Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Gaasi ja elektri siseturu väljavaated" (KOM(2006)0841);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitlev uurimine (lõpparuanne)" (KOM(2006)0851) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti - konkurentsi peadirektoraadi aruanne (SEK(2006)1724;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Võrkude ühendamise prioriteetplaan" (KOM(2006)0846);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti "Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete rakendamise aruanne" (SEK(2006)1709), mis on lisatud komisjoni teatisele (KOM(2006)0841);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti ELi energiapoliitika andmete kohta (SEK(2007)0012);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks – roheline raamat(1);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni energiavarustuskindluse kohta Euroopa Liidus(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta otsust nr 1364/2006/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta teisel lugemisel vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiivi 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta(6);

–   võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses(10);

–   võttes arvesse Euroopa energiaturgu reguleerivate asutuste aastaaruannet ajavahemiku kohta 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2006 kõikidele Euroopa energiaturgu reguleerivate asutuste nõukogu (CEER) ja elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERGEG) liikmetele, Euroopa Parlamendile, Ministrite Nõukogule ja Euroopa Komisjonile, mis on koostatud komisjoni 11. novembri 2003. aasta otsuse 2003/796/EÜ (millega luuakse elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm)(11) artikli 3 lõike 8 alusel;

–   võttes arvesse 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi lõppjäreldusi seoses sellega, et Euroopa Ülemkogu kiitis heaks "Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika";

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0249/2007),

A.   arvestades, et Euroopa Liidu uus energiapoliitika säästva, turvalise ja konkurentsivõimelise energia tootmiseks peab olema ambitsioonikas ja suunatud pikaajalisele kasule, peatähelepanuga kliimamuutusega võitlemisele, ELi välisimpordist sõltuvuse piiramisele ning majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisele;

B.   arvestades, et nimetatud ambitsioonika ja pikaajalise kasu saavutamiseks tuleb õigeaegselt kehtestada subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olev kohane õiguslik raamistik;

C.   arvestades, et energia siseturu väljakujundamine ja mõjusa solidaarsusmehhanismi loomine liikmesriikide vahel on varustuskindluse tagamise ja majandusliku tõhususe eeldusteks;

D.   arvestades, et liberaliseerimine ja turuintegratsioon on võrdväärselt olulised, et lihtsustada piiriülest kaubandust, saavutada suuremat majanduslikku tõhusust ja suurendada turu likviidsust ning seeläbi kujundada välja energia siseturg;

E.   arvestades, et liikmesriikide energialiikide kogumit käsitlevad otsused mõjutavad kogu liitu konkurentsi, varustuskindluse ja keskkonnasäästvuse osas;

F.   arvestades, et sotsiaalse kaasamise ja kõigile võrdsete võimaluste põhimõte tähendavad, et igale liidu kodanikule on oluline, et tal oleks taskukohane juurdepääs energiale;

G.   arvestades, et 27 liikmesriigist 20 peavad veel täielikult üle võtma direktiivid 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ nii vormiliselt kui ka sisuliselt;

H.   arvestades, et eespool nimetatud komisjoni teatises gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta ja konkurentsi peadirektoraadi energiasektorit käsitleva uurimise aruandes jõutakse järeldusele, et kehtivad reeglid ja liberaliseerimise meetmed on energiavarustuse tõhusust parandanud ja võimaldanud tarbijatele kokkuhoidu, kuid turud ei ole veel täielikult avatud ja vaba konkurentsi tõkked on säilinud;

I.   arvestades, et riiklike reguleerivate asutuste poolt tugevate ja tõhusate ühtlustatud eeskirjade loomine võrgule juurdepääsu kohta koos tõhusa eraldamisega on eelduseks uutele turule sisenejatele turule sisenemise võimaldamiseks;

J.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides kohaldatakse pikaajalisi lepinguid suurele turuosale, ohustades seeläbi vaba konkurentsi arengut ja seega energia siseturu lõpuleviimist;

K.   arvestades, et olemasolevate ELi eraldamissätete rakendamine ja reguleerivad raamistikud erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt ja sellel on tugev mõju energia siseturu arengule;

L.   arvestades, et eraldamissätetega seotud siseriiklike meetmete lähenemine ja ühtlustamine on ainus viis jätkata liikumist energia siseturu lõpuleviimise suunas;

M.   arvestades, et suurem osa gaasiettevõtete kasumist saadakse peamiselt pigem kaubandustegevusest kui gaasi tootmisest;

N.   arvestades, et vähesed liikmesriigid on oma gaasituru avanud; arvestades, et kogu süsteemi võti nii tarbijatele kui ka ettevõtetele on madalamad hinnad ja kvaliteetne tarnimisteenus gaasiturul;

O.   arvestades, et ülekoormuse vähendamiseks elektrienergia ülekandmisel on vaja nii suuri investeeringuid elektrivõrgu laiendamisse ja uuendamisse kui ka tõhusamaid turupõhiseid ülekoormuse juhtimise mehhanisme;

P.   arvestades, et kõik uued kavandatud õigusaktid peaksid käsitlema konkreetseid probleeme, millega energiamahukad tööstusharud silmitsi seisavad, nagu näiteks turgudel konkurentsi puudumisest tulenevad kõrged energiahinnad;

Q.   arvestades, et võrkudevaheliste ühenduste tase mitmete liikmesriikide vahel on endiselt ebapiisav, ei vasta 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona tippkohtumisel sõlmitud kokkulepetele ning paljudel juhtudel on rida poliitilisi ja haldustakistusi nende ehitamise viibimise peamiseks põhjuseks;

R.   arvestades, et enne igas liikmesriigis gaasihoidlate kohustuslikku loomist käsitlevate õigusaktide ettepanekute tegemist peaks komisjon teostama tasuvusuuringu ja põhjaliku mõju hindamise;

S.   arvestades, et liberaliseerimine ja turuintegratsioon on võrdväärselt olulised energia siseturu väljakujundamisel;

T.   arvestades, et 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi eespool nimetatud järelduste punkti 33 viimases lauses kinnitatakse energiamahuka sektori suurt tähtsust ning rõhutatakse, et vaja on kulutõhusaid meetmeid, et parandada kõnealuste tööstusharude konkurentsivõimet ja keskkonnamõju;

U.   arvestades, et läbipaistvuse puudumist on komisjon tuvastanud tõkkena konkurentsi edendamisele siseturul;

V.   arvestades, et energiasektoris vajalikeks pikaajalisteks investeeringuteks on vaja selget, stabiilset ja prognoositavat reguleerivat raamistikku;

W.   arvestades, et Euroopa Liidu energeetikavaldkonda reguleeriv asutus võiks aidata rahastada taastuvate energiaallikate alaseid teadusuuringuid ja nende arendamist, toetada tariifide tasakaalustamist ja kindlustada kõigi kodanike võrdse juurdepääsu energiale;

X.   arvestades, et olemasolevad andmed viitavad, et liikmesriigid ei ole piisavalt täitnud määratletud avaliku teenindamise kohustusi vähem kindlustatud tarbijate huvides,

1.   kordab, et Lissaboni strateegia saab õnnestuda üksnes juhul, kui tehakse täiendavaid jõupingutusi ühise energiapoliitika kehtestamiseks, mis põhineks laiemal nägemusel Euroopa ühisest huvist energiavaldkonnas, järgides riikide eripärasid ja võimaldades liikmesriikidel arvestada oma energialiikide kogumiga, et mitmekesistada energiaallikaid ja energiatootjaid nii palju kui võimalik;

Ülekande eraldamine

2.   peab ülekande omandisuhete eraldamist kõige tõhusamaks vahendiks, et edendada investeeringuid infrastruktuuridesse mittediskrimineerival viisil, uute turule sisenejate õiglast juurdepääsu elektrivõrgule ning turu läbipaistvust; rõhutab siiski, et see mudel ei pruugi lahendada kõiki problemaatilisi küsimusi, nagu ühendused või ülekoormuspunktid;

3.   tunnistab, et täiendavate eraldamismeetmete kohaldamine gaasisektoris ei toimu otseselt; seetõttu nõuab tungivalt konkreetsete lahenduste väljatöötamist, et võimaldada nimetatud sektoris saavutada gaasi siseturu väljakujunemine, võttes arvesse erinevusi eelnevate ja järgnevate turgude vahel;

4.   kutsub komisjoni üles esitama analüüsi, kus on näidatud omandisuhete eraldamise ja sõltumatu võrguettevõtjate oodatud kulud liikmesriikidele, oodatud mõju investeeringutele võrkudesse ning kasu siseturule ja tarbijatele; juhib tähelepanu, et analüüs peaks käsitlema küsimust kas, ja kui, siis millised probleemid või kulud tekivad, kui eraldamist ei vii läbi riik, samuti küsimust, kas negatiivsed tagajärjed erinevad riigi- ja eraomandi vahel; soovitab lisaks, et analüüs peaks arvestama, millised oleksid omandisuhete eraldamise eelised eesmärkide saavutamise suhtes, võrreldes sõltumatu piirkondlikul turul tegutseva operaatori lähenemisviisiga;

5.   nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse struktuurierinevusi ELi elektri- ja gaasisektori vahel, sealhulgas asjaolu, et mõnedes liikmesriikides ei toimu nende energiaallikate omamaist tootmist ja et olulistel eelnevatel gaasiturgudel ei ole praegu tagatud täielik majanduslik võrdväärsus; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama tasakaalustatud ettepanekut, mis võimaldab ELi gaasiettevõtetel kasutada uusi eelnevate tootmisetappide torujuhtmetesse tehtavaid investeeringuid ja pikaajalisi lepinguid, et suurendada oma suutlikkust läbirääkimisteks kolmandate riikidega;

6.   nõuab kindlalt, et mitte ühelgi kolmanda riigi ettevõttel ei tohiks lubada osta energiainfrastruktuuri, kui puudub vastastikkus kõnealuse riigiga;

Reguleerivad asutused

7.   tervitab komisjoni ettepanekut tõhustada ELi tasandil koostööd liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel ELi asutuse kaudu, et edendada euroopalikumat lähenemisviisi piiriüleste küsimuste reguleerimisel; on seisukohal, et nendevahelise lähenemise suurenemine ja riiklike reguleerivate asutuste pädevuste ühtlustamine on oluline selliste tehniliste ja regulatiivsete erinevuste ületamiseks, mis seavad tõsiseid takistusi piiriülesele kaubandusele ja võrkude ühendamisele; rõhutab, et komisjon peaks mängima määravat rolli, õõnestamata samas riiklike reguleerivate asutuste sõltumatust; usub, et reguleerivate asutuste otsused peaksid olema tehtud eraldi sätestatud tehniliste ja kaubandusküsimuste kohta ja informeeritult, võttes vajadusel arvesse põhivõrguettevõtjate ja teiste asjaomaste sidusrühmade seisukohti, ning peaksid olema õiguslikult siduvad;

8.   juhib tähelepanu, et riiklikud reguleerivad asutused peaksid jääma ainsaks nende riikide turgu mõjutavate otsuste tegemise eest vastutavaks ametiasutuseks; pooldab nende pädevuste laiendamist, et hõlmata vajalike investeeringute nimistu koostamist ja seejärel selle rakendamise aktiivset edendamist;

9.   usub, et reguleerivad asutused peavad tagama, et kõik energiainfrastruktuure ja eelkõige ülekandevõrke või torujuhtmeid omavad ettevõtted kohustuvad täitma selgelt sätestatud investeerimiseesmärke, et vältida spekulatsioone kõnealuses valdkonnas;

10.   usub, et riiklikud reguleerivad asutused peaksid olema sõltumatud ja tugevad ning neil peaks olema hästi määratletud pädevus, et tagada õigusaktide täielik rakendamine praktikas ja nende järgimine turuosaliste poolt ning vajalikud investeeringud ja läbipaistvuse tase; usub lisaks, et nende pädevused tuleks ELi tasandil ühtlustada ühiste läbipaistvus-, avalikustamis- ja aruandluseeskirjade kehtestamise kaudu tagamaks, et reguleerivad asutused on täielikult sõltumatud riigiasutustest ja tööstusest;

11.   usub, et riiklikele energiasektorit reguleerivatele asutustele tuleks anda ülesanne karistada ettevõtjat, kes ei järgi nende otsuseid, või põhivõrguettevõtjat, kes ei täida võrgu hooldamise kohustusi, ning tagada, et energiaettevõtjad jagaksid nõuandeid lõpptarbijatele energia ja lõpptarbimise tõhususe kohta nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid(12), ning rakendada elektri- ja gaasituru vabastamisprogramme; usub lisaks, et reguleerivate asutuste ja asjaomaste konkurentsiasutuste vahelist vastastikust koostööd tuleks tugevdada nii riiklikul kui ka ELi tasandil;

12.   kutsub komisjoni üles pakkuma lahendust sõltumatuse / huvide konflikti ja läbipaistvuse probleemidele seoses põhivõrguettevõtjatega; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjatel täita oma kohustusi turutegevuse hõlbustajatena ja ühtlustada rahvusvahelisi eeskirju põhivõrguettevõtjate kohta, et parandada piiriülest transporti;

13.   tervitab ettepanekut anda olemasolevatele põhivõrguettevõtjate ühendustele ametlik roll koos ametlike kohustuste ja ülesannetega ("ETSO+\GTE+ lahendus");

14.   kritiseerib mõnede valitsuste ülemäärast sekkumist liikmesriikide reguleerivate asutuste otsustesse, kuna see kahjustab viimaste rolli sõltumatute ametiasutustena;

15.   märgib mõnede piirkondlike turgude arengut; juhib tähelepanu, et on vaja asjakohaseid meetmeid, et hoida ära suuremate energiasaarte loomist ja nõuab, et nõuab, et sellised piirkondlikud struktuurid ei tohi ohustada Euroopa ühtse turu väljakujundamist ja elluviimist;

Reguleeritud tariifid

16.   nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et need lõpetaksid järk-järgult üldiste reguleeritud tariifide – välja arvatud direktiivis 2003/54/EÜ osutatud viimasena vastutava tarnija tariifide – kohaldamise, tagades samas, et vähekindlustatud klientide kaitseks on olemas piisavad meetmed, eelkõige energiapuuduse osas, sealhulgas mitteturupõhised mehhanismid; avaldab kahetsust, et eespool nimetatud komisjoni teatises Euroopa energiapoliitika kohta ei ole viidatud hinnamehhanismidele; tuletab meelde, et hinnasekkumist tuleks lubada viimase abinõuna, kui riikide reguleerivad asutused üritavad kontrollida kunstlikult kõrgeks aetud hindu, et hoida ära kahju tarbijatele, ettevõtetele ja uutele turule sisenejatele, kuid samuti, et hinnad peaksid igal juhul katma tegelikud kulud;

17.   on seisukohal, et toetused taastumatutele energiaallikatele tuleks kõrvaldada, tagades nii võrdsed tegutsemisvõimalused, ning et keskkonnakaitsega seotud väliskulud tuleb arvata energiahinna sisse ning et keskkonna- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada turupõhiseid vahendeid;

18.   märgib, et määratletud kõrgetasemelise universaalteenuse osutamise kohustus ja avaliku teenindamise kohustus peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning et konkurentsiõigus kehtib hinnadiskrimineerimisele ja edasimüügipiirangutele; rõhutab, et olulise tähtsusega on hinnata allesjäänud reguleeritud tarnetariifide mõju konkurentsi arengule ja kõrvaldada konkurentsimoonutused;

Sotsiaalne mõju ja tarbijakaitse

19.   palub komisjonil esitada täieliku mõjuhinnangu, kaasa arvatud hinnangu oma erinevate ettepanekute sotsiaalse mõju kohta ning toetada tööstusharusid koolituse ja ümberpaigutamise mehhanismide väljatöötamisel;

20.   usub, et tarbijate varustamine energiaga põhivajaduste rahuldamiseks on möödapääsmatu ning et energiapuudusega tuleb võidelda kõiki saadavalolevaid vahendeid kasutades, eelkõige soodustades energiasäästu ja energiatõhusust; nõuab lisaks sobivalt määratletud ja läbipaistvaid sotsiaalseid meetmeid, mida – samas mitte takistades ausat konkurentsi – on vaja, et kaitsta vähekindlustatud ja ebasoodsas olukorras olevaid tarbijaid;

21.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oma ettepaneku energiatarbijate harta kohta 2007. aasta lõpuks;

Võrkude ühendamine

22.   tervitab sihteesmärki saavutada liikmesriikides võrkudevaheliste ühenduste tasemeks 10%;

23.   kutsub liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi – kaasa arvatud kahepoolse koostöö tugevdamise kaudu – tehniliste, halduslike ja poliitiliste takistuste kõrvaldamiseks, et viia lõpule olemasolevad ja tulevased projektid, eriti need neli projekti, mille komisjon on määratlenud ühendusele huvi pakkuvate projektidena; palub liikmesriikidel lihtsustada loamenetlusi ühendusliinide rajamiseks ja piirata kõnealuste menetluste kestust; on siiski seisukohal, et alati tuleks arvesse võtta üldhuvi kaalutlusi;

24.   kinnitab veel kord vajadust suurendada üleeuroopalisele energiavõrgule eraldatud eelarvet, eelkõige kõrvaldades keskkonnaalased takistused;

25.   palub komisjonil kiirendada ELi koordinaatori ametisse nimetamist ühendusele huvi pakkuvate projektide jaoks, mille rakendamisel on tekkinud probleeme;

26.   rõhutab, et detsentraliseeritud energiainfrastruktuur ja energiatootmine võib aidata kaasa energiavarustuskindluse kõrgema taseme saavutamisele ja seda tuleb julgustada energiapoliitika strateegiate koostamisel;

Pikaajalised lepingud

27.   tunnistab, et tootmisetapi pikaajalised lepingud, eriti gaasisektoris, on vajalikud positiivse investeerimiskliima tagamiseks ning et need aitavad oluliselt kaasa varustuskindlusele ja ei kahjusta energia siseturu integratsiooni, eeldusel, et uusi turule sisenejaid eemale ei jäeta;

28.   usub, et peab olema tagatud tasakaalustatud, tõhus "kasuta või kaota" põhimõtte kohaldamine, et uued turule sisenejad pääseksid juurde võrkudele, kus võimsust ei ole ära kasutatud;

29.   usub, et transpordietapi kahepoolsed pikaajalised lepingud – kui need ei moodusta olulist osa turust ja ei takista klientidel tarnija vahetamist – võimaldavad energiamahukal tööstusel pidada läbirääkimisi nende poolt valitud tarnijaga konkurentsivõimelisemate ja stabiilsemate energiahindade üle ning seetõttu tuleks nende lepingute sõlmimist lubada, eeldusel, et nende üle teostavad nõuetekohast järelevalvet asjaomased asutused ja need ei põhjusta võrkudele lisakulusid, ei sulge turgu uutele turule sisenejatele ega kahjusta turu arengut;

30.   nõuab, et komisjon esitaks määratluse, missugune on suur energiatarbija ning pööraks erilist tähelepanu ELi suurtele energiatarbijatele, kes võistlevad ülemaailmses majanduskonkurentsis;

31.   palub komisjonil esitada selged suunised transpordietapi pikaajaliste kahepoolsete lepingute kohta, et vähendada turul valitsevat ebakindlust ja liikuda edasi lepingute standardimise suunas;

32.   tuletab meelde, et energia tootmis-, ülekandmis-, säilitus- ja jaotusseadmed on esmatähtsad infrastruktuurid, mille ohutus ning turvalisus tuleb täielikult säilitada ja tagada igas olukorras;

Elektri- ja gaasivõrgud

33.   kordab oma muret seoses vajadusega investeerida elektri- ja gaasivõrkude uuendamisse, et tagada varustuskindlus ELis; nõuab kindlalt reguleeriva raamistiku stabiilsust, sidusust ja läbipaistvust, et luua investeerimissõbralik keskkond ning nõuab seetõttu sellise reguleeriva raamistiku väljatöötamist, millest saaksid võrdselt kasu ELi tarbijad ja ettevõtted;

34.   avaldab kahetsust, et ikka veel esineb liikmesriikides palju takistusi, mis põhjustavad ebaproportsionaalseid viivitusi uute energia impordi infrastruktuuride loomisel ja uute tootmisvõimsuste elektripõhivõrku ühendamisel; kutsub seetõttu riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles võtma kõiki vajalikke meetmeid nende viivituste minimeerimise tagamiseks ja selle tagamiseks, et kõik asustatud kauged ja raskesti ligipääsetavad piirkonnad (sealhulgas saared ja mägipiirkonnad) oleksid ühendatud elektripõhivõrku;

35.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid võrgu läbilaskevõime suurendamist, et võimaldada nii maal kui merel toimuva uue suuremahulise taastuvenergiatoodangu kaasamist; kutsub komisjoni üles hindama ELi intelligentse võrgu loomise teostatavust, kasutades täielikult ära uusimat saadavalolevat info- ja sidetehnoloogiat, selline võrk kohanduks erinevate tootmisvõimalustega, parandaks tarbijate olukorda ning peaks olema võimeline kiiresti tuvastama ja analüüsima häireid ning reageerima nende tagajärgedele ja neid kõrvaldama; nõuab tungivalt, et liikmesriigid soodustaksid sellega seotud investeeringuid ja annaksid oma reguleerivatele asutustele selge mandaadi, et soodustada nimetatud eesmärkide saavutamist;

36.   rõhutab ELi võrkude tehnilise ühtlustamise vajadust;

37.   palub komisjonil koostada tegevuskava ühtse ELi elektri- ja gaasivõrgu loomiseks;

38.   tunneb heameelt hiljutise tehnoloogilise arengu üle biogaasi lisamisel gaasivõrku; nõuab komisjonilt tungivalt ettepaneku tegemist konkreetsete meetmete kohta, et kasutada ulatuslikumalt ära kõnealust potentsiaali, aidates seeläbi kaasa gaasi varustuskindlusele, eriti biogaasivõrgule juurdepääsu tagamisele;

Strateegilised varud

39.   nõustub komisjoni hinnanguga, et gaasi osas on praegust tehnoloogiat arvestades parem mitmekesistada erinevaid varustusteid ja tehnoloogiaid, nagu gaasiärastusjaamad ja veeldatud maagaasi jaamad, kui luua suuri gaasivarusid; palub komisjonil teha konkreetne ettepanek olemasolevate gaasivarude parema kasutamise kohta, häirimata tasakaalu varustuskindluse ja uute turule sisenejate soodustamise vahel;

40.   rõhutab elektrivõrgu ja gaasivõrgu vastastikust täiendavust; juhib antud kontekstis tähelepanu sellele, et hoidla on gaasivõrgu lahutamatu osa ning seda tuleb hallata riigi ja ühenduse solidaarsuse vaimus; usub samuti, et hoidla võib toetada elektrienergia varugeneraatoreid ja seega aidata kaasa varustuskindlusele;

41.   märgib, et üksikud liikmesriigid võivad teha ettepaneku ja arendada strateegilisi gaasivarusid vastavalt nende majanduslikule ja tehnoloogilisele teostatavusele;

Läbipaistvus

42.   usub, et läbipaistvus on eelduseks konkurentsi arengule ja et teave tuleb alati avalikustada õigeaegselt, selgelt ja hõlpsasti kättesaadavalt ning mittediskrimineerivalt;

43.   võtab teadmiseks raskused, millega kodutarbijad puutuvad kokku, saades kasu liberaliseeritud turgudest; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas suurendada läbipaistvust tarbijate jaoks, muuta tarbijateave täielikuks ja selgeks (kaasa arvatud erinevad olemasolevad tariifid, ettevõtte energialiikide kogum ja muu kasulik teave, nagu osutatud direktiivis 2003/54/EÜ) ning tugevdada tarbijaorganisatsioonide rolli energia siseturul;

44.   nõustub komisjoniga, et on vaja kehtestada siduvad läbipaistvust käsitlevad eeskirjad nii elektri- kui ka gaasituru jaoks; usub, et läbipaistvuse kõrge ühtlustatud tase soodustab tõhusat konkurentsi ja toob turule uusi sisenejaid;

45.   seda silmas pidades tervitab komisjoni võetud kohustust tagada parem läbipaistvus turgudel;

Ühenduse õigusaktide rakendamine

46.   tunneb muret seoses nende liikmesriikide arvuga, kes pole veel üle võtnud direktiive 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ ning kes pole neid nõuetekohaselt rakendanud; kutsub liikmesriike üles neid direktiive koheselt üle võtma ning täielikult rakendama;

47.   usub, et direktiivid 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ sisaldavad piisavaid sätteid, mis nõuetekohaselt kohaldatuna tagaksid konkurentsivõimelise stsenaariumi ja energia siseturu väljakujundamise;

48.   nõustub komisjoniga, et liberaliseerimisprotsessile ei ole alternatiivi ning kutsub liikmesriike üles tagama olemasolevate liberaliseerimist käsitlevate direktiivide täielikku ja tõhusat ülevõtmist; lisaks sellele avaldab toetust komisjoni ettepanekule käsitleda turuhäireid nii konkurentsipõhiste kui ka regulatiivsete meetmete kohaldamise kaudu;

49.   kutsub komisjoni üles avaldama mõju hindamise uuringu kõiki tulemusi ja uuringust saadud vastuseid ning teavitama nendest enne uute õigusloomega seotud ettepanekute esitamist;

50.   sellega seoses tervitab komisjoni algatust avada rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole üle võtnud või nõuetekohaselt rakendanud direktiive 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ;

51.   hoiatab turu ülemäärase kontsentratsiooni eest ja on seisukohal, et seda oleks kõige parem lahendada täiendavate edusammude kaudu turuintegratsiooni ja regulatiivsete meetmete alal, kuna avatud konkurentsi tingimustes peaks tarbijatel olema võimalik tarnijat valida; kordab oma üleskutset komisjonile võtta täiendavaid meetmeid, et tegeleda kontsentratsiooniga energiaturul turgu valitseva seisundi kuritarvituste korral;

52.   juhib tähelepanu, et ehkki arengud piiriülese võimsuse jaotamise koordineerimise valdkonnas on julgustavad, on vähene läbipaistvus edastamise netovõimsuse arvutamisel, mis on vajalik enampakkumistel, ja olemasoleva edastamisvõimsuse määramisel konkurentsi jaoks tõsiseks takistuseks, mille vastu on vaja võidelda rangemate kooskõlastatud tegevust käsitlevate eeskirjade kasutuselevõtmise abil, mida esineb enampakkumistel, ning trustide vastase järelevalve abil;

53.   nõuab tungivalt, et komisjon teostaks tihedamat järelevalvet kontsentratsiooni mõju üle konkurentsile nii riiklikul kui ka ELi tasandil, võttes samuti arvesse praegust konsolideerimisprotsessi, mis tekitab uusi suuri riikidevahelisi energiaettevõtjaid, kes tegutsevad väga paljudes liikmesriikides ning väga suure vertikaalse ning gaasi ja elektrienergia integratsiooniga;

54.   usub, et riiklik omand elektri- ja gaasiturul on üks peamisi moonutuste põhjuseid ELi tasandil ja et konkurentsistiimul kõnealustel turgudel on väiksem, kui seal esineb riiklikke ettevõtteid, kuna enamikul juhtudel on nad oma põhikirja alusel potentsiaalsetele investoritele vähem läbipaistvad ja vähem teavet andvad ning kuna nad sõltuvad liikmesriikide valitsuste tehtud poliitilistest otsustest;

55.   palub komisjonil kõigis oma meetmetes ja ettepanekutes võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega energiaettevõtete rolli tähtsust konkurentsivõimelise energiaturu toimimisele;

56.   kutsub liikmesriikide valitsusi üles lõpetama niinimetatud riiklike energiahiidude edendamist ning hoiduma protektsionistlike õigusaktide vastuvõtmisest, mis kahjustavad tõeliselt integreeritud ELi energiaturu arengut; nõuab seetõttu aktiivsete gaasi- ja elektrisektori vabakslaskmise programmide ja likviidsemate tasakaalustavate turgude loomist, et soodustada uusi turule sisenejaid;

57.   peab oluliseks tulevase muudetud heitkogustega kauplemise süsteemi täielikku integreerimist liberaliseeritud energiaturgu läbipaistval viisil ning allutatuna riiklike reguleerivate asutuste järelevalvele, et vältida moonutuste põhjustamist turumehhanismides;

58.   kordab, et on tähtis saavutada täielikult liberaliseeritud ELi energiaturg niipea kui võimalik, ja nõuab kindlalt, et komisjon esitaks oma täiendavate meetmete pakme siseturu jaoks 2007. aasta septembri lõpul, nii nagu on välja kuulutatud;

o
o   o

59.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0603. (2) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112. (3) ELT L 262, 22.9.2006, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0198. (5) ELT L 33, 4.2.2006, lk 22. (6) ELT L 289, 3.11.2005, lk 1. (7) ELT L 127, 29.4.2004, lk 92. (8) ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. (9) ELT L 176, 15.7.2003, lk 57. (10) ELT L 176, 15.7.2003, lk 1. (11) ELT L 296, 14.11.2003, lk 34. (12) ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.