Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2047(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0077/2006

Esitatud tekstid :

A6-0077/2006

Arutelud :

PV 04/04/2006 - 6
CRE 04/04/2006 - 6

Hääletused :

PV 04/04/2006 - 8.9
CRE 04/04/2006 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0124

Vastuvõetud tekstid
PDF 134kDOC 77k
Teisipäev, 4. aprill 2006 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Majanduspoliitika üldsuunised aastaks 2006
P6_TA(2006)0124A6-0077/2006

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa majanduse olukorrast: ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastaks 2006 (2006/2047(INI))

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse komisjoni majanduskasvu ja töökohtade loomise kompleksseid suuniseid (2005–2008) (KOM(2005)0141) ("komplekssed suunised");

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 99 lõiget 2;

-   võttes arvesse komisjoni majanduspoliitika komitee eriaruannet nr 4/2005 "Majanduspoliitika komitee 2005. aasta vananemisega seotud kulutuste prognoos (2004–2050) kahekümne viiest liikmesriigist koosnevas ELis: baaseeldused ja prognoosimise metodoloogia";

-   võttes arvesse 25 liikmesriigi Lissaboni strateegiaga seonduvaid riiklikke reformikavasid majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks aastatel 2005–2008 ("riiklikud reformikavad");

-   võttes arvesse 25. jaanuari 2006. aasta komisjoni iga-aastast eduaruannet Lissaboni strateegia kohta;

-   võttes arvesse oma 15. mai 2003. aasta resolutsiooni komisjoni soovituse kohta seoses liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuunistega (ajavahemikuks 2003–2005)(1) , 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni soovituse kohta seoses liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuunistega (ajavahemikuks 2003–2005)(2) ja oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniseid majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste (2005–2008) raames(3) ;

-   võttes arvesse nõukogu eesistujariigi võtmeküsimusi käsitlevat dokumenti majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumisele seoses Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumisega 7. veebruaril 2006;

-   võttes arvesse komisjoni majandusprognoose(4) ;

-   võttes arvesse 29. oktoobril 2004. aastal allakirjutatud Euroopa põhiseaduse lepingu artikleid III-179 ja III-206;

-   võttes arvesse komisjoni valget raamatut "Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada" (KOM(2001)0370);

-   võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2004. aasta mitteametlikku dokumenti ELi ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta;

-   võttes arvesse Euroopa väikeettevõtete hartat, mis võeti vastu 19. ja 20. juuni 2000. aasta Santa Maria da Feira Euroopa Ülemkogul;

-   võttes arvesse ettevõtete otsese maksustamise eeskirju, mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu kinnitas 1. detsembril 1997;

-   võttes arvesse OECD rahvusvahelist õpilaste hindamise programmi ("PISA");

-   võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000 Lissaboni, 15. ja 16. juuni 2001 Göteborgi, 15. ja 16. märtsi 2002 Barcelona ning 20. ja 21. märtsi 2003, 25. ja 26. märtsi 2004 ning 22. ja 23. märtsi 2005 Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

-   võttes arvesse Wim Koki juhitud komisjoni kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta novembri aruannet "Väljakutsega silmitsi - Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks";

-   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

-   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6–0077/2006),

A.   arvestades, et suhteliselt paljusid soovitusi, mille Euroopa Parlament on teinud viimases kolmes majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlevas raportis, ei ole arvesse võetud; arvestades, et pärast Euroopa Parlamendi viimase raporti vastuvõtmist on ilmnenud uusi ja olulisi tegureid; arvestades, et paljud varem määratletud pikaajalised ülesanded on muutunud pakilisemaks; arvestades, et ELi majanduskasv on endiselt aeglasem ning majandus näib globaliseerumiseks vähem valmis olevat kui peamistel konkurentidel;

B.   arvestades, et globaliseerumine on kiirelt arenev nähtus, mis seab küsimärgi alla olemasolevate ressursside tavakasutuse, võimaldab tekkivatel majandusjõududel importida kapitali, oskusi ja tehnoloogiat ning konkureerida üha enam omavahel seotud maailmas, suurendab rändevooge, muudab rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilisi mudeleid ning annab finantsmajandusele tegeliku majanduse ees enneolematu tähtsuse; arvestades; et finantsmajanduse tähtsus muudab "usaldusväärsuse" võtmeteguriks ja loob uue vajaduse tõhusa järelevalve ning tihedama koostöö järele, et tagada majanduslik stabiilsus;

C.   arvestades, et pärast Euroopa Parlamendi viimase majanduspoliitika üldsuuniseid käsitleva raporti vastuvõtmist 2005. aasta mais on ilmnenud uusi kaalukaid asjaolusid: raskused põhiseaduse lepingu ratifitseerimisel; ELi finantsperspektiivi vastuvõtmine aastateks 2007–2013 Euroopa Ülemkogu poolt ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta; Euroopa Keskpanga kaks esmakordset intressimäärade tõstmist rohkem kui viie aasta jooksul; stabiilsuse ja kasvu pakti reformimine, kusjuures 12 liikmesriigil on eelarvedefitsiit üle 3%; liikmesriikide riiklike reformikavade vastuvõtmine; suurenenud teadlikkus ülemaailmsest energiašokist ja sellest tulenevad geopoliitilised pinged; läbirääkimised seoses Eesti, Leedu ja Sloveenia eurotsooniga liitumise sooviga aastal 2007; ning vajadus toetada WTO Doha voorude eesmärke pärast läbirääkimiste aeglustumist Hongkongis;

D.   arvestades, et Euroopa majanduse suhtelise languse põhjuseks võivad olla: sobimatu reguleeriv raamistik koos struktuurireformi puudumisega, mis muudab meie majanduse vähem paindlikumaks kui meie peamistel konkurentidel, loid omamaine nõudlus, vähene majandusdünaamika ja nõrgad tööturud, mille põhjuseks on aeglane elanikkonna kasv, madal tööhõive ja nõrk tootlikkuse kasv; arvestades, et nõrka tootlikkuse kasvu põhjustab investeeringute vähesus, mitteküllaldane innovatsioon ning tööjõu nõudluse ja pakkumise nihkesolek, kuna meie ebapiisavalt rahastatavad haridus- ja koolitussüsteemid ei ole võimelised kohandama meie töötajaid pidevalt muutuva maailmaga;

E.   arvestades samuti, et alates Euroopa Parlamendi viimase raporti vastuvõtmisest on järgmised väljakutsed saanud suurema tähelepanu osaliseks: elanikkonna jätkuv vananemine, rändest tulenevad pinged ELi piiridel ja siseprobleemid seoses ebapiisava abiga teise põlvkonna immigrantide integreerimiseks; kordades kasvanud sissevedu kolmandatest riikidest mõnedes sektorites, samuti ettevõtete ümberpaiknemine ja allhanked; Hiina ja teiste arenevate majanduspiirkondade suurenev nõudlus ressursside järele, nagu toornafta, maagaas, kivisüsi ja raud; ELi suurenev sõltuvus ebastabiilsetest piirkondadest toimuvast energiaimpordist; ning makromajanduse ülemaailmest tasakaalustamatusest tulenevad riskid,

1.   palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel kiita heaks soovitused, mille Euroopa Parlament on oma viimases kolmes majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlevas raportis esitanud, kuid mida ei ole veel arvesse võetud, nimelt: siseturgu käsitlevate direktiivide ülevõtmine; liiga suure defitsiidiga liikmesriikides selle vähendamisele suunatud meetmete võtmine; kodanike globaliseerumisest tulenevat ebakindlust käsitlev ühine teabevahetuspoliitika; struktuurireformi tegevuskava, milles on toodud lahendamist vajavad küsimused, vajalikud meetmed ja ajakava; väikeettevõtluse harta täielik rakendamine, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele soodsam maksustamisrežiim ja investeeringute suurendamine teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

2.   tervitab võtmeküsimusi käsitlevat dokumenti majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumisele ja toetab komisjoni valikut neljale põhivaldkonnale keskendumisel (teadmised ja innovatsioon; äripotentsiaal; globaliseerumine ja demograafilised muutused; ning tõhus energiaturg), mida tuleks rakendada komplekssete suuniste kaudu; lisaks sellele jagab seisukohta, et meie majanduse kiirem ja jätkusuutlik kasv on võimalik üksnes stabiilsusele ja kasvule orienteeritud makromajanduspoliitika ja struktuurireformide vastastikuse tugevdamise, kaasa arvatud tõhusama majandusliku koordineerimise kaudu; tervitab komisjoni kavatsust teha ettepanek võtta vastu tegevuskava, milles tuuakse välja vajalikud sammud ja tähtsamad kuupäevad nimetatud nelja tegevuse lõpuleviimiseks 2007. aasta lõpuks;

Institutsioonilised reformid

3.   usub, et praegust põhiseaduse lepinguga seonduvat järelemõtlemisaega tuleks kasutada selleks, et tegeleda järgmiste küsimustega: makromajanduse juhtimise praegune raamistik, nagu seda juba arutas konvendi majandusjuhtimise rühm; ELi majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid; kaasotsustamismenetluste laiendamine majanduspoliitika küsimustele; Euroopa Keskpanga vastutus, austades samal ajal tema sõltumatust; majanduspoliitika koordineerimine ning eurorühma roll selles kontekstis; liigsete defitsiitidega toimetuleku viis; ELi pädevus maksuküsimuste alal; Euroopa Parlamendi reageerimisõiguse rakendamine komiteemenetluse kontekstis hiljemalt 1. aprillist 2008; ja eurotsooni esindatus rahvusvahelistes institutsioonides;

4.   tervitab komisjoni majanduspoliitika üldsuuniseid ja tööhõivesuuniseid käsitlevate komplekssete suuniste liitmist, kuid on arvamusel, et komisjoni Lissaboni protsessi iga-aastane eduaruanne ja avatud kooskõlastusmeetodiga seonduvad dokumendid tuleksid samuti ühendada ning neid koos arutada; arvab, et majanduspoliitilistele üldsuunistele tuleb anda sama õiguslik seisund kui tööhõivesuunistele ning et Euroopa Parlamendi ja komisjoni rollid tuleb sellega seoses uuesti määratleda;

5.   palub komisjonil uurida, kas on võimalik võtta vastu EÜ õigusaktid, et saavutada mõiste "maksuresidentsus" ühtne määratlus - mis on kohaldatav ELi elanikele, kelle alaline elukoht on ELi territooriumil ja väljaspool seda - mis on seotud ELi kodakondsuse mõistega, ELi konventsioon topeltmaksustamise kohta (milles kajastub EÜ asutamislepingu artikkel 293) ning EÜ õigusesse maksustamist puudutava mittediskrimineerimise põhimõttelisamine , mis on määratletud vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu otsustele;

6.   tervitab liikmesriikide kohustust esitada nüüd iga-aastased riiklikud reformikavad, mis lähtuvad majanduskasvu ja töökohtade loomise 24 komplekssest suunisest; arvab, et selles osas saaks majandustulemusi parandada, kui komisjon selgitaks välja ja edendaks riiklikest reformikavadest tuletatud parimaid tavasid ning kui igal aastal koostada parimate/halvimate näitajatega riikide pingerida, nagu soovitas Koki aruanne; nõuab viimase kümnendi struktuurireformide poliitika sügavamat analüüsi, et selgitada välja praeguse aeglase majanduskasvu ja ebapiisava tootlikkuse põhjused; kutsub üles "aruka majanduskasvu strateegia" väljatöötamisele, koondades ELi killustunud majanduspoliitika lähenemisviisid ühtseks strateegiaks, et tugevdada ELi potentsiaali pidades silmas uut toodete ja tootmismeetodite põlvkonda, integreerides info- ja sidetehnoloogia ning säästlikumad tehnoloogiad jätkusuutlikuks arenguks;

7.   avaldab kahetsust, et 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu finantsperspektiivi kokkulepe on tagasihoidlikum kui Euroopa Parlamendi ettepanek, eriti seetõttu, et selles keskendutakse traditsioonilistele poliitikavaldkondadele, mitte aga piisavalt nendele, millel on kodanikele lisandväärtus; taunib uurimis- ja teadustöö ning konkurentsivõime ja majanduskasvu, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kodakondsuse, vabaduse, õigusküsimuste ja välistegevusega seotud kulukohustuste vähendamist; palub nõukogul arutada koos Euroopa Parlamendiga uuesti kokkulepet, mis suurendaks ELi jõukust, konkurentsivõimet, tööhõivet ja ühtekuuluvust;

8.   tervitab 2006. aasta märtsis kogunenud kevadise Euroopa Ülemkogu tasakaalukaid järeldusi, milles võeti arvesse täpsustatud eesmärkidega Lissaboni strateegia mitut sektorit hõlmavat toetavat lähenemisviisi; kutsub liikmesriike üles rakendama riiklikke reformikavasid kiiresti ja täpselt, kaasates riikide parlamente ja huvitatud sidusrühmi nagu sotsiaalpartnerid, ning andma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aegsasti teavet; avaldab siiski kahetsust, et ei lepitud kokku täpset ajakava ega tegevusjuhendit, mis tagaks asjakohase koostöö ja kolme peamise asjassepuutuva ELi institutsiooni täieliku kaasamise Lissaboni strateegia peamiseks vahendiks olevate komplekssete suuniste nõuetekohasesse järelevalvesse; tuletab samas meelde, kui oluline on kõigi peamiste nõukogu koosseisude võrdne kaasamine ja üldasjade nõukogu tõhustatud roll selle tegevuse koordineerimisel;

Makromajandus-, raha- ja fiskaalpoliitika

9.   palub komisjonil rangelt järgida uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakti, mitte lubades ajutiste meetmete võtmist ega paindlike majandusarvestuse meetodite kasutamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid konkurentsivõimet ja jätkaksid oma eelarve puudujäägi iga-aastast vähendamist tsüklilise kohandamisega ning tagaksid majanduslikult soodsatel aegadel puudujäägi suurema vähendamise; on veendunud, et palgatõus peaks olema kooskõlas keskpika ajavahemiku suundumustega tootlikkuses; nõuab mõõduka ja vastutustundliku hinnapoliitika kasutamist, eelkõige monopoolsete või oligopoolsete turgude puhul, mis pehmendab inflatsioonist tulenevaid surveid ning hoiab intressimäärad tasemel, mis ei sea ohtu praegust majandusseisundi paranemist;

10.   nõuab liikmesriikidelt täiendavaid jõupingutusi, et vähendada riigi võlakoormust ja parandada riigi rahanduse kvaliteeti, mille tulemusel kasutatakse vähem vahendeid intressimakseteks ja amortisatsiooniks ning rohkem haridusele, kutseõppele, infrastruktuurile, teadusuuringutele ja innovatsioonile; rõhutab, et kooskõlas finantsstabiilsuse tagamisega on esmajärguline vajadus maksustamise üldise läbivaatamise järele liikmesriikides, et tugevdada konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, mis tähendab tõhusaid ja ümbersuunatud kulusüsteeme;

11.   täheldab, et madal majanduskasv, ülemäärane riigivõlg ja kõrge tööpuudus suurendavad dramaatiliselt demograafilistest muutustest tingitud probleeme; rõhutab seetõttu, et Lissaboni strateegia täielik rakendamine suurel tööhõivel ja kõrgel tootlikkusel rajaneva integreeritud ühiskonna loomiseks on oluline, et selle väljakutsega edukalt toime tulla; kutsub komisjoni üles käivitama põhjalikku arutelu, et teha kindlaks parimad tavad ja kõige soodsamad meetodid eelseisvate arengute juhtimiseks;

12.   juhib tähelepanu, et tasakaalustamatus teatud eurotsooni riikides on eriti murettekitav, võttes arvesse kaubavahetusbilansi defitsiidi suurust ja täheldatavat inflatsiooni erinevust mõnedes neist, ning kutsub liikmesriike võtma vastu vajalik majanduspoliitika olukorra parandamiseks, rõhutades vajadust eelarvepoliitika järele, mis oleks suuteline korvama selle tasakaalustamatuse kahjulikke mõjusid;

13.   kutsub liikmesriike üles hoiduma kahjulikust, liialdatud piiriülesest maksukonkurentsist, mis vähendab eelarvelist suutlikkust riiklikeks investeeringuteks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse;

Ettevõtluskeskkond

14.   nõuab ettevõtliku meele - teiste sõnadega äriidee praktikas rakendamise võimaluse - propageerimist liikmesriikide keskharidussüsteemis, tugevdades ettevõtja rolli ühiskonnas ja rõhutades selliste lahenduste tähtsust nagu ühingujuhtimine ja ettevõtete sotsiaalne vastutus;

15.   kutsub komisjoni kohaldama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise põhimõtet ning astuma samme, et aidata: äriühingute loomist elektrooniliselt; asjakohaselt lihtsustada reguleerivat keskkonda; edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele esimestel tegevusaastatel riskikapitali või nn äriinglite vormeli kaudu; suurendada Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi rolli; suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu infotehnoloogiale ja kommunikatsioonile, tõdedes, et vahe ELi ja Ameerika Ühendriikide konkurentsivõimes ei esine üksnes kõrgtehnoloogia sektorites, vaid ka turustuskanalite ja jaekaubanduse valdkonnas; edendada koostööstruktuure ja tugevdada nende rahvusvahelist tegevust, võttes vastu esitatud neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi, mis puudutab piiratud vastutusega ühingute registreeritud asukoha piiriülest üleviimist ning arutades Euroopa eraettevõtte tulevase statuudi lisandväärtust väise ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

16.   tuletab meelde toetust ettevõtete otsese maksustamise eeskirjadele, mille kohaselt liikmesriigid leppisid kokku kahjustava maksukonkurentsi lõpetamise suhtes; toetab komisjoni ettepanekut ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta; kutsub nõukogu jõudma kokkuleppele komisjoni käibemaksukohustuste lihtsustamist käsitlevate ettepanekute suhtes; toetab jõupingutusi lihtsustada ja vähendada maksustamist, nagu on sätestatud väikeettevõtluse hartas; sellega seonduvalt toetab komisjoni hiljutist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koduriigipõhise maksustamise skeemi ning kutsub komisjoni uurima võimalust asendada nende ettevõtjate käibemaksuga maksustamisel sihtkoha põhimõte päritolukoha põhimõttega koos õiglaste vertikaalse tulujaotuse eeskirjadega;

17.   soovitab tungivalt, et riiklikes reformikavades käsitletaks kavandatud ja olemasolevaid meetmeid bürokraatlike ja regulatiivsete takistuste vähendamiseks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, ning soovitab tõsta esile otsuseid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, mida võiks kasutada võrdluskriteeriumitena teiste liikmesriikide ametiasutuste jaoks;

18.   kutsub liikmesriike ning nende kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles koostama ühist kava oma maksu- ning endi poolt eraldatud toetuste skeemi jaotuslike ja piirkondlike mõjude hindamiseks, arvestades asjaolu, et maksupoliitika kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil on tihti kooskõlastamata, ning tuletab meelde kohalike kogukondade suurenevat tähtsust ELi majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele heaolule;

19.   on veendunud, et ekspordikvootide kõrvaldamine on põhjalikult muutnud rahvusvahelist kaubandust, sundides poliitikakujundajaid astuma samme kolmandate riikide ebaausa konkurentsi vastu, eriti võideldes võltsimisega ning kaitstes intellektuaal- ja tööstusomandi õigusi; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike looma tõhusat ELi patendisüsteemi ühenduse patendi ja muude asjakohaste vahendite kaudu;

Tööhõive ja inimkapital

20.   on veendunud, et tööealise elanikkonna osakaalu suurendamiseks rahvastiku koguarvus on vaja: kehtestada mõjus sündivuse suurendamise poliitika; parandada lastehoolduse võimalusi; edendada töö ja eraelu tasakaalustamisele suunatud kavasid; integreerida sisserändajad tööturule ja võidelda ebaseadusliku sisserändega kolmandate riikide säästvat arengut edendavate strateegiate abil ning kogu ELi hõlmava ühise sisserändepoliitika rakendamise kaudu; ning kehtestada stiimulid, mis innustavad töötajaid lükkama edasi vabatahtlikku pensionilejäämist;

21.   rõhutab "flexicurity " (paindlikkuse ja turvalisuse) potentsiaali eriti naiste, vanemate töötajate, noorte, pikaajaliselt töötute ja sisserändajate tööturul osalemise suurendamiseks;

22.   arvab, et töötava elanikkonna osakaalu suurendamiseks tööealise elanikkonna hulgas on vaja võtta meetmeid, mis on spetsiaalselt suunatud elanikkonnarühmadele, kellel on raskusi tööturule pääsemisega, nimelt noortele, naistele, üle 55 aastastele ja puudega isikutele, kujundada välja töö ja tööaja elutsükkelmetoodika, mis arvestab individuaalseid vajadusi, ning eelkõige kehtestada stiimulid, mis innustavad vanemaid töötajaid oma töökogemusi pakkuma; kutsub seetõttu liikmesriike koos sotsiaalpartneritega üles edendama meetmeid, mille eesmärk on töösuhete ja tööaja kohandamine nende sotsiaalsete rühmade erivajadustega;

23.   on arvamusel, et varimajanduse pärssimiseks on vaja vähendada mittepalgalisi tööjõukulusid, eriti madalakvalifikatsiooniliste töökohtade puhul; tervitab sellega seoses nõukogu otsust laiendada alandatud käibemaksusüsteemi töömahukatele teenustele ja soovitab anda komisjonile volitused käivitada uus uuring selle kohta, kuidas alandatud käibemaksumäärad mõjutavad maksustatavate teenuste hindu, varimajanduse vähenemist ja üldist maksutulu, kaasa arvatud sotsiaalkindlustusmakseid;

24.   rõhutab, et Euroopa loiud kasvumäärad peegeldavad tõhusate meetmete puudust töötuse vähendamiseks, aktiivse elanikkonna suurendamiseks ja madala tootlikkuse suurendamiseks;

25.   palub komisjonil pidada silmas, et EÜ õigusaktid peaksid olema meie konkurentide omadega ühilduvad, et vältida negatiivset mõju ELi konkurentsivõimele ja ELi ettevõtete uuenduspotentsiaalile maailmaturul;

26.   on veendunud, et hariduse kvaliteedi parandamiseks ning arvestades, et lähiaastatel lähevad kooli paljud suhteliselt madala haridustasemega sisserändajate lapsed, on vaja: suurendada algkooli õpikohtade arvu; parandada alg- ja keskhariduse lõikes võõrkeelte oskust ning matemaatika ja loodusteaduste tundmist, võttes arvesse meie madalaid tulemusi võrreldes konkurentidega, mis on toodud PISA aruandes; jõuda erialase ettevalmistuse kompleksse mudelini teadmiste pideva uuendamise kaudu;

27.   kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid teadlaste liikuvuse parandamiseks ja pakkuma paremat infrastruktuuri, et meelitada rohkem tudengeid teaduslikku karjääri tegema; nõuab lisaks sellele meetmete võtmist Euroopa ülikoolide varustamiseks vastavalt kõrgeimatele teadusuuringute standarditele, ülikoolide ning tööstus- ja kaubandussektorite vahelise koostöö tugevdamiseks, lõpetajate hariduse viimiseks vastavusse tööturu nõudlusega, asetades rõhu inseneri- ja kõrgtehnoloogiaerialadele, ning teadusuuringute tulemuste parema edastamise, levitamise ja kohaldamise tagamiseks;

28.   on arvamusel, et ELi ja liikmesriikide eelarved peaksid paremini kajastama Lissaboni strateegia prioriteete ELi innovatsiooni ja teadusuuringute alase suutlikkuse tugevdamisel ning püüdluste laiendamisel elukestva õppe suunas, hõlmates täiendavate rahaliste vahendite kasutamist;

Infrastruktuur, transport ja energeetika

29.   on veendunud, et liiga vähene investeerimine on üks põhjusi, mis selgitab meie ning Ameerika Ühendriikide konkurentsivõime erinevust, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles ergutama erainvesteeringuid ning keskendama investeerimiskulud uuesti investeeringuile, mis tõstavad majanduse efektiivsust ja tootlikkust, nagu infrastruktuur, teadus- ja arendustegevus, haridus, elukestev õpe, samuti reformima oma maksusüsteeme, et suurendada kasvu ning erainvesteeringuid uutesse säästvatesse tehnoloogiatesse;

30.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid peaksid täpselt kinni transpordi infrastruktuuri projektide (üle-euroopalised võrgud) tähtaegadest, lihtsustades asjakohaseid haldusmenetlusi, ning tehes vajadusel rohkem investeeringud, võttes arvesse, et praeguse tempo juures kulub vastavalt komisjoni transporti käsitlevale valgele raamatule nende projektide lõpetamiseks 20 aastat;

31.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadisel kohtumisel vastu otsuse ELi uue ühtse energiapoliitika kohta, mille kolm peaeesmärki on: energiavarustuse tagamine, säästev areng ning majanduslik konkurentsivõime; seetõttu soovitab, esiteks: võtta ühismeetmeid tarnijariikidega poliitiliste ja majandussidemete tugevdamiseks ning luua ELi energia siseturg energiatarnijate ja -jaotajate konkureerivates ja mittediskrimineerivates tingimustes, teiseks: luua tasakaal sise- ja välistarnijate vahel, kolmandaks: keskenduda kahesuguste hindade kehtestamise ja vahetuskursi kõikumiste vältimisele, esitades kaupade ja energiatarnete arved eurodes, neljandaks: suurendada energiatõhusust, ja viiendaks: vähendada järk-järgult sõltuvust naftast, tugevdades ELi teadusuuringuid eesmärgiga saavutada säästev energiavarustussüsteem, mis põhineb tuule, vee, biomassi, päikese ja maasoojuse energial;

Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus

32.   usub, et areneva majandusega riikide impordist ja ettevõtluse allhangete soodumusest tulenevat konkurentsi on võimalik tõrjuda üksnes ulatusliku teadus- ja innovatsioonitöö abil; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid teadustöö rahastamise kohta ELis; kutsub liikmesriike eraldama rohkem vahendeid teadusuuringutele ja innovatsioonile, tagades samal ajal intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse, ning kehtestama maksusoodustusi teadus- ja arendustegevusse investeerivatele ettevõtetele ja ülikoolidele, teades, et võrreldes otseste toetustega tagavad sellised soodustused paremini, et riiklikke vahendeid kasutatakse edukate ettevõtmiste toetamiseks;

33.   usub, et ELi kooskõlastatud innovatsioonipoliitika on heaolu, majanduskasvu ja töökohtade loomise üks peamisi nurgakivisid, tugevdab ELi konkurentsivõimet ja annab panuse säästva arengu üldpoliitika eesmärgi saavutamisse;

Enam konkurentsi ja reforme teenuste turul

34.   usub tugeva konkurentsipoliitika vajalikkusse; palub läbi vaadata konkurentsijuhtumite riiklike pädevate asutuste ja komisjoni vahelise jagamise kriteeriumid, samuti läbi vaadata siseriiklikke õigusakte, et tagada: õiguskindlus; seadusandjate poliitiline sõltumatus; läbipaistvus ja vastutus; ning vastavus EÜ õigusega;

35.   juhib tähelepanu sellele, et oluline on saavutada Euroopa ühtne teenuste turg vastavalt EÜ asutamislepingule, et toetada sektorit, mis on elulise tähtsusega Euroopa majanduse kui terviku jaoks, ning eriti uute liikmesriikide majanduslikku arengut sellega, et saavutatakse tasakaal turgude avamise, avalike teenuste ning sotsiaalsete ja tarbijaõiguste vahel;

36.   tervitab komisjoni riigiabi käsitlevat tegevuskava ning usub, et läbipaistvamast ja tõhusamast riigiabist on kasu ELile, eriti pidades silmas innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust; usub samal ajal, et maksusoodustused tuleb samuti läbi vaadata, vähemalt juhtudel, kui need on alternatiiviks toetustele või otsestele subsiidiumidele;

37.   nõuab tulevikku suunatud finantsteenuseid käsitleva tegevuskava koostamist, milles keskendutakse: ühtse euro makseala saavutamisele aastaks 2010; kindlustussektori maksevõime ("Solvency II") läbivaatamisele; ettepanekule vaadata läbi finantsteenuste direktiivide sätted, mis käsitlevad seadusandjate diskretsiooni äriühingute piiriülese ühinemise puhul, et lihtsustada konsolideerimist ning vältida konflikte asukoha- ja vastuvõtjariigi järelevalveasutuste vahel; hüpoteeklaene käsitlevale ettepanekule; ning tarbijakrediiti käsitleva direktiivi vastuvõtmisele;

38.   on seisukohal, et arvestades, kui kiiresti ettevõtted muudavad peakontorite asukohta ning arvestades rahvusvaheliste kapitalivoogude järsku tõusu ning investeeringute tegemise kiirust, on tõhus järelevalve ja tihe koostöö erinevate liikmesriikide reguleerivate ja järelevalveorganite vahel integreeritud finantsurul hädavajalikud, hoolimata edasise arutelu asjakohasusest kõige sobivama ELi panganduse, kindlustuse ja väärtpaberite järelevalve-, regulatiiv- ja kontrollimudeli üle;

o
o   o

39.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liimesriikide valitsustele ja parlamentidele ning sotsiaalpartneritele.

(1) ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 295.
(2) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1061.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0209.
(4) Sügis 2005, nr 5/2005.

Viimane päevakajastamine: 13. september 2007Õigusalane teave