Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioon kassettlahingumoona ülemaailmse keelustamise lepingu suunas liikumise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone teatud tüüpi tavalõhkemoona (maamiinid ja kassettlahingumoon, vaesustatud uraani sisaldav laskemoon, fosformürsud, sõjast mahajäänud lõhkemata lõhkekehad), mida kasutavad nii riigid kui ka valitsusvälised rühmitused, kahjuliku mõju kohta;
– võttes eelkõige arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni bioloogiliste ja toksiinrelvade keelustamise konventsiooni (BTWC), kassettpommide ning tavarelvade kohta(1), milles paluti ELi institutsioonidel toetada algatust koostada kassettlahingumoona ülemaailmseks keelustamiseks terviklik ja tõhus konventsioon;
– võttes arvesse ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooni (CCW) 28. novembri 2003. aasta V protokolli sõjast mahajäänud lõhkekehade kohta ja tundes heameelt selle jõustumise üle 12. novembril 2006;
– võttes arvesse Oslo deklaratsiooni, mille 22.–23. veebruaril 2007 võtsid vastu riikide rühm, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee, kassettlahingumoona koalitsioon ja teised humanitaarorganisatsioonid, kes leppisid kokku, et 2008. aastaks sõlmitakse õiguslikult siduv rahvusvaheline õigusakt, millega keelatakse tsiviilisikutele vastuvõetamatut kahju tekitava kassettlahingumoona kasutamine, tootmine, üleandmine ja varumine ("Oslo protsess");
– võttes arvesse CCW projekti läbirääkimiste mandaati kassettlahingumoona osas, mille Saksamaa esitas ELi nimel CCW valitsusekspertide rühmale;
– võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2007. aasta ühismeedet 2007/528/ÜVJP ülemääraseid kahjustusi tekitavate või valimatu toimega tavarelvade kasutamise keelustamist ja piiramist käsitleva konventsiooni toetamise kohta Euroopa julgeolekustrateegia raames(2);
– võttes arvesse ÜRO uut seisukohta kassettlahingumoona osas, mis esitati 17. septembril 2007 ÜRO esindajate kohtumisel, milles ÜRO kutsub oma liikmesriike üles "viivitamatult tegelema kassettlahingumoona kohutava mõjuga humanitaarõigusele, inimõigustele ja arengule, sõlmides õiguslikult siduva rahvusvahelise humanitaarõiguse akti, millega keelustatakse tsiviilelanikele vastuvõetamatut kahju põhjustava kassettlahingumoona kasutamine, täiustamine, varumine ja üleandmine; nõutakse selle lahingumoona praeguste varude hävitamist; ja nähakse ette demineerimine, riskidest teavitamine, kannatanute abistamine, abi ja koostöö, nõuetele vastavuse ja läbipaistvuse meetmed", ja kuni sellise lepingu vastuvõtmiseni palub ÜRO riikidel "võtta riiklikke meetmeid, et viivitamatult külmutada igasuguse kassettlahingumoona kasutamine ja üleandmine";
– võttes arvesse ja tundes heameelt nn kassettlahingumoona koalitsiooni üle, mille on moodustanud umbes 200 spetsialiseerunud valitsusvälist organisatsiooni;
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades, et mõiste "sõjast mahajäänud lõhkekehad" viitavad lõhkemata lõhkemoonale, mis on varustatud süütelaenguga, sütikuga, vinnastatud või muul viisil kasutamiseks ette valmistatud ja relvastatud konfliktis kasutatud ning mis oleks pidanud lõhkema, kuid ei lõhkenud;
B. märkides, et mõiste "kassettlahingumoon" viitab relvasüsteemidele, mida heidetakse nii lennult kui lastakse maa pealt;
C. arvestades, et isegi kõige kaasaegsemat tüüpi kassettlahingumoon jääb vastuvõetamatult tihti lõhkemata, sageli ei lõhke tabamisel, jäädes kogukondadele ohtlikuks pikaks ajaks pärast konflikti lõppemist; arvestades, et paljud lahingumoona liigid on varustatud tundlike sütikutega, mis reageerivad väiksemale füüsilisele kontaktile kui jalaväemiinid;
D. arvestades, et kassettlahingumoon on väga ebatäpne, seda kasutatakse sageli suurtes kogustes nii maa- kui ka linnapiirkonnas ning see katab hajumisel suure ala, tootes suurel hulgal sõjast mahajäänud lõhkekehi,
E. arvestades, et kassettlahingumoona tekitatavad kahjustused on väga valimatut laadi, kuna nende kasutajad ei tee vahet sõjaväelaste ja tsiviilisikute vahel; arvestades, et on dokumenteeritud, et 98% nende ohvritest on tsiviilisikud;
F. arvestades, et kassettlahingumoon põhjustab raskeid humanitaarseid tagajärgi tundlikele kogukondadele ja humanitaarabitöötajatele ning märkides suurt arvu surmajuhtumeid ja vigastusi, eriti laste hulgas, keda meelitavad ligi nimetatud relvade väiksus ja värvid;
G. arvestades, et kõikide miinikaitseseadmete liikide sihtmärk on maamiine demineeriv humanitaarabi personal;
H. arvestades, et lõhkemata kassettlahingumoonal on pärssiv mõju arengule ja ülesehitustööle, kuna lõhkemata lõhkemoona ohu tõttu on takistatud juurdepääs teedele, ehitistesse, ülimalt olulisele infrastruktuurile ja põllumaade kasutamisele, mis omakorda pärsib kohalikku kaubandust ja sidevõrke ning mõjutab toiduainetega kindlustatust ja võib takistada humanitaarabi andmist;
I. arvestades, et riikide hulgas, mis teadaolevalt on kassettlahingumoona tõttu kannatanud, on mõned maailma kõige vaesemad riigid ja arvestades, et nendes riikides on ohvriteks peamiselt kõige vaesemad inimesed;
J. arvestades, et on tõendeid, et kassettlahingumoona on varunud üle 15 ELi liikmesriigi ja neid toodetakse vähemalt kümnes ELi liikmesriigis;
K. arvestades, et Mahoux" seadus, millega keelustatakse kassettlahingumoona rahastamine, tootmine, kasutamine ja valduses hoidmine, võeti vastu Belgia valitsuse poolt 26. aprillil 2007;
1. kinnitab veel kord vajadust tugevdada rahvusvahelist humanitaarõigust selles osas, mida kohaldatakse kassettlahingumoona suhtes, ja kiiresti kehtestada rahvusvahelisel tasandil kassettlahingumoona kasutamise, tootmise, üleandmise ja varumise täielik keeld, ja seetõttu toetab kindlalt käivitunud Oslo protsessi;
2. kutsub üles viivitamatult kehtestama kassettlahingumoona, kaasa arvatud lennult heidetava kassettlahingumoona ning rakettides, reaktiivmürskudes ja suurtükimürskudes kasutatava osamoona kasutamisele, investeerimisele, varumisele, tootmisele, üleandmisele või eksportimisele moratooriumi, kuni on jõutud siduva rahvusvahelise kokkuleppeni mainitud relvade tootmise, varumise, ekspordi või kasutamise keelustamise kohta;
3. kutsub kõiki ELi liikmesriike üles võtma vastu riiklikud meetmed, millega täielikult keelustatakse kassettlahingumoona kasutamine, tootmine, eksport ja varumine;
4. kutsub üles kõiki riike, kes on kasutanud kassettlahingumoona ja muid sarnaseid relvi, millest saavad sõjast mahajäänud lõhkekehad, võtma vastutust mainitud lahingumoona kõrvaldamise eest ja eelkõige nõuetekohaste registrite pidamise eest, kus sellist lahingumoona on kasutatud, et lihtsustada konfliktijärgseid demineerimistöid; on seisukohal, et sellised registreid tuleks kasutada, et hoiatada kohalikku elanikkonda ja humanitaarabitöötajaid selgesõnaliselt ohtlike piirkondade eest vastavalt V protokollile sõjast mahajäänud lõhkekehade kohta;
5. nõuab, et mitte mingitel asjaoludel või tingimustel ei tohi ELi liikmesriikide väed kasutada ühtki tüüpi kassettlahingumoona, kuni on jõutud rahvusvahelise kokkuleppeni mainitud relvade reguleerimise, piiramise või keelustamise kohta;
6. rõhutab territooriumit valdava riigi vastutust hoiatada ja võtta meetmeid tsiviilelanikkonna kaitseks, kaasa arvatud harimise teel, ning vastutust jagada spetsiifilist teavet sõjast mahajäänud lõhkekehade ohvrite abistamise kohta;
7. kutsub üles kõiki kassettlahingumoona kasutanud ELi liikmesriike andma abi kannatanud elanikkonnale;
8. kutsub komisjoni üles kõikide olemasolevate vahendite abil kiiresti suurendama rahalist toetust kogukondadele ja üksikisikutele, kes on lõhkemata kassettlahingumoona tõttu kannatada saanud;
9. soovitab tungivalt kõikidel riikidel, kes ei ole sõjast mahajäänud lõhkekehi käsitleva V protokolli osalised, see allkirjastada ja ratifitseerida ning vahepealsel perioodil järgida selle põhimõtteid;
10. tunneb heameelt nõukogu eesistujariigi ja ELi liikmesriikide jõupingutuste üle kehtestada mandaat CCW uue protokolli koostamiseks, mis käsitleb kassettlahingumoona kasutamisega seotud humanitaarprobleeme, ja tunneb kahetsust, et tegelikult ei ole senini edu saavutatud;
11. kutsub nõukogu üles võtma vastu ühine seisukoht, kohustades kõiki ELi liikmesriike nõudma CCW läbirääkimistel suuremaid volitusi ja aktiivselt toetama Oslo protsessi;
12. rõhutab, et iga rahvusvaheline õigusakt peab tõhususe saavutamiseks sisaldama vähemalt järgmisi sätteid:
a)
kassettlahingumoona kasutamise, tootmise, rahastamise, üleandmise ja varumise keelustamine;
b)
abi andmise keelustamine nendele, kes kasutavad, toodavad, annavad üle või varuvad kassettlahingumoona;
c)
kohustus hävitada kassettlahingumoona varud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis peab olema võimalikult lühike;
d)
kohustus märgistada, aiaga piirata ja demineerida kassettlahingumoonaga alad nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt ettenähtud ajavahemiku jooksul, ning luua ja säilitada suutlikkus neid toiminguid teostada; kohustus abistada märgistamisel, aiaga piiramisel ja muude hoiatustoimingute teostamisel, riskikoolitusel ja demineerimisel; kassettlahingumoona kasutajatel peaks olema sellise abistamise erikohustus, sealhulgas õigeaegse ja üksikasjaliku kasutusteabe andmise kohustus;
e)
kohustus anda abi ohvritele, näiteks andmete kogumise, hädaabi ja jätkuva meditsiinilise ravi, füüsilise taastusravi, psühholoogilise abi ja sotsiaalse kaasamise, majandusliku kaasamise ja/või reintegratsiooni, õigusabi ning puuetega inimeste seaduste ja poliitika kaudu;
13. soovitab saata esindajaid Oslo protsessi raames toimuvatele järgmistele konverentsidele;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning kassettlahingumoona koalitsioonile.