Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eelkõige selle artiklit 86, ja statuudi jõustumist 1. juulil 2002;

–   võttes arvesse Rooma statuudi ratifitseerimist Uganda poolt 14. juunil 2002;

–   võttes arvesse seda, et Uganda president Yoweri Museveni andis Jumala Vastupanuarmee (Lord's Resistance Army ehk LRA) tegevust puudutava juhtumi käsitlemise 2003. aastal üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, mis oli esimene kord alates kohtu asutamisest, mil osalisriik andis juhtumi arutamise üle sellele kohtule;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri 29. juuli 2004. aasta otsust alustada uurimine seoses olukorraga Põhja-Ugandas;

–   võttes arvesse, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus tegi 8. juulil 2005 Joseph Kony vahistamismääruse, mida muudeti 27. septembril 2005 (Nr ICC-02/04-01/05-53);

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000(1) , mida on muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis allkirjastatud koostöölepingu muutmise lepinguga(2) ("Cotonou leping"), eriti selle artiklit 8 poliitilise dialoogi kohta ja artikli 11 lõiget 6 rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tugevdamise kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsust 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega,(3) ja oma 9. aprilli 2002. aasta seisukohta Euroopa teabekeskuste võrgustiku kohta(4) ;

–   võttes arvesse nõukogu 8. mai 2003. aasta otsust 2003/335/JSK genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutuselevõtmise kohta(5) ja oma 17. detsembri 2002. aasta seisukohta sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimise ja nende eest kohtu alla andmise kohta(6) ;

–   võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühist seisukohta 2003/444/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta(7) ja nõukogu tegevuskava kõnealuse ühise seisukoha täitmise jälgimise kohta;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja ELi vahel 10. aprillil 2006 alla kirjutatud koostöö ja abistamise lepingut, mis jõustus 1. mail 2006(8) ;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. juuni 2008. aasta lisaaruannet laste olukorra kohta Uganda relvakonfliktis;

–   võttes arvesse ELi inimõigusi käsitlevaid 2003. aasta suuniseid laste olukorra kohta relvakonfliktides;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 22. mai 2008. aasta resolutsiooni Sudaani ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta(9) , 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumise kohta Ugandas(10) ning 6. juuli 2000. aasta resolutsiooni laste röövimise kohta Jumala Vastupanuarmee (LRA) poolt(11) ;

–   võttes arvesse Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi välismaiste varade kontrolli ameti (Office of Foreign Assets Control – OFAC) 28. augusti 2008. aasta otsust, millega kehtestati uued sanktsioonid Joseph Kony suhtes, kandes ta musta nimekirja "Specially Designated Nationals (SDN)";

–   võttes arvesse arvamuste vahetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta Euroopa Parlamendi arengukomisjoni 15. septembri 2008. aasta koosolekul;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 91 ja artikli 90 lõiget 4,

A.   arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus tegi 2005. aasta juulis LRA ülemjuhataja Joseph Kony vahistamismääruse, mis sisaldas 33 süüdistuse punkti väidetavate inimsusevastaste ja sõjakuritegude kohta ning mida muudeti 2005. aasta septembris; arvestades, et vahistamismäärused anti välja ka teiste LRA juhtide, sealhulgas Vincent Otti, Okot Odhiambo ja Domic Ongweni kohta;

B.   arvestades, et Joseph Kony vastu esitatud 33-st süüdistuse punktist 12 hõlmavad süüdistusi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas süüdistusi mõrvas, vägistamises, orjastamises, seksuaalses orjastamises ja ebainimlikes tegudes, millega põhjustati tõsiseid kehavigastusi ja kannatusi, ning 21 süüdistust sõjakuritegudes, sealhulgas süüdistusi mõrvas, tsiviilelanike julmas kohtlemises, rünnaku tahtlikus suunamises tsiviilelanikkonna vastu, laste vägistamise õhutamises ja sundvärbamises;

C.   arvestades, et LRA on võidelnud selles piirkonnas alates 1986. aastast näiliselt Uganda valitsuse vastu;

D.   arvestades, et relvastatud mäss Põhja-Ugandas on kestnud alates 1986. aastast ja praegu jätkub see LRA nimel;

E.   arvestades, et Uganda valitsus ja LRA sõlmisid 2006. aasta augustis vaenutegevuse peatamise kokkuleppe;

F.   arvestades, et vägivalla haripunktis Põhja-Ugandas 2005. aastal oli ligikaudu 1,6 miljonit inimest sunnitud ümber asuma ja elama riigisiseselt ümberasustatute laagrites ning et kümned tuhanded lapsed pidid magama igal öösel oma turvalisuse tagamiseks linnades asuvates keskustes; arvestades, et kuigi alates 2006. aastast võisid pooled riigisiseselt ümberasustatud isikud kodudesse või kodu lähedale tagasi pöörduda, on lõpliku rahukokkuleppe puudumisel paljude tagasi minna mitte soovivate riigisiseselt ümberasustatud isikute olukord kriitiline;

G.   arvestades, et selle konflikti tagajärjed on hukatuslikud, olles toonud kaasa rohkem kui 20 000 lapse röövimise ja põhjustanud tohutuid inimlikke kannatusi, eelkõige tsiviilelanike hulgas, samuti jämedaid inimõiguste rikkumisi, elanikkonna ulatuslikku ümberasustamist ja sotsiaalsete ning majandusstruktuuride kokkuvarisemist, ning annavad alust sügavaks mureks; arvestades, et laste röövimine ja nende seksiorjade või võitlejatena kasutamine on sõjakuritegu ja inimsusevastane kuritegu;

H.   arvestades, et ainuüksi 2008. aastal pani LRA väidetavalt toime 200 kuni 300 röövimist Kesk-Aafrika Vabariigis, Lõuna-Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV), rakendades seega vägivalda ohvrite uue põlvkonna peal;

I.   arvestades, et LRA ründas 2008. aasta juulis Nabangas Sudaani Vabastusarmeed ja surmas umbes 20 sõdurit;

J.   arvestades, et Joseph Kony on korduvalt keeldunud tulemast Jubasse ja on siiani keeldunud kirjutamast alla lõplikule rahulepingule, kuni ühine kontaktrühm ei ole lahendanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt välja antud vahistamismääruste ja muude lepingus sisalduvate küsimustega seonduvat; arvestades, et lõpliku rahulepingu üle pidas läbirääkimisi ÜRO Julgeolekunõukogu erisaadik LRA-st mõjutatud piirkondade jaoks, Mosambiigi endine president Joaquim Chissano;

K.   arvestades, et Joseph Kony kasutas hingetõmbeaega rahuprotsessi käigus LRA jõudude ümbergrupeerimiseks ja ümberkorraldamiseks Kongo DV-s;

L.   arvestades, et osalisriikide suutmatuse tõttu Konyt ja muid LRA juhte vahistada tugevdab LRA praegu oma jõudusid inimröövide teel;

M.   arvestades, et LRA röövis ÜRO lastekaitsefondi (UNICEFi) andmeil väidetavalt 2008. aasta septembris Kiliwa ja Duru linnas Kongo DV-s 90 Kongo kooliõpilast ja ründas paljusid muid sihtpunkte, põhjustades piirkonnas ulatuslikku ümberasumist;

N.   arvestades, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on oluline roll raskete kuritegude ärahoidmisel ja piiramisel tema jurisdiktsiooni all kuuluvates valdkondades ja ta on oluline vahend rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste järgimise edendamisel, toetades seeläbi vabadust, turvalisust, õiglust ja õigusriiki ja aidates hoida rahu ning tugevdada rahvusvahelist julgeolekut;

O.   arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni all on rahvusvahelisele üldsusele kõige enam muret tekitavaid tõsised kuriteod, eelkõige pärast 1. juulit 2002 sooritatud genotsiid, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod;

P.   arvestades, et riigid on võtnud endale kohustuse esitada oma riikliku jurisdiktsiooni kohaselt selliste kuritegude eest süüdistused ja toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sekkumist, kui riigid ei suuda oma kohustusi täita;

Q.   arvestades, et Rooma statuudi on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Tšehhi Vabariik;

R.   arvestades, et ELi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahel sõlmitud eespool nimetatud koostöölepingu kohaselt leppisid kokkuleppe osalised kõnealuse koostöö ja abistamise kohustuse täitmise hõlbustamiseks muu hulgas kokku, et luuakse vajalikud korrapärased sidemed Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja kõnealuse kohtu ELi teabekeskuse vahel;

S.   arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peaksid igati pingutama selle nimel, et tagada võimalikult suure arvu riikide osalemise Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuses, pidades seda eesmärki silmas läbirääkimistel (nii kahe- kui mitmepoolsetel) ja poliitilises dialoogis kolmandate riikide ning piirkondlike organisatsioonidega;

T.   arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevus tuleks süvalaiendada ELi välissuhetesse ja Rooma statuudi ratifitseerimine ning rakendamine tuleks tõstatada inimõiguste üle peetavates ja poliitilistes dialoogides (eelkõige tippkohtumistel ja kõrgetasemelistel kohtumistel) kolmandate riikidega, sealhulgas arengukoostöö raames, nt Cotonou lepingu raamistikus,

1.   kutsub Uganda valitsust ja naaberriikide valitsusi, eelkõige Kongo DV valitsust üles tegema igakülgset koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seoses selle teostatavate uurimiste ja kohtu alla andmistega; nõuab eelkõige koostööd Joseph Kony ja teiste kohtu poolt süüdistuse saanute viivitamatuks vahistamiseks ja üleandmiseks;

2.   taunib sügavalt jõupingutuste peatamist Joseph Kony ja teiste Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt süüdistatavate isikute vahistamise edendamiseks; tuletab Uganda valitsusele meelde, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriigina on tal kohustus teha Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga igakülgset koostööd;

3.   märgib, et Rooma statuudiga nähakse ette, et kui isikud on Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud, võib Uganda valitsus taotleda nende kohtuasjade üleandmist Uganda kohtutele, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus leiab, et Uganda kohtud on suutelised ja valmis vahistamismäärustes nimetatud kahtlusaluste tegevust tõeliselt uurima ja kohtulikult menetlema;

4.   nõuab tungivalt, et Uganda valitsus hoiduks sõlmimast LRA-ga rahvusvahelisest õigusest kõrvale hoidmist võimaldavaid kokkuleppeid;

5.   nõuab, et ELi liikmesriigid, Aafrika Liit ja eelkõige Uganda naaberriigid pööraksid jätkuvalt tähelepanu vahistamismääruste täitmisele;

6.   nõuab kõigi LRA poolt röövitud isikute, eelkõige laste, kelle puhul on oht, et nad satuvad seksiorjadeks või sunnitakse LRA eest võitlema, tingimusteta ja kohest vabastamist;

7.   kutsub rahvusvahelist üldsust üles uurima LRA väidetavaid kuritarvitusi Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo DV-s ja Lõuna-Sudaanis ning ÜRO poolt teostatud avalikustamata uurimisi Kesk-Aafrika Vabariigis toimunud kuritarvituste kohta ning avalikustama nende tulemused;

8.   kutsub piirkonna riikide valitsusi, ÜRO missiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC) ja rahukõneluste rahvusvaheliste vaatlejate valitsusi üles jälgima ja avalikustama LRA liikumist, valvates tähelepanelikult piirkondade piire ja jälgides relvade ning muu varustuse LRA-le toimetamist ja keelustades selle; nõuab tulemuslike kavade väljatöötamist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruste täitmiseks, minimeerides samas tsiviilelanike elude ohtu seadmist ning kasutamata liigset jõudu, sealhulgas MONUC-i rakendades;

9.   kutsub ELi liikmesriike, eelkõige Uganda ja Juba rahuprotsessi kaasatud riike, üles kooskõlastama oma tegevust piirkondlike valitsuste ja ÜRO sekretariaadi ning rahuvalvejõududega, et täita Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt LRA juhtide suhtes välja antud vahistamismäärused;

10.   juhib tähelepanu asjaolule, et õiguse kehtestamine on ELi ja Aafrika Liidu ühine eesmärk;

11.   tuletab meelde, et osalisriigid on võtnud endale Rooma statuudiga kohustuse teha lõpp karistamatusele rahvusvahelisele üldsusele kõige enam muret tekitavate tõsiste kuritegude osas ja aidata kaasa selliste kuritegude ärahoidmisele; usub kindlalt, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja ajutised kohtud aitavad kaasa lepitus- ja rahuprotsessile;

12.   on mures, et ei tehta selgepiirilisi jõupingutusi rahvusvahelise abi LRA kätte sattumise vältimiseks, mis võimaldab Joseph Konyl uuesti relvastuda; nõuab LRA tarnevõrgustike läbilõikamist; kutsub Sudaani valitsust üles lõpetama LRA rahaline ja sõjaline toetamine;

13.   kutsub ELi ja rahvusvahelisi abiandjaid üles toetama endiste LRA võitlejate desarmeerimist, demobiliseerimist ja taasintegreerimist, riigisiseselt ümberasustatud isikute tagasipöördumist ja ohvritele valuraha maksmist;

14.   tervitab tihedaid ja regulaarseid sidemeid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kõrgemate ametnike ja ELi vahel; märgib ELi tugevat toetust Rooma statuudis osalemisele ja selle rakendamisele; rõhutab, et ELi juhtroll on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu mandaadi täideviimiseks oluline;

15.   usub kindlalt, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus aitab pikemas perspektiivis kaasa uute julmuste ärahoidmisele; juhib tähelepanu sellele, et suutmatus Joseph Konyt vahistada on toonud kaasa julmuste ja inimõiguste rikkumise jätkumise; rõhutab, et rahu ja lepitust ei ole ohvrite õiguste tagamiseta võimalik saavutada;

16.   soovitab AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel jälgida tähelepanelikult olukorda Põhja-Ugandas ja inimõiguste rikkumisi LRA poolt;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi eriesindajale Ida-Aafrika järvede piirkonnas, ELi eriesindajale Aafrika Liidus, Uganda valitsusele, ELi liikmesriikide valitsustele ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele, Aafrika Liidu institutsioonidele ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27. (3) EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1. (4) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 130. (5) ELT L 118, 14.5.2003, lk 12. (6) ELT C 31 E, 5.2.2004, lk 83. (7) ELT L 150, 18.6.2003, lk 67. (8) ELT L 115, 28.4.2006, lk 50. (9) Vastu võetud tekst, P6_TA(2008)0238. (10) ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 879. (11) ELT C 121, 24.4.2001, lk 401.