Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse 2000. aasta 8. septembril New Yorgis toimunud ÜRO aastatuhande tippkohtumisel vastu võetud aastatuhande arengueesmärke;

–   võttes arvesse 18. detsembril 1979. aastal ÜRO peaassamblee poolt vastu võetud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW);

–   võttes arvesse 4. septembril 2002. aastal toimunud säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud Johannesburgi deklaratsiooni säästva arengu kohta;

–   võttes arvesse resolutsiooni 5.–9. juunini 2000 toimunud ÜRO peaassamblee eriistungjärgu "Naised 2000: võrdsus, areng ja rahu 21. sajandiks" tulemuste kohta, mis võeti vastu AKV–ELi parlamentaarsel ühisassambleel Brüsselis 12. oktoobril 2000(1) ;

–   võttes arvesse 1. novembril 2001. aastal Brüsselis AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee vastu võetud resolutsiooni puuetega inimeste ja vanemate inimeste õiguste kohta AKV riikides(2) ;

–   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 19, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10, 1969. aasta Ameerika inimõiguste konventsiooni artiklit 13 ning 1981. aasta Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste harta artiklit 9;

–   võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous allakirjutatud ning 1. aprillil 2003 jõustunud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(3) , eriti selle artiklit 43, mis käsitleb info- ja sidetehnoloogiat ning infoühiskonda;

–   võttes arvesse resolutsiooni AKV riikides üldise alghariduse ning soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel tehtud edusammude kohta millenniumi arengueesmärkide kontekstis(4) , mis võetu vastu AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee poolt 21. aprillil 2005. aastal Bamakos;

–   võttes arvesse oma 12. juuni 2001. a resolutsiooni info- ja sidetehnoloogiate ning arengumaade kohta(5) ;

–   võttes arvesse 12. detsembril 2003 ülemaailmsel infoühiskonna tippkohtumisel vastu võetud Genfi põhimõtete deklaratsiooni ja tegevuskava;

–   võttes arvesse 20. juunil 2003 AKV riikide kultuuriministrite allkirjastatud "Dakari deklaratsiooni", mis käsitleb AKV riikide kultuuri ja kultuuritööstuse edendamist;

–   võttes arvesse 18. novembril 2005 ülemaailmsel infoühiskonna tippkohtumisel vastu võetud Tunise kohustusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0264/2006),

A.   arvestades, et meedia esmane ülesanne on teabe levitamine – protsess, mille käigus edastatakse kodanikele tõhusalt valitsuste poliitikat ja tegevust käsitlevaid uudiseid;

B.   arvestades, et meedia on tähtsaim vahend üldsuse osalemiseks otsustamisprotsessis;

C.   arvestades, et meedial on eriti oluline roll teadlikkuse kujundamisel ja teabe jagamisel;

D.   arvestades, et meedia võib kaasa aidata riigi arengule, sest info- ja sidetehnoloogiad saavad mõjutada inimeste elukvaliteeti; meedia võib positiivselt mõjutada inimeste mentaliteeti, kultuuri ja sotsiaal-poliitilist olukorda; ning kodanike ühiskondliku ja poliitilise teadlikkuse kujundamine võib viia kõiki elanikkonnarühmi paremini esindava valitsuseni;

E.   arvestades, et teabevoog ja sideteenused on olulised tegurid vaesuse kaotamisel ning arvestades, et sõnavabadus, sealhulgas juurdepääs teabele ja vaba ajakirjandus, on põhiline inimõigus, mis võimaldab inimestel nõuda õigust tervisele, puhtale keskkonnale ning tõhusatele vaesuse vähendamise strateegiatele;

F.   arvestades, et teabe tõkestamine ja ebasobivad teavitamisstrateegiad valitsuste ja valitsustevaheliste asutuste poolt võivad kaasa tuua usaldamatust, valeandmete esitamist ja eksitavat teavet;

G.   arvestades, et vastavalt kutseorganisatsioonide statistikale tapeti 2005. aastal 63 ajakirjanikku, 2006. aastal on tapetud 27 ajakirjanikku ja 12 meedia assistenti ning 135 ajakirjanikku viibivad endiselt vangistuses;

H.   arvestades, et raadio ja televisioon on olulised teabeallikad, mis on arengumaades rohkem levinud kui telefon ja Internet ning tunduvalt tõhusamad kui ajalehed;

I.   arvestades, et raadioside maapiirkondades on olulise tähtsusega põllumajanduse laiendamises ja maaelu arengus;

J.   arvestades, et hästi teavitatud ja sõltumatul kodanikuühiskonnal (valitsusvälised organisatsioonid, kutseorganisatsioonid, sõltumatu meedia, teadusasutused jne) võib olla oluline roll vägivalla ja korruptsiooni peatamisel, soodustades avalikku arutelu ning nõudes vastutustundlikumat valitsemist;

K.   arvestades, et sõltumatu meedia on läbipaistva ja ausa valitsuse, säästva majanduskasvu, sotsiaalse ja poliitilise arengu ning stabiilsuse saavutamise ja alalhoidmise keskne tegur;

L.   arvestades, et enam kui kahekümnes Aafrika riigis ilmub ainult üks ajaleht (samas kui 2004. aastal ilmus 25 liikmesriigis enam kui 1456 erinevat päevalehte), mis, arvestades kirjaoskamatust ei ole üllatav;

M.   arvestades, et suure kirjaoskamatuse tasemega piirkondades on raadio sobivaim sidevahend, kuna see on kättesaadav suurele osale inimestest, eriti kaugetes maapiirkondades elavatele inimestele ning naistele ja noortele;

N.   arvestades, et vähem kui 30% telesaadetest arengumaades on oma saated ning investeeringud teleringhäälingusse on eriti väikesed;

O.   arvestades, et kino külastatavus on viimastel aastatel arengumaades olnud väga suur;

P.   arvestades, et info- ja sidetehnoloogiat võib arengumaades kasutada mitmel viisil hariduse toetuseks ning isolatsioonist vabanemise eesmärgil (eelkõige tänu satelliitsidele), samas kui traditsioonilisemat info- ja sidetehnoloogiat (raadio ja televisioon) on konkurentsivõimelise hinnaga edukalt kasutatud kaugõppe edendamisel;

Q.   arvestades, et arvutite kasutamine on märgatavalt parandanud ajakirjanike tööd ning erinevate osakondade vahelised arvutivõrgud on kokku hoidnud aega; arvestades, et internetiühendus muudab tõhusamaks ka ajakirjanike töö, võimaldades kasutada erinevaid allikaid ja lisateavet ning edastada teavet sündmuskohalt,

1.   tunnistab meedia tähtsust valitsuse läbipaistvuse, vastutuse ja otsustegijate üle teostatava üldsuse kontrolli vallas, tuues välja poliitikas tehtud vigu, ametiisikute haldusomavoli, korruptsiooni õigussüsteemis ja skandaale ärisektoris;

2.   palub Euroopa Liidul (EL), liikmesriikidel, ühinejariikidel ja AKV riikidel kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas eraettevõtjaid ja eriti meediat arengueesmärkide saavutamisse;

3.   peab oluliseks parandada arengumaade kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja riigiasutuste vahelist dialoogi ja konsultatsioone olulistes valdkondades, sealhulgas meedia vallas, et tugevdada avalike asutuste võimalusi, vastutust ja läbipaistvust ning suurendada avaliku sektori tõhusust inimõiguste, hea valitsemistava ja korruptsiooniga võitlemise põhimõtete rakendamisel;

4.   kinnitab, et tähtis on tagada sõna- ja teabevabaduse süstemaatilisem integreerimine arengukava rahastamispoliitikasse ja strateegiatesse;

5.   rõhutab meedia tähtsust kultuurierinevuste tunnustamise ning rahvus- ja rahvusvahelise kultuuri arengu edendamisel;

6.   rõhutab, et meedia roll ei piirdu valitsevate mudelitega, vaid tugevdada tuleks alternatiivset meediat ja mitteformaalseid teabevõrke ning need tuleks kaasata kõigisse infrastruktuuri arengukavadesse;

7.   kutsub komisjoni üles rõhutama ja toetama meediaalaseid programme, mis:

8.   arvab, et arengupoliitilise mandaadiga rahastamisprogrammid peaksid hõlmama ka riigist sõltumatu meedia süstemaatilisemat integreerimist;

9.   nõuab naistele tõhusat juurdepääsu meediale, et suurendada nende osalust tootmises ja majandusarengus;

10.   rõhutab, kui olulised on noored teabe ja teabevahetuse edendamisel ja organiseerimisel arengumaades;

11.   tervitab ja toetab üritusi nagu:

12.   toetab valitsuse poliitikat, mis edendab avaliku raadio, kommertsraadio, piirkondliku raadio ja maapiirkonna raadiosaadete edastamist, kuna see on kõige sobivam ja tõhusam viis arendustegevuse jaoks teabe ja teabevahetuse edendamiseks;

13.   palub komisjonil pöörata rohkem tähelepanu esilekerkivatele konfliktiolukordadele ja suurendada kõige otsesemat võimalikku rahalist toetust sõltumatule meediale;

14.   rõhutab meedia rolli arengumaades elavate inimeste harimisel, eriti seoses tervishoiu (seksuaal- ja soojätkamistervis, malaaria jne), tööhõive, põllumajanduse, kaubanduse ja keskkonnasäästlikkusega, nt BBC World Service Trust´i kaasamine sidetehnoloogia kasutamiseks arendustegevuse vallas;

15.   mõistab uudiste "isikustamise" probleemi, millega võib manipuleerida nii arengumaade vaatajaskonda kui ka lääne vaatajaid ning julgustab organisatsioone, kes koolitavad ajakirjanikke pöörama tähelepanu sellele, et meedia valdkonnas töötavad inimesed saaksid vähemalt miinimumpalka, mis hoiaks neid korruptsiooni mõju alla sattumisest;

16.   mõistab, et sõltumatu ja professionaalne meedia on tähtis vahend tõrjutud inimestele teadmiste pakkumisel ning nende arvamuse kuuldavaks tegemisel, kuna meedia arendab kriitikameelt inimeste hulgas, kes kardavad seada kahtluse alla valitsuse tegevuse;

17.   toetab valitsusväliseid organisatsioone ja truste, mis investeerivad arengumaade ajakirjanike haridusse ja parandavad meediatöötajate töötingimusi, et neil oleks reaalne võimalus teha oma tööd turvaliselt ja sõltumatult;

18.   rõhutab, kui tähtis on tugevdada sotsiaalset ja hariduslikku infrastruktuuri, investeerides parematesse õpikutesse ja rahastades massiteabeprogramme, mis pakuvad ka hariduslikku sisu;

19.   ergutab meedia rolli rahuprotsessis ja konfliktijärgsetes olukordades, aidates teavitada üldsust rahulepingutest ning nende rakendamisest ning seeläbi suurendades üldsuse osalust;

20.   rõhutab meedia määravat rolli inimõiguste kaitse edendamisel arengumaades ning üldsuse teadlikkuse tõstmisel lääneriikides ja seeläbi suurendades nende panust humanitaarabisse;

21.   kutsub kogu maailma valitsusi ja riigiasutusi tegema lõppu ajakirjanike vastu sooritatud vägivallategusid ümbritsevale karistamatuse õhkkonnale, uurides neid vägivallajuhtumeid ja karistades massiteabetöötajate ründamise eest vastutavaid isikuid ning rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid, et ajakirjanikud saaksid ka edaspidi varustada kodanikke vabast ja sõltumatust ajakirjandusest lähtuvate oluliste teadmiste ja objektiivse teabega.

22.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ning ühinejariikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi ministrite nõukogule, ÜRO peasekretärile ja Maailmapanga presidendile.

(1) EÜT C 64, 28.2.2001, lk 49. (2) EÜT C 78, 2.4.2002, lk 64. (3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud lepinguga, millega muudeti partnerluslepingut (ELT L 209, 11.8.2005, lk. 27). (4) ELT C 272, 3.11.2005, lk 17. (5) EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 121;