Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, mis käsitlevad inimeste õigusi, kes vajavad rahvusvahelist kaitset;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Iraagis, eelkõige 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Iraagi pagulaste humanitaarolukorra kohta(1) ;

–   võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ("pagulasseisundi konventsioon") ja ÜRO 1967. aasta pagulasseisundi protokolli;

–   võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemkomissari 7. veebruari 2007. aasta tungivaid üleskutseid suurendada rahvusvahelist toetust nendele riikidele, kes võtavad vastu Iraagist põgenevaid pagulasi, 17.–18. aprillil 2007 Genfis toimunud rahvusvahelist konverentsi Iraagi küsimuses eesmärgiga tõsta teadlikkust humanitaarvajaduste ulatuse osas Iraagis ja piirkonnas, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari 5. juuni 2007. aasta üleskutset jätta kõik piirid avatuks nendele, kes vajavad kaitset, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari 18. detsembril 2006. aastal avaldatud seisukohta väljaspool Iraaki asuvate iraaklaste rahvusvahelise kaitse vajaduste kohta ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissari 8. jaanuari 2007. aasta jaanuari dokumenti pealkirjaga "Täiendav üleskutse – vastus Iraagi olukorrale";

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri eriesindaja riigisiseselt ümberasustatud isikute küsimuses 11. veebruaril 1998. aastal välja antud riigisisese ümberasustamise juhtpõhimõtteid;

–   võttes arvesse nõukogu 29. aprill 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta(2) ("kvalifitseerumise direktiiv");

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vastu võetud otsuseid varjupaiga ja sisserände valdkonnas;

–   arvestades, et Iraagi varjupaigataotlejate avalduste arv on 2007. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga kahekordistunud;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et üldine humanitaar- ja inimõiguste olukord Iraagis halveneb, nagu on näha ÜRO Iraagi abimissiooni (UNAMI) ja teiste Iraagis asuvate ÜRO asutuste korrapärastest aruannetest, mis näitavad, et iga päev tapetakse keskmiselt 100 inimest, haavata saab 200 inimest, 50 % elanikest peab toime tulema vähem kui ühe USA dollariga päevas, tööpuudus mõjutab üle 80 % elanikest, 70 % elanikest puudub juurdepääs nõuetekohasele veevarustusele; 81 % puudub juurdepääs korralikele sanitaartingimustele, 3 miljonil inimesel puudub toiduga varustamise kindlus, kui toitu ei jagata, ja süsteem on mõnes piirkonnas juba lakanud töötamast, 80 % arstidest on haiglatest lahkunud, 75 % lastest ei käi koolis ja sõltuvalt piirkonnast on 30–70 % koolidest suletud;

B.   arvestades, et praeguses sõjajärgses olukorras hõlmavad vägivald ja kuritegevus relvastatud rööve, inimrööve lunaraha saamiseks, ahistamist, poliitilise või ülesehitustegevusega seotud isikute tapmist, sabotaažiakte tsiviilinfrastruktuuri, näiteks elektriliinide või naftajuhtmete vastu ning lausrünnakuid, mis hõlmavad pommide ja/või muude lõhkekehade valimatut kasutamist tsiviilelanike vastu, mistõttu paljud iraaklased põgenevad jätkuvalt peamiselt Jordaaniasse ja Süüriasse, aga ka Egiptusesse, Liibanoni, Türgisse, Iraani ja mujale;

C.   arvestades, et üle 2 miljoni inimese on nüüd riigisiseselt ümberasustatud isikud; arvestades, et alates 2006. aasta veebruarist on inimesi jälle ümber asustatud ja arvatakse, et iga päev asustatakse ümber 2 000 inimest; arvestades, et 2007. aasta lõpuks tõuseb ÜRO Pagulaste Ülemkomissari hinnangul riigisiseselt ümberasustatud isikute arv tõenäoliselt 2,3-2,5 miljonini;

D.   arvestades, et lisaks riigisiseselt ümberasustatud isikutele on Iraagis umbes 42 000 mitteiraaklasest pagulast (sealhulgas umbes 15 000 palestiinlast, kes on väga suures ohus, samuti sudaanlased, Türgi kurdid, iraanlased ja teised);

E.   arvestades, et paljud kubermangud Iraagis piiravad uute riigisiseselt ümberasustatud isikute sisenemist, mis tähendab, et drastiliselt on vähenenud võimalused leida ajutiselt ohutu koht riigi territooriumil;

F.   arvestades, et riigisiseselt ümberasustatud isikuid keeldutakse registreerima toidu saamiseks, mis suurendab humanitaarkriisi ohtu;

G.   arvestades, et hinnanguliselt 2 miljonit iraaklast on pagulased naaberriikides ilma igasuguse ametliku kaitstud staatuseta järgmistes vastuvõtvates riikides: Süüria on vastu võtnud 1,2–1,5 miljonit, Jordaania 500 000–750 000 iraaklast, mis moodustab elanikkonnast suure osa, Egiptus (üle 80 000), Liibanon (hinnanguliselt 20 000), Iraan (üle 50 000), Pärsia lahe piirkond (üle 200 000) ja Türgi (hinnanguliselt 5 100);

H.   arvestades, et 560 000 pagulast naaberriikides on kooliealised lapsed ning arvestades, et juurdepääs riiklikule haridusele või subsideeritud ravile on paljudes piirkondades väga keeruline või seadusega piiratud;

I.   arvestades, et rahvusvahelise õiguse tava kohaselt kehtib õiguslik kohustus mitte saata pagulasi tagasi, kui neile võib osaks saada tagakiusamine või tõsine kahju, ning lubada varjupaigataotlejatel, kes pagevad laiaulatusliku inimõiguste rikkumise ja üldise vägivalla eest, siseneda vähemalt ajutiselt vastavasse riiki, et kaaluda neile pagulasseisundi andmist;

J.   arvestades, et enamik liikmesriike ja Ameerika Ühendriigid on suhtunud Iraagi pagulaste kaitsevajaduste tunnustamisse suures osas piiravalt;

K.   arvestades, et on kindlaks tehtud suuri lahknevusi viisis, kuidas iraaklaste varjupaigataotlusi liikmesriikides käsitletakse, mis illustreerib edusammude puudumist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arengus, mis põhineb kõrgetel ühistel standarditel ja võib anda kaitset neile, kes seda vajavad;

L.   arvestades, et naaberriigid on oluliselt piiranud pagulaste sissepääsu, sundides paljusid Iraaki tagasi pöörduma või piirile lõksu jääma, ja kehtestanud riigis viibimisele piiravaid nõudeid, näiteks vähendades viibimise aega ja/või muutes viisade uuendamise nii keeruliseks, et enamik iraaklasi kaotab ruttu seadusliku aluse riigis viibida;

M.   arvestades, et Brasiilia valitsus on üks vähestest riikidest, kes solidaarsete ümberasumisprogrammide alusel on pakkunud ümberasumise võimalust suurele hulgale Palestiina põgenikele, kes varem elasid Iraagis;

N.   arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemkomissar töötab välja taotlust suurendada Iraagi olukorra paranduseelarvet 60 miljonilt USA dollarilt 115 miljoni USA dollarini;

O.   arvestades, et juudid, mandalased ja kristlased (sealhulgas assüürlased, armeenlased, kreeka õigeusklikud ja teised kristlikud vähemused) kogevad järjest suuremat diskrimineerimist seoses tööturule ja põhilistele sotsiaalteenustele juurdepääsuga ning paljud kardavad tagakiusamist mässuliste rühmade ja islamistlike relvarühmituste poolt, kes on saanud faktilise kontrolli tervete piirkondade üle paljudes Iraagi linnades ja külades; arvestades, et inimesi võivad osana sunniitide ja šiiitide vahelistest kasvavatest pingetest sattuda sihtmärgiks üksnes oma kuuluvuse tõttu etnilisse või usulisse vähemusse,

1.   tervitab solidaarsust, mida Iraagi naaberriigid on üles näidanud Iraagi pagulaste vastu ja kutsub neid riike üles teavitama rahvusvahelist üldsust, millist toetust nad vajavad olukorraga toimetulekuks;

2.   tunnustab edusamme, mida piirkondlikud kurdi ametiasutused on teinud riigisiseselt ümberasustatud mittemoslemite kogukondade abistamisel;

3.   nõuab koos ÜRO Pagulaste Ülemkomissariga jätkusuutlikku, terviklikku ja koordineeritud rahvusvahelist tegevust, et leevendada miljonite inimeste rasket olukorda, kes on kodunt lahkuma sunnitud humanitaarkriisi tõttu, mida ei saa enam kauem ignoreerida; on seisukohal, et rahvusvahelise üldsuse toetus on hädavajalik sadade tuhandete Iraagi pagulaste, riigisiseselt ümberasustatud isikute ja riigist põgenejate kannatuste leevendamiseks, samuti suurem toetus ja abi sellistele riikidele nagu Süüria ja Jordaania, kes koos on vastu võtnud suurel arvul Iraagi pagulasi;

4.   tunnustab ka Iraagiga mittepiirnevate riikide, näiteks Egiptuse jõupingutusi Iraagi pagulaste aitamisel; palub nendel riikidel jätkata rahvusvahelise üldsuse toetusel jõupingutusi Iraagi pagulaste heaks, hoides oma piirid lahti ja parandades nende tingimusi, austades nende põhiõigusi ja tagades neile juurdepääsu põhiteenustele nagu ravi ja haridus;

5.   taunib asjaolu, et naaberriigid hoidsid harvade ja piiratud eranditega oma piirid kinni palestiinlaste ees, kes põgenesid nendevastase vägivalla ja ähvarduste eest Iraagis, mõistab hukka Iraagi ümberasustamise ja rändeministri üleskutse Iraagist kõik palestiinlased välja ajada; mõistab hukka Iraagi valitsuse otsuse kehtestada palestiinlastele keerulised registreerimise nõuded, mis teeb nende seadusliku viibimise Iraagis raskeks;

6.   palub Iraagi valitsusel ning piirkondlikel ja religioossetel ametivõimudel ning Iraagis viibivatel rahvusvahelistel koalitsioonivägedel astuda viivitamatult samme kõikide pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute julgeoleku parandamiseks Iraagis ning diskrimineeriva kohtlemise lõpetamiseks;

7.   seisab kindlalt vastu ähvardustele välja saata ning katkestada kütuse ja joogiveega varustamine, mida on teinud mõned Iraagi valitsuse kõrgemad ametnikud Iraani opositsiooni 4 000 liikme vastu, kes on olnud Iraagis poliitilised pagulased viimased 20 aastat ja kellel on neljanda Genfi konventsiooni alusel kaitstud isiku õiguslik seisund, ja palub Iraagi valitsusel austada nende rahvusvahelise õiguse kohaseid õigusi;

8.   kutsub liikmesriike üles muutma oma passiivset seisukohta seoses Iraagi pagulaste olukorraga ja täitma oma rahvusvahelise ja ühenduse õiguse kohaseid kohustusi ja andma iraaklastele liikmesriikides võimaluse esitada varjupaigataotlusi ja käsitleda neid võimalikult kiiresti, järgides menetluslikke nõudeid ja andes pagulase staatuse või täiendavat või ajutist kaitset neile, kellel on põhjendatud hirm tagakiusamise või tõsise kahju ees;

9.   palub tungivalt liikmesriikidel mitte toimetada inimesi edasi Dublini II määruse(3) alusel, kui on teada, et see riik ei vaata iraaklaste varjupaigataotlusi nõuetekohaselt läbi; juhib tähelepanu, et liikmesriik võib selles küsimuses toetuda Dublini II määruse artikli 3 lõikele 2;

10.   soovitab liikmesriikidel anda iraaklastele õiguslik staatus (ajutine või alaline sõltuvalt nende asjaoludest), kellele ei saa anda kaitsestaatust, kuid keda ei saa tagasi saata, ja tagada nõuetekohased tingimused ja põhiõigused;

11.   märgib murega, et 2005. ja 2006. aastal registreeriti 400–500 sunniviisilist tagasipöördumist Iraaki ja palub liikmesriikidel ajutiselt katkestada kõik sunniviisilised tagasipöördumised ükskõik millisesse Iraagi ossa;

12.   palub tungivalt liikmesriikidel ja rahvusvahelisel üldsusel rahvusvahelise vastutuse jagamise avaldusena panustada oluliselt Iraagi pagulaste ja kodakondsuseta isikute ning praegu Iraagis asuvate või Iraagist põgenenud ja piirkonnas ekslevate palestiinlastest pagulaste ümberasumisse, eelistades kõige kaitsetumate rühmade juhtumeid kooskõlas ÜRO Pagulaste Ülemkomissari juhistega Iraagi pagulaste ümberasumise kohta; palub Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel luua mehhanism nimetatud vastutuse jagamise korraldamiseks ja toetada vastavalt liikmesriike;

13.   toetab ÜRO Pagulaste Ülemkomissari soovitust anda positiivne vastus Lõuna- ja Kesk-Iraagist pärit iraaklastest varjupaigataotlejatele kui pagulastele pagulasseisundi konventsiooni alusel ja kui neid ei ole tunnistatud pagulasteks, anda neile täiendav kaitse, kui isik ei lange pagulasseisundi konventsiooni väljaarvamiskriteeriumi alla;

14.   palub komisjonil kiiresti uurida täiendavaid võimalusi humanitaarabi toomiseks Iraagis riigisiseselt ümberasustatud isikutele, näidates asjakohast paindlikkust vastavate eeskirjade tõlgendamisel, ja abistada naaberriike nende jõupingutustes pagulaste vastuvõtmisel;

15.   väljendab heameelt komisjoni humanitaarabiameti peadirektoraadi (ECHO) astutud esimeste sammude üle; avaldab siiski kahetsust selle riigiga seotud eripiirangutest tulenevate väga pikkade menetluste üle;

16.   kutsub komisjoni üles valmistama kiiresti ette traumajärgse stressi keskuste loomist Iraagist pärit pagulastele ja riigisiseselt ümberasustatud isikutele, samuti töötama põllumajandussektoris välja nn tööprojekte eelkõige riigisiseselt ümberasustatud isikutele nendes Iraagi piirkondades, kus see on võimalik;

17.   palub tungivalt komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti ja eelkõige eelarvekontrollikomisjoni selle 16. juuli 2007. aasta koosolekul sellest, kuidas kasutatakse Iraagile eraldatud vahendeid, eelkõige Iraagi ülesehituse rahvusvahelise fondi (IRFFI) kaudu, ja tuletab meelde komisjoni 7. juuni 2006. aasta teatises (KOM(2006)0283) esitatud prioriteete, mille hulka kuuluvad 1) toetada demokraatlikku valitsust, 2) aidata kaasa julgeoleku tugevdamisele, toetades õigusriigi põhimõtet ja edendades inimõiguste austamise kultuuri; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi arvamuse kohaselt on tegemist äärmise kriisiolukorraga ja et Euroopa Parlament nõudis tungivalt oma eespool nimetatud 15. veebruari 2007. aasta resolutsioonis, et oluline osa Iraagiga seotud programmidele ette nähtud ELi eelarvevahenditest eraldataks pagulaste olukorraga tegelemiseks; selles ettekandes tuleks esitada täpne jaotus tegevuse liikide kaupa ning eelarvestatud, sihtotstarbelised ja makstud meetmed ning selgelt määratleda Iraagi pagulastele ja riigisiseselt ümberasustatud isikutele ettenähtud programmid;

18.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Pagulaste Ülemkomissarile, Iraagi, Süüria, Jordaania, Liibanoni, Egiptuse, Türgi ja Palestiina valitsustele ja parlamentidele ning Araabia Liigale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0056. (2) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12. (3) Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).