Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2330(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0241/2009

Esitatud tekstid :

A6-0241/2009

Arutelud :

PV 05/05/2009 - 10
CRE 05/05/2009 - 10

Hääletused :

PV 06/05/2009 - 6.12
CRE 06/05/2009 - 6.12
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0370

Vastuvõetud tekstid
PDF 161kWORD 96k
Kolmapäev, 6. mai 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Uus sotsiaalmeetmete kava
P6_TA(2009)0370A6-0241/2009

Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta resolutsioon uue sotsiaalmeetmete kava kohta (2008/2330(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)0412) (Uue sotsiaalmeetmete kava teatis);

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta(1) ;

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni kollektiivlepingutega seotud väljakutsete kohta ELis(2) ;

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uuendatud pühendumine sotsiaalsele Euroopale: sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse avatud kooskõlastusmeetodi tugevdamine" (KOM(2008)0418);

–   võttes arvesse oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni soopõhise võrdse kohtlemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(3) ;

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: uuendatud strateegia" (KOM(2008)0420);

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist "Euroopa majanduse taastamise kava" (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist "Parem töö- ja eraelu tasakaal: töö-, era- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamine" (KOM(2008)0635);

–   võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist "Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus" (KOM(2006)0574) ja Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku – nende rahastamise ja individualiseerimise suundumuse kohta(4) ;

–   võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta teatist "Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine" (KOM(2007)0620) ning Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(5) ;

–   võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1992. aasta soovitust 92/441/EMÜ piisavate toimetulekuvahendite ja sotsiaalabi ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalse kaitse süsteemides(6) ;

–   võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu" (KOM(2007)0359) ja Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta(7) ;

–   võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist "Kõigepealt mõtle väikestele" – Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act" (KOM(2008)0394);

–   võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2007. aasta teatist "Sotsiaalse tegelikkuse hindamine – vahearuanne 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule" (KOM(2007)0063) ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta(8) ;

–   võttes arvesse komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist "Inimväärse töö tagamine kõigi jaoks – ühenduse panus inimväärse töö tagamise suuniste rakendamiseks kogu maailmas" (KOM(2006)0249) ja Euroopa Parlamendi 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(9) ;

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni naiste ja vaesuse kohta Euroopa Liidus(10) , ning selles toodud vaesuse mõistet;

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta(11) ;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eriti selle sätteid sotsiaalõiguste kohta ning EÜ asutamislepingu artiklit 136;

–   võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2006. aasta rohelist raamatut "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel" (KOM(2006)0708);

–   võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2001. aasta rohelist raamatut "Ettevõtte sotsiaalse vastutuse raamistiku edendamine Euroopas" (KOM(2001)0366), komisjoni 22. märtsi 2006. aasta teatist "Majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse rakendamine, muutes Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks" (KOM(2006)0136); ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta – uus partnerlus(12) ;

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni tänavakodutuse kaotamise kohta(13) ;

–   võttes arvesse ÜRO 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0241/2009),

A.   arvestades, et praegusest finants- ja majanduskriisist tulenev peamine negatiivne tagajärg ELi jaoks on töötuse dramaatiline kasv, mis kõige tõsisemalt tabab kõige haavatavaid ühiskonnarühmi; arvestades, et töötuse kõrgema tasemega kaasneb vaesuse ja tervishoiuga seotud ebavõrdsuse, tõrjutuse, kuritegevuse, ebakindluse ja usalduse puudumise kasv;

B.   arvestades, et isegi enne praegust kriisi seisis EL silmitsi raskustega, mille tingisid nõrk majanduskasv, plahvatuslik demograafiline olukord ning probleemid osalemisega järjest üleilmastuvas majanduses;

C.   arvestades, et 2007. aastal jättis koolitee pooleli 15,2% ELi kodanikest vanuses 18–24 eluaastat;

D.   arvestades, et paljude inimeste jaoks ELis ei taga tööhõive endiselt teed vaesusest välja: 2006. aastal ähvardas 8% töötavatest inimestest vaesusrisk;

E.   arvestades, et 2006. aastal ähvradas 16% Euroopa kodanikest vaesusrisk; arvestades, et eriti haavatavad on lapsed, suured pered, üksikvanemad, töötud, puudega inimesed, noored, eakad, etnilised vähemused ja rändajad;

F.   arvestades, et naiste puhul on vaesusrisk jätkuvalt suurem kui meeste puhul, mis on tingitud nende majanduslikust sõltuvusest, naiste ja meeste palgaerinevusest tööturul ning naiste suuremast osakaalust madalalt tasustatud töökohtadel; arvestades, et antud olukord suurendab riski, et vaesus kandub edasi järgmistele põlvkondadele;

G.   arvestades, et viimaste aastate hinnatõusud on avaldanud märkimisväärset mõju leibkondade eelarvetele ja on ebaproportsionaalselt puudutanud haavatavaid ühiskonnarühmi;

H.   arvestades, et mitmete uuringute (nagu sihtasutuse Russell Sage Foundation tööhõive tulevikku käsitlev uuring) kohaselt võib iga neljas enim arenenud majandustes töötav inimene teha varsti madalapalgalist tööd ja leida end suurenevas vaesusohus; arvestades, et madalalt tasustatud tööd näivad olevat paljuski ühetaolised, kuna need toimivad tihti ebastandardse töösuhte kujul, asetades suuremasse ohtu väheste oskustega töötajad, osalise tööajaga töötajad, naised, sisserändajad ja noored töötajad; arvestades, et tendents teha madalapalgalist tööd kipub kanduma põlvkonnalt põlvkonnale, ning arvestades, et madalapalgaline töö piirab ligipääsu heale haridusele, kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja muudele põhilistele elutingimustele;

I.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 2 sätestab, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks olulisematest Euroopa Liidu põhimõtetest;

J.   arvestades, et EL seisab silmitsi demograafiliste muutustega, mille tähtsaimateks joonteks on keskmise eluea pikenemine ja madal sündimus, kuigi mõned riigid näitavad märke sündimuse paranemisest;

K.   arvestades, et demograafilistest muutustest tingituna eeldatakse ülalpeetavate vanurite suhtarvu kahekordistumist aastaks 2050, mis mõjutab eelkõige rahvastiku füüsilist ja vaimset tervist;

L.   arvestades komisjoni 2008. aasta demograafiaalast aruannet vananeva ühiskonna sotsiaalsetele vajadustele vastamise kohta (SEK(2008)2911), milles tunnistatakse hooldajate keskset rolli ühiskonnas; kutsub komisjoni üles arvestama veenvaid sotsiaalseid argumente hooldajate kaasamiseks tulevaste poliitikate kujundamisse;

M.   arvestades, et finantskriisi mõju reaalmajandusele ei ole täielikult teada, kuid et ELis 5 miljoni töökoha loomise eesmärki ajavahemikus 2008–2009 on võimatu saavutada; arvestades, et majanduslangus toob kaasa suurema tööpuuduse ja kindlasti ka suurema vaesuse, ning paneb proovile Euroopa sotsiaalmudeli;

N.   arvestades, et kasvav finants- ja majanduskriis põhjustab kasvavat töötust ja ebakindlust, mille tingimustes on sotsiaalne ühtekuuluvus kogu Euroopas märkimisväärse surve all, mida iseloomustavad sotsiaalsed lõhed ja pinged paljudes liikmesriikides;

O.   arvestades, et EL on võtnud kohustuse järgida keskkondlikult ja sotsiaalselt säästva arengu eesmärki, ja arvestades, et võetud kohustusest tulenevaid võimalusi töökohtade loomiseks tuleks täiel määral ära kasutada;

P.   arvestades, et sotsiaalne dialoog võib osutuda oluliseks majanduskriisi tõttu süvenevast usalduskriisist üle saamiseks, kuna paljud inimesed meie ühiskonnas tunnevad hirmu tuleviku ees; arvestades, et võrdselt tuleb tähtsustada ka neid, kes on juba tõrjutud ja kelle praegune olukord praeguses kriisis halveneb;

Q.   arvestades, et ELi sekkuvamad institutsioonilised kokkulepped, mida iseloomustab teataval määral tulude ümberjaotamine ja ühine arusaam Euroopa sotsiaalmudelist, avaldavad positiivset mõju miljonite meeste ja naiste tööelu kvaliteedile, kes töötavad meie tööturgude ebasoodsamate tingimustega osas;

R.   arvestades, et liikmesriikide õiguskordade ja tavade austamine, mida iseloomustavad tasakaalus tööõigus ja kollektiivlepingud, mis reguleerivad kõnealuseid mudeleid, on süsteemide mitmekesisuses ühiste väärtuste eeltingimus;

S.   arvestades, et kollektiivläbirääkimistel kokkulepitud reeglid ja menetlused ei kehti ebatüüpiliste töösuhete puhul;

T.   arvestades, et uus sotsiaalmeetmete kava peaks põhinema põhimõttel, et tulemuslik sotsiaalpoliitika aitab kaasa majanduskasvule ja jõukusele, ning arvestades, et see võib samuti aidata taastada kodanike vähenevat toetust ELile;

U.   arvestades, et kahetsusväärsel viisil ei käsitleta uues sotsiaalmeetmete kavas üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste õiguskindluse küsimust;

V.   arvestades tõsist muret, mida on väljendatud seoses uue sotsiaalmeetmete kava rolli ja nähtavuse, sealhulgas selle eesmärgi ja järelkontrolli teostamise ebaselguse ning sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodi olulisuse vähenemisega;

W.   arvestades, et Euroopa sotsiaalmudelid kajastavad süsteemide mitmekesisuses ühiseid väärtusi, jäädes üldjuhul liikmesriikide pädevusse; arvestades, et EÜ asutamislepingus, põhiõiguste hartas ja Lissasboni lepingus sätestatud sotsiaalse Euroopa eesmärke tuleb rõhutada ELi peamise eesmärgina, juhul kui soovitakse täita kodanike ootusi ja vaigistada nende kartusi; arvestades, et järjestikustel Euroopa Ülemkogu kevadistel kohtumistel korrati eesmärki kaotada vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning vajadust tugevdada Lissaboni strateegia sotsiaalset mõõdet; arvestades, et ühe riigi sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ebaedu ja edu mõjutavad ka teisi liikmesriike, mistõttu tuleb ELi ja liikmesriikide suhtlemise keskmesse asetada arutelu Euroopa sotsiaalmudeli reformi üle;

X.   arvestades, et põhitähelepanu tuleb pöörata Lissaboni strateegia suutmatusele vähendada vaesust, mis hetkel puudutab 78 000 000 vaesuses elavat inimest, ning kasvavale ebavõrdsusele; arvestades, et EL peab tegema edusamme seoses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ELi ja riikide sihtmärkide väljatöötamisel ja rakendamisel, seda põhilistes valdkondades, kus praegu on näitajad olemas, kui soovitakse inimesi veenda selles, et EL on olemas esmalt inimeste ning seejärel ettevõtjate ja pankade teenimiseks;

Y.   arvestades, et mitmes Euroopa Ühenduste Kohtu menetluses on väljendit "sätted, mis on olulised poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku korra kaitsmiseks" kasutatud ilma selgituseta, kes saab selles osas otsustada, millised sätted on olulised liikmesriigis avaliku korra üldnormide kaitsmiseks;

Z.   arvestades, et Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriik ei saa ühepoolselt määratleda avaliku korra mõistet ega kehtestada ühepoolselt kõiki oma tööõiguse kohustuslikke sätteid teises liikmesriigis asutatud teenuste osutajate suhtes, ning arvestades, et ei ole selge, kellele kõnealune pädevus kuulub, kui see ei kuulu liikmesriikidele;

AA.   arvestades, et puudub selge erinevus allhanketöö, kahtlase äri ja selliste teenuste osutamise vahel, mis põhinevad seaduslikel lepingutel füüsilisest isikust ettevõtjatega; arvestades vajadust käsitleda pettuste ning tõeliste eraõiguslike ja kaubanduslike ärisuhete vahelist erinevust,

Esmatähtsad tegevused
Euroopa sotsiaalmudelid

1.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles, võttes arvesse majanduslangust, kinnitama tugeva sotsiaalse Euroopa tähtsust, mis hõlmaks jätkusuutlikku, tulemuslikku ja tõhusat sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat; palub komisjonil töötada ajavahemikuks 2010–2015 välja ambitsioonikas sotsiaalpoliitika tegevuskava;

2.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks inimväärset tööd käsitleva ühtse poliitikakava kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

3.   rõhutab, et praegustel rasketel aegadel on oluline asetada töökohtade loomine ja edendamine sotsiaalmeetmete kava kõige tähtsamale kohale; on seisukohal, et suurem paindlikkus töökohal on praegu tähtsam kui kunagi varem;

4.   kutsub komisjoni kombineerima uut sotsiaalmeetmete kava teiste algatustega, nagu näiteks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, Euroopa noortepakti ja Euroopa Pereliidu algatusega, et ebasoodsas olukorras olevatel sotsiaalsetel rühmadel oleks parem juurdepääs sotsiaalsetele hüvedele;

5.   on mures selle pärast, et komisjoni uue sotsiaalmeetmete kava teatises esitatud meetmed ei ole piisavalt ühtsed, et mõjutada praeguseid vaesuse ja tõrjutuse tasemeid ELis ning asuda lahendama praeguseid sotsiaalse ühtekuuluvuse ees seisvaid probleeme;

6.   avaldab kahetsust eelkõige selle üle, et komisjoni uue sotsiaalmeetmete kava teatises puuduvad ettepanekud järgmiste küsimuste kohta, mis on üliolulised tasakaalu saavutamiseks majandusvabaduste ja sotsiaalõiguste vahel:

   direktiiv, mis tagaks põhilised tööalased õigused kõigile töötajatele, olenemata nende tööalasest staatusest, et kaitsta järjest suurenevat hulka ebatüüpilisi töötajaid;
   nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel)(14) läbivaatamine, mida täiendab sooliselt neutraalse töö hindamise süsteem, et vähendada meeste ja naiste palgaerinevust nii majandussektoritesiseselt kui ka nende vahel; ning
   direktiiv piiriüleste kollektiivläbirääkimiste kohta, mis vastab piiriülese majandustegevuse tegelikule olukorrale;

7.   rõhutab vajadust arendada edasi tööõiguse miinimumstandardeid; on teadlik, et ei majandusvabadusi ega konkurentsieeskirju tohiks asetada ettepoole põhilistest sotsiaalõigustest;

8.   märgib, et sotsiaalpoliitika peaks hõlmama selliseid olulisi tegevusi nagu parema tasakaalu leidmine suuremate sotsiaalsete õiguste ja turuvabaduse vahel, võitlus diskrimineerimise vastu, võrdõiguslikkuse edendamine, Euroopa sotsiaalmudelite ajakohastamine ja reformimine, suurendades samas nende väärtust;

9.   märgib, et selle piiritlemine, mis määrab kindlaks liikmesriigi "sätted, mis on olulised poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku korra kaitsmiseks", on poliitiline küsimus ja tuleks määratleda demokraatlikult seadustatud protsessi käigus; kutsub seepärast komisjoni üles algatama avalikku arutelu, et selgitada, mis määrab kindlaks kõnealused üldised avaliku korra normid, ja esitada vajadusel õigusakti ettepanek;

10.   on seisukohal, et praegu ei ole aeg kärpida sotsiaalkulutusi, vaid pigem tuleb tugevdada struktuurireforme; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks toetama liikmesriikide sotsiaalmudelite infrastruktuure, sealhulgas üldhuvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid, kinnitades kui tähtis on tagada nende üldine kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus;

11.   peab kahetsusväärseks, et olukorras, kus finantskriis tõestab liikmesriikide võetavate meetmete tähtsust majandusaktiivsuse säilitamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, ei ole komisjon kindlustanud avalike teenuste tulevikku ja olulist rolli Euroopa Liidus üldhuviteenuste raamdirektiivi ettepaneku esitamisega;

12.   kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku eesmärgiga tagada üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste osas õiguskindlus;

13.   rõhutab vajadust leida viise riiklike kindlustussüsteemide kaasajastamiseks ja reformimiseks, et vähendada vaesust pikaajalises perspektiivis, eelkõige piisava miinimumsissetuleku, pensionide ja tervishoiuteenuste osas; rõhutab, et on olemas potentsiaal miinimumpalga ja pensionisüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse parandamiseks, samuti tervishoiuteenuste kvaliteedi ja tõhususe tõstmiseks nende korralduse ja neile juurdepääsu parandamise kaudu ning suurendades avaliku ja erasektori partnerlust, järgides subsidiaarsuse põhimõtet ning toetades jõupingutuste süvendamist progressiivsete maksusüsteemide kehtestamiseks, et vähendada ebavõrdsust;

14.   märgib, et mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele miinimumpalga mõiste; arvab, et teised liikmesriigid võiksid nende kogemuste uurimisest kasu saada; kutsub liikmesriike üles kaitsma kõigi sotsiaalse ja majandusliku kaasatuse eeltingimusi ning eelkõige kehtestama normid sellistes küsimustes nagu miinimumpalk või muud õiguslikult ja üldiselt siduvad eeskirjad või riigi traditsioonidega kooskõlas olevad kollektiivlepingud, mis võimaldavad täistööajaga töötajatele inimväärse elu tagava sissetuleku;

15.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama kõikidele kodanikele juurdepääs pankade põhiteenustele;

16.   kinnitab, et sport ja kultuuritegevus on sotsiaalse kaasatuse olulised elemendid ja aitavad edendada isiklikku arengut, suurendada ühiskonna hüvesid ning kasvatada andekaid inimesi;

17.   palub komisjonil lisada keskkonna- ja tervishoiuküsimused kiiresti ELi kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et tagada tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele;

18.   pooldab komisjoni soovi laiendada sotsiaalmeetmete kava uutele valdkondadele; peab kahetsusväärseks, et keskkonda käsitletakse liiga sageli üksnes kliimamuutuste seisukohast; tervitab komisjoni kordunud avaldusi vähem süsinikdioksiidi tekitava säästva majanduse kohta, kuid kahetseb, et komisjoni ettepanek ei sisalda mingeid konkreetseid meetmeid, et võtta arvesse keskkonna- ja kliimakriisi sotsiaalseid tagajärgi ja tagajärgi tervisele;

19.   rõhutab, et äärmist vaesust ja sellest tulenevat sotsiaalset tõrjutust ei saa mõõta üksnes numbrite abil majanduslikus mõttes, vaid tuleb vaadelda ka inim- ja kodanikuõiguste kontekstis; tunnistab, et kapitali ja kaupade vaba liikumise põhimõte iseenesest ei võimalda kaotada vaesust, eelkõige kestvat vaesust, ning et see jätab inimestele vähem valikuid ega lase neil tõeliselt osa võtta ühiskondlikust elust, muutes need, keda see puudutab, oma ümbruse suhtes ükskõikseks;

Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika

20.   tervitab komisjoni 2008. aasta lõpus käivitatud töö- ja eraelu tasakaalu poliitikas sisalduvaid ettepanekuid; julgustab komisjoni esitama soovitusi liikmesriikidele, kes on selgelt hilinemas, et täita 2002. aastal Barcelona Euroopa Ülemkogul seatud eesmärke pakkuda lapsehooldusteenust 2010. aastaks; kutsub komisjoni üles täiendavalt propageerima tööandjate avatust paindliku töökorralduse osas, optimeerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust ning vastavaid teadmisi ja uusi töökorralduse viise, soodustades nii tööplaanide paindlikkust ja nende ühitatavust ettevõtete, ametiasutuste ja koolide lahtiolekuaegadega;

21.   kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut töö-, pere- ja eraelu paremaks ühitamiseks, optimeerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust ning vastavaid teadmisi ja uusi töökorralduse viise, võttes arvesse laste vajadusi ja heaolu ning edendades samal ajal tõhusamat tööhõive kaitset, mis kinnitab lapsevanemate ja hooldajate õigust paindlikule töökorraldusele, vastates nende vajadustele ja pöörates erilist tähelepanu juurdepääsu tagamisele madalapalgalistel ning ebakindlatel või madala kvaliteediga töökohtadel töötavatele inimestele;

22.   taunib ELi ja liikmesriikide poliitikate nõrkust, kui pidada silmas kasvavat vaesust, eriti laste hulgas valitsevat vaesust;

23.   soovitab liikmesriikidel sotsiaalse kaasatuse huvides pakkuda inimestele miinimumpalga skeeme kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

24.   soovitab uute demograafiliste probleemide lahendamiseks tegeleda naiste olukorraga, kes elavad vaesuses, kelle ligipääs toidule, eluasemele, haridusele ja töötasule on ebavõrdne ja puudulik, ning kellel on raskusi töö-, pere- ja eraelu ühitamisega;

25.   nõuab tulemuslikumat ennetustööd ja võitlemist koolist väljalangemise vastu, kasutades juhtlauset "kooliskäimine tasub end ära"; nõuab tõhusalt korraldatud haridussüsteeme ja koolide õppekavasid, mis oleksid kohandatud tulevasele tööturule, kus võetakse arvesse ühiskonna vajadusi ja tehnoloogilisi arenguid; nõuab nn teise võimaluse koolide kontseptsiooni ning mitteformaalse ja informaalse õppe täiendavat edendamist ja toetamist, mis on tõestanud oma võimet kaasata noori ja täiskasvanuid rohkem kui traditsioonilised koolikeskkonnad, aidates kaasa koolist väljalangemise määra alandamisele ELis; sel eesmärgil nõuab hariduslike võimaluste osas igasuguse ebavõrdsuse kauaoodatud kaotamist ELis, ning madala tasemega ja eraldatud hariduse kaotamist, mis avaldab pöördumatut negatiivset mõju marginaliseeritud rühmadele, eriti romidele;

26.   rõhutab vajadust tõhusama elukestva õppe ja koolituse järele, mis aitaks kodanikke, eriti vähemkvalifitseeritud tööjõudu paremini ette valmistada sujuvalt ja ilma diskrimineerimiseta (taas) sisenema tööturule ning soodustaks sotsiaalseid uuendusi; soovitab rõhku panna ettevõtlusalastele oskustele, eriti naiste ja noorte ettevõtlusele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud oskustele, finantsteadmistele ja keelteoskusele;

27.   rõhutab vajadust täiustada ELis haridust liikmesriikide haridussüsteemide ühilduvuse ja võrreldavuse protsessi hoogustamise abil, et lihtsustada kutsekvalifikatsioonide ja standardite vastastikust tunnustamist;

28.   on seisukohal, et aktiivne sotsiaalse kaasamise poliitika peab avaldama otsustavat mõju vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisele nii palgalistel töökohtadel (nn töötavad vaesed) kui ka palgata töötavate inimeste jaoks;

29.   rõhutab, et ülikoolide ja ettevõtete koostööd tuleb edendada, sest oluline on tagada, et need partnerid teeksid koostööd ja toetaksid üksteist oma organisatsioonide, personali ja tudengite huvides; on arvamusel, et ülikoolide õppekavade ja ärimaailma vahele tuleks rajada sild, ning et ettevõtjatel peaks olema võimalik muu hulgas täiendada õppekavasid, pakkuda praktikakohti, korraldada tudengitele avatud uste päevi jne;

30.   juhib tähelepanu vajadusele paremini tasakaalustada paindlikkus, turvalisus ja garanteeritud inimväärne töötasu, mille eesmärk oleks noorte, eakate, naiste, pikaajaliselt töötute ja vähemsoodsas olukorras olevate rühmade tööturule integreerimine; soovitab liikmesriikidel pidada turvalise paindlikkuse riigistrateegiate rakendamisel silmas Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta;

31.   leiab, et eriti finants- ja majanduskriisi ajal, millega tihti kaasnevad koondamised ja ümberkorraldused, on töötajate osalemine otsuste tegemise protsessis nendes ettevõtetes, mis mõjutavad nende töökohti ja toimetulekut, ülioluline; väljendab heameelt nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta)(15) läbivaatamise üle(16) ; kordab oma üleskutset veelgi tugevdada Euroopa töönõukogude toimimist, nagu on sätestatud tema 4. septembri 2001. aasta resolutsioonis direktiivi 94/45/EÜ kohaldamise kohta(17) ;

32.   rõhutab, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitika peaksid edendama töökohtade loomist ja et neid tuleks kiiresti rakendada vastusena praegusele majanduskriisile, ning et nende abil tuleks luua töö- ja haridusvõimalusi ning leevendada sissetulekute kaotust; on arvamusel, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitika peaksid aktiivselt motiveerima inimesi töövõimalusi otsima või oma ettevõtlustegevust alustama; on seetõttu arvamusel, et liikmesriigid peaksid kaaluma taskukohaseid finantseerimiskanaleid, nagu krediidigarantiid, madalamad intressimäärad või töötushüvitiste kapitaliseerimine, leevendades samas sissetulekute kaotust ja pakkudes haridusvõimalusi, mis aitab töötutel inimestel uusi töökohtasid leida; tuletab meelde komisjoni aktiivse kaasamise terviklikku käsitlust, mis hõlmab piisavat sissetulekutoetust, juurdepääsu kaasavale tööturule ja kvaliteetsetele sotsiaalteenustele;

33.   kutsub komisjoni üles tegema algatusi, et oleks võimalik selgelt eristada ühelt poolt tööandjaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja väikeettevõtjaid ning teiselt poolt töötajaid;

34.   rõhutab elulist vajadust toetada emasid peretoetuste abil väikelaste eest hoolitsemise ajal ning luua sobiv raamistik nende naasmiseks tööturule, pöörates erilist tähelepanu üksikemadele selle rühma haavatavust silmas pidades;

35.   rõhutab, et sotsiaalmajandus kui üks ettevõtluse vorm mängib olulist rolli jätkusuutliku Euroopa majanduse saavutamisel, ühendades kulutasuvuse ja solidaarsuse; lisab, et sotsiaalmajandusettevõtted vajavad turvalist õigusraamistikku; rõhutab vabatahtliku töö väga olulist panust sotsiaalvaldkonnas, eriti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses ning ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevate rühmade toetusel;

36.   rõhutab, et kõik inimesed ei ole võimelised töötama ja praegu ei ole ka tööd kõigile, ning kinnitab Euroopa Ülemkogu 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumisel kinnitatud soovituse 92/441/EMÜ (milles käsitletakse "inimese põhiõigust saada inimväärseks eluks piisavaid toimetulekuvahendeid ja sotsiaalabi") rakendamise tähtsust, laiendades miinimumsissetuleku tagamise skeeme kõikidele liikmesriikidele ja tõstes nende taset kättesaadavuse ja piisavuse tagamiseks;

37.   usub, et mikrokrediidi arendamisel võib olla oluline roll (pikaajaliselt) töötute toetamisel füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel; juhib tähelepanu sellele, et mikrokrediit on juba aidanud paljudes sellistes olukordades tööellu taasintegreeruda ja et see on kooskõlas Lissaboni strateegiaga; kutsub komisjoni üles parandama mikrokrediidi võimalusi ja selle taotlemist käsitleva teabe koostamist ja sellele ligipääsu ning suunama teabe nendele ühiskonnarühmadele, kes võiksid mikrokrediidist kõige rohkem kasu saada ja kellel seda kõige rohkem vaja läheb;

38.   nõuab tugevama seose loomist turvalise paindlikkuse rakendamise ja sotsiaalse dialoogi edendamise vahel, austades riigi kombeid ja tavasid;

39.   nõuab väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks bürokraatlike takistuste kaotamist; nõuab komisjoni teatises Euroopa väikeettevõtlusalgatuse "Small Business Act" kohta esitatud põhimõtete edasist rakendamist;

40.   tunnustades täielikult liikmesriikide pädevust palgapoliitikas, soovitab, et riigi tasandi sotsiaalpartnerid arutaksid uusi palgapoliitika metoodikaid, mis pööraksid ümber praeguse languses oleva protsendilise suhte palkade ja kasumi vahel ning mille hulka võib kuuluda ettevõtte tulude suurem osakaal töötajate palkades, kasutades skeeme, mis aitavad leevendada inflatsiooni mõju; on seisukohal, et sellised skeemid võiksid võimaldada töötajate lisatasude suunamist spetsiaalsetesse ettevõtete loodud kapitalifondidesse; nõuab arutelu selle üle, kuidas ergutada ettevõtteid kõnealuseid metoodikaid kasutama, lisaks nõuab arutelu seoses õiguslike raamistikega, mis reguleerivad töötajate juurdepääsu nimetatud fondidele järk-järgult aja jooksul; soovitab sotsiaalpartneritel tähtsustada jõupingutusi inimväärset elu võimaldava töötasu tagamisele, mis kindlustaks piisavast sissetulekust märkimisväärselt kõrgema miinimumpalga, et võimaldada inimestel vaesusest väljuda ja tööst positiivselt kasu saada;

41.   rõhutab, et mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste edendamine sõltub nii kindlast õiguslikust alusest kui ka reast poliitikavahenditest ning et mittediskrimineerimist ja võrdõiguslikkust tuleb süvalaiendada kõigis uue sotsiaalmeetmete kava aspektides;

42.   palub komisjonil viia läbi uuringuid teadmiste liikumise keskpika ja pikaajalise mõju kohta, et kasutada tulemusi kui tugevat alust negatiivsete mõjude leevendamise meetmetele;

Sisseränne

43.   juhib tähelepanu negatiivsele mõjule (võimalik ajude äravool), mida sisseränne võib avaldada päritoluriikide arenguprotsessile, sealhulgas perestruktuurid, tervishoid, haridus ja teadusuuringud; tuletab teisalt meelde majanduskriisi mõju seoses vastuvõtvate riikide tööturu tasakaalustamatusega;

44.   rõhutab kolmandatest riikidest eetilise värbamise tähtsust, eriti mis puudutab tervishoiutöötajaid, ning kutsub liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, üles töötama välja tegevusjuhise rahvusvahelise värbamise kohta;

45.   rõhutab, et sisserände pikaajaline mõju demograafilistele muutustele on ebaselge, kuna see sõltub rändevoogude volatiilsusest, perekondade taasühendamisest ja sündimuse määrast;

46.   on seisukohal, et sisserändajad võivad seaduslikult hõivatutena aidata kaasa sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikule arengule ning samuti kindlustada oma pensioni- ja sotsiaalsed õigused;

47.   rõhutab, et inimõigustel põhinev edukas sisserändepoliitika peab edendama ühtset ja tõhusat strateegiat sisserändajate integreerimiseks võrdsete võimaluste alusel, mis põhineb nende põhiõiguste kindlustamisel ning õiguste ja kohustuste vahelise tasakaalu tagamisel;

48.   tervitab komisjoni ettepanekut rakendada sanktsioone tööandjate suhtes, kes võtavad tööle ebaseaduslikult riigis viibivaid kolmandate riikide kodanikke; rõhutab, kui oluline on võidelda ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ekspluateerimise vastu, austades samal ajal haavatavas olukorras olevate isikute õigusi; kõnealuses kontekstis kutsub komisjoni üles edendama seadusliku tööhõive võimalusi seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks;

49.   tervitab ettepanekut võtta vastu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (KOM(2008)0414); juhib siiski tähelepanu asjaolule, et direktiiv ei tohi omakorda tuua kaasa liidu kodanike suuremat diskrimineerimist nende majandusliku seisundi alusel;

50.   on seisukohal, et tööõiguse kehtivate normide rakendamise ja nende täitmise tagamise tugevdamine siseriikliku ja ühenduse õiguse ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide alusel peab ELi institutsioonide ja liikmesriikide jaoks olema esmatähtis;

51.   rõhutab vajadust veelgi tugevdada diskrimineerimisvastaseid seadusi kogu Euroopas; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriikidevahelist heade tavade vahetust eesmärgiga täiendavalt edendada rändajate edukat integreerimist; märgib, et eriti just majandusraskused mõjutavad ebaproportsionaalselt palju kõige haavatavamaid ühiskonnaliikmeid, kelle hulka kuuluvad tihti ka rändajad;

ELi välistegevus

52.   on seisukohal, et ELil võiks välissuhetes olla aktiivsem roll põhiliste sotsiaalsete ja keskkonnastandardite edendamisel; on veendunud, et vaja on teha täiendavaid pingutusi rikkumiste ennetamisel, järelevalve teostamisel ja karistuste määramisel;

53.   on arvamusel, et EL saaks rohkem mõjutada rahvusvahelisi foorumeid inimväärse töö tagamise suuniste osas ja aktiivselt edendada ILO konventsioonide järgimist ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, ning on seisukohal, et see võiks aidata kaasa rahu saavutamisele maailmas ja samuti ELi huvide ja väärtuste kaitsmisele;

54.   rõhutab asjaolu, et ühenduse õigusraamistiku väljatöötamine kas esmaste või teiseste õigusaktide kaudu ei tohi mingil viisil minna vastuollu ILO konventsioonide raames võetud kohustustega;

55.   märgib, et EL peaks püüdlema sotsiaalselt kaasavama ning majanduslikult jätkusuutlikuma ja keskkonnasäästlikuma globaliseerumisprotsessi suunas; märgib, et viisil, kuidas äriühingud äri ajavad, ei ole üksnes suur majanduslik mõju, vaid ka märkimisväärne sotsiaalne mõju – nii ELi piires kui ka kolmandates riikides, eriti arenguriikides; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon edendaks aktiivselt äriühingute ühiskondliku vastutuse kontseptsiooni, kas soovitusliku õiguse edendamise kaudu või vajadusel õigusakti ettepanekute kaudu;

Struktuurifondid

56.   soovitab struktuurifondide potentsiaali tugevdada menetluste lihtsustamise, paindlikkuse tagamise ja parandamise ning sotsiaalse integratsiooni mõõtme kaudu, eesmärgiga aidata liikmesriikidel optimeerida sotsiaal- ja tööhõivepoliitika väljundeid; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles vastavalt struktuurifondide üldmääruse(18) artiklile 16 täielikult kaasama partnereid; soovitab tungivalt teha Euroopa Sotsiaalfondi vahendid partneritele kättesaadavaks, et tõsta nende suutlikkust;

57.   rõhutab, et uus sotsiaalmeetmete kava peab selgelt tagama, et ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid aitavad saavutada sotsiaalmeetmete kava eesmärgid; palub seepärast liikmesriikidel kasutada Euroopa Sotsiaalfondi ja kõigi muude struktuurifondide vahendeid mitte üksnes inimeste tööalase konkurentsivõime, vaid ka sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks;

58.   tunnistab, et struktuurifondid on suures osas jätkuvalt peamine rahastamisvahend sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks, palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada sünergiat teiste programmidega ning toetada sidusust läbi kõikide mitmeaastaste raamprogrammide, nagu nt Daphne, Progress, rahvatervise programm ja programm "Kodanike Euroopa";

59.   nõuab erilise tähelepanu pööramist üleilmastumisest kõige enam mõjutatud piirkondadele, samuti uutes liikmesriikides asuvatele piirkondadele, kus on toimumas sotsiaalse lähenemise protsess;

60.   on arvamusel, et Progressi programm võiks aidata kaasa Euroopa sotsiaalmudelite moderniseerimise hindamise parandamisele katseprojektide hindamise kaudu;

61.   on seisukohal, et isikute vaba liikumise tulemusel siseturu piires on teatavates ELi osades ja eriti suuremates linnades ilmnemas uued probleemid seoses erakorralise sotsiaalkaitse pakkumisega nendele inimestele, kes ei ole suutelised ennast ise ülal pidama, pannes (heategevuslikud) avalikud ja eraõiguslikud teenistused, mis pakuvad hädaabi näiteks kodututele või marginaliseeritud ühiskonnarühmadele, lisasurve alla;

Toetavad meetmed
Sotsiaalne ja kodanikuühiskonna dialoog

62.   rõhutab, et paindlikkust ja muutuste aktsepteerimist kodanike poolt saab suurendada suurema vastastikuse usalduse kaudu, mida saab parandada efektiivsema ja läbipaistvama sotsiaalse dialoogiga ning edendades tõhusamat osalusdemokraatiat poliitika kujundamisel ja elluviimisel;

63.   peab eriti tähtsaks, et sotsiaaldialoog ergutaks tööohutuse ja töötervishoiu poliitikat ning edendaks üldiselt töökoha olmekvaliteedi parandamist; kutsub komisjoni üles algatama arutelu selle üle, kuidas kaasata mitte täistööajaga töötajad (ajutised töötajad, osalise tööajaga töötajad, tähtajalise lepinguga töötajad) sotsiaaldialoogi;

64.   arvestades asjaolu, et Euroopa sotsiaalpartnerite läbirääkimiste tulemuste kohta on vähe teavet, nõuab sotsiaalse dialoogi tulemustest teavitamise edendamist, et parandada kõnealuse dialoogi mõju ja soodustada selle arengut;

65.   on seisukohal, et koostöökultuuri, mis on asendamas konfliktidel põhinevat kultuuri tööturul, tuleks sotsiaaldialoogi edendamise kaudu veelgi julgustada;

66.   on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ning vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad inimesed tuleb otsesemalt kaasata majandus- ja sotsiaalmudelialastesse aruteludesse võrdsetel alustel;

67.   märgib, et sotsiaalpartnerid peaksid tegema pingutusi, et töötada mitmeaastaste kavade alusel, pannes paika konkreetsed ajakavad ja tähtajad selleks, et kindlustada pikaajaline jätkusuutlik strateegia;

68.   nõuab laiaulatuslikku arutelu 2010. aastale järgneva perioodi sotsiaalmeetmete kava üle Euroopa sidusrühmade, liikmesriikide riigiasutuste, tööandjate ja töötajate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;

69.   märgib, et liikmesriigid peaksid toetama uusi mõõdetavaid, siduvaid ja kvantitatiivseid sotsiaalseid eesmärke ja näitajaid Lissaboni strateegia jaoks pärast 2010. aastat järgneva perioodi kohta, sealhulgas kohustused teha pingutusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks ning uue sotsiaalarengukava väljatöötamiseks, millega kehtestatakse eesmärgid ja struktuur uue sotsiaalselt jätkusuutliku ja globaalselt õiglase ELi jaoks, mis peaks arendama ja tugevdama sotsiaalvaldkonna avatud koordinatsioonimeetodit kui ELi põhisammast;

70.   märgib, et ettevõtjatel on ELis oluline roll mitte üksnes majanduslikus mõttes, vaid ka sotsiaalses mõttes; juhib seetõttu tähelepanu äriühingute sotsiaalse vastutuse edendamisele ja vajadusele teha kiireid edusamme kvaliteetse töö, sealhulgas inimväärset äraelamist võimaldava töötasu osas, tugevdada sotsiaalmudelit ning vältida sotsiaalset dumpingut;

71.   toetab tulemuslikku dialoogi Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel; leiab, et sarnast dialoogi on vaja ka liikmesriikide sees keskvalitsuse, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil;

72.   märgib, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta oleks ELi jaoks suurepärane võimalus luua sidemeid kodanikuühiskonna organisatsioonidega; kutsub komisjoni üles tegema ettevalmistusi, et kuulutada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, esitades nii kiiresti kui võimalik vastavasisulise õigusakti ettepaneku;

73.   on seisukohal, et kodanikuühiskond tuleks kaasata otsuste tegemise protsessi algusest peale ja teave peaks olema avalikult kättesaadav, tagasiside peaks olema vastastikune ning osalejatele tuleks selgitada muutuste ulatust;

74.   rõhutab, kui tähtis ja väärtuslik on konsulteerimisprotsess, mis kujutab endast tõhusat vahendit kodanike volitamisel, võimaldades neil anda otsese panuse Euroopa Liidu tasandi poliitikaprotsessi; kutsub komisjoni üles astuma täiendavaid samme, et suurendada kodanike teadlikkust liidu tulevastest konsultatsioonidest meediakanalite ning muude asjakohaste riigi, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandi foorumite kaudu;

75.   soovitab, et Euroopa institutsioonidel, liikmesriikide sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel tuleb kiiresti saavutada sotsiaalkokkulepe, mis hõlmaks sotsiaalmeetmeid koos siduvate realistlike eesmärkide ja näitajatega;

76.   märgib, et kodanike osalus algab lapsepõlves, ning nõuab laste ja noorte jaoks osalusstruktuuride ja -algatuste edendamist ja toetamist kohalike omavalitsuste, piirkondade ja riigi tasandil;

ELi õigus

77.   rõhutab vajadust saavutada edusamme ja lõpuni välja töötada määrus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja direktiiv pensioniõiguste ülekantavuse kohta, aga ka ettepanek võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

78.   nõuab õigusloomemenetluse parandamist ELi tasandil, selgitamaks, miks on vaja meetmeid sellel tasandil, tagades sisu kvaliteedi ja esitades sotsiaalseid, keskkonna- ja majanduslikke mõjusid hõlmavad põhjalikud ja sõltumatud mõjuhinnangud; eriti nõuab paremat õigusloomet käsitleva 2003. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(19) tõhusat rakendamist;

79.   rõhutab, et prioriteet peaks olema liikmesriikidevaheline tulemuslik koostöö ja tõhus järelevalve ELi õiguse ülevõtmise üle;

80.   on seisukohal, et paremas ELi õigusloomemenetluses tuleks aktiivselt kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid ja käsitleda kodanikele olulisi küsimusi, et tuua kodanikud ELile lähemale;

Avatud koordinatsioonimeetod

81.   on seisukohal, et ELi tasandil tuleks parandada majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika vahelist sidet ning kinnitada Lissaboni strateegia algseid eesmärke ja vajadust tagada majandus- ja tööhõivepoliitika aktiivne roll vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamises;

82.   rõhutab vajadust võtta vastu õiguslikult siduv sotsiaalsete põhiõiguste harta;

83.   märgib, et Lissaboni lepinguga sätestatakse, et sotsiaalpoliitika väga asjakohaseid aspekte tuleb ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel arvesse võtta;

84.   on arvamusel, et Lissaboni strateegia 2010. aastale järgneva perioodi kohta peaks hõlmama tugevdatud avatud koordinatsioonimeetodit ning kutsub komisjoni innustama liikmesriike püstitama aktiivsemalt eelkõige vaesuse vähendamist ja sotsiaalset tõrjutust hõlmavad riigi tasandi eesmärgid arvudes, mis toetuksid eelkõige uutele mõõdetavatele ja koguselistele näitajatele;

85.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles avama võimalusi Euroopa Parlamendi reaalseks kaasamiseks Lissaboni strateegiasse 2010. aastale järgneval perioodil;

o
o   o

86.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0544.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0513.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0039.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0556.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0467.
(6) EÜT L 245 , 26.8.1992, lk 46.
(7) ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 174.
(8) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 463.
(9) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.
(10) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 130.
(11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0286.
(12) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.
(13) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0163.
(14) ELT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(15) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.
(16) Direktiiv 2009/38/EÜ (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(17) EÜT C 72E, 21.3.2002, lk 68.
(18) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
(19) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 1. veebruar 2011Õigusalane teave