Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ÜRO inimõiguste komisjoni kohta alates 1996. aastast ning 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suhete kohta(1) , 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta(2) ja 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ÜRO tippkohtumise (14.–16. september 2005) tulemuste kohta(3) ;

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste komisjoni (UNCHR) 62. istungjärku, mille toimumine oli kavandatud 13. märtsist 21. aprillini 2006;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri ohtude, väljakutsete ja muutuste kõrgetasemelise ekspertrühma 1. detsembri 2004. aasta aruannet "Turvalisem maailm – meie ühine vastutus";

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 21. märtsi 2005. aasta aruannet "Suurem vabadus – sammud arengu, turvalisuse ja inimõiguste tagamiseks kõigile";

–   võttes arvesse 16. septembril 2005 New Yorgis vastu võetud 2005. aasta ÜRO tippkohtumise lõppdokumenti, milles otsustati luua inimõiguste nõukogu, mis asendaks inimõiguste komisjoni, ja usaldada ÜRO Peaassamblee presidendile läbirääkimiste läbiviimise ülesanne, mis tuleb lõpetada võimalikult kiiresti Peaassamblee 60. istungjärgu jooksul, et määratleda selle mandaat ja koosseis;

–   võttes arvesse 23. veebruaril 2006 esitatud ÜRO Peaassamblee presidendi resolutsiooni projekti inimõiguste nõukogu kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et inimõiguste universaalsuse austamine, edendamine ja kaitsmine on osa Euroopa Liidu eetilisest ja õiguslikust acquis'st ning üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest;

B.   arvestades, et ÜRO on potentsiaalselt nii praegu kui ka minevikus üks kõige sobivamatest organisatsioonidest, kes suudab tegeleda kõikehõlmavalt inimõiguste küsimustega ja väljakutsetega, millega inimkond tänapäeval kokku puutub;

C.   arvestades, et inimõiguste nõukogu (HRC) käsitleva resolutsiooni projekt oli konsensuse saavutamiseks mitu kuud tehtud jõupingutuste tulemus;

D.   arvestades, et kuigi HRC ei tegele mõnede peamiste tõstatatud mureküsimustega, võiks ta pakkuda tõhusat platvormi inimõiguste kaitse tugevdamiseks ja edendamiseks ÜRO raamistikus, mis ei ole kahjuks alati saavutanud tulemuste osas soovitud tõhusust;

E.   arvestades, et UNCHRi 62. istungjärk on viimane istungjärk enne HRC tegelikku loomist;

F.   arvestades, et UNCHRi käesoleva aasta iga-aastaseks istungjärguks moodustati Euroopa Parlamendi ad hoc delegatsioon (nagu ka viimasel seitsmel aastal),

Inimõiguste nõukogu

1.   tervitab resolutsiooni vastuvõtmist, millega luuakse HRC; võtab siinkohal teadmiseks ELi panuse läbirääkimiste tulemustesse;

2.   tervitab vähendatud koosseisuga, alalise ÜRO organi loomist, kes valitakse otse Peaassamblee poolt, kui esimest sammu 2005. aasta tippkohtumisel võetud kohustuse täitmisel tugevdada ÜRO inimõiguste mehhanismi;

3.   tervitab eriti tõsiasja, et HRC saab tulla aasta jooksul korrapäraselt kokku, pidades aastas vähemalt kolm istungjärku, ja kutsuda väljaspool korrapäraseid kohtumisi kokku eriistungjärke, et tegeleda kiiresti arenevate inimõiguskriisidega;

4.   tervitab UNCHRi sõltumatute "erimenetluste" süsteemi säilitamist; märgib, et need erimenetlused vaadatakse ühe aasta jooksul läbi, ja kutsub ELi üles jääma valvsaks, et tagada nende säilitamine;

5.   tervitab tava säilitamist, mille kohaselt osalevad aruteludel inimõigustevaldkonna valitsusvälised organisatsioonid ja loodab, et edaspidi seda osalust edendatakse ja tugevdatakse; kordab nõuet reformida ÜRO valitsusväliste organisatsioonide komiteed, et tagada sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide tõhus osalemine;

6.   tervitab universaalse perioodilise läbivaatamismehhanismi ("vastastikuse läbivaatamise") loomist kui vahendit kehtivuse universaalsuse ja liikmesriikide võrdse kohtlemise suurendamiseks seoses inimõiguste jälgimisega kogu maailmas; võtab teadmiseks täpsustuse, et nimetatud mehhanism ei tohiks dubleerida ÜRO lepinguorganite tööd; kutsub HRCd üles tagama kõnealuse läbivaatamise üksikasjade kindlaksmääramisel, et sellele pühendatud istungjärk toimub lisaks resolutsioonis ette nähtud minimaalsele kolmele istungjärgule ja kümnele nädalale;

7.   avaldab kahetsust, et ettepanek valida HRC liikmed suurema, kahekolmandikulise häälteenamusega heideti kõrvale; on sellest hoolimata arvamusel, et menetlus, mille kohaselt liikmed valitakse otse ja isiklikult salajasel hääletusel Peaassamblee absoluutse häälteenamusega ning valitsused peavad kontrollima kandidaatide inimõigustealast tausta ja kohustusi, võiks takistada HRC istungitel osalemast jõhkraid inimõiguste rikkujaid; tervitab mehhanismi loomist, mis võimaldab Peaassamblee kahekolmandikulise häälteenamusega peatada liikmeksoleku õiguse HRCs liikme puhul, kes paneb toime jõhkraid ja süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi;

8.   kutsub kõiki ÜRO liikmesriike üles püüdma valida kõige kõrgemate inimõiguste standarditega kandidaatriigid, kes on ratifitseerinud tähtsaimad inimõigusi käsitlevad lepingud, täitnud oma aruandekohustused, esitanud avalikke kutseid ÜRO erimenetluste kohaldamiseks ja püüdnud rakendada nende soovitusi; kutsub ELi üles nõudma kindlalt, et kandidatuurid esitataks vähemalt 30 päeva enne valimisi, et võimaldada nende inimõigustealast tausta ja tõotusi avalikult kontrollida;

9.   taaskinnitab oma seisukohta, et HRC suutlikkus kaitsta inimõigusi sõltub kõikide osaliste poliitilisest valmisolekust teha sellest tugev ja tõhus organ;

10.   kutsub seepärast kõiki ÜRO liikmesriike üles täitma enda määratletud mandaati ja rakendama väljatöötatud mehhanisme, et tagada HRC suutlikkus inimõigusi mõttekalt kaitsta ja edendada;

11.   nõuab tungivalt, et EL täidaks HRCs teerajaja rolli ja oleks eeskujuks töötamisel tugevdatud ÜRO inimõigusorgani suunas, kes suudab tegeleda ja reageerida inimõiguste olukorrale kõikjal maailmas;

12.   taaskinnitab vajadust suurema konsulteerimise, koostöö ja kooskõlastamise järele ELi ja ÜRO, eriti uue HRC vahel;

13.   taaskinnitab vajadust kooskõlastatud, ühtse ja hästi ettevalmistatud ELi poolse lähenemise järele HRC istungjärkude eel, ajal ning järel, et tagada mõjus ja tõhus panus selle menetlustesse;

14.   peab asjakohaseks – lähtudes Euroopa Parlamendi osalemise tavast UNCHRi iga-aastastel istungjärkudel – jätkata delegatsiooni lähetamist osalema HRC olulistel istungjärkudel;

UNCHRi 62. istungjärk

15.   võtab teadmiseks otsuse muuta UNCHRi 62. istungjärk ülemineku-, menetlus- ja lühendatud istungjärguks;

16.   on sellele vaatamata arvamusel, et need üksikasjad ei tohiks takistada UNCHRi teostamast oma kaitsemandaati ja et kogu komisjoni tegevus standardite kehtestamisel tuleks nõuetekohaselt vastu võtta või seda muul viisil edasi jälgida;

17.   kutsub seepärast inimõiguste komisjoni liikmeid üles tagama, et viimasel istungjärgul volitatud erimenetlustega seotud töö (nt peasekretäri aruanne koostöö kohta ÜRO inimõigusorganite esindajatega) esitatakse, kinnitatakse ja seda arutatakse täielikult ning et uuendatakse lõppevaid mandaate (nt ÜRO peasekretäri inimõiguste kaitsjate eriesindaja mandaat); rõhutab, et inimõiguste kaitsjate võimalus pöörduda komisjoni poole ja osaleda aruteludel peab säilima;

o
o   o

18.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, 60. Peaassamblee presidendile ning ÜRO inimõiguste ülemkomissarile.

(1) EÜT C 96 E, 21.4.2004, lk 79. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0237. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0362.