Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2249(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0065/2009

Esitatud tekstid :

A6-0065/2009

Arutelud :

PV 23/03/2009 - 19
CRE 23/03/2009 - 19

Hääletused :

PV 26/03/2009 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0190

Vastuvõetud tekstid
PDF 127kWORD 49k
Neljapäev, 26. märts 2009 - Strasbourg
Alltöövõtjate sotsiaalne vastutus tootmisahelas
P6_TA(2009)0190A6-0065/2009

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon alltöövõtjate sotsiaalse vastutuse kohta tootmisahelas (2008/2249(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 1;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 39, 49, 50 ja 137;

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(2);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249);

–   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni töötajate lähetamist käsitleva direktiivi 96/71/EÜ kohaldamise kohta(3) ja 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(4);

–   võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele;

–   võttes arvesse ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaliseerumise sotsiaalse mõõtme kohta(5);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja uue partnerluse kohta(6);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(7);

–   võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni deklareerimata töö vastase võitluse tõhustamise kohta(8);

–   võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni tööõiguse ajakohastamise kohta 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel(9);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. oktoobri 2004. aasta otsust kohtuasjas C-60/03 Wolff & Müller(10);

–   võttes arvesse uuringut "Vastutus Euroopa ehitussektori alltöövõtuprotsessides", mille korraldas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0065/2009),

A.   arvestades, et alltöövõttu võib pidada majandustegevuse lahutamatuks osaks;

B.   arvestades, et viimase 25 aasta enneolematult aktiivne majandustegevus on oluliselt kaasa aidanud tööhõive määra tõstmisele enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ja arvestades, et sellest on olnud kasu nii väikestele kui suurtele ettevõtjatele ja see on ergutanud ettevõtlust;

C.   arvestades, et globaliseerumine ja selle tagajärjel suurenev konkurents toovad kaasa muutusi ettevõtjate töökorralduses, kaasa arvatud mittestrateegiliste tegevuste väljasttellimine, võrgustike loomine ja laienev alltöövõtu kasutamine;

D.   arvestades, et selle tulemusel raskendavad emaettevõtjate ja tütarettevõtjate ning peatöövõtjate ja nende alltöövõtjate keerulised seosed erinevate struktuuride, tegevuse ja poliitika, samuti tootmisahela erinevate osaliste vastutuse selget eristamist;

E.   arvestades, et neil muudatustel on olnud ulatuslik mõju töösuhetele ja mõnikord on raske selgelt määratleda, millised õigusaktid on tootmisahela erinevate osalejate suhete puhul kohaldatavad, ning arvestades, et selle tagajärjena ei reguleerita tööjõu tasustamist ja jaotamist enam tööstuse reguleerivas raamistikus;

F.   arvestades, et tänapäeval võtab tootmisprotsess paljudes tööstusharudes pikendatud ja laiendatud katkendliku tootmisahela vormi, mis moodustab (horisontaalse ja vertikaalse) logistilise ahela ning majandusliku ja tootva iseloomuga väärtusahela, mille puhul delegeeritakse üksikud valdkonnad või tööülesanded sageli väikeettevõtjatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, ning võttes arvesse, et selle tulemusena asenduvad otsesed tööjõukulud ettevõtte raamatupidamises arvetel või käsunduslepingutel põhinevate alltöövõtu, teenuste osutamise või tarnimisega seotud kuludega;

G.   arvestades, et alltöövõtjad konkureerivad sageli omavahel ja arvestades, et seetõttu satuvad nii pakkumiskutse esitaja kui alltöövõtja töötajad oma töötingimuste osas surve alla;

H.   arvestades, et Euroopa Parlament on varem rõhutanud nn valede füüsilisest isikust ettevõtjate probleemi ja arvestades, et see probleem kerkib esile ka seoses alltöövõtjatega;

I.   arvestades, et alltöövõtu ja allhangete andmine õiguslikult iseseisvatele äriühingutele ei too kaasa sõltumatust ning tootmisahela madalamal tasemel asuvad äriühingud, välja arvatud kõrgtehnoloogiale või muule väga spetsiifilise valdkonnale spetsialiseerinud alltöövõtjad, ei ole sageli olukorras, mis võimaldaks neil tegutseda peatöövõtjatega võrdsetel alustel;

J.   arvestades, et kuigi alltöövõtul on palju positiivseid aspekte ja see on võimaldanud tootmismahtu suurendada, põhjustab see ühtlasi töötajate vahel mõningast majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ja võib põhjustada töötingimuste pidevat halvendamist, mis annab põhjust muretsemiseks;

K.   arvestades, et alltöövõttu võivad kasutada ka näiteks puhtalt vahendajad, inimjõul põhinevad ettevõtted või ajutise töö agentuurid, mis mõnikord tegutsevad nn riiulifirmadena, ja sageli antakse neile ainult üks tööleping või töötajad palgatakse ainult sellel konkreetsel eesmärgil; arvestades, et selle poolest paistab eriti silma ehitus kui kiiresti muutuv valdkond ja teised sektorid, kus töösuhted on pahatihti ebakindlad;

L.   arvestades, et piiriüleses kontekstis süvenevad selle ebakindla seisundiga seotud probleemid näiteks juhul, kui töötajad lähetatakse tööle kolmandasse liikmesriiki;

M.   arvestades, et ehitusvaldkonna töösuhted on ümber kujundatud ja samal ajal on vähenenud peatöövõtja otsene sotsiaalne vastutus, kuna tööjõud on alltöövõtjate ja tööhõiveagentuuride kasutamise teel hajutatud, mis muudab odava, sageli oskusteta tööjõuga varustamise madalama taseme alltöövõtu lahutamatuks osaks;

N.   arvestades, et mõningate sektorite, eelkõige ehitusvaldkonna tihti keerukates alltöövõtuahelates esineb kuritarvitusi eriti sageli,

O.   arvestades, et tuleb tagada, et põhimõte maksta ühes kohas ühesuguse töö eest ühesugust tasu kehtiks kõikide töötajate puhul, sõltumata nende staatusest ning töölepingu liigist, ja et seda põhimõtet täidetaks,

1.   kutsub riigiasutusi ja kõiki sidusrühmi andma oma parimat, et suurendada töötajate teadlikkust oma õigustest erinevate õigusaktide raames (nt tööõigus, kollektiivlepingud, toimimisjuhendid), mis reguleerivad nende töösuhet ja töötingimusi ettevõttes, mille heaks nad töötavad, samuti lepingulisi suhteid alltöövõtuahelates;

2.   kutsub komisjoni suurendama ettevõtjate teadlikkust headest tavadest, olemasolevatest suunistest ja standarditest ning sotsiaalse vastutuse tavadest, vaatamata sellele, kas tegu on pea- või alltöövõtjatega;

3.   kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks ettepaneku inimväärse töö tagamise suuniste kohta alltöövõtjate töötajate jaoks ja eelkõige peamiste tööalaste standardite täitmise, sotsiaalsete õiguste, töötajate koolitamise ning võrdse kohtlemise kohta;

4.   rõhutab, kui oluline on, et tootmisahelas asuvad alltöövõtjaid kasutaksid nii tootmise kui töö kvaliteedi suurendamiseks uusi tehnoloogiaid;

5.   kutsub liikmesriikide ametivõime vastu võtma või edasi arendama õigussätteid, mis välistavad ettevõtjate osalemise riigihangetes, kui nad on rikkunud tööõigust, kollektiivlepinguid või toimimisjuhendeid;

6.   tervitab rahvusvaheliste ettevõtete ja rahvusvaheliste ametiühinguliitudega kooskõlastatud riigiülese õigusliku raamistiku kasutuselevõtmist, mille eesmärgiks on kaitsta tööstandardeid rahvusvahelistes ettevõtetes ning nende alltöövõtjate ja tütarettevõtjate juures erinevates riikides ja mis määratleb sõltuva töötaja seisundi ning annab sotsiaalse kaitse, vaatamata sellele, missugused on konkreetsed töölevõtutingimused;

7.   võtab teadmiseks kohtuasjas Wolff & Müller langetatud otsuse, kus Euroopa Kohus leidis, et Saksamaa riiklik vastutuse kord ei ole ühenduse õigusega vastuolus, vaid selle eesmärgiks on välismaale tööle lähetatud töötajate kaitsmine;

8.   võtab teadmiseks komisjoni rohelise raamatu "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel"(KOM(2006)0708) üle toimunud avaliku arutelu tulemused; toetab sellega seoses komisjoni kavatsust astuda vajalikke samme, et selgitada tootmisahelaga seotud osaliste õigusi ja kohustusi, et vältida olukorda, kus töötajatelt võetakse võimalus oma õigusi tõhusalt kasutada;

9.   tervitab asjaolu, et kaheksa liikmesriiki (Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Hispaania) on püüdnud alltöövõtjatest tööandjatega seotud probleeme lahendada riikliku vastutuse korra sisseseadmise teel; ergutab teisigi liikmesriike kaaluma samasuguse korra kehtestamist; rõhutab siiski asjaolu, et nende reeglite rakendamine piiriülestes alltöövõtuprotsessides on eriti raske, kui liikmesriikides kehtivad erinevad süsteemid;

10.   rõhutab, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uuringus mainitakse piiratud vastutusulatust, nagu piirdumine ainult ühe tootmisahela elemendiga eeskirjade ebaefektiivsuse ühe põhjusena;

11.   rõhutab eelkõige väikeettevõtjatega seotud probleeme; kutsub poliitikakujundajad üles töötama välja asjakohased vahendid väikeettevõtjate seas teadlikkuse suurendamiseks;

12.   tuletab kõigile sidusrühmadele meelde, et oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsioonis töötajate lähetamise kohta palus parlament komisjonil reguleerida üld- või peatöövõtjatena tegutsevate ettevõtete solidaarvastutust, et tegelda piiriüleste töötajate alltöövõtu ja allhangetega seotud rikkumistega ning luua kõigile ettevõtetele läbipaistev ja konkurentsivõimeline siseturg;

13.   kordab oma üleskutset, et komisjon kehtestaks ühenduse õigusakti, millega võetaks ühenduse tasandil kasutusele solidaarvastutuse mõiste, austades samal ajal liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

14.   kutsub komisjoni üles algatama ahelvastutust käsitleva ühenduse õigusakti lisandväärtuse ja teostatavuse mõju hindamist, et suurendada sellega alltöövõtuprotsessi läbipaistvust ning tagada ühenduse ja liikmesriikide õigusaktide parem jõustamine; rõhutab, et selline uuring peaks olema valdkonnaülene;

15.   on veendunud, et ahelvastutust käsitlevast ühenduse õigusaktist oleks kasu nii töötajatel kui liikmesriikide ametiasutustel, tööandjatel ja eriti VKEdel nende võitluses varimajanduse vastu, sest selged ning läbipaistvad ühenduse tasandi eeskirjad aitaksid kahtlased ettevõtjad turult välja tõrjuda, parandades seega siseturu toimimist;

16.   märgib, et kõik meetmed, millega selgitatakse töötajatele nende õigusi ja toetatakse neid nende õiguste teostamisel, annavad olulise panuse ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamisse; kutsub liikmesriike üles põhimõtte korras tagama, et töötajaid teavitatakse nende õigustest, peab eriti tööturu osapooli selle eest vastutavaks;

17.   palub komisjonil suurendada jõupingutusi laiema ja parema koostöö ning kooskõlastamise edendamiseks riiklike haldusasutuste, inspektsioonide, riiklike õiguskaitseasutuste, sotsiaalkindlustusametite ning maksuametite vahel; kutsub ühtlasi liikmesriike kehtestama rangemaid kontrollimenetlusi ning soodustama tihedamaid sidemeid riiklike tööinspektsioonide vahel, võimaldades nende suuremat koostööd ja kooskõlastamist; kutsub komisjoni üles töötama välja kvaliteedistandardid tööinspektsioonide jaoks ja teostama teostatavusuuringut tööinspektsioonide ühenduse võrgustiku loomise võimaliku korra kohta;

18.   rõhutab, et tuleb toetada ettevõtetele suunatud stiimuleid teha mõistlikult ja heauskselt kõikvõimalikke jõupingutusi tööõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks alltöövõtjate poolt, nagu sertifitseerimissüsteemid ja toimimisjuhendid, sealhulgas teavitades ametiasutusi ning lõpetades lepingu õigusvastaselt tegutseva alltöövõtjaga, et vältida solidaarvastutusele võtmist rikkumise eest;

19.   kutsub tööstuse mõlemaid osapooli üles võtma endale juhtrolli ühelt poolt koostööl põhineva alltöövõtu edendamiseks ühekordsete ülesannete puhul ja teiselt poolt alltöövõtu laienemise piiramiseks, ning tervitab raamlepingute väljatöötamist, mis määratlevad sotsiaalse vastutuse ja töövõtja vastutuse tootmisahelas täiendusena vajalikule määrusele;

20.   hoiatab vastuolude, kattumise ja dubleerimise eest toimimisjuhendites ja tööõiguses, ametiasutuste poolt heakskiidetud toimimisjuhendites, standardites ning suunistes ja kehtivates kollektiivlepingutes; seetõttu rõhutab, et ettevõtjad peavad eelkõige kinni pidama riigiüleste organisatsioonide (OECD, ILO) või riigi või valdkonna tasandil koostatud toimimisjuhenditest, standarditest ja suunistest;

21.   tuletab kõigile sidusrühmadele, eelkõige tööandjatele meelde nende kohustusi seoses töötajate teavitamise, nendega konsulteerimise ning nende osalusega, eriti ühenduse ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustusi;

22.   teeb ettepaneku, et tootmisahelas asuvate alltöövõtjate töötajate pere- ja tööelu ühildamise võimalus tagataks riikliku tasandi õigusaktidega ning et ema- ja vanemapuhkuse direktiive rakendataks tõhusalt;

23.   palub komisjonil tagada direktiivi 96/71/EÜ tulemuslik täitmine, sealhulgas vajaduse korral rikkumismenetluste rakendamine; lisaks palub nii komisjonil kui liikmesriikidel võtta vastu meetmed, mille eesmärgiks on muuta teave lähetatud töötajatele kättesaadavamaks, tugevdada liikmesriikide omavahelist kooskõlastamist ja halduskoostööd, kaasa arvatud liikmesriikide kontaktasutuste rolli täpsustamine, ning lahendada piiriülesed jõustamisprobleemid, mis takistavad direktiivi 96/71/EÜ tõhusat kohaldamist;

24.   rõhutab, et on võimalik võtta tulemuslikumaid meetmeid alltöövõtu võimalike negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks tõhustades sotsiaalset dialoogi tööandjate liitude ja ametiühingute vahel;

25.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.
(2) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.
(3) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 452.
(4) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 411.
(5) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 65.
(6) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.
(7) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0466.
(9) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 401.
(10) Kohtuasi C-60/03: Wolff & Müller, EKL 2004, lk I-9553.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika