Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0027(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0279/2009

Esitatud tekstid :

A6-0279/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 12
CRE 06/05/2009 - 12

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0379

Vastuvõetud tekstid
PDF 271kWORD 215k
Neljapäev, 7. mai 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine ***I
P6_TA(2009)0379A6-0279/2009
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 7. mai 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta (KOM(2009)0066 – C6-0071/2009 – 2009/0027(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0066);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 63 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 66, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0071/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0279/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   rõhutab, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätteid, mis käsitlevad eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist(1) kohaldatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti asutamise suhtes; rõhutab, et kui seadusandja otsustab niisuguse ameti loomise kasuks, alustab Euroopa Parlament läbirääkimisi teiste eelarvepädevate institutsioonidega, et saavutada selle ameti rahastamise osas kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega õigeaegne kokkulepe;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Euroopa Parlamendi seiuskoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. mail 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009 Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta
P6_TC1-COD(2009)0027

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 punkte 1 ja 2 ning artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1) ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2) ,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3) ,

ning arvestades järgmist:

(1)  Kooskõlas Haagi programmiga näeb Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitlev ühenduse poliitika ette tõhusal ja ühtsel korral põhineva ning Euroopa Liidu väärtusi ja humanitaartavasid arvestava ühise varjupaigaala loomist.

(2)  Viimastel aastatel on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel tehtud suuri edusamme tänu ühiste miinimumnõuete rakendamisele. Siiski esinevad liikmesriikide vahel suured erinevused selles, kellele ja mis vormis kaitset võimaldatakse.

(3)   2008. aasta juunis vastu võetud varjupaigapoliitika kavas║ teatas komisjon oma kavatsusest tegutseda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamiseks järgmiselt: esiteks teha ettepanek muuta olemasolevaid õigusakte, et paremini ühtlustada kehtivaid sätteid, ning teiseks suurendada toetust liikmesriikide praktilisele koostööle, esitades muu hulgas õigusloomeettepaneku Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta, eesmärgiga paremini kooskõlastada liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd ühiseeskirjade tõhusamaks rakendamiseks.

(4)   2008. aasta septembris Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti║ vastu võttes kinnitas Euroopa Ülemkogu taas kord, et kõikidel tagakiusatud välismaalastel on õigus abile ja kaitsele Euroopa Liidu territooriumil vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ning muudele asjaomastele lepingutele. Samuti leppis Euroopa Ülemkogu konkreetselt kokku kavatsuses "luua 2009. aastal Euroopa tugibüroo, mille eesmärgiks oleks hõlbustada teabe, analüüside ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel ning arendada praktilist koostööd varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutavate asutuste vahel".

(5)  Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö eesmärk on lähendada liikmesriikide varjupaigaalaseid otsustusmenetlusi ELi õigusraamistiku kohaselt ja parandada nende kvaliteeti . Praktiline koostöö on viimaste aastate jooksul oluliselt laienenud: näiteks on kujundatud ühine lähenemisviis päritoluriiki käsitlevale teabele ja koostatud Euroopa ühine varjupaigaalane koolituskava.

(6)  Liikmesriikidele, kelle riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, peaks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet abi osutama , rakendades siduvaid solidaarsusmehhanisme, mille eesmärk on mittediskretsionaarseid, läbipaistvaid ja ühemõttelisi eeskirju järgides paremini suunata rahvusvahelise kaitse alla võetavate isikute jaotumist liikmesriikide vahel, jälgides samal ajal, et varjupaigasüsteemi ei kuritarvitataks.

(7)  Selleks et nimetatud meetmeid tõhustada ja edasi arendada, tuleks nende toetamiseks ja kooskõlastamiseks luua eristruktuur, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi "amet").

(8)  Oma kohustuste optimaalseks täitmiseks peaks amet olema tehnilistes valdkondades sõltumatu ning õigus-, haldus- ja finantsküsimustes iseseisev. Selleks peaks amet olema juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus, kes kasutab talle käesoleva määrusega antud rakendusvolitusi.

(9)  Amet peaks tegutsema tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja valitsusväliste organisatsioonidega , et nad ametiga jagada oma erialateadmisi ja pakkuda abi. Selleks tuleks ÜRO pagulaste ülemvolinikule ja valitsusvälistele organisatsioonidele anda ameti tegevuses ametlik roll ning nad tuleks täiel määral kaasata ameti töösse. Samuti peaks amet tegutsema tihedas koostöös liikmesriikide pädevate asutustega, kes täidavad varjupaigaküsimustega seotud ülesandeid, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste ning muude teenistustega, kasutades nende võimalusi ning erialateadmisi; samuti peaks ta tegutsema tihedas koostöös komisjoniga. Liikmesriigid peaksid tegema ametiga koostööd, et tagada selle eesmärkide saavutamine.

(10)  Amet peaks olema Euroopa varjupaigavaldkonna ekspertkeskus, kelle ülesandeks on igakülgselt hõlbustada, kooskõlastada ja tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigaküsimustes. Amet peaks oma tegevuses keskenduma põhiliselt kolmele ülesandele: varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine, abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele ning osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises.

(11)  Ametil ei tohiks olla otsest ega kaudset õigust osaleda konkreetseid rahvusvahelise kaitse taotlusi käsitlevate otsuste tegemisel liikmesriikide ametiasutustes.

(12)  Kiire ja tõhusa operatiivabi andmiseks liikmesriikidele, kelle varjupaigasüsteem on sattunud suure surve alla, peaks amet kooskõlastama asjaomase valdkonna ekspertidest moodustatud varjupaigatugirühmade kasutamist seda taotlenud liikmesriikide territooriumil. Nimetatud tugirühmadel peaks olema erialateadmised eelkõige suulise tõlke korraldamise, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta. Varjupaigatugirühmade süsteemi toimimist peaks reguleerima käesoleva määrusega, et tagada nende kasutamise tõhusus.

(13)  Amet peaks täitma oma eesmärke tingimustes, mis võimaldavad tal toimida teabekeskusena, mida iseloomustavad sõltumatus, antava abi ja teabe teaduslik ja tehniline kvaliteet, menetluste ja töömeetodite läbipaistvus ning talle antud ülesannete hoolikas täitmine.

(14)  Ameti haldusnõukogus peaksid olema esindatud komisjon ja liikmesriigid, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Võimaluse korral peaks haldusnõukogu koosnema varjupaigapoliitika eest vastutavate riiklike asutuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda asjakohased volitused, et koostada eelarvet, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada läbipaistev töökord ameti otsuste tegemiseks ning nimetada ametisse tegevdirektor. Selleks et ÜRO pagulaste ülemvolinik saaks täiel määral osaleda ameti töös, ning arvestades tema erialateadmisi varjupaigavaldkonnas, peaks ülemvolinik olema haldusnõukogu hääleõiguseta liige. Arvestades ameti ülesannete iseloomu ja tegevdirektori rolli, tuleks Euroopa Parlament kaasata kõnealusele ametikohale esitatavate kandidaatide valimisse.

(15)  Ameti kiire ja tõhusa juhtimise tagamiseks peaks ametit abistama liikmesriikide esindajatest koosnev täitevkomitee, kelle ülesanne oleks nõustada ameti tegevdirektorit ning esitada haldusnõukogule arvamusi.

(16)  Ameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks sellel olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse toetus. Ametit tuleks rahastada vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4) punktis 47. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima ║ Kontrollikoda.

(17)  Oma eesmärgi saavutamiseks ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, peaks amet tegema koostööd muude ühenduse asutuste, eelkõige nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004(5) asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007(6) asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Samuti peaks amet asutamislepingu asjakohaste sätete alusel, pidades silmas varjupaika käsitlevate rahvusvaheliste ja ühenduse õigusnormide järgimist, sõlmitud töökorra alusel tegema koostööd kolmandate riikide pädevate ametiasutuste, käesoleva määruse kohaldamisalas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning kolmandate riikidega.

(18)  Ameti eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ning kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte (näiteks ║Norra, Island ja Šveits). Kokkuleppel komisjoniga võib amet varjupaika käsitlevate rahvusvaheliste ja ühenduse õigusnormide järgimise eesmärgil sõlmida töökorra ka muude riikidega kui need, kes on sõlminud ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad ühenduse õigust. Sellegipoolest ei tohiks amet ühelgi juhul välja töötada iseseisvat välispoliitikat.

(19)  Ameti suhtes tuleks kohaldada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (7) (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185.

(20)   Ameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(8) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust(9) .

(21)  Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(10) .

(22)  Isikuandmete töötlemisel peaks amet kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(11) .

(23)  Vajalikud sätted ameti tegutsemistingimuste kohta tema asukohaliikmesriigis ning ameti personali ja töötajate pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata asukohalepingus. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas võimalikult hea koolihariduse lastele ning piisava transpordiühenduse, et ametil oleks võimalik valida personali võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit erialaspetsialistide hulgast.

(24)  Arvestades, et käesoleva määruse eesmärke, milleks on liikmesriikide praktilise koostöö hõlbustamine ja tugevdamine varjupaigavaldkonnas ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise edendamine, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt hästi saavutada ning seepärast saab neid paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(25)  Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitega 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(26)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning seda tuleb kohaldada kooskõlas harta artikliga 18 varjupaigaõiguse kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.PEATÜKK

EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETI LOOMINE JA EESMÄRK

Artikkel 1

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine

Käesolevaga asutatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (edaspidi "amet"), eesmärgiga edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas.

Artikkel 2

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eesmärgid

1.  Amet hõlbustab, kooskõlastab ja tihendab igakülgselt liikmesriikidevahelist praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas, eesmärgiga edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, sealhulgas selle välismõõdet.

2.  Liikmesriikidele, kelle varjupaigasüsteem on sattunud suure surve alla, osutab amet operatiivabi, eelkõige kooskõlastades asjaomase valdkonna ekspertidest moodustatud varjupaigatugirühmade tööd.

3.  Selleks et igati toetada varjupaigavaldkonnas tehtavat praktilist koostööd ning täita oma ülesandeid optimaalsel viisil, osutab amet teaduslikku ja tehnilist abi ühenduse poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel kõikides valdkondades, mis otseselt või kaudselt mõjutavad varjupaigaküsimusi. Amet annab sõltumatut teavet kõikide kõnealuste valdkondadega seotud küsimuste kohta.

4.  Oma eesmärke täidab amet tingimustes, mis võimaldavad tal toimida teabekeskusena, mida iseloomustavad sõltumatus, antava abi ja teabe teaduslik ja tehniline kvaliteet, menetluste ja töömeetodite läbipaistvus, talle antud ülesannete hoolikas täitmine ning infotehnoloogiline tugi, mis on vajalik tema kohustuste täitmiseks.

5.  Amet täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile antud ülesannete täitmist, ning teeb tihedat koostööd nimetatud ameti ja ÜRO pagulaste ülemvolinikuga.

6.  Seoses liikmesriikide ametiasutuste tehtavate otsustega rahvusvahelise kaitse alla võtmiseks esitatud üksikute taotluste kohta ei ole ametil otseseid ega kaudseid volitusi.

2.PEATÜKK

EUROOPA VARJUPAIGAKÜSIMUSTE TUGIAMETI ÜLESANDED

1. jagu

Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö toetamine

Artikkel 3

Teabe ja heade tavade vahetamine

Amet korraldab, soodustab ja kooskõlastab igasugust tegevust, mille eesmärk on liikmesriikidevaheline teabevahetus ning heade tavade kindlaksmääramine ja vahetamine varjupaigaküsimustes.

Artikkel 4

Päritoluriiki käsitlev teave

Amet korraldab, soodustab ja kooskõlastab päritoluriike käsitleva teabega seotud meetmeid ning eelkõige:

   a) varjupaiga või rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriiki käsitleva asjakohase, usaldusväärse, täpse ja ajakohastatud teabe kogumist läbipaistval ja erapooletul viisil , kasutades kõiki asjakohaseid teabeallikaid nii valitsuste kui ka valitsusvälisel, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi institutsioonide tasandil;
   b) päritoluriike käsitlevat teavet koondava Interneti-portaali haldamist, arendamist ja hooldamist, samuti sellele juurdepääsu ja selle läbipaistvuse tagamist ;
   c) päritoluriike käsitleva teabe esitamise, kontrollimise ja kasutamise ühise vormi ja metodoloogia väljatöötamist;
   d) päritoluriike käsitleva teabe erapooletut analüüsimist ning nende kohta aruannete koostamist vastavalt punktile a, liikudes ühiste hindamiskriteeriumide suunas .

Artikkel 5

Toetus rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute üleviimiseks ühest liikmesriigist teise

Kui liikmesriigi riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalne surve alla, kooskõlastab amet teabevahetust ja kõiki muid meetmeid seoses õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega, mis käsitlevad Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute üleandmist ühest liikmesriigist teise ▌.

Artikkel 6

Koolituse toetamine

1.  Amet määrab kindlaks ja koostab tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega koolitusprogramme riiklike haldus- ja kohtuasutuste töötajatele ning kõikidele liikmesriikide varjupaigamenetlusse ametlikult kaasatud riigiasutustele või teistele üksustele .

2.  Amet koostab ja haldab Euroopa õppekava varjupaigaküsimustes, mis sisaldab vähemalt koolitust rahvusvahelise pagulasõiguse ja inimõiguste alaste õigusaktide ning standardite ning ühenduse varjupaigaküsimusi käsitleva õigustiku alal .

3.  Amet võib pakkuda üld-, eri- ja temaatilist koolitust.

4.  Erikoolitus või temaatiline koolitus käsitleb eelkõige:

   a) alaealiste, kaitsetus olukorras olevate või erivajadustega isikute varjupaigataotluste menetlemisega seotud küsimusi;
   b) piinamise tundemärkide ja -sümptomite tuvastamist;
   c) küsitlustehnikaid;
   d) arstliku ekspertiisi või juriidiliste aruannete kasutamist varjupaigamenetluses;
   e) päritoluriike käsitleva teabe koostamise ja kasutamisega seotud küsimusi;
   f) juriidilisi ja kohtupraktikaga seotud eriküsimusi.

5.  Pakutava koolituse eesmärk on anda sihtrühmadele kvaliteetset väljaõpet ning määrata kindlaks peamised põhimõtted ja head tavad, mille abil lähendada tavasid, haldusmeetodeid ja riikide kohtupraktikat.

6.  Artiklis 15 nimetatud varjupaigaekspertide reservnimekirjas olevate isikute jaoks korraldab amet erikoolitusi nende ülesannete ja volituste kohta ning korrapäraseid õppuseid vastavalt ameti iga-aastases töökavas sisalduvale erikoolituste ja õppuste ajakavale.

7.  Koostöös liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonidega liikmesriikidega võib amet korraldada koolitusüritusi liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 7

Varjupaigapoliitika välismõõtmega seotud toetus

Välisküsimustes kooskõlastab amet kokkuleppel komisjoniga teabevahetust ja kõiki muid meetmeid, mis on seotud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi välismõõdet käsitlevate õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega.

Amet kooskõlastab teabevahetust ja kõiki muid meetmeid, mis on seotud pagulaste ümberasumisega Euroopa Liitu, võttes arvese solidaarsuse ja koormuse jagamise põhimõtet .

Oma pädevuse piires ja kooskõlas artikliga 49 võib amet edendada kolmandate ▌riikide suutlikkuse suurendamist piirkondliku kaitse programmide raames.

2. jagu

Abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele

Artikkel 8

Eriline surve

Amet korraldab ja toetab kõiki ühismeetmeid, millega abistatakse liikmesriike, kes on sattunud erilise surve alla eelkõige nende geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu või seoses sellega, et liikmesriigi piirile saabub korraga palju kolmandate riikide kodanikke, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset.

Artikkel 9

Teabe kogumine ja analüüsimine

1.  Erilise surve all olevate liikmesriikide vajaduste adekvaatseks hindamiseks kogub amet eelkõige liikmesriikide, ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja teiste asjaomaste organisatsioonide esitatud andmete põhjal vajalikku teavet, mille alusel määrata kindlaks, valmistada ette ja kehtestada erakorralised meetmed erilise survega toimetulemiseks eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrusele (EÜ) nr .../2009 , millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest(12) .

2.  Amet registreerib ja analüüsib liikmesriikide esitatud teabe alusel süstemaatiliselt andmeid selle kohta, millised struktuurid ja personal on liikmesriikide käsutuses eelkõige kirjaliku ja suulise tõlke korraldamiseks ning abistamiseks esialgse teabe kogumisel, et toetada liikmesriike staatuse määramisel ning milline on liikmesriikide vastuvõtusuutlikkus, eesmärgiga anda kiiret ja usaldusväärset vastastikust teavet varjupaigaküsimuste eest vastutavatele riigiasutustele.

Artikkel 10

Liikmesriikide toetamine

Amet kooskõlastab meetmeid, mida võetakse erilise surve all olevate liikmesriikide toetamiseks ning eelkõige:

   a) võtab kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille kaudu teatada liikmesriikidele ja komisjonile suure hulga rahvusvahelise kaitse taotlejate võimalikust saabumisest;
   b) rakendab komisjoni ettepaneku alusel siduva solidaarsusmehhanismi, et ümber jaotada sellistes liikmesriikides rahvusvahelise kaitse alla võetud isikuid, kelle varjupaigasüsteem on sattunud erilise või ebaproportsionaalse surve alla, konsulteerides selleks ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ning järgides mittediskretsionaarseid, läbipaistvaid ja ühemõttelisi eeskirju;
   c) kooskõlastab meetmeid surve all olevate liikmesriikide pädevates asutustes läbivaatamisel olevate varjupaigataotluste esialgse analüüsi hõlbustamiseks;
   d) kooskõlastab meetmeid, mis võimaldavad surve all olevatel liikmesriikidel kiiresti luua asjakohased vastuvõtutingimused, eelkõige tagada erakorraline majutus, transport ja arstiabi;
   e) kooskõlastab tegevust varjupaigatugirühmades, mille töökorraldus on sätestatud 3. peatükis.

3. jagu

Osalemine Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamises

Artikkel 11

Teabe kogumine ja vahetamine

1.  Amet korraldab, kooskõlastab ja soodustab kogu varjupaigaküsimusi käsitleva acquis communautaire'i rakendamisega seotud teabevahetust varjupaigaküsimustega tegelevate riiklike ametiasutuste vahel ning komisjoni ja nimetatud asutuste vahel. Sel eesmärgil võib amet koostada andmebaase, mis sisaldavad faktilist, juriidilist või kohtupraktikat käsitlevat teavet riiklike, ELi või rahvusvaheliste varjupaigaalaste õigusaktide kohta.

2.  Eelkõige kogub amet järgmist teavet:

   a) ║ rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemise kohta riiklikes haldus- ja ametiasutustes;
   b) ║ riikide varjupaigaalaste õigusaktide ning kohtupraktika hetkeseisu ja suundumuste kohta.

Artikkel 12

Ameti aruanded ja muud dokumendid

1.  Amet koostab iga-aastase aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus. Aruande koostamisel hindab amet, milliseid tulemusi on andnud käesoleva määruse alusel võetud meetmed ning esitab nimetatud tulemuste kohta üldise võrdlusanalüüsi, et anda liikmesriikidele parem ülevaade kasutusel olevatest headest tavadest ning parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kvaliteeti, ühtsust ja tõhusust. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

2.  Tihedas koostöös töörühmade ja komisjoniga võib amet koostada komisjoni taotlusel ning artiklis 32 sätestatud täitevkomitee arvamuse alusel tehnilisi dokumente, eelkõige suuniseid ja käsiraamatuid varjupaigaalaste ühenduse aktide rakendamise kohta. ÜRO pagulaste ülemvolinikul peaks ELi suuniste väljatöötamisel olema juhtiv roll, et tagada suuniste vastavus rahvusvahelistele standarditele. Valdkondades, mille kohta on juba olemas ÜRO pagulaste ülemvoliniku suunised, tuleks praktilises koostöös lähtuda nendest, et erinevusi praktikas vähendada.

3.  Euroopa Parlamendi taotlusel võib amet koostada aruandeid varjupaigaküsimusi käsitleva ühenduse õigustiku rahvusvahelise kaitsega seotud konkreetsete aspektide rakendamise kohta.

3.PEATÜKK

Varjupaigatugirühmad

Artikkel 13

Kooskõlastamine

1.  Erilise surve all olev liikmesriik või liikmes riigid võivad esitada ametile taotluse varjupaigatugirühma saatmiseks. Taotlev liikmesriik või taotlevad liikmesriigid täpsustavad eelkõige vastavalt artikli 18 lõikele 1 olukorra kirjeldust ning rühma kasutamise eesmärke ja eeldatavaid vajadusi.

2.   Nimetatud taotluse vastusena võib amet koordineerida liikmesriigile või liikmes riikidele antavat operatiiv- ja tehnilist abi ning piiratud aja jooksul varjupaigatugirühma kasutamist taotluse esitanud liikmesriigi territooriumil vastavalt artiklis 18 viidatud tegevuskavale.

Artikkel 14

Tehniline abi

Liikmesriikide toetamisel artikli 10 kohaste meetmete raames pakuvad varjupaigatugirühmad oma erialateadmisi, nagu lepiti kokku artiklis 18 osutatud tegevuskavas, eelkõige suulise tõlke korraldamise, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemise ja haldamise kohta.

Artikkel 15

Varjupaigaekspertide reservnimekiri

1.  Ameti täitevkomitee teeb ameti tegevdirektori ettepanekul oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega otsuse varjupaigatugirühmade moodustamiseks ameti käsutusse antavatelt ekspertidelt oodatavate erialaste oskuste ja nende koguarvu kohta (edaspidi "varjupaigaekspertide reservnimekiri"). Sama menetlust kohaldatakse juhul, kui varjupaigaekspertide reservnimekirja kantavatelt ekspertidelt oodatavaid erialaseid oskusi või nende koguarvu edaspidi muudetakse.

2.  Liikmesriigid osalevad varjupaigaekspertide reservnimekirjas, määrates sellesse vajalike erialaste oskustega eksperte oma riigi reservnimekirjast, mis on moodustatud ekspertidelt oodatavaid erialaseid oskusi arvestades.

Artikkel 16

Varjupaigatugirühma kasutamine

1.  Ameti taotluse korral teatavad liikmesriigid viivitamata, millised oma riigi reservnimekirjas olevatest ekspertidest saavad nad anda viie päeva jooksul ameti käsutusse varjupaigatugirühma liikmetena, täpsustades nimetatud ekspertide arvu, nimed ja erialased oskused. Ameti taotluse korral lähetavad liikmesriigid oma eksperdid varjupaigatugirühma koosseisu, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on riiklike ülesannete täitmist oluliselt mõjutav erakorraline olukord. Lähetav liikmesriik säilitab oma sõltumatuse personali valimisel ja selle kasutamise kestuse üle otsustamisel.

2.  Kui liikmesriikidel ei ole võimalik pakkuda ameti tegevuse jaoks vajalikke erialateadmisi, võib amet nõuandva kogu erialateadmistele tuginedes astuda vajalikke samme selliste erialateadmiste hankimiseks asjaomase valdkonna ekspertidelt ja organisatsioonidelt.

3.  Moodustamisel oleva varjupaigatugirühma koosseisu määramisel võtab ameti tegevdirektor arvesse konkreetset olukorda taotluse esitanud liikmesriigis. Varjupaigatugirühm moodustatakse artikli 18 kohaselt koostatud tegevuskava alusel.

Artikkel 17

Varjupaigatugirühma kasutamise üle otsustamine

1.  Taotlus varjupaigatugirühma kasutamiseks vastavalt artikli 16 lõikele 1 sisaldab olukorra kirjeldust ning rühma kasutamise eesmärke ja eeldatavaid vajadusi. Vajaduse korral võib tegevdirektor lähetada ameti eksperte hindama taotluse esitanud liikmesriigi olukorda.

2.  Tegevdirektor teatab varjupaigatugirühma kasutamisest viivitamata täitevkomiteele.

3.  Tegevdirektor teeb otsuse varjupaigatugirühma kasutamise kohta võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Tegevdirektor teatab oma otsusest kirjalikult taotluse esitanud liikmesriigile ja täitevkomiteele üheaegselt, esitades selle peapõhjused.

4.  Kui tegevdirektor otsustab kasutada ühte või mitut varjupaigatugirühma, koostavad amet ja taotluse esitanud liikmesriik viivitamata tegevuskava kooskõlas artikliga 18.

5.  Niipea kui tegevuskava on kokku lepitud, teatab tegevdirektor liikmesriikidele, kelle eksperte kasutatakse varjupaigatugirühmade koosseisus, ekspertide nõutava arvu ja neilt oodatavad erialased oskused. Nimetatud teave esitatakse kirjalikult artiklis 19 osutatud riiklikele kontaktisikutele ning selles täpsustatakse tugirühma kavandatava kasutamise alguskuupäev. Lisatakse ka tegevuskava koopia.

6.  Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, teeb otsuse varjupaigatugirühma kasutamise kohta tegevdirektorit asendav üksuse juht.

Artikkel 18

Tegevuskava

1.  Tegevdirektor ja taotluse esitanud liikmesriik lepivad kokku tegevuskava, milles määratakse kindlaks varjupaigatugirühmade kasutamise täpsed tingimused. Tegevuskava koosneb järgmistest osadest:

   a) olukorra kirjeldus ning tugirühma töömeetodid ja kasutamise eesmärgid, sealhulgas tegevuseesmärk;
   b) varjupaigatugirühmade kasutamise eeldatav kestus;
   c) varjupaigatugirühma geograafiline vastutusala taotluse esitanud liikmesriigis, kus rühma kasutatakse;
   d) varjupaigatugirühma liikmete ülesannete ja neile antavate erijuhiste kirjeldus, sealhulgas korraldused andmebaaside ning varustuse kohta, mida rühma liikmetel on lubatud kasutada vastuvõtvas liikmesriigis;
   e) varjupaigatugirühma koosseis.

2.  Tegevuskava muutmiseks või kohandamiseks on vaja nii tegevdirektori kui ka taotluse esitanud liikmesriigi nõusolekut. Amet saadab muudetud või kohandatud tegevuskava koopia viivitamata osalevatele liikmesriikidele.

Artikkel 19

Riiklik kontaktisik

Iga liikmesriik määrab riikliku kontaktisiku, kes suhtleb ametiga kõigis varjupaigatugirühmi käsitlevates küsimustes. Riikliku kontaktisikuga peab olema võimalik igal ajal ühendust võtta.

Artikkel 20

Ühenduse kontaktisik

1.  Tegevdirektor määrab ühe või mitu ameti eksperti ühenduse kontaktisikuteks kooskõlastusküsimustes. Tegevdirektor teatab kontaktisiku määramisest vastuvõtvale liikmesriigile.

2.  Ühenduse kontaktisik tegeleb ameti nimel kõikide varjupaigatugirühmade kasutamisega seotud küsimustega. Kontaktisiku ülesanded on eelkõige järgmised:

   a) pidada ühendust ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahel;
   b) pidada ühendust ameti ja varjupaigatugirühma liikmete vahel, pakkudes ameti nimel abi kõikides rühma kasutamise tingimusi käsitlevates küsimustes;
   c) kontrollida tegevuskava nõuetekohast rakendamist;
   d) anda ametile aru kõikide varjupaigatugirühma kasutamisega seotud asjaolude kohta.

3.  Ameti tegevdirektor võib volitada kontaktisikut kaasa aitama tegevuskava täitmise ja varjupaigatugirühma kasutamisega seotud erimeelsuste lahendamisele.

4.  Oma ülesannete täitmisel järgib kontaktisik ainult ameti korraldusi.

Artikkel 21

Tsiviilvastutus

1.   Kui varjupaigatugirühma liikmed tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab see liikmesriik vastavalt oma õigusaktidele nende poolt ametiülesannete täitmisel põhjustatud kahju eest.

2.  Kui selline kahju on põhjustatud raskest hooletusest või tahtlikust kuritarvitusest, võib vastuvõttev liikmesriik pöörduda päritoluliikmesriigi poole, et lasta päritoluliikmesriigil hüvitada summad, mis ta on maksnud ohvritele või nende asjaomastele õigustatud isikutele.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, loobub iga liikmesriik kõigist nõuetest vastuvõtva liikmesriigi või muu liikmesriigi suhtes tema poolt kantud kahju eest, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tulemusel.

4.  Iga liikmesriikide vaheline käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisega seotud vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimistega, esitatakse lahendamiseks Euroopa Ühenduste Kohtule vastavalt asutamislepingu artiklile 239.

5.  Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes, kannab amet selle seadmetele lähetuse ajal põhjustatud kahjuga seotud kulud, välja arvatud juhtudel, kui kahju põhjustati kas raske hooletuse või tahtliku kuritarvituse tulemusel.

Artikkel 22

Kriminaalvastutus

Varjupaigatugirühma lähetuse ajal käsitatakse rühma liikmeid samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi ametnikega seoses kuritegudega, mis nad võivad sooritada või mis võidakse sooritada nende vastu.

Artikkel 23

Kulud

Amet katab täielikult kõik järgmised kulud, mida kannavad liikmesriigid, kes annavad oma eksperdid ameti käsutusse varjupaigatugirühma liikmetena:

   a) lähetavast liikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki ning vastuvõtvast liikmesriigist lähetavasse liikmesriiki reisimisega seotud kulud;
   b) vaktsineerimiskulud;
   c) nõutava erikindlustusega seotud kulud;
   d) tervishoiuga seotud kulud;
   e) päevaraha, sealhulgas majutuskulud;
   f) ameti tehnilise varustusega seotud kulud.

4.PEATÜKK

AMETI ÜLESEHITUS

Artikkel 24

Ameti organid

Ameti juhtimis- ja haldusstruktuur koosneb järgmistest osadest:

   a) haldusnõukogu;
   b) tegevdirektor koos personaliga;
   c) täitevkomitee;
   d) nõuandev kogu.

Artikkel 25

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks liige igast liikmesriigist ja kaks liiget komisjonist.

2.  Haldusnõukogu iga liiget võib esindada või saata asendusliige. Asendusliikmel on hääleõigus ainult esindamise korral.

3.  Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse, arvestades nende kogemust ja laialdasi erialateadmisi varjupaigaküsimustes.

4.  ÜRO pagulaste ülemvolinik on haldusnõukogu hääleõiguseta liige.

5.  Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed ametisse kuni ametiaja pikendamiseni või nende asendamiseni.

Artikkel 26

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning seda võib pikendada ainult ühe korra. Kui esimees või aseesimees lakkab olemast haldusnõukogu liige mis tahes ajal oma ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 27

Haldusnõukogu koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Aruteludes osaleb ameti tegevdirektor.

2.  Haldusnõukogu tuleb korraliseks koosolekuks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel. Esimees kutsub haldusnõukogu täiendavaid koosolekuid kokku vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3.  Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht tundub talle oluline.

4.  Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi oma töökorra sätete kohaselt.

5.  Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 28

Hääletamine

1.  Haldusnõukogu teeb otsuseid kõikide hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema hääleõigust kasutada tema asendaja.

2.  Ameti tegevdirektor ei hääleta.

3.  Esimees osaleb hääletamisel.

4.  Liikmesriigid, kes ei osale täielikult varjupaigaküsimusi käsitleva ühenduse acquis║ kohaldamises, ei osale hääletamisel juhul, kui haldusnõukogu teeb ameti artiklis 29 sätestatud juhtimisvolituste raames otsuseid selliste ühenduse aktide alusel, mille kohaldamises nimetatud liikmesriigid ei osale.

5.  Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded otsustusvõimelisuse kohta.

Artikkel 29

Haldusnõukogu ülesanded

Haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle antud ülesandeid. Haldusnõukogu on ameti planeerimis- ja järelevalveorgan. Haldusnõukogu:

   a) võtab vastu oma töökorra;
   b) nimetab artiklis 30 sätestatud tingimuste kohaselt ametisse tegevdirektori; teostab tegevdirektori suhtes distsiplinaarjärelevalvet ning vajaduse korral peatab tema volitused või vabastab ta ametist;
   c) võtab vastu aasta üldaruande ameti tegevuse kohta ja edastab selle ║järgmise aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ; üldaruanne avalikustatakse;
   d) võtab igal aastal hiljemalt 30. septembriks hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu ameti järgmise aasta töökava, mis on koostatud ║ tegevdirektori esitatud kavandi alusel ning komisjoni arvamust arvestades, ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; töökava võetakse vastu kooskõlas ühenduse iga-aastase eelarvemenetlusega ning ühenduse õigusloome- ja tööprogrammiga varjupaigavaldkonnas;
   e) täidab ameti eelarvega seotud ülesandeid 5. peatüki kohaselt;
   f) võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad vastavalt käesoleva määruse artiklile 43 ;
   g) võtab vastu eeskirjad ameti töökeelte kohta vastavalt artiklile 42 ;
   h) kehtestab ameti organisatsioonilise struktuuri ning ameti personalipoliitika kooskõlas artikliga 39 ;
   i) võtab vastu mitmeaastase personalipoliitika kava, olles küsinud komisjoni arvamust;
   j) võtab vastu kõik otsused, mis on vajalikud ameti käesolevas määruses sätestatud volituste teostamiseks;
   k) võtab vastu kõik otsused käesolevas määruses sätestatud infosüsteemide ning eelkõige artikli 4 punktis b nimetatud Interneti-portaali loomise ning vajaduse korral edasiarendamise kohta;
   l) võtab vastu kõik otsused ameti sisemiste tööstruktuuride loomise ja vajaduse korral edasiarendamise kohta;
   m) teostab tegevdirektori suhtes distsiplinaarjärelevalvet;
   n) võtab vastu oma töökorra tegevdirektori esitatud kavandi alusel ja komisjoni arvamust arvestades.

Artikkel 30

Tegevdirektori ametissenimetamine

1.  Haldusnõukogu valib käesolevas artiklis sätestatud koostöömenetluse kohaselt ameti tegevdirektori ning nimetab ta ametisse viieks aastaks. Tegevdirektor nimetatakse ametisse tema isiklike teenete, varjupaigaküsimustes omandatud kogemuste ning haldus- ja juhtimisoskuste põhjal. Koostöömenetlus on järgmine:

   a) pärast avalikku kandideerimiskutset ja läbipaistva valikumenetluse järel komisjoni koostatud nimekirja alusel palutakse kandidaatidel enne ametisse nimetamist esineda nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastata küsimustele;
   b) Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused kandidaatide kohta ning teevad teatavaks oma eelistusjärjekorra;
   c) neid seisukohti arvesse võttes määrab haldusnõukogutegevdirektori ametisse.

   tegevdirektori saavutatud tulemusi;
   ameti eesmärke ja vajadusi järgmisteks aastateks.

2.  Haldusnõukogu võib komisjoni ettepanekul ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada direktori ametiaega üks kord kuni kolmeks aastaks üksnes juhul, kui see on vajalik ameti eesmärke ja vajadusi arvestades.

3.  Haldusnõukogu teatab oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada Euroopa Parlamendile. Ametiaja pikendamisele eelneva kuu jooksul kutsutakse tegevdirektor ║esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Artikkel 31

Tegevdirektori ülesanded

1.  Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevuse kohta aru haldusnõukogule.

2.  Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsus- ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni või haldusnõukogu pädevusest.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad paluda tegevdirektoril esitada aruande oma ülesannete täitmise kohta.

4.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

5.  Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu üksuse juhti. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, asendab teda üks üksuse juhtidest.

6.  Tegevdirektor:

   a) juhib ameti igapäevast tegevust;
   b) koostab komisjoni arvamust arvestades ettepaneku ameti töökava kohta;
   c) rakendab ameti töökava ja haldusnõukogu otsuseid;
   d) koostab artikli 4 punktis d sätestatud aruandeid päritoluriikide kohta;
   e) koostab ameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 38 kohaselt, ning nende rakenduseeskirjad;
   f) koostab ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse eelprojekti ning täidab ameti eelarvet;
   g) täidab artiklis 39 sätestatud ülesandeid ameti personali suhtes;
   h) tegeleb kõikide personaliküsimustega; võtab vastu kõik otsused käesolevas määruses sätestatud infosüsteemide ning eelkõige artikli 4 punktis b nimetatud Interneti-portaali loomise kohta;
   i) võtab vastu kõik otsused ameti sisemiste haldusstruktuuride juhtimise kohta.

Artikkel 32

Täitevkomitee

1.  Ameti töö tõhustamiseks ja kiirendamiseks nimetab amet haldusnõukogu liikmete hulgast kaheksaliikmelise täitevkomitee.

2.  Komisjon on täitevkomitee liige automaatselt. Täitevkomitee ülejäänud liikmete ametisse nimetamise eeskirjad sätestab ameti haldusnõukogu.

3.  Täitevkomitee tuleb vähemalt neli korda aastas korrapäraselt kokku tegevdirektori kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel. Täitevkomitee töökorraldus määratakse kindlaks ameti töökorras ning avalikustatakse.

4.  Täitevkomitee liikmete ametiaja pikkus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja pikkusega.

5.  Vajaduse korral tuleb täitevkomitee kokku eriküsimuste arutamiseks.

6.  Täitevkomitee ülesanne on nõustada ameti tegevdirektorit ning esitada haldusnõukogule kas selle taotlusel või omal algatusel arvamusi ameti töökava ning kõikide ameti tegevusalade kohta, samuti olukordades, kus amet peab kiiresti vastu võtma otsuseid eelkõige vastavalt 3. peatükile, mis käsitleb varjupaigatugirühmade saatmist erilise surve all olevatesse liikmesriikidesse.

7.  Amet pakub täitevkomiteele vajalikku tehnilist ja logistilist tuge ning tagab koosolekuteks sekretariaaditeenused.

8.  Täitevkomitee taotlusel võivad selle töös ilma hääleõiguseta osaleda ÜRO pagulaste ülemvoliniku esindajad.

9.  Täitevkomitee võib kutsuda oma koosolekutele isikuid, kelle seisukoht tundub talle oluline.

Artikkel 33

Töörühmad

1.  Käesolevas määruses sätestatud volituste piires võib amet moodustada töörühmi, kuhu kuuluvad liikmesriikide varjupaigavaldkonnas tegutsevate pädevate asutuste eksperdid, sealhulgas asjaomast valdkonda tundvad kohtunikud. Eksperti võib asendada asendaja, kes nimetatakse ametisse samal ajal.

2.  Komisjon osaleb töörühmades automaatselt. ÜRO pagulaste ülemvoliniku esindajad võivad osaleda ameti töörühmade kõikidel koosolekutel või osadel neist, olenevalt arutlusel olevate küsimuste iseloomust.

3.  Töörühmad võivad oma koosolekutele kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, eelkõige varjupaigavaldkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide esindajaid.

5.PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 34

Eelarve

1.  Igaks eelarveaastaks koostatakse ameti tulude ja kulude eelarvestus ja kantakse ameti eelarvesse, kusjuures eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2.  Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Lisaks muudest allikatest saadavatele tuludele koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:

   a) Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud ühenduse toetus;
   b) liikmesriikide vabatahtlik rahaline toetus;
   c) tasu, mida amet saab väljaannete, koolituse ja muude teenuste osutamise eest.

4.  Ameti kulud koosnevad eelkõige personali töötasudest, haldus- ja infrastruktuurikuludest, talituskuludest ning ameti sõlmitud lepingutest ja kokkulepetest tulenevatest kuludest.

Artikkel 35

Eelarve koostamine

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor ameti järgmise aasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse eelprojekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu projekti, ning esitab selle haldusnõukogule.

2.  Eelprojekti põhjal koostab haldusnõukogu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti.

3.  Ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse eelprojekt esitatakse komisjonile ║10. veebruariks. Esialgse eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile ║31. märtsiks.

4.  Komisjon edastab esialgse eelarvestuse projekti Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi "eelarvepädevad institutsioonid") koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

5.  Esialgse eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse põhjal vajalikuks, ning esitab projekti kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks ettenähtud assigneeringud.

7.  Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

8.  Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

9.  Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab projektidest ka komisjonile.

10.  Kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 36

Eelarve täitmine

1.  Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.  Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohase teabe hindamismenetluse tulemuste kohta.

Artikkel 37

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmise kinnitamine

1.  Lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab ameti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas finantsmääruse artikliga 128.

2.  Lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja ameti esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Kui kontrollikoda on finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitanud oma tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4.  Haldusnõukogu esitab ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

5.  Tegevdirektor esitab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ║ lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juulil.

6.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.  Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta ║ 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

9.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n+2 kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 38

Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt pidanud nõu komisjoniga. Need ei või kõrvale kalduda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002║ raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185(13) , välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti tööks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

6.PEATÜKK

PERSONALI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 39

Personal

1.  Ameti personali ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille institutsioonid on ühiselt vastu võtnud kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks.

2.  Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 110.

3.  Amet kasutab oma personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele või ametiisikule Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

4.  Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.

Artikkel 40

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

7.PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 41

Õiguslik seisund

1.  Amet on ühenduse asutus, mis on loodud vastavalt finantsmääruse artiklile 185 . Ta on juriidiline isik.

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilistele isikutele võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.  Ametit esindab tegevdirektor.

4.  Ameti asukoht on […]. ║

Artikkel 42

Töökeeled

1.  Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled(14) .

2.  Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 290 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 29 punktis c osutatud iga-aastane üldaruanne ameti tegevuse kohta ja artikli 27 punktis d osutatud ameti iga-aastane töökava kõikides ühenduse ametlikes keeltes.

3.  Ameti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

4.  Praktilised eeskirjad töökeelte kasutamise kohta võtab vastu haldusnõukogu.

Artikkel 43

Juurdepääs dokumentidele

1.  Oma tegevuse võimalikult suure läbipaistvuse tagamiseks töötab amet välja head haldustavad. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse ║määrust (EÜ) nr 1049/2001║.

2.  Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduseeskirjad vastu kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.  Otsuste suhtes, mille amet võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Ühenduste Kohtus vastavalt asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustele.

4.  Isikuandmete töötlemisel kohaldab amet ║määrust (EÜ) nr 45/2001║.

Artikkel 44

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata delikaatse teabe kaitse kohta

1.  Amet kohaldab turvalisuspõhimõtteid, mis on sätestatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda(15) . Kohaldamisele kuuluvad eelkõige sätted salastatud teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

2.  Amet kohaldab ka salastamata delikaatse teabe töötlemist käsitlevaid turvapõhimõtteid, mille komisjon on vastu võtnud või rakendanud.

Artikkel 45

Pettusevastane võitlus

1.  Pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.

2.  Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kogu personali suhtes.

3.  Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja dokumentides sätestatakse sõnaselgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada kohapealset kontrolli ameti rahastatavate isikute ning rahastamise eest vastutavate töötajate suhtes.

Artikkel 46

Vastutuskord

1.  Ameti lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  Otsuste tegemine ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida ameti talitused või personal on tekitanud oma kohustuste täitmisel.

4.  Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

5.  Teenistujate isiklikku vastutust ameti ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.

Artikkel 47

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt kolm aastat pärast artiklis 54 osutatud ameti tegevuse alustamist tellib amet oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise vastavalt volitustele, mille talle on andnud haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga. Hinnatakse ameti tegevuse mõju varjupaigaküsimustes tehtavale praktilise koostööle ning Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Eelkõige kaalutakse vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete sellise muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Samuti antakse hinnang selle kohta, kas ameti haldusstruktuur on sobiv ameti ülesannete täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii ühenduse kui ka riikliku tasandi sidusrühmade seisukohti.

2.  Haldusnõukogu teeb kokkuleppel komisjoniga otsuse edasiste hindamiste ajakava kohta, võttes arvesse lõikes 1 nimetatud hindamisaruande tulemusi.

Artikkel 48

Halduskontroll

Ameti tegevuse üle teostab järelevalvet ombudsman asutamislepingu artikli 195 sätete kohaselt.

Artikkel 49

Koostöö kolmandate ja assotsieerunud riikidega

1.  Ameti töös võivad osaleda riigid, kes on sõlminud ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte. Kõnealuste lepingute asjaomaste sätete alusel kehtestatakse kord, millega määratakse kindlaks eelkõige nende riikide ameti töös osalemise iseloom, ulatus ja viis. Nimetatud kord sisaldab sätteid eelkõige ameti algatustes osalemise, osamaksude ja personali kohta. Personaliküsimustes peavad sõlmitud lepingud olema igal juhul kooskõlas ║ ametnike personalieeskirjadega ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

2.  Kokkuleppel komisjoniga ning oma volituste raames ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, hõlbustab amet Euroopa Liidu välispoliitika raames oma tegevusega seotud küsimustes operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel raames ning võib teha käesoleva määrusega reguleeritavates valdkondades tehnilistes küsimustes koostööd ka kolmandate riikide pädevate asutustega vastavalt töökorrale, mis on nimetatud asutustega sõlmitud kooskõlas asutamislepingu asjaomaste sätetega.

Artikkel 50

Ameti koostöö ÜRO pagulaste ülemvolinikuga

Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades koostööd ÜRO pagulaste ülemvolinikuga vastavalt temaga sõlmitud töökordadele.

Amet võib anda ÜRO pagulaste ülemvolinikule toetusi. Nimetatud toetuste eesmärk on rahastada meetmeid, mille kaudu amet saaks püsivalt ja pidevalt osa ÜRO pagulaste ülemvoliniku varjupaigaalastest erialateadmistest. Toetusi antakse ameti ja ülemvoliniku eriliste koostöösuhete raames, mis on sätestatud käesolevas artiklis ning artikli 2 lõikes 5, artikli 9 lõikes 1, artikli 25 lõikes 4 , artikli 32 lõikes 8 , artikli 33 lõikes 2 ja artikli 51 lõikes 4 . Finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade asjakohaseid sätteid kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikliga 75.

Artikkel 51

Nõuandev kogu

1.   Amet teeb tihedat koostööd varjupaigapoliitikas kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, ELi või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste pädevate organitega ning moodustab sellise koostöö jaoks nõuandva kogu.

2.   Kohalikud ametiasutused, kellel on oluline roll ja teadmised varjupaigapoliitika valdkonnas, tuleb kaasata nõuandvasse kogusse.

3.   Nõuandev kogu on vahend teabevahetuseks ja teadmiste jagamiseks. Sellega tagatakse tihe koostöö ameti ja ajaomaste sidusrühmade vahel.

4.   Nõuandev kogu on avatud kõikidele pädevatele sidusrühmadele kooskõlas lõikega 1. Amet pöördub nõuandva kogu liikmete poole seoses selliste erivajadustega, mis on seotud ameti töö prioriteetsete valdkondadega.

ÜRO pagulaste ülemvolinik on automaatselt nõuandva kogu liige.

5.   Amet palub nõuandval kogul eelkõige:

   a) anda haldusnõukogule soovitusi artikli 29 punkti d kohaselt vastu võetava iga-aastase töökava kohta;
   b) anda haldusnõukogule tagasisidet ning teha ettepanekuid järelmeetmete kohta seoses artikli 29 punktis c sätestatud aastaaruandega ning artikli 12 lõikes 1 sätestatud aastaaruandega varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus; ning
   c) edastada tegevdirektorile ja haldusnõukogule teavet ameti töö seisukohalt oluliste konverentside, seminaride ja kohtumiste tulemuste ja soovituste kohta.

6.  Nõuandva kogu tegevuse juhtimine on tegevdirektori pädevuses.

7.   Nõuandev kogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

Artikkel 52

Koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, muude ühenduse asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

Amet teeb koostööd tema tegevusalaga seotud valdkondades tegutsevate ühenduste asutustega, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, ning käesoleva määruse reguleerimisalas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt töökordadele, mis on nendega sõlmitud ║ asutamislepingu ning nende pädevust reguleerivate sätete kohaselt.

Koostöö võimaldab kõnealuste asutuste koostoimet ning vältida tarbetut kattumist töös, mida asutused teevad oma volituste alusel.

Artikkel 53

Asukohaleping ja tegutsemistingimused

Vajalikud sätted tegutsemistingimuste ja vahendite kohta, mida asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad nähakse ette asukohalepingus, mille amet ja asukohaliikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult saadud heakskiitu. Ameti asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 54

Ameti tegevuse alustamine

Amet alustab tegevust hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjon vastutab ameti töö alustamise ja esialgse tegevuse eest nii kaua, kuni amet on omandanud piisava toimevõime oma eelarve täitmiseks.

Sel eesmärgil:

   võib komisjoni ametnik ajutise direktorina täita ameti tegevdirektori kohustusi, kuni selle ülesande võtab üle tegevdirektor pärast seda, kui haldusnõukogu on ta artiklis 30 sätestatud tingimuste kohaselt ametisse nimetanud;
   võivad komisjoni ametnikud täita ameti ülesandeid ajutise direktori või tegevdirektori vastutusel.

Ajutine direktor võib anda loa kõikide ameti eelarvesse kantud assigneeringutega kaetud maksete tegemiseks pärast nende kinnitamist haldusnõukogus ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid pärast ameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

Artikkel 55

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║, …

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C …
(2) ELT C …
(3) Euroopa Parlamendi 7. mai 2009. aasta seisukoht.
(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(5) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.
(6) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(8) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(9) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(10) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(11) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(12) ELT L ...
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(14) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
(15) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 20. juuni 2012Õigusalane teave