitatud Euroopa teadvusesse eriti juutide ja mustlaste mõrvarliku vihkamise tõttu nende rassilise ja usulise kuuluvuse alusel, sellele vaatamata kujutab antisemitism ning rassiline ja usuline eelarvamus jätkuvalt väga tõsist ähvardust nende ohvritele ning Euroopa ja rahvusvahelistele demokraatlikele väärtustele, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele ning seeläbi kogu Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule;

F.   arvestades vajadust jätkuva dialoogi järele meediaga edastamis- ja kommenteerimisviiside kohta, mis võivad nii positiivselt kui negatiivselt aidata kaasa usuliste, etniliste ja rassiliste teemade tajumisele ja mõistmisele ning ajaloolise tõe esitamisele;

1.   avaldab austust kõikidele natsismiohvritele ja on veendunud, et kestev rahu Euroopas peab rajanema tema ajaloo mäletamisele; lükkab tagasi ja mõistab hukka revisionistlikud vaated ning holokausti mittetunnistamise kui häbiväärsed ja ajaloolise tõega vastuolus olevad seisukohad ning väljendab muret äärmuslike ja ksenofoobiliste erakondade tõusu ning avalikkuse kasvava heakskiidu üle nende vaadetele;

2.   kutsub Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike ja kõiki Euroopa demokraatlikke erakondi üles:

   mõistma hukka kõik sallimatusele ja rassilisele vihkamisele kihutavad teod, samuti kõik ahistamis- või rassilise vägivalla aktid;
   mõistma eriti ja tingimusteta hukka kõik ja ükskõik kuidas väljenduvad antisemitismi vormid ja väljendusviisid;
   mõistma eriti hukka kõik vägivallaaktid, mis on ajendatud usulisest või rassilisest vihast või sallimatusest, sealhulgas rünnakud juudi-, moslemi- või muude usunditega seotud kohtade, pühapaikade ja pühamute vastu, samuti selliste vähemuste vastu nagu mustlased;

3.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon, samuti erineva tasandi kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused liikmesriikides kooskõlastaksid oma meetmed, et võidelda antisemitismiga ja rünnakutega vähemuste rühmadele, nagu mustlased ja kolmandate riikide kodanikud liikmesriikides, selleks et pidada lugu sallivuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest ja edendada sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist lõimumist;

4.   on veendunud, et need pingutused peaksid samuti hõlmama dialoogi ja koostöö edendamise ühiskonna erinevate kihtide vahel kohalikul ja riiklikul tasandil, sealhulgas dialoogi ja koostöö erinevate kultuuriliste, etniliste ja usuliste kogukondade vahel;

5.   kinnitab veel kord oma veendumust, et mälestamine ja haridus on pingutuste elulised koostisosad, et tõugata sallimatus, diskrimineerimine ja rassism ajaloo prügikasti, ning nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid võitlust antisemitismi ja rassismi vastu eelkõige noorte inimeste teadlikkuse edendamise kaudu ajaloost ja holokausti õppetundidest:

   õhutada holokausti mälestamist, sealhulgas kuulutada 27. jaanuar Euroopa holokausti mälestuspäevaks kogu ELis;
   tugevdada holokaustialast õpet kõikide holokausti memoriaalinstitutsioonide, eriti Auschwitz-Birkenau muuseumi (Państwowe Muzeum Auschwitz-Birkenau w Oświęcimiu) ja Berliini holokausti teabekeskuse (Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas) kui Euroopa ressursside rakendamise kaudu, viia holokaustialane õpe ja Euroopa kodakondsuse standardelemendid koolide õppekavadesse terves ELis ning rajada käesolev võitlus rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu Shoah'ile (holokaust);
   tagada, et 25 ELi riigi kooliprogrammides lähenetaks Teise maailmasõja õpetamisele äärmise ajaloolise täpsusega ja kasutada täielikult parlamendi poolt 2005. aasta eelarvesse lisatud sätet koolidele üle kogu ELi sõjahaudade ja -mälestusmärkide eest hoolitsemiseks;

6.   tervitab eesistujariigi Luksemburgi avaldatud kavatsust taasalustada seiskunud arutelu nõukogu raamotsuse ettepaneku üle rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta(8) ning nõuab nõukogult tungivalt jõudmist kokkuleppeni üleeuroopalise keelu osas rassilisele ja usulisele vihale kihutamise kohta, samal ajal säilitades õiguspärase sõnavabaduse;

7.   kutsub komisjoni alustama rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi 2000/43/EÜ(9) rakendamise läbivaatamist, et tugevdada Euroopa Liidu diskrimineerimisvastaseid meetmeid ja korraldada suur konverents, millel osaleksid kõik asjaosalised, eriti poliitikute esindajad, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avalikud institutsioonid, samuti selles valdkonnas tegutsevad VVOd ja ühendused;

8.   teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 323, 21.11.1994, lk 154.
(2) EÜT C 126, 22.5.1995, lk 75.
(3) EÜT C 308, 20.11.1995, lk 140.
(4) EÜT C 55, 24.2.1997, lk 17.
(5) ELT C 377, 29.12.2000, lk 366.
(6) ELT C 121, 24.4.2001, lk 503.
(7) EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1.
(8) ELT C 75 E, 26.3.2002, lk 269.
(9) ELT L 180, 19.7.2000, lk 22.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika