Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2074(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0362/2008

Esitatud tekstid :

A6-0362/2008

Arutelud :

PV 08/10/2008 - 24
CRE 08/10/2008 - 24

Hääletused :

PV 09/10/2008 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0473

Vastuvõetud tekstid
DOC 67k
Neljapäev, 9. oktoober 2008 - Brüssel Lõplik väljaanne
Veepuuduse ja põua probleem Euroopa Liidus
P6_TA(2008)0473A6-0362/2008

Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioon veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus (2008/2074(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2007. aasta teatist veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus (KOM(2007) 0414) ("teatis");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika raamdirektiiv;(1)

–   võttes arvesse mõjuhindamise aruannet ja uurimusi, mille on koostanud Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut ja Euroopa Keskkonnaagentuur;

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta, milles käsitletakse veemajanduse küsimust arengumaades ja ELi arengukoostöö prioriteete;(2)

–   võttes arvesse oma 18. mai 2006. aasta resolutsiooni looduskatastroofide (tulekahjud, põuad ja üleujutused) kohta – põllumajanduslikud aspektid(3) ;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0362/2008),

A.   arvestades, et veepuuduse ja põua geograafiline levikuala ei piirdu üksnes Euroopa Liiduga, vaid neil nähtustel on ka rahvusvahelise ulatusega tagajärgi ja need kujutavad endast probleemi kogu maailma jaoks; arvestades, et juba praegu tuleb ette rahvusvahelisi konflikte, mille põhjuseks on vesi, ja üha suureneb oht, et selliseid konflikte esineb tulevikus sagedamini;

B.   arvestades, et vesi on elutähtis ning ühine hüve, mida ei tohiks käsitleda üksnes kaubana; arvestades, et veepoliitika peaks lähtuma veele õiglase juurdepääsu tagamisest kõigile, sealhulgas tulevastele põlvkondadele;

C.   arvestades, et veepuudus ja põud kujutavad endast koos vastavate sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste mõjudega ELi jaoks olulist raskust; viimase kolmekümne aasta põuaperioodidest tingitud majandusliku kahju kogumaksumus ulatub hinnanguliselt 100 miljardi euroni;

D.   arvestades, et juba praegu mõjutab veepuudus ja põud mitmeid ELi piirkondi ja umbes üks viiendik ELi elanikkonnast elab riikides, mille elanikel tuleb nappide veevarudega toime tulla;

E.   arvestades, et ühenduse riike erineval määral mõjutav kõrbestumine kahandab looduskeskkonna mitmekesisust ja mõjub halvasti mulla viljakusele ning põhjustab seega selle põllumajandusliku väärtuse langust;

F.   arvestades, et veepuudus ja põud ei ole võrdselt terav probleem kõikides ELi piirkondades, vaid see on kõige suurem lõunapoolsemates liikmesriikides;

G.   arvestades, et veepuudusest ja põuast tingitud probleemid avalduvad piirkonniti väga erinevalt; arvestades, et nende probleemide lahendamisel tuleks lähtuda piirkondlikest vajadustest;

H.   arvestades, et veepuudust ja põuda on viimase kolmekümne aasta jooksul üha sagedamini ja raskemal kujul esinenud ning ilmselt halvendab olukorda veelgi kliimamuutus, mis tõenäoliselt soodustab nii ELis kui ka väljaspool seda hüdroloogilisi sündmusi, mis mõjutavad arvatavasti nii veevarude kvaliteeti kui ka nende kogust;

I.   arvestades, et praegused veetarbimise harjumused ei ole säästvad ja ELis raisatakse ikka veel 20% veest selle ebaefektiivse kasutamise tõttu;

J.   arvestades, et tugev põud, millega kaasneb väiksem sademetehulk, suurendab metsapõlengute ohtu, millest annavad tunnistust hiljuti Euroopa lõunaosa laastanud hävitavad tulekahjud;

K.   arvestades, et ELis ei ole põhjalikku, tehnilistel ja teaduslikel andmetel põhinevat usaldusväärset hinnangut olemasolevate veevarude suuruse kohta; arvestades, et piirkondlikul tasandil ja aastaaegadest sõltuvat kõikumist kajastavate olemasolevate andmete hulk on väga piiratud;

L.   arvestades, et veepuudus võib olla tingitud looduslikest teguritest, inimtegevusest või mõlema koosmõjust kas loodusvaru ülekasutamise või vee kvaliteedi languse tõttu; arvestades, et vee väärkasutus on üheks kõrbestumise põhjuseks;

M.   arvestades, et turism suurendab nõudlust vee järele veelgi, seda eriti suveperioodil ja Euroopa lõunaosa rannikualadel;

N.   arvestades, et üldsuse teadlikkuse suurendamine ja kodanikele vastavasisulise teabe eri kujul kättesaadavaks tegemine, nt teabe- ja koolituskampaaniate kaudu, etendavad inimeste veekasutuse harjumuste ja suhtumise muutmisel ning vett säästvate ja efektiivse veekasutuse tavade väljakujunemisel olulist rolli;

O.   arvestades, et ühisveevarustus on oluline avalik teenus, mis on seotud rahvatervisega ja mille osutamist ei tohiks katkestada;

P.   arvestades, et veepuudus ja põud on keerukad keskkondlikud probleemid, mida tuleks reguleerida koos muude keskkonnaprobleemidega ja viimaseid arvesse võttes;

Q.   arvestades, et põllumajandus kannatab tootmissektorina teravalt veepuuduse ja põua tagajärgede all, täites samal ajal olulist rolli olemasolevate veevarude säästvas majandamises;

R.   arvestades, et multifunktsionaalsel põllumajandusel on ELis oluline roll maastike, bioloogilise mitmekesisuse ja puhta vee säilitamisel ning ta vajab seetõttu rahalist toetust teatud meetmete võtmiseks ja teaduslikku nõustamist veemajanduse valdkonnas;

S.   arvestades, et veepuudus ja põud on põllumajandusliku tooraine hinnatõusu põhjustav oluline tegur; arvestades, et tuleb tagada stabiilne toiduainetega varustamine;

T.   arvestades, et põllumajandus vajab suuri veekoguseid ja sõltub seetõttu veevarustusest, tuleb põllumajandus kaasata vastutava osalejana integreeritud piirkondlikesse veemajanduse süsteemidesse, mis puudutab vee tasakaalustatud kasutamist, vee raiskamise lõpetamist, sobivate maastike ja põllukultuuride planeerimist ning vee kaitsmist reostumise eest;

U.   arvestades, et põud soodustab ka teatavate taimekahjurite levikut, põhjustades saagikuse olulist vähenemist,

V.   arvestades, et komisjoni neljandas majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse aruandes (KOM(2007)0273) nimetatakse kliimamuutust, eriti põuda ja veepuudust, ühena uutest märkimisväärse territoriaalse mõjuga probleemidest, millele tuleb ühtekuuluvuspoliitika abil lahendus leida ning mis praeguseks mõjutab 11% Euroopa Liidu rahvastikust ja 17% liidu territooriumist,

1.   annab teatisele omapoolse heakskiidu ja toetab esitatud poliitiliste valikuvõimaluste esimest kogu tulevaste meetmete võtmiseks, kuid tunneb siiski kahetsust, et selle kohaldamisala piirdub üksnes ELi ja selle liikmesriikidega; tuletab meelde, et veepuudus ja põud on rahvusvahelise ulatusega probleemid, mistõttu tuleb võtta asjakohaseid meetmeid;

2.   rõhutab, et mitmeid piirkondi hõlmavatel ja piiriülestel vesikondadel võib olla tõsine piiriülene mõju jõe ülem- ja alamjooksu piirkondadele ning et seetõttu tuleb liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel teha veepuuduse ja põua küsimuses vältimatult koostööd, tagades seega säästva ja õiglase veekasutuse; on seisukohal, et veepuuduse ja põua küsimuse spetsiifilisus eeldab kooskõlastatud tegevust ELi ja liikmesriikide tasandil ning piirkondlikul ja kohalikul valitsustasandil;

3.   tunneb kahetsust asjaolu üle, et teatises piirdutakse vaid toetuse avaldamisega üldistele eesmärkidele ja tehakse üksnes piiratud arvul ettepanekuid konkreetsete meetmete võtmiseks ega esitata nende rakendamise kindlat ajakava veepuuduse ja põua all kannatavates piirkondades; kahetseb, et nende täitmiseks ei seatud realistlikke eesmärke ega tähtaegu ega pööratud tähelepanu tiheda koostöö vajadusele riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega; palub komisjonil esitleda käimasolevat programmi, eelkõige 2009. aasta eduaruannet ja ülevaadet Euroopa Liidu strateegiast ja selle arengust;

4.   tõstab esile piirkondade kui tehnoloogilise uuendustegevuse tõukejõu olulisust vee küsimustes, arvestades tõhusa veetarbimise kasvavat tähtsust konkurentsivõimet määratleva tegurina; nõuab seepärast tungivalt, et piirkondlikud asutused kaaluksid tõhusa piirkondliku veemajanduse korraldamisel koostöö tegemist, teabevahetust ning strateegiliste partnerluste loomist nii riiklikul kui ka piirkondadevahelise rahvusvahelise koostöö tasandil;

5.   kutsub piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles kasutama märkimisväärseid võimalusi, mida pakuvad struktuurifondid, ning investeerima olemasoleva infrastruktuuri ja tehnoloogia täiustamisse või uuendamisse (eelkõige piirkondades, kus torustike lekete tõttu vett raisatakse), hõlmates eelkõige keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, mis toetavad tõhusat veekasutust ja mida on võimalik siduda veeressursside integreeritud haldamisega, et eelkõige tegeleda efektiivse veekasutuse küsimusega (kokkuhoiu ja korduvkasutamise mõttes) tööstuse ja põllumajanduse sektoris ning kodutarbijate puhul;

6.   rõhutab sellega seoses, et raha eraldamisel infrastruktuuridele peab arvestama veemajanduse ja kvaliteetse veevarustuse parandamise meetmete võtmist vastavalt olemasolevatele vajadustele;

7.   tuletab meelde, et veevarude majandamisel tuleks esikohale seada nõudlusel põhinev lähenemisviis; on siiski arvamusel, et EL peaks veevarude majandamisel omaks võtma tervikliku lähenemisviisi, kombineerides nõudluse reguleerimise vahendid, veeringluses olemasolevate varude optimeerimise vahendid ja uute varude loomise vahendid, ning et see lähenemisviis peab ühendama keskkondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud kaalutlused;

8.   täheldab, et pakkumisel põhinevaid meetmeid tuleks samuti arvesse võtta, pidades silmas majanduslikult ja keskkondlikult kõige tõhusama lahenduse leidmist, pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu optimeerimist ning katkematu ühisveevarustuse tagamist, sh põua tingimustes, vastavalt säästva arengu põhimõtetele; on arvamusel, et tuleks julgustada toimiva veekasutuse hierarhia kehtestamisele suunatud tegevust, ning et vee ümbersuunamine selle transportimiseks pikkade vahemaade taha ei peaks olema veepuuduse probleemi lahenduseks; rõhutab samas tähtsust, mis pakkumisega seonduvatel meetmetel võib olla veepuuduse ja põua tõttu enim kannatavatele piirkondadele, kus need võivad võtta traditsiooniliste võimaluste, nagu infrastruktuuri ehitamine veevärgi reguleerimiseks, või alternatiivsete ja uuenduslike lahenduste, nagu reovee säästlik korduvkasutamine või vee magestamine, vormi;

9.   rõhutab Euroopa põllumajandustootjate rolli pinnase erosiooni ja kõrbestumise vastases võitluses ning palub, et tunnustataks Euroopa tootja olulist osa püsivast põuast mõjutatud või tuulega edasikanduva liiva tõttu ohustatud piirkondade taimkatte säilitamisel; rõhutab kasu, mida veekogumise seisukohalt toovad eriti püsikultuurid, viljapuuaiad ja viinamarjaistandused, heina- ja karjamaad ning metsakultuurid;

10.   rõhutab veemajanduse küsimuse tähtsust mägipiirkondades ning kutsub komisjoni üles õhutama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi edendama solidaarsustunnet alam- ja ülemjooksu piirkondade kasutajate vahel;

11.   viitab ühelt poolt kliimamuutuse ning teiselt poolt veepuuduse ja põua ning kohalike veevarude säilitamisele ja kaitsmisele suunatud integreeritud piirkondliku tegevuse vahelisele seosele ning tunneb suurt muret selle võimalike mõjude pärast elanikkonna tervisele; nõuab, et kliimamuutuste vastu võitlemise poliitikate koostamisel võetakse arvesse nende mõju veevarudele; palub, et teostataks põhjalik uuring biokütuste arendamise ja veevarude olemasolu vahelise seose kohta; nõuab samuti, et koostataks konkreetne hinnang suure veetarbimisega seadmete kohta; rõhutab vajadust lisada vee teema kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja töötada selle küsimuse käsitlemiseks välja üldine käsitusviis, mis hõlmaks kõiki ELi rahastamisvahendeid ja õigusakte; rõhutab samuti, et sellesse protsessi tuleb kaasata kõik poliitilised tasandid (riiklik, piirkondlik ja kohalik);

12.   usub, et veepuudus ja põud ning kliimamuutus ja nendega seotud konkreetsed strateegiad tuleks omavahel siduda, pidades meeles, et kliimamuutusega kohanemise probleemid tuleb lisada veepoliitika raamdirektiivi rakendamise prioriteetide hulka;

13.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tunnistaksid, et metsade raadamine ja linnade piiramatu kasv on süüdi veepuuduse süvenemises; kutsub liikmesriike ja pädevaid asutusi üles võtma arvesse veega seotud küsimusi maakasutuse planeerimisel, eelkõige seoses majandustegevuse arendamisega tundlikes vesikondades, kaasa arvatud saartel ja äärepoolseimates piirkondades; rõhutab, et mis tahes veevarustus peab sõltumata tarbimise eesmärgist järgima vee õiglase tarifitseerimise põhimõtet, mille kaudu ergutatakse eelkõige äriühinguid vett tõhusamalt kasutama;

14.   rõhutab, et ühenduse eelarve prioriteetide läbivaatamise käigus tuleks suuremat tähtsust omistada keskkonnameetmetele ning eelkõige poliitikale, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuse tagajärgedega, nende seas põud ja veepuudus, tagades vajalike täiendavate vahendite olemasolu;

15.   palub komisjonil võtta arvesse kliimamuutusest tingitud maakasutusele ja kliimamuutusega seotud energiakuludele avalduvate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude sektoritevahelisi seoseid; innustab ELi kasutama objektiivseid ja majanduslikke näitajaid kõikide veekasutuse efektiivsuse hinnangute koostamisel;

16.   tunnistab, et veepuudus ja põud mõjutavad vahetult majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; on jätkuvalt seisukohal, et seda tuleks tulevase ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel piisavalt arvesse võtta ning et selleks tuleb teha kättesaadavaks kõik vajalikud eelarvelised meetmed ja muud vahendid;

17.   juhib tähelepanu asjaolule, et piirkonna majanduslik olukord, konkurentsivõime ja arenguvõimalused sõltuvad teatises mainitud keerukatest keskkonnaküsimustest;

18.   mõistab, kui oluline on õigusliku raamina veepoliitika raamdirektiiv, et saavutada Euroopa vete hea seisund, edendada piirkondadevahelist koostööd, säästvat veekasutust ja olemasolevate veeressursside kaitset ning aidata ühtlasi leevendada üleujutuste ja põudade tagajärgi; palub komisjonil ja liikmesriikidel kõnealuse direktiivi sätteid täies ulatuses rakendada ja tagada, et veepuuduse ja põua suhtes võetavatel meetmetel ei oleks negatiivset mõju veekvaliteedi osas seatud eesmärkidele;

19.   rõhutab vajadust selgitada kauakestva põua mõistet (veepoliitika raamdirektiivi kontekstis) ja selle mõju veepoliitika raamdirektiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele põuaperioodide kestel ja pärast neid; juhib tähelepanu, et veepuudus ja põud on seotud, kuid erinevad nähtused, ning nende jaoks tuleks vastu võtta erinevad strateegiad;

20.   rõhutab, et põua, pinnase erosiooni, kõrbestumise ja metsapõlengute vahel on tihe seos;

21.   on arvamusel, et veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud vesikondade majandamiskavad peaksid sisaldama ka põua ja muude ilmastikukatastroofide ohje ning kriisiohje meetmeid, mida on kohandatud vastavalt veepuuduse ja põua all kannatavate vesikondade konkreetsetele vajadustele, sealhulgas piiriülene koordineerimine, üldsuse kaasamine ja varajase hoiatamise süsteemid, mis toimivad eri tasanditel: nt Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab vajadust vältida tõkete loomist jõgede looduslikele voolusängidele üleujutuste vähendamise püüdlustes, ning innustab esitama ulatuslikumaid mõjuhinnanguid seoses vee looduslike vooluteede sulgemisega;

22.   rõhutab metsade osa veeringluses ning metsade, rohumaade ja üles haritud maa tasakaalustatud vahekorra tähtsust säästva veemajanduse jaoks; rõhutab eelkõige kõrge viljakusega muldade ja kohandatud külvikorra rolli; hoiatab, et suurenev maakasutus ohustab põllumajandust, toiduvarusid ja säästvat veemajandust;

23.   juhib tähelepanu, et kõrbestumine on tihedalt seotud metsamajandusega; nõuab tungivalt, et suuremal määral kasutataks ära metsastamist, et piirata ja leevendada äärmuslikku pinnase- ja põhjavee voolu ning võidelda mulla viljakuse languse ja erosiooni vastu;

24.   soovitab ühenduse kodanikukaitse süsteemis sätestada sekkumine äärmuslikust põuast tingitud kriisiolukordades;

25.   rõhutab kogu ELi ulatuses kättesaadava põhjavee koguse ja selle kasutamise eeskirjade ümberhindamise tähtsust, mille peamine eesmärk oleks põhjavee varude ratsionaalse kasutamise tagamine vastavalt asjaomase riigi vajadustele;

26.   märgib, et teatises ei käsitleta mitmetes piirkondades heitveepuhastuse puudumisest tulenevaid probleeme;

27.   rõhutab, et ei tohi unustada põhjaveevarude kaitsmise vajadust, kui need tahetakse kaasata üldisse veemajandussüsteemi;

28.   palub nõukogul, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel võtta teatises arutluse all olnud küsimusi arvesse muude eri valdkondade poliitikas, et vältida veevarude kaitse puhul soovitule vastupidist mõju;

29.   rõhutab, et ülemaailmne kogemus tõendab, et jõgede ümbersuunamine kahjustab pöördumatult ökoloogilisi ja hüdromorfoloogilisi tingimusi ning see võib tähendada, et inimesed peavad oma kodudest lahkuma ja et ettevõtted tuleb ümber paigutada, mis kahjustab sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust; palub liikmesriikidel hoiduda oma vesikondade tingimuste igasugusest halvendamisest ja austada täiel määral veepoliitika raamdirektiivi artiklites 1 ja 4 esitatud nõudeid ning palub, et komisjon rahastaks ELi vahenditest üksnes projekte, mille läbiviimisel järgitakse kõnealuseid nõudeid täies ulatuses;

30.   nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks viivitamatult vastu otsuse ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005)0108), et parandada nõuete ja toetuskõlblike juhtude määratlust, sealhulgas põuajuhtumite puhul, ja leevendada seega loodusõnnetusest põhjustatud kahjusid tulemuslikumalt, paindlikumalt ja kiiremini, arvestades ka seda, et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu juba 18. mail 2006(4) ;

31.   tunneb heameelt asjaolu üle, et veepuudusele ja põuale reageerides peab komisjon esmatähtsaks vee säästmist; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon tagaks, et struktuurifondide kasutamine ei oleks kõnealuse prioriteediga vastuolus, kaasaks jätkusuutliku veemajanduse kriteeriumina, mida projektide läbiviimisel järgida tuleb, ning koguks tõendeid piirkondlike ja kohalike asutuste veesäästu kasutamise kohta ning veepoliitika raamdirektiivi nõuete täiel määral täitmise kohta nende poolt, enne kui neile eraldatakse struktuurifondidest rahalisi vahendeid;

32.   peab vajalikuks piirkondade- ja riikidevahelise koostöö juurutamist vooluveekogude integreeritud haldamiseks juhul, kui vooluveekogu läbib rohkem kui ühte liikmesriiki, eelkõige seoses põllumajandusega;

33.   tuletab meelde, et ELis kaotatakse vee ebaefektiivse kasutamise tõttu ligikaudu 20 % veest; rõhutab ulatuslike investeeringute vajadust, et saavutada tehnilisi edusamme kõigis majandusharudes (keskendudes kõige intensiivsemale veetarbimisele ja harudele, kus vee kokkuhoiu potentsiaal on suurim); märgib, et kehv vee majandamine on veepuudust mõjutavaks probleemiks ja võib omada halvemaid tagajärgi põuaperioodil, kuid ei põhjusta seda, kuna põud on loodusnähtus;

34.   arvestades, et põua ja veepuuduse probleem on tihedalt seotud pillava veekasutusega seonduva probleemidekompleksiga, teeb komisjonile ettepaneku võtta säästlik veekasutus ELi vahenditest antavate subsiidiumide saamise üheks eeltingimuseks;

35.   innustab ELi toetama vee ja energia tarbimist vähendavaid tehnoloogiaid, parimaid lahendusi ja uuendusi, mille eesmärk on ühtlasi edendada ka vee efektiivset kasutamist;

36.   pidades meeles, et lekkekaod ühisveevarustusvõrgus linnakeskustes võivad ületada 50 %, palub komisjonil uurida linnade võrgustiku loomise edendamise võimalust, et innustada säästlikku veekasutust eesmärgiga vahetada häid tavasid, nagu korduvkasutus, säästev ja efektiivsem veekasutus ja ühiste näidispilootprojektide teostamine; samuti palub kohalikel ametiasutustel parandada vee jaotusvõrke, mis on amortiseerunud;

37.   rõhutab, et 40 % ELis kasutatavast veest oleks võimalik säästa; nõuab, et võetaks konkreetseid meetmeid ja juurutataks rahalisi stiimuleid, mis toetaksid efektiivset ja säästvat veekasutust; samuti nõuab laiaulatuslikku mõõdikute paigaldamist vee tarbimise mõõtmiseks eesmärgiga innustada säästmist, korduvkasutust ja tõhusat ning mõistlikku veekasutust; innustab kõige enam mõjutatud liikmesriike kasutama osa oma struktuurifondide vahenditest veekasutuse ja vee kokkuhoiu parandamise projektidele; innustab vesikonda haldavaid ametiasutusi koostama kulutasuvuse analüüsi alternatiivsete veemajandamise meetmete kohta kõigis sektorites;

38.   rõhutab vee raiskamise vastu võitlemise ja tasakaalustatud veekasutuse vajadust eelkõige korduvkasutuse kaudu, pidades meeles selle mitmekülgset väärtust: bioloogilist, sotsiaalset, keskkondlikku, sümboolset, kultuurilist ja maastiku ning turismiga seonduvat;

39.   tuletab meelde, et veepoliitika raamdirektiivi artikli 9 lõikes 1 sätestatakse, et "Liikmesriigid võtavad arvesse veevarustusteenuste kulude […] põhimõtet […] ning [järgivad] eelkõige põhimõtet, et saastaja maksab" ja tagavad 2010. aastaks, et "veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt [ja] veekasutuse eri valdkonnad […] annavad piisava panuse veevarustusteenuste kulude katmisse";

40.   on arvamusel, et kuigi veemajanduse poliitika peab rajanema põhimõttel, et saastaja maksab, peaks sellega kaasnema meetmed, mis teevad lõpu vigastest seadmetest ja ebasobivatest põllukultuuridest ning maaharimissüsteemidest tingitud olulistele kadudele;

41.   rõhutab, et mõnes riigis oleks põllumajanduse sektoris efektiivsema veekasutuse saavutamise valdkonnas võimalik veel suuri edusamme teha; loodab, et ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolli" raames võetakse seda probleemi arvesse ja esitatakse konkreetsete meetmete võtmiseks ettepanekuid, mis toetaksid vee säästvamat kasutust parimate olemasolevate tavade ja tehnoloogiate rakendamisega, eriti maapiirkondade arengu edendamist ergutavate stiimulite abil nõuetele vastavuse tagamise, "saastaja maksab" ja "kasutaja maksab" põhimõtete kohaldamise ning maaelu arengu programmide kaudu; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks toetama veemajandust parandavaid meetmeid põllumajanduses, edendades niisutussüsteemide kaasajastamist veetarbimise vähendamiseks ja ergutades selle valdkonna teadusuuringuid;

42.   rõhutab ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames keskkonnaprogrammide rolli soodustuste kehtestamisel veevarude säästmist ja puhtust kaitsvatele põllumajanduslikele tavadele;

43.   rõhutab asjaolu, et biokütuste tootmine kergitab nõudlust suurte veekoguste järele, ning rõhutab vajadust kontrollida pingsalt biokütuste kasutamise mõju ja vaadata korrapäraselt läbi Euroopa Liidu ja riiklikud biokütuste poliitikad;

44.   juhib tähelepanu asjaolule, et peamised veekasutajad (nagu energiatootjad) ei tarbi vett ära, vaid lasevad vee pärast oma protsessides kasutamist veeringlusesse tagasi; rõhutab, et seda tehes on neil tugev mõju pinnavee kättesaadavusele, ökosüsteemidele ja rahva tervisele vee temperatuuri tõstmise tõttu; rõhutab vajadust võtta neid mõjusid arvesse;

45.   tuletab meelde, et kui ELis tuleb veekasutust olulisel määral vähendada, siis on selles tähtis roll täita ka tarbijatel; kutsub seetõttu ELi üles algatama avalikku kampaaniat, et suurendada kodanike teadlikkust veeproblemaatika küsimuses ja toetada neid konkreetsete sammude astumisel;

46.   juhib komisjoni tähelepanu sellele, et tõhus vee hinnapoliitika kavandamine, mis kajastab vee tõelist väärtust, võib innustada tarbijaid olema oma veekasutuses kokkuhoidlikumad;

47.   rõhutab piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaalukat rolli teadlikkuse tõstmise kampaaniates ja koolitustegevuse korraldamises;

48.   kutsub komisjoni ning liikmesriikide piirkondi ja linnu üles edendama ELis vett säästvate käitumistavade arendamist vihmavee kogumise edendamise ja vee säästmise osas elanikkonna teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamise teel, näiteks sobivate koolitusprogrammide kaudu; palub komisjonil edendada vee säästmiseks (kaasa arvatud vihma- ja heitvee puhastamine), tõhusa veekasutuse suurendamiseks ja põuariski ohjamiseks võetavate meetmete osas parimate tavade vahetamist piirkondade, linnade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;

49.   peab vajalikuks edendada tootjatele suunatud teabe-, teadlikkuse ja koolituskampaaniaid, et aidata aktiivselt kaasa veevarude säästvale majandamisele;

50.   on arvamusel, et toodete veetarbimise märgistussüsteem, mis on juba olemas energiatõhususe kohta, oleks sobiv vahend säästlikuma veetarbimise saavutamiseks, kuid rõhutab, et:

   a) niisugune süsteem peaks olema vabatahtlik ja
   b) olemasolevaid märgistusi ja märgistusskeeme tuleks tarbijate liigse teabega segadusse ajamise vältimiseks arvesse võtta;

51.   nõuab tungivalt, et vee tõhusa kasutamise kriteeriumid peaksid võimaluse korral muutuma hoonete ehitusstandardite osaks;

52.   ergutab kõiki pooli arendama välja jätkusuutliku veemajanduse vabatahtliku märgistamissüsteemi ja koostama vabatahtlikud vee kokkuhoiu programmid eri majandusharudes (nagu põllumajandus, turism, tootmine);

53.   on seisukohal, et vesi peab jääma avalikuks hüveks ja riikide suveräänsuse põhielemendiks, mis peaks olema kõigile kättesaadav õiglase nn sotsiaalse ja keskkonnahinnaga, võttes eelkõige arvesse iga riigi konkreetset olukorda ja erinevaid olemasolevaid põllumajandussüsteeme ning põllumajanduse sotsiaalset rolli;

54.   palub komisjonil kaaluda 2009. aastal katseprojekti rahastamist, mille eesmärk on Euroopas kõrbestumist ja steppide tekkimist vältivate meetmete väljatöötamist käsitlevate uurimuste teostamine, jälgimine ja kontrollimine, seega ka kahjude ärahoidmine erosiooni, tuulekande, põllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas ja mullakaitse parandamine ning mulla viljakuse ja selle võime suurendamine juhtida vett ja sekvestreerida süsinikku; kinnitab usaldusväärsete ja läbipaistvate andmete kogumise tähtsust tõeliselt tõhusa poliitika jaoks;

55.   tervitab Euroopa põuavaatlussüsteemi ja varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamist; rõhutab selle peamisi eesmärke, eelarvet ja kavandamist käsitleva laiendatud arutelu tähtsust;

56.   palub komisjonil toetada Euroopa põuavaatluskeskuse tegevuse alustamist Euroopa Keskkonnaagentuuri raames ning rõhutab, et see peaks töötama üleriigiliste andmete täiendamise suunas piirkondliku ja kohapealse sesoonse standardteabega sademete ja sektoriülese veetarbimise kohta, et toetada usaldusväärsete strateegiliste otsuste langetamist;

57.   rõhutab huumuserikka mulla, kohandatud külvikordade süsteemi ning metsa, rohumaa ja viljelusmaa tasakaalustatud suhte olulisust säästlikuks veemajanduseks; hoiatab, et kasvav maakasutamine kujutab endast ohtu põllumajandusele, toiduainetega kindlustatusele ja säästlikule veemajandusele; hoiatab, et kasvav maakasutamine kujutab endast ohtu põllumajandusele, toiduainetega kindlustatusele ja säästlikule veemajandusele;

58.   kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike tsüklilistest põudadest ja tulekahjudest mõjutatud piirkondade metsa uuendamisel, mis põhineb nende biokliima ja ökoloogilise eripära austamisel, ning loodab, et maapiirkondade ja linnamaastike rehabilitatsiooni käsitletakse tähtsa küsimusena, võttes asjakohaselt arvesse kohalikku eripära;

59.   on seisukohal, et veepuudus ja tsüklilised põuad on muutnud tulekahjud sagedasemaks ja laastavamaks, suurendades mitmete liikide haavatavust ja hävimisohtu, mis on iseloomulikud Lõuna-Euroopa riikide metsadele, mis sageli kujutavad endast nende riikide peamist loodusvara;

60.   rõhutab, et Euroopa põllumajandusmudeli kavandamisel tuleks arvesse võtta kõige sagedasemaid ja teravamaid keskkonnaohte, samuti veepuudust ja põuda ning et sellega seoses peaks tulemuslik kriisiohjamismehhanism kujutama endast Euroopa ühise põllumajanduspoliitika olulist osa;

61.   on seisukohal, et metsade ja põllumajandusliku tootmise keskkonnaalane väärtus tuleb ümber hinnata kliimamuutuse kontekstis, kus on äärmiselt oluline tasakaalustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine metsaga kaetuse suurendamisega, mille panust süsiniku talletajana tuleb arvesse võtta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud kõikides poliitikavaldkondades;

62.   toetab komisjoni pingutusi jätkata veepuuduse ja põua probleemide esiletõstmist rahvusvahelisel tasandil eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni kaudu;

63.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(2) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 430.
(3) ELT C 297E, 7.12.2006, lk 363.
(4) ELT C 297E, 7.12.2006, lk 331.

Viimane päevakajastamine: 23. juuli 2009Õigusalane teave