Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2105(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0495/2008

Esitatud tekstid :

A6-0495/2008

Arutelud :

PV 04/02/2009 - 3
CRE 04/02/2009 - 3

Hääletused :

PV 04/02/2009 - 5.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0042

Vastuvõetud tekstid
PDF 337kWORD 201k
Kolmapäev, 4. veebruar 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks
P6_TA(2009)0042A6-0495/2008
Resolutsioon
 Lisa
 Lisa

Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2009. aasta resolutsioon "2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks" kohta (2008/2105(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 175 kohaselt vastu võetud parlamendi 25. aprilli 2007. aasta otsust, millega moodustatakse kliimamuutuste ajutine komisjon(1) ;

–   võttes arvesse ELi kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide positiivset panust võitlusse kliimamuutuse vastu mitmes erinevas poliitikavaldkonnas (A lisa) ning oma resolutsioone kliimamuutuse kohta, eelkõige neid, mis on vastu võetud parlamendi praegusel kuuendal ametiajal (B lisa);

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ülemaailmse kliimamuutuse piiramise kohta 2 Celsiuse kraadiga: edasine tegevuskäik Bali kliimamuutuse konverentsiks ja järgnevateks aastateks (COP 13 ja COP/MOP 3)(2) ;

–   võttes arvesse oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Bali kliimamuutuse konverentsi (COP 13 ja COP/MOC 3) tulemuste kohta(3) ;

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni komisjoni rohelise raamatu "Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks" kohta(4) ;

–   võttes arvesse oma 21. mai 2008. aasta resolutsiooni kliimamuutuste teaduslike faktide kohta: tulemused ja soovitused otsuste tegemiseks(5) ;

–   võttes arvesse oma 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel(6) ;

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 14. konverentsi (COP 14) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste neljandat konverentsi (COP/MOP 4), mis toimub Poolas Poznanis 1.–12. detsembril 2008;

–   võttes arvesse 12. ja 13. juunil 2008 toimunud kodanike foorumit kliimamuutuste teemal;

–   võttes arvesse 20. ja 21. novembril 2008 toimunud Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide ühiskohtumist, mille teemaks oli energia ja säästev areng;

–   võttes arvesse Eurobaromeetri eriuuringu nr 300 tulemusi eurooplaste suhtumise kohta kliimamuutusesse;

–   võttes arvesse kliimamuutuste ajutise komisjoni avalikke kuulamisi ja arvamuste vahetusi kliimamuutuste teemal kõrgelseisvate isikutega ning delegatsioonide visiitide tulemusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kliimamuutuste ajutise komisjoni raportit (A6-0495/2008),

Poliitilised suunised

A.   arvestades, et looduse ja inimkonna kaitsmine on ülesanne, mis läheb üle ühelt põlvkonnalt teisele;

B.   arvestades, et globaalset soojenemist ja kliimamuutust peetakse praegu väga tõsiseks, kiireloomuliseks ja inimtegevusest tingitud ohuks ;

C.   arvestades, et Euroopa Parlamendi eelkõige praeguse kuuenda ametiaja jooksul tehtud töö kliimamuutuse alal kujutab endast ideede allikat ja tegutsemisjuhist, et töötada välja ELi integreeritud kliimakaitsepoliitika ning leida viis, kuidas ühendada kliimamuutus jätkusuutliku majanduskasvuga;

D.   arvestades, et Lissaboni lepingus on selgelt sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid ja pädevus kliimamuutuse valdkonnas ja kui leping ratifitseeritakse, tugevdab see liidu rolli säästva arengu edendamisel ja kliimamuutuse vastases võitluses;

E.   arvestades, et Euroopa Liidu kui arenenud riikide liidu eriline vastutus hõlmab identiteeti loovat juhtrolli rahvusvahelises võitluses globaalse soojenemise vastu ning Euroopa kodanike suhtes kohustust keskpika ja pika perspektiiviga kliimakaitse eesmärke mitte üksnes sõnastada, vaid neid kaugelenägelike poliitiliste meetmete ja arenguriikidega peetava poliitilise dialoogi kaudu ka saavutada;

F.   arvestades, et Euroopa Liidu peamine eesmärk nii tema sisepoliitikat kui ka välissuhteid silmas pidades on inimõigustest kinni pidamise edendamine, ning eelkõige arvestades, et Euroopa Liit tunnustab õigust elule, julgeolekule, tervishoiule, haridusele ja keskkonnakaitsele kui põhiõigusi ning samuti kliimamuutuse suhtes eriti haavatavate isikute, sealhulgas naiste, laste, eakate ja puuetega inimeste kaitset;

G.   arvestades, et Euroopa kodanike praegused, aga ka järgnevad parlamentaarsed esindajad peaksid juhinduma nendest kliimapoliitilistest põhimõtetest nagu ka säästvuse, põlvkondade ja inimeste vahelise sotsiaalse vastutuse ja õigluse põhimõtetest ega tohiks järele anda vajalike kliimakaitse eesmärkide elluviimisel;

H.   arvestades, et seoses maakeral elu kindlustava süsteemiga seisab inimkonna ees kahekordne väljakutse, st kliimamuutus ning paljude kõige tähtsamate ökosüsteemide liigne kasutamine ja hävitamine; arvestades, et kliimasüsteemi ja ökosüsteemide vahel on palju seoseid – eriti ookeanide ja maismaa ökosüsteemide võime siduda süsinikku – ja et kliimamuutusega saab tõhusalt võidelda ainult tervete ökosüsteemide kontekstis;

I.   arvestades, et kliimamuutusel on eriti kahjustav ja kulukas mõju teatavates piirkondades, nagu näiteks mäestiku- ja rannikualadel;

J.   arvestades, et kliimamuutuse mõju inimühiskondadele avaldub juba paljudes paikades, näiteks Sahelis, mida mõjutab tugevalt kõrbestumine, Bangladeshis, kus toimub korduvaid üleujutusi, teatavates Euroopa piirkondades ning mitmetel Vaikse ookeani saartel, mis vajuvad vee alla;

K.   arvestades, et kliimamuutus kujutab endast probleemi, mille jaoks ei ole olemas poliitilist terviklahendust, kuid olemasolevate võimaluste liitmine ja tõhususe järsk tõstmine majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades võivad kaasa aidata ressursside ja jaotusega seotud probleemi lahendamisele ning tasandada teed kolmandaks tööstusrevolutsiooniks;

L.   arvestades, et energia- ja kütusepuudusega toime tulemiseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid;

M.   arvestades, et Euroopa Keskkonnaagentuuri 2006. aasta andmeil langeb ELis energia tootmisele 30,9 % kasvuhoonegaaside üldheitest, transpordisektorile 19,4 %, kodumajapidamistele ja teenindussektorile 14,6 %, ehitusele ja tööstuslikule tootmisele 12,9 %, põllumajandusele 9,2 %, tööstuslikele protsessidele 8,1 % ja jäätmekäitlussektorile 2,9 % kõikidest heitkogustest ning ülejäänud heiteid tekitavad keemilised lahustid ja määramata põlemisprotsessid;

N.   arvestades, et paljud sektorid panustavad juba kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ning juba on kättesaadavad paljud kulutasuvad kliimamuutuse leevendamise võimalused ja tehnoloogiad tõhususe suurendamiseks, kuid nende ulatuslikku kasutust takistavad turulepääsu tõkked, bürokraatlikud raskused ja kõrged rahastamiskulud;

O.   arvestades, et kõige prioriteetsemad on meetmed, mis on mõeldud kasvuhoonegaasi vähendamiseks tootmises, maakasutuses ja jäätmekäitluses; arvestades siiski, et kliimamuutust ei ole võimalik vältida, vähendades heitkoguseid kõikides üksiksektorites; arvestades, et selle asemel tuleb probleemile läheneda süstemaatiliselt, et leida poliitikas valdkonnaüleseid lahendusteid ning saavutada sidusa õigusloome ja vältimatu muutusega kohandumise abil muudatusi tootmises, tarbimises, eluviisis ning kaubanduse struktuuris terves ühiskonnas;

Rahvusvaheline mõõde: 2012. aastale järgnev ajajärk, kliimaalane välispoliitika ja rahvusvaheline kaubandus

P.   arvestades, et 2012. aasta järgse kokkuleppe üle peetavaid läbirääkimisi, mida juhib ÜRO vastavalt Bali tegevuskavale, peetakse järgmistes põhivaldkondades: heitkoguste vähendamine ja uued siduvad vähendamiseesmärgid, kohanemismeetmed, metsade hävitamine ja degradeerumine, tehnoloogia areng leevendamis- ja kohanemismeetmeid silmas pidades, vajalikud rahastamisallikad ja lõpuks paindlike mehhanismide läbivaatamine vastavalt Kyoto protokolli käsitlevatele Marrakechi lepingutele;

Q.   arvestades, et Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) peaksid samuti olema tihedalt kaasatud leevendamise alastesse jõupingutustesse;

R.   arvestades, et 2012. aasta järgse kokkuleppe üle peetavad läbirääkimised tuleb 2009. aasta lõpus toimuval Kopenhaageni kliimakonverentsil (COP 15) lõpule viia, et vältida lünka esimese ja teise kohustuste perioodi vahel;

S.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu 2008. aasta märtsi kohtumisel rõhutati vajadust kiirendada Bali tegevuskava läbirääkimiste tempot, et sõlmida 2009. aastaks uus kliimamuutuse alane kokkulepe kooskõlas ELi seatud 2°C eesmärgiga;

T.   arvestades, et kliimamuutus võib teravdada rahvusvaheliste suhete konfliktipotentsiaali, näiteks kliimast ajendatud rände, üleujutustest ja rannajoone taandumisest tingitud territooriumi kaotuse tõttu, ning ressurssidest tulenevaid konflikte, mis tekivad piirivaidluste, haritava maa vähenemise või suureneva veepuuduse ja metsade hävitamise tõttu;

U.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu nõudis oma 2008. aasta märtsi kohtumisel, et komisjon koostaks kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete rahastamiseks ELi strateegia, mille eesmärk on heite vähendamine ja kliimamuutusega kohanemine koos teadus- ja arendustegevusega vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate väljatöötamiseks; arvestades, et moodsate keskkonnatehnoloogiate väljatöötamine ja siire on oluline eeldus selleks, et edukalt ellu viia heitkoguste globaalset vähendamist ja kohanemisstrateegiaid;

V.   arvestades, et leevendamise ja kohanemise jõupingutused on mõlemad erakordselt olulised; arvestades, et tööstusriigid kannavad kliimamuutuse eest ajaloolist vastutust; arvestades, et arenguriikide osa kliimamuutuses on väike, kuid siiski mõjutab see neid kõige rohkem; arvestades, et olemasolevad rahalised vahendid kliimamuutusega võitlemiseks on arenguriikides ebapiisavad ning neid tuleks oluliselt suurendada;

W.   arvestades, et tehnosiiret takistavad mure intellektuaalomandi õiguste kaitse pärast, nõrgad poliitilised institutsioonid ja õigusriigi põhimõtete puudumine ning üldine kapitali vähesus;

X.   arvestades, et WTO ei ole kliimamuutuse vastase võitlemise rahvusvahelisi meetmeid käsitlevate läbirääkimiste alternatiivne foorum ning et 2012. aasta järgse kokkuleppe eduka sõlmimiseta ei saa loota maailmakaubanduse panusele võitlusesse kliimamuutuse vastu;

Y.   arvestades, et ELi süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju hõlmab Euroopas tarbitud, kuid mujal toodetud kaupade tootmisest põhjustatud kasvuhoonegaase;

Energia

Z.   arvestades, et ülemaailmselt on nafta primaarenergia tarbimises umbes 35 % osakaaluga tähtsaim energiaallikas, järgnevad süsi 25 % ja maagaas 21 % osakaaluga; arvestades aga, et odava ja külluses leiduva fossiilenergia ajajärk on lõppemas;

AA.   arvestades, et vastavalt Eurostati andmetele pärines 2006. aastal ELi toornafta impordist Venemaalt 33,5%, Norrast 15,8% ja Araabia riikidest 27% ning arvestades, et ELi gaasi impordist tuli Venemaalt 42%, Norrast 24,2% ja Araabia riikidest 25,9%;

AB.   arvestades, et Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib 2030. aastaks maailma energiavajaduse suurenemist vähemalt 60 % võrra ning selle kasvava energiavajaduse taga on ka tärkava majandusega riigid;

AC.   arvestades, et energiaturgude arengud aitavad püüelda kliimaeesmärkide täitmise poole, sest turupõhine energiahindade tõus on oluline stiimul loodusvarade säästvaks kasutamiseks ja seega madalaks süsinikutarbimiseks;

AD.   arvestades, et kasvava energiavajaduse katmine üksnes fossiilkütustega on keskpikas ja pikas perspektiivis võimatu ning et järgmiste aastate investeerimisotsused hakkavad määrama eelseisvate aastakümnete energiasüsteemi ja energialiikide struktuuri;

AE.   arvestades, et kasvava energiavajaduse tõttu on vaja võtta mitmeid üksteist täiendavaid meetmeid, nagu fossiilkütustel töötavate elektrijaamade ja põhivõrkude hädatarvilik moderniseerimine, tõstmaks oluliselt üldist energiatõhusust, uute elektrijaamade ehitamine ja taastuvenergia kasutuse pidev laiendamine;

AF.   arvestades, et energiasääst on pikemas perspektiivis ressursside säästmisel ja seega ka kliimamuutuse vastu võitlemisel tasuvaim ja puhtaim viis, ning arvestades, et pühendunud ja püsivad jõupingutused ELi energiatõhususe tugevdamiseks viivad laialdaste struktuuriliste lahenduste leidmiseni kogu majanduses, sillutades nii teed keskkonnasäästlikule madala süsinikdioksiidi heitega majandusele;

AG.   arvestades, et tuumaenergia kasutamine – olenemata uraani kättesaadavusest – tõstatab endiselt küsimusi seoses tuumajäätmete ohutu lõppladustamisega ja tehnoloogia levikuga ebademokraatlikele riikidele;

AH.   arvestades, et rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projektist on saanud termotuumasünteesi kui ühe võimaliku uue energiaallika kapitalimahukas arenduskeskus ning et mis tahes panust energiaturgu võib eeldada üksnes ülipikas perspektiivis;

Biokütused

AI.   arvestades, et praegust biokütusepoliitikat tuleb näha ülemaailmses perspektiivis, kus on ühest küljest üha suurenev konkurents seoses tootliku maaga ning teisest küljest suurenev vajadus taastuvate energiaallikate järele, eriti transpordisektoris;

AJ.   arvestades, et biomassi tootmine energia ja kütuse saamise eesmärgil pakub paljudele arenguriikidele uusi majanduslikke võimalusi ja suurendab nende sõltumatust energia impordist, eeldusel, et kõnealune tootmine on säästev ja ei too kaasa näiteks monokultuuride tekkimist või konkurentsi toiduainete tootmisega;

AK.   arvestades, et paljude esimese põlvkonna biokütuste heite vähendamise potentsiaal on võrreldes tavakütustega olelusringi ulatusliku analüüsi põhjal osaliselt märgatavalt vähenenud ning arvestades, et siiani ei ole suudetud rahuldavalt lahendada selliseid küsimusi nagu säästvus, keskkonnamõju ja põllumaa kasutamine konkurentsis toiduainete tootmisega;

AL.   arvestades, et säästev biokütusepoliitika peaks olema suunatud sellele, et määrata kindlaks biokütuste tootmise säästvuskriteeriumid ning edendada ühtlasi ka teise põlvkonna biokütuste võimalikult kiiret arendamist;

AM.   arvestades, et naftatööstus rajab alles biokütuste vastava nõudluse korral laialdase vajaliku infrastruktuuri uute kütuste jaoks, kuid autotööstuses on siiski tehtud tehnoloogilisi edusamme, mis võimaldavad sõidukis paikneva sensori abil kindlaks teha bensiini ja biokütuse segu vahekorda, ning selle tehnilise lisavarustuse abil saavad ka vanemad sõidukid biokütust tankida, mis aitab kaasa kogu autopargi CO2 heite vähendamisele;

AN.   arvestades, et biokütuste potentsiaali on võimalik ära kasutada üksnes juhul, kui neid vaadeldakse osana säästvate transpordisüsteemide arendamisest, sealhulgas kõrge kütusesäästlikkusega sõidukite arendamine ja kasutamine;

Energiatõhusus

AO.   arvestades, et mitmel liikmesriigil puudub selge energiatõhususe strateegia;

AP.   arvestades, et liikmesriigid peaksid parandama ja laiendama energiatõhususe sertifikaatide kasutamist ning siduma soovitused finantsstiimulitega;

AQ.   arvestades, et vähenev energiatarbimine koos energiatõhususega üksikisiku ja ühenduse tasandil loob uue kaubanduse ja uued töökohad ning aitab võidelda energiapuuduse vastu;

AR.   arvestades, et 40 % energia lõpptarbimisest läheb ehitussektori arvele ja nii põhjustab hoonestatud keskkond 33 % kõikidest kasvuhoonegaaside heitkogustest;

AS.   arvestades, et hoonetel (elamud ning kommerts- ja avaliku sektori ehitised) on tohutu ja kulutõhus potentsiaal CO2 heite vähendamiseks soojusisolatsiooni ning kütte- ja jahutussüsteemide, elektri- ja ventilatsiooniseadmete moderniseerimise ning päikesekaitse paigaldamise teel;

AT.   arvestades, et passiivmajad ehk madala energiatarbega hooned on atraktiivsed, moodsad ja kulutõhusad;

AU.   arvestades, et üks ELi põhieesmärke on energiatarbimise kasvu eraldamine majanduskasvust, investeerides kõikide ühiskonnasektorite energiatõhususse;

AV.   arvestades, et on vaja arendada rahastamisvahendeid, eraldada vajalikud eelarvelised vahendid energiatõhususe parandamiseks ning pidevalt kontrollida elektri- ja elektroonikaseadmete tõhususstandardeid ja kohandada neid turu arengutega, ühtlasi on vaja standardeid laiendada suurtele tööstusseadmetele ning kaaluda seadmetel väljalülitusfunktsiooni kohustuslikuks muutmist;

Liikuvus ja logistika

AW.   arvestades, et transpordi kasvu ja üldise majanduskasvu vahelise seose katkestamine on ELi transpordipoliitika põhieesmärk, kuid sellest hoolimata on nõudlus transporditeenuste järele kasvanud kiiremini kui SKT ja transpordi heite juba niigi suur osakaal kasvuhoonegaaside heites ELis suureneb seetõttu edasi;

AX.   arvestades, et praegu langeb umbes üks kolmandik ELi energia lõpptarbimisest transpordi arvele ning transpordisektor sõltub peaaegu täielikult (97 % ulatuses) naftapõhistest kütustest (bensiin ja diislikütus);

AY.   arvestades, et ELi kasvuhoonegaaside heitkogused oleksid ajavahemikul 1990–2005 vähenenud 7,9 % asemel 14 % võrra, kui transpordisektor oleks saavutanud samasuguse vähendamise kui muud sektorid;

AZ.   arvestades, et 80 % Euroopa rahvastikust elab linnapiirkondades, kus tekitatakse 40 % transpordist lähtuvast koguheitest, kusjuures liiklusummikud, mis peamiselt koonduvad samuti linnapiirkondadesse, lähevad ELile maksma umbes 1 % SKTst;

BA.   arvestades, et liikuvus linnas on ühest küljest otseselt seotud individuaalse elukvaliteediga, aga teisest küljest langeb just linnades toimuva erasõidukite liikluse arvele oluline osa kasvuhoonegaaside heitest ning muudest keskkonnaprobleemidest, nagu õhureostus ja müra, ning selle asemel et edendada paljude kodanike elukvaliteeti, kahjustab erasõidukite liiklus seda mõnel juhul negatiivse tervisemõju tõttu märkimisväärselt;

BB.   arvestades, et pool kõigist ELi kodanike sooritatud sõitudest on lühemad kui 5 km;

BC.   arvestades, et igapäevases piirkondlikus liikluses ning tööle ja tagasi sõitmise puhul on 60  % autosõitudest ja 90 % rongisõitudest kuni 30 km pikkused;

BD.   arvestades, et ajavahemikul 2001–2006 on vähenenud kaubavedu raudteel ja veeteed mööda (vastavalt 18,6 protsendilt 17,7 protsendini ning 6,5 protsendilt 5,6 protsendini), samas kui maanteeveod on kasvanud (74,9 protsendilt 76,7 protsendini);

BE.   arvestades, et reisijate ja kaupade veetransport on üks kõige energiatõhusamaid transpordiliike ning kaupade osakaal, mille puhul ELis kasutatakse veetransporti, on ligikaudu 40 %;

BF.   arvestades, et hinnanguliselt moodustab siseveetranspordi energiakulu ühe tonni kauba ja kilomeetri kohta ühe kuuendiku maanteeveo energiakulust ja poole raudteeveo energiakulust;

BG.   arvestades, et liikmesriigid ei ole piisavalt kasutanud niisuguseid programme nagu Marco Polo ja NAIADES, et viia kaupade transport üle siseveeteedele ja meredele;

BH.   arvestades, et ülemerekaubandus kasvab ja laevaehitus liigub suuremate konteiner- ja reisilaevade suunas, mis tarbivad rohkem raskeõli ja saastavad seega keskkonda rohkem kui varem, samas ei osale rahvusvaheline laevandus rahvusvahelistes kliimamuutusega võitlemise alastes jõupingutustes;

BI.   arvestades, et Euroopa lennundussektori järkjärguline liberaliseerimine ja õigusliku reguleerimise piiramine läinud aastakümnel oli ühest küljest oluline eeldus Euroopa lennuliikluse dünaamiliseks arenguks, kui reisilennud ELi siseselt ajavahemikul 1995–2004 suurenesid 49 % võrra, kuid teisest küljest tõusid ka kogu lennundussektori CO2 heitkogused aastatel 1990–2005 79 % võrra;

BJ.   arvestades, et lennundussektori kasv suurendab jätkuvalt keskkonnamõju tehnilistest ja talitluslikest parandustest hoolimata, kuid arvestades, et siiani on toimunud vaid piiratud arutelu lennukimootorite siduvate heitnormide üle mootorite tehnoloogilise täiustamise eesmärgil ning puuduvad sellekohased uuringud rakendatavuse kohta;

BK.   arvestades, et komisjon ja liikmesriigid algatasid transpordisektori energiatõhususe parandamiseks ühise tehnoloogiaalgatuse "Puhas taevas", Ühtse Euroopa Taeva lennuliikluse juhtimissüsteemide alased teadusuuringud (SESAR), Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem (Galileo) ja ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) ning intelligentsete transpordisüsteemidega seotud uurimisprojektid;

BL.   arvestades, et lennutranspordi kaudu satuvad atmosfääri lisaks süsinikdioksiidile ka lämmastikoksiidid, veeaur, sulfaadid ja tahked süsinikuosakesed, mis rahvusvahelise kliimamuutuste tööühma (IPCC) hinnangute kohaselt suurendavad lennutranspordi heite üldmõju kaks kuni neli korda, kusjuures selles hinnangus ei võeta arvesse kiudpilvede tekke lisamõju;

BM.   arvestades, et äärepoolseimate piirkondade elanike ja majanduste liikuvus ja areng sõltuvad eriti õhutranspordist;

BN.   arvestades, et tuleks rõhutada, et pikaajalises perspektiivis kõige tõhusam transpordivahenditest põhjustatud heite vähendamise viis on vähendada transpordi mahu suurenemist tervikuna, muutes ühistranspordi sõiduautodele atraktiivsemaks alternatiiviks, suurendades raudteetranspordi mahtu ja tagades, et linna- ja infrastruktuuride planeerimisel võetakse arvesse tungivat vajadust vähendada sõiduautode kasutamist;

Turism ja kultuurimälestised

BO.   arvestades, et UNESCO maailma kultuuripärandi keskuse uuringu andmetel ohustab ühte kümnendikku kõikidest maailma kultuurimälestistest või maailma kultuurmaastikest kliimamuutuse toime;

BP.   arvestades, et Euroopa on ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel maailma tähtsaim turismipiirkond ja 2006. aastal oli kõikidest rahvusvahelistest turismi eesmärgil saabumistest 55 % puhul sihtkoht Euroopa;

BQ.   arvestades, et kliimamuutus võib põhjustada turismivoogude muutumist ning selliste muutustega kaasneks asjaomaste puhkusepiirkondade jaoks oluline majanduslik halvemus;

Tööstusheitmed

BR.   arvestades, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on ainulaadne vahend heitkoguste võimalikult suure tõhususega vähendamiseks ning see on eeskujuks sarnastele süsteemidele, mille ühitatavus tuleks siiski tagada;

BS.   arvestades, et tööstussektorid on kõige olulisemad Euroopa Ülemkogu seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisel ning et neid tuleks ergutada vähendama tööstuslikku kasvuhoonegaasi heidet veelgi, säilitades samal ajal konkurentsivõime;

BT.   arvestades, et puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse põhiidee, milleks on moodsate ja tõhusate tehnoloogiate levik, peaks praktikas toimima, arvestades, et puhta arengu mehhanism ja ühisrakendus peaksid piirduma kvaliteetprojektidega, millega tagatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste dokumenteeritud täiendav vähendamine;

Põllumajandus ja loomakasvatus

BU.   arvestades, et põllumajandustavade muutused, ELi keskkonnaalased õigusaktid ja ühise põllumajanduspoliitika viimased struktuurireformid seavad sihiks säästvuse ning toovad seega olemasolevate ressursside parema kasutamise teel kaudselt kaasa heitkoguste vähenemise;

BV.   arvestades, et põllumajandus on kasvuhoonegaaside allikas, kuid aitab samal ajal positiivselt kaasa kasvuhoonegaasi heite vähendamisele ning kannatab lisaks otseselt kliimamuutuse negatiivse mõju all, mis põhjustab Euroopa piirkondades erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;

BW.   arvestades, et loomasööda kasvatamine suurtel pindadel aitab oluliselt kaasa põllumajanduse kasvuhoonegaaside koguheitele;

BX.   arvestades, et põllumajanduses puuduvad spetsiifilised kliimakaitse eesmärgid – näiteks siduvad nõuded metaani ja lämmastikoksiidi heite vähendamiseks – nagu ka stiimulikavad, et ära kasutada juba olemasolevaid võimalusi heite vähendamiseks;

BY.   arvestades, et looduslähedane loomakasvatus tuleb suuresti kasuks keskkonnale, kuna seeläbi hooldatakse maastikku ja säilitatakse karjamaad, kulutades samas vähem energiat ja tekitades vähem heiteid;

BZ.   arvestades, et kariloomade arv tuleb kohandada kasutatava maa suurusega ning säästvad karjatamistavad saavad aidata ära hoida mulla erosiooni karjamaadel;

Metsad

CA.   arvestades, et metsadel on biosfääris suur väärtus ja arvukad funktsioonid globaalses ökosüsteemis, ning arvestades, et praegu metsadele omistatud majanduslik väärtus ei võta arvesse nende ökosüsteemi ega sotsiaalset väärtust;

CB.   arvestades, et metsadel on kliimamuutuse leevendamisel kolmemõõtmeline roll: süsinikuvaruna, tingimusel, et metsi kasutatakse säästvalt ja neid kaitstakse, süsiniku neeldajatena, tingimusel, et toimub metsastamine, ning fossiilkütuste ja fossiilsete toodete asendajatena taastuva tooraine näol;

CC.   arvestades, et üle 30 % kogu maailma maamassist on kaetud metsaga, mis on koduks rohkem kui kahele kolmandikule kõikidest Maal elavatest liikidest, ning et metsad neelavad umbes 30 % aastas tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest;

CD.   arvestades, et ühelt poolt on metsadel tähtis roll kliimamuutuse vaoshoidmisel, ent teiselt poolt kannatab vähemalt üks kolmandik kogu maailma metsadest kliimamuutuse tagajärgede all;

CE.   arvestades, et metsade hävitamise tagamaade tõsiseim probleem on sellega seotud sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu vaesus ja madal arengutase, nõrgad poliitilised institutsioonid ja õigusriigi põhimõtete puudumine, aga ka ebaõiglased omandisuhted ja korruptsioon, mis võivad lisaks muudele tagajärgedele põhjustada ebaseaduslikku metsaraiet ja metsade hävitamist;

CF.   arvestades, et metsade hävinemine metsatustamise, mittejätkusuutliku raie või tulekahjude, sealhulgas kuumalainete, tõttu aitab oluliselt kaasa CO2 heitkoguste suurenemisele;

CG.   arvestades, et hävitatud metsade taasmetsastamiseks ei ole välja töötatud piisavalt strateegiaid ja programme;

CH.   arvestades, et ELi metsaistanduste kooslus ei kajasta Euroopa looduslikult segunenud metsamaade omadusi;

Mullakaitse

CI.   arvestades, et Euroopa muldi kahjustuvad pöördumatult ja kiiremini kui kunagi, ja kahjude ulatust suurendab kliimamuutus;

CJ.   arvestades, et igikeltsa sulamine muudab muldade seisukorda põhjapoolkeral ning paiskab õhku märkimisväärseid metaani lisakoguseid;

Veemajandus

CK.   arvestades, et veevarude kättesaadavus, joogivee ja muu veega varustatus, vee tarbimine ja heitvee töötlemine on tihedalt seotud majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega;

CL.   arvestades, et piirkondlikud erinevused Euroopas seoses kättesaadavate veevarudega ning üleujutused ja põud süvenevad veelgi kliimamuutuse tõttu;

Kalandus

CM.   arvestades, et kala ja mereannid on olulised toiduallikad ning ookean on suurim globaalne süsinikuladu, olles ka biomassi ja toorainete allikas;

CN.   arvestades, et merede toiduvarusid kasutatakse juba liiga palju;

Jäätmehooldus ja ressursside majandamine

CO.   arvestades, et jäätmehierarhia on kliimamuutuse leevendamise peamine juhtpõhimõte jäätmesektoris;

CP.   arvestades, et tuleks tunnistada, et ELi jäätmekäitlusalased õigusaktid ja uuendused ning taaskasutatavate toodete ulatuslikum kasutamine avaldavad juba keskkonnale positiivset mõju ning aitavad vähendada jäätmesektorist pärit kasvuhoonegaaside netoheidet, kuigi kogu potentsiaal ei ole veel kasutusele võetud;

CQ.   arvestades, et jäätmekogused kasvavad kõikidest jõupingutustest hoolimata kahjuks edasi;

Kohandamismeetmed

CR.   arvestades, et iga liiki kohanemismeetmed on tuleviku kindlustamine, et leevendada varasemast kasvuhoonegaaside heitest tulenevat kahju ja sellega seotud temperatuuri tõusu;

CS.   arvestades, et kohanemismeetmete väljatöötamisel ei piisa üksnes tasuvusanalüüsist, et tagada kõigile elanikerühmadele vajalik minimaalne kaitse; arvestades, et niisuguseid meetmeid silmas pidades on vaja kiiremas korras analüüsida kliimamuutuse kohalikke mõjusid;

CT.   arvestades, et aastatuhande ökosüsteemi hinnangu kohaselt ohustab loodusvarade kasutamine praegu kahte kolmandikku kõigist ökosüsteemidest, süvendab haavatavust kliimamuutuste suhtes ning suurendab seetõttu veelgi survet töötada võimalikult kiiresti välja kohanemismeetmed;

CU.   arvestades, et Euroopa Keskkonnaagentuuri, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühisaruandes "Euroopa kliimamuutuste mõjud" juhitakse tähelepanu asjaolule, et vastuvõtlikkus kliimamuutuse suhtes on Euroopa eri piirkondades ja sektorites väga erinev, mõjutades kõige tugevamini mägipiirkondi, rannikualasid, Vahemere piirkonda ja Arktikat, ning arvestades, et aruandes rõhutatakse, et lisaks tõhustatud ülemaailmsele kasvuhoonegaasi heite vähendamisele on Euroopa ja riiklikul tasandil vaja võtta mõjude vähendamiseks ennetavaid kohanemismeetmeid;

Tervis

CV.   arvestades, et tervishoiusüsteemide ettevalmistamise ja tugevdamisega ning vastavate ennetusmeetmetega on võimalik kliimamuutuse paljusid mõjusid tervisele (mida on mainitud näiteks WHO aruannetes) kontrolli all hoida, pöörates erilist tähelepanu troopikahaiguste levikule ja üldistele teabekampaaniatele, mis on suunatud kõige rohkem ohustatud rühmadele, nagu rasedad, vastsündinud, lapsed ja vanurid;

CW.   arvestades, et Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskavast 2004–2010 kindlasti ei piisa selleks, et käsitleda keskkonnast, eriti kliimamuutusest tulenevaid tervist mõjutavaid põhjuseid;

Majanduskasv ja tööhõive

CX.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi kohtumisel kokku lepitud kliimapoliitilised eesmärgid on tehnoloogiliselt ja majanduslikult saavutatavad ning pakuvad ainukordseid ärivõimalusi tuhandetele ELi ettevõtjatele;

CY.   arvestades, et paljud ettevõtted ei ole veel piisavalt tajunud kliimamuutusega seotud võimalusi ja riske;

CZ.   arvestades, et aktiivne panus võitlusse kliimamuutuse vastu on ühendatav püsiva majanduskasvu ja heaoluga; arvestades, et see oleks tulemuslik investeering, millel on oluline majanduslanguse vastane funktsioon ja mida tuleb käsitleda kui ülesannet, mis nõuab ulatuslikke struktuurseid muutusi, mille ülimaks eesmärgiks on tõeliselt keskkonnasäästliku majanduse arendamine;

DA.   arvestades, et töökohtade ümberjaotus võib aset leida pigem teatavate valdkondade siseselt kui eri valdkondade vahel;

Tulevikutehnoloogiate edendamine

DB.   arvestades, et heitkogustega kauplemine on Euroopa kliimamuutuste programmi oluline osa, mis on kavandatud saavutama kasvuhoonegaaside heite vähendamist tõhususe suurendamise teel; arvestades, et heitkogustega kauplemisest üksi siiski ei piisa, et leida väljapääs süsinikdioksiidi ummikteelt ja vallandada ulatuslik revolutsioon vähese CO2 heitega tehnoloogiate vallas;

DC.   arvestades, et kliimamuutuse leevendamise eesmärkide saavutamine nõuab asjakohaseid finantskorralduse kavu, et toetada energiatõhusate ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamist ja kohaldamist;

DD.   arvestades, et säästval elamuehitusel on töökohtade loomiseks tohutu potentsiaal;

DE.   arvestades, et tõhususe suurendamine üksi ei saa vallandada tehnoloogilist revolutsiooni, vaid vajab integreeritud strateegiat ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil, et edendada teadus- ja arendustegevust uudsete ja kõrgetasemeliste tehnoloogiate ja protsesside alal ning tugevdada nende kasutuselevõttu;

DF.   arvestades, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist juba kasutatakse väiksemas mahus erinevates valdkondades, näiteks nafta ja gaasi ammutamisel, kuid valdava tehnoloogiana kliimamuutusega võitlemisel, on see veel algjärgus;

DG.   arvestades, et kulud ja ohud kaaluvad majanduslikud eelised veel üles ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutavate elektrijaamade efektiivsus langeb uusima tehnoloogia kasutamisest hoolimata;

DH.   arvestades, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia võiks üleminekutehnoloogiana teel puhtama energiasüsteemi poole aidata vähendada elektrijaamade süsinikdioksiidi heitkoguseid ning täiendada taastuvenergia tootmise tehnoloogiaid, kuid süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on siiski n-ö lõppfaasi tehnoloogia;

Arukad arvutisüsteemid ning info- ja sidetehnoloogia

DI.   arvestades, et info- ja sidetehnoloogia sektor põhjustab praegu 2 % ülemaailmsest CO2 heitest, kuid sektor on võimeline lisaks oma CO2 heite vähendamisele eelkõige välja töötama uuenduslikke ja energiatõhusamaid rakendusi kogu majanduse jaoks;

Rahastamine ja eelarveaspektid

DJ.   arvestades, et praegune ELi eelarve ei ole kliimaalaste eesmärkide saavutamiseks piisav, kuna kliimamuutusega võitlemise poliitilisele prioriteedile ei ole antud praegu vastavaid eelarvevahendeid;

DK.   arvestades, et järgmises finantsraamistikus tuleb eraldada eelarvevahendid kliimamuutusega võitlemiseks ja Euroopa kohanemispoliitika loomiseks, et ELil oleks piisav kliimamuutusega seotud eelarve järgmisel, 2013. aastale järgneval eelarveperioodil;

DL.   arvestades, et kliimamuutuse vastast võitlust tuleb arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades; arvestades, et järelikult ei saa EL jaotada üksnes olemasolevaid vahendeid, vaid peaks edendama hoopis uute vahendite loomist, et rahastada kliimamuutuse vastast võitlust kui olemuselt valdkondadevahelist nähtust;

Haridus, koolitus, aruandlus, märgistamine ja teadlikkuse kujundamine

DM.   arvestades, et kliimamuutusega võitlemise majanduslikud ja ühiskondlik-poliitilised meetmed juhatavad sisse kultuurilise muutuse, mis kujundab ümber tavapärased harjumused ja eluviisid, kuid tõeliselt säästvat tarbimist ja toorainete kasutust ühiskonna kõigis valdkondades ei ole võimalik ellu viia mõtteviisi ja käitumise muutmiseta ning selleks tuleb kujundada uued tarbimisharjumused ja eluviisid;

DN.   arvestades, et kliimamuutus annab tõuke tehnoloogiliseks uuenduseks, mille majanduslikku võimalust saab ära kasutada üksnes siis, kui tööturul on küllaldaselt kvalifitseeritud spetsialiste;

DO.   arvestades, et Eurobaromeetri eriküsitlusest (Eurobaromeetri eriuuring nr 300) tuleb selgelt välja, et valdav enamus küsitletutest Euroopas peab kliimamuutust väga tõsiseks probleemiks, siiski kurdavad paljud teabe vähesuse üle ning kliimamuutuse vastu suunatud isiklikud algatused piirduvad ennekõike suhteliselt lihtsate meetmetega, nagu prügi sorteerimine või väiksem energia- ja veekulu, mis ei nõua olulisi käitumise muudatusi igapäevases elus;

DP.   arvestades, et oma liikumisharjumuste, nagu näiteks isikliku sõiduauto kasutamise ja alternatiivsete liikumisviiside (käimine, rattasõit või ühistransport) analüüsimiseks vajalik teave on kättesaadav;

DQ.   arvestades, et ELi kliimaalased nõuded ja õigusaktid aitavad kohalikul ja omavalitsuse tasandil otsuste tegijatel parandada elukvaliteeti paljudes Euroopa Liidu linnades ning kohalikud algatused linnastutes panustavad oluliselt Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heite vähendamisesse;

DR.   arvestades, et tarbijate seas alternatiivse ostukäitumise põhjustamine ei ole üksnes jaemüüjate vastutusel; arvestades siiski, et ettevõtted tervikuna võiksid anda eeskuju säästvuse ja ressursside tõhusa kasutamise osas oma ärimudelite ja tootmisprotsesside abil ning levitada oma personali kaudu teavet kliimasõbraliku tegevuse kohta;

DS.   arvestades, et tarbija teavitamine põllumajandustoodete kliimamõjust on enamasti puudulik, kuid sihipäraste teabekampaaniatega on võimalik mõjutada tarbijate ostukäitumist ning seeläbi saavutada ka tervishoiupoliitika eesmärke;

DT.   arvestades, et kliimamuutuse probleemiga ei ole võimalik tegeleda ilma kohalike elanike ulatusliku kaasamiseta kogu maailmas ning et seetõttu on üks peamisi ülesandeid anda inimestele kõikvõimalike vahendite abil kogu vajalik teave, et aidata neil probleeme lahendada ja kaitsta end kohanemisega seotud raskuste tekkimisel;

2050 – tulevik algab täna

DU.   arvestades, et maailma elanikkonna ressursivajadused ületavad juba praegu maa loomuliku taastumisvõime veerandi võrra ja seega jäetakse järeltulevad põlved elatusvahenditest ilma;

DV.   arvestades, et tulevaste tootmisviiside ja tarbimiskäitumise alused pannakse lõplikult paika praeguste poliitiliste otsustega, mis nõuavad ettenägelikkust ja poliitilist juhtimist, ent säästvam eluviis ei ole võimalik ilma majanduse, teaduse, meedia, organiseeritud kodanikuühiskonna ja kodanike panuseta;

DW.  DW arvestades, et kliimamuutus on ülemaailmne keskkonnaprobleem, mille põhjused on struktuurilist laadi,

Poliitilised juhtmõtted

1.   tuletab meelde oma eelmainitud 21. mai 2008. aasta resolutsiooni ja eelkõige asjaolu, et kõigis jõupingutustes heite piiramiseks tuleks siiski eesmärgiks seada ülemaailmse temperatuuritõusu püsimine kindlalt allpool 2 °C sihteesmärki, kuna sellise tasemega soojenemine mõjutaks juba tugevalt meie ühiskonda ja inimeste eluviise ning põhjustaks samuti olulisi muutusi ökosüsteemides ja veeressurssides; on sügavalt mures asjaolu pärast, et paljude viimasel ajal avaldatud teadusandmete kohaselt on kliimamuutus oma negatiivsete mõjude osas palju kiirem ja tõsisem, kui varem arvati; seetõttu palub komisjonil hoolikalt jälgida ja analüüsida kõige värskemaid teadusuuringute tulemusi, et hinnata, kas ELi 2°C sihteesmärk on ikka veel piisav ohtliku kliimamuutuse vältimise eesmärgi täitmiseks;

2.   rõhutab tungivat vajadust lülitada horisontaalset lähenemisviisi järgides globaalne soojenemine ja kliimamuutus uute raamtingimustena kõikidesse tegevus- ja poliitikavaldkondadesse ning võtta ELi asjakohastes õigusaktides arvesse globaalse soojenemise ja kliimamuutuse põhjusi ja tagajärgi;

3.   tuletab eelkõige meelde vajalikke sihteesmärke võitluses kliimamuutuse vastu ning rõhutab kooskõlas Bali tegevuskavasse lisatud rahvusvahelise kliimamuutuste töörühma neljanda hindamisaruande (AR4) soovitustega keskpika eesmärgi selget seadmist ELile ja teistele tööstusriikidele kui rühmale vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 25 % kuni 40 % ning samuti 2050. aastaks seatud pikaajalist vähendamiseesmärki vähemalt 80 % võrreldes 1990. aastaga, jätkates keskendumist maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu piiramisele kuni 2 °C võrreldes industriaalajastule eelnenud ajajärgu tasemega ja nii saavutada selle eesmärgi täitmine 50 % tõenäosusega;

4.   rõhutab, et riigi mõju kliimale ei ole piiratud selle füüsiliste saasteainete heitega; nõuab tungivalt, et EL võtaks sisepoliitiliselt ja rahvusvaheliste läbirääkimiste kontekstis kiireloomulisi meetmeid, et töötada välja arvestuspõhimõtted, mis võtavad täies ulatuses arvesse ka tarbimise mõju, sh rahvusvahelise lennunduse mõju;

5.   kutsub komisjoni üles arvestama tulevaste Euroopa poliitiliste algatuste süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju, et tagada kliimakaitse eesmärkide saavutamine Euroopa tasandil, tagades samas keskkonna ja inimeste tervise kaitse endiselt kõrge taseme;

6.   toonitab poliitiliste meetmete ja koostöö olulisust rahvusvahelisel tasandil (sh piirkondlikud mitmepoolsed kokkulepped) ning ELi ja liikmesriikide tasandil, mida parlament on kliimamuutusega võitlemise eesmärgil korduvalt ette pannud;

7.   tervitab ELi õigusloomealaste meetmete (nn kliima- ja energiapaketi) vastuvõtmist, mis nõuab ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste ühepoolset vähendamist 20% võrra; kehtestab menetluse, et suurendada jõupingutusi 30%-lise vähendamise saavutamiseks vastavalt tulevaste rahvusvaheliste kokkulepete alusel võetavatele kohustustele ning suurendada 2020. aastaks ELi energiavarustusest taastuvenergia osakaalu 20%ni, ning kutsub ELi liikmesriike üles rakendama neid õigusloomealaseid meetmeid sujuvalt ja kiiresti; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult kliima- ja energiapaketi rakendamist;

8.   on seisukohal, et teatavad kliima- ja energiapaketis kokku lepitud põhimõtted on kasulikud ka rahvusvahelise kokkuleppe tähenduses, eelkõige tööstusriikide kohustuste siduv lineaarne seos, eristamine 2005. aasta tõendatud heitkoguste alusel ning iga-aastasele vähendamistegurile vastavuse režiim;

9.   kinnitab Euroopa Liidu kohustust võtta juhtroll rahvusvahelistel läbirääkimistel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel COP ja MOP tasandil, aga ka teistel rahvusvahelistel foorumitel, nagu WTO, Maailmapank ja IMF; lisaks viitab sellele, et ELil ja liikmeriikidel on kiiresti vaja täita Kyoto protokolli eesmärgid, et seda juhtrolli usutavalt täita;

10.   jagab seisukohta, et moodsate keskkonnatehnoloogiate väljatöötamine, kasutamine ja eksport aitab samaaegselt kaasa Lissaboni strateegia ja ELi Kyoto eesmärkide, nagu ka muude kliimaalaste eesmärkide saavutamisele, ja osutab, et ambitsioonikate keskkonnakaitse eesmärkide ja majanduskasvu saavutamiseks peaksid Lissaboni strateegia ning kliima- ja energeetikapakett olema täielikult integreeritud;

11.   nõuab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ÜRO nõudmist "uue rohelise tehingu" järele; nõuab finantskriisi tõttu majanduskasvu ergutamiseks tehtavate investeeringute säästvat kasutamist, eeskätt edendades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, mis samas edendavad Euroopa tulevast konkurentsivõimet ja tagavad töökohad;

12.   rõhutab seoses sellega, et kliimamuutuse probleemiga tegelemine viib ühiskondlike muutusteni, mis aitavad luua uusi töökohti ja tööstusharusid, võidelda energiapuuduse ja fossiilkütuste impordist sõltuvuse vastu ning pakkuda sotsiaalseid hüvesid oma kodanikele; rõhutab, et koostöö rahvusvahelisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on selle eesmärgi saavutamiseks eluliselt tähtis;

13.   on lisaks sellele veendunud, et kliimamuutusega saab edukalt võidelda ainult siis, kui üleminekuperioodil süsinikuneutraalsele majandusele on kodanikud täielikult protsessi kaasatud ja kaitstud; rõhutab seepärast asjaolu, et leevendamis- ja kohanemispoliitika suunab Euroopa Liitu uue säästva arengu mudeli poole, mille puhul tuleks ühiskondliku konsensuse tagamiseks selle sotsiaalset iseloomu rohkem esile tõsta;

14.   rõhutab vajadust saavutada esmalt drastiline tõhususe suurendamine kõigis igapäevaelu valdkondades ning kõrvuti sellega alustada säästva tootmis- ja tarbimismudeliga, säästes teadlikult ressursse taastuvate energiaallikate abil;

15.   rõhutab sellega seoses, et vaja on kontrollida ELi eelarvet ning olemasolevaid ja tulevasi rahastamisvahendeid, kas nad on ühitatavad ELi kliimakaitsepoliitika eesmärkidega ning vajaduse korral neid kohandada;

16.   rõhutab, et edukas teadus- ja arendustegevuse poliitika saab võimalikuks alles siis, kui võetakse kasutusele uudsed tehnoloogiad, millele on tagatud turulepääs;

17.   kutsub üles teostama uuringuid kliimamuutusest tingitud võimalike rändesuundumuste ja selle tagajärjel kohalikele teenustele avalduva surve valdkonnas, et koguda teavet pikaajalise kavandamise ja riskijuhtimise jaoks;

18.   rõhutab, et peaaegu poole maailma rahvastikust moodustavad alla 25 aasta vanused ja tänastel otsustel kliimapoliitika valdkonnas on kaugeleulatuvad tagajärjed inimkonna ajaloo suurima noorte põlvkonna jaoks;

Rahvusvaheline mõõde: 2012. aastale järgnev ajajärk, kliimaalane välispoliitika ja rahvusvaheline kaubandus

19.   tervitab COP 14 ja COP/MOP 4 poolt Poznanis vastu võetud otsust liikuda aruteludelt tegelikele läbirääkimistele, eesmärgiga jõuda 2012. aasta järgse kokkuleppeni ning sellega seoses 2009. aasta tööprogrammi vastuvõtmiseni; tervitab samuti esimeestele antud volitusi esitada 2009. aasta juunis toimuvale läbirääkimiste istungile läbivaatamiseks läbiräägitav tekst;

20.   nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu järgmised eesistujariigid võtaksid juhtrolli rahvusvahelistel läbirääkimistel 2012. aasta järgse kokkuleppe üle ning jõuaksid 2009. aasta lõpuks vastava kokkuleppe sõlmimiseni, et jääks piisavalt aega tulevase kliimamuutuse alase kokkuleppe ratifitseerimiseks ning välditaks lünka kohustuste perioodide vahel;

21.   rõhutab, et uus kliimakaitse alane kokkulepe peaks sündima ÜRO vahendusel ning rajanema "ühise, aga erineva vastutuse" põhimõttel, kusjuures tööstusriigid on omamaiste heitkoguste vähendamisel esirinnas, samas kui arenguriigid kohustuvad samuti võtma Bali tegevuskava kohaselt säästva arengu raames riiklikul tasandil asjakohaseid leevendusmeetmeid mõõdetaval, kirjeldataval ja tõestataval viisil, mida toetatakse seda võimaldava tehnoloogia, rahastamise ja suutlikkuse tõstmisega;

22.   kutsub neid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tööstussektori osapooli, kes pole veel teinud ettepanekuid individuaalsete heitkoguste vähendamise kohustuste võtmiseks, üles seda tegema, aidates sellega kaasa konventsiooni eesmärkide saavutamiseks ülemaailmsete jõupingutuste tegemisele; tervitab arengumaade poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi tehtud panust ning neist mitmete poolt vastu võetud sõltumatuid kohustusi ja poliitikakavu;

23.   nõuab, et uus USA administratsioon õigustaks ootusi ja aitaks riiklike õigusaktide vastuvõtmisega kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate edendamisele ning rahvusvahelistes läbirääkimistes aktiivse osalemise kaudu ambitsioonika 2012. aasta järgse kliimamuutuste raamistiku väljatöötamisele;

24.   rõhutab, et 2012. aasta järgne kokkuleppe tuleks viia kooskõlla ÜRO ja ELi rahvusvaheliste poliitiliste tegevuskavade muude eesmärkidega, nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, aastatuhande arengueesmärgid või julgeoleku küsimused, et kasutada ära poliitilist koostoimet;

25.   võtab teadmiseks, et komisjon võttis vastu teatise pealkirjaga "Ulatuslik kliimakokkulepe – eesmärk Kopenhaagenis" (KOM(2009)0039) ELi seisukoha kohta ÜRO kliimamuutuste Kopenhageni konverentsi (COP15) ettevalmistamisel;

26.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma kliimamuutuste alast välispoliitikat ning juhtima ELi ja liikmesriikide diplomaatiliste missioonide raames korduvalt tähelepanu ELi kliimaga seotud eesmärkidele; omalt poolt kohustub korduvalt tõstatama ELi kliimaga seotud eesmärkide teemat ja neid eesmärke põhjendama oma kontaktides muude riikide parlamendiliikmetega;

27.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lülitama heite vähendamise nõuded ja kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise meetmed arenguabi programmidesse ja/või juhtima vastavalt vajadusele neile tähelepanu otsustamisprotsessi käigus rahvusvahelistes arenguabi agentuurides ning kaasama seejuures partnerluse teel ka asjaomaste maade või piirkondade erasektori, riigiasutused ja valitsusvälised organisatsioonid; rõhutab, et tuleb kasutusele võtta täiendavad vahendid, et aidata arenguriikidel lahendada kliimamuutusest tulenevaid probleeme, ja et sellega seotud uued algatused tuleb ametlikult siduda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessiga ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega; tunneb heameelt selle üle, et EL on loonud ülemaailmse kliimamuutuste liidu, mille kaudu toetatakse kliimamuutusest kõige enam ohustatud vaeste arenguriikide kohanemist kliimamuutusega, ja tuletab sellega seoses meelde oma ülalmainitud 21. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni;

28.   tervitab COP 14 ja COP/MOP 4 poolt vastu võetud otsust muuta kohanemisfond täielikult toimivaks, võimaldades seeläbi alates 2009. aastast algavate projektide rahastamist, ning peab seda väga oluliseks esimeseks sammuks arengumaade probleemidega tegelemisel, pidades silmas neis riikides kliimamuutuste alaste meetmete rahastamist; tervitab samuti otsust suurendada Poznani tehnoloogiasiirde strateegilise programmi kaudu tehnoloogiasiirdesse tehtavate investeeringute mahtu;

29.   tervitab puhta arengu mehhanismi täiendavuse ja geograafilise leviku küsimustega tegelemisel saavutatud edusamme, hoolimata nende piiratusest, ning palub ELi liikmesriike kooskõlas Poznani otsustega osta üles projektilaenud vähem kui kümmet registreeritud puhta arengu mehhanismi projekti hõlmavates riikides, eriti vähim arenenud riikides, väikestes saareriikides ja Aafrikas, ning kanda nende projektide hindamise kulud;

30.   tuletab sellega seoses meelde Kyoto protokolli artiklites 6, 12 ja 17 ning Marrakechi lepingutes osutatud täiendavuspõhimõtet, mille kohaselt peavad osapooled enne väliste paindlike mehhanismide nagu CDM ja JI kasutamist täitma enamuse oma kohustustest kasvuhoonegaaside heitkoguste riigisisesel vähendamisel;

31.   rõhutab, et puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse liigne kasutamine kahjustab Euroopa Liidu usaldusväärsust rahvusvahelistel ÜRO läbirääkimistel ning seega tema juhtrolli kliimamuutuse vastases võitluses; julgustab liikmesriike olema vastutustundlikud ja vähendama puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse kasutamist ning teostama enamiku heitkoguste vähendamise kohustusi oma riigis;

32.   ühineb ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni esitatud aruandes "Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek" toodud soovitustega ning rõhutab vajadust luua vastav mitmepoolne ennetav ELi kliimadiplomaatia, et kliimaküsimusi suuremal määral kaasata rahvusvaheliste suhete kujundamisse seoses rahvusvaheliste suhete muude faktoritega, nagu elanikkonna kasv ja kliimast tingitud ränne, linnastumine, energiavajadus, tõusvad energiahinnad ning vee- ja toidunappus;

33.   kutsub ELi ja liikmesriike üles Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsekaitsepoliitika raames ennetama, jälgima ja võtma meetmeid võitluseks kliimamuutusega ja sellest põhjustatud looduskatastroofide mõjuga kodanikukaitsele ja inimeste julgeolekule, samuti võimalike konfliktidega, mis on põhjustatud vee ja maa kättesaadavuse muutusest seoses kliimamuutusega;

34.   kutsub ELi ja liikmesriike üles tugevdama olemasolevaid kliimaalaseid partnerlusi sihtmärgiks võetud arengumaadega ja nende puudumisel sõlmima uusi partnerlusi, andes oluliselt suuremat rahalist toetust tehnoloogia arendamisele ja siirdele, intellektuaalomandi kaitsele ja institutsioonilise suutlikkuse ülesehitamisele;

35.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma energiatõhusust ja taastuvressursse arengukoostöö kontekstis kõrgeimaks prioriteediks;

36.   kutsub komisjoni üles WTO läbirääkimisvoorude ja 2012. aasta järgset perioodi käsitleva protsessi raames järgima kooskõlastatud läbirääkimisstrateegiaid kaubandus- ja keskkonnapoliitika vallas, et läbirääkimispartneritele usutavalt esitada ELi kliimaalased eesmärgid ja selleks väljatöötatud vahendid ning hajutada kartusi seoses kaubandustõkete või muude ebasoodsate tingimustega kaubandussuhetes kolmandate riikidega, kel ei ole siduvaid kliimakaitse eesmärke, ning rakendada vastastikkuse põhimõtet ülemaailmse kliimamuutusega võitlemise huvides;

37.   palub komisjonil, nõukogu eesistujariikidel ja liikmesriikidel võtta läbirääkimisprotsessis 2012. aasta järgse kokkuleppe üle juhtrolli, et tagada kliimaalaste läbirääkimiste edukus seoses 2 ºC eesmärgi saavutamisega;

Energia

38.   rõhutab, et Euroopa vajab tulevikku suunatud ühist liikmesriikide vahelisel solidaarsusel põhinevat energiapoliitikat nii ELis kui ka välissuhetes, et tagada kõrgetasemeline energiavarustuse kindlus, järgides säästvuse, ressursside tõhusa kasutamise, kliimaneutraalsuse, kliimamuutusega võitlemise ja konkurentsivõimelisuse nõudeid, et vältida energiaga varustamise võimalikke katkestusi;

39.   kutsub ELi üles looma Euroopa taastuvenergia ühendust, et edendada kõnealuses valdkonnas edasisi uuringuid ja katseprojekte ning samuti arendada välja võrke, et võimaldada taastuvenergiaallikate optimaalset integratsiooni;

40.  Palub ELil ja liikmesriikidel tagada:

   Euroopa energiaülekande infrastruktuuri (sealhulgas nn supervõrk) arendamine ja sellesse investeerimine, mida on vaja ELi energiaallikate mitmekesisuse tagamiseks;
   katseprojektidega seotud pidev uurimis- ja arendustegevus, mis tugineb info- ja sidetehnoloogiale, hajutatud tootmisele ja muule uuele tehnoloogiale;

41.   kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama energialiikide struktuuris poliitiliselt suunatav ja ettevõtluse tasandil juhitav üleminekuperiood, mille jooksul taastuvaenergiaallikate kasutuselevõtt järk-järgult täiendaks fossiilkütuste kasutust ning hiljem vähendaks ja asendaks need, abiks avaliku sektori aktiivne toetus liikmesriikides ja Euroopa tasandil, koos suurima võimaliku koostööga teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

42.   kutsub liikmesriike üles toetama piirkondade ja kodanike isiklikku vastutust ning edendama õiguslike ja fiskaalsete stiimulitega kohalike taastuvenergiaallikate ulatuslikumat kasutamist;

43.   kutsub liikmesriike üles amortisatsioonisüsteemide ja maksustiimulite abil motiveerima elektritarnijaid viima fossiilkütustel töötavates elektrijaamades läbi vajalikku moderniseerimist, et saavutada oluline tõhususe suurenemine elektrienergia tavatootmises;

44.   kutsub liikmesriike üles tagama võrkudele juurdepääsu detsentraliseeritult toodetud energia, gaasi ja elektri puhul, vähendama turulepääsu tõkkeid innovaatilistele elektritarnijatele taastuvenergia sektoris ning kiirendama kohalikku soojuse ja elektri koostootmise ning soojuse, elektri ja jahutusenergia koostootmise laiendamist, sidudes selle keskmise tähtajaga eesmärkidega;

45.   teeb ettepaneku luua Euroopa energiaalase välispoliitika raames päikeseenergia alaseid partnerlusi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega, mille eesmärk esimeses etapis oleks päikeseenergia tootmine ja selle ülekanne Euroopa Liitu kõrgepinge alalisvoolu liinide kaudu ning mis teises etapis võib olla aluseks elektri ja vesiniku tootmisele ning seega ka üleminekule taastuvenergiaallikatel põhinevale majandusele;

46.   kutsub ELi, liikmesriike ja äriringkondi üles:

   investeerima infrastruktuuri, võrkudesse ja liinidesse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ja vesiniku tootmiseks, edastamiseks ja säilitamiseks;
   pakkuma kolmandatele riikidele energiapartnerluse raames programme vajalike institutsioonide ja infrastruktuuri loomiseks, samuti kohalike spetsialistide koolitusprogramme ning võrkudele juurdepääsu sisemaise nõudluse rahuldamiseks;

47.   kutsub liikmesriike üles vastavalt kohalikele või piirkondlikele võimalustele suurendama energialiikide struktuuris tuuleenergia osakaalu – tuuleenergiast on tänu tõhusale edendamisele juba saanud energia tootmise juurdunud viis – , aga ka hüdro- ja maasoojusenergia osakaalu ning kasutama jätkuvalt olemasolevat arengupotentsiaali muuhulgas Euroopa teadusalgatuste abil ja pädevusvõrgustike kaudu toimuva kooskõlastamise teel;

48.   rõhutab, et säästva biomassi kasutamisel energia tootmiseks on väga suur potentsiaal, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning nõuab Euroopa strateegiat, mis käsitleb säästva biomassi kasutamist elektri ja gaasi tootmiseks, kütteks ja jahutuseks;

49.   kutsub komisjoni üles esitama põhjalikku analüüsi, mis käsitleb bioenergia eri allikate koguheidet terve olelusringi jooksul, et kindlaks määrata, millist rolli saab jääkidest ja spetsiaalsetest kultuuridest toodetud biomass energiaallikana tulevikus mängida; on arvamusel, et tuleks uurida ka biomassi kütteväärtuse parandamise võimalusi, mida pakuvad sordiaretus või biotehnoloogia rakendamine, vaagides nende võimaluste eeliseid ja puuduseid ning olles tulemuste suhtes avatud;

50.   peab soojus- ja elektrienergia koostootmist tõhusaks, ökonoomseks ja keskkonna seisukohalt mõistlikuks valikuks;

51.   tunnustab liikmesriikide erinevaid lähenemisi tuumaenergiale ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon pööraks ohutuse parandamise eesmärgil erilist tähelepanu radioaktiivsetele jäätmetele ja nende olelusringile tervikuna;

52.   peab termotuumasünteesi tehnoloogilise teostatavuse uuringuid rahvusvahelises katsetermotuumareaktoris esimeseks sammuks, et lähemale jõuda selle energialiigi äriotstarbelise kasutuselevõtu eesmärgile, ning rõhutab, et antud eesmärgi saavutamine sõltub suuresti sellest, kas on tagatud uuringute pikaajaline rahastamine;

53.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja EL toetaksid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia arendamist söe- ja gaasiküttel töötavate elektrijaamade jaoks, luues stiimulid näidisprojektidele ja soodustades teadusuuringuid;

Biokütused

54.   märgib, et teatavad biokütuste tootmisviisid võivad mõjutada toiduainete hindu, põhjustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja metsade hävitamist, ja märgib samal ajal, et biokütuseid tuleb toota vastutustundlikult ja tõendatult säästva protsessi abil;

55.   peab hädavajalikuks kaasata arengumaad biokütuste väljatöötamise ja tootmise pikaajalisse strateegiasse, et uurida biokütuste majanduslikku planeeritavust ja kulutasuvust, tagada toiduainete kättesaadavus ja tootmine, leida vastus küsimusele, kas need on ka keskkonnasäästlikud, hõlmates kõikide asjakohaste kaudsete mõjude hindamist, ning võimaldada sotsiaalset arengut ja püsivat sissetulekute kasvu, samuti tagada, et arengumaadele antakse koolitust, mis on vajalik selleks, et nad suudaksid ELi säästvuse kriteeriume täita;

56.   palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada edasiarendatud biokütuste alast teadus- ja arendustegevust, tagada selleks vajalikud rahalised vahendid ning siduda need kindlate arengueesmärkidega;

57.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ELis säästvuse kriteeriumide väljatöötamisel saadud kogemust globaalse biokütuste standardi väljatöötamiseks;

Energiatõhusus

58.   kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut võtma 2020. aastaks energiatõhususe 20% suurenemise siduv eesmärk ja lisama sellele ettepanekule konkreetsed vähendamise vahe-eesmärgid;

59.   nõuab laiaulatuslikku kohalikul tasandil põhinevat kodanikele suunatud teabekampaaniat detsentraliseeritud energiatõhususe suurendamiseks, mille puhul pakutakse maja- ja korteriomanikele termopilte nende omandist koos energiabilanssidega ning tehakse ettepanekuid võimalike kaasajastamismeetmete rahastamiseks mikrokrediidi põhimõttel;

60.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma aktiivseid meetmeid, et suurendada teadlikkust info- ja sidetehnoloogiate tähtsusest energiasäästu, säästva arengu ja ELi kodanike elukvaliteedi jaoks;

61.   nõuab koostoime tekitamist kinnisvaraomanike, finantsteenuste osutajate, ehitajate ja teiste kinnisvarasektori osaliste vahel messide, teabepäevade ja seminaride abil;

62.   nõuab selget Euroopa tasemel koordineerimist, et laiendada soojuse ja elektri koostootmist ning soojuse, elektri ja jahutusenergia koostootmist ning tööstuskäitistesse integreerimist, et tagada kohalikud ja piirkondlikud lähtepunktid kliimakaitse meetmeteks, suurendades samal ajal energia tarbimise tõhusust;

63.   kutsub majandus- ja rahandusministrite nõukogu üles võtma kasutusele vähendatud käibemaksumäära taastuvenergia ning energiasäästlike kaupade ja teenuste puhul; teeb liikmesriikidele eelkõige ettepaneku luua kaasajastamiseks stiimulid, kasutades selleks kaasajastamistöödele ja nende käigus kasutatud seadmetele madalama käibemaksu kehtestamist, maa- ja omandimaksu suuruse ehitiste energiatõhususega sidumist ning energiasäästlikkuse tunnistuste väljastamise täiemahulist rakendamist ja propageerimist;

64.   teeb ettepaneku vähendada väljaüüritud kinnisvara kaasajastamise stimuleerimiseks üürituludele kehtestatud maksumäärasid vastavalt investeeringutele taastuvenergial põhinevatesse kütte- ja elektrisüsteemidesse ning säästlikkuse suurendamisse;

65.   märgib, et ehitiste pikka kasutusaega silmas pidades on ülimalt tähtis tagada, et uute hoonete ehitamisel järgitakse võimalikult kõrgeid energiatõhususe standardeid, et olemasolevad hooned renoveeritakse kaasaegsetele standarditele vastavaks ja et kõigis uutes või renoveeritud hoonetes, mis vajavad jahutamist või kütmist, kasutatakse teatud miinimumkoguses taastuvenergiat;

66.   teeb ettepaneku, et liikmesriigid parandaksid ja laiendaksid energiatõhususe sertifikaatide kasutamist ning ühendaksid soovitused rahaliste stiimulitega;

67.   nõuab uutele ja renoveeritud hoonetele ELi energiatõhususe miinimumstandardeid; palub liikmesriikide asjaomastel kohalikel asutustel ja kutseühendustel viia uusehitiste ja kapitaalremondi puhul sisse energiatõhusust reguleerivate ehitusalaste eeskirjadega energiatõhususe kriteeriumid, suunised ja siseriiklikud õigusaktid või haldusotsused juhtmotiivina arhitektide ja ehitusinseneride jaoks, ja tagada sellega seoses puhas ja tervislik siseõhk;

68.   rõhutab vajadust lisada energiatõhususe miinimumkriteeriumid avalike hoonete ja teenuste terviklikku avaliku hanke poliitikasse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil uuenduslike tehnoloogiate propageerimise ja turulepääsu tagamise vahendina;

69.   soovib, et Euroopa Liidu institutsioonide süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju ja energia kokkuhoiu võimalusi käsitlevad olemasolevad uurimused avalikustatakse ning tehakse kasutajatele asjakohastel veebisaitidel lihtsalt kättesaadavaks;

70.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt toetama valgustehnoloogiate ja tarkade valgusrakenduste alaseid teadus- ja arendustegevust, et oleks võimalik jõulisemalt edendada energiasäästlikuma valgustuse kasutuselevõtmist nii avalikes sise- kui ka välisruumides – rõhuga äärmiselt säästlikel valgusdioodidel;

71.   märgib, et suurte kortermajade renoveerimine ja nende energiatõhususe parandamine on kõige lihtsam viis energia kokkuhoiuks ja CO2 heite vähendamiseks, eriti neis riikides, kus sellised hooned moodustavad suurima osa eluasemeturust; kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja suurendama praegust struktuurifondide 2 % piirmäära suurte kortermajade renoveerimise toetamiseks;

72.   märgib, et pikaajaline eesmärk Euroopa ehitussektoris peaks olema nullilähedane energia kogutarbimine uute elumajade puhul aastaks 2015 ning uute äri- ja avalike hoonete puhul aastaks 2020 ning on seisukohal, et pikemas perspektiivis tuleks selle eesmärgiga hõlmata ka renoveeritud hooned;

73.   kutsub komisjoni üles kohandama kõikide kasutusvaldkondade elektri- ja elektroonikaseadmetele seatud energiatõhususe nõudeid vähemalt iga viie aasta järel vastavalt turul toimunud arengule, võttes aluseks turule ilmunud parima tehnoloogia, uuendama seadmete olemasolevaid märgistusprogramme või tõhususklasse ja takistama seega valeteabe edastamist tarbijatele;

74.   kutsub komisjoni üles kehtestama rangeid ELi eesmärke ja looma integreeritud tööstuspoliitika, eesmärgiga tagada energiatõhusate tehnoloogiate juurdepääs turule ja nende juurutamine, sh ühiste tehnoloogiliste eesmärkide arendamine (näiteks passiivmajad), integreeritud poliitikastrateegiate, näiteks juhtturgude ja roheliste avalike hangete ulatuslikum kasutamine ning toodete omaduste ja miinimumstandardite reguleerimine;

75.   palub komisjonil järgmise sammuna ökodisaini direktiivi(7) rakendamisel järjekindlalt rakendada kõrgete ooterežiimi kuludega seadmete keeldu, kaaluda seadmete väljalülitusfunktsiooni kohustuslikuks muutmist ja muuta automaatne väljalülitus ning energia säästmise moodused ka suure mootoriga seadmetele ning tööstuslikus kasutuses olevatele aparaatidele ja masinatele kohustuslikuks;

76.   nõuab tungivalt 2006. aasta nõuete, mis käsitlevad tarkade mõõturite paigaldamist, varajast ja ranget rakendamist, selleks et tõsta tarbijate teadlikkust energia kasutamise suhtes ja aidata energiatarnijatel nõudlust tõhusamalt hallata;

Liikuvus ja logistika

77.   märgib, et Euroopa majandus- ja sotsiaalmudel põhineb inimeste ja kaupade liikuvuse ja kättesaadavuse tagamisel, kusjuures esikohal on ajaline, mitte ressursside tõhusus, mis seetõttu muudab mõlemast tegurist moodustuva lähenemisviisi tulevikus vajalikuks;

78.   kutsub Euroopa Investeerimispanka ja selle riskikapitaliga tegelevat tütarettevõtet, Euroopa Investeerimisfondi üles oluliselt suurendama toetust energiatõhususele ja taastuvenergia arendamisele;

79.   tuletab asjaomastele osalistele meelde, et ka transpordisektor peab saavutama ELi kliimaeesmärgid, mille kohaselt tuleb vähendada CO2 heitkoguseid 2020. aastaks vähemalt 20% võrra ja rahvusvahelise kokkuleppe korral vähemalt 30% võrra 1990. aastaga võrreldes ja suurendada energiatõhusust samas ajavahemikus 20% võrra;

80.   nõuab jätkusuutlikule transpordipoliitikale suunatud ja üksteist täiendavatest meetmetest koosnevat laiaulatuslikku poliitikat, mis hõlmab sõidukitehnoloogia edasiarendamist (ökoloogiliselt tõhus uuendustegevus), alternatiivsete energiaallikate ulatuslikumat kasutamist transpordis, puhaste kütuste jaotusvõrkude loomist, alternatiivsete käitamisvormide suuremat kasutamist, arukat liikluskorraldust, muutusi sõidustiilis ja sõiduautode kasutuses, paremat logistikat, nn rohelisi koridore ning transpordisektori info- ja sidetehnoloogiat, CO2 heite maksustamist ja ühistranspordi kaasajastamist, et saavutada saasteainete nullheite eesmärk, eiramata samas suuremat vajadust liikuvuse järele; juhib tähelepanu sellele, et kõike seda oleks võimalik toetada avalike hangete puhul tehtud selgete valikutega;

81.   on arvamusel, et "saastaja maksab" põhimõtte kohaldamist tuleb pidada esmatähtsaks, ja nõuab, et kõiki transpordiliike kaasataks ulatuslikult nende väliskulude arvessevõtmisse; juhib tähelepanu asjaolule, et selle eesmärgi saavutamine nõuab asjakohast majanduskeskkonda ja seepärast kutsub liikmesriike üles asjaomaseid makse ja lõive läbi vaatama;

82.   tunneb heameelt komisjoni keskkonnahoidliku transpordi loendi üle, milles loetletakse nii kehtivad kui ka tulevased seadusandlikud meetmed, mis on mõeldud transpordisektori jätkusuutliku kasvu jaoks;

83.   toonitab, kui olulised on infrastruktuuriprojektid transpordisektorile; nõuab siiski, et tulevikus võetaks plaanimisel, projekteerimisel ja ehitamisel arvesse võimalikku kliimamõju;

84.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama satelliitnavigatsiooni süsteemide potentsiaali transpordisektori energiatõhususe suurendamiseks, parandades liiklusvoogude haldust ja juhtimist, andes reaalajas teavet kaupade ja isikute liikumise kohta ning optimeerides transpordikoridoride ja -liikide valikut;

85.   peab kahetsusväärseks, et paljudes kohtades on tegeletud ebapiisavalt, liiga hilja või ainult ükshaaval probleemistikuga, mis seondub jalakäijate tsoone, rattateid ja paindlikku ühendust ühistranspordiga hõlmava liiklustõhusa ja keskkonnasõbraliku linnaplaneerimisega;

86.   kutsub liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles:

   pakkuma paindlikke ja kooskõlastatud alternatiive sõiduautode kasutamisele ning suurendama liikuvusvõimalusi, näiteks keskuse ja perifeeria olemasolevate ühistranspordivõrkude veel intensiivsema ühendamise ning ühistranspordile tänavaliiklust reguleerivate eeskirjadega linnakeskustes liiklustehnilise eelisõiguse andmise abil,
   laiendama ja parandama oluliselt avalikku teenust, edendades üleminekut keskkonnasõbralikumatele transpordivahenditele hinda kujundavate meetmete ja muude stiimulite abil ning vajalikku infrastruktuuri tehtavate märkimisväärsete investeeringute abil, muutes seeläbi ühistransporti atraktiivsemaks;
ning nõuab vahepealsel perioodil era/individuaaltranspordi ühendamise parandamist reisijate/kaupade integreeritud logistikaga ja ühistranspordisüsteemidega ning on veendunud et investeeringutega raudtee infrastruktuuri peab kaasnema parem raudteeteenus;

87.   rõhutab arukate transpordisüsteemide olulisust koosmodaalsuse jaoks ja nende inkorporeerimist ühenduse, liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku transpordipoliitikaga, sest nendega kaasneb transpordisektori suurem ohutus ja keskkonnasõbralikkus; nõuab liikluse juhtimiseks ja ummikute vähendamiseks arukate transpordisüsteemide arendamist ja kasutamist;

88.   kutsub ELi ja liikmesriike üles tööstussektoriga tihedat koostööd tegema, et luua vajalikud turutingimused arukate transpordisüsteemide transpordikorralduse osaks muutmiseks, eelkõige seoses logistika ja ohutuse juhtimisega (ERTMS, RIS, eCall);

89.   kutsub liikmesriike üles edendama transpordiviiside koosmodaalsust, võttes olemasolevaid näiteid järgides kasutusele ülekantavad numbrimärgid, muutes kodanikele atraktiivsemaks kasutada raudteed pikkadeks reisideks ning kasutada lähte- ja sihtkohas energiasäästlikke kohalikke autosid;

90.   tervitab otsust kehtestada hiljuti vastu võetud õigusaktiga autode CO2 heitkoguste eesmärkide kohta pikaajaliseks heitkoguste eesmärgiks 2020. aastaks 95 g CO2/km;

91.   rõhutab raudteeveo potentsiaali väikese CO2 heitega energiatõhusa transpordiliigina nii pikkadel liinidel toimuva kaubaveo kui ka lühikese ja keskmise pikkusega liinidel toimuva piirkondliku liikluse ning tööle ja tagasi sõitmise puhul ning palub neid prioriteete kajastada piirkondlike ja ühtekuuluvusfondide toetuskriteeriumides;

92.   väljendab heameelt üleeuroopaliste transpordivõrgustike (TEN-T) ehitamise ja laiendamise üle ELis ja laiendamise üle naaberriikidesse ning kutsub liikmesriike üles lõpetama esmatähtsaid projekte, eriti neist kõige kliimasõbralikumaid, võimalikult kiiresti, sest need on kaubaveologistika ja Euroopa jätkusuutliku transpordipoliitika seisukohalt eluliselt tähtsad;

93.   rõhutab sisemaa veeteede tähtsat rolli kaupade veos; rõhutab selle sektori keskkonnasõbralikku iseloomu ja asjaolu, et sektoris on palju vaba veovõimsust;

94.   peab kahetsusväärseks, et vaatamata ulatuslikule huvile transpordisektoris tervikuna suure osa kaubavedude raudteele ja sisemaa veeteedele ümbersuunamise järele on viimasel aastakümnel vähenenud investeeringud raudtee laiendamisse;

95.   toetab komisjoni kava märgistada koos liikmesriikidega erilised meremagistraalid ja paneb suuri lootusi seoses tulevase Euroopa piirideta meretranspordi ala võimega edendada Euroopas meretransporti ja selle tõhusust;

96.   toetab komisjoni ettepanekut koguda sadamamakse ja kaitasusid laevade heitkoguste põhjal ning tagada sadamas seisvate laevade elektriga varustamine maalt, mitte laevageneraatorite abil;

97.   on seisukohal, et laevatehased ja laevakäitajad peaksid rohkem tegelema tõhususe suurendamiseks mõeldud uute tehnoloogiatega, nagu purjede kasutamine, tiiburid, heitsoojuse kasutamine elektri tootmiseks, tõhusamad mootorid, laeva kere ja tüüri parem kujundamine, täpsemad ilmaprognoosid laeva kursi korrigeerimiseks ja võimalus säästa laeva kere värvimisega kütust;

98.   kutsub Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni üles sätestama mereveonduse sektorisisest heidete vähendamise eesmärki ja määrama kindlaks miinimumstandardid nende kaasaegsete tehnoloogiate kasutamiseks laevaehituses;

99.   on seisukohal et lennundussektor vajab kompleksset lähenemisviisi, mis seob kogu maailma lennukitööstuse, lennuettevõtjad ja lennujaama käitajad ühiselt eesmärgiga vähendada heiteid nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 1. jaanuariks 2013; on seisukohal, et kompleksne lähenemisviis peaks hõlmama teadusuuringuid ja tehnoloogiat, talitluslikke parandusi ja ülemaailmset heitkogustega kauplemise süsteemi, mis peaks põhinema ELi heitkogustega kauplemise süsteemil lennunduse jaoks;

100.   nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid rakendaksid ja laiendaksid nii Euroopa ühtset õhuruumi kui ka SESARi projekte nii tõhusalt kui võimalik enne heitkogustega kauplemise süsteemi töö algust lennundussektori jaoks, et muuta esmatähtsaks funktsionaalsete ja paindlike õhuruumiosade loomine ning õhuruumi paindlik kasutamine, eesmärgiga kasutada ära kohe kättesaadavad heite vähendamise võimalused ning vähendada lennukite kütusevajadust kuni 12%;

101.   kutsub ELi ja liikmesriike üles andma kogu vajalik toetus uurimis- ja arendustegevusele, mis on suunatud keskkonnasõbralikele läbimurdetehnoloogiatele transpordi vallas, näiteks vesinik, elekter, kütuseelemendid, hübriidid või progressiivsed biokütused, veojõusüsteemide ja alternatiivsete materjalide, uute tehnoloogiate ning IT-lahenduste jaoks, mis vähendaksid sõidukite kaalu ja suurendaksid nende tõhusust;

102.   kutsub transpordisektori käitamisseadmete ja mootorite tootjaid üles töötama ühiselt vastavalt Euro 6 normatiividele ja neist paremini oma masinate tõhususe jätkuva suurendamise nimel, määrama sektorisiseselt kindlaks eesmärgid tõhususe ulatuslikuks suurendamiseks ning jätkama alternatiivkütuste kasutamise uurimist, et aidata kaasa sektori jätkusuutlikumale kasvule;

103.   kutsub autotootjaid üles liikuma oma toodangus väiksemate, kergemate, tõhusamate mudelite poole, võimaldamaks üksikisikute liikuvust kliimamuutustest ja piiratud naftavarudest tulenevate piirangute tingimustes;

104.   kutsub kaitsetööstust üles samuti tegelema oma mootorite ja käitamisseadmete tõhususe parandamisega ning uurima alternatiivkütuste kasutamise võimalusi;

105.   kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles võtma vastu taastuvenergiaallikatele rajanev vesinikule keskenduv toetusraamistik, et tagada vesinikusõidukite tootmise kiirendamine; on seisukohal, et raamistik peaks käsitlema lõpptarbijale mõeldud vesinikurakenduste toetamist ELi eelarvest, liikmesriikide poolset toetust vesinikurakenduste juurutamisele rahaliste meetmete, näiteks maksusoodustuste abil, ja esialgse turu loomist heitevabade sõidukite hangetega riiklikele teenistustele;

106.   kutsub komisjoni üles koostama 2010. aastaks aruannet veel eksisteerivate kabotaaži piirangute ja teiste tegurite kohta Euroopa Liidus, mis põhjustavad siseturul tühisõite ja tõhususe kadu; usub, et tõhus ja tulemuslik kaubalogistika ELi transpordisüsteemi lahutamatu osana on võtmetähtsusega, et tagada Euroopas säästev liikuvus, majanduslik tõhusus ja konkurentsivõime, energiaressursside optimaalne kasutus, töökohtade loomine, keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutustega;

Turism ja kultuuripärand

107.   väljendab muret, et Euroopa kultuuripärandit ja kultuurmaastikke ohustavad ekstreemsed ilmastikuolud ja pikaajaline kliimamuutus, ning kutsub liikmesriike üles koostama ühtset, Euroopa tasandil kooskõlastatud nimekirja Euroopa kultuuripärandiga seotud paikadest, mida ohustavad kliimamuutused;

108.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles võtma kliima suhtes tundlikes ja hooajaturismile spetsialiseerunud turismipiirkondades, kus turismile tegelikku alternatiivi ei eksisteeri, ulatuslikke kohanemis- ja ennetusmeetmeid, nagu veega varustatuse tagamine, kaitse metsapõlengute eest, ettevaatusabinõud liustike sulamise puhul ja rannikualade kaitse tõhustamine, et võtta arvesse turismi ning töökohtade ja sissetulekute jaoks vajaliku infrastruktuuri majanduslikku tähtsust ning võidelda märkimisväärse majandusliku kahjuga väärtusahela jooksul;

109.   on arvamusel, et turismisektori edasine laiendamine mõningates piirkondades on ainult siis majanduslikult mõttekas ja ökoloogiliselt õigustatud, kui kohaliku arengu puhul võetakse arvesse kliimamuutuse eeldatavaid tagajärgi, näiteks suurenevat vee- ja lumepuudust või liustike kadumist;

110.   kutsub turismisektorit üles töötama koos kohalike asutuste ja ettevõtjate ühendustega välja ühtseid strateegiaid, et saavutada sektori heite vähendamine ja tõhususe suurenemine eelkõige transpordi ja majutuse valdkondades ning kavandada ökoturismi edendamise meetmeid, sealhulgas sotsiaalse turismi, sporditurismi või kultuuriturismi ning esmaklassiliste turismi sihtkohtade arendamist, mis austavad ja kaitsevad keskkonda;

Tööstusheide

111.   nõuab, et ettevõtete aruandlusstandarditesse lisataks ka töökohtade kliimamuutuse alane audit, et suurendada keskkonnahoidliku poliitika ja heite vähendamise seire läbipaistvust;

112.   nõuab, et kõik äri- ja mitteärilised üksused esitaksid igal aastal avalikustatud aruande toodetud kasvuhoonegaaside heitkoguste, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võetud meetmete, töötajate ümberõppe meetmete (tegevuse lõpetamisel tõendatud süsinikulekke tõttu) ja heitkogustega kauplemise süsteemi tehingutest saadud tulude kohta; palub komisjonil neid meetmeid jälgida ja esitada parlamendile aruanne tööstussektorite edusammude kohta heite vähendamisel;

Põllumajandus ja loomakasvatus

113.   kutsub komisjoni üles tulemuste suhtes avatult kaaluma põllumajandussektori sõnaselget kaasamist ELi tulevasse integreeritud kliimaalasesse poliitikasse ja põllumajandussektorist pärinevate kasvuhoonegaaside, sealhulgas metaani ja dilämmastikoksiidi heite vähendamise eesmärkide väljatöötamisse, kasutades olemasolevat potentsiaali täiel määral ära;

114.   juhib tähelepanu asjaolule, et maa optimaalne hooldamine suurendab mulla huumusesisaldust ja haritav maa võib parema harimise ning mustkesa vältimise korral säilitada märgatavalt rohkem süsinikku;

115.   on seisukohal, et mineraalväetiste optimeeritud ladustamine ja laotamine võib oluliselt kaasa aidata dilämmastikoksiidi heite vähendamisele; nõuab sellega seoses mineraalväetiste asemel orgaanilise massiga väetamise suurendamist;

116.   nõuab majandusanalüüside tegemist teatud piirkondlike viljelusviiside tasuvuse kohta muutunud kliimatingimustes, et teha kindlaks võimalused muudatustega kohanemiseks ja kergendada ümberorienteerumist teistele kultuurtaimedele;

117.   on seisukohal, et põllumajandustava peab arvestama kliimamuutusega ning nõuab uute ja keskkonnasõbralikumate kasvatus- ja põllumajandusettevõtte haldamise meetodite uurimis- ja arendustegevuse rahastamist; samuti nõuab uurimistegevust uute tehnoloogiate, seemne- ja taimekasvatusega tegeleva biotehnoloogia, rohelise geenitehnoloogia ja taimekaitse valdkondades ning nõuab põllumajandusliku kliimakaitsepoliitika rakendamist, mis hõlmab seminare, haridusprogramme, katseprojekte ning uut maa- ja veemajanduse oskusteavet põllumajandustootjatele;

118.   tunnistab, et teravilja ja soja kasvatamine loomasöödaks tekitab olulisel määral kasvuhoonegaaside heidet; tuletab meelde ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2006. aasta novembri aruannet "Loomakasvatuse pikk vari", mille kohaselt tekitab loomakasvatussektor hinnanguliselt 18 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest;

119.   nõuab piima- ja lihatööstuses antava sööda ülevaatamist ja vajaduse korral parandamist, et vähendada mäletsejaliste vatsas tekkiva metaani hulka; nõuab, et sööda ja aretusega seotud mis tahes meetmete puhul loomakasvatussektoris arvestataks loomade tervisele ja heaolule avalduva mõju hindamist ning et kõnealuseid meetmeid ei võetaks, kui need võivad avaldada kahjulikku mõju asjaomastele loomadele;

120.   tunnistab, et biogaasitehaste laiendamine sõnnikust energia tootmiseks aitab nii majanduslikult kui ökoloogiliselt kaasa karjakasvatusest pärineva metaani heite vähendamisele;

Metsad

121.   on seisukohal, et ELi tulevase kliimapoliitika eesmärk peab olema nii troopiliste vihmametsade ja veel kasvavate okasmetsade säilitamine kui ka Euroopa metsade hooldus ja taasmetsastamine; juhib tähelepanu asjaolule, et kaitsvad metsavööndid suurte linnade ja tööstuskeskuste ümber võivad mängida olulist rolli;

122.   on seisukohal, et metsade säilitamisest tuleneva tegeliku heite vähendamise eest tuleks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni abil luua püsiv kompenseerimise süsteem ning nõuab selget majanduslikku stiimulit ürgmetsade ja suurte metsaalade säilitamiseks, kasutades neid säästvalt, mille puhul saab metsa kasutusväärtust palju täpsemalt hinnata metsa poolt pakutavate "ökoteenuste" ja sotsiaalsete funktsioonide põhjal;

123.   nõuab, et suuri looduslikke metsaalasid veel omavatele riikidele loodaks ülemaailmse CO2 turu raames majanduslikud stiimulid oma metsade säilitamiseks, tunnustades hoolikalt säilitatud metsades igal aastal ladestuva süsiniku koguseid; teeb ettepaneku kaaluda küsimust, kas ainult troopilistele vihmametsadele keskendumine on sellisel juhul mõttekas;

124.   palub, et EL rajaks koostöös rahvusvahelise kogukonnaga õhust vaatlusega ja satelliidipõhised seiresüsteemid ning vajaliku infrastruktuuri eelkõige troopiliste vihmametsade pikaajalise säilimise tagamiseks; nõuab seiresüsteemide ehitamiseks globaalse fondi asutamist Maailmapanga egiidi all;

125.   peab metsade kaitseks mõeldud ülemaailmsete järelevalvesüsteemide edu vaid siis tagatuks, kui paralleelselt luuakse ja suudetakse püsivalt säilitada vajalikud institutsioonilised eeldused ning haldusasutused koos kvalifitseeritud personaliga;

126.   viitab sellega seoses ka vajadusele seireprogrammide järele, mille abil saaks Euroopa metsades varakult võimaliku kahjurite leviku kindlaks teha ning teadusliku riskimodelleerimise järele seoses kuumalainetele, metsatulekahjudele ja põuale vastuvõtlike metsaaladega, mille abil oleks võimalik alustada vastumeetmetega metsade kaitseks;

127.   on seisukohal, et liikmesriikide riiklikud metsainventarid on oluline teabeallikas Euroopa metsade üldise olukorra ja nende kui CO2 neeldajate tähtsuse analüüsimisel; kutsub komisjoni üles mitte üksnes kiirendama kogutud andmete koostamist ja hindamist liikmesriikide poolt, vaid kasutama ära ka liikmesriikides olemasolevaid parimaid tavasid;

128.   märgib et, olelusringi omadusi arvestades võib puit olla ehituses põhimõtteliselt "rohelisem" valik kui teras ja betoon, sest ta seob süsinikdioksiidi ja nõuab tootmiseks palju vähem energiat kui muud ehitusmaterjalid ning tema kõrvalsaadusi saab kasutada taastuvenergia tootmiseks; on siiski teadlik, et selleks peab kasutatav puit olema raiutud säästval viisil, mis praegu tihti nii ei ole; kutsub ELi seetõttu üles võtma kiiresti vastu õigusaktid, millega minimeerida ebaseaduslikult ja mittesäästvalt raiutud puidu ELi turule toomise risk;

129.   rõhutab metsade paljusid erinevaid kasutusvõimalusi ja mitmesugust kasu neist; kutsub ELi üles määratlema biomassi säästva kasutamise kriteeriume;

130.   rõhutab, et ELis tuleks rakendada säästvat metsamajandamist, millel on väga ulatuslikud sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased eesmärgid; märgib, et säästva metsamajandamise eesmärk on pikemas perspektiivis metsa süsinikuvaru suurendamine; märgib lisaks, et noored, kasvavad ja hästi majandatud metsad on head süsiniku neeldajad, ning on seetõttu seisukohal, et kui mets maha raiutakse, tuleks maharaiutud puude asemele istutada uued; on seisukohal, et samal ajal tuleks kaitsta vanu metsi, sest nad mängiva eluliselt tähtsat rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel;

Mullakaitse

131.   soovitab suurendada mullaalaseid teadusuuringuid ja mulla seisukorra seiret, et õigeaegselt tõkestada erosiooni, kasutatavate põllumajandusmaade ja bioloogilise mitmekesisuse kaotust;

132.   kutsub nõukogu üles võtma vastu oma ühist seisukohta, arvestades Euroopa Parlamendi 14. novembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ(8) (mullakaitse raamdirektiiv) , et luua tõeline ühenduse õigusakt, mille abil võidelda metsade hävitamise, erosiooni ja kõrbestumise vastu;

133.   kutsub liikmesriike üles kehtestama mullakaitse poliitikat sobivate maaharimismeetodite abil, mis võtaksid arvesse orgaaniliste ainete olulisust mullas mullaviljakuse, veemahutavuse ja süsinikuneeldajana toimimise võime seisukohalt ja kaaluda biomassist valmistatud söe kasutamise võimalusi;

134.   toonitab sellega seoses ökosüsteemi lähenemisviisi olulisusele pinnase erosiooni, igikeltsa hävimise, kõrbestumise, võõrliikide sissetungi ja metsapõlengute vältimisel ning vähendamisel;

Veemajandus

135.   on seisukohal, et integreeritud veevarude majandus peaks sisaldama vee kasutamise tõhustamise, veesäästmise, vee tarbimise ratsionaliseerimise ja piiramise strateegiaid ning tarbijate kõrgemat teadlikkust vee säästvast kasutamisest, ning lahendama küsimused nii vihmavee võimaliku kogumise ja säilitamise kohta looduslikes ja kunstlikes hoidlates kui ka üleujutuste ja põudadega seotud ohtude ja tagajärgede kohta; on seisukohal, et tuleb soodustada meetmeid veekasutusviiside tõhusa hierarhia kehtestamiseks, ning tuletab meelde, et veevarude majandamisel tuleb eelistada nõudluspõhist lähenemist;

136.   kutsub komisjoni üles võtma endale veemajanduse puhul piiriülese koordineerija rolli, eelkõige luues võrgustikke ning rahastades uuringuid merevee magestamisega seotud uuenduslike tehnoloogiate, uute niisutussüsteemide ning põllumajandusliku ja linnade veekasutuse alal ning katseprojekte põudade ja üleujutuste poolt põhjustatud kahjude vähendamiseks;

137.   on seisukohal, et veevarude tõhusaks kasutamiseks piisavate stiimulite loomiseks peaksid liikmesriigid oma veepoliitikas arvesse võtma veeteenuste kulude katmise põhimõtet ning "saastaja maksab" põhimõtet;

Kalandus

138.   rõhutab, et mõned praegused kalastustavad nõrgendavad veelgi kalavarude ja mere ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutuse mõju suhtes; tervitab sellega seoses komisjoni otsust kehtestada säästvuskriteeriumide alusel tööstusliku kalapüügi jaoks püügikvoodid ning nõuab, et nõukogu ja asjaomased liikmesriigid järgiksid kavandatavaid kvoote;

139.   rõhutab, et merekeskkonna ja -ressursside parema ja säästvama majandamise tagamiseks on vajalik ulatuslik merede raamkava, nagu on ette nähtud merestrateegia raamdirektiivis(9) ; hoiatab, et muidu võivad Euroopa merekaitsealad muutuda viimasteks bioloogilise mitmekesisuse oaasideks muidu elutus ning tühjas ookeanis;

140.   on seisukohal, et kliimamuutuse tagajärjel toimunud keskkonnamuutustega võib kaasneda vajadus akvakultuurid ümber asustada, mis on nende praegustele asukohtadele majanduslikult kahjulik; hoiatab aga negatiivse mõju eest, mida akvakultuuride võimalik ümberasustamine võib avaldada asjaomastele ökosüsteemidele ja nõuab sellega seoses kohustusliku mõjuhinnangu teostamist;

Jäätmekäitlus ja ressursside majandamine

141.   tunnustab jäätmehierarhiat Euroopa jäätmepoliitika juhtmõttena; kutsub komisjoni üles esitama jäätmete vähendamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu valdkonnas protsentuaalseid vähendamiseesmärke; nõuab, et eesmärke vajaduse korral läbi vaadataks ja karmistataks;

142.   võtab teadmiseks, et jäätmete vältimine, näiteks pakendamise optimeerimise abil, on parim võimalus vähendada sektorist pärinevat otseheidet; rõhutab siiski, et jäätmete ennetamine pikemas perspektiivis eeldab tootmismeetodite ja tarbimisharjumuste muutmist;

143.   rõhutab, et biojäätmete eraldi kogumine ja materjali ringlussevõtt aitavad olulisel määral kaasa prügilates tekkiva otseheite vältimisele;

144.   on arvamusel, et on asjakohane vältida sorteerimata jäätmete vedu pika vahemaa taha vähendamaks jäätmesektorist pärit otseheidet; on seisukohal, et ELis toimuvat piiriülest segaolmejäätmete vedu peaks seetõttu vähendama miinimumini; on arvamusel, et nn heidete ekspordi vältimiseks ning väärtuslike toormaterjalide ELis hoidmiseks tuleks võidelda ringlussevõtuks sobivate materjalide ebaseadusliku ekspordi vastu väljapoole ELi;

145.   on arvamusel, et liikmesriigid peaksid pärast järkjärgulise loobumise perioodi keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul täielikult loobuma sorteerimata majapidamisprügi ladustamisest, sest olemasolevate ringlussevõtusüsteemide tõhusam ärakasutamine või uute süsteemide loomine parandab kogu jäätmekäitlust ning aitab olemasolevate tehnoloogiate abil kasvuhoonegaaside vähendamiseks eksisteerivat potentsiaali ära kasutada; nõuab sellega seoses, et metaani kogumine soojuse tootmiseks olemasolevatest prügilatest oleks kohustuslik;

146.   peab jäätmetest energia tootmise käitistes jäätmejääkide energiakasutust ja eelsorteeritud jäätmete energiakasutust, eriti koostoimes soojuse ja elektri kaastootmisega ning koos range heidete kontrolliga potentsiaalseks võimaluseks saavutada ülitõhus viis energia taaskasutamiseks, mida saab töökindlalt kasutada kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja fossiilkütuste asendamiseks;

147.   on seisukohal, et jäätmekäitluse ja ressursimajanduse lahenduste alase uurimis- ja arendustegevuse tõhustamisel on ülioluline, ja rõhutab vajadust kohaldada kõnealuses valdkonnas viivitamata uusi innovaatilisi tehnoloogiaid;

148.   tunnistab, et 2012. aasta järgse kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste ja kolmandate riikide kaasamise raames on jäätmekäitlust reguleerivate Euroopa standardite süstemaatilisem rakendamine võimalus siduda arengueesmärgid, näiteks inimeste tervise ja keskkonna parem kaitse, uute majanduslike võimalustega ning anda samas positiivne panus ülemaailmse kliimamuutuse vastu võitlemisse;

149.   palub komisjonil hinnata jäätmesektori kaasamist heitkogustega kauplemisse ja sellise kaasamise vastavust puhta arengu mehhanismi projektidele;

Kohanemismeetmed

150.   tuletab meelde oma eelmainitud 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis esitatud nõudmisi ja kutsub komisjoni üles viivitamata avaldama lubatud valget raamatut, milles esitatakse kooskõlastatud ELi raamistik kohanemismeetmete kavandamiseks;

151.   toonitab, kui oluline on komisjoni avaldatud roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, milles rõhutatakse vajadust sektoripõhise poliitika integreeritud lähenemise järele, et parandada ELi riikliku ja piirkondliku poliitika kombineeritud territoriaalset mõju; nõuab seepärast struktuurifondide menetluste parandamist, et võimaldada neil kliimaalastele meetmetele veelgi rohkem kaasa aidata;

152.   rõhutab, et kuigi subsidiaarsuse põhimõtet tuleb asjakohaselt järgida ning on oluline tunnustada piirkondlike ja kohalike asutuste keskset rolli, eelkõige haavatavamates piirkondades nagu mäestiku- ja rannikualadel, on ELi tasandil meetmed vältimatult vajalikud selleks, et Natura 2000 võrgustikku tugevdades bioloogilist mitmekesisust säilitada ning integreerida tõhusad kohanemismeetmed ELi ühtekuuluvus-, põllumajandus-, vee- ja merepoliitikasse;.

153.   rõhutab veel kord vajadust kohanemismeetmete sidususe ja tervikliku koordineerimise järele ELi tasandil ja võimaliku sünergia otsimise järele, sealhulgas konkreetseid piirkondi või territooriume hõlmavate rahvusvaheliste kokkulepete raames, mille osaline Euroopa Ühendus on; kordab oma nõudmist luua kohanemismeetmete kavandamiseks kogu ELi hõlmav raamistik;

154.   rõhutab ELi rolli koordineerijana, seda eelkõige automaatse ja pideva saasteainete seire ning kuumalainete, kestva pakase ja üleujutuste varajase hoiatamise süsteemi loomise ning tervist, ilmastikku ja keskkonda puudutavate ning statistiliste andmete süstemaatilise kogumise tõhustamise puhul;

Tervis

155.   rõhutab, et ülimalt oluline on omandada spetsiifilisi ekspertteadmisi kliimamuutuse mõjust inimese tervisele, eelkõige seoses teatavate nakkus- ja parasitaarhaigustega;

156.   rõhutab, et kliimamuutusel on oluline roll teatavate haiguste esinemissageduse suurenemisel, kuna looduse ökosüsteemides on toimunud vältimatud muutused, mis mõjutavad muu hulgas loomi, taimi, putukaid, ainurakseid, baktereid ja viirusi;

157.   rõhutab asjaolu, et peamiselt troopilistes piirkondades parasiitide või sääskede ja muude nakkusetekitajate levitatavad troopilised haigused võivad hakata esinema ka põhjapoolsematel laius- ja pikkuskraadidel, kujutades inimkonnale uut ohtu;

158.   rõhutab, et ehkki 2008.–2013. aasta rahvatervise programmi peamine eesmärk on võtta meetmeid traditsiooniliselt tervist mõjutavate tegurite valdkonnas (toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine), peaks see keskenduma ka teatavatele uutele terviseprobleemidele ja käsitlema kliimamuutusest tingitud tervist mõjutavaid keskkonnategureid;

159.   rõhutab ELi ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koordineerivat rolli üldsuse nõustamisel putukate levitatavate haiguste vältimiseks, eelkõige kandes kaitseriietust, kasutades kaitsevõrke ja putukatõrjevahendeid;

160.   märgib, et võimalike meetmete hulka võivad kuuluda kliimamuutuse mõju rahvatervisele käsitlevate oluliste andmete kogumine ja hindamine, looduskatastroofideks valmisolek, avalike tervishoiuteenuste ja hädaolukorraks valmisoleku tugevdamine, tervist edendavate meetmete toetamine kõikides sektorites ning teadlikkust suurendavad meetmed, eelkõige avaliku teabe andmine uute terviseohtude kohta, hoiatused ja üksikasjalikud nõuanded haigustekitajatega kokkupuute profülaktikaks koos konkreetse viitega putukate levitatavatele haigustele ja kuumalainetele;

161.   on seisukohal, et meditsiini valdkonnas ja farmakoloogiasektoris tuleb teostada uuringuid, et töötada uute haiguste vastu välja ravimeid ja vaktsiine, mis tuleb teha kõigile mõjutatud elanikkonnarühmadele taskukohase hinnaga kättesaadavaks;

162.   rõhutab haljasalade tähtsust linnapiirkondades rahvatervise, õhu kvaliteedi, süsiniku kogumise ja kliimamuutuse vastu võitlemise seisukohast; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke asutusi säilitama ja laiendama olemasolevaid haljasalasid linnapiirkondades ning looma uusi;

Majanduskasv ja tööhõive

163.   on seisukohal, et Euroopal on suurepärane stardipositsioon ülemaailmses võistluses vähese heitega majanduse pärast ja et Euroopa peaks seda olukorda kasutama, et ajendada uuendusi, mis loovad täielikus kooskõlas Lissaboni strateegiaga uusi ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid ning töökohti keskkonnasäästlike tehnoloogiate, taastuvenergiaallikate ning roheliste ettevõtete ja oskusteadmiste valdkonnas, tasakaalustades võimalikku töökohtade kadu suure süsinikdioksiidi heitega sektorites; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlaks kliimamuutuse alase poliitika rakendamisest tulenevaid struktuurilisi muutusi ning palub komisjonil esitada regulaarselt meetmeid kõige enam mõjutatud elanikkonnarühmade toetamiseks;

164.   hoiatab pessimismi eest, mille tõttu võib kliimamuutuse ja sellega võitlemiseks vajalike poliitiliste meetmete poolt pakutav majanduslik võimalus ELil kasutamata jääda, ning rõhutab sotsiaalpartnerite positiivset rolli , kes on otseselt kaasatud majanduse stimuleerimisse ja kliimamuutusega kohanemisest ja selle leevendamisest mõjutatud töötajate ümberkoolitamise ja uuesti rakendamise võimalustesse; on seisukohal, et ülemaailmses konkurentsis tõhususe, uuenduste, tooraine, tulevikutehnoloogiate ning turu pärast võidukale positsioonile jäämiseks on üldsuse ja sotsiaalne konsensus otsustava tähtsusega;

165.   on arvamusel, et kasvu- ja tööhõive potentsiaali on vaid siis võimalik täielikult ära kasutada, kui samaaegselt luuakse turulepääsu võimalusi ning kaotatakse bürokraatlikud takistused, mis segavad kättesaadavate tehnoloogiate rakendamist;

166.   kutsub liikmesriike üles kontrollima kehtivate eeskirjade kliimapoliitiliste eesmärkidega ühitatavust ja töötama välja stiimuleid, mis kergendavad üleminekut vähese CO2 heitega majandusele;

167.   kutsub tööturu osapooli liikmesriikide ja ELi tasandil üles töötama ühiselt välja majanduslikke strateegiaid iga sektori jaoks, et olemasolevat potentsiaali ära tunda ja strateegiliselt ära kasutada;

Tulevikutehnoloogiate edendamine

168.   on seisukohal, et ELi integreeritud kliimaalase poliitika raames, mille eesmärk on tagada tulevaste põlvkondade ressurssidega varustatus, tuleb algatada ja välja töötada kombineeritud lähenemisviis heidete vähendamisele ning sellest sõltumatu tehnoloogilise uuenduse protsess;

169.   on arvamusel, et eelkõige ELi lähenemisviisi tehnoloogilist neutraalsust arvestades tuleb CO2 keskkonnale ohutut kogumise ja säilitamise küsimust arutada laiaulatuslikult, era- ja avaliku sektori sidusrühmi kaasates ning tulemuste suhtes avatult; toetab tehnoloogiasiirde ergutamiseks rahvusvahelise koostöö edendamist, eelkõige nende kiire majandusarenguga riikidega, kes endiselt kasutavad kohapeal leiduvat sütt energiaallikana;

170.   on arvamusel, et järgmise põlvkonna tehnoloogiate väljatöötamine ja mastaabiteguri vajaliku suurendamise võimaldamine nõuab pikaajalise teadus- ja arendustegevuse laiaulatuslikku rahastamist;

171.   nõuab tungivalt, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapooled tunnustaksid Kyoto protokolli Marrakechi lepingutega sätestatud puhta arengu mehhanismi raames CO2 kogumist ja säilitamist tehnosiirdena;

172.   kutsub ELi ja liikmesriike üles reageerima elanikkonna võimalikule skepsisele CO2 kogumise ja säilitamise rakendamise suhtes või murele selle pärast teadusuuringute ja üldsuse teadlikkuse tõstmise meetmete abil;

173.   teeb ettepaneku, et ELi integreeritud kliimakaitsepoliitika peaks tegelema ettepanekutega põhjapanevate stiimulite ja edendamismeetmete loomiseks, et saaks alustada vajalikku tehnoloogilist uuendust, vähendada uute, kuid kallite tehnoloogiate jooksvaid kulusid ning püstitada ja saavutada tulevikus täpsemad vähendamiseesmärgid;

174.   soovitab liikmesriikidel kaaluda puhaste ja energiatõhusate tehnoloogiate kiirema rakendamise viise, nagu otsetoetused tehnoloogiatesse, näiteks päikesepaneelidesse, maa-, õhu- ja veesoojuspumpadesse ning puhtamatesse põletusseadmetesse investeerivatele tarbijatele;

175.   pakub selleks välja paralleelseid meetmeid, nagu majandusteadlaste, inseneride ja eraettevõtete kaasamine Kyoto protsessi institutsioonilisse ning paralleelsesse lisaprotsessi, mis on võrreldav osoonikihi kaitse Montreali protokolli eduka meetodiga;

176.   nõuab Euroopa kliimafondi, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi oksjonituludest, ja/või samaväärsete fondide asutamist liikmesriikides, ning näeb selles võimalust saavutada vajalik kapitali olem, et rahastada tulevast kliimaalast poliitikat, eeldusel, et on kehtestatud piirid, kui suures ulatuses saab selle poliitikavaldkonna üksikuid meetmeid ning nende rahastamiseks nõutavaid investeeringuid kavandada;

177.   teeb ettepaneku seda kapitali olemit kasutada kapitaliturul, et võimaldada kapitali tagasivoolu ettevõtjatele ja (taas)investeerimist tulevikutehnoloogiatesse ning jätta seadusandliku kindlaksmääramise asemel turu otsustada, milliseid tehnoloogiaid hakatakse tulevikus kasutama keskmise pikkusega ja pikaajaliste kliimaalaste eesmärkide saavutamiseks;

178.   toonitab eriti, et pikemas perspektiivis tulevad tõhusad lahendused kliimamuutuse probleemile ka teaduslikest uuendustest nii energia tootmise, jaotamise ja kasutamise valdkonnas kui ka muudes seonduvates valdkondades, ning need piiravad tõhusalt kasvuhoonegaaside tootmist ilma kaasnevaid keskkonnaprobleeme tekitamata;

179.   rõhutab teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi olulisust puhaste energiavormide väljatöötamise puhul ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama seda eesmärki ka järgmistes teadusuuringute raamprogrammides;

Arukad arvutisüsteemid ning info- ja sidetehnoloogiad

180.   teeb järgmistele ELi nõukogu eesistujariikidele ettepaneku teha info- ja sidetehnoloogiate tulevane teema ning info- ja sidetehnoloogiate tähendus kliimamuutuse vähendamisel ja sellega kohanemisel oma eesistumise prioriteetideks;

181.   kutsub ELi ja liikmesriike üles koostöös tööstuse, tarbijate, ametiasutuste, kõrgkoolide ning uurimisasutustega toetama arvuti- ning info- ja sidetehnoloogia põhiste meetodite katsetamist, valideerimist, kasutuselevõtmist ja edasist levitamist materjalikulu vähendamise ja palju suurema energiatõhususe saavutamiseks, eelkõige kaubatranspordi parema logistika, füüsilise reisimise tele- ja videokonverentsidega asendamise, täiustatud elektrivõrkude, energiatõhusamate hoonete ning aruka valgustuse abil;

Rahastamine ja eelarveaspektid

182.   rõhutab, et parlament peab seadma eelarvepädeva institutsioonina koos nõukoguga järgmises mitmeaastases finantsraamistikus esikohale kliimamuutuse ja selle vähendamiseks mõeldud meetmed;

183.   palub nõukogul tegeleda ELi eelarve kasutamata sihtotstarbeliste vahendite küsimusega, et paigutada need vahendid vajaduse korral ümber kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

184.   kutsub komisjoni üles inventeerima kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid ja nende tähendust Euroopa kliimaalaste eesmärkide jaoks ning töötama selle nn kliimaauditi põhjal välja ettepanekud tulevaseks finantsraamistikuks, et ELi eelarveridu saaks kohandada vajalike kliimapoliitiliste nõuetega, samal ajal mitte välistades võimalust luua uusi fonde ja eraldada neile uusi vahendeid;

185.   on seisukohal, et EL peaks võtma liidu solidaarsuspõhimõtte kohaselt finantspoliitilised kohustused mitte üksnes kliimamuutusega võitlemiseks vajalike tehnoloogiate edendamise ja väljatöötamise ning kliimaalase arenguabi põhivaldkondades, vaid ka piiriüleste kohanemismeetmete, tõhususe suurendamise ja katastroofiabi toetamiseks;

186.   tuletab meelde kliima- ja energiapaketi õigusaktide puhul saavutatud kokkulepet, mille kohaselt eraldatakse 50% heitkogustega kauplemise süsteemi oksjonituludest vabatahtlikult kliimamuutuste poliitika rahastamiseks, millest suurt osa tuleks kasutada arengumaades kohandamis- ja leevendamismeetmete rahastamiseks; julgustab liikmesriike kasutama seda võimalust täielikult ära ja isegi ületama seda arvnäitajat;

187.   tuletab meelde, et arengumaades võetavad leevendamis- ja kohandamismeetmed omavad väga suurt tähtsust Kopenhagenis COP 15-l ülemaailmse kokkuleppe saavutamisel, ning nõuab, et 19.-20. märtsil 2009 kohtuv Euroopa Ülemkogu teeks olulisi edusamme, et jõuda kokkuleppele selles osas, kuidas tagada sõltumatu, ennustatav ELi poolne arenguriikide rahastamine;

Haridus, koolitus, aruandlus, märgistamine ja teadlikkuse kujundamine

188.   palub liikmesriikide pädevatel asutustel luua uusi elukutseid ja viia nii praktiline kutseõpe kui ka kutseõppeasutused ning erialad rakenduskõrgkoolides ja -ülikoolides vastavusse tööhõivet puudutavate nõudmisega majanduslikus struktuurimuutuses, mida kiirendab kliimamuutus ja selle mõju;

189.   tunnistab töötajate ja nende esindajate olulist rolli ettevõtete ja töökohtade keskkonnahoidlikumaks muutmisel nii riigi kui riigiülesel tasandil, ning nõuab komisjoni toetust parimate tavade arendamisele, vahetamisele ja levitamisele;

190.   kutsub komisjoni üles töötama välja kommunikatsioonistrateegiaid, et teavitada elanikkonda kliimamuutuse alastest teadusandmetest (mis põhinevad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimastel avastustel), energiasäästmisstrateegiaid, energiatõhususmeetmeid ja taastuvate energiaallikate kasutamist; teeb lisaks ettepaneku, et ELi noorsoovahetusprogrammid keskenduksid kliimamuutuse alase teadlikkuse tõstmise ühisprojektidele ning nõuab seetõttu, et komisjon telliks igal aastal Eurobaromeetri uuringu, mis hindaks ELi kodanike suhtumist kliimamuutusesse ja sellest arusaamist, ning nõuab lisaks üldisi ja lihtsaid tõhususe standardeid kõikide igapäevaelu valdkondade jaoks ning stiimulite (nt rahalist laadi) loomist vastutustundlikuks energiatarbimiseks;

191.   palub liikmesriikidel alustada koos elektritarnijatega dialoogi elanikkonnaga, et veenda avalikkust tänapäevaste fossiilkütusel põhinevate elektrijaamade tõhususe suurendamise energeetilises ning kliimapoliitilises vajaduses ning arutleda sealjuures ka CO2 kogumise ja säilitamise üle;

192.   kutsub komisjoni üles jagama kodanikele ja liikmesriikidele teavet edukate projektide kohta, nagu Euroopa mobiilsusnädala raames toimunud autovaba päev, ning rõhutab vajadust anda kodanikele mõtlemisainet nende linnas liiklemise kohta eesmärgiga uurida nende kui linnas liiklejate käitumise tagamaid ja mitte piirata "individuaalse liikuvuse" mõistet isikliku sõiduauto kasutamisega, vaid laiendada seda mõistet üksikisiku linnades ja linnastutes liiklemise kõikidele vormidele, nagu kõndimine, jalgrattasõit, autode ühiskasutuse võimalus ja sõiduauto ühiskasutus, takso ning kohalik ühistransport;

193.   väljendab rahulolu maailma suurimate linnade tiheda koostööga C40 egiidi all, mis on eelkõige foorum, kus saab vahetada globaalsel tasandil teavet tõhusate kasvuhoonegaaside vähendamise protsesside kohta ning üksteiselt õppida;

194.   rõhutab eelkõige vajadust kodanikke teavitada ja nendega kohalikul tasandil konsulteerida ja kaasata neid otsustusprotsessidesse, ning ergutab linnastuid, piirkondi ja suurlinnapiirkondi määrama kindlaks spetsiifilisi heite vähendamise eesmärke ning rakendama neid eesmärke kohalike või piirkondlike uuenduslike rahastamisprogrammide ning riigiasutuste toetuse abil;

195.   kutsub liikmesriike üldsuse teadlikkuse tõstmise eesmärgil üles lisama asjakohastesse ehituseeskirjadesse sellist sätet, mille kohaselt ehitusluba taotlevad kodanikud saaksid põhjaliku teabe selle kohta, millised on kohalikud võimalused taastuvate energiaallikate kasutamiseks;

196.   teeb kohalikele ja piirkondlikele asutustele, maakondadele, linnaosadele ja kohalikele haldusüksustele, eelkõige aga ametiasutustele, koolidele ning lastele ja noorukitele mõeldud sotsiaalasutustele ettepaneku korraldada energia säästmise võistlusi ning ELi ja riigi tasandil asjakohaselt rahastatud kampaaniaid, et suurendada üldsuse teadlikkust energia säästmise võimalustest ning saavutada kodanike osalus ja õppimine;

197.   teeb komisjonile ettepaneku kuulutada välja ressursside ja energia tõhusa kasutamise Euroopa aasta, et tõsta kõikidel poliitikatasanditel kodanike teadlikkust ressursside tõhusast kasutamisest ning kasutada kliimamuutust ajendina intensiivse arutelu korraldamiseks ressursside kättesaadavuse ning kasutamise üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema energiapuudusega, tagama veesäästmiskultuuri väljakujunemist ning tõstma haridusprogrammide abil üldsuse teadlikkust veesäästmisest; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi edendada säästlikumat veetarbimist ergutavat linnade võrgustikku, et vahetada häid tavasid ning viia koos ellu katse- ja näidisprojekte; kutsub liikmesriike üles korraldama tasuta energiaauditeid, mis võimaldaks kodanikel vähendada oma energiatarbimist ja heitkoguseid;

198.   peab reklaami ja tootekirjeldusi oluliseks vahendiks tarbijate teadlikkuse suurendamisel tarbekaupade keskkonnakulude kohta ning tarbijakäitumise muutmisel; hoiatab aga "ökoloogilise puhtakspesemise" eest ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles Euroopa tööstusrühmitustega konsulteerides koostama oma tööstussektorite jaoks reklaami- ja märgistuskoodeksit, et mõista hukka valeteavet andvad reklaamid ja toodete keskkonnamõju kohta tehtavad valetunnistused ning pidada kinni Euroopa kehtivatest reklaami- ja märgistuseeskirjadest;

199.   peab oluliseks keskenduda dialoogis kodanike ja jaekaubandusega peamiselt piirkondlike ja hooajatoodete reklaamile, ning kaaluda sealjuures toodete puhul tootmisviisi kohta abistava teabe andmist, eelkõige tarbijatele suunatud kohustuslikku märgistamist;

200.   peab elanikkonna vähest informeeritust kliimamuutusega võitlemise meetmetest tõsiseks probleemiks; palub seetõttu ELil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel ametitel ja asutustel koostöös ajakirjandusega, ringhäälinguorganisatsioonidega ja sidusmeediaga kavandada ja läbi viia üleeuroopaline teabekampaania kliimamuutuse põhjuste ja tagajärgede ning ressursside vähenemise kohta, mille eesmärk oleks näidata individuaalseid võimalusi oma igapäevase käitumise muutmiseks ning tutvustada paremini ja arusaadavamalt Euroopa ja liikmesriikide ametiasutuste tööd kliimamuutusega võitlemise meetmete valdkonnas;

201.   väljendab rahulolu suurettevõtete algatusega järgida koostöös personaliga ja keskmise suurusega tarnijatega ettevõttesiseseid vähendamiseesmärke ning teha kommunikatsioonistrateegiate kaudu üldsuse seas reklaami säästvatele tootmis- ja tarbimismudelitele; ergutab liikmesriikide ja Euroopa tasandi ettevõtete ühendusi rõhutama säästvat äritegevust kui ainulaadset konkurentsieelist;

2050 – tulevik algab täna

202.  Kutsub üles rakendama ajavahemikuks 2009–2014 ette nähtud kliimamuutuse vastu võitlemise tegevuskava järgmiselt:

  a) komisjon ja liikmesriigid peaksid ELi tasandil:
   viima kohalikul ja globaalsel tasandil läbi arutelusid meetmete üle, mida tuleb võtta kliimamuutuse vastu võitlemiseks;
   töötama välja, rahastama ja kasutusele võtma kogu ELi hõlmava supervõrgu, mis on ligipääsetav igat liiki energiaettevõtetele;
   edendama ja rahastama tõhusat, säästvat, süsinikuheidet vähendavat transpordi infrastruktuuri, sealhulgas vesinikutehnoloogiat ja kiirraudteid;
   arendama välja uusi kommunikatsioonistrateegiaid, et kodanikke harida ja anda neile stiimul vähendada heidet taskukohasel viisil, näiteks töötades välja teabe toodete ja teenuste süsinikusisalduse kohta;
   töötama välja sobivaid õigusvahendeid, mis ergutavad kõiki tööstussektoreid kliimamuutuse vastu võitlemisel juhtpositsiooni saavutama, alustades süsinikuheite läbipaistvuse nõudest;
   looma tugevamaid seoseid Lissaboni poliitilise ja sotsiaalse strateegia ning kliimamuutuste poliitika vahel;
  b) kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleks edendada ja vahetada parimaid tavasid, eelkõige järgmistes valdkondades:
   energiatõhususe ja muud meetmed energiapuuduse vastu võitlemiseks, mille eesmärgiks on saavutada nullilähedase energiatarbimisega elu-, äri- ja üldkasutatavad hooned;
   jäätmete ringlussevõtt ja korduvkasutamine, näiteks vastuvõtupunktide infrastruktuuride väljaarendamise abil;
   taastuvaid energiaallikaid kasutavate, vähese heitega sõiduautode infrastruktuuri väljaarendamine, ühtlasi stiimulite loomine ühistranspordis nullilähedase heitega sõidukite kasutamiseks;
   säästvamate liikumisviiside propageerimine linnas ja maapiirkondades,
   kliimamuutusega kohanemise meetmete vastuvõtmine ja rakendamine;
   kohaliku ja piirkondliku toidutootmise ja -tarbimise edendamine;

203.   rõhutab vajadust astuda kliimamuutusele ja selle tagajärgedele vastu poliitiliste meetmete ja kasvatuslike mõjutusvahendite abil, mis põhinevad pikaajalisel perspektiivil, ning rakendada otsuseid järjekindlalt ellu ja mitte allutada neid lühiajalistele poliitilistele eesmärkidele; ergutab propageerima säästlikule arengule suunatud eluviise ja tarbimisharjumusi;

204.   rõhutab vajadust end kliimamuutuse probleemi keerukusest mitte kohutada lasta, vaid reageerida ideaalide poole püüdleva kujundustahtega ja juhtiva rolliga poliitikas, majanduses ja ühiskonnas majanduslikele, ökoloogilistele ning sotsiaalsetele probleemidele, mida tekitab energia- ja kliimapoliitiline murranguperiood, mis väljendub tooraine nappuses;

205.   rõhutab vajadust langetada otsuseid nende õigsuses ja vajalikkuses veendununa ja Euroopa Liidu asutamise aluspõhimõtetest lähtuvalt ning haarata kinni ainulaadsest võimalusest kujundada strateegilise tegutsemisega meie ühiskonna tulevikku;

206.   kutsub parlamendi asjaomaseid organeid üles koostama käesolevast resolutsioonist ja parlamendikomisjoni tööst selle vastuvõtmisele järgneva kolme kuu jooksul laiemale lugejaskonnale suunatud versiooni;

207.   kutsub oma pädevaid komisjone üles kontrollima ülaltoodud soovituste rakendamist järgmise parlamendi koosseisu ajal, sealhulgas järgmise komisjoni koosseisu volinike kandidaatide kuulamistel ning oma kontaktide kaudu riikide parlamentides; kutsub Euroopa Parlamendi kolmandate riikidega suhtlemise delegatsioone ja Euroopa Parlamendi poolseid mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalejaid üles tõstatama kolmandate riikide esindajatega suheldes regulaarselt kliimamuutuste küsimust ning vajadust võtta kõikide riikide poolt meetmeid ja teha algatusi;

o
o   o

208.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile koos palvega viimasele edastada see kõikidele osapooltele, kes ei ole ELi liikmesriigid ning ÜRO kliimamuutuste konventsioonis kindlaks määratud vaatlejatele.

(1) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 652. vt ka 18. veebruari 2008. aasta täiskogu istungi protokolli punkti 7.
(2) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 437.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0032.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0125.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0223.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0491.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 191, 22.7.2005, lk 29).
(8) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 281.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).


A LISA

VALIK ELi KESKKONNAALASEID ÕIGUSAKTE, MIS ANNAVAD POSITIIVSE PANUSE VÕITLUSSE KLIIMAMUUTUSE VASTU

Kehtivad õigusaktid:

–   nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest(1) ;

–   nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(2) ning sellega seotud õigusaktid;

–   nõukogu 23. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/12/EMÜ teatud vedelkütuste väävlisisalduse kohta(3) ja sellega seotud õigusaktid;

–   nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta(4) ning sellega seotud õigusaktid;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta(5) ja sellega seotud õigusaktid;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(6) ;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta(7) ja sellega seotud õigusaktid;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta(8) ;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ,(9) ning sellega seotud õigusaktid;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/105/EÜ, millega muudetakse direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta(10) ;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/12/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta(11) ;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)(12) ;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ(13) ;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ(14) , ning sellega seotud õigusaktid;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(15) ;

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust(16) , ning sellega seotud õigusaktid.

Peatselt avaldatavad :

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (2008/0013(COD));

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... otsus nr .../2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (2008/0014(COD));

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv 2009/.../EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ, direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1013/2006 (2008/0015(COD);

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv 2009/..../EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (2008/0016(COD))

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EÜ) nr ..../2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (2007/0297(COD)).

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (2007/0019(COD))

(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.
(2) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(3) EÜT L 74, 27.3.1993, lk 81.
(4) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.
(5) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.
(6) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(7) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.
(8) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.
(9) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(10) ELT L 345, 31.12.2003, lk 97.
(11) ELT L 47, 18.2.2004, lk 26.
(12) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.
(13) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(14) ELT L 161, 14.6.2006, lk 12.
(15) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
(16) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.


B LISA

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONID KLIIMAMUUTUSE JA ENERGIA KOHTA

–  17. novembri 2004. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta Buenos Airese kliimamuutuste konverentsil (COP-10)(1) ;

–  13. jaanuari 2005. aasta resolutsioon Buenos Airese kliimamuutuste konverentsi tulemuste kohta(2) ;

–  12. mai 2005. aasta resolutsioon valitsusekspertide seminari kohta kliimamuutuste teemal(3) ;

–  16. novembri 2005. aasta resolutsioon globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta(4) ;

–  18. jaanuari 2006. aasta resolutsioon kliimamuutuse kohta(5) ;

–  1. juuni 2006. aasta resolutsioon energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem(6) ;

–  4. juuli 2006. aasta resolutsioon lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutustele(7) ;

–  26. oktoobri 2006. aasta resolutsioon Euroopa Liidu strateegia kohta Nairobi kliimamuutuste konverentsil (COP 12 ja COP/MOP 2)(8) ;

–  14. detsembri 2006. aasta resolutsioon Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks(9) ;

–  14. veebruari 2007. aasta resolutsioon kliimamuutuse kohta(10) ;

–  21. oktoobri 2008. aasta resolutsioon ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel(11) .

(1) ELT C 201 E, 18.8.2005, lk 81.
(2) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 144.
(3) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 384.
(4) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 120.
(5) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 182.
(6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 273.
(7) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 119.
(8) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 439.
(9) ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 876.
(10) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 344.
(11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0491.

Viimane päevakajastamine: 22. detsember 2009Õigusalane teave