Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2548(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0134/2009

Esitatud tekstid :

B6-0134/2009

Arutelud :

PV 11/03/2009 - 3
CRE 11/03/2009 - 3

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.21
CRE 11/03/2009 - 5.21
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0121

Vastuvõetud tekstid
PDF 97kDOC 54k
Kolmapäev, 11. märts 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kliimamuutuste vastu võitlemine
P6_TA(2009)0121B6-0134/2009

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2009. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta ulatusliku kliimamuutuste kokkuleppe saavutamiseks Kopenhaagenis ja piisavate vahendite eraldamise kohta kliimamuutuste poliitika rahastamiseks

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 175;

–   võttes arvesse kliima- ja energiapaketti, mille Euroopa Parlament võttis vastu 17. detsembril 2008. aastal, eelkõige seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi(1) ning ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020(2) ;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni "2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks"(3) ;

–   võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 14. konverentsi (COP 14) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste neljandat konverentsi (COP/MOP 4), mis toimus Poolas Poznańis 1.–12. detsembril 2008;

–   võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatist "Ulatuslik kliimakokkulepe – eesmärk Kopenhaagenis" (KOM(2009)0039);

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga "Euroopa majanduse taastamise kava" (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatist pealkirjaga "Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus" (KOM(2007)0723);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et Kopenhaagenis peaksid 2009. aasta detsembris jõudma lõpule läbirääkimised ulatusliku rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu üle, mis on kooskõlas eesmärgiga, et maapinna keskmise temperatuuri tõus jääks maailmas alla 2 °C;

B.   arvestades, et viimaste uuringute andmetel on võimalik vähendada ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40% ning et kulutades alla poole protsendi maailma SKPst, võiks tuule-, päikese- jm taastuvenergiast saada peaaegu kolmandiku maailma energia koguvajadusest; arvestades, et energiatõhususe abil saaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada rohkem kui veerandi võrra, ja arvestades, et raadamine oleks võimalik peaaegu peatada:

C.   arvestades, et üha enam teadlasi tunnistab, et ohtlike kliimamuutuste vältimine nõuab kasvuhoonegaaside taseme stabiliseerimist atmosfääris 350 ppmv CO2-ekvivalendi juures, mis on varem soovitatud tasemest tunduvalt madalam;

D.   arvestades, et Euroopa Liit lepib oma läbirääkimisseisukoha suhtes kokku Euroopa Ülemkogu 2009. aasta kevadisel kohtumisel;

E.   arvestades, et EL on püüdnud täita juhtrolli võitluses globaalse soojenemisega ja toetab täielikult ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimiste protsessi;

F.   arvestades, et EL on võtnud vastu kliima- ja energiapaketi, mis hõlmab õiguslikke meetmeid, mille abil 2020. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaase ühepoolselt 20% võrra 1990. aasta tasemetega võrreldes, ja mis sisaldab kohustust püüelda 30% vähendamise poole, kui Kopenhaagenis saavutatakse piisavalt ambitsioonikas rahvusvaheline kokkulepe;

G.   arvestades, et heitkogused kasvavad kiiresti arengumaades, kes ei suuda neid ilma märkimisväärse tehnilise ja rahalise toeta vähendada;

H.   arvestades, et raadamise ja metsade seisundi halvenemise arvele langeb ligikaudu 20% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest ja see suurendab kliimamuutuste ohtu ka seetõttu, et vähendab metsade tähtsat funktsiooni süsiniku neeldajana; arvestades, et raadamine toimub murettekitava tempoga 13 miljonit hektarit aastas, millest suurem osa leiab aset arengumaade troopilistes piirkondades;

I.   arvestades, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) võib olla mudeliks heitkogustega kauplemise arendamisel muudes arenenud riikides ja piirkondades;

J.   arvestades, et poolte ülemaailmse kliimamuutuste leevendamise jõupingutuste edukuseks piisab vähekulukate "win-win " -meetmete võtmisest, nt parandades energiatõhusust;

K.   arvestades, et heitkogustega kauplemise enampakkumistel on potentsiaal tuua tulevikus märkimisväärset tulu, mida saaks kasutada kliimamuutuste leevendamiseks ja muutustega kohanemiseks vajalike meetmete rahastamiseks arengumaades;

L.   arvestades, et kõrgekvaliteediliste projektide rahastamine arengumaades sõltub eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) puhul ulatuslikust, läbipaistvast ja pidevast infovoost rahastamise kättesaadavuse ja taotlemise vahendite kohta; arvestades, et selle eest peab vastutama rahvusvaheline üldsus, kusjuures EL peab võtma juhtrolli ja näitama head eeskuju;

M.   arvestades, et hiljutiste hinnangute kohaselt läheb ülemaailmseks heitkoguste vähendamiseks kuni aastani 2020 vaja 175 miljardi euro väärtuses uusi investeeringuid, millest üle poole tuleks teha arengumaades,

N.   arvestades, et komisjoni hinnangute kohaselt kulub raadamise vähendamiseks poole võrra aastaks 2020 igal aastal 15–25 miljardit eurot ning et selle peatamine nõuaks veelgi suuremaid kulutusi;

O.   arvestades, et rahvusvaheliste organisatsioonide läbiviidud eri uurimuste hinnangul ulatuvad kliimamuutustega kohanemise kulud arengumaades kümnete miljardite eurodeni aastas,

1.   rõhutab, et EL peab säilitama juhtrolli rahvusvahelises kliimapoliitikas; rõhutab, et oma juhtrolli usaldusväärsuse säilitamiseks peab EL rääkima ühel häälel;

2.   nõuab, et EL tegutseks aktiivselt Kopenhaageni kokkuleppe saavutamise nimel, milles võetaks arvesse viimaseid kliimamuutusi käsitlevaid teaduslikke uurimusi, kohustutaks pooli saavutama stabiliseerimistasemed ja temperatuurieesmärgid, mis aitab suure tõenäosusega vältida ohtlikke kliimamuutusi, ning võimaldataks eesmärgid regulaarselt läbi vaadata tagamaks, et need on kooskõlas uusimate teaduslike andmetega; tervitab komisjoni ettepanekuid selles valdkonnas;

3.   tuletab meelde, et maapinna keskmise temperatuuri tõusu jäämiseks maailmas alla 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega ei piisa vaid arenenud riikide heitkoguste märkimisväärsest vähendamisest, vaid ka arengumaad peavad andma oma panuse selle eesmärgi täitmiseks;

4.   juhib tähelepanu sellele, et heitkoguste vähendamine arengumaades alla tavapärase taseme aitab kaasa maapinna keskmise temperatuuri tõusu jäämisele maailmas oluliselt alla 2 °C, milleks on vaja tööstusriikide ulatuslikku toetust;

5.   rõhutab, et võimaldamaks kliimamuutuste leevendamiseks vajalike meetmete võtmist arengumaades on tarvis märkimisväärselt suurendada rahalisi vahendeid;

6.   rõhutab tööstusriikide kohustust anda piisavat, jätkusuutlikku ja prognoositavat rahalist ja tehnilist tuge arenguriikidele, mis pakuks neile stiimuleid, et nad kohustuksid vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneksid kliimamuutuste tagajärgedega ja vähendaksid raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevaid heitkoguseid, ning samuti arendaksid oma suutlikkust järgida tulevase rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu kohustusi; rõhutab, et suurem osa sellistest vahenditest peavad olema uued ja täiendama ametlikku arenguabi;

7.   tuletab meelde oma eespool nimetatud 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni ja eriti neid osi, mis käsitlevad rahvusvahelist mõõdet ning rahastamist ja eelarveaspekte, sh ELile ja teistele tööstusriikidele kui rühmale 2050. aastaks seatud pikaajalist vähendamiseesmärki vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga;

8.   tuletab lisaks meelde oma soovitust, et teatavaid kliima- ja energiapaketis kokkulepitud põhimõtteid kasutataks rahvusvahelise kokkuleppe alusprojektina, eelkõige tööstusriikide kohustuste siduvat lineaarset seost, diferentseerimist 2005. aasta tõendatud heitkoguste alusel ning ranget iga-aastasele vähendamistegurile vastavuse režiimi;

9.   rõhutab, et praeguses finants- ja majanduskriisis saab ELi eesmärgi võidelda kliimamuutusega ühendada uute majanduslike võimalustega arendada uusi tehnoloogiaid, luua töökohti ja suurendada energia varustuskindlust; rõhutab, et Kopenhaageni kokkulepe võib anda vajaliku stiimuli sellisele "uuele rohelisele kursile", kiirendades majanduskasvu, edendades rohelist tehnoloogiat ning kindlustades uued töökohad ELis ja arengumaades;

10.   nõuab, et Euroopa Ülemkogu võtaks eesmärgiks saavutada tööstusriikide vaheline kokkulepe vähendada kollektiivselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes (IPCC 4AR) soovitatud vahemiku 25–40% ülemises osas ning et vähendus toimuks riigisiseselt

11.   tunneb muret täpsuse puudumise pärast, mis puudutab ELi finantsvastutuse taset komisjoni eespool nimetatud 28. jaanuari 2009. aasta teatises; palub Kopenhaageni konverentsi läbirääkimismandaadi vastuvõtmisel võtta Euroopa Ülemkogul konkreetseid rahastamiskohustusi, mis on kooskõlas ülemaailmsete jõupingutustega piirata maapinna keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C;

12.   on veendunud, et sellised rahastamiskohustused peaksid vastavalt Euroopa Ülemkogu poolt 2008. aasta detsembris ettenähtule hõlmama liikmesriikide lubadust kasutada märkimisväärne osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames korraldatud enampakkumistelt laekuvatest tuludest kliimamuutuste leevendamiseks ja muutustega kohanemiseks vajaliku tegevuse rahastamiseks nendes arenguriikides, kes on rahvusvahelise lepingu ratifitseerinud, kuid rõhutab, et kuna heitkoguste kauplemisega on kaetud alla 50% ELi heitkogustest, on liikmesriikides tarvis kaasata ka teised majandusharud, kui asi puudutab oluliste meetmete rahastamist;

13.   rõhutab, et sellised kohustused peavad ette nägema ette ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga sätestatud mehhanismide prognoositava rahastamise, mis täiendab ametlikku arenguabi ja ei sõltu liikmesriikide iga-aastastest eelarvemenetlustest;

14.   tervitab komisjoni eespool nimetatud 28. jaanuari 2009. aasta teatises kirjeldatud kahte võimalust uuenduslike rahastamisallikate loomiseks, tingimusel et need on loodud viisil, mis tagab piisavalt prognoositava rahastamise taseme; nõustub lisaks ettepanekuga, et see oleks ühendatud rahastamisega lennunduse ja meretranspordi saastekvootide enampakkumise tuludest CO2 piiramise ja sellega kauplemise süsteemide raames;

15.   tervitab komisjoni ideed, et osa rahast tuleks anda laenude kujul, kuna mõned tegevused võivad luua nö "win-win " -situatsiooni ka arengumaades;

16.   rõhutab, et siduvad eesmärgid võimaldaksid investoritel kliimamuutusega seotud riske ja võimalusi paremini hinnata ning kaasaksid investoreid projektidesse, mis täidaksid nii kliimamuutuse leevendamise kui ka sellega kohanemisega seotud eesmärke; rõhutab lisaks vajadust selguse järele seoses erakapitali rolliga eesmärkide saavutamiseks vajalikes investeeringutes;

17.   peab siiski äärmiselt tähtsaks kliimapoliitika tulevast rahastamist käsitleva ulatuslikuma tegevuskava vastuvõtmist, mis hõlmaks kõiki olulisi valdkondi ja rahastamisallikaid; peab komisjoni eespool nimetatud 28. jaanuari 2009. aasta teatist selle töö jaoks heaks lähtepunktiks, kuid rõhutab, et teatist tuleb muuta sisukamaks selgelt määratletud meetmetega; palub Euroopa Ülemkogul volitada komisjoni töötama viivitamatult välja sellise tegevuskava Kopenhaageni läbirääkimisi silmas pidades;

18.   on veendunud, et suur osa ühisest panusest arengumaade leevendamispüüdlustesse ja kohanemisvajadustesse peab olema pühendatud projektidele, mis püüavad peatada raadamist ja metsade seisundi halvenemist, ning metsastamise ja metsade uuendamise projektidele nendes riikides;

19.   tervitab Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi (CDM) kui üht võimalikku moodust, mis võimaldaks arengumaadel osaleda süsinikuturul; rõhutab, et korvamismeetmete kasutamine heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks tööstusriikide poolt ei saa kuuluda arenguriikide kohustuste hulka oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu raames; nõuab seetõttu, et projektidele seatavad ranged kvaliteedikriteeriumid peavad olema osa tulevastest korvamismehhanismidest, vältimaks seda, et tööstusriigid jätavad arenguriigid ilma odavatest vähendamisvõimalustest, ning lisaks tagama selliste projektide kõrge taseme usaldusväärsete, kontrollitavate ja tegelike heitkoguste vähendamistega, mis ühtlasi kindlustab jätkusuutlikku arengut nendes riikides;

20.   on seisukohal, et ELi ühine panus arengumaade jõupingutusteks leevendada kliimamuutusi ja toetada kohanemisvajadusi peaks aastaks 2020 ulatuma vähemalt 30 miljardi euroni aastas ning et see summa võib suureneda seoses uute teadmistega kliimamuutuse tõsidusest ja selle maksumuse ulatusest;

21.   rõhutab, et ulatuslikud finantsvood kliimamuutuse leevendamispüüdlustesse ja sellega kohanemise vajadustesse arengumaades moodustavad vaid osa lahendusest; nõuab, et raha tuleb kulutada säästlikult, vältides bürokraatiat (eriti VKEde puhul) ja korruptsiooni; rõhutab, et rahastamine peab olema prognoositav, koordineeritud ja läbipaistev, arendades arengumaade suutlikkust nii keskvalitsuse kui ka kohalikul tasandil, ja eelistades inimesi, kes seisavad silmitsi kliimamuutuse probleemidega, mitte üksnes valitsusi; rõhutab sellega seoses pideva ja hõlpsasti kättesaadava teabe olulisust pakutavate rahastamisvõimaluste kohta; kutsub nõukogu ja tulevast eesistujariiki Rootsit üles aktiivselt edendama nimetatud põhimõtteid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsil Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris;

22.   kutsub komisjoni üles loobuma oma varasemast vastuseisust metsanduse kaasamisele heitkogustega kauplemise süsteemidesse; on veendunud, et 2012. aasta järgset perioodi käsitleva lepingu alusel peavad tulevaste "raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise" (REDD) mehhanismide rahastamisel osalema nii turupõhised kui ka turuvälised vahendid; kutsub sellega seoses komisjoni ja nõukogu üles võtma juhtrolli REDDi jaoks süsinikuheitmete pilootturgude väljaarendamisel; ühtlasi kutsub komisjoni ja nõukogu välja selgitama, kuidas turupõhised ja turuvälised metsanduse vahendid saaksid üksteist täiendada;

23.   usub, et ELi juhtroll tehnilise ja rahalise toe andmisel arengumaadele parandab märkimisväärselt võimalusi edu saavutamiseks Kopenhaageni läbirääkimistel; on veendunud, et Euroopa juhtroll rahastamisel, pakkudes konkreetseid arvnäitajaid läbirääkimiste varajases etapis, on vajalik avalikkuse piisava toetuse saavutamiseks, arengumaade julgustamiseks ambitsioonikate siduvate heitkoguste vähendamise eesmärkide võtmisel ning teiste OECD-liikmesriikide julgustamiseks andma samal viisil ka oma panus;

24.   tunnistab tõsiasja, et EL tervikuna on Kyoto eesmärgi saavutamise graafikus, kuid juhib tähelepanu, et mõned liikmesriigid jäävad kaugele maha oma Kyoto protokolliga võetud sihtarvudest, mis võib kahjustada ELi usaldusväärsust Kopenhaageni protsessis; nõuab seetõttu, et need liikmesriigid, kes ei ole Kyoto eesmärkide saavutamise graafikus, peaksid oma meetmeid tõhustama;

25.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile koos palvega viimasele edastada see kõikidele osalistele, kes ei ole ELi liikmesriigid.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0610.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0611.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0042.

Viimane päevakajastamine: 2. detsember 2009Õigusalane teave