(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0396)(1) ;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0248/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0178/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   nõuab, et komisjon teeks Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepaneku sotsiaal- ja töötingimuste kohta Euroopa lennundussektoris, ning kuni sellise õigusakti jõustumiseni nõuab, et lennuettevõtjad järgiksid oma töötajate lähetamisel eeskirju;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa M ajandus- ja S otsiaalkomitee arvamust,(1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta,(4) nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele(5) ning nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 2409/92 piletihindade ja lastitariifide kohta(6) tehakse mitmed olulised muudatused. Selguse huvides tuleks kõnealused määrused uuesti sõnastada ja koondada ühte määrusesse.

(2)  Kõnealuse kolme määruse vastuvõtmisega liberaliseeriti ühenduse lennutransport. Hoolimata selliseliberaliseerimise edust seoses kasvu, konkurentsi ja madalamate hindadega, häirib kõnealuste määruste ebaühtlane kohaldamine liikmesriikides lennunduse siseturu toimimist.

(3)  Selleks et tagada lennunduse siseturgu käsitlevate ühenduse õigusaktide tõhusam ja ühtlasem kohaldamine, on praegusesse õiguslikku raamistikku vaja teha mitmed muudatused.

(4)  Tunnustades lennuettevõtja finantsseisukorra ja ohutuse vahelist võimalikku seost, tuleks lennuettevõtjate finantsolukorda rangemalt kontrollida.

(5)  Võttes arvesse selliste lennuettevõtjate kasvavat tähtsust, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, ja vajadust tagada tõhus järelevalve kõnealuste lennuettevõtjate üle, peaks üks ja sama liikmesriik vastutama lennuettevõtja sertifikaadi alusel teostatava tegevuse ja lennutegevusloa järelevalve eest.

(6)  Ühtlase järelevalve tagamiseks selle üle, et kõik ühenduse lennuettevõtjad järgivad lennutegevuslubade nõudeid, peaksid lennutegevusluba väljaandvad asutused hakkama korrapäraselt hindama lennuettevõtjate finantsolukorda. Seepärast peaksid lennuettevõtjad esitama piisava teabe oma finantsolukorra kohta eelkõige kahel esimesel tegutsemisaastal, kuna need on eriti kriitilised seoses lennuettevõtja püsimajäämisega turul. Et vältida siseriiklikult erinevate eeskirjade kohaldamisest põhjustatud konkurentsi moonutamist, on vaja tagada läbipaistvus ja esitada kõikide ühenduse lennuettevõtjate finantsolukorda puudutav teave komisjoni ja liikmesriikide ühise kontrolli läbiviimiseks.

(7)  Selleks et vähendada reisijaid ähvardavaid ohte, ei tohiks lennutegevust jätkata need ühenduse lennuettevõtjad, kes ei täida kehtiva lennutegevusloa säilitamiseks vajalikke tingimusi. Sellistel juhtudel peaks lennutegevusluba väljaandev pädev asutus lennutegevusloa tühistama või peatama. Kui lennutegevusluba väljaandev pädev asutus seda ei tee, peaks komisjonil olema võimalik lennutegevusluba tühistada või peatada, et tagada ühenduse õigusaktide ühtlane kohaldamine.

(8)  Selleks et vältida ülemäärast nõudmist kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite (eelkõige koos meeskonnaga renditavate õhusõidukite (wet lease )) kasutamiseks sõlmitavate rendilepingute järele, tuleks seda võimaldada üksnes erakorralises olukorras, näiteks vastava õhusõiduki puudumise korral ühenduse turul, ning need tuleks rangelt ajaliselt piiritleda ja nende ohutusstandardid peaksid vastama ühenduse õigusaktide vastavatele ohutuseeskirjadele.

(9)  Liikmesriigid peaksid tagama ühenduse ja riiklike sotsiaalõigusnormide korrakohase kohaldamise töötajate suhtes, kes töötavad ühenduse lennuettevõtja heaks, mis osutab lennuteenuseid väljaspool selle liikmesriigi territooriumit asuvast tegevuskohast, kus asub asjaomase ühenduse lennuettevõtja peamine tegevuskoht.

(10)  Selleks et tagada lennunduse siseturu ohutu ja ühtne toimimine, peaks ühendus vastutama kolmandate riikidega peetavate läbirääkimiste eest, mis hõlmavad ühendusesiseseid liiklusõigusi. Sellega välditakse võimalikke vastuolusid siseturu olukorra ja läbirääkimiste vahel, mida peavad üksikud liikmesriigid.

(11)  Lennunduse tervikliku siseturu saavutamiseks tuleks tühistada kehtivad liikmesriikide vahel kohaldatavad piirangud, näiteks kolmandatesse riikidesse viivate marsruutide puhul kehtivad koodi jagamise piirangud või hinnakujundusalased piirangud kolmandatesse riikidesse viivate ja muus liikmesriigis vahepeatust tegevate (nn kuuenda vabaduse lennud) marsruutide puhul.

(12)  Tingimused, mille alusel võib kehtestada avaliku teenindamise kohustused, tuleb selgel ja ühemõttelisel viisil määratleda, samas kui sellega seotud pakkumismenetlusega võimaldatakse piisaval arvul konkurentidel pakkumises osaleda. Komisjon peaks saama nii palju teavet kui võimalik, et olla igal üksikjuhul võimeline hindama avaliku teenindamise kohustustega seotud majanduslikke õigustusi.

(13)  Tuleks täpsustada ja lihtsustada kehtivaid eeskirju, milles käsitletakse sama linna või linnastut teenindavate lennujaamade vahelist liiklusjaotust.

(14)  On asjakohane tagada, et liikmesriikidel on võimalus reageerida ettenägematutest ja vältimatutest olukordadest tulenevatele ootamatutele probleemidele, mille tõttu on tehniliselt või praktiliselt väga keeruline lennuteenust osutada.

(15)  Reisijatel peaks olema õigus samadele piletihindadele samade lendude puhul, olenemata nende elukohast ühenduses, kodakondsusest ning reisibüroo asukohast ühenduses.

(16)  Reisijatel peaks olema võimalik tõhusalt võrrelda erinevate lennuettevõtjate piletihindu. Seepärast peaksid avaldatud hinnad olema lõplikud hinnad, mille reisija peab tasuma, ning sisaldama kõiki makse, tasusid ja lõive.

(17)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.(7)

(18)  Kuna lennutranspordi rahvusvahelise olemuse tõttu ei ole liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada ühenduse õigusaktide ühtlasemat kohaldamist seoses lennunduse siseturuga, mistõttu see oleks paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)  Seepärast on vaja määrused (EMÜ) nr 2407/92, 2408/92 ja 2409/92 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

1.  Käesoleva määruse abil reguleeritakse ühenduse lennuettevõtjate litsentsimist, ühenduse lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenuseid ühenduses ning ühenduses osutatud lennuteenuste hindu. Sätteid, mis reguleerivad hindu puudutava teabe andmist ja mittediskrimineerimist, kohaldatakse lendudele, mis väljuvad liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast, ja lendudele, mida lepingu alusel teostab ühenduse lennuettevõtja kolmandas riigis asuvast lennujaamast liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama, kui lennuettevõtjal ei ole kõnealuses kolmandas riigis just samasuguseid kohustusi.

2.  Käesoleva määruse III peatüki kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see piiraks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikku seisundit nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

3.  Käesoleva määruse III peatüki sätete kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle ajani, mil hakatakse kohaldama Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministri 2. detsembril 1987. aasta ühisdeklaratsiooni kohast korda. Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi valitsus teavitavad nõukogu selle rakendamise kuupäevast.

Artikkel 2

Mõisted

20)   "asjaomane liikmesriik/asjaomased liikmesriigid" – liikmesriik/liikmesriigid, kus või kelle vahel on lennuühendus;

21)   "osaline liikmesriik / osalised liikmesriigid" – asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid ja liikmesriik/liikmesriigid, kus lennuteenust osutavatele lennuettevõtja( te) le on antud lennutegevusluba;

Lennutegevusluba

Artikkel 3

Lennutegevusluba

1.  Ü helgi ühenduses asutatud ettevõtjal ei ole lubatud vedada ühenduses õhu kaudu reisijaid, posti ja/või lasti tasu ja/või rendi eest, kui ettevõtjale ei ole antud asjakohast lennutegevusluba.

Käesoleva peatüki nõudeid täitval ettevõtjal on õigus saada lennutegevusluba.

2.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ei anna lennutegevuslube, kui mõnda käesoleva peatüki nõuet ei täidetaud .

3.  Ilma et see piiraks ühenduse, siseriikliku või rahvusvahelise õiguse mis tahes muude kehtivate sätete kohaldamist, ei kehti lennuteenuste järgmiste kategooriate puhul nõue omada kehtivat lennutegevusluba:

Artikkel 4

Lennutegevusloa andmise tingimused

Artikkel 5

Lennutegevusloa andmise finantstingimused

1.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus hindab tähelepanelikult seda, kas esmakordselt lennutegevusluba taotlev ettevõte suudab tõendada, et:

2.  Lõike 1 kohaldamisel esitab iga taotleja vähemalt esimese kolme aasta tegevuse äriplaani. Äriplaanis näidatakse ka üksikasjalikult taotleja finantssidemeid iga muu äritegevusega, milles taotleja osaleb kas vahetult või sidusettevõtete kaudu. Taotleja esitab ka kogu asjakohase teabe , eriti I lisa 1. osas osutatud andmed. Iga taotleja võtab meetmeid, et maksejõuetuse korral vältida või leevendada negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi.

3.  Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata lennuettevõtjate suhtes, mis kasutavad üksnes vähem kui 10-tonnise stardikaaluga ja/või vähem kui 20-kohalisi õhusõidukeid. Sellised lennuettevõtjad peavad alati suutma tõendada, et nende netokapital on vähemalt 100 000 EUR , või esitama lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse nõudmise korral artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks vajaliku teabe .

Liikmesriik võib sellest olenemata kohaldada lõikeid 1 ja 2 tema litsentsentsitud lennuettevõtjate suhtes, kes teenindavad regulaarlennuliine või kelle aastakäive on üle 3 miljoni euro.

Artikkel 6

Lennuettevõtja sertifikaat

1.  Lennutegevusloa andmine ja selle kehtivus igal ajal sõltub lennuettevõtja kehtiva sertifikaadi omamisest, mis piiritleb lennutegevusloaga hõlmatud tegevusi ja vastab asjakohastes ühenduse õigusaktides kehtestatud kriteeriumidele.

2.  Ühenduse lennuettevõtjale kuuluvasse lennuettevõtja sertifikaati tehtav mis tahes muudatus kajastub vajadusel ka tema lennutegevusloas.

3.  Kui lennuettevõtja sertifikaadi on välja andnud riiklik asutus, siis vastutavad sama liikmesriigi pädevad asutused ka ühenduse lennuettevõtja lennutegevusloa ja lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise, selle väljaandmisest keeldumise, tühistamise või peatamise eest.

Artikkel 7

Hea maine tõendamine

1.  Kui seoses lennutegevusloa väljaandmisega nõutakse tõestust selle kohta, et ettevõtja tegevust tõhusalt ja jätkuvalt juhtivad isikud on hea mainega ega ole pankrotivõlgnikud, või kui lennutegevusluba peatatakse või tühistatakse kutsealaste käitumisnormide tõsise rikkumise või kuriteo korral, aktsepteerib lennutegevusluba väljaandev pädev asutus liikmesriikide kodanike puhul küllaldase tõendina dokumente, mille on välja andnud päritolu-liikmesriigi pädevad asutused või selle liikmesriigi pädevad asutused, kus asub kõnealuse isiku alaline elukoht, kui neist järeldub, et need nõuded on täidetud.

2.  Kui päritolu-liikmesriik või see liikmesriik, kus asub kõnealuse isiku alaline elukoht, ei anna välja lõikes 1 osutatud dokumente, asendatakse need dokumendid vandetõotusega – või kui liikmesriigis ei ole vandetõotus sätestatud, siis pühaliku tõotusega –, mille asjaomane isik annab pädeva justiits- või haldusasutuse ees või vajaduse korral päritolu-liikmesriigi notari või kvalifitseeritud kutseorgani ees või selle liikmesriigi notari või kvalifitseeritud kutseorgani ees, kus asub kõnealuse isiku alaline elukoht; selline asutus, notar või kvalifitseeritud kutseorgan annab välja tunnistuse, mis tõendab vandetõotuse või pühaliku tõotuse autentsust.

3.  Lennutegevusuba väljaandev pädev asutus võib nõuda, et lõiget es 1 ja 2 osutatud dokumendid ja tunnistused esitatakse kolme kuu jooksul pärast nende väljaandmist.

Artikkel 8

Lennutegevusloa kehtivus

1.  Lennutegevusluba kehtib seni, kuni ühenduse lennuettevõtja täidab käesolevas peatükis esitatud nõudeid.

Ühenduse l ennuettevõtja on alati valmis lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele taotluse korral tõendama, et ta vastab kõigile käesoleva peatüki nõuetele.

2.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus jälgib tähelepanelikult käesolevas peatükis esitatud nõuete täitmist. Igal juhul vaatab ta vastavuse kõnealustele nõuetele läbi järgmistel juhtudel:

Kui lennutegevusluba väljaandev pädev asutus kahtlustab, et ühenduse lennuettevõtja finantsprobleemid võivad mõjutada tema tegevuse ohutust, teavitab ta sellest viivitamata lennuettevõtja sertifikaadi väljastamise eest vastutavat asutust.

3.  Lennutegevusluba esitatakse uuesti kinnitamiseks, kui ühenduse lennuettevõtja:

4.  Ühenduse l ennuettevõtja peab igal majandus aastal esitama lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele eelmise majandusaasta auditeeritud aruande kuue kuu jooksul pärast kõnealuse aruande esitamistähtaega. Ühenduse lennuettevõtja kahe esimese tegevusaasta jooksul täiendatakse I lisa punktis 3 osutatud andmeid ning muudetakse need lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele kättesaadavaks iga kuue kuu järel.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib mis tahes ajahetkel hinnata ühenduse selle lennuettevõtja finantstulemusi, kellele ta on andnud lennutegevusloa ning taotleda asjakohase teabe, eelkõige I lisa punktis 3 osutatud andmete esitamist.

5.  Ühenduse l ennuettevõtja teatab lennutegevusluba väljaandvale asutusele:

6.  Kui lõike 5 alusel teatatud muudatusi peab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus oluliseks ühenduse lennuettevõtja finantsseisukorrale, nõuab ta sellise ümbertöötatud äriplaani esitamist, mis sisaldab kõnealuseid muudatusi ja hõlmab vähemalt 12-kuulist perioodi selle rakendamise kuupäevast alates ning lisaks lõikes 4 esitatud teabele ka I lisa punktis 2 osutatud andmeid.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teeb otsuse ümbertöötatud äriplaani kohta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui talle on esitatud kogu vajalik teave .

7.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus otsustab tema litsentsitavate ühenduse lennuettevõtjate puhul, kas lennutegevusluba tuleb heakskiitmiseks uuesti esitada juhul, kui muutub üks või mitu ühenduse lennuettevõtjate õiguslikku olukorda mõjutavat asjaolu, ja eriti juhul, kui toimub ühinemine või ülevõtmine.

8.  Käesoleva artikli lõikeid 4, 5 ja 6 ei kohaldata lennuettevõtjate suhtes, kes kasutavad üksnes vähem kui 10-tonnise stardikaaluga ja/või vähem kui 20-kohalisi õhusõidukeid. Sellised lennuettevõtjad peavad alati suutma tõendada, et nende netokapital on vähemalt 100 000 eurot, või esitama lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse nõudmise korral artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks vajaliku teabe .

Liikmesriik võib sellest olenemata kohaldada lõikeid 4, 5 ja 6 tema litsentsitud lennuettevõtjate suhtes, kes teenindavad regulaarlennuliine või kelle aastakäive on üle 3 miljoni euro.

Artikkel 9

Lennutegevusloa peatamine ja tühistamine

1.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus peatab või tunnistab lennutegevusloa kehtetuks , kui tal on põhjendatud kahtlus , et ühenduse lennuettevõtja ei suuda täita oma tegelikke ja võimalikke kohustusi 12 kuu jooksul.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus võib anda ajutise lennutegevusloa, mille kestus ei ületa 12 kuud, kuni ühenduse lennuettevõtja viib läbi finantsilist ümberkujundamist, tingimusel et ohutus on tagatud, et kõnealuses ajutises lennutegevusloas kajastuvad lennuettevõtja kõik sertifikaati tehtavad muudatused ning et kõnealuse ajavahemiku jooksul on piisav saneerimine reaalselt võimalik.

2.  Kui esinevad selged viited finantsraskustele või kui on algatatud maksejõuetusalane või sarnane menetlus ühenduse lennuettevõtja vastu, kellele on lennutegevusloa andnud lennutegevusluba väljaandev pädev asutus, hindab asjaomane asutus viivitamata ja põhjalikult finantsolukorda ning vaatab kõnealuste tulemuste põhjal läbi lennutegevusloa staatuse kolme kuu jooksul kooskõlas käesoleva artikliga.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teavitab komisjoni hindamismenetlusest ja selle tulemustest, samuti oma otsusest lennutegevusloa staatuse kohta.

3.  Kui artikli 8 lõikes 4 osutatud auditeeritud aruannet ei esitata kuue kuu jooksul pärast eelmist majandusaastat hõlmava aruande esitamistähtaega, nõuab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ühenduse lennuettevõtjalt, et ta esitaks kõnealuse auditeeritud aruande viivitamata.

Lennutegevusluba tühistatakse või peatatakse, kui auditeeritud aruannet ei esitata ühe kuu jooksul.

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teavitab komisjoni ühenduse lennuettevõtja lepinguliste kohustuste täitmatajätmisest seoses auditeeritud aruande mitteesitamisega kuuekuulise ajavahemiku jooksul ning edasistest meetmetest, mida ta kavatseb võtta.

4.  Kui ühenduse lennuettevõtjale kuuluv lennuettevõtja sertifikaat peatatakse või tühistatakse, peatab või tühistab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus asjaomase lennuettevõtja lennutegevusloa viivitamata.

Artikkel 10

Otsused lennutegevuslubade kohta

1.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus teeb otsuse taotluse kohta niipea kui võimalik ning mitte hiljem kui kolme kuu möödudes kogu vajaliku teabe esitamisest, võttes arvesse kõiki kättesaadavaid fakte. Otsusest antakse taotlej ale teada. Taotluse tagasilükkamise korral põhjendatakse seda.

2.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus avalikustab lennutegevusloa andmise, peatamise ning tühistamise menetlused ja teavitab sellest komisjoni.

3.  Lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse otsuste loetelu lennutegevusloa andmise, peatamise või tühistamise kohta avaldatakse igal aastal Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Kindlustusnõuded

Lennuettevõtja tuleb kindlustada, et õnnetuste korral hüvitada kahjud, eriti reisijate, pagasi, lasti, posti ja kolmandate isikute suhtes. Vajaduse korral vastab kindlustuskate Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele (8) sätestatud miinimumnõuetele.

Artikkel 12

Registreerimine

1.  Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 2 kohaldamist, tuleb ühenduse lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk registreerida █ühenduses. Liikmesriik, kelle lennutegevuslubasid väljaandev pädev asutus vastutab ühenduse lennuettevõtjale lennutegevusloa väljaandmise eest, võib nõuda õhusõiduki registreerimist enda siseriiklikus registris.

2.  Kooskõlas lõikega 1 kannab lennutegevusluba väljaandev pädev asutus vastavalt kohaldatavatele seadustele ja määrustele oma riiklikku registrisse ilma ühegi diskrimineeriva tasu või viivituseta õhusõiduki, mida omavad teiste liikmesriikide riikkondsed, ning ülekanded teiste liikmesriikide õhusõidukite registritest. Peale tavalise registreerimistasu ei kohaldata õhusõiduki ülekandmiseks ühtegi tasu.

Artikkel 13

Rentimine

1.  █Lennutegevusluba taotleva ettevõtte käsutuses on üks või rohkem kui üks tema omanduses olev või rendilepingu alusel meeskonnata renditav (dry lease ) õhusõiduk.

Ühenduse lennuettevõtja käsutuses on üks või rohkem kui üks tema omanduses olev või rendilepingu alusel meeskonnata renditav (dry lease ) õhusõiduk.

Ühenduse lennuettevõtja käsutuses võib olla üks või rohkem kui üks rendilepingu alusel koos meeskonnaga renditav (wet lease ) õhusõiduk.

2.  Ühenduse l ennuettevõtja ajutiste vajaduste katmiseks sõlmitavate lühiajaliste meeskonnaga rendilepingute korral või erandliku olukorra puhul võib lennutegevusluba väljaandev pädev asutus lubada artikli 12 lõikega 1 ettenähtud registreerimisnõuetest erandite tegemist, kui:

3.  Ohutus- ja vastutusstandarditest kinnipidamise tagamiseks saavutab teise ettevõtja õhusõidukit meeskonnaga või ilma kasutav või õhusõidukit teisele ettevõtjale meeskonnaga või ilma üleandev ühenduse lennuettevõtja eelneva sellekohase heakskiidu lennutegevusluba väljaandvalt pädevalt asutuselt. Heakskiitmise tingimused on pooltevahelise rendilepingu osa.

4.  Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus kiidab heaks lepingud, mille alusel renditakse meeskonnaga või meeskonnata õhusõidukit ║ lennuettevõtjale, kellele ta on väljastanud lennutegevusloa üksnes siis, kui kõnealune asutus on teinud kindlaks ja teatanud kirjalikult kõnesolevale lennuettevõtjale, et asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud kõikidest ohustusstandarditest on kinni peetud.

Artikkel 14

Komisjonipoolne kontroll

1.  Komisjon, kes tegutseb vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusele, kontrollib liikmesriigi taotlusel või oma algatusel käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimist ning teeb vajaduse korral otsuse lennutegevusluba peatada või tühistada.

2.  Täitmaks oma kohustusi vastavalt käesolevale artiklile, võib komisjon saada kogu vajaliku teabe lennutegevusluba väljaandvalt pädevalt asutuselt või otse asjaomas(t)elt ühenduse lennuettevõtja(te)lt komisjoni määratletud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 15

Kaitseõigus

Lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ja komisjon tagavad ühenduse lennuettevõtja lennutegevusloa peatamise või tühistamise otsuste vastuvõtmisel asjaomasele ühenduse lennuettevõtjale ärakuulamise võimaluse, võttes arvesse teatud juhtudel kiireloomulise menetluse vajadust.

Artikkel 16

Sotsiaalõigusnormid

Liikmesriigid tagavad ühenduse ja riiklike sotsiaalõigusnormide korrakohase kohaldamise töötajate suhtes, kes töötavad ühenduse lennuettevõtja heaks, mis osutab lennuteenuseid väljaspool selle liikmesriigi territooriumit asuvast tegevuskohast, kus asub asjaomase ühenduse lennuettevõtja peamine tegevuskoht.

Ligipääs lennuliinidele

Artikkel 17

Ühendusesiseste lennuteenuste osutamine

1.  Ü henduse lennuettevõtjatel on õigus kasutada liiklusõigusi ühendusesisestel lennuliinidel.

2.  Liikmesriigid ei piira liiklusõiguste kasutamist ühenduse lennuettevõtja puhul loa ega volitusega. Kui liikmesriigil on põhjust kahelda ühenduse lennuettevõtjale väljaantud lennutegevusloa kehtivuses, arutab ta kõnealust küsimust lennutegevusluba väljaandva pädeva asutusega. Liikmesriigid ei nõua ühenduse lennuettevõtjatelt selliste dokumentide või teabe esitamist, mille kõnealused lennuettevõtjad on juba esitanud lennutegevusluba väljaandvale pädevale asutusele.

3.  Ü henduse lennuettevõtjal lubatakse ühendusesisest lennuteenust osutades lennuliine ühendada ja ühineda koodi jagamise korraga, ilma et see piiraks ettevõtete suhtes kohaldatavate ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

4.  Asendatakse liikmesriikidevahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevad piirangud, mis kehtivad ühenduse lennuettevõtjate vabaduse suhtes, mis hõlmab ühendusesiseste lennuteenuste osutamist.

5.  Olenemata liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingute sätetest ning vastavalt ettevõtete suhtes kehtivatele ühenduse konkurentsieeskirjadele ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute sätetele lubavad asjaomased liikmesriigid ühenduse lennuettevõtjatel lennuliine ühendada ja ühineda koodi jagamise korraga ükskõik millise lennuettevõtjaga nendel lennuliinidel, mille puhul kõnealuste liikmesriikide territooriumil asuvat lennujaama kasutatakse lendamiseks kolmandates riikides asuva(te)st punkti(de)st või seal asuva(te)sse punkti(desse) sinna, sealt või selle kaudu lennates.

6.  Ilma et see piiraks enne käesoleva määruse jõustumist antud, praegu kehtivaid õigusi ning olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel (9) , ei lubata ühendusevälistel lennuettevõtjatel kasutada liiklusõigusi, ühendada lennuteenuseid ega täielikult ühineda koodi jagamise korraga ühendusesiseste lennuliinide puhul, välja arvatud juhul, kui see on neile lubatud vastavalt ühenduse ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingule.

7.  Ilma et see piiraks enne käesoleva määruse jõustumist antud, praegu kehtivaid õigusi ning olenemata määrusest (EÜ) nr 847/2004, ei lubata kolmandate riikide lennuettevõtjatel teha transiitlende üle ühenduse territooriumi, kui asjaomane kolmas riik ei ole 7. detsembril 1944 Chicagos sõlmitud rahvusvaheliste transiitliinide lepingu osaline või ei ole sõlminud ühendusega muud sellekohast lepingut.

Artikkel 18

Avaliku teenindamise kohustusi käsitlevad üldpõhimõtted

1.  Liikmesriik võib pärast konsultatsioone teiste asjaomaste liikmesriikidega ning pärast komisjoni, asjaomaste lennujaamade ja lennuliini teenindavate lennuettevõtjate teavitamist kehtestada avaliku teenindamise kohustuse oma territooriumi █ lennujaama suunduvail regulaarlendudel, kusjuures iga sellist lennuliini käsitata kse olulisena lennujaama poolt teenindatava piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Kõnealune kohustus kehtestatakse üksnes määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse või minimaalse veomahu kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks.

Kindlaksmääratud standardid kehtestatakse kõnealusele avaliku teenindamise kohustusele vastava lennuliini suhtes läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

2.  Juhul kui teised transpordiliigid ei saa tagada katkematut teenindust vähemalt kahe igapäevase lennuga, võivad asjaomased liikmesriigid panna avaliku teenindamise kohustusse nõude, et iga lennuliini teenindada kavatsev lennuettevõtja annab garantii, et ta teenindab lennuliini kindla perioodi jooksul, mis täpsustatakse vastavalt avaliku teenindamise kohustuse teistele tingimustele.

3.  Kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud vastavalt lõigetele 1 ja 2, saavad lennuettevõtjad pakkuda kohtade müüki vaid siis, kui kõnealune lennuteenus vastab kõikidele avaliku teenindamise kohustuse nõuetele. Järelikult käsitatakse seda lennuühendust regulaarlennuna.

4.  Kui ükski lennuettevõtja ei ole alustanud ega alustamas regulaarlende vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on sellel lennuliinil kehtestatud, võib liikmesriik piirata juurdepääsu kõnealuse lennuliini regulaarlendudele ühe lennuettevõtjaga kuni neljaks aastaks; seejärel vaadatakse olukord uuesti läbi.

Kõnealuse ajavahemiku pikkuseks võib olla kuni viis aastat, kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud lennuliinile, mis lendab kõige äärepoolsemat piirkonda teenindavasse lennujaama, nagu on määratletud asutamislepingu artikli 299 lõikes 2.

5.  Õigus teenindada lõikes 4 osutatud lennuliini antakse vastavalt artiklile 19 avaliku pakkumise teel kas ühe või funktsionaalsetel põhjustel vältimatul juhul mitme sellise lennuliini jaoks ühenduse mis tahes lennuettevõtjale, kellel on sellise lennuliini teenindamise õigus.

6.  Kui liikmesriik soovib kehtestada avaliku teenindamise kohustust, edastab ta avaliku teenindamise kohustuse kavandatud kehtestamist käsitleva täieliku teksti komisjonile, muudele asjaomastele liikmesriikidele, asjaomastele lennujaamadele ning kõnealusel lennuliinil tegutsevatele lennuettevõtjatele.

7.  Kavandatud avaliku teenindamise kohustuse vajalikkust ja piisavust hindavad liikmesriigid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

8.  Avaliku teenindamise kohustuse jõustumiskuupäev ei tohi olla varasem lõike 6 teises lõigus osutatud teadaande avaldamise kuupäevast.

9.  Avaliku teenindamise kohustust käsitatakse lõppenuna, kui sellise kohustusega hõlmatud lennuliinil ei ole regulaarlende tehtud rohkem kui 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

10.  Kui vastavalt artiklile 19 valitud lennuettevõtja puhul on teenindamine äkitselt häiritud, võib asjaomane liikmesriik hädaolukorras ning vastastikusel kokkuleppel valida kuni kuuekuuliseks pikendamatuks ajavahemikuks avaliku teenindamise kohustuse teenust osutama muu lennuettevõtja järgmistel tingimustel:

Komisjoni ja liikmesriike teavitatakse viivitamata kiirmenetlusest ja selle põhjustest. Vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusele võib komisjon liikmesriigi/liikmesriikide taotlusel või omal algatusel peatada kõnealuse menetluse, kui ta käsitab seda käesoleva lõike nõuetele mittevastavana või muul viisil ühenduse õigusaktidega vastuolus olevana.

Artikkel 19

Avaliku teenindamise kohustuse avalik pakkumismenetlus

1.  Artikli 18 lõikes 5 nõutav avalik pakkumine viiakse läbi vastavalt lõigetes 2 kuni 11 sätestatud menetlusele.

2.  Asjaomane liikmesriik edastab komisjonile pakkumiskutse täieliku teksti.

3.  Komisjon avalikustab pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas avaldatavas teadaandes. Pakkumiste esitamise tähtaeg ei ole varasem kui kaks kuud pärast sellise teadaande avaldamiskuupäeva. Kui pakkumine hõlmab lennuliini, millele juurdepääs on vastavalt artikli 18 lõikele 4 juba piiratud ühe lennuettevõtjaga, avaldatakse pakkumiskutse vähemalt kuus kuud enne uue kontsessiooni algust, et võimaldada hinnata piiratud juurdepääsu jätkuvat vajalikkust.

4.  Teadaanne sisaldab järgmist teavet:

a)   asjaomane liikmesriik/asjaomased liikmesriigid;

5.  Asjaomane liikmesriik / asjaomased liikmesriigid edastavad viivitamata ja tasuta asjakohase teabe ning dokumendid, mida taotleb avalikust pakkumisest huvitatud osaline.

6.  Pakkumiskutse ja edasised lepingud peavad muu hulgas sisaldama järgmisi punkte:

7.  Valik pakkumiste seast tehakse võimalikult kiiresti, võttes arvesse teeninduse piisavust, sealhulgas tarbijatele pakutavaid hindu ja tingimusi ning võimaliku asjaomase liikmesriigi/võimalike asjaomaste liikmesriikide nõutava hüvitise suurust.

8.  Asjaomane l iikmesriik võib hüvitada lõike 7 alusel valitud lennuettevõtja ║ artikli 18 alusel kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse korral nõutavatele standarditele vastamise kulud . Sellisel kulude hüvitamisel ei tohi ületada summat, mis on nõutav, et katta iga avaliku teenindamise kohustuse lõpetamisega seotud netokulud, võttes arvesse sellega kaasnevaid ja lennuettevõtjale jäävaid tulusid ning mõistlikku kasu.

9.  Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata avaliku pakkumise tulemustest ja valikust teatisega, mis sisaldab järgmist:

10.  Liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võib komisjon taotleda, et liikmesriigid esitaksid ühe kuu jooksul kõik asjakohased dokumendid, milles käsitletakse lennuettevõtja valimist avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks. Kui taotletud dokumente ei esitata õigel ajal, võib komisjon vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusele teha otsuse asjaomase pakkumiskutse peatamise kohta.

Artikkel 20

Avaliku teenindamise kohustuste kontrollimine

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamise ks, et iga artiklite 18 ja 19 alusel vastuvõetud otsus vaadatakse läbi tõhusalt ning eriti siis võimalikult kiiresti, kui sellised otsused on vastuolus ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike õigusnormidega.

2.  Liikmesriigi taotlusel, kes leiab, et lennuliini arendamist on põhjendamatult piiratud artiklite 18 ja 19 alusel, või omal algatusel viib komisjon läbi uurimise ja teeb kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist ning kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega kõigi asjakohaste tegurite põhjal otsuse, kas jätkata artiklite 18 ja 19 kohaldamist asjaomase lennuliini suhtes.

Kuni sellise otsuse tegemiseni võib komisjon teha otsuse avaliku teenindamise kohustust käsitlevate ajutiste meetmete kohta, sealhulgas avaliku teenindamise kohustuse täieliku või osalise peatamise kohta.

Artikkel 21

Lennujaamadevaheline liiklusjaotus ja liiklusõiguste kasutamine

1.  Liiklusõiguste kasutamise suhtes kehtivad ühenduse, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud avaldatud eeskirjad, mis on seotud ohutuse, turvalisuse, keskkonnakaitse ning teenindusaegade jaotamisega.

2.  Pärast konsulteerimist asjaomaste lennuettevõtjate ja lennujaamadega võib liikmesriik reguleerida, diskrimineerimata ühendusesiseste sihtkohtade või lennuettevõtja riikkondsuse või identiteedi alusel, lennuliikluse jaotust lennujaamade vahel, mis vastavad järgmistele tingimustele:

Mis tahes otsuse puhul reguleerida lennujaamadevahelist lennuliikluse jaotust tuleb arvesse võtta proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning nende aluseks peavad olema objektiivsed kriteeriumid.

3.  Ilma et see piiraks enne käesoleva määruse vastuvõtmist kehtivate liikluse jaotuseeskirjade kohaldamist, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kavatsusest reguleerida lennuliikluse jaotust või muuta kehtivaid liikluse jaotuseeskirju.

Komisjon kontrollib lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning otsustab vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusele kuue kuu jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist, kas asjaomane liikmesriik võib kõnesolevaid meetmeid kohaldada.

Komisjon avaldab oma otsuse Euroopa Liidu Teatajas ning meetmeid ei kohaldata enne komisjoni heakskiidu avaldamist.

Artikkel 22

Erakorralised meetmed

1.  L iikmesriik võib liiklusõiguste kasutamisest keelduda, neid piirata või kehtestada nende suhtes tingimused, et tegeleda ootamatult esilekerkinud lühiajaliste probleemidega , mis tulenevad ettenägematutest ja vältimatutest olukordadest. Selliste meetmete puhul võetakse arvesse proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning nende aluseks on objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid.

Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse viivitamata sellistest meetmetest koos piisava põhjendusega. Kui selliseid meetmeid põhjustanud probleemid kestavad üle 14 päeva, teavitab liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike ning võib kokkuleppel komisjoniga pikendada meetmete kohaldamisaega , kuni 14 päeva .

2.  Komisjon võib osalise liikmesriigi/osaliste liikmesriikide taotlusel või omal algatusel peatada kõnealuste meetmete kohaldamise , kui need ei vasta lõik e 1 nõuetele või on muul viisil vastuolus ühenduse õigusega.

Hinnakujundussätted

Artikkel 23

Hinnakujundus

Artikkel 24

Hinnakujundamise vabadus

1.  Ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 ning artikli 25 kohaldamist, määravad ühenduse lennuettevõtjad ühendusesiseste lennuteenuste puhul vabalt kindlaks lennu piletihinnad ja lastitariifid.

2.  Olenemata liikmesriikidevaheliste kahepoolsete lepingute sätetest, ei tohi liikmesriigid, kui nad lubavad ühenduse lennuettevõtjatel kehtestada hindu ning tariife oma territooriumi ja kolmanda riigi vahelistel lennuliinidel, diskrimineerida lennuettevõtjat tema riikkondsuse või päritolu alusel. Asendatakse liikmesriikidevahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevad muud hinnakujunduspiirangud, sealhulgas kolmandatesse riikidesse lendavate lennuliinide suhtes kehtestatud piirangud.

█

Artikkel 25

Teave ja mittediskrimineerimine

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse lendudele, mis väljuvad liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast, ja lendudele, mida lepingu alusel teostab ühenduse lennuettevõtja kolmandas riigis asuvast lennujaamast liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama, kui lennuettevõtjal ei ole kõnealuses kolmandas riigis just samasuguseid kohustusi.

2.  Ühenduses teenuseid osutavad lennuettevõtjad pakuvad avalikkusele põhjalikku teavet oma lennupiletihindade ja lastitariifide kohta vastavalt artikli 2 punktidele 18 ja 19 ning nendega kaasnevate tingimuste kohta, sh kohustuslikud maksud, tasud, lisamaksud ja lõivud, mida neile on kehtestanud kolmandad isikud .

Ükskõik millises vormis, sealhulgas internetis, avalikustatud piletihinnad, mis on suunatud otseselt või kaudselt reisijatele, peavad sisaldama kõiki kohaldatavaid makse, tasusid, lisamakse ja lõive, mis avaldamise hetkel on teada. Piletihinnad ei tohi sisaldada kulusid, mida lennuettevõtjad tegelikult ei kanna.

Valikulistest hinnalisadest teavitatakse selgel, läbipaistval ja ühemõttelisel viisil iga broneerimisprotsessi algul ning nende aktsepteerimine reisija poolt peab toimuma vabal valikul. Vaikimisi nõusolekut selliste hinnalisade aktsepteerimise kohta ei loeta kehtivaks.

"Piletimüüjad" (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast (10) , artikli 2 punkti d tähenduses) peavad üksikasjalikult ära näitama kõik lennupileti hinna hulka mittekuuluvaid tasud, mida ühenduses tegutsevad lennuettevõtjad ei ole ise hinnale lisanud.

3.  Lennuettevõtjad võimaldavad juurdepääsu lennupiletihindadele , ilma et nad diskrimineerivad reisijat tema kodakondsuse või elukoha alusel või reisibüroo asukoha alusel ühenduses.

Lennuettevõtjad ei kehtesta reisijatele ja reisibüroodele eeskirju, mis tegelikkuses piiravad nende vaba ja võrdset juurdepääsu lennupiletihindadele.

4.  Lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmiseks avalikustavad lennuettevõtjad oma piletihinnad ja tariifid ning nendega seotud tingimused ning kõik kohaldatavad maksud, tasud ja lõivud, mida nad kolmandate isikute huvides kehtestavad, vastavalt järgmistele kategooriatele:

5.  Tarbijatele antakse teavet kõikide piletihinnale lisatavate maksude, lõivude ja tasude täpse liigituse kohta.

Artikkel 26

Kulude läbipaistvus

Kui lennupileti hind sisaldab lennujaama või parda julgestustasusid, näidatakse need kulud piletil eraldi ära või tehakse reisijale muul moel teatavaks. Liikmesriikide või lennuettevõtjate kehtestatavad julgestusmaksud ja -tasud peavad olema läbipaistvad ning neid tohib kasutada ainult julgestuskulude katmiseks lennujaamas või lennuki pardal.

Artikkel 27

Sanktsioonid

Liikmesriigid tagavad käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade täitmise ja sätestavad nende rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Lõppsätted

Artikkel 28

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel , kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ║ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

║

Artikkel 29

Koostöö ja õigus saada teavet

1.  Liikmesriigid ja komisjon teevad käesoleva määruse kohaldamisel ja selle kohaldamise järelevalvel koostööd .

2.  Et täita käesolevale määrusele vastavaid kohustusi, võib komisjon saada kogu vajaliku teabe liikmesriikidelt, kes tagavad ühtlasi lennutegevusluba väljaandva pädeva asutuse antud lennutegevusloaga lennuettevõtjatelt teabe saamise.

3.  Liikmesriigid võtavad vastavalt oma riiklikele õigusaktidele vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kohaldamisel saadud teabe asjakohane konfidentsiaalsus.

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 2407/92, (EMÜ) nr 2408/92 ja (EMÜ) nr 2409/92 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub ║ päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Seoses artiklitega 5 ja 8 esitatav teave

1.  Teave , mis esmakordsel taotlejal tuleb esitada finantsnõuetele vastavust silmas pidades

1.1.  Viimased sisemised tulukalkulatsioonid ja olemasolu korral viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.

1.2.  Eeldatav bilanss, sealhulgas kasumiaruanne järgmise kolme aasta kohta.

1.3.  Kavandatud sissetulekud ja väljaminekud selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennuväljatasud, kindlustus jne. Liiklusnäitajate ja kasumi prognoosid.

1.4.  Üksikasjad tegevuse alustamise kulude kohta avalduse esitamisega algava ning tegevuse alustamisega lõppeva perioodi jooksul ning selgitus nende kulude finantseerimiskava kohta.

1.5.  Üksikasjad olemasolevate ja kavandatud finantsallikate kohta.

1.6.  Üksikasjad aktsionäride või osanike kohta, sealhulgas riikkondsus, omatavate aktsiate või osade liik ning põhikiri. Kui taotleja kuulub kontserni, tuleb esitada teave nendevaheliste suhete kohta.

1.7.  Kavandatud rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid esimeseks kolmeks tegevusaastaks.

1.8.  Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.

2.  Teave, mis tuleb esitada nende olemasolevate loavaldajate jätkuva finantsnõuetele vastavuse hindamiseks, kes kavandavad muuta oma struktuure või tegevust, mis mõjutab oluliselt nende finants seisundit.

2.1.  Kui vaja, siis viimane sisemine vahebilanss ja viimase majandusaasta auditeeritud aruanne.

2.2.  Täpsed üksikasjad kõigi kavandatud muudatuste kohta, näiteks muudatused teenuse liigis, kavandatav ülevõtmine või ühinemine, muudatused aktsia- või osakapitalis, muudatused omanike seas jne.

2.3.  Eeldatav bilanss koos jooksva majandusaasta kasumiaruandega, sealhulgas kõik kavandatud muudatused struktuuris või tegevuses, mis on finantsseisundile olulised.

2.4.  Möödunud ja kavandatud väljaminekud ja sissetulekud selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennuväljamaksud, kindlustus jne. Liiklusteated ja kasumiprognoosid.

2.5.  Järgmise aasta rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid, sealhulgas kõik kavandatud muudatused struktuuris või tegevuses, mis on finantsseisundile olulised.

2.6.  Üksikasjad õhusõiduki omandamise/rentimise finantseerimise kohta, sealhulgas rentimise korral lepingutingimused.

3.  Teave , mis tuleb esitada olemasolevate loavaldajate jätkuva finantsnõuetele vastavuse hindamiseks.

3.1.  Majandusaasta auditeeritud aruanded mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast vastava perioodi lõppu ning vajaduse korral viimane sisemine vahebilanss.

3.2.  Eeldatav bilanss, sealhulgas järgmise aasta kasumiaruanne.

3.3.  Möödunud ja kavandatud väljaminekud ja sissetulekud selliste punktide kohta nagu kütus, hinnad ja tariifid, töötasud, hooldus, amortisatsioon, vahetuskursi muutus, lennuväljamaksud, kindlustus jne. Liiklusteated ja kasumiprognoosid.

3.4.  Järgmise aasta rahavoogude aruanded ja likviidsusplaanid.

█

II LISA

Vastavustabel

(1) ELT C 175, 27.7.2007, lk 85. (2) ELT C (3) Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta seisukoht. (4) ELT L 240, 24.8.1992, lk 1. (5) ELT L 240, 24.8.1992, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1). (6) ELT L 240, 24.8.1992, lk 15. (7) ELT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). (8) ELT L 138, 30.4.2004, lk 1. (9) ELT L 157, 30.4.2004, lk 7. (10) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.