Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2169(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0351/2007

Esitatud tekstid :

A6-0351/2007

Arutelud :

PV 10/10/2007 - 17
CRE 10/10/2007 - 17

Hääletused :

PV 11/10/2007 - 6.6
CRE 11/10/2007 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0429

Vastuvõetud tekstid
DOC 71k
Neljapäev, 11. oktoober 2007 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Parlamendi koosseis
P6_TA(2007)0429A6-0351/2007
Resolutsioon
 Lisa
 Lisa

Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 2007. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi koosseisu kohta (2007/2169(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta: Euroopa Parlamendi arvamus (Euroopa Liidu lepingu artikkel 48)(1) ;

–   võttes arvesse 29. oktoobri 2004. aasta Euroopa põhiseaduse lepingu artikli I-20 lõiget 2 ja selle lepingu protokolli nr 34(2) ;

–   võttes arvesse 21. ja 22. juunil 2007. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi(3) ;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut muutva lepingu (reformileping) eelnõu(4) artikli 1 punkti 15;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0351/2007),

A.   arvestades, et 21. ja 22. juuni 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kutsus Euroopa Parlamenti esitama 2007. aasta oktoobriks algatuse projekti Euroopa Parlamendi tulevase koosseisu suhtes tehtava otsuse kohta, nii nagu on ette nähtud 2004. aasta valitsustevahelisel konverentsil raames heakskiidetud protokollis 34;

B.   arvestades, et kohtade jagunemine Euroopa Parlamendis perioodil 2009–2014 on praegu sätestatud 25. aprilli 2005. aasta akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta artikli 9 lõikes 2;

C.   arvestades, et reformilepingu eelnõus on tehtud ettepanek muuta Euroopa Liidu lepingut (uus artikkel [9 A]) ja kehtestada uus kord Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramiseks, kinnitades kohtade lõplikuks arvuks 750, nii et iga liikmesriigi puhul on maksimaalne kohtade arv 96 ja minimaalne kohtade arv 6, ja nähes ette nn kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte;

D.   arvestades, et kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet pole lepingus kindlaks määratud ning see tuleks esitada selgel ja objektiivsel viisil, nii et selle järgi saaks juhinduda kohtade jagunemisel Euroopa Parlamendis;

E.   arvestades, et esmases õiguses kehtestatud ja käesolevas resolutsioonis defineeritud kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet saaks kasutada asjakohase kriteeriumina pädevate institutsioonide tegevuse hindamiseks otsuse vastuvõtmisel Euroopa Parlamendi kohtade kindlaksmääramise suhtes;

F.   arvestades, et selle põhimõtte rikkumist võiks karistada Euroopa Kohus;

G.   arvestades, et praeguses olukorras on oluline teha nii, et ühtegi liikmesriiki ei seataks fakti ette, et tema kohtade arvu vähendatakse viimase laienemise järel kinnitatud kohtade arvu suhtes;

H.   arvestades, et praeguses etapis ei tuleks arvesse võtta tulevaste laienemiste mõju, kuna seda pole võimalik ette ennustada; arvestades, et laienemise tagajärgi saab nõuetekohaselt arvesse võtta vastavates ühinemisaktides, ületades ajutiselt 750 koha piiri, nagu tehti viimase laienemise puhul;

I.   arvestades, et kasutatav süsteem peab olema selge, arusaadav ja läbipaistev ning selles peab olema võimalik ilma uute põhjalike läbirääkimisteta võtta arvesse elanike arvu muutusi liikmesriikides;

J.   arvestades, et rahva demokraatliku esindatuse legitiimsuse tagamiseks peab kohtade jagunemine Euroopa Parlamendis toimuma õiglase, arusaadava ja jätkusuutliku süsteemi alusel, mis on ühtlasi hädavajalik eeltingimus selleks, et Euroopa Parlament saaks oma rolli täita ning osaleda Euroopa avaliku arvamuse väljatöötamises ja õigusloome vastuvõtmises;

K.   arvestades, et Euroopa Parlamendi praeguse kohtade arvu põhjal näib 2009. aastal valitava koosseisu puhul üleminek stabiilsemale ja kahaneval proportsionaalsusel põhinevale süsteemile sobilik ja õigustatud,

1.   jagab Euroopa Ülemkogu soovi saavutada juba praegu poliitiline kokkulepe, mis võimaldaks kohandada Euroopa Parlamendi koosseisu vastavalt uue lepingu sättele ja mõttele, ning anda nimetatud kokkuleppele ametlik kuju kohe pärast uue lepingu jõustumist enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

2.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramine põhimõtete alusel, mis kajastavad täpsemalt praegust demograafilist olukorda ja tagavad parimal viisil Euroopa kodanikkonna esindatuse, aitaks suurendada Euroopa Parlamendi demokraatlikku legitiimsust, kuna uus leping suurendab parlamendi volitusi;

3.   märgib, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisaktis ette nähtud Euroopa Parlamendi koosseisu tuleb igal juhul kohe pärast reformilepingu jõustumist muuta;

4.   märgib, et Euroopa Liidu lepingu artiklis [9 A], nii nagu see on üle võetud reformilepingu eelnõusse, määratakse ülempiiriks 750 liikmekohta, nii et maksimaalselt 96 kohta läheb kõige suurema rahvaarvuga liikmesriigile ja minimaalselt 6 kohta kõige väiksema rahvaarvuga liikmesriigile, ning selles kehtestatakse Euroopa kodanike esindatuse põhimõte vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele seda terminit täpsemalt määratlemata;

5.   tõdeb, et nimetatud artiklis [9 A] sätestatud raamistik võimaldab ühendada tõhususe põhimõtte, seades piiri parlamendiliikmete arvule tasemel, mis on kooskõlas seadusandliku kogu rolliga, pluralismi põhimõtte, tagades iga liikmesriigi peamiste poliitiliste suundumuste, eriti valitsus- ja opositsioonierakondade esindatuse, ning solidaarsuse põhimõtte, mille kohaselt kõige suurema rahvaarvuga liikmesriigid on nõus väiksema esindatusega, et võimaldada väiksema rahvaarvuga liikmesriikidele paremat esindatust;

6.   on seisukohal, et kahaneva proportsionaalsuse põhimõte tähendab, et iga liikmesriigi rahvaarvu ja parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule sellisel viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige ja vastupidi, kuid samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil;

7.   rõhutab, et praegu pole kodaniku mõiste liikmesriikide vahel piisavalt ühtlustatud, mistõttu on erinevate liikmesriikide rahvaarvu kindlaksmääramisel sobilik võtta aluseks Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) andmed, millele tuginetakse ka Euroopa Liidu Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamisel, kui on vaja kindlaks määrata, mitut protsenti liidu elanikkonnast poolthääled esindavad;

8.   peab vajalikuks, et Euroopa lõimumise praeguses etapis ei tehtaks ühelegi liikmesriigile ettepanekut vähendada tema parlamendikohtade arvu Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisaktiga kindlaks määratud kohtade arvu suhtes, välja arvatud kõige rahvarohkema liikmesriigi Saksamaa puhul, kelle kohtade arvu vähendatakse reformilepingust tuleneva mandaadi alusel 99lt 96le;

9.   leiab samal ajal, et praeguses olukorras ei tuleks vähendada Euroopa Parlamendi kohtade arvu ega sellest lähtuvalt tulevaste laienemistega, mille täpne aeg pole veel selge, loodava Euroopa kodanikkonna esindatust;

10.   teeb sellega seoses ettepaneku jagada tulevikus Euroopa Parlamendi kohad 750 parlamendiliikme vahel ning on seisukohal, et tulevaste laienemiste puhul võib nimetatud ülemmäära kuni parlamendi vastava ametiaja lõpuni ajutiselt ületada, nagu tehti Bulgaaria ja Rumeenia puhul, ning pärast seda vaadata kohtade jagunemine laienemisele järgnevate valimiste jaoks uuesti üle;

11.   tuletab meelde, et käesolevas resolutsioonis defineeritud kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine võiks tulevikus olla karistatav Euroopa Kohtus, kui Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmäärav akt on muutunud teisese õiguse vahendiks, mille puhul järgitakse aluslepingus kehtestatud piirmäärasid ja põhimõtteid;

12.   palub valitsustevahelisel konverentsil võtta vastu konverentsi lõppdokumendile lisatav deklaratsioon Euroopa Liidu lepingu artikli [9 A] lõike 2 kohta reformilepingu eelnõusse ülevõetud kujul ning esitada selles uuesti Euroopa Parlamendi koosseisu käsitleva Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu (käesoleva resolutsiooni lisa I), eeldades et nimetatud otsus võetakse ametlikult vastu nimetatud artikli [9 A] lõike 2 sätete kohaselt kohe pärast reformilepingu jõustumist; kohustub viima oma pädevusse jäävad asjaomased menetlused läbi võimalikult kiiresti kohe pärast reformilepingu jõustumist; kutsub Euroopa Ülemkogu rakendama eespool nimetatud deklaratsiooni kohe pärast reformilepingu jõustumist ja kooskõlas selle sätetega, et liikmesriikidel oleks võimalik võtta õigeaegselt vastu Euroopa Parlamendi 2009–2014. aasta koosseisu valimiste korraldamiseks vajalikud siseriiklikud õigusaktid;

13.   rõhutab, et ülalnimetatud Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu artiklis 3 ette nähtud läbivaatamist tuleb kasutada muu hulgas selleks, et uurida, kas Eurostati iga-aastaste andemete alusel elanike arvust lähtumise asemel oleks tehniliselt ja poliitiliselt võimalik lähtuda Euroopa kodanike arvust; kutsub sel eesmärgil oma esindajaid valitsustevahelisel konverentsil edastama konverentsile deklaratsiooni eelnõu seoses protokolli nr 10 eelnõu artikliga 2 üleminekusätete kohta (Jaotis I: Euroopa Parlamendiga seotud sätted), nagu on esitatud käesoleva resolutsiooni II lisas, ja kutsub konverentsi üles lisama selle deklaratsiooni oma lõppakti;

14.   juhib tähelepanu sellele, et kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte alusel pakutud kohtade jagunemise süsteem ning Euroopa Liidu institutsioonide üldisem reformimine, eelkõige kahekordse enamuse põhimõte häältelugemisel nõukogus (Euroopa Liidu lepingu artikli [9 C] lõige 4 reformilepingusse ülevõetud kujul) ja komisjoni koosseis (ülalnimetatud lepingu artikli [9 D] lõige 5), on poliitiliselt seotud, ning rõhutab, et nimetatud reformid tuleb läbi viia sidusalt, võttes samas arvesse iga institutsiooni erinevat õiguslikku iseloomu; on veendunud, et nõukogu häälteenamuse ja komisjoni koosseisu reform ei tohiks jõustuda enne 2014. aastat, kuna uus kohtade jagunemise süsteem Euroopa Parlamendis peaks kehtima alates 2009. aastast; jätab endale igal juhul õiguse võtta Euroopa Parlamendi kohtade jaotust käsitleva Euroopa Ülemkogu otsuse heakskiitmisel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile [9 A] arvesse seda, mil viisil on reformilepingus sõnastatud Euroopa Liidu institutsioonide reformid;

15.   on teadlik asjaolust, et Euroopa Parlamendi koosseis otsuses pakutud kujul kujutab endast reformilepingu eelnõu sätete objektiivset kohaldamist, kuid vajab tulevikus kohandamist, et oleks võimalik tulla toime pikemas perspektiivis ilmnevate uute väljakutsetega, eriti tulevaste laienemistega; on seisukohal, et tulevase reformi raames tuleb igal juhul kaotada igasugune ajalooliselt kujunenud ebaõiglane kohtlemine;

16.   teeb Euroopa Ülemkogule ettepaneku vaadata koos Euroopa Parlamendiga iga kord enne uusi Euroopa Parlamendi valimisi piisavalt varakult läbi arvutuste alusena kasutatavad andmed elanikkonna kohta;

17.   teeb selles suhtes ettepaneku uurida võimalust valida teatud osa Euroopa Parlamendi liikmetest riigiüleste nimekirjade alusel; on seisukohal, et see annaks valimisdebatile selge Euroopa-mõõtme, nihutades esiplaanile Euroopa tasandi poliitilised parteid;

18.   kinnitab, et käesolev ettepanek on tihedalt seotud reformilepingu jõustumisega; on seisukohal, et juhul, kui reformilepingut ei õnnestu ratifitseerida enne Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi, tuleb endistviisi kohaldada kehtivates lepingutes sätestatud kohtade arvu;

19.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja põhiseaduskomisjoni raport valitsustevahelisele konverentsile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja komisjonile ning kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0328.
(2) ELT C 310, 16.12.2004, lk 1.
(3) 11177/1/07 REV 1.
(4) CIG 1/1/07, 5. oktoober 2007.


I LISA

Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta

EUROOPA ÜLEMKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli [9 A] lõiget 2;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi algatust;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut;

ning arvestades järgmist:

(1)  Viivitamatult tuleks vastu võtta Euroopa Liidu lepingu artikli [9 A] lõike 2 teises lõigus ette nähtud otsus, et liikmesriikidel oleks võimalik võtta vastu siseriiklikud õigusaktid, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi 2009.–2014. aasta koosseisu valimiste korraldamiseks.

(2)  Käesolevas otsuses tuleb arvesse võtta nimetatud artikli lõike 2 esimeses lõigus ette nähtud kriteeriume, s.t Euroopa Liidu kodanike esindajate koguarvu, mis ei tohi olla suurem kui seitsesada viiskümmend parlamendiliiget, kusjuures kasutatakse kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, nii et igast liikmesriigist on vähemalt kuus parlamendiliiget ja ühelgi liikmesriigil ei ole rohkem kui üheksakümmend kuus parlamendikohta.

(3)  Praeguses etapis ei tuleks arvesse võtta tulevaste laienemiste mõju, kuna vastavate ühinemisaktide kohaselt võib sellisel juhul seitsmesaja viiekümne koha piiri ajutiselt ületada, nagu tehti Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu lepingu artiklis [9 A] ette nähtud kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet kohaldatakse järgmisel viisil:

   - lepingus kindlaks määratud minimaalset ja maksimaalset määra tuleb täiel määral kasutada, et liikmesriikide parlamendikohtade jagunemine kajastaks võimalikult täpselt nende elanike arvu omavahelist suhet;
   - mida rahvarohkem on asjaomane liikmesriik, seda enam on tal õigust suuremale kohtade arvule;
   - mida rahvarohkem on asjaomane liikmesriik, seda suuremat arvu elanikke esindab üks parlamendiliige.

Artikkel 2

Artikli 1 kohaldamisel on Euroopa Parlamendi 2009.–2014. aasta koosseisu valitavate liikmete arv liikmesriigiti järgmine:

Belgia

22

Bulgaaria

18

Tšehhi Vabariik

22

Taani

13

Saksamaa

96

Eesti

6

Kreeka

22

Hispaania

54

Prantsusmaa

74

Iirimaa

12

Itaalia

72

Küpros

6

Läti

9

Leedu

12

Luksemburg

6

Ungari

22

Malta

6

Madalmaad

26

Austria

19

Poola

51

Portugal

22

Rumeenia

33

Sloveenia

8

Slovakkia

13

Soome

13

Rootsi

20

Ühendkuningriik

73

Artikkel 3

Käesolev otsus vaadatakse läbi aegsasti enne parlamendi 2014.–2019. aasta ametiaja algust, et võimaldada tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jaotada parlamendikohtade arv liikmesriikide vahel ümber objektiivsel viisil ja artiklis 1 määratletud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes, võttes sealjuures arvesse ametlikke andmeid liikmesriikide arvu võimaliku suurenemise ning rahvastiku demograafilise arengu kohta.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, …………………………..(kuupäev)

Euroopa Ülemkogu nimel

eesistuja


II LISA

Deklaratsiooni eelnõu üleminekusätteid käsitleva protokolli nr 10 artikli 2 kohta (Jaotis I: Euroopa Parlamendiga seotud sätted)

Ilma et see piiraks Euroopa Ülemkogu otsuse kohaldamist Euroopa Parlamendi koosseisu kohta aastateks 2009–2014, kutsub konverents parlamenti üles esitama eelnõu oma liikmete valimise kohta otseste ja üldiste valimiste teel, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 190 lõikest 1, milles määratletakse mõiste "kodanikud" täpsemalt kui Euroopa Liidu lepingu artikli 9 a lõikes 2. See eelnõu tuleks koostada piisavalt varakult enne järgmisi valimisi 2014. aastal.

Viimane päevakajastamine: 10. juuni 2008Õigusalane teave