Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevust käsitleva aastaaruannet;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 195, 230 ja 232;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 43;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom Euroopa ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2001. aasta resolutsiooni, millega muudetakse Euroopa ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste artiklit 3(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja ombudsmani vahel 15. märtsil 2006 sõlmitud ja 1. aprillil 2006 jõustunud koostöö raamlepingut;

–   võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2005 teatist volituste kohta võtta vastu ja edastada teatisi Euroopa ombudsmanile ning ametnike volitamise kohta Euroopa ombudsmanile tunnistuste andmiseks (SEK(2005)1227);

–   võttes arvesse Euroopa ombudsmani 11. juuli 2006 kirja Euroopa Parlamendi presidendile eesmärgiga soodustada ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste läbivaatamise menetlust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 195 lõike 2 teist ja kolmandat lauset;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0301/2007),

A.   arvestades, et Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevusaruanne esitati ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile 12. märtsil 2007 ja ombudsman Nikiforos Diamandouros tutvustas aruannet petitsioonikomisjonile 2. mail 2007 Brüsselis;

B.   arvestades, et vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 on igaühel "õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul";

C.   arvestades, et vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 195 lõikele 1 ja põhiõiguste harta artiklile 43 on igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu tegevus õigusemõistjana;

D.   arvestades, et osalusdemokraatia osatähtsuse ja kodanike Euroopa Liidu alase teavitamise paranemise raames Euroopas on oluline, et kodanikud saaksid Euroopa institutsioonidelt ja asutustelt kiireid ning nende teabenõuetele, kaebustele ja petitsioonidele vastavaid vastuseid; arvestades, et nimetatud institutsioone ja asutusi tuleb toetada eelarvevahenditega ja inimressurssidega, mis on vajalik kodanikele kiirete ning asjakohaste vastuste andmiseks;

E.   arvestades, et ehkki 6. septembri 2001. aasta resolutsiooni vastuvõtmisest, milles Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa ombudsmani hea halduse tava eeskirja, on möödunud üks parlamendi ametiaeg ja järgmine parlamendi ametiaeg on poole peal, pole muud peamised liidu institutsioonid siiski järginud Euroopa Parlamendi tungivat üleskutset viia oma tegevus kõnealuse eeskirja sätetega kooskõlla;

F.   arvestades, et ehkki 2006. aastal stabiliseerus kaebuste arv 2004. aasta kõrgel tasemel, jäi rohkem kui kolmveerand neist endiselt väljapoole ombudsmani pädevust, peamiselt seetõttu, et need ei puudutanud ühenduse institutsioone või asutusi;

G.   arvestades, et lõpetatud uurimiste tulemused näitavad, et 95 juhul (26 % läbivaadatud juhtumitest) ei tuvastatud haldusomavoli;

H.   arvestades, et ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tegevus peavad olema eraldiseisvad ja üldjuhul tuleb pädevuskonfliktide vältimiseks tegevus kokku võtta vastavate dokumentide vastastikuse lõpliku üleandmisega;

I.   arvestades, et 2006. aastal vähenes ühelt poolt oluliselt nende haldusomavoli juhtumite arv, mil leiti sõbralik lahend, ning et teiselt poolt oli samavõrd tähelepanuväärne kriitilise märkusega lõpetatud uurimiste arvu suurenemine ja institutsioonide vähenenud nõustumine ombudsmani soovitusettepanekutega;

J.   arvestades, et heastamatute haldusomavoli juhtumite uurimise lõpetamise otsustes sisalduvad kriitilised märkused ja soovitused või eriaruanded ei oma siduvat mõju, kuna ombudsmani volitused ei hõlma otseselt haldusomavoli juhtumite heastamist, vaid on mõeldud Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste enesekontrollisüsteemi soodustamiseks;

K.   arvestades, et eriaruande tutvustamine Euroopa Parlamendis jääb ombudsmani viimaseks vahendiks juhul, kui institutsioon keeldub oma tegevuse kooskõlastamisest väljastatud soovitusega;

L.   arvestades, et alates Nice'i lepingu jõustumisest on Euroopa Parlamendile laienenud sama õigus mis liikmesriikidele, nõukogule ja komisjonile esitada kaebus Euroopa Ühenduste Kohtule pädevuse puudumise, olulise menetlustingimuse rikkumise, EÜ asutamislepingu või selle kohaldamisega seonduva mis tahes eeskirja rikkumise või võimu kuritarvitamise kohta;

M.   arvestades, et 2006. aastal kasutas ombudsman oma volitusi tasakaalukalt, esitades Euroopa Parlamendile kaks eriaruannet(3) pärast asjakohase soovituse projekti tagasilükkamist nõukogu ja komisjoni poolt;

N.   arvestades, et ombudsmani uut lähenemisviisi komisjonile, mis seisneb teeninduskultuuri edendamises hea halduse tava lahutamatu osana ja valesammude või vale käitumise heastamise tähtsa vahendina, tuleb rakendada üldiselt, konsensuse alusel;

O.   arvestades, et Euroopa ombudsmani 2006. aasta aruandes (Kriitilised märkused, soovituste projektid ja eriaruanded) toodud kriitilised märkused 41 haldusomavoli juhtumi kohta võimaldavad asjakohaste meetmete võtmise ja kohaldamise abil ELi institutsioonide ja muude asutuste poolt tulevikus vältida vigade kordamist või talitlushäireid;

P.   arvestades, et ombudsmani loodud vabatahtlik koostöö Euroopa ombudsmanide võrgustiku raames on enam kui kümne aasta jooksul toiminud teabe ja kogemuste vahetamise paindliku süsteemina hea haldustava valdkonnas ning võimaldab lisaks kaebuste esitajate suunamist ombudsmanide või muude sarnaste asutuste poole, kes suudavad neid kõige paremini aidata;

Q.   arvestades, et tänu ombudsmani sõltumatusele ja Euroopa Parlamendi demokraatlikule järelevalvele tema tegevuse läbipaistvuse üle on kümne või enama aasta jooksul alates institutsiooni loomisest arenenud ombudsmani roll Euroopa kodanike kaitsjana;

R.   arvestades, et ombudsman teatas, et on valmis kasutama oma võimu, et avada omaalgatuslikke uurimisi väljaspool ELi elavate kolmandate riikide kodanike kaebuste korral, mis muid asjaolusid arvestades kuuluvad ombudsmani pädevusse;

S.   arvestades, et ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor allkirjastasid 30. novembril 2006 oma vastavate volituste alase koostöö ja rakendusmeetmete vastastikuse mõistmise memorandumi;

T.   arvestades, et Euroopa integratsiooni üks aluspõhimõte on kõigi Euroopa kodanike demokraatlik võrdsus, ilma igasuguse diskrimineerimiseta kodakondsuse või keele alusel, ja ikka veel esineb palju kodanike, liitude ja äriühingute kaebusi seoses sellega, et nad pole ühenduse pakkumis- või konkursimenetluste kohta saanud taotletud teavet oma emakeeles;

U.   arvestades, et ombudsman kordas 2006. aasta juulis oma taotlust ombudsmani statuudi muutmiseks ja ühe tema taotlustest statuudi artikli 3 muutmiseks kiitis Euroopa Parlament heaks juba oma eespool nimetatud 6. septembri 2001. aasta resolutsiooniga;

1.   kiidab heaks Euroopa ombudsmani esitatud 2006. aasta aruande ja kiidab heaks selle esitamise vormi, milles on ühendatud aasta tegevuse kokkuvõte ning ombudsmani otsuste ja menetluse erinevates etappides kerkinud probleemide analüüs teemade kaupa; kutsub ombudsmani üles siiski lihtsustama erinevate peatükkide lugemist tehniliste muudatuste abil, nagu näiteks statistilised tabelid ja analüütilise osa kokkuvõtted;

2.   kutsub üles toetama kõiki Euroopa institutsioone ja asutusi vajalike eelarvevahendite ja inimressurssidega, et tagada kodanike teabenõuetele, kaebustele ja petitsioonidele kiired ning asjakohased vastused;

3.   on arvamusel, et ombudsman on jätkuvalt kasutanud oma volitusi tasakaalustatult ja jõuliselt, seda nii kaebuste läbivaatamisel ja käsitlemisel, uurimiste läbiviimisel ja lõpuleviimisel, konstruktiivsete suhete säilitamisel Euroopa Liidu institutsioonide ja asutustega ning kodanike julgustamisel kasutama oma õigusi institutsioonide ja asutuste suhtes;

4.   julgustab Euroopa ombudsmani jätkama oma pingutusi ning edendama oma tegevust tõhusalt ja paindlikult, et kujutada kodanike silmis ühenduse institutsioonide hea haldamise järelevalvajat;

5.   rõhutab, et ombudsmani sekkumise peamine eesmärk on alati kaebuse esitaja ja institutsiooni vahelise sõbraliku lahenduse leidmine ning kohtuvaidluse vältimine;

6.   nõustub, et mõistele "halduslik omavoli ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses" peaks andma laia tõlgenduse, nii et see lisaks ebaseaduslikele haldusaktidele ning siduvate normide ja põhimõtete rikkumisele hõlmaks ka juhtumeid, kus haldusasutused on oma töös laisad, hooletud või läbipaistmatud ning muid hea haldamise põhimõtete rikkumisi;

7.   julgustab ombudsmani jätkama edendama tõelist teeninduskultuuri hea halduse tava lahutamatu osana, selleks et ühenduse avalik haldus oleks suunatud avatusele ja dialoogile tema teenuseid kasutava avalikkusega, kusjuures vigu tunnistatakse ja nende eest vabandatakse ning otsitakse kaebuse esitajatele rahuldavaid lahendusi;

8.   on arvamusel, et ei piisa sellest, et mõned muud ühenduse institutsioonid ja asutused, eelkõige komisjon ja nõukogu, on vastu võtnud eraldi hea halduse tava eeskirjad, eriti komisjoni 13. septembri 2000. aasta eeskiri, millega reguleeritakse töötajate suhtlemist avalikkusega, ja nõukogu 25. juuni 2001. aasta eeskiri, millega reguleeritakse töötajate ametialast suhtlemist avalikkusega;

9.   nõuab, et Euroopa ombudsmani ettepanek Euroopa hea halduse tava eeskirja kohta, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001, hõlmaks kõigi ühenduse institutsioonide ja asutuste töötajaid, ning et vastandina muudele eeskirjadele uuendataks seda regulaarselt ja avaldataks ombudsmani koduleheküljel;

10.   rõhutab, et kõnealuse eeskirja tõhusust erga omnes selgitas ombudsman oma 11. märtsil 2002. aasta Euroopa Parlamendi presidendile saadetud kirjas, mis avaldati ombudsmani koduleheküljel; on seepärast seisukohal, et ükski piiratuma kohaldamisalaga eeskiri ei tohi Euroopa tegevusjuhendit asendada ega selle suhtes erandit teha;

11.   nõuab tungivalt, et kõik institutsioonid teeksid ombudsmaniga menetluse kõigis etappides konstruktiivset koostööd, peaksid kinni sõbralikest lahenditest, järgiksid ombudsmani kriitilisi märkusi ja kohaldaksid tema soovitusettepanekuid;

12.   julgustab ombudsmani koostama igal aastal hea halduse tavade loetelu ja loetelu tavadest, mis pole tema otsustega kooskõlas ning esitama uuringu oma kriitiliste märkuste tulemuste kohta;

13.   nõuab tungivalt, et kõik, kelle kohta on tehtud kriitilisi märkusi, neid oma tulevases tegevuses arvestaksid, selleks et vältida vastuolulisust ametlike avalduste ja haldustegevuse või haldustegevuse puudumise vahel;

14.   tuletab kõigile ühenduse institutsioonidele ja asutustele meelde nende kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusest (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(4), mille rakendamine peab olema tõhus, et tagada nimetatud määruse läbivaatamise ettepaneku praeguse läbivaatamise usaldusväärsus, samuti kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivist 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(5);

15.   kutsub taas komisjoni üles kasutama asjakohaselt oma diskretsiooni rikkumismenetluste algatamiseks EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel või trahvi määramiseks artikli 228 alusel, vältides seejuures hoolikalt viivitusi või põhjendamatut kiirreageerimisest hoidumist, mis on sobimatu komisjoni volitustega ühenduse õiguse kohaldamise üle järelevalve teostajana;

16.   on arvamusel, et kui institutsioon keeldub oma tegevuse vastavusse viimisest ombudsmani eriaruandes toodud soovitusega isegi pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu nimetatud soovitusele, tohib Euroopa Parlament õigusjärgselt kasutada oma võimu ombudsmani soovitusega seotud tegevuse või tegevusetuse alase kohtuasja algatamiseks Euroopa Kohtus;

17.   nõuab tungivalt, et kõik ühenduse institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide alalised esindused teeksid läbipaistvuse ja kõnealuses raportis sisalduvate hea halduse eeskirjade järgimise huvides koostööd, ilma et lükataks oma kohustusi võimsatele keskorganitele, nagu nõukogu eesistujariik või Euroopa koolide kuratoorium, mida ombudsmanil on raske kontrollida;

18.   kutsub Euroopa Personalivaliku Ametit üles tõhusalt ja täielikult järgima konkursimenetluste avatust ja läbipaistvust käsitlevaid eeskirju ja väljakujunenud tavasid, eriti seoses kandidaatide juurdepääsuga neid puudutavale parandatud teabele, lõpetama keelelise diskrimineerimise ning mitte loobuma oma vastutusest, tuues ettekäändeks valikukomisjoni otsuseid;

19.   tervitab soojalt Euroopa ombudsmani avaldust, milles ta teatab oma kavatsusest käsitleda omaalgatusliku uurimise õigust kasutades Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenutegevuse küsimust ning märgib, et Euroopa ombudsman peaks hindama ja tagama asjassepuutuvasse valdkonda kuuluvate kaebuste töötlemise sisemise suutlikkuse;

20.   kutsub ombudsmani üles kaaluma vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist EIPga institutsioonidevahelise koostöö viiside üle seoses Euroopa ombudsmani volituste täitmisega EIP tegevuses avalduva haldusliku omavoli näidete osas ning on arvamusel, et EIP on paremal positsioonil, et teavitada aktiivselt EIP rahastatavate projektidega seotud kodanikke võimalusest esitada kaebus ombudsmanile, sealhulgas juhul, kui nimetatud kodanikud on väljaspool ELi elavad kolmandate riikide kodanikud;

21.   tervitab ombudsmani õigust uurida ELi kolmanda samba raames tegutsevate asutuste tegevust;

22.   võtab teadmiseks, et ombudsman on esitanud kaks eespool nimetatud eriaruannet, millest üks on juba täitnud oma kavandatud eesmärgi ja teist hakkab Euroopa Parlament läbi vaatama; toetab seoses sellega ombudsmani järeldusi nõukogule, mis käsitlevad vajadust, et nõukogu eesistujariigid kohaldaksid ühtset keelerežiimi ning vajadust selgitada nõukogu kui institutsiooni eesistuja rolli;

23.   tervitab Euroopa Parlamendi sisemenetluste karmistamist Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni läbiviidava ombudsmani aastaaruande kiirema käsitlemise eesmärgil tulevikus;

24.   nõuab tungivalt, et ombudsman esitaks Euroopa Parlamendile kõik taotlused, mida ta peab vajalikuks vastavate osakondade vahelise teabevahetuse parandamiseks ja 15. märtsi 2006. aasta institutsioonidevahelise koostöö raamlepingu artikliga 1 sätestatud koostöö tugevdamiseks, eriti kommunikatsiooni-, infotehnoloogia ja kirjaliku tõlke osakonna vahel;

25.   väljendab heameelt selle üle, et ombudsman on säilitanud konstruktiivsed suhted Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni liikmetega, seda nii seoses ombudsmani osalemisega komisjoni koosolekutel kui ka seoses teineteise pädevuse ja eesõiguste vastastikuse austamisega; kutsub kasuliku sünergia saavutamiseks ombudsmani üles edastama petitsioonikomisjonile piisavalt varakult oma seisukoht seoses kõige tähtsamate algatatud uurimistega;

26.   kinnitab oma 2001. aastal väljendatud pooldavat seisukohta ombudsmani taotluse suhtes ombudsmani statuudi muutmiseks seoses dokumentidele juurdepääsu ja tunnistajate küsitlemisega, kinnitades põhimõtet, et järgnevalt taotletavate muudatustega selgitatakse ombudsmani volitusi, pidades silmas talle tema ametis esitatavaid järjest suuremaid nõudmisi ja asjaolu, et tegelikult on peamised Euroopa institutsioonid neist enamiku juba heaks kiitnud;

27.   rõhutab, et kõnealused muudatused ei tohiks mõjutada ombudsmani rolli aluseid ja olemust kodanike huvide kaitsjana Euroopa Liidu avaliku halduse kontekstis;

28.   tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku kasulikkust subsidiaarsuse seisukohast kohtuväliste lahendite valdkonnas;

29.   julgustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku raames ombudsmani ja petitsioonikomisjoni vastastikust konsulteerimist eesmärgiga lahendada juba petitsioonidena käsitletud probleeme;

30.   tervitab meedia kasvavat osalust ombudsmani tegevuse kajastamisel ja kiidab ombudsmani rakendatavat teavitusstrateegiat, mis mitmesuguseid kodanike teavitamise ja teadlikkuse tõstmise viise kasutades aitab luua mitmeid dialoogi vorme kodanike Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele lähemale toomiseks, suurendab teadlikkust ühenduse õiguste ja pädevuse ulatusest ja parandab Euroopa ombudsmani pädevusulatuse mõistmist;

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja nende ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele asutustele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 2002/262/EÜ, ESTÜ, Euratom (EÜT L 92, 9.4.2002, lk 13). (2) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 336. (3) Euroopa ombudsmani eriraport Euroopa Parlamendile vastavalt Euroopa Liidu Nõukogule esitatud soovituse projektile kaebuse 1487/2005/GG kohta ja Euroopa ombudsmani eriraport Euroopa Parlamendile vastavalt Euroopa Liidu Nõukogule esitatud soovituse projektile kaebuse 289/2005/(WP)GG kohta. (4) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43. (5) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).