Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2212(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0035/2009

Esitatud tekstid :

A6-0035/2009

Arutelud :

PV 09/03/2009 - 26

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.18
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0118

Vastuvõetud tekstid
PDF 126kDOC 69k
Kolmapäev, 11. märts 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealused
P6_TA(2009)0118A6-0035/2009

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2009. aasta resolutsioon naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealuste kohta (2008/2212(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse komisjoni 13. juuni 2008. aasta teatist "Silmitsi kõrgemate naftahindadega" (KOM(2008)0384);

–   võttes arvesse nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/238/EMÜ toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju leevendamise meetmete kohta(1) ;

–   võttes arvesse nõukogu 7. novembri 1977. aasta otsust 77/706/EMÜ ühenduse eesmärgi kohta vähendada primaarenergia allikate tarbimist toornafta ja naftatoodete tarneraskuste korral(2) ;

–   võttes arvesse nõukogu 24. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/67/EÜ, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid(3) ;

–   võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (KOM(2008)0775);

–   võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatist "Teine strateegiline energiaülevaade ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas" (KOM(2008)0781);

–   võttes arvesse 12. novembril 2008. aasta rohelist raamatut "Turvalise, säästva ja konkurentsivõimelise Euroopa energiavõrgu suunas" (KOM(2008)0782);

–   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni energiahinna tõusu makromajandusliku mõju kohta(4) ;

–   võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni naftast sõltuvuse kohta(5) ;

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni kütuse hinna tõusust põhjustatud kriisi kohta kalandussektoris(6) ;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 2008. aasta kohtumise eesistujariigi lõppjäreldusi energiajulgeoleku kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2008. aasta kohtumisel esitatud eesistujariigi lõppjäreldusi toiduainete ja nafta kõrgete hindade mõju kohta poliitika eri valdkondadele;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri aastaraamatut "World Energy Outlook 2008";

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. jaanuari 2009. aasta ettevalmistavat arvamust naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealuste kohta(7) ;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0035/2009),

A.   arvestades, et energiavarustuse kindluse tagamiseks pööratakse järgmistel kümnenditel Euroopa tasandil üha enam tähelepanu energiatarnemarsruutide, energiakandjate, energia kokkuhoiu ja energiatõhususe võimaluste mitmekesistamisele;

B.   arvestades, et ühenduse ühtse ja laiaulatusliku energiapoliitika väljatöötamine muutub üha hädavajalikumaks, et tagada energiavarustuse kindlus ajal, mil Euroopa Liidu sõltuvus impordist üha suureneb;

C.   arvestades, et nafta on ammenduv ressurss;

D.   arvestades, et nafta tootmine Euroopa Liidu ja Norra poolt aitas veel 2007. aastal rahuldada sisenõudlusest rohkem kui 30%;

E.   arvestades, et paljusid, sealhulgas hõlpsasti kättesaadavaid naftavarusid ei ole paljudes maailma maades keskkonnapoliitiliste meetmete tõttu või ressursikorralduse raames praegu täiel määral evitatud ning et toorme- ja materjalikulude üldisest suurenemisest tingituna on nafta tootmiskulud 2005. aastast alates kahekordistunud;

F.   arvestades, et United States Energy Information Administration'i arvestuste kohaselt on ülemaailmne nõudlus nafta järele 2030. aastal rohkem kui kolmandiku võrra suurem, kui oli 2006. aastal, et Euroopa Liidus kasvab nõudlus ajavahemikus 2015–2030 keskmiselt 0,25% aastas, seda ennekõike nõudluse suurenemise tõttu transpordisektoris, ning seega on nafta osakaal ELi primaarenergia nõudluses 2030. aastal 35%;

G.   arvestades, et Euroopa Liidu sõltuvus nafta impordist suureneb 2030. aastaks 95% võrra, millega samaaegselt kaasneb traditsiooniliste naftavarude kontsentreerumine nn strateegilise ellipsi moodustavatesse riikidesse ning suureneva nõudluse tekitatud konkurentsi korral võivad tarned muutuda ebakindlaks;

H.   arvestades, et pikemas perspektiivis on oodata naftahinna tõusu;

I.   arvestades, et põhitoorainete ja nafta hinnatõusust tingitud inflatsiooni kasv on põhjustanud ostujõu kahanemise;

J.   arvestades, et naftahinna kõikumine 2008. aastal ei ole seletatav üksnes pakkumise ja nõudlusega konkreetsel ajahetkel ning et selline kõikumine mõjub majandusele halvasti;

K.   arvestades, et uute investeerimisinstrumentide areng nafta ja muude põhitoorainete turul on suurendanud toorainete hindade kursikõikumiste määra ja arvestades vajadusega tagada energiaturu suurem läbipaistvus,

1.   võtab teadmiseks, et komisjoni eespool nimetatud teatises "Teine strateegiline energiaülevaade" on taas tähelepanu keskmesse tõusnud energia varustuskindluse küsimus; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei ole võtnud õppust majanduskriisist, mis on näidanud, et ainult täielik muutus Euroopa Liidu energiapoliitikas toob kaasa lahenduse energiavarustuse kindluse, liikmesriikide vahelise solidaarsuse ja tööhõive küsimustes ning seoses sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike vajadustega; peab lisaks kahetsusväärseks, et puudub selge suund arendamaks edasi energiapoliitikat ja varustusstruktuuri;

2.   rõhutab, et varustuskindluse tagamise lühiajaliste meetmete kõrval tuleb arvesse võtta ka pikemat perspektiivi;

3.   kutsub komisjoni üles analüüsima õigusaktide ettepanekute ettevalmistamise ajal suuremal määral ka kavandatud meetmete kaudset mõju energiavarustuse kindlusele ja kuludele;

Olemasolevate ressursside hõlvamine

4.   märgib, et eri hinnangute kohaselt on ka tulevikus võimalik toota piisavalt naftat, et nõudlust selle järele rahuldada, kuigi naftatootmise uued meetodid toovad tõenäoliselt kaasa hinnatõusu; märgib, et see soosib omakorda energiateadlikku käitumist ning edendab alternatiivkütuste, nagu teise põlvkonna biokütused ja vesinikukütus, ning elektriautode kasutamist; märgib samuti, et ühtlasi tuleb parandada investeerimistingimusi; sellega seoses rõhutab, et jätkuvalt suur nõudlus nafta järele on viinud pakkumise üha lähemale tootmisvõimsuse piirile;

5.   juhib tähelepanu ebakindlusele selle suhtes, millal ja millises ulatuses tekib tühimik kasvava nõudluse ja kahaneva pakkumise vahel; väljendab muret, et selline ebakindlus suurendab veelgi naftahinna kõikumise ohtu; on seepärast veendunud, et erilist rõhku tuleb panna meetmetele, mis võivad vähendada nõudlust nafta järele;

6.   toetab komisjoni ettepanekut võtta vajadusel lühiajalisi meetmeid, et leevendada tulevasi äkilisi naftahinna tõuse; kutsub liikmesriike üles rahaliselt toetama investeeringuid alternatiivenergia tootmisse, nt taastuvenergia tootmisse, ja tähtsustama tarbijate teadlikkust tõstvaid meetmeid, mis edendavad energiatõhusate kaupade ja teenuste ostmist eesmärgiga vähendada pikaajalisi kulutusi ning leevendada naftatarnete tulevast vähenemist;

7.   nõuab, et intensiivistataks püüdeid mittekonventsionaalsete naftaressursside tööstuslikuks hõlvamiseks, millega aidataks kaasa energiavarustuse mitmekesistamisele; eeldusel, et töötatakse välja keskkonnasäästlikud tootmismeetodid ning et neid ka rakendatakse; rõhutab, et ELi turul olevatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste osas kasutuseal põhinev lähenemisviis, mis on juba ette nähtud ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse autotranspordis kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ) (KOM(2007)0018), pakub naftatööstusele tõelist stiimulit vähendada tootmisprotsesside tõhustamisega oma mõju kliimamuutustele;

8.   on veendunud, et nafta ja teiste süsinikumahukate energiaallikate kasutamist tuleb vähendada nii suurema energiatõhususe abil kui ka ümberlülitumisega süsinikuvabadele lahendustele, nagu tuumaenergia ja taastuvenergiaallikad;

9.   on arvamusel, et olemasolevate naftavarude kasutamist häirivad üha enam poliitilised tegurid, sealhulgas poliitiline ebastabiilsus ja ebapiisav õiguskaitse, kuid ka keskkonnapoliitilised meetmed ning ressursside majandamine; palub komisjonil seetõttu kõikidel tasanditel tugevdada dialoogi naftat tootvate riikidega ning mõlema poole huvisid arvesse võttes otsida konfliktidele pragmaatilisi lahendusi;

10.   kutsub komisjoni üles dialoogis naftakontsernidega ja naftat tootvate riikidega otsima võimalusi, kuidas saaks suurendada investeeringuid kõikuvatest hindadest ja kasumitest olenemata;

11.   eeldab, et naftatootjad investeerivad oma hiljutise olulise kasumi uute naftavarudega seotud uurimis- ja arendustegevusse ning energiasäästliku tehnoloogia ja nafta aseainete (eriti transpordialasteks rakendusteks) uuringute edendamisse.

12.   nõuab tungivalt dünaamilisemate suhete loomist Euroopa Liidu ja naftat tootvate riikide vahel, mis hõlmaksid mõlemapoolset järeleandmiste soovi ning mille eesmärk oleks stabiilsem ja ühtlasem nafta tarne- ja hinnakeskkond, mis oleks kõigi asjaosaliste ja üldisemalt kogu maailma majanduse huvides;

13.   tervitab komisjoni algatust luua ülemaailmne poliitiline dialoog naftat tarbivate ja naftat tootvate riikide vahelise kõrgetasemelise kohtumise kujul, et luua naftaturul õiglane tasakaal tarnimise ja nõudluse vahel ning vältida naftahindade kunstlikult kõrgel tasemel hoidmist naftat tootvate riikide poolt;

Turu läbipaistvus ja hinnakujundamine

14.   väljendab muret naftahinna kasvava ja 2008. aastal ilmekalt avaldunud kõikuvuse pärast, mis avaldab negatiivset mõju Euroopa Liidu majandusele ja tarbijatele;

15.   on seisukohal, et naftahindade kõikumises kajastuvad suurenenud nõudlus nafta järele, järkjärguline naftavarude ammendumine, muutused rahvastiku ja linnastumise arengusuundades, eriti tärkava majandusega riikides, kus keskmise sissetuleku tõus põhjustab suuremat nõudlust, spekuleerimine tooraineturul ja ülemaailmsed majandustsüklid; rõhutab ühtlasi, et naftat ja muid tooraineid on dollari odavnemise tõttu üha rohkem kasutatud portfelli mitmekesistamiseks;

16.   väljendab muret seoses naftahindade kõikumisega ning selle mõjuga majandus- ja finantsstabiilsusele; tunnistab nafta ja muude energiatoodete turu aktiivsuse kasulikkust, nõuab aga samas tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid energiaturgude suurima võimaliku läbipaistvuse;

17.   möönab, et selline kõikuvus kahjustab ka naftat eksportivate riikide majandust ja seetõttu on naftahindade stabiliseerimine mõlema poole huvidele vastav;

18.   tervitab komisjoni 13. juuni 2008. aasta teatist "Silmitsi kõrgemate naftahindadega" ning kordab tema muret hiljutise naftahinna kõikuvuse ja selle negatiivse mõju pärast inflatsioonile, konkurentsivõimele, kaubandusele ja majanduskasvule;

19.   peab viimase kaheksa aasta jooksul toimunud nafta hinnatõusu peamiseks põhjuseks suurt nõudluse kasvu, mis on tekitanud kitsaskohti nafta pumpamisel, transportimisel ja rafineerimisel ja toonud kaasa üksikute suurte naftaoligopolide hiigelkasumeid; möönab, et naftahinna arengut on oluliselt mõjutanud märgatavalt tõusnud toormehinnad ja spekulatiivsed tehingud finantsturgudel;

20.   rõhutab vajadust tähtsustada konkurentsi jälgimist nafta ja naftatoodete töötlemise ja müügi valdkonnas ning suurendada kaubanduslikke naftavarusid käsitlevate andmete läbipaistvust;

21.   on seisukohal, et naftahinna stabiliseerimiseks on tingimata vaja suurendada turu läbipaistvust; palub komisjonil esitada parlamendile ja nõukogule sellekohased ettepanekud; juhib tähelepanu, et läbipaistvust tuleb tingimata suurendada ka naftat tootvates riikides, ja eelkõige tuleb läbipaistvalt avalikustada ka nafta tootmiskogused ning reservide suurus; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha naftat tootvate riikidega toimuvate dialoogide käigus jõupingutusi läbipaistvuse suurendamiseks;

22.   väljendab sellega seoses rahulolu ettepaneku üle viia läbi uuring iganädalase laovarude suuruse avalikustamise kasu ja kulukuse kohta; kutsub komisjoni üles arvestama selle uuringu tulemusi oma edaspidistes õigusakti ettepanekutes nafta miinimumvarude kohta; rõhutab samas, et selles küsimuses peab läbipaistvuseni jõudma kogu maailmas;

23.   juhib tähelepanu sellele, et peamistes naftat importivates riikides kehtivad üksteisest erinevad naftatoodete tehnilised spetsifikatsioonid ja see võib viia turu killustumiseni; tarnekatkestuste korral võib sellel olla hinda üles kruviv mõju; palub komisjonil teha ettepanekud, kuidas sedalaadi turupiiranguid kõrvaldada;

24.   on seisukohal, et strateegiliste varude ülesandeks on kompenseerida tarnekatkestuste korral tekkivaid ainelisi puudujääke; on seetõttu – ühtlasi säästlikku eelarvepoliitikat silmas pidades – vastu igasugustele katsetele kasutada neid varusid naftahinna kõikuvuse tõkestamiseks;

25.   rõhutab, kui oluline on aktiivselt töötada, et muuta uued alternatiivsed energiaallikad väikeettevõtjatele kättesaadavaks, et nad sõltuksid vähem nafta hinna kõikumisest; tunnistab väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate tähtsust biokütuste ja muude taastuvenergia vormide tootmisel; tunneb muret tehniliste ja regulatiivsete takistuste pärast, mis on endiselt nende toodete tootmise ja turustamise teel, ning kutsub komisjoni üles hõlbustama nende kütuste turulepääsu;

26.   rõhutab, et tõhus heitkogustega kauplemise süsteem ning paljude muude energiasäästumeetmete vastuvõtmine peaks olema oluline vahend ulatusliku ja uuendusliku energiatõhusate tehnoloogiate ja toodete turu arengu ergutamiseks; rõhutab ka põhimõtte "saastaja maksab" rakendamise tähtsust; tuletab meelde, et mida rohkem riike samasugust poliitikat rakendab, seda piiratum on mõju sektorite konkurentsivõimele.

Investeeringud naftatootmisse ja -töötlemisse

27.   märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on energiavarustuse kindluse tagamiseks kuni 2020. aastani vaja iga aasta naftatööstusse investeerida 350 miljardit USA dollarit; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles oma poliitikaga stimuleerima investeeringuid, sealhulgas eriti Euroopa Liidu siseseid investeeringuid; rõhutab sellega seoses pikaajalise investeerimiskindluse tähtsust; ei ole siiski nõus sellega, et erainvesteeringute ja erakapitali asemel kasutataks ühenduse vahendeid;

28.   väljendab muret selle pärast, kuidas praegune krediidikriis mõjutab naftatööstusse investeerimise võimalusi, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tihedalt kooskõlastama oma jõupingutusi kriisi ületamiseks;

29.   väljendab heameelt biokütuste laiema kasutamise üle transpordisektoris, arvestades eriti sellega tehtavat panust energiavarustuse kindluse suurendamisse; märgib, et see toob endaga kaasa naftat töötleva tööstuse konsolideerimise ja ümberstruktureerimise; lisaks märgib, et transpordisektoris tuleb võtta täiendavaid struktuurimeetmeid nafta nõudluse vähendamiseks;

30.   kutsub liikmesriike ja ettevõtteid üles nendest suundumustest hoolimata kandma hoolt selle eest, et Euroopa Liidus hoitaks piisavaid varusid, tasandamaks raskusi, mis võivad tekkida näiteks loodusõnnetuste tagajärjel;

31.   kutsub liikmesriike, komisjoni ja naftakontserne üles tagama piisav väljaõpe spetsialistidele, keda vajatakse nii naftareservide uurimiseks kui ka naftatootmiseks;

Transporditeed

32.   väljendab rahulolu INOGATE'i programmi raamistikus, eriti usaldust suurendavate meetmete osas, saavutatud edu üle; kutsub komisjoni üles kavandama strateegiat, kuidas sedalaadi projekte saaks kaasmeetmetega toetada ja paremini koordineerida;

33.   juhib tähelepanu sellele, et ülimalt tähtsad on heanaaberlikud suhted nii transiidiriikide endi kui ka transiidiriikide ja nende naaberriikide vahel, ning nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt sellesuunaliste jõupingutuste tõhustamist;

34.   märgib, et naftajuhtmed ei kuulu üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) alla, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, võttes arvesse praeguseid arengusuundi, eelkõige omamaise toodangu vähenemist ning samaaegselt suurenevat sõltuvust impordist ja vajadust uue transpordivõimsuse järele, kaaluma nafta infrastruktuuri lisamist TEN-E võrku;

35.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ühise välis-, kaubandus- ja julgeolekupoliitika raames stabiilsuse saavutamist eelkõige poliitiliselt ebastabiilsetes naftat tootvates riikides, sest stabiilsus on investeeringute ja heaolu alus;

36.   rõhutab, et uued nafta infrastruktuuriprojektid, nagu Odessa-Gdański ja Constanța-Trieste torujuhtmed, peaksid jätkuvalt olema Euroopale huvipakkuvad esmatähtsad projektid;

37.   on mures suureneva merepiraatluse pärast, mis ohustab rahvusvahelist laevaliiklust ja seega ka naftatransporti, ning tervitab nõukogu asjaomast ühisaktsiooni(8) ;

38.   on mures ka transporditeid ja strateegilist infrastruktuuri ohustava terrorismi pärast ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama dialoogi kesksete asjaosalistega;

Transport ja ehitised

39.   juhib tähelepanu energia kokkuhoiu võimalustele hoonete valdkonnas – neid võimalusi ära kasutades võiks vähendada nõudlust fossiilsete energiakandjate, nagu süsi ja gaas, järele, ning tunnustab komisjoni ja liikmesriikide praegusi jõupingutusi selle potentsiaali täielikumaks ärakasutamiseks;

40.   tunnustab Euroopa Liidu pingutusi transpordisektoris kasutatavate energiakandjate mitmekesistamiseks; peab uute tehnoloogiate juurutamisel eelistatavaks turupõhist lähenemisviisi; tunnistab, et uute tehnoloogiate konkurentsivõime parimaks näitajaks on hind; peab siiski kahetsusväärseks vähest ambitsioonikust kasutamaks ära energiatõhusate, paremini kavandatud ja kergemate sõidukite potentsiaali;

41.   avaldab kahtlust, kas esimese põlvkonna biokütused nafta asendajana osutuvad keskmises ja pikemas perspektiivis kõlbulikuks; nõuab, et tehtaks suuremaid jõupingutusi sünteetiliste kütuste uurimiseks;

42.   on veendunud, et nafta suurenevat kasutamist transpordisektoris saab keskmises ja pikemas perspektiivis vähendada vaid siis, kui Euroopa Liit ja liikmesriigid võtavad lisameetmeid kaubavedude ja liikluse üleviimiseks säästvamatele transpordiliikidele, mis tarvitavad vähem või üldse mitte naftat, nagu raudtee- ja veetransport ning ühendveod linnapiirkondades (kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport, autode ühiskasutus); lisaks on veendunud, et märgatavat energiasäästu oleks võimalik saavutada, kui tõhusamalt rakendada moodsaid liiklusjuhtimissüsteeme, mis vähendavad maantee-, õhu- ja laevaliikluses ooteaegu ja ümbersõite, ning rohkem soodustada rohelist logistikat;

Suhted riikidega, milles nafta tarbimine kasvab

43.   on seisukohal, et Euroopa Liidu ühistes välissuhetes nende riikidega, milles nafta tarbimine kiirelt kasvab, tuleb rohkem arvesse võtta energiapoliitilisi teemasid ja et Euroopa Liit peab püüdma selle poole, et kaotada riiklikud subventsioonid naftatoodetele;

44.   kutsub komisjoni üles lülitama oma ühisesse välis-, kaubandus- ja naabruspoliitikasse meetmeid, mis aitaksid ülemaailmselt kiirendada majanduskasvu ja naftatarbimise lahutamist teineteisest;

45.   juhib tähelepanu, et Euroopa Liit ei ole ennekõike piisavalt pööranud tähelepanu ülemaailmsete keskkonnamuutuste geopoliitilistele mõjudele rahvusvahelisele energiavarustuse kindlusele ega selle tagajärgedele tulevasele rahvusvahelisele valitsemiskorrale ega ole neid küsimusi piisavalt arutanud; on seisukohal, et riiklikest lahendustest kinnihoidmine tuleb asendada uute ja tihedate poliitilise ja majandusalase koostöö vormidega Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina vahel ning neile koostöövormidele tuleb keskpikas perspektiivis anda institutsiooniline vorm;

o
o   o

46.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 1.
(2) EÜT L 292, 16.11.1977, lk 9.
(3) ELT L 217, 8.8.2006, lk 8.
(4) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 548.
(5) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 580.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0308.
(7) ELT C 182, 4.8.2009, lk 60.
(8) Nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeede 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (ELT L 301, 12.11.2008, lk 33).

Viimane päevakajastamine: 2. detsember 2009Õigusalane teave