Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 16, artikli 87 lõiget 3, artikleid 137, 141, 158 ja artikli 299 lõiget 2;

–   võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(1) ;

–   võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta(2) ;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumise ja 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 30. mai 2007. aasta teatist "Neljas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta" (KOM(2007)0273);

–   võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2006. aasta teatist "Majanduskasv ja tööhõive ning Euroopa ühtekuuluvuspoliitika reform. Neljas ühtekuuluvuse arenguaruanne" (KOM(2006)0281);

–   võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2006. aasta teatist "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised, 2006–2010" (KOM(2006)0092);

–   võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2005. aasta teatist "Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013" (KOM(2005)0299);

–   võttes arvesse komisjoni 17. mai 2005. aasta teatist "Kolmas ühtekuuluvuse arenguaruanne: uue partnerluse poole majanduskasvu, tööhõive ja ühtekuuluvuse valdkonnas" (KOM(2005)0192);

–   võttes arvesse komisjoni 26. mai 2004. aasta teatist "Tugevam partnerlus äärepoolseimate piirkondadega" (KOM(2004)0343);

–   võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 1996. aasta teatist "Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teema lisamine kõigisse ühenduse meetmetesse ja poliitikatesse" (KOM(1996)0067);

–   võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 10/2006 perioodi 1994–1999 eesmärkide 1 ja 3 programmide (struktuurifondid) järelhindamise kohta(3) ;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0241/2007),

A.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 158 öeldakse, et ühenduse eesmärk on majanduskasvu tugevdamisega edendada oma igakülgset harmoonilist arengut ning vähendada eri regioonide arengutaseme ebaühtlust ning mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades;

B.   arvestades, et vaeseimad piirkonnad on need ELi piirkonnad, mis kuuluvad ühtekuuluvuspoliitika lähenemiseesmärgi raamidesse ja mille SKT inimese kohta on vähem kui 75 % ELi kui terviku keskmisest SKTst inimese kohta;

C.   arvestades, et ühtekuuluvuse mõiste ei ole selgelt määratletud ja hõlmab mitmesuguseid meetmeid, mis tugevdavad ELi piirkondade harmoonilist majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset arengut;

D.   arvestades, et Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis tulevaste laienemiste mõju kohta ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkusele(4) märgitakse, et tulevasi laienemisi silmas pidades tuleb ühtsuspoliitika rahastamise praegune struktuur läbi vaadata; arvestades ka samas esitatavat ettepanekut, et piirkondliku konkurentsivõime ja piirkondade koostöö osas tuleb rohkem keskenduda piirkondade majanduste ja üleeuroopalise tähtsusega infrastruktuuride integreerimisele ning piirkondade abistamisele globaliseerumise ja demograafiliste muutustega toimetulekul;

E.   arvestades, et ELi üks aluspõhimõte on solidaarsuse põhimõte, mille eesmärk on liidu piirkondliku arengu ebavõrdsuse vähendamine;

F.   arvestades, et siiani on ELi ühtekuuluvuspoliitika andnud tulemusliku panuse endiste ühtekuuluvusriikide (Iirimaa, Kreeka, Portugal ja Hispaania) paljude piirkondade arengusse, kuigi mõned piirkonnad on endiselt arengus tugevasti maha jäänud, ning arvestades, et selle mõju vaeseimate piirkondade lähenemise osas on aidanud suurendada ELi kui terviku jõukust;

G.   arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on muuta liikmesriigid ja piirkonnad majanduslikult elujõuliseks ja seega välisabist sõltumatuks, kuigi struktuurifondide vahendite vastuvõtmine ei ole seotud ajaliste piirangutega;

H.   arvestades, et puudub üksikasjalik teave ja võrdlevad uuringud, mis reastaksid struktuurifondidest kasu saavad piirkonnad nende arengu põhjal;

I.   arvestades, et pärast 27 liikmesriigini laienemist on ELis nüüd peaaegu 493 miljonit elanikku(5) , kellest umbes 30 %(6) elavad nüüdses 100 lähenemiseesmärgi alla kuuluvas piirkonnas ning arvestades, et SKT mõttes on EL-27 piirkondade vahelised erinevused oluliselt suuremad, kui need olid EL-15 ajal: SKT ühe inimese kohta ulatub 24 protsendist (Rumeenia kaguosas) kuni 303 protsendini (sise-Londonis) ELi keskmisest näitajast;

J.   arvestades, et EL-27 vaeseimad lähenemiseesmärgi piirkonnad paiknevad valdavalt uutes liikmesriikides, kus ühtekuuluvuspoliitika elluviimine algas alles hiljaaegu, mistõttu on võimatu hinnata selle edu erinevuste vähendamisel;

K.   arvestades, et vaeseimates liikmesriikides on majanduskasv jaotunud ebaühtlaselt ja kaldub koonduma linnapiirkondade ümbrusse, samal ajal kui kõnealustes riikides elab oluline osa elanikkonnast maapiirkondades;

L.   arvestades, et põhilise infrastruktuuri puudumise, avalike teenuste piiratud kättesaadavuse ja töötuse kõrge taseme tõttu väheneb majanduslikult vaesunud piirkondade rahvaarv kiiremini kui teistes piirkondades, ning arvestades, et see omakorda kahjustab nende võimet kindlustada tõeline areng;

M.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nõutakse, et ühendus kohandaks oma poliitikat ja kohaldaks äärepoolseimate piirkondade suhtes eri- ja konkreetseid meetmeid, arvestades nimetatud piirkondade eriolukorda, kuna enamik neist kuulub ELi vaeseimate piirkondade hulka, milline asjaolu struktuuriliste ja geograafiliste negatiivsete tegurite kombineeritud ja pikaajalise mõju tõttu takistab tõsiselt nende arengut;

N.   arvestades, et mõnedes uutes liimesriikides oli rahaliste vahendite kasutamise tase ühtekuuluvuspoliitika raamesse kuuluvates vaeseimates piirkondades aastatel 2004–2006 madal;

O.   arvestades, et struktuurifondidest rahastamise edukaks rakendamiseks, mis on vajalik selleks, et tagada vaeseimate piirkondade selline oluline majanduskasv, mis võimaldab neil järele jõuda enamarenenud piirkondadele sisemajanduse kogutoodangu osas ühe elaniku kohta, on vaja tegevuse tihedat kooskõlastamist kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ühenduse tasandi asutuste vahel;

P.   arvestades, et rahaliste vahendite eraldamise asjaolu iseenesest ei taga nende otstarbekat kasutamist, ning arvestades, et vaeste piirkondade omavalitsustel napib tihti asjakohaseid oskusi ja kogemusi ning omapoolseid rahalisi vahendeid selleks, et suuta neile ettenähtud ühtekuuluvusvahendeid täiel määral ära kasutada;

Q.   arvestades, et teatavate piirkondade majanduslikul mahajäämusel on mitmeid põhjuseid, ning arvestades, et ELi vaeseimatel piirkondadel on eelkõige puudus tasakaalustatud jätkusuutliku arengu ja edasiste investeeringute jaoks olulisest põhilisest infrastruktuurist, samuti inimressurssidest ning küllaldastest hariduse, elukestva õppe ja innovatsiooni stiimulitest;

R.   arvestades, et erakapital ja riskikapital, rotatsioonifondid ja väikelaenud tegevust alustavatele ettevõtetele mängivad olulist rolli ettevõtluse, innovatsiooni ja töökohtade loomise liikumapaneva jõuna;

S.   arvestades, et sotsiaalne tõrjutus ja erakordselt kõrge pikaajalise töötuse tase on valdavad eelkõige vaeseimates piirkondades, eriti naiste, eakate ja puuetega isikute ning sotsiaalselt kaitsetute etniliste rühmade seas;

T.   arvestades, et kodanike põhiõiguste hulka kuuluvad meeste ja naiste võrdne juurdepääs kõikidele kommunaalteenustele, võrdsed võimalused tööturul ja võrdne juurdepääs haridusele, kultuurile ning tervishoiu- ja sotsiaalteenustele,

1.   nõuab tungivalt, et võetaks otsustavaid meetmeid kõige teravamate arenguga seotud puuduste leevendamiseks ELi vaeseimates piirkondades, ning märgib eelkõige, et uued liikmesriigid, kes on olnud hõlmatud ühtekuuluvuspoliitikaga alates 2004. aastast, vajavad oma jätkuvate institutsiooniliste, halduslike ja majandusraskuste tõttu erilist toetust;

2.   rõhutab EL-15 ühtekuuluvusriikide ajalooliste arengute analüüsimise tähtsust; kutsub komisjoni üles koostöös asjaomaste liikmesriikide, nende piirkondade, kohalike omavalitsuste ja teiste huvitatud osapooltega tutvustama selgelt ühelt poolt majanduskasvu soodustavaid meetmeid edukates piirkondades (näiteks Iirimaal) ja teiselt poolt mahajäänud piirkondades ilmnenud peamisi takistusi, et need ei korduks taas uute liikmesriikide piirkondades;

3.   juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu olukorrale piirkondades, mida hoolimata sellest, et nad on EL-15 seas kõige vaesemad, ja sellest, et nende arenguandmed ei ole paranenud, puhtstatistilistel põhjustel ei peeta enam EL-27 vaeseimateks piirkondadeks; soovitab võtta arvesse nimetatud piirkondade konkreetset olukorda;

4.   on seisukohal, et rahastamise kasutamisega seotud raskused on suur ja pakiline mure, eriti uute liikmesriikide jaoks, kellel menetlusraskuste ja projektide elluviimise ajaliste piirangute tõttu on raske täita keerulisi ühtekuuluvuspoliitika nõudeid ja kellel sageli puudub ühenduse toetuste kaasrahastamiseks piisav (era- või riiklik) kapital, mistõttu potentsiaalsed abisaajad ei suuda saada või isegi taotleda rahalisi vahendeid, mida nad võiksid otstarbekalt kasutada;

5.   on mures selle pärast, et mõnedes piirkondades on ühenduse abi halvasti suunatud, mistõttu aastaid kestnud rahastamisele vaatamata nende olukord ei parane ja ühenduse vahendid on lihtsalt ära raisatud;

6.   soovitab ELi ühtekuuluvuspoliitikas asjakohaselt arvesse võtta vaeseimate piirkondade mitmekesiseid vajadusi nii, et abi kohandataks vastavalt nende eripärale ja eritingimustele ning kasutataks ära nende potentsiaali, et viia ellu projekte, mis ruumilisi arengukavasid ja muid ühenduse poliitikaid asjakohaselt arvestavate mitmeaastaste arengukavade alusel annavad kestvaid tulemusi ja loovad tõelise arengu;

7.   soovitab vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 viidatule kohaldada konkreetsete ja erimeetmete abil ELi ühtekuuluvuspoliitikat äärepoolseimatele piirkondadele; toetab ELi äärepoolseimate piirkondade abistamise strateegiat ja palub, et komisjon kiiresti tutvustaks lähemalt tema poolt välja kuulutatud tugevama partnerluse põhiolemust, eriti selles, mis puudutab äärepoolseimate piirkondade konkurentsivõime parandamist ja laiema naabruskonna tegevuskava;

8.   vaeseimate piirkondade majanduskasvu, edasiste investeeringute ja tasakaalustatud jätkusuutliku arengu kiirendamiseks soovitab piirkondadel ja liikmesriikidel lugeda prioriteetseks projekte, mille abil tahetakse parandada juurdepääsu piirkondadele, varustades need põhilise infrastruktuuri, eelkõige transpordi ning infotehnoloogia ja telekommunikatsioonidega, arvestades seejuures asjakohaselt selliste projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju;

9.   kutsub liikmesriike ja piirkondlikke ning kohalikke omavalitsusi üles võtma edasiste regionaalarengu programmide kavandamisel nõuetekohaselt arvesse üksikute piirkondade tasakaalustatud arendamise vajadust; peab eriti oluliseks, et võetaks arvesse linnapiirkondade erivajadusi ja asjakohast linnapoliitikat, sealhulgas vaeste linnaosade eluasemepoliitikat, ning et järgitaks asjakohast maaelupoliitikat;

10.   arvab, et eriti oluline on anda ühtekuuluvuspoliitikas suurem pädevus linnadele, et nad saaksid partnerluse tingimustes reageerida linnapiirkondade konkreetsetele vajadustele; sellega seoses kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära ühtsete arengukavade võimalusi seal, kus saab ühtekuuluvuspoliitikat vahetult siduda linnaplaneerimisega;

11.   julgustab liikmesriike muutma vaeseimad piirkonnad investoritele ligitõmbavamateks, juhtides tähelepanu nimetatud piirkondade loodus- ja kultuuriväärtustele, et arendada igale piirkonnale iseloomuliku majandustegevuse traditsioonilisi vorme ja soodustades samal ajal tasakaalustatud linna- ja maapiirkondade arengut; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks rohkem Euroopa isoleeritud, mahajäänud piirkondades ikka veel elujõuliste konkreetsete oskuste ja tavade säilitamise meetmete määratlemisele ja toetamisele;

12.   tervitab keskendumist ühtekuuluvuspoliitika kasutamisele ühenduse innovatsioonisuutlikkuse parandamiseks ajavahemikus 2007–2013; märgib, et kõnealune eesmärk peaks kehtima samuti vaeseimate piirkondade suhtes; rõhutab eriti vajadust vähendada piirkondade ja liikmesriikide sisest ning nende vahelist tehnoloogilist ebavõrdsust tehnoloogiaalaste koostöövõrgustike toetamise kaudu;

13.   tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et igasugune ühtekuuluvuspoliitika hindamine peaks täiustama uuenduslikku ühtekuuluvuspoliitikat tulevases laienenud Euroopa Liidus; tuletab meelde vajadust keskenduda uutele territoriaalse arengu kontseptsioonidele ja konkreetsematele ideedele linnapiirkondi ja muid piirkondlikke klastreid ümbritseva piirkondliku kriitilise massi kasvu toetamiseks; tuletab ka meelde vajadust diferentseeritud, kõigi piirkondade vajadusi arvestava lähenemise järele struktuurifondide kasutamisel;

14.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama projekte, millega suurendatakse piirkondade võimet luua ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid, eelkõige neid, mis on seotud keskkonnakaitse ja loodusvarade arendamisega ning mis sisaldavad väiksemal energiatarbimisel ja taastuvenergia kasutamisel põhinevate mudelite levitamist, et piirkonnad võiksid jõuda juhtpositsioonile ökoinnovatsioonis, ilma et nad peaksid kannatama mittesäästva arengu negatiivsete aspektide pärast, mida teised piirkonnad on oma arengutsüklis kogenud;

15.   rõhutab ELi ühtekuuluvuspoliitika raames tasakaalustatud arengu edendamiseks tehtava territoriaalse koostöö (piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö) tähtsust; sellega seoses toetab eriti vaeseimaid piirkondi kaasavate piirkondlike ja valdkondlike koostöövõrgustike loomist;

16.   soovitab komisjonil, liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel edendada investoritele suunatud ühtse majanduslike ja sotsiaalsete stiimulite süsteemi abil ettevõtlust vaeseimates piirkondades ning juhib tähelepanu vajadusele lihtsustada oluliselt haldusmenetlusi, eriti neid, mis on seotud uue majandustegevuse alustamise ja olemasoleva laiendamisega;

17.   soovitab liikmesriikidel edendada ettevõtlust koolides ning toetada tulevastele ettevõtjatele mõeldud koolituskavasid, mis on suunatud eelkõige noortele, naistele, eakatele inimestele ja kergesti sotsiaalse tõrjutuse ohvriks langevatele vähemustele;

18.   tervitab selliseid uusi rahastamisvahendeid, nagu Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (JEREMIE) ja Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele (JESSICA); samas juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud rahastamisvahendid saabusid nende täielikuks ärakasutamiseks liiga hilja, ja et teadlikkus nende võimalustest kohalikul ja piirkondlikul tasandil on ikka veel liiga madal; märgib tungivat vajadust selliste vahendite võimalikult laialdase avaldamise ja kohaldamise järele liikmesriikides ja nende kohaldamise järele vastavalt kõnealuste riikide tegelikule olukorrale, võttes arvesse võimalike abisaajate tegelikke vajadusi ja nende praktilist suutlikkust nimetatud rahastamisvahendeid kasutada;

19.   kutsub komisjoni üles kiirendama jõupingutusi, et anda liikmesriikidele ja piirkondadele tehnilist abi asjakohase koolitusprogrammi koostamise kaudu; toetab Euroopa piirkondlike projektide toetamisele suunatud ühisabi (JASPERS) algatust, mille eesmärk on anda abi suurte projektide elluviimiseks;

20.   tervitab hiljuti juurutatud algatust "Piirkondade panus majandusmuutustesse" ja selle raames väljendatud kohustust levitada parimaid tavasid, millel on juba varem olnud selgelt positiivne mõju ja mis on soodustanud piirkondlikku majanduskasvu; sellest tulenevalt palub komisjonil tagada, et ELi vaeseimad piirkonnad kaasataks parimate tavade vahetamise võrgustikku, ning ühtlasi tutvustada avalikul veebilehel nimetatud tavasid kõigis ELi ametlikes keeltes;

21.   julgustab liikmesriike looma avaliku ja erasektori partnerlusi kui tõhusaid vahendeid erakapitali kaasamiseks piirkondlike projektide rahastamisse; sellega seoses ning arvestades nimetatud partnerluste pikaajalist mõju avaliku sektori eelarvetele soovitab sätestada nende loomist reguleerivad lihtsad ja läbipaistvad eeskirjad;

22.   palub komisjonil intensiivistada jõupingutusi direktiivide, juhiste ja eeskirjade muutmisel kergemini mõistetavateks, et vältida nende väärtõlgendamist ja hõlbustada programmide täitmist;

23.   julgustab liikmesriike ja ühenduse institutsioone menetlusi veelgi lihtsustama, tagamaks, et rahalised vahendid eraldatakse läbipaistval ja tõhusal viisil ning toimetatakse kiiresti lõplikele abisaajatele; seda silmas pidades soovitab samuti kasutada täiel määral ära ühtsete kontaktpunktide idee ning tugevdada rahaliste vahendite kasutamise kontrollimise menetlusi; samuti soovitab liikmesriikidel järgida Euroopa läbipaistvuse algatust ja korraldusasutuse kohustust organiseerida abisaajate loetelu, toimingute nimetuste ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suuruse avalikustamine kas elektroonilisel teel või muul viisil, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006(7) , millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006, artikli 7 lõike 2 punktis d;

24.   kutsub liikmesriike üles tagama tulemuslik poliitiline, tehniline ja haldusalane kooskõlastamine ning tõhus vastavus partnerluse põhimõttele, mille eesmärk on rahaliste vahendite usaldusväärne haldamine; väljendab muret nõuetekohaselt toimivate kooskõlastamis- ja partnerlusmehhanismide puudumise pärast vaeseimates piirkondades;

25.   juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et tasakaalustatud arengu tagamiseks tuleb saavutada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide vaheline sünergia, tuginedes majandusliku mahajäämuse põhjuste analüüsile, milles pööratakse erilist tähelepanu tööpuudusele ja selle majanduslikele põhjustele, eelkõige vaeseimates piirkondades;

26.   rõhutab, et mõnes ELi vaeseimatest piirkondadest on enam kui 20 % suurune tööpuudus; väljendab muret tõsiasja pärast, et tööpuudus on probleem, mis mõjutab eelkõige vaeseimaid piirkondi ning püsib kõige kõrgemana naiste ja sotsiaalse tõrjutuse mõttes haavatavate vähemuste hulgas; kutsub liikmesriike üles toetama naisi tööturul ning isegi kaotama naiste ja meeste palgaerinevusi; lisaks nõuab tähelepanu pööramist mustlaste väga spetsiifilisele olukorrale, kelle jaoks pikaajaline tööpuudus on kujunenud kriitiliseks probleemiks;

27.   rõhutab vajadust kasutada Euroopa Sotsiaalfondi otstarbekalt, investeerides vaeseimates piirkondades inimkapitali, tagades seal parema hariduse andmise ja töötajate, eelkõige noorte, naiste, eakate inimeste ja sotsiaalselt tõrjutud vähemuste kvalifikatsioonitaseme pideva tõstmise, ning investeerides kaasnevatesse meetmetesse, asjaomasesse toetusse, sotsiaal-, kultuuri- ja hoolekandeteenustesse, mis parandavad tööhõivevõimalusi;

28.   rõhutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika valdkonda kuuluvate projektide formuleerimise ja elluviimise kõigil etappidel tuleb edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust;

29.   märgib, et 2007. aasta on nimetatud kõigi inimeste võrdõiguslikkuse Euroopa aastaks, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama projekte, millega suurendatakse teadlikkust võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest kõigis ühenduse programmides, eelkõige nendes, millel on mõju majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

30.   kutsub komisjoni järjepidevalt edastama Euroopa Parlamendile usaldusväärseid statistilisi analüüse naiste ja meeste konkreetse olukorra kohta vaeseimates ELi piirkondades, selleks et oleks võimalik nõuetekohaselt jälgida ühtekuuluvuspoliitika mõju kõigi sotsiaalsete gruppide elutingimuste paranemisele;

31.   kutsub komisjoni üles täiustama ühtekuuluvuspoliitika hindamise süsteemi ja kavandama uusi vahendeid regionaalarengu mõõtmiseks, mis tugineksid peale SKT ka teistele näitajatele, nagu näiteks tööpuuduse tase ning muud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, täiustades samal ajal ostujõu pariteedi arvutamise meetodeid riiklike näitajate asemel pigem piirkondlike näitajate väljatöötamisega;

32.   palub, et komisjon varustaks Euroopa Parlamenti korrapäraselt värske, usaldusväärse ja võrreldava statistikaga, mis võimaldab õigesti hinnata ELi vaeseimate piirkondade arengus toimuvaid muutusi;

33.   kutsub komisjoni üles ühenduse 2009. aasta eelarve täitmise vahekokkuvõttes ning järgmises majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlevas aruandes analüüsima ühtekuuluvuspoliitika mõju ning uurima ühenduse poliitikast tulenevate mis tahes soovimatute tagajärgede põhjuseid eesmärgiga tagada, et ühtekuuluvuspoliitika oleks kogu ajavahemiku 2007–2013 programmiperioodi jooksul võimalikult tulemuslik;

34.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. Parandus on avaldatud ELT L 239, 1.9.2006, lk 248. (2) ELT L 291, 21.10.2006, lk 11. (3) ELT C 302, 12.12.2006, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0130. (5) 492 852 386. Allikas: Eurostat/US Census Bureau. (6) Allikas: Eurostat, Statistics in Focus – Economy and Finance 17/2006. (7) ELT L 371, 27.12.2006, lk 1. Parandus on avaldatud ELT L 45, 15.2.2007, lk 3.