Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2637(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0435/2007

Arutelud :

PV 14/11/2007 - 2
CRE 14/11/2007 - 2

Hääletused :

PV 15/11/2007 - 5.5
CRE 15/11/2007 - 5.5

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0533

Vastuvõetud tekstid
DOC 81k
Neljapäev, 15. november 2007 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul
P6_TA(2007)0533B6-0435, 0441, 0442 ja 0447/2007

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsioon Euroopa huvi kohta: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorra kohta: ettevalmistav raport 2007. aasta majanduspoliitika üldsuuniste kohta(1) ;

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga: "Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul" (KOM(2007)0581);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga: "On aeg tõsta tempot: uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel" (KOM(2006)0030);

–   võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta, 12. juuli 2005. aasta, 18. juuli 2006. aasta ja 10. juuli 2007. aasta otsuseid liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kevadise tippkohtumise järeldusi, milles esitatakse ELi lähenemine energiapoliitikale ja kliimamuutusele;

–   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(2) ;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 22.-23. märtsi 2005. aasta kohtumisel vastu võetud Euroopa noortepakti;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 23.-24. märtsi 2006. aasta kohtumisel vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti;

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Haridus ja koolitus 2010: Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest" (KOM(2003)0685);

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aastai resolutsiooni puuetega inimeste olukorra kohta laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007(3) ;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalministrite 5.–6. juuli 2007. aasta Guimarãesis toimunud mitteametliku kohtumise järeldusi 12 tähtsaima punkti kohta eesseisvate väljakutsete vastuvõtmiseks;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et see, kas riigi poliitika tegelikult soodustab või ei soodusta majanduskasvu, sõltub majanduses valitsevatest majanduskasvu allikatest ja takistustest ning ülemaailmsest majandusest tingitud laiemast piirangute ja võimaluste kogumist;

B.   arvestades, et finantssektori praegune ebastabiilsus tekitab ebakindlust ning võib süvendada majanduskasvu aeglustumist, ja arvestades, et komisjoni sügisese prognoosi väike ümbervaatamine võib ühtlasi märkida majandustsükli pöördepunkti, kui turgude läbipaistvus ja poliitikakujundajate asjakohane tegutsemine ei taasta tarbijate usaldust;

C.   arvestades, et laienenud EL on ainulaadne kogum arenenud majandustest ning neile lähenevatest madala kulutasemega majandustest, mis võimaldab kärpida kulusid, kasutada sise- ja välismajanduse mastaabisäästu ning seista vastu arenevate majanduste deflatsiooni- ja inflatsioonisurvele;

D.   arvestades, et ELi ühtse turu esiplaanile tõusmine ning atraktiivsus soodustab majanduslikku sisserännet, poliitilise ja finantsabi küsimist probleemide lahendamiseks kogu maailmas ning era- ja riiklike investeerimisfondide investeeringute sissevoolu;

E.   arvestades, et nii arenenud kui ka areneva majandusega riikidesse toimuva ELi ekspordi näitajatele avaldavad liigagi sageli negatiivset mõju vastastikuste turulepääsu tingimuste ebavõrdsus, mittetariifsed tõkked ja ebaõiglased kaubandustavad;

F.   arvestades, et laienenud EL ja selle mõju liikmesriikide majandusele ning poliitilisele ja sotsiaalkultuurilisele arengule eeldab reforme ja paremat koostööd poliitiliste otsuste tegemise süsteemis;

G.   arvestades, et vastastikune sõltuvus euroalal on suurem kui ELis tervikuna, ja arvestades, et see ei väljendu veel tulemuslikus ja sidusas poliitikas – eelkõige, mis puudutab seost usaldusväärse riigi rahanduse, kõrge kvaliteediga kulutuste tegemise ja tootlikkuse suurendamise strateegiatesse investeerimise vahel;

H.   arvestades, et ELi majanduspoliitika üldsuuniste määratlemisel peavad poliitikakujundajad kindlaks määrama, selgelt sõnastama ja tegelema ühiste väljakutsetega, mille ees ELi liikmesriikide majandused praegu ning lähiaastatel seisavad;

I.   arvestades, et ELi kodanike teadlikkus ja aktiivne toetus on majanduspoliitika meetmete eduka rakendamise eeltingimus;

J.   arvestades, et Euroopa tööhõivestrateegia peab olema nähtavam ja vajab suuremat järelevalvealast suutlikkust ja osalusest tulenevat tõukejõudu uuendatud Lissaboni strateegia alusel, eelkõige riikide reformikavade ja reformikavade rakendamise aruannete osas;

K.   arvestades tugevat omavahelist seost majanduskasvu, tööhõive, vaesusevastase võitluse ja sotsiaalse kaasatuse vahel; arvestades, et nii tööhõive- kui ka sotsiaalse kaasatuse poliitikas rõhutatakse järjest enam töötavate, kuid vaesuses elavate inimeste probleemi; arvestades, et seetõttu on oluline, et koondsuunistega saavutataks nendes seatud sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid ning kaaluda sünergiat erinevate valdkondade vahel;

L.   arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalministrite Guimarãesis toimunud ülalnimetatud mitteametlikul kohtumisel jõuti järeldusele, et sotsiaalne kaasatus on jätkusuutlike arengustrateegiate keskne mõõde Euroopas, kuna see annab vahendid võimaluste loomiseks kõigile ning avaldab soodsat mõju tööhõivele, oskustele ning inimarengule;

Lissaboni välisdimensioon

1.   märgib, et majanduse üleilmastumine loob ELi riikide majandustele uued võimalused, mille osatähtsus eelolevatel aastakümnetel tingimata suureneb ja mis saavad lisakasu mastaabisäästu, suutlikkuse, linnastumise, võrgustike ja soodsa maine ärakasutamisest;

2.   rõhutab, et EL suudab saavutada liidusisesed Lissaboni eesmärgid vaid aktiivselt tegutsedes ja ühendades jõud ülemaailmses ulatuses; tervitab seetõttu kavatsust töötada välja Lissaboni strateegia sidus välismõõde; arvab, et igakülgne välispoliitiline lähenemine, milles keskendutakse regulatiivkoostööle, standardite ühtlustamisele ja eeskirjade samaväärsusele, peab edendama nii ausat konkurentsi kui ka kaubavahetust; hoiatab samas sellega seoses sisemise koostöö ja reformiprotsesside edasiarendamise olulisuse alahindamise eest;

3.   rõhutab ELi tähtsust ülemaailmse partnerina ja avatud maailmamajandusest ühe suurema kasusaajana; arvab, et sellises olukorras on ELil suur vastutus ülemaailmsete küsimustega tegelemisel ja ühise välismajanduspoliitika vahendite loomisel, et ELi ühtse turu välismõju asjakohaselt ohjata;

4.   juhib tähelepanu sellele, et kui ELi järelevalveraamistiku loomisel ja ELi konkurentsieeskirjade rangel jõustamisel ei toimu asjakohast koordineerimist, võib see kahandada ühtse turu eeliseid ja mastaabisäästu, mis tulenevad ELi osalemisest ülemaailmsel turul ühe üksusena;

5.   tervitab komisjoni plaani arendada aruteludes kolmandate riikidega edasi regulatiivkoostööd, standardite ühtlustamist ja eeskirjade samaväärsust; kutsub komisjoni üles edendama inimväärset tööd ja tööelu kvaliteeti, võitlema sotsiaalse dumpingu vastu, lisama kolmandate riikidega sõlmitavatesse kaubandus- ja koostöölepingutesse jätkusuutlikku arengut sisaldava peatüki, milles nõutakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiliste normide ja inimväärse töö põhimõtete ratifitseerimist ja jõustamist, ning kohaldama kolmandate riikidega kokkulepete sõlmimisel järjekindlalt sotsiaalseid väärtusi ja põhimõtteid;

Sisepoliitika
Sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegiate ning koondsuuniste vaheline seos

6.   tervitab komisjoni avaldust, et rohkem pööratakse tähelepanu aktiivsele kaasamisele ja võrdsetele võimalustele, et edendada tuleks piisavat sotsiaalset kaitset ja tugevdada võitlust vaesuse vastu ning et kogu Euroopas on vaja tulemuslikumaid vahendeid, et tagada kodanike olemasolevad õigused tööle, haridusele, sotsiaalteenustele, tervishoiule ja muudele sotsiaalse kaitse vormidele;

7.   rõhutab vajadust tagada ja parandada Lissaboni strateegia järgmises tsüklis ja eelkõige koondsuunistes integratsiooni ja sotsiaalse mõõtme nähtavust; arvab, et on vaja kiiresti kaotada väidetavad puudused tööhõivesuunistes, milles ei rõhutata teatud peamisi sotsiaalseid eesmärke, nt neid, millega püütakse vähendada töötavate vaeste arvu ja parandada kõigi juurdepääsu kõrge kvaliteediga töökohtadele, haridusele, tervishoiule ning muudele sotsiaalse kaitse vormidele; kutsub komisjoni üles koondsuuniseid kohandama, et astuda vastu uutele väljakutsetele ja neist puudujääkidest üle saada;

8.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama sellist järjekindlat lähenemist, et ühelt poolt tagada kõrge sidusus majanduskasvule ning rohkematele ja parematele töökohtadele suunatud riikide reformikavade protsessi ning teiselt poolt sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse protsessi vahel;

Tööhõivesuuniste rakendamine

9.   palub komisjonil tegeleda tööhõivesuuniste rakendamise ja tulemuslikkuse suurte erinevustega liikmesriikides, tagades selle, et liikmesriigid kohaldaksid ulatuslikumalt Euroopa tööhõivestrateegia näitajaid ja eesmärke, elukestva õppe vahendeid ning meetmeid, mis on sätestatud Euroopa noortepaktis, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis ja puuetega inimestele suunatud Euroopa Liidu tegevuskavas (2006–2007); nõuab, et kõik need kohustused, eesmärgid ja võrdluskriteeriumid sisalduksid täies ulatuses koondsuunistes, et parandada Euroopa tööhõivestrateegia sidusust ja tõhusust;

10.   rõhutab tööhõivepoliitika strateegilise suutlikkuse tugevdamise suurt tähtsust; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata koordineerimise käigus erilist tähelepanu töökohtade kvaliteedile, töö-, pere- ja isikliku elu ühitamisele, hariduse ja koolituse kvaliteedile ning kõigile kättesaadavusele, diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamisele, naistele ja meestele võrdsete võimaluste tagamise poliitika tugevdamisele ning sisserände küsimustele;

11.   toetab ühiste põhimõtete tasakaalustatud kogumi vastuvõtmist kaitstud paindlikkuse osas, mis hõlmab töötajate ja tööandjate paindlikkust ja kaitstust tööturul; ergutab liikmesriike kaasama neid ühiseid põhimõtteid riikide reformikavasid käsitlevasse konsultatsiooni tööturu osapooltega ning rõhutab koolituse ja ümberõppe, aktiivse tööturupoliitika, asjakohase sotsiaalkaitse ja tööturu killustatuse kaotamise keskset rolli, tagades tööga seotud õigused kõikidele töötajatele;

Majanduspoliitika

12.   märgib komisjoni vahearuandes tehtud ettepanekut panna kokku erinevad ELi poliitilised algatused, et vastata asjakohaselt sisemistele ja välistele väljakutsetele; kutsub sellega seoses üles töötama välja ELi intelligentse rohelise majanduskasvu algatuse, milles ühendatakse kõik peamised olemasolevad ELi majanduspoliitilised vahendid; nõuab tungivalt, et komisjon ei lahutaks keskkonnapoliitikat majandus- ja tööhõivepoliitikast; on seisukohal, et kliimamuutusevastane võitlus peab olema kolmeaastase Lissaboni tsükli läbivaatamise selgroog;

13.   on arvamusel, et usaldusväärne majanduspoliitika aitaks tugevdada kindlustunnet ja vähendada ebakindlust seoses finantsturgudel praegu valitseva volatiilsusega; rõhutab asjaolu, et Euroopa majandust viimastel aastatel vaevanud põhiprobleem on olnud ebapiisav sisenõudlus mõnedes liikmesriikides; rõhutab seoses sellega, et nii usaldusväärse fiskaalpoliitika kui ka kvaliteetse riigi rahanduse, sealhulgas oluliste nn Lissaboni investeeringute koordineerimise parandamine on olulise tähtsusega;

14.   on seisukohal, et finantsturgude üleilmastumist ja tarbijate õiguste kaitsmist silmas pidades on finantsturgude läbipaistvus, tulemuslikud konkurentsireeglid ning asjakohane reguleerimine ja järelevalve jätkuvalt otsustava tähtsusega; kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles lisama ühenduse Lissaboni programmi raames finantsturgude küsimused vastavatesse üleeuroopalistesse algatustesse;

15.   rõhutab, et tootlikkuse kasvu aeglustumine on majanduspoliitika seisukohalt murettekitav ning see erineb ELi ulatuses, kuid sellel on ka ühine joon, mis toob välja turgude, turustuse ja finantsteenuste puudused;

16.   rõhutab, et struktuuriline jäikus takistab mahajäänud majandusharudes uute tehnoloogiate tõhusat kasutamist ning juurdepääsu võrkudele; usub, et majanduspoliitika suunised peaksid sisaldama tarnijaid käsitlevaid meetmeid, et luua soodne keskkond ettevõtete piiriülesele tegevusele ja kiirendada ühtse finantsturu tekkimist;

17.   tunnistab, et ELis tuleks uuendused kiiremini üle kanda uutesse toodetesse ja teenustesse; toetab seetõttu komisjoni nõudmist teadusuuringute, hariduse ja uuendustegevuse nn teadmiste kolmnurga järele; loodab, et uutesse oskustesse, elukestvasse õppesse ja kaasaegsesse haridus- ja koolitussüsteemi tehakse tulemuslikumaid investeeringuid;

18.   pooldab juhtimisprotsesside, menetluste ja organisatsioonide struktuuride uuendamisest tuleneva majanduse ümberkorraldamise toetamist; on seisukohal, et uued ettevõtted sellel alal vajavad paremat juurdepääsu kapitalile ja rohkem loovust ning et nad loovad palju võimalusi väikestele ettevõtetele ja nooremale põlvkonnale;

19.   märgib, et konkurentsipoliitika peaks täiendama struktuuripoliitikat, välistama võimalused kartellide tekkimiseks ja tagama tingimused, mis ei võimalda väikeettevõtjaid välja tõrjuda;

20.   märgib, et ELi kodanikud samastavad sageli üleilmastumise toodangu kahanemise ja töökohtade kadumisega Euroopas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles Euroopa kodanikke paremini teavitama kõigist üleilmastumise aspektidest ning vajadusest poliitika järele, mis ELi tasandil tegeleb globaliseerunud majandusest tulenevate probleemidega;

21.   kinnitab, et Lissaboni strateegia eesmärke saab täielikult täita üksnes edasiste pingutustega ühise energiapoliitika loomiseks;

22.   tunnistab, et nii väikesed, keskmise suurusega kui ka suured ettevõtjad etendavad rolli dünaamilises ja ühtses innovatsioonistrateegias ning et väiksemate ettevõtete ja üksikisikute juurdepääs ressurssidele on seega ülimalt oluline teadus- ja arendustegevuse taseme tõstmiseks ning uute tehnoloogiate väljatöötamiseks; juhib tähelepanu sellele, et edendada tuleb nii rahastamist varajases etapis kui ka jätkuvat piisavalt pikaajalist rahastamist, et võimaldada kaupade turuleviimist;

23.   tervitab komisjoni kavandatud konsultatsioone väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja nende esindajatega ning seejärel Euroopa väikeettevõtjaid puudutava õigusakti kavandamist; nõuab tungivalt, et väikeettevõtjad kuulatakse sotsiaalse dialoogi käigus ära ja et "kõigepealt mõtle väikselt" põhimõtet arvestatakse poliitika kujundamisel täies mahus;

24.   kaitseb Euroopa Keskpanga sõltumatust rahapoliitika kehtestamisel ja maailma finantsturgude volatiilsuse ohjamisel; rõhutab, et euro vahetuskursi tugevnemine on tingitud suurenevast tasakaalustamatusest kolmandates riikides ja nõrgast nõudlusest euroalal; tunneb muret, kas ELi majanduskasv on piisavalt tugev, et korvata ülemaailmsete finantsturgude ja vahetuskursside volatiilsust;

25.   on seisukohal, et arenevate majanduste kasvust tingitud nõudluse suurenemine loodusvarade, põhisaaduste ja -teenuste järele võib seada ELi liikmesriikide majandused inflatsioonisurve alla, mida siiani on tasakaalustanud nende panus ülemaailmse pakkumise suurenemisse; on seisukohal, et selle probleemiga tegelemiseks peaksid ELi liikmesriigid valmistama ette tehnoloogilise kasvu strateegiaid hõlmavad inflatsioonivastased majanduspoliitika vahendid ja võimaliku makromajandusliku korrektsiooni ning parema koordineerimise raamistiku;

Ülemaailmne valitsemine

26.   tunnistab, et riigiülesed meetmed on kõige hädavajalikumad poliitika arendamisel, mis tegeleb kliimamuutuse leevendamise ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vähendamisega, ja tunnetab vajadust, et riigiülesed institutsioonid võitleksid riigiüleste sõlmprobleemidega;

27.   on seisukohal, et regulatsioonide vastastikuseks lähendamiseks on ülemaailmsete eeskirjade ja standardite väljatöötamine möödapääsmatu; soovitab komisjonil aktiivselt osaleda kõigi asjakohaste rahvusvaheliste asutuste ja standardiorganisatsioonide töös, et saavutada suuremat kooskõla ELi ning tema peamiste kaubanduspartnerite eeskirjade ja tavade vahel;

28.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et ELi kahepoolsed kaubanduskokkulepped ja WTO mitmepoolsed kaubanduskokkulepped on sõlmitud WTO asutamislepingu sätteid järgides; kutsub komisjoni üles jätkama tööd ministrite Doha deklaratsiooni auahnete tulemuste suunas;

29.   on seisukohal, et Atlandi-ülene turg võiks olla kohane vahend ELi kaubanduse kaitse tõhususe, jätkusuutliku konkurentsivõime ja uuendustegevuse tagamiseks;

30.   palub komisjonil hoolitseda turulepääsu tingimuste vastastikkuse täitmise tagamise eest; kordab üleskutset sõlmida uus ELi ja USA partnerlusleping, mille eesmärk on kaotada kõik säilinud kaubandus- ja investeerimistõkked või neid oluliselt vähendada, järgides samas Euroopa standardeid;

31.   usub, et kaubavahetuse edasise liberaliseerimise taotlemine suurendab veelgi ELi vajadust säilitada suutlikkus kaitsta end ebaõiglase kaubanduspraktika eest; peab seetõttu kaubanduse kaitsemeetmeid ELi strateegia hädavajalikuks osaks;

Ränne

32.   rõhutab, et EL vajab kiiresti ühist piiri- ja sisserändepoliitikat, mis ei hõlmaks üksnes ühtset piirikontrolli, vaid ka majandusrände ühtlustatud strateegiaid, kriteeriumeid ja menetlusi, jättes üksikutele liikmesriikidele õiguse otsustada vastuvõetavate arvude üle; rõhutab ka asjaolu, et tuleb teha suuremaid pingutusi lahenduste otsimisel kogemuste vahetamise abil, et sisseränne oleks edukas kõikidele osapooltele, nii sotsiaalselt kui majanduslikult;

Institutsiooniline kord

33.   on seisukohal, et majandusliku olukorra mõju pikaajalisele kasvule ei ole automaatne ning et turuga arvestavate institutsioonide areng määrab, kas majandus suudab rakendada oma struktuurilist kasvupotentsiaali või mitte; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks tõepoolest ajakohastatud koondsuunised aastateks 2008–2010;

34.   väljendab kahetsust, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ei ole siiani leppinud kokku selgepiirilises plaanis ja tegevusjuhises, mis tagaks asjakohase koostöö ning kolme asjaomase ühenduse institutsiooni täieliku kaasatuse kohasesse üleilmastumise küsimustega tegelemisse tulevikus; kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles esitama koheselt ettepanekud tihedaks koostööks kolme ühenduse institutsiooni vahel, pidades silmas Lissaboni strateegia eelseisvat läbivaatamist;

Sidusrühmade kaasamine

35.   palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada Lissaboni strateegia ning eelkõige riikide reformikavade protsessi raames vastutuse võtmist ja soodustada riikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna kaasatust;

o
o   o

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmes- ja kandidaatriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0051.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0048.
(3) ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 370.

Viimane päevakajastamine: 28. august 2008Õigusalane teave