Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2124(REG)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0273/2009

Esitatud tekstid :

A6-0273/2009

Arutelud :

PV 05/05/2009 - 16
CRE 05/05/2009 - 16

Hääletused :

PV 06/05/2009 - 4.13
CRE 06/05/2009 - 4.13
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0359

Vastuvõetud tekstid
PDF 212kWORD 242k
Kolmapäev, 6. mai 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kodukorra üldine läbivaatamine
P6_TA(2009)0359A6-0273/2009

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta (2007/2124(REG))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0273/2009),

1.   otsustab muuta kodukorda vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.   otsustab lisada kodukorda XVI E lisana kaasotsustamismenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskirja, mille esimeeste konverents kiitis heaks 18. septembril 2008;

3.   otsustab, et muudatusettepanekud jõustuvad parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja esimesel päeval;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 9 – lõige 1 – esimene lõik
1.  Parlament võib kehtestada parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva korra, mis lisatakse kodukorrale.
1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva korra, mis lisatakse kodukorrale.
Muudatusettepanek 2
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10 a
Vaatlejad
1.  Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid, kusjuures vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.
2.  Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.
3.  Parlamendi pakutavate võimaluste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud kulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.
Muudatusettepanek 51
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 11
Vanim parlamendiliige
Ajutine istungi juhataja
1.  Artikli 127 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärgiks on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni vanim kohalolev parlamendiliige.
1.  Artikli 127 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärgiks on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui viimane ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.
2.  Kui istungit juhatab vanim parlamendiliige, arutatakse vaid neid küsimusi, mis on seotud presidendi valimise ja volituste kontrollimisega.
2.  Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, arutatakse vaid neid küsimusi, mis on seotud presidendi valimise ja volituste kontrollimisega.
Vanim parlamendiliige kasutab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui istungit juhatab vanim parlamendiliige , edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.
Parlamendiliige , kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel , täidab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 52
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 13
1.  Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru vanima parlamendiliikme kätte, kes teatab need parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru pole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.
1.  Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru selle parlamendiliikme kätte, kes on artikli 11 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.
2.  Kohe, kui president on valitud, annab vanim parlamendiliige talle juhatamise üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.
2.  Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 11 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.
Muudatusettepanek 3
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 24 – lõige 4 a (uus)
4 a.  Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab konsultatsioonide läbiviimise eest ja annab aru esimeeste konverentsile.
Muudatusettepanek 4
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Iga parlamendiliige võib esitada arupärimise juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Sellised küsimused esitatakse presidendile kirjalikult ja avaldatakse koos neile antud vastustega parlamendi bülletäänis kolmekümne päeva jooksul alates nende esitamisest.
2.  Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile , tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.
Muudatusettepanek 5
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 30 a (uus)
Artikkel 30 a
Laiendatud töörühmad
1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.
2.  Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi. Rühmad deklareerivad välistoetuse vastavalt I lisale.
Muudatusettepanek 6
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 36 – lõige 1
1.  Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kontrollib vastutav komisjon Euroopa Komisjoni mistahes ettepaneku või mistahes muu õigusloomega seotud dokumendi kokkusobivust finantsperspektiiviga .
1.  Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kontrollib vastutav komisjon Euroopa Komisjoni ettepaneku või muu õigusloomega seotud dokumendi kokkusobivust mitmeaastase finantsraamistikuga .
(Horisontaalne muudatus: sõna "finantsperspektiiv" asendatakse kogu kodukorra ulatuses sõnadega "mitmeaastane finantsraamistik".)
Muudatusettepanek 7
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 39 – lõige 1
1.  Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni algatusraporti alusel, võib parlament EÜ asutamislepingu artikli 192 teise lõike alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase õigusakti ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib sellise ettepaneku esitamiseks seada tähtaja.
1.  Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni algatusraporti alusel, võib parlament EÜ asutamislepingu artikli 192 teise lõigu alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase õigusakti ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.
Muudatusettepanek 8
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 45 – lõige 2
2.  Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsioonide ettepanekud läbivastavalt artiklis 131 a sätestatud lühiettekande menetlusele. Selliste resolutsioonide ettepanekute muudatusettepanekud ei ole täiskogu istungil arutamiseks vastuvõetavad, kui raportöör ei esita neid uue teabe arvessevõtmise eesmärgil, kuid alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid võib esitada vastavalt artikli 151 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogu istungil arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklites 38 a või 39 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi määratletud kriteeriumite alusel pidada strateegiliseks .
2.  Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsioonide ettepanekud läbi vastavalt artiklis 131 a sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis , kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 151 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklites 38 a või 39 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud kriteeriumite alusel pidada strateegiaraportiks .
Muudatusettepanek 9
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 47 – kolmas taane
asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad püüavad ühiselt kindlaks määrata teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning leppida kokku omavahelise koostöö täpse korra;
asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 47 a; artikli 179 lõike 2 teist ja kolmandat lauset kohaldatakse vajalike muudatustega;
Muudatusettepanek 10
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 47 – neljas taane
vastutav komisjon peab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja olles konsulteerinud kaasatud komisjoni esimehega) kaasatud komisjoni ainupädevusse ning ei lähe vastuollu raporti teiste osadega . Vastutava komisjoni esimees võtab arvesse kolmanda taande raames saavutatud kokkuleppeid ;
vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni ühisesse pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule ;
Muudatusettepanek 11
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 47 a (uus)
Artikkel 47 a
Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus
Kui esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega, ning artikli 46 lõikes 1 ja artiklis 47 sätestatud tingimused on täidetud, võib esimeeste konverents otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust. Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele nende ühistel koosolekutel, mida juhatavad ühiselt asjaomaste komisjonide esimehed. Ühiste koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks võivad asjaomased komisjonid moodustada komisjonidevahelisi töörühmi.
Muudatusettepanek 12
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 51 – lõige 2 – teine lõik
Nõuandemenetlus lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.
Esimene lugemine lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 13
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 51 – lõige 3
3.  Parlamendi president saadab parlamendi poolt heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi arvamusena edasi nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
3.  Parlamendi president edastab parlamendis heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
(Horisontaalne muudatus: kõikides kaasotsustamismenetlust puudutavates sätetes asendatakse kogu kodukorra ulatuses sõnad "parlamendi arvamus" sõnadega "parlamendi seisukoht".)
Muudatusettepanek 14
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 52 – lõige 1
1.  Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta parlamendis antud häälte enamusega heaks, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepanek tagasi võtta.
1.  Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta antud häälte enamusega heaks või kui võetakse vastu selle tagasilükkamise ettepanek , mille võivad esitada vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta.
Muudatusettepanek 15
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 52 – lõige 2
2.  Kui Euroopa Komisjon võtab oma ettepaneku tagasi, tõdeb president, et ettepanekuga seotud nõuandemenetlus on kaotanud oma eesmärgi ja teatab sellest nõukogule .
2.  Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks ja teavitab sellest nõukogu .
Muudatusettepanek 16
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 52 – lõige 3
3.  Kui Euroopa Komisjon oma ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile.
3.  Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile, välja arvatud juhul, kui õigusloomega seotud resolutsiooni projekt pannakse hääletusele vastutava komisjoni esimehe või raportööri, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel .
Parlamendi määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu pärast, esitab vastutav komisjon ettepaneku kohta uue suulise või kirjaliku raporti.
Tagasisaatmise korral annab vastutav komisjon ettepaneku kohta parlamendile suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei tohi ületada kahte kuud .
Muudatusettepanek 59
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 65 a (uus) (lisatakse 6. peatükki "Õigusloomemenetluse lõpetamine")
Artikkel 65 a
Institutsioonidevahelised läbirääkimised õigusloomemenetluses
1.  Teiste institutsioonidega peetavatel läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada õigusloomemenetluse käigus kokkulepe, järgitakse kaasotsustamismenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskirja XVI e lisa).
2.  Enne läbirääkimiste alustamist peaks vastutav komisjon põhimõtteliselt tegema oma liikmete häälteenamusega otsuse ning võtma vastu mandaadi, suunised või prioriteedid.
3.  Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse kompromiss nõukoguga pärast raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis, konsulteeritakse parlamendikomisjoniga igal juhul uuesti enne hääletust täiskogul.
Muudatusettepanek 18
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 66
1.  Kui nõukogu teavitab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 alusel parlamenti, et ta kiitis viimase muudatusettepanekud heaks, ent ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut muul viisil, või kui kumbki institutsioon ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut, teatab president parlamendile , et ettepanek on lõplikult vastu võetud.
Kui nõukogu teavitab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud , teatab presidentpärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 172 a täiskogul, , et ettepanek on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses .
2.  Enne sellise teate edastamist kontrollib president, et ka nõukogu poolt tehtud tehnilised parandused ei muuda ettepaneku sisu. Kahtluse korral konsulteerib ta vastutava komisjoniga. Kui nõukogu tehtud muudatusettepanekuid peetakse olulisteks, teatab president nõukogule, et parlament viib läbi teise lugemise niipea, kui on täidetud artiklis 57 toodud tingimused.
3.  Pärast lõikes 1 nimetatud avalduse tegemist kirjutab president koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 68 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 19
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 68 – pealkiri
Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine
Õigusaktide koostamise nõuded
Muudatusettepanek 20
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 68 – lõige 1
1.  Kui on kontrollitud, et menetlus on nõuetekohaselt läbi viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktide tekstidele alla.
välja jäetud
Muudatusettepanek 21
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 68 – lõige 7
7.  Parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad eespool nimetatud õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
välja jäetud
Muudatusettepanek 22
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 68 a (uus) (lisatakse 6. peatükki "Õigusloomemenetluse lõpetamine")
Artikkel 68 a
Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine
Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 172 a ja pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla ning parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 68
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 80 a – lõige 3 – kolmas lõik
Muudatusettepanekute esitamist nende osade kohta, mida ei muudeta, võib komisjoni esimees siiski erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või lahutamatu seose tõttu teiste lubatud muudatusettepanekutega . Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua .
Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 50 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta .
Muudatusettepanek 23
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 83 – lõige 1
1.  Rahvusvahelise lepingu sõlmimise , selle kehtivuse pikendamise või muutmise läbirääkimiste alustamisel, sh lepingud rahanduse või kaubanduse valdkonnas, peab vastutav komisjon tagama, et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti täielikult komisjoni läbirääkimisvolituste kohta antud soovitustest, tehes seda vajaduse korral konfidentsiaalselt.
1.  Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks , selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks , sealhulgas erivaldkondades nagu rahandus või kaubandus , võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil menetlust jälgida ning teavitada komisjonide esimeeste konverentsi sellest otsusest. Vajaduse korral võib küsida teiste komisjonide arvamust vastavalt artikli 46 lõikele 1. Vajaduse korral kohaldatakse artikli 179 lõiget 2, artiklit 47 või 47 a.
Vastutava komisjoni ning vajaduse korral kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid võtavad ühiselt asjakohaseid meetmeid tagamaks, et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti täielikult läbirääkimisvolituste kohta antud soovitustest, tehes seda vajaduse korral konfidentsiaalselt, ning lõigetes 3 ja 4 osutatud asjaoludest.
Muudatusettepanek 24
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 83 – lõige 6 a (uus)
6 a.  Enne nõusoleku andmise hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse nõusoleku andmise hääletus edasi, kuni Euroopa Kohus on oma arvamuse esitanud.
Muudatusettepanek 25
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 97 – lõige 3
3.  Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Õigusloomega seotud dokumentidele ja teistele dokumentidele, mis on nimetatud käesoleva kodukorra lisas, võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetut juurdepääsu . Võimaluste piires lisatakse registrisse viited kõigi teiste parlamendi dokumentide kohta.
3.  Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Õigusloomega seotud dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetu juurdepääs . Võimaluse korral lisatakse registrisse viited muudele parlamendi dokumentidele .
Nende dokumentide tüüpide kohta, millele peab olema tagatud vahetu juurdepääs, koostab parlament nimekirja, kinnitab selle ja see lisatakse käesolevale kodukorrale . See nimekiri ei piira juurdepääsuõigust dokumentidele, mis ei kuulu nimetatud tüüpide alla .
Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi veebisaidil . Nimekiri ei piira juurdepääsu dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka . Sellised dokumendid on kättesaadavad kirjaliku taotluse alusel.
Parlamendi dokumendid, millele puudub registri kaudu vahetu juurdepääs, tehakse kättesaadavaks kirjaliku taotluse alusel.
Juhatus võib võtta vastu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 kooskõlas olevad juurdepääsukorda reguleerivad normid , mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Juhatus võib kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 võtta vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad , mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
(XV lisa on välja jäetud.)
Muudatusettepanek 26
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 103 – lõige 1
1.  Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda presidendilt luba avalduse tegemiseks. President otsustab, millal võib avalduse teha ja kas sellele avaldusele järgneb põhjalik arutelu või kolmekümneminutine arutelu, mille käigus võivad parlamendiliikmed esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
1.  Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ja kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
Muudatusettepanek 60
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 116 – lõige 1
1.  Kuni viis parlamendiliiget võivad koos esitada kirjaliku deklaratsiooni pikkusega mitte üle 200 sõna küsimuse kohta, mis kuulub mõnda Euroopa Liidu tegevusvaldkonda . Kirjalikud deklaratsioonid trükitakse ametlikesse keeltesse ja jagatakse laiali. Need kantakse koos neile allakirjutanute nimedega registrisse. See register on avalik; osaistungjärkude ajal hoitakse seda istungisaali sissepääsu ees ning osaistungjärkude vahelisel ajal sobivas kohas, mille määrab kindlaks kvestorite kogu.
1.  Kuni viis parlamendiliiget võivad esitada kirjaliku deklaratsiooni pikkusega kuni 200 sõna teema kohta, mis kuulub Euroopa Liidu pädevusse ja ei hõlma küsimusi, mida parajasti käsitletakse õigusloomeprotsessis . President annab loa iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Kirjalikud deklaratsioonid trükitakse ametlikes keeltes ja jagatakse laiali. Need kantakse koos allakirjutanute nimedega registrisse. Register on avalik ning asub osaistungjärkude ajal istungisaali sissepääsu ees ja osaistungjärkude vahelisel ajal sobivas kohas, mille määrab kindlaks kvestorite kogu.
Muudatusettepanek 27
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 116 – lõige 3
3.  Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendiliikmete enamus, teatab president sellest parlamendile ja allakirjutanute nimed avaldatakse protokollis.
3.  Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendi koosseisu enamus, teatab president sellest parlamendile, allakirjutanute nimed avaldatakse protokollis ja deklaratsioon avaldatakse vastuvõetud tekstina .
Muudatusettepanek 28
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 116 – lõige 4
4.  Pärast osaistungjärgu lõppu saadetakse nimetatud deklaratsioon koos alla kirjutanud isikute nimedega selles nimetatud institutsioonidele. Deklaratsioon kantakse selle istungi protokolli, millel ta välja kuulutatakse. Avaldamine protokollis lõpetab menetluse.
4.  Menetlus lõpeb sellega, et osaistungjärgu lõpus edastatakse deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega deklaratsioonis nimetatud adressaatidele.
Muudatusettepanek 29
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 131 a
Raportööri taotlusel või esimeeste konverentsi ettepanekul võib parlament samuti otsustada, et küsimust, mis ei vaja põhjalikku arutelu, käsitletakse täiskogu istungil raportööri lühiettekande abil . Sellisel juhul on Euroopa Komisjonil võimalus sekkuda ning igal parlamendiliikmel on õigus reageerida, esitades täiendava kirjaliku avalduse vastavalt artikli 142 lõikele 7 .
Raportööri taotlusel või esimeeste konverentsi ettepanekul võib parlament otsustada, et küsimust, mis ei vaja põhjalikku arutelu, käsitletakse täiskogu istungil raportööri lühiettekande kujul . Sellisel juhul on Euroopa Komisjonil võimalus vastata ja järgneb kuni kümneminutine arutelu, mille jooksul president võib anda kuni üheks minutiks sõna parlamendiliikmetele, kes annavad märku soovist sõna võtta .
Muudatusettepanekud 30 ja 66
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 142
Kõneaja eraldamine
Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri
1.  Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament võtab ettepaneku suhtes vastu otsuse ilma aruteluta.
1.  Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament teeb ettepaneku kohta otsuse ilma aruteluta.
1 a.  Parlamendiliige võib sõna võtta ainult siis, kui president annab selleks loa. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördudes presidendi poole. Kui sõnavõtja kaldub ettenähtud teemast kõrvale, kutsub president teda korrale.
1 b.  President võib arutelu esimeseks osaks koostada sõnavõtjate nimekirja, millesse kantakse fraktsioonide suuruse järjekorras üks või mitu vooru sõnavõtjaid igast sõna võtta soovivast fraktsioonist ja üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige.
2.  Kõneaja eraldamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest :
2.  Kõneaja eraldamisel arutelu selles osas lähtutakse järgmistest kriteeriumitest :
a) üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;
a) üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;
b) teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;
b) teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;
c) fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku analoogiliselt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatava kõneajaga .
c) fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale .
3.  Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorraküsimuse jaoks kokku , teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas nende kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President peab tagama kõneaegadest kinnipidamise.
3.  Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorrapunkti jaoks, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas neile eraldatud kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President tagab kõneaegadest kinnipidamise.
3 a.  Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata. Selle asemel palub president parlamendiliikmetel sõna võtta üldjuhul kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna eri poliitiliste vaadete ja liikmesriikide esindajad.
3 b.  Vastava taotluse korral võib sõnavõtu eesõiguse anda vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.
3 c.  Kui sõnavõtja on sellega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu, võib president anda sõna parlamendiliikmele, kes sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal talle kuni poole minuti pikkune küsimus.
4.  Parlamendiliikmete sõnavõtud ei tohi istungi protokolli, menetlusega seotud avalduste , lõpliku päevakorra projekti muutmise või päevakorra teemal kesta kauem kui üks minut.
4.  Parlamendiliikme sõnavõtt istungi protokolli, menetlusega seotud ettepanekute , lõpliku päevakorra projekti või päevakorra muutmise teemal ei tohi kesta kauem kui üks minut.
4 a.  Ilma et see piiraks presidendi muid volitusi distsiplinaarküsimustes, võib president lasta istungi arutelude stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete sõnavõtud, kellele ta ei ole sõna andnud või kes on ületanud neile eraldatud kõneaega.
5.  Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul arvamuse avaldamiseks sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on esitanud oma raporti . Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad vastusõnavõttudeks sõna saada ka vahetult pärast parlamendiliikmete sõnavõtte .
5.  Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on raportit tutvustanud . Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad uuesti sõna võtta, eelkõige selleks, et vastata parlamendiliikmete sõnavõttudele .
6.  Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 197 kohaldamist, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni ja nõukoguga kokkuleppele nende kõneaja jaotamise osas.
6.  Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 197 kohaldamist, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.
7.  Parlamendiliikmed , kes arutelus sõna ei saanud , võivad ühel korral osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse kõnesoleva arutelu stenogrammile.
7.  Parlamendiliige , kes arutelul sõna ei võtnud , võib ühel korral osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile.
(Artiklid 141 ja 143 jäetakse muudatusettepaneku vastuvõtmise korral välja.)
Muudatusettepanek 32
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 150 – lõige 6 – teine a lõik (uus)
Kui kohal viibib vähem kui 100 parlamendiliiget, ei või parlament otsustada teisiti, kui vähemalt kümnendik kohalviibivatest parlamendiliikmetest on vastu.
Muudatusettepanek 33
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 156
Kui raporti suhtes on parlamendis läbivaatamiseks esitatud enam kui viiskümmend muudatusettepanekut , võib president pärast vastutava komisjoni esimehe arvamuse küsimist, paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ning muudatusettepanekud läbi vaadata. Muudatusettepanekuid, mis ei saa vähemalt ühe kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda parlamendis hääletusele.
Kui raporti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku ja taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks , võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekud või taotlused läbi vaadata. Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks , mis ei saa sellel etapil vähemalt kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.
Muudatusettepanek 34
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 157 – lõige 1
1.  Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kaht või enam sätet või viidet kahele või enamale asjaolule, või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks erineva loogilise tähenduse ja normatiivse väärtusega osaks, võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.
1.  Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enam sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks erineva tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.
Muudatusettepanek 35
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 159 a (uus)
Artikkel 159 a
Lõpphääletus
Kui hääletusele pannakse õigusakti ettepanek, sõltumata sellest, kas tegemist on ühe hääletuse ja/või lõpphääletusega, hääletab parlament nimeliselt ja elektroonilise hääletussüsteemi abil.
Muudatusettepanek 36
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 160 – lõige 1
1.  Lisaks artikli 99 lõikes 4 ja artikli 100 lõikes 5 nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on hääletusele eelnevaks õhtuks esitanud vastava kirjaliku taotluse, välja arvatud juhul kui president on määranud selleks teise tähtaja.
1.  Lisaks artikli 99 lõikes 4, artikli 100 lõikes 5 ja artiklis 159 a nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava kirjaliku taotluse hääletusele eelnevaks õhtuks , välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks teise tähtaja.
Muudatusettepanek 37
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 160 – lõige 2 – esimene lõik
2.  Nimed hüütakse välja tähestikulises järjekorras, alustades loosi tahtel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.
2.  Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil. Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, toimub nimeline hääletus tähestikulises järjekorras, alustades loosi teel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.
Muudatusettepanek 38
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 162 – lõige 4 – esimene lõik
4.  Loosimise teel valitud kaks kuni kuus parlamendiliiget loevad salajase hääletuse tulemused kokku .
4.  Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui toimus elektrooniline hääletus .
Muudatusettepanek 39
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 172
1.  Iga istungi protokoll, milles registreeritakse parlamendi poolt vastu võetud otsused ja kõnelejate nimed, tehakse kättesaadavaks hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.
1.  Istungi protokoll, millesse kantakse läbiviidud menetluste käik, parlamendi otsused ja sõnavõtjate nimed, jagatakse välja hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.
"Otsuste" hulka ülalmainitud tähenduses kuuluvad õigusloome menetluse raames ka kõik parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud, sh siis , kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 52 lõike 1 alusel või nõukogu ühine seisukoht artikli 61 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.
Otsuste hulka käesoleva sätte tähenduses kuuluvad ka kõik parlamendis õigusloomemenetluse raames vastu võetud muudatusettepanekud, seda ka juhul , kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 52 lõike 1 alusel või nõukogu seisukoht artikli 61 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.
Parlamendi poolt vastu võetud tekstid tehakse kättesaadavaks protokollist eraldi. Kui parlamendi poolt vastu võetud õigusaktide tekstid sisaldavad muudatusettepanekuid, avaldatakse need koos konsolideeritud väljaandena.
2.  Iga istungipäeva pärastlõunase istungi alguses esitab president parlamendile kinnitamiseks eelmise istungi protokolli .
2.  Iga istungipäeva pärastlõunase istungi algul esitab president eelmise istungi protokolli parlamendile kinnitamiseks.
3.  Kui istungi protokolli suhtes esitatakse vastuväiteid, võtab parlament vajaduse korral vastu otsuse, kas nõutud muudatused tuleb arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme protokolli teemalise sõnavõtu pikkus on kuni üks minut .
3.  Kui istungi protokolli kohta esitatakse vastuväiteid, teeb parlament vajaduse korral otsuse, kas nõutud muudatusi tuleb arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme sõnavõtt sel teemal võib kesta kuni ühe minuti .
4.  Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär, protokolli säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse (ühe kuu jooksul) Euroopa Liidu Teatajas.
4.  Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär ning seda säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 40
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 172 a (uus)
Artikkel 172 a
Vastuvõetud tekstid
1.  Parlamendis vastuvõetud tekstid avaldatakse kohe pärast hääletust. Need esitatakse parlamendile koos vastava istungi protokolliga ja neid säilitatakse parlamendi arhiivis.
2.  Parlamendis vastuvõetud tekstide lõplik õiguslik ja keeleline vormistamine toimub presidendi vastutusel. Kui tekst võetakse vastu parlamendi ja nõukogu kokkuleppe alusel, toimub lõplik vormistamine kahe institutsiooni tihedas koostöös ja vastastikusel kokkuleppel.
3.  Kui teksti ühtsuse ja kvaliteedi tagamiseks vastavalt parlamendi soovile on vaja teha kohandusi, mis ei piirdu üksnes trükivigade parandamisega või parandustega, mis on vajalikud kõikide keeleversioonide kooskõla ning nende keelelise korrektsuse ja terminoloogilise ühtsuse tagamiseks, kohaldatakse artiklis 204 a sätestatud menetlust.
4.  Seisukohad, mille parlament on vastu võtnud EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt, koostatakse konsolideeritud tekstina. Kui parlamendi hääletuse aluseks ei olnud nõukoguga saavutatud kokkulepe, näidatakse konsolideeritud tekstis ära vastuvõetud muudatusettepanekud.
5.  Pärast vastuvõetud tekstide lõplikku vormistamist kirjutavad president ja peasekretär tekstidele alla ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 41
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 175
Ajutiste komisjonide moodustamine
Erikomisjonide moodustamine
Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul igal ajal moodustada ajutisi komisjone , mille volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; ajutiste komisjonide ametiaeg ei tohi ületada kahtteist kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppedes pikendab.
Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul moodustada erikomisjone , mille volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; erikomisjoni ametiaeg ei tohi ületada 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppemisel pikendab.
Kuna vastavalt ajutiste komisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega, siis sellest tulenevalt ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende kitsendamiseks ega laiendamiseks.
Kuna erikomisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamisega, ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende laiendamiseks ega kitsendamiseks.
Muudatusettepanek 42
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 177 – lõige 1 – tõlgendus (uus)
Fraktsioonide proportsionaalne esindatus peab vastama lähimale sobivale täisarvule. Kui fraktsioon otsustab talle parlamendikomisjonis eraldatud kohti mitte kasutada, jäävad need vabaks ja sellele vastavalt vähendatakse komisjoni suurust. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.
Muudatusettepanek 43
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 179 – lõige 2
2.  Juhul, kui alaline komisjon teatab, et ta ei ole teatud küsimuse läbivaatamiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevuse küsimuse lahendamine edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates hetkest , mil parlamendi istungil anti teada küsimuse komisjonile edastamisest. Sellest teavitatakse ka komisjonide esimeeste konverentsi, mis võib anda esimeeste konverentsile oma soovituse. Esimeeste konverents võtab otsuse vastu kuue töönädala jooksul alates pädevuse küsimuse saamisest . Vastasel juhul võetakse küsimuse lahendamine järgmise osaistungjärgu päevakorda.
2.  Kui alaline komisjon teatab, et ta ei ole küsimuse käsitlemiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevusküsimus edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates päevast , kui parlamendi istungil anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest. Esimeeste konverents teeb otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või selle puudumisel komisjonide esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole esimeeste konverents otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks .
Muudatusettepanek 44
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 179 – lõige 2 – tõlgendus (uus)
Komisjonide esimehed võivad sõlmida kokkuleppeid teiste komisjonide esimeestega teema konkreetsele komisjonile määramise kohta; vajaduse korral on nõutav luba artikli 47 kohase kaasatud komisjonidega menetluse läbiviimiseks.
Muudatusettepanek 45
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 182 a (uus)
Artikkel 182 a
Komisjonide koordinaatorid ja variraportöörid
1.  Fraktsioonid võivad määrata ühe liikme koordinaatoriks.
2.  Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid vajaduse korral kokku, et valmistada ette komisjonis vastuvõetavaid otsuseid, eelkõige otsuseid menetluse ja raportööride nimetamise kohta. Komisjon võib koordinaatoritele delegeerida teatavate otsuste tegemise, välja arvatud raportite, arvamuste ja muudatusettepanekute vastuvõtmist puudutavad otsused, . Komisjoni aseesimehi võib kutsuda koordinaatorite koosolekutel osalema nõuandvas rollis. Koordinaatorid püüavad saavutada konsensuse. Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võivad koordinaatorid tegutseda ainult parlamendikomisjoni selge ülekaaluka enamuse alusel, võttes arvesse eri fraktsioonide osakaalu.
3.  Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut ja püüab oma fraktsiooni nimel saavutada komisjonis kompromissi. Variraportööride nimed teatatakse komisjoni esimehele. Kkomisjon võib koordinaatorite ettepaneku alusel otsustada kaasata variraportööre kaasotsustamismenetluse raames nõukoguga kokkuleppe saavutamiseks peetavatesse läbirääkimistesse.
Muudatusettepanek 46
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 184
Komisjoni iga koosoleku protokoll tehakse kõigile selle komisjoni liikmetele kättesaadavaks ja esitatakse selle komisjoni järgmisel koosolekul kinnitamiseks.
Komisjoni koosoleku protokoll jagatakse kõigile liikmetele ja esitatakse komisjonile kinnitamiseks.
Muudatusettepanek 47
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 186
Artikleid 11, 12, 13, 16, 17, 140, 141, artikli 143 lõiget 1, artikleid 146, 148, 150 kuni 153 , artiklit 155, artikli 157 lõiget 1, artikleid 158, 159, 161, 162, 164 kuni 167 ning artikleid 170 ja 171 kohaldatakse komisjoni koosolekute suhtes koos vajalike muudatustega.
Artikleid 11, 12, 13, 16, 17, 34–41, 140, 141, artikli 143 lõiget 1, artikleid 146, 148, 150–153 , artiklit 155, artikli 157 lõiget 1, artikleid 158, 159, 161, 162, 164–167 ning artikleid 170 ja 171 kohaldatakse komisjoni koosolekute suhtes vajalike muudatustega.
Muudatusettepanek 48
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 188 – lõige 6 a (uus)
6 a.  Kui päevakorras on punkt, mis puudutab delegatsiooni vastutusala, antakse delegatsiooni juhile võimalus vastavas komisjonis arvamust avaldada. Sama kehtib asjaomase komisjoni esimehe või raportööri osalemise kohta delegatsiooni koosolekutel.
Muudatusettepanek 49
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 192 – lõige 1 a (uus)
1 a.  Kui raport käsitleb eelkõige Euroopa Liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse kavandatavaid muudatusi, kaasatakse artikli 46 lõike 1 ning artikli 47 esimese ja teise taande kohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon. Vastutav komisjon kiidab ilma hääletuseta heaks kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni esitatud ettepanekud resolutsiooni ettepaneku nende osade kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse kohaldamist või tõlgendamist või kehtiva õiguse muudatusi. Kui vastutav komisjon ei võta ettepanekuid vastu, võib kaasatud komisjon esitada need otse täiskogule.
Muudatusettepanek 50
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 204 – punkt c a (uus)
c a) parlamendi asjaomaste organite vastu võetud suunised ja tegevusjuhendid (XVI A, XVI B ja XVI E lisa).
Viimane päevakajastamine: 1. veebruar 2011Õigusalane teave