Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2041(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0252/2008

Esitatud tekstid :

A6-0252/2008

Arutelud :

PV 08/07/2008 - 18
CRE 08/07/2008 - 18

Hääletused :

PV 09/07/2008 - 5.19
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0356

Vastuvõetud tekstid
WORD 87k
Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel
P6_TA(2008)0356A6-0252/2008

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon uute suundade kohta linnalise liikumiskeskkonna arendamisel (2008/2041(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse rohelist raamatut "Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel" (KOM(2007)0551);

–   võttes arvesse valget raamatut "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada"(KOM(2001)0370);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte" (KOM(2006)0314);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta" (KOM(2007)0541);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik. Komisjoni seisukoht seoses CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandega. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2007)0022);

–   võttes arvesse komisjoni teatist seoses "Intelligentse auto" algatusega: "Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks" (KOM(2006)0059);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Kaubaveologistika Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti" (KOM(2006)0336);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Kaubaveologistika tegevuskava" (KOM(2007)0607);

–   võttes arvesse komisjoni teatist linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0718);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekuid ja suuniseid ning Euroopa Parlamendi seisukohti struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning 7. teadusuuringute raamprogrammi kohta;

–   võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise kohta (KOM(2007)0817);

–   võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni panuse kohta Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga(1) ;

–   võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril(2) ;

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriva raamistiku kohta(3) ;

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(4) ;

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta(5) ;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust linnalise liikumiskeskkonna kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0252/2008),

A.   arvestades, et linnakeskused (linnad ja neid ümbritsevad alad) on mitmes mõttes üliolulised ELi kodanike elus; arvestades, et linnakeskused peavad nende eri suurusest ja struktuurist olenemata lahendama samasuguseid probleeme ja väljakutseid, mis on seotud linnalisest liikumiskeskkonnast tuleneva saaste, liiklusummikute, müra ja liiklusohutusega;

B.   arvestades, et linnalise liikumiskeskkonnaga seotud uue mõtteviisi ja uuenduslike käsitusviiside järele on suur vajadus, sest linnatranspordil on suur mõju kliimamuutusele, saastele ja keskkonnaprobleemidele, samuti on sellel negatiivne mõju linnaelanike elukvaliteedile ja tervisele; arvestades, et need probleemid tuleb lahendada, kui tahetakse, et ELi üldstrateegia kliimamuutuse ja muude keskkonnaprobleemide lahendamiseks oleks edukas;

C.   arvestades, et ELi ning väike- ja suurlinnade vahel tuleb kindlaks määrata kohane ülesannete jaotus, kus ELil peaks olema selgelt määratletud roll; arvestades, et kooskõlas parema reguleerimise põhimõtte ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega tuleks ühenduse linnalise liikumiskeskkonnaga seotud meetmeid võtta ainult juhul, kui need annavad selget ELi lisaväärtust;

D.   arvestades, et ELi siseturu põhimõtteid tuleks linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas samuti arvesse võtta;

E.   arvestades, et Euroopa väike- ja suurlinnadel peaks olema võimalus valida laiast valikust paindlikud vahendid, et koostada nende vajadustega kohandatud komplekt poliitilistest meetmetest, et pakkuda integreeritud, jätkusuutlikke, sotsiaalselt toimivaid ja majanduslikult elujõulisi lahendusi oma konkreetsetele liikuvusprobleemidele; arvestades, et kõikide transpordivahendite ja –valdkondade osas (jalakäijad, jalgratturid, ühiskondlik ja erasektori reisijatevedu, kaubavedu ja teenused) tuleb leida paremad logistilised lahendused ja võtta suund säästlikumatele transpordivahenditele, et kindlustada hea juurdepääs linnakeskustele ja sujuvad liiklusvood, mis on väga olulised elanikele, külastajatele, linnas töölkäijatele, tootjatele ning kaupade ja teenuste osutajatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata valitud vahendite koostalitlusvõimele, et anda asutustele hiljem võimalus jõustada linnapiirkondades liikluseeskirjade rikkumise eest määratud karistusi piiriüleselt;

F.   arvestades, et Euroopa linnatranspordipoliitika peab arvesse võtma majanduslikku, sotsiaalset, territoriaalset ja keskkondlikku ühtekuuluvust; arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata konkreetsetele probleemidele ja tingimustele "uutes" liikmesriikides;

G.   arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata töötajate (linnas töölkäijate), piiratud liikumisvõimega inimeste, laste (kärudes), madalama sissetulekuga isikute ja eakate erivajadustele; arvestades, et tuleks meeles pidada, et Euroopa elanikkonna kiire vananemine põhjustab demograafilisi muutusi ja ühiskonnas uusi liiklemisvajadusi;

H.   arvestades, et eriti oluline on võtta vastu uus lähenemisviis linnapiirkondade strateegilisele planeerimisele, et valmis olla keskkonna, energia ja liikuvuse väljakutsetele vastamiseks, mis tekivad järgmiste aastakümnete jooksul;

I.   arvestades, et väliskulude arvessevõtmine on tähtis samm eesmärgi suunas, milleks on tegelike kulude väljaselgitamine transpordisektoris; arvestades, et jätkusuutlike linnatranspordi käsitusviiside ristsubsideerimise võimalust tuleb hinnata, et tagada kauba- ja reisijateveo ning eri transpordiliikide vaheline õiglane kohtlemine; arvestades, et tuleb tegutseda uute finantsvahendite arendamise nimel ning paremini ja sagedamini kasutada olemasolevaid finantsvahendeid nagu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid linnalise liikumiskeskkonna jätkusuutlike lahenduste huvides;

Euroopa Liidu roll

1.   tunneb heameelt eespool nimetatud rohelise raamatu üle, mis on sobiv alus arutelule; tunneb samuti heameelt, et osalised on põhjalikult kaasatud protsessi, mille käigus kujundatakse arvamusi ja sõnastatakse ELi tulevane linnatranspordipoliitika;

2.   on seisukohal, et tuleb selgelt piiristada ELi vastutusvaldkonnad kooskõlas asutamislepingutes sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; tunnistab põhimõtet, et kohalikud asutused võivad kehtestada oma liikuvuspoliitika, kui nad ei riku asjakohaseid siseriiklikke ega ühenduse õigusakte; ootab samal ajal, et kohaldades eespool nimetatud põhimõtteid, on liikmesriigid ning suur- ja väikelinnad teadlikud, et nad vastutavad ise linnalise liikumiskeskkonna parema korraldamise ja kavandamise eest; tunnistab siiski, et kooskõlastatud tegevus linnalise liikumiskeskkonna osas ühenduses võib anda mõnes valdkonnas selget lisaväärtust;

3.   usub, et EL peaks määratlema linnalise liikumiskeskkonna üldstrateegia, mille abil jõuda mõistlikuma erasõidukite kasutamise kõrget määrani ja edendada üleminekut säästlikumatele transpordivahenditele, et aidata täita ELi keskkonnakaitsekohustusi ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

4.   on seisukohal, et järgmistes valdkondades on vaja tegutseda Euroopa tasandil ning nõuab:

   - linnalise liikumiskeskkonna integreeritud ja üldise lähenemisviisi arendamist, mida Euroopa, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud tegutsejad (haldusüksused, kodanikud, ettevõtted ja tööstus) saavad kasutada ühtse tugiraamistikuna; see lähenemisviis peaks põhinema ELi siseturu ja säästva liikumiskeskkonna põhimõtetel ja selles tuleks arvesse võtta linnade elujõulisust ja mõju demograafilistele muutustele (linnadest väljakolimine); rõhutab, et see peaks andma linnadele ja linnapiirkondadele selge stiimuli integreeritud ja terviklike säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade loomiseks, milles rõhk on asetatud pikaajalisele linna- ja ruumilisele planeerimisele; kutsub komisjoni sellega seoses uurima, kuidas siduda linnalise liikumiskeskkonna kavasid ELi poolt kaasrahastatavate transpordiprojektidega rohkem kui 100 000 elanikuga linnade jaoks ning õnnetuste, CO2 heitkoguste, kohaliku gaasiheite ja müra vähendamist käsitlevate ELi õigusaktide, otsuste ja eesmärkidega;
   - linnade ja neid ümbritsevate alade liikumiskeskkonna kõiki aspekte hõlmavate usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumist ja tõhusat levitamist, võttes arvesse raamtingimuste edaspidiseid muutusi (nt demograafilised muutused, majanduskasv, kliimamuutus);
   - täieliku loetelu koostamist otseselt või kaudselt linnalist liikumiskeskkonda mõjutavatest praegu kehtivatest ühenduse eeskirjadest, kus iga eeskirja osas on esitatud parandamise ja lihtsustamise võimalused;
   - linnatransporti, eelkõige ühistransporti mõjutavate Euroopa õigusaktide rakendamise ja kohaldamise hindamist liikmesriikides;
   - loendi koostamist kohalikest algatustest mõne rohelises raamatus nimetatud probleemi lahendamiseks (nt teemaksud, rohelised tsoonid, ühistranspordi turvalisus, jalgratturite kaitsmine); loodab, et see loetelu võiks olla aluseks parimate tavade vahetamisele nendes valdkondades;
   - järelevalvet linnakeskustele juurdepääsuga seotud kohalike meetmete üle, millega välditakse uusi kaubandustõkkeid ELi siseturul;
   - Euroopa linnalise liikumiskeskkonna platvormi või muu tõhusa foorumi loomist, mis ühendaks kõik andmed, parimad tavad ja teabe linnalise liikumiskeskkonna poliitika kohta arusaadaval viisil, et kodanikud ja poliitikud saaksid hõlpsasti teavet, mis on linnalise liikumiskeskkonna poliitika arendamiseks eriti vajalik; rõhutab, et selline platvorm peaks ühendama nii palju olemasolevaid andmebaase, vahendeid ja institutsioone kui võimalik, et vältida halduskoormust ja bürokraatiat;
   - eri transpordiliikide väliskulude hindamist ja nende kulude arvessevõtmise võimaluse hindamist;

5.   palub komisjonil teha koostööd liikmesriikidega linnakeskkonna kavade riiklike tõkete kõrvaldamiseks, kuid mitte teha ELi õigusaktide ettepanekuid, mis võiksid piirata kohalikku paindlikkust, mida liikuvusprobleemide lahendamine nõuab;

Õigusloome

6.   peab vajalikuks, et EL võtaks arvesse linnatranspordi erivajadusi sellistes poliitikavaldkondades, kus tal on õigusloomealane pädevus (nt eelarvepoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaal- ja tööturupoliitika, konkurentsipoliitika, tööstuspoliitika, piirkondlik ja ühtekuuluvuspoliitika, transpordi- ja liiklusohutuspoliitika, energiapoliitika);

Standardiseerimine ja ühtlustamine

7.   nõuab konkreetseid Euroopa standardiseerimis- ja ühtlustamiseeskirju ja/või juhiseid eelkõige järgmistes valdkondades:

   - roheliste tsoonide ja teemaksude kavandamine ja kehtestamine; on seisukohal, et otsus nende meetmete vastuvõtmiseks tuleks teha kohalikul tasandil, võttes arvesse iga linnastu konkreetset olukorda; arvestades, et ELi siseturu põhimõtete kohaselt tuleks erilist tähelepanu osutada nende koostalitlusvõimelisele struktuurile, et võimaldada liikluse sujuvust ja vältida lahknevate algatuste kasutuselevõttu eri liikmesriikides;
   - reisijate- ja kaubaveo eri liikide koostalitlusvõime tehnilised ja korralduslikud nõuded;
   - puuetega ja eakate inimeste, väikelastega isikute ning madalama sissetulekuga isikute liikuvus;
   - liiklusohutuse parandamine Euroopa ja siseriiklike õigusaktide kohaselt;
   arukate transpordisüsteemide tehnoloogia kättesaadavus ja koostalitlusvõime kogu ELis kasutamiseks;

Parimate tavade levitamine ja vahetus

8.   nõuab samuti sobivaid meetmeid parimate tavade vahetamise edendamiseks, eelkõige järgmistes valdkondades:

   - olemasoleva infrastruktuuri kasutuse optimeerimine nt paindlike teekasutuskavade abil;
   mitmeliigilise transpordi ja liikuvuse lahenduste rakendamine (maantee-, raudtee- ja veetransport);
   - ühendatud pileti- ja maksusüsteemid, mis lihtsustavad eri transpordiliikide kasutamisvõimalusi ja nende kombineeritud kasutamist;
   - kohandatud säästvate liikluskavade ja toetavate meetmete väljatöötamine linna- ja piirkondliku planeerimise käigus ("lühiteede linn"), millesse kõik asjaosalised tuleks kaasata juba varases etapis;
   suunised asutustevahelise koostöö tagamiseks kõigi kohalike ja piirkondlike valitsusasutuste ning kommunaalteenuste ettevõtjate vahel plaanide kavandamisel linnapiirkondades;
   - innovatiivsed lahendused kaubaveo tõhustamiseks, eriti kohalike toodete vedu linnadesse, sealhulgas kindlad peale- ja mahalaadimissüsteemid kaubaveo viimase etapi toimingute hõlbustamiseks;
   - säästvad transporditeenused turistide liikuvuse tagamiseks linnades ja linnalähedastes piirkondades;
   - keskkonnateadliku riigihankepoliitika juhised;
   - keskkonnasäästliku kohaliku ühistranspordi parandamine, kus põhitähelepanu on pööratud tõhususele, atraktiivsusele, heite vähendamisele ja kättesaadavusele, sealhulgas puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega inimestele, samuti ohutusele ja turvalisusele;
   - säästvate liikumisahelate edendamine: jalgsi käimine–jalgrattaga sõitmine–auto ühine kasutamine–takso–ühistransport;
   - lühimaatranspordi parem korraldus;
   - logistikat ja liikuvuse juhtimist optimeerivad liikluskorraldusmeetmed transpordi vähendamiseks ja/või vältimiseks, näiteks kaugtöö või paindlikud töö ja õppetöö algusajad;
   virtuaalset liikuvust edendavad meetmed, näiteks e-õpe, e-pangandus, kaugostmine ja kaugkonverentsid;
   - roheliste tsoonide loomine ja teemaksude kehtestamine,
   parkimispoliitika ja –tavad, näiteks parkimise suunamise süsteemide kasutuselevõtt;
   arukate transpordisüsteemide kasutamise parandamine ja laiendamine;

9.   nõuab võimalikult ulatusliku teabe levitamist linnalise liikumiskeskkonnaga seotud küsimuste kohta, näiteks Eurostati statistika ja CARE (ühenduse andmebaas liiklusõnnetuste kohta Euroopas) andmed; nõuab CARE andmebaasi avamist, mis oleks tõhus vahend teabe ja oskuste jagamiseks transpordiala asjatundjate vahel;

10.   kutsub komisjoni üles toetama kohalikke ametiasutusi, edendades piloot- ja eksperimentaalprojekte, eelkõige seoses integreeritud lähenemisviisi kasutamisega linnalise liikumiskeskkonna küsimustes, toetades teadustegevust linnaplaneerimise valdkonnas;

Uurimis- ja arendustegevus

11.   rõhutab uurimis- ja arendustegevuse vajadust säästva transpordi valdkonnas, et eelkõige edendada tehnoloogilist progressi keskkonnasõbralikema sõidukite tehnoloogia väljatöötamisel; kutsub komisjoni ja nõukogu üles investeerima keskkonnasõbralikesse, tõhusamatesse, tarbijale orienteeritud ja ohututesse linnatranspordisüsteemidesse ning võtma meetmeid selliste süsteemide turu loomiseks;

12.   rõhutab, et ELil on oluline osa arukate transpordisüsteemide arendamisel ja edendamisel ning innovatiivsete tehnoloogiate rahastamisel, sest nimetatud süsteemid võivad näiteks oluliselt parandada liiklusohutust, muuta liiklust sujuvamaks ja tõhustada logistikat; on seetõttu seisukohal, et tuleks edendada arukate transpordisüsteemide edasiarendamist ja eelkõige nende ulatuslikumat kasutuselevõtmist ELis;

13.   palub komisjonil koostada kooskõlastatud loetelud ELi eri raamprogrammide alusel teostatud linnalise liikumiskeskkonna uurimis- ja arendusprojektidest, mis on kergesti kasutatavad ja milles on näited praktikas rakendamise kohta;

Asutustevaheline kooskõlastamine

14.   rõhutab, et linnatranspordi ja liikuvuse parandamiseks on väga oluline vahetada liikuvuse haldamise parimaid tavasid ja tõhustada kooskõlastamist, sest hakkavad ilmsiks tulema sellised puudused nagu vastutuse asjakohase jagamise puudumine, mitmete kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste tegevuse puudulik kooskõlastamine ning linnade, eeslinnade ja maapiirkondade transpordisüsteemide kavandamise ebapiisav kooskõlastamine; rõhutab, et kohalike asutuste vaheline halb kooskõlastamine põhjustab suuremaid tarnekulusid, rohkem liiklust ja seega ka suuremat keskkonnareostust;

15.   nõuab naabruses asuvate kohalike asutuste tegevuse kooskõlastamise kiiret parandamist, et tagada teatav kooskõlastatuse aste ja pakkuda transpordi kohalike ja piirkondlike infrastruktuuride säästvat ja ühtset arendamist piiriülestel aladel ja mujal;

Integreeritud lähenemisviis

16.   on arvamusel, et linnakeskkonna arendamine ja planeerimine peab toimuma integreeritud viisil, võttes arvesse praegusi ja tulevasi linnatranspordi vajadusi; laiaulatusliku linnakeskkonna arendamise ja kaasajastamise esmatähtis eesmärk peaks olema kiirrongiühenduste loomine linnakeskuste, jõesadamate, raudteejaamade ja lennujaamade ning eelkõige äärealade vahel;

17.   tuletab meelde, et seoses järjest kiirema linnastumisega tuleks suuremat tähelepanu pöörata eeslinnadele ja linnastutele;

Isiklik vastutus

18.   rõhutab kodanike isiklikku vastutust ja on seisukohal, et neid tuleb innustada oma liikluskäitumist kriitiliselt hindama ja vajaduse korral aktiivselt osa võtma kohalikest linnalise liikumiskeskkonna foorumitest; on seisukohal, et peaaegu iga kodanik suudab muuta oma harjumusi näiteks seoses isikliku sõiduauto kasutamise või alternatiivsete transpordivahenditega (jalgsi käimine, jalgrattaga sõitmine või ühistransport) ning anda seeläbi oma isiklik panus puhta ja elamisväärse linnakeskkonna heaks; nõuab, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused pakuksid nende muutuste hõlbustamiseks alternatiivseid liikumisvõimalusi; palub lisaks sellele Euroopa, riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel paremini korraldada koolitus- ja teabekampaaniaid, et kodanikud oleksid teadlikumad oma liiklemisharjumustest; rõhutab koolituskampaaniate erilist tähtsust nooremale põlvkonnale;

19.   rõhutab seoses sellega ELi liikuvusnädala raames korraldatava autovaba päeva tähtsust ja kasvavat populaarsust; märgib, et 2007. aastal osales selles algatuses 1909 linna 23st liikmesriigist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama selle algatuse toetamist ja töötama selle laiaulatusliku kasutuselevõtu nimel;

20.   on arvamusel, et tuleks läbi viia uurimus, mis selgitab kodanike linnalise liikuvuse valikute ja võimaluste kõiki aspekte (eratransport versus ühistransport) ja sisaldab üksikasjalikke andmeid nende aspektide kohta; nõuab uue ja standardiseeritud andmekogumissüsteemi loomist, et koguda andmeid näiteks jalakäijate ja jalgratturite käitumise ning kodanike motivatsiooni kohta, miks nad kasutavad üht transpordiliiki, aga mitte teisi;

Rahastamine

21.   usub, et EL saab oluliselt kaasa aidata reisijate ja kauba linnatranspordi meetmete rahastamisel näiteks struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi vahenditest, ning kutsub komisjoni üles oma vastutust sellel alal tõsiselt võtma; juhib tähelepanu liikmesriikide vastutusele rahastada keskkonna- ja transpordialaseid meetmeid, nagu on ühenduse õigusaktidega ette nähtud;

22.   palub komisjonil koostada konkreetseid turumajandusele orienteeritud meetmeid, et luua tasakaalustatud ja säästvat liikuvust soodustav raamistik linnakeskustes;

23.   nõuab seoses ELi eelarve tulevase läbivaatamisega, et projektide rahastamine ELi vahenditest seotaks edaspidi tugevamalt säästva transpordi ja keskkonnakaitse tingimuste ja nõudmistega, ning näeb selles kohast vahendit keskkonnasäästlike ning laialdaselt kättesaadavate transpordikavade edendamiseks;

24.   kutsub komisjoni üles kas iseseisvalt või koos Euroopa Investeerimispangaga uurima praegusi ja tulevasi võimalusi linnatranspordi rahastamiseks; soovitab koostada põhjalik juhend, milles on kindla süsteemi järgi esitatud kõik linnatranspordiks kasutada olevad vahendid; kutsub ühtlasi komisjoni üles kaaluma ristsubsideerimist transpordivaldkonnas, et tagada kõikide transpordiliikide ning reisijate ja kaubaveo õiglane kohtlemine; lisaks sellele tuleks hinnata avaliku ja erasektori partnerluste kõiki aspekte ning nende võimalikku panust säästva linnalise liikumiskeskkonna mudelitesse;

25.   kutsub Euroopa Parlamendi juhatust ja selle teenistusi üles olema eeskujuks oma otsuste rakendamisel ja edendama liikuvuse juhtimise meetmeid parlamendiliikmete, personali ja külastajate osas ning seadma eesmärgiks, et Euroopa Parlament integreerib säästva liikuvuse EMASi määruse kohaldamisse;

o
o   o

26.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0057.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0345.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0007.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0375.
(5) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 182.

Viimane päevakajastamine: 7. aprill 2009Õigusalane teave