Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni HIV/AIDSi kohta: aeg tegutseda(1);

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni AIDSi kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2005. aasta järeldusi võitluse kohta HIV/AIDSi vastu;

–   võttes arvesse nõukogu peasekretariaadi 24. novembri 2005. aasta teatist "Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev – ELi avaldus HIV ennetamise kohta AIDSivaba põlvkonna nimel";

–   võttes arvesse ELi uimastivastast strateegiat (2005–2012), mille Euroopa Ülemkogu 17. detsembril 2004 vastu võttis;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009" (KOM(2005)0654);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Euroopa ühtne poliitika raamistik välistegevusteks HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisel" (KOM(2004)0726);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa naabruspoliitika strateegiadokumendi kohta (KOM(2004)0373);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);

–   võttes arvesse Dublini deklaratsiooni partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias, mis võeti vastu Iiri ELi eesistumise ajal 23.-24. veebruaril 2004 toimunud ministrite konverentsil "Barjääride purustamine – partnerlus võitluses HIV/AIDSiga Euroopas ja Kesk-Aasias";

–   võttes arvesse Vilniuse deklaratsiooni meetmete tugevdamise kohta reageerimiseks HIV/AIDSile Euroopa Liidus ja naaberriikides, mis võeti vastu Euroopa Liidu ja naaberriikide ministrite ja valitsuste esindajate poolt Vilniuses, Leedus 16.-17. septembril 2004 toimunud konverentsil "Euroopa ja HIV/AIDS – uued väljakutsed, uued võimalused";

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, mis võeti vastu ÜRO peaassamblee 55. istungjärgul 8. septembril 2000, samuti ÜRO aastatuhande arengueesmärke ja eriti HIV/AIDSi leviku vähendamise eesmärki 2015. aastaks;

–   võttes arvesse kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta, mis võeti vastu ÜRO peaassamblee HIV/AIDSi käsitleval eriistungil 27. juunil 2001;

–   võttes arvesse ÜRO peaassamblee poolt 2. augustil 2001. aastal vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta;

–   võttes arvesse ÜRO peaassamblee 24. märtsi 2006. aasta HIV/AIDSi käsitleva kohustuste deklaratsiooni "Üldise juurdepääsu suunas: ÜRO HIV/AIDSi käsitleva programmi hindamine HIV ennetamise, ravi, hoolduse ja toetuse suurendamise osas" rakendamise seiret;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 24.märtsi 2006. aasta aruannet, mis käsitleb kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta: viis aastat hiljem;

–   võttes arvesse ÜRO peaassamblee 2. juunil 2006. aastal vastu võetud poliitilist deklaratsiooni HIV/AIDS kohta;

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2006. aasta HIV/AIDSi programmi "Üldise juurdepääsu suunas 2010. aastaks";

–   võttes arvesse UNAIDSi 2006. aasta aruannet ülemaailmse AIDSi-epideemia kohta;

–   võttes arvesse UNAIDSi 2006. aasta detsembri AIDSI-epideemia aruannet;

–   võttes arvesse EuroHIVi 2006. aasta augusti aruannet 2005. aasta poolaasta kohta;

–   võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta veebruari andmeid AIDSi ennetamise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1399 (2004), samuti tema soovitust 1675 (2004) Euroopa strateegia kohta seksuaal- ja reproduktiivtervise ning õiguste edendamiseks;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0091/2007),

A.   arvestades, et vastavalt UNAIDSi 2006. aasta AIDSi-epideemia aruandele on kogu maailmas rohkem kui 39,5 miljonit HIViga nakatunud inimest ja 2006. aastal lisandus 4,3 miljonit uut HIV-kandjat, arvestades, et 95% HIV-positiivsetest inimestest elab arenguriikides;

B.   arvestades, et EuroHIVi 2005. aasta poolaasta aruanne näitab, et ajavahemikus 1998–2005 lisandus Euroopa Liidus 215 510 uut HIV-nakkusega inimest ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regioonis lisandus 646 142 uut HIV-kandjat;

C.   arvestades, et EuroHIVi andmetel on pea veerand uutest HIViga nakatunutest alla 25-aastased noored;

D.   arvestades, et HIV/AIDSi haigestunud seisavad silmitsi häbimärgistamise ja diskrimineerimisega;

E.   arvestades, et hiljutised edusammud HIV/AIDSi ravis ning ennetustegevuse rahastamise vähenemine on viinud riskikäitumise sagenemiseni ja seega järjest enamate uute HIViga nakatumisteni;

F.   arvestades, et EuroHIVi ja UNAIDSi aruanded kinnitavad, et HIViga nakatumiste arv Euroopa Liidus ning samuti naaberriikides kasvab murettekitava kiirusega ning et teatavates riikides on hinnanguline HIViga nakatunud inimeste arv peaaegu kolm korda suurem, kui ametlikud andmed näitavad;

G.   arvestades, et hoolimata kasvavast HIViga nakatumise juhtude arvust on viimastel aastatel diagnoositud AIDSi juhtusid jätkuvalt vähem ning seda ka 2005. aastal, mil diagnoositud juhtusid oli üle kahe korra vähem kui 1998. aastal;

H.   arvestades, et suur osa HIViga nakatumistest jääb diagnoosimata; arvestades, et paljud inimesed ei ole oma seropositiivsusest teadlikud ning avastavad selle tõenäoliselt alles HIV/AIDSiga seotud haiguste ilmnemisel(3);

I.   arvestades. et HIVi nakkavus suureneb märgatavalt, kui samaaegselt esineb ka muid sugulisel teel nakkavaid haigusi (nagu nt gonorröa, klamüüdia, herpes ja süüfilis);

J.   arvestades, et kõige kõrgema HIViga nakatumise riskiga rühmad hõlmavad süstivaid narkomaane, mehi, kes on seksuaalsuhetes meestega, seksitöötajaid ja nende kliente, rändajaid, vange ja alla 25 aasta vanuseid noori;

K.   arvestades, et epideemia süstivate narkomaanide seas on üks HIV-nakkuse kiire leviku põhjuseid mitmetes Ida-Euroopa riikides;

L.   arvestades, et UNAIDSi 2006. aasta AIDSi-epideemia aruandest selgub, et umbes kolm neljandikku Lääne- ja Kesk-Euroopas heteroseksuaalsel teel HIViga nakatunud inimestest on sisserännanud ja rändajad;

M.   arvestades, et enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides on HIVi levimus doonorveres vähene; arvestades, et arvandmed mõne Ida-Euroopa riigi kohta näitavad siiski suundumust vastupidises suunas;

N.   arvestades, et Dublini deklaratsioonis tunnistatakse, et "naiste ja meeste ning tüdrukute ja poiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamine ning õiguse austamine reproduktiiv- ja seksuaaltervisele ning juurdepääs seksuaalharidusele, teabe- ja terviseteenustele ning avameelsus seoses seksuaalsusega on pandeemiavastases võitluses põhitegurid";

O.   arvestades, et ennetusprogrammid, sealhulgas haridus, laiem juurdepääs teabele ja kondoomidele, ning ravi, narkomaania taastusravi ja kahjuvähendusteenuste kättesaadavus on kõige tõhusamad vahendid võitluses HIV/AIDSi vastu;

P.   arvestades, et naiste kondoomi kasutatakse endiselt vähe, kuigi see on praegu ainus kättesaadav vahend, mille kasutamine on naiste võimuses ja mis kaitseb neid soovimatute raseduste, HIVi ja muude sugulisel teel edasikanduvate nakkuste eest;

Q.   arvestades, et EuroHIVil puuduvad andmed olukorra kohta Hispaanias ja Itaalias, ehkki EuroHIV peab mõlemat riiki epideemia laia levikuga alaks;

R.   arvestades, et hiljuti saadud andmed kinnitavad, et uute HIViga nakatumiste ulatus, samuti AIDSi põdevate inimeste arv erineb igas liikmesriigis ja naaberriikides ning sama kehtib kõige haavatavamateks peetavate rühmade kohta;

S.   arvestades, et nüüdseks moodustavad naised 50% HIV-positiivsetest või AIDSi põdevatest inimestest kogu maailmas, kuid nende reproduktiivtervisega seotud erivajadused jäävad sageli tähelepanuta, pidades silmas pereplaneerimist, turvalist sünnitamist ja imikute rinnaga toitmist; arvestades, et vastavalt UNAIDSile on viimase kahe aasta jooksul kõikjal maailmas ning eriti kiiresti Ida-Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas kasvanud HIVi nakatunud naiste ja tüdrukute arv; ja arvestades, et vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele on naised heteroseksuaalses vahekorras bioloogiliste tegurite tõttu HIV-nakkusele tõenäoliselt meestest vastuvõtlikumad;

T.   arvestades, et suureneb naiste hulk, kes on oma eraelus kaitsmata heteroseksuaalse vahekorra tõttu teadmatult HI-viirusesse nakatunud ja kellest on saanud viirusekandjad ning seega on võimalik, et nad annavad viiruse edasi oma järeltulijatele; arvestades, et tõhus reageering AIDSile peab keskenduma teguritele, mis seavad naisi jätkuvalt ohtu ja suurendavad nende haavatavust, näiteks vähene iseotsustamine, naistevastane vägivald ning naistega kaubitsemine, vaesus ja sooline diskrimineerimine;

U.   arvestades, et viimase AIDSi ennetust käsitleva Eurobaromeetri 2006. aasta veebruaris toimunud uuringu andmetel 54% ELi 25 liikmesriigi elanikkonnast usub või on veendunud, et AIDSi võib nakatuda aidsihaiget või HIV-positiivset inimest suule suudeldes, ning 42% usub või on veendunud, et nakatuda on võimalik, juues samast klaasist, mida aidsihaige või HIV-positiivne isik äsja kasutas;

V.   arvestades, et Euroopa ja Kesk-Aasia valitsuste esindajad lubasid Dublini deklaratsiooniga "edendada tugevat ja vastutustundlikku juhtimist riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel, et kaitsta inimesi selle ohu eest tulevikus, ning edendada inimõigusi ja võidelda häbimärgistamise vastu ning tagada hariduse, teabe ja teenuste kättesaadavus kõigi jaoks, kes seda vajavad" ning "leida HIV/AIDSi vastasele võitlusele Euroopas ja Kesk-Aasias piirkonna institutsioonide ja organisatsioonide tegevuskavades kindel koht";

W.   arvestades, et Euroopa Liidu ning naaberriikide ministrid ja valitsuste esindajad kinnitasid Vilniuse deklaratsioonis veel kord endale Dublini deklaratsiooniga võetud kohustusi; mõlemad deklaratsioonid rõhutavad vajadust tugevate ja laiaulatuslike järelmeetmete järele, et neis loetletud tegevusi ellu viia;

X.   arvestades, et Vilniuse deklaratsioonis mainitakse väga selgelt nii riiklike rahastamisvahendite kui ka ühenduse fondide kasutamist, kaasa arvatud struktuurifondid, HIV/AIDSi vastu suunatud poliitikate rakendamiseks;

Y.   arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid sõltuvad sageli avaliku sektori rahalistest vahenditest; arvestades, et ühenduse poolt rahastatavate programmide pakkumismenetlused on tavaliselt keerulised ja riigi ELi liikmesriigiks saamine tähendab valitsusvälistele organisatsioonidele sageli rahvusvahelistest allikatest väljastpoolt ELi saadud rahalise toetuse järsku lõppemist;

Z.   arvestades, et kõik liikmesriigid ei oma võrdset juurdepääsu ravile ja ravimitele ning et paljudes liikmesriikides, eelkõige uutes, esineb rahastamise ja ressursside kättesaadavuse osas ebavõrdsust;

AA.   arvestades, et liikmesriigid vajavad toetust testimist soodustavate tegevuskavade väljatöötamiseks, nõustajate väljaõppeks ning ka HIVi nakatunute elukestvaks arstlikuks järelevalveks ja toetuseks, eelkõige põhjustel, et ravi kestab terve elu, tekitab sageli kõrvalmõjusid ning kuna HIVi ravimite kasutamisnõuete eiramine võib anda tulemuseks HI viirusetüvede resistentsuse;

AB.   arvestades, et viimastel aastatel on pingeline geneeriliste ravimite vaheline konkurents esimese astme antiretroviirusravimite osas toonud kaasa peaaegu 99 %-lise hinnalanguse, 10 000 USA dollarilt umbes 130 USA dollarile patsiendi kohta aastas, kuid teise astme ravimite hinnad, mida patsiendid resistentsuse loomuliku arengu tõttu vajavad, püsivad kõrgel, peamiselt suurenenud patendibarjääride tõttu geneerilisi ravimeid toovates võtmeriikides;

AC.   arvestades, et HIV-vastane vaktsiin puudub ning uuringud mikrobiotsiidide ja teiste uudsete ravimite väljatöötamiseks jätkuvad;

AD.   arvestades, et 5 aastat pärast Doha deklaratsiooni (mille kohaselt tunnustatakse iga Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriigi "õigust anda sundlitsentse ja vabadust määrata kindlaks litsentside andmise tingimused") on Maailma Terviseorganisatsioon juhtinud tähelepanu sellele, et 74% aidsiravimitest on ikka patendiga kaitstud;

AE.   arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 10% kõikidest uutest HIV-nakkuse juhtumitest maailmas seotud narkootikumide süstimisega, ning vähem kui 5% kogu maailma süstivatest narkomaanidest on ligipääs tõhusale HIVi ennetamisele, ravile ja hooldusteenustele;

AF.   arvestades, et tuberkuloos kiirendab HIVi üleminekut AIDSiks ja 90% HIV-positiivsetest inimestest sureb vajaliku ravi puudumise tõttu tuberkuloosi mõne kuu jooksul pärast aktiivsete tuberkuloosi sümptomite ilmnemist, mis lubab järeldada, et hinnanguliselt ühe kolmandiku aidsihaigete surma põhjuseks on tuberkuloos;

1.   tervitab komisjoni teatist HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006-2009 ning toetab selles soovitatud tegevusi ja algatusi;

2.   kinnitab veel kord iga inimese õigust tervisekasvatusele, õigele teabele, haiguste ennetamisele, arstiabile, meditsiiniteenustele ja farmaatsiatoodete kättesaadavusele;

3.   palub komisjonil analüüsida kõige värskemaid andmeid uute HIV-nakkuste kohta, et tuvastada riigid ja elanikkonnarühmad, keda epideemia kõige rängemalt mõjutab, ning teatada saadud tulemustest vastavatele liikmesriikidele;

4.   kutsub komisjoni üles liikmesriikide esitatud riiklike andmete põhjal kindlaks tegema iga ühiskonna kõige haavatavamad rühmad ning koostama selliste rühmade ammendav loetelu, et komisjon ja liikmesriigid saaksid nendega riigi eripära arvesse võttes tulemuslikult tegeleda ning nendeni jõuda, varustades neid teabega, kuidas ennast ja oma partnereid kaitsta;

5.   tundes muret mitmete ravimite suhtes resistentsete HIV/AIDSi haigustekitajate tüvede juhtude ja mitmete ravimite suhtes resistentse või täiesti resistentse tuberkuloosi juhtude kiiresti kasvava arvu pärast, kutsub komisjoni üles pidama selle kohta eraldi statistikat ning leidma ja jagama parimaid meetodeid selle ärahoidmiseks;

6.   nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks sobivaid meetmeid rändajate ja sisserännanud elanikkonnani jõudmiseks Euroopa Liidus, eriti kui nad tulevad kõrge HIV/AIDSi esinemissagedusega riikidest, et aeglustada murettekitavat soodumust uute HIV-nakkuste ilmnemiseks kõnealustes rühmades;

7.   nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ning jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded(4), eelkõige selles osas, mis puudutab vereannetamisel tehtavat korrapärast HIVi sõeluuringut;

8.   rõhutab aruannetes täpsete andmete esitamise tähtsust; juhib tähelepanu sellele, et andmete kogumine peaks olema konfidentsiaalne ning põhinema anonüümsetel ja vabatahtlikel testimistel; kutsub liikmesriike üles tõstma oma testimise ja aruandlusmeetodite kvaliteeti;

9.   märgib, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) võtab endale täieliku vastutuse järelevalve, HIV/AIDSi käsitlevate andmete kogumise ja avaldamise eest 2008. aastal; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid, et vältida võimalikke lünki uute andmete esitamisel; palub ECDC-l aruannete avaldamisel arvestada asjaoluga, et tegemist on tundliku teemaga;

10.   kutsub Hispaaniat ja Itaaliat üles esitama oma riiklikud andmed ECDC-le;

11.   nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki kättesaadavaid vahendeid, nagu naabruspoliitika ja Põhjamõõtme vahendid, et saavutada kontakt naaberriikide elanikkonna haavatavate rühmadega, pöörates erilist tähelepanu Kaliningradi piirkonnale Venemaal;

12.   kutsub komisjoni üles välja töötama uuringutulemustel põhinevaid programme ning edendama ennetamis- ja kahjuvähendamismeetmete rakendamist, sealhulgas kondoomide kasutamist, narkootikumide asendusravi, vabatahtliku testimise kättesaadavust, puhaste nõelte ja süstalde vahetust ning kõnealuste rühmade liikmete nõustamist, keda peetakse HIV-nakkuste suhtes haavatavaks, keda HIV mõjutab või kes on juba HIViga nakatunud, ja stimuleerida ning levitada häid kogemusi positiivses ennetustegevuses ja esitama antud meetmete rakendamise kohta aastaaruande;

13.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama teavituskampaaniaid, mis tagavad elanikkonnale selge teabe HIV-nakkuse ja selle ärahoidmise kohta, samuti riskikäitumise ning meetmete kohta, mis aitavad viirusega nakatumist ära hoida;

14.   arvestades asjaolu, et tihti on meespartnerid HIVi nakatunud naiste suhtes kasutanud vägivalda ja et naistel on suurem oht HIVi nakatuda, kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma vägivalla vastu võitlemiseks meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis naistevastase vägivallaga võitlemise praeguse olukorra ja kavandatavate meetmete kohta(5);

15.   tervitab komisjoni algatust luua kodanikuühiskonna foorum ning julgustab komisjoni jätkama ja tugevdama koostööd kodanikuühiskonnaga kõnealuse foorumi raames;

16.   julgustab liikmesriike uurima võimalusi kodanikuühiskonna foorumite loomiseks riiklikul tasandil, et parandada koostööd teiste riikide valitsuste, ametivõimude ja tervishoiuasutustega ning kohalike valitsusväliste organisatsioonidega, mis tegutsevad HIV/AIDSi valdkonnas;

17.   rõhutab nii Dublini kui ka Vilniuse deklaratsiooni tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks nende täideviimist;

18.   rõhutab, et komisjonil on vaja HIV/AIDSi vastu võitlemiseks kooskõlastada pingutused erinevate vastutavate peadirektoraatide vahel ning täiustada erinevaid haldusprotsesse ja mehhanisme, et tagada võimalikult tõhusad ja kooskõlastatud meetmed, vältida topeltstandardeid ning saavutada suurim võimalik sünergia;

19.   julgustab komisjoni pakkuma poliitilist tuge ja tehnilist abi naaberriikidele, kes soovivad rahvatervise probleemi ees seistes TRIPS-lepingus sisalduvaid soodustussätteid ära kasutada, ning pakkuma toetust nii HIVi nõustamise ja testimise kui ka ravimite jaotamise ja arstliku järelevalve infrastruktuuri väljatöötamiseks;

20.   taunib asjaolu, et valitsusväliste organisatsioonide jaoks kehtivad ühendusepoolse otserahastamise eeskirjad, samuti eeskirjad nende osalemise kohta ühenduse programmide kaudu rahastatavates projektides on ühtlustamata; palub komisjonil hinnata kehtivaid eeskirju eesmärgiga parandada valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu ühendusepoolse rahastamise erinevatele vormidele;

21.   kordab, et riigi ELi liikmesriigiks saamine tähendab valitsusvälistele organisatsioonidele sageli rahvusvahelistest allikatest väljastpoolt ELi saadud rahalise toetuse järsku lõppemist; kutsub seetõttu komisjoni kiirkorras läbi vaatama Bulgaaria ja Rumeenia olukorda ning tegema ettepanekuid rahaliste vahendite puuduse kõrvaldamise meetmete kohta;

22.   kutsub komisjoni üles selgelt sõnastama struktuurifondide ja sotsiaalfondide vahendite kasutamise reeglid HIV/AIDSiga seotud projektide ja/või programmide jaoks;

23.   julgustab komisjoni kasutama kõiki seitsmenda uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammi kaudu kättesaadavaid võimalusi, et edaspidigi jätkata HIV/AIDSi uurimisega seotud paljutõotavate projektide rahastamist ja tuvastamist ning uudsete antiretroviirusravimite, vaktsiinide ja mikrobiotsiidide väljatöötamist; kutsub komisjoni üles tagama, et HIVi/AIDSi uuringud on sooliselt tasakaalus ning hõlmavad erinevaid füsioloogilisi ja bioloogilisi valdkondi seoses viiruste edasiandmise olemusega;

24.   tervitab komisjoni eesmärki arendada käitumuslike ennetusmeetodite uurimist ja hindamist ning julgustab komisjoni välja töötama uuringutulemustel põhinevaid käitumuslike ennetusmeetodite tegevuskavasid;

25.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama ravimiuuringutele rohkem riiklikke vahendeid, nõudes, et riiklike vahendite saajad pühendaksid teatud osa uuringutest sellistele haigustele;

26.   nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks vahendeid ennetusmeetmete jaoks HIV/AIDSi vastu võitlemise rahvatervise tegevusprogrammi raames;

27.   nõuab tungivalt, et komisjon uuriks võimalusi ja praktilisi meetmeid ning kasutaks HIVi/AIDSi vastu võitlemiseks partnerriikides, Lääne-Balkanil ja Kesk-Aasias kliiniliste teadusuuringute tulemusi, järgides välisabi menetlust ja meetmeid käsitlevaid direktiive, nagu on asjakohaste riikidega sõlmitud strateegiadokumentides kokku lepitud, ja suunavaid programme;

28.   on seisukohal, et palliatiivsel ravil on oluline roll HIV-nakkusega/aidsihaigete inimeste hooldes, ning nõuab tungivalt selle arendamist ja kasutuselevõttu kõikjal Euroopa Liidus;

29.   palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu naiste jaoks mõeldud seksuaal- ja reproduktiivtervise programmide edendamiseks, et tõkestada epideemia kasvavat levikut naiste seas;

30.   julgustab tungivalt komisjoni ja liikmesriike subsideerima ning rahastama mikrobiotsiidide ja naiste kondoomide alast uurimis- ja arendustegevust, mis annab naistele võimaluse end ja oma meespartnerit tema nõusolekul või ilma selleta HIV/AIDSi eest kaitsta, kuna kondoomid on jätkuvalt kõige tuntum ja laialdaselt kättesaadav HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste vastane kaitsevahend, kuid nende kasutamine vajab meespartneri nõusolekut(6);

31.   kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikud strateegiad, et suurendada naiste ja tütarlaste võimalusi kaitsta end HIV-nakkuse ohu eest;

32.   rõhutab vajadust tugevdada HIVi/AIDSi ärahoidmise ning seksuaalõiguste ja -tervise edendamise programmide vahelist koostoimet;

33.   kutsub liikmesriike üles austama HIV/AIDSi haigestunute seksuaal- ja pereplaneerimisega seotud õigusi;

34.   kutsub liikmesriike üles soodustama nii naiste kui meeste sooliselt tasakaalustatud kaasatust AIDSile reageerimisse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid läbi riiklike AIDSiga seotud koordinatsiooniorganite koosseisu;

35.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama kõigile haigusest mõjutatud inimestele ja eelkõige rasedatele naistele juurdepääsu HIVi ravimitele, et vähendada haiguse edasiandmist sündimata lastele;

36.   nõuab, et komisjon jätkaks ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi jõupingutuste rahalist abistamist ja üldise toetuse osutamist; kutsub liikmesriike seda eeskuju järgima;

37.   juhib tähelepanu sellele, et HIV/tuberkuloosi liitnakkus on ühe kolmandiku HIV-positiivsete inimeste surma põhjuseks; soovitab seetõttu tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel nimetatud asjaolu tunnistada mõlema nakkuse vastu üheaegse võitluse programmide loomisega ja nende edendamisega; märgib mitmete või kõigi ravimite suhtes resistentsete tuberkuloositüvede murettekitavat levikut; märgib lisaks sellele sagedasi HIVi ning hepatiidi ja depressiooni topeltdiagnoose ja nõuab tungivalt meetmete võtmist selliste patsientide raviks ja hoolduseks;

38.   rõhutab riikide valitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tervishoiuteenuste osutajate, ravimitööstuse, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vastutuse olulisust, tagamaks ennetamise, ravi ja hoolduse täieliku hõlmatuse eesmärkide täitmine;

39.   tunneb muret AIDSi ravimiseks kasutatavate uute ja ravi teises etapis kasutatavate ravimite kõrge hinna pärast; nõuab põhjalikku arutelu patendiõiguse teemal; on seisukohal, et toote või tema toimeainete vähene muutmine tohib vaid proportsionaalselt patendikaitse perioodi pikendada;

40.   palub liikmesriikidel kaaluda kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 300 ja 308 piiratud kohaldamisala ja ajaga volituste andmist komisjonile, et pidada ELi nimel ravimitööstusega läbirääkimisi retroviirusevastaste ravimite hinna alandamiseks Euroopa Liidus;

41.   kutsub liikmesriike üles edendama suuremat meedia ja kõige asjakohasemate levikanalite kasutamist, et edastada elanikkonnale, eelkõige teismelistele ja noortele inimestele jõulisemalt teavet HIV-nakkuse, selle edasiandmise viiside, HIV-testimise ja ärahoidmist soosiva käitumise kohta;

42.   kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust kaasata Euroopa Noorteportaali AIDSi vastasele võitlusele pühendatud osa, sealhulgas andmed liikmesriikides HIVi/AIDSi kohta saadaolevast teabest, juhistest ja hooldusressurssidest;

43.   kutsub komisjoni, liikmesriike, kodanikuühiskonda ning erasektorit üles algatama või toetama homofoobia ja kõikide HIV-kandjate/aidsihaigete häbimärgistamise ning haavatavate rühmade ja HIViga nakatunute diskrimineerimise vastu võitlemise programme, samuti arendama selleteemalisi teavituskampaaniaid, et kaotada tõkked, mis pärsivad tulemuste saavutamist nimetatud haiguse vastu peetavas võitluses; nõuab tungivalt, et liikmesriigid keelaksid HIV/AIDSi haigestunud isikute diskrimineerimise, eelkõige teenindussektoris (näiteks kindlustuse, pangateenuste ja tervishoiu valdkondades);

44.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma poliitikat ja programme sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja HIVi/AIDSiga inimeste tööturule sisenemiseks;

45.   julgustab komisjoni ja liikmesriike ilmutama juhtivat rolli juurdepääsu edendamisel ja rahastamisel HIV/AIDSi alasele haridusele Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas nõustamisele vastutustundliku seksuaalkäitumise ja sugulisel teel edasikanduvate haiguste ennetamise osas, ning teabele, testimisele ja seonduvatele teenustele, arvestades konfidentsiaalsuse ja teadva nõusoleku põhimõtteid;

46.   kutsub liikmesriike üles edendama tervisekasvatust koolides, et tõsta teadlikkust ja propageerida turvalist seksuaalkäitumist;

47.   soovitab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidele kodanikele seksuaalhariduse ja -teabe saamise, mis hõlmab austust ja vastutust oma partneri vastu ning võrdseid õigusi homo-, bi- ja transseksuaalsetele isikutele, ning rõhutab koolis seksuaalhariduse andmise tähtsust;

48.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mõõtma, kui pädevad ja asjatundlikud on esmatasandi tervishoiutöötajad HIV/AIDSi küsimustes, ja pakkuma tervishoiutöötajatele koolituskursusi, et võimaldada neile riiklikku juhendamist ja tõsta asjakohaselt avalikkuse teadlikkust;

49.   kutsub liikmesriike üles toetama täielikult naisi ja mehi, kes vastutavad aidsihaigete igapäevase hoolduse eest ja/või hoolitsevad nende laste ja orbude eest; juhib tähelepanu asjaolule, et neile tuleks pakkuda kodust hoolduskoolitust ja tõsta nende teadlikkust HIVi/AIDSi ärahoidmise ning kasu kohta, mis aidsihaiged heast ravist ja hooldusest saavad;

50.   nõuab tungivalt, et komisjon hindaks võimalust avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks naaberriikide vahel, et arendada täiendavaid võimalusi HIV/AIDSi vastu võitlemiseks;

51.   tervitab eesistujariigi Saksamaa algatust korraldada konverents "Vastutus ja partnerlus – koos HIV/AIDSi vastu" 12.–13. märtsini 2007 Bremenis, samuti asjaolu, et Madriid on Euroopa XI AIDSi käsitleva konverentsi võõrustaja 24.–27. oktoobrini 2007;

52.   rõhutab kogukondade, kogukonnapõhiste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning HIV-kandjate ja AIDSihaigete keskset rolli HIV/AIDSi vastases võitluses;

53.   teeb ettepaneku asutada teabevahetusvõrgustik ELi tasandil, mille eesmärgiks on koguda ja analüüsida kõikide institutsioonide ja organisatsioonide aktiivse HIV/AIDSi vastase võitluse parimaid kogemusi; usub, et selline mehhanism aitaks tuvastada jooksvate tegevuste puudujääke ja kujundada uusi strateegiaid;

54.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele, Maailma Terviseorganisatsioonile (Euroopa regioon) ning liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0321. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0526. (3) HIV/AIDS Euroopas, Euroopa Nõukogu, sotsiaal-, tervise- ja pereküsimuste komisjon, raportöör: Christine McCafferty, dokument 11033, 27. september 2006. (4) ELT L 33, 8.2.2003, lk 30. (5) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 66. (6) "Naised ja HIV/AIDS: kriisile vastu seismine" UNAIDSi/UNFPA/UNIFEMi ühisaruanne 2004, lk 45.