Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2012(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0262/2009

Esitatud tekstid :

A6-0262/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 13
CRE 06/05/2009 - 13

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0386

Vastuvõetud tekstid
PDF 119kWORD 72k
Neljapäev, 7. mai 2009 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi kriminaalõiguse ala loomine
P6_TA(2009)0386A6-0262/2009

Euroopa Parlamendi 7. mai 2009. aasta soovitus nõukogule ELi kriminaalõiguse ala loomise kohta (2009/2012(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule ELi kriminaalõiguse ala loomise kohta (B6-0335/2008), mille esitas Panayiotis Demetriou fraktsiooni PPE-DE nimel;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 29, artikli 31 lõike 1 punkti c ja artikli 34 lõike 2 punkte a ja b, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 47, 48, 49 ja 50 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artikleid 5, 6, 7 ja 13;

–   võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2003. aasta rohelist raamatut kahtlusaluste ja kostjate kriminaalmenetluses kasutatavate menetluslike tagatiste kohta kõikjal Euroopa Liidus (KOM(2003)0075) ning 26. aprilli 2006. aasta rohelist raamatut süütuse presumptsiooni kohta (KOM(2006)0174), komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus teatavate protsessuaalsete õiguste kohta kriminaalmenetlustes kõikjal Euroopa Liidus (KOM(2004)0328) ning Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2005. aasta seisukohta selles küsimuses(1) ;

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta soovitust nõukogule vangide õiguste kohta Euroopa Liidus(2) ;

–   võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil(3) , ja Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta seisukohta antud küsimuses(4) ;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) 2008. aasta aruannet "Euroopa kohtud: õigusemõistmise tõhusus";

–   võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2008. aasta teatist ELi õiguspoliitika ja -tava arutamise foorumi loomise kohta (KOM(2008)0038);

–   võttes arvesse 27.–28. novembril 2008 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi järeldusi Euroopa Liidu liikmesriikide justiitsministrite vahelise õigusloome koostöövõrgustiku loomise kohta;

–   võttes arvesse Prantsuse Vabariigi algatust eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa õigusalase koolituse võrgustik(5) , Euroopa Parlamendi 24. septembri 2002. aasta seisukohta selles küsimuses(6) , komisjoni 29. juuni 2006. aasta teatist õigusalase koolituse kohta Euroopa Liidus (KOM(2006)0356) ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni kohtunike, prokuröride ja kohtutöötajate koolituse kohta Euroopa Liidus(7) ;

   võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis(8) , et luua tõeline ELi õiguskultuur;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rolli kohta võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu Euroopa Liidus (KOM(2007)0644), konsolideeritud versiooni nõukogu otsusest 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (5347/2009), nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsust 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta(9) ning Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta seisukohti nendes küsimustes(10) ;

–   võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta raamotsust 2008/978/JSK, mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil(11) ja Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta seisukohta selles küsimuses(12) ;

–   võttes arvesse hiljuti avaldatud ULB (Université Libre de Bruxelles) uuringut pealkirjaga "Kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise tulevik Euroopa Liidus: analüüs"(13) ;

   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus Euroopa Liidu liikmesriikides järelevalvemeetmete kui kohtueelse kinnipidamise suhtes alternatiivsete võimaluste rakendamist käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (17506/2008);

–   võttes arvesse hindamisaruandeid Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK kohaldamise kohta(14) ;

–   võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist "Organiseeritud kuritegevuse tulud - tagamine, et kuritegevus ei tasu ära" (KOM(2008)0766);

–   võttes arvesse komisjoni 30. mai 2008. aasta teatist pealkirjaga "E-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamine" (KOM(2008)0329), nõukogu järeldusi e-õiguskeskkonna strateegia kohta, Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile e-kohtu keskkonna küsimuses(15) ja Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2008/XX/JSK artikli 11 kohaldamiseks(16) , ning nõukogu järeldusi Prantsusmaa eesistumisajal e-õiguskeskkonna valdkonnas saavutatud edu kohta, mis võeti vastu 27.–28. novembril 2008 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil;

–   võttes arvesse oma varasemaid soovitusi nõukogule(17) ;

–   võttes arvesse Lissaboni lepingut ja eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu 4. peatüki artikleid 82–86 (kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö);

–   võttes arvesse vajadust leida parim viis ELi kriminaalõiguse ala loomiseks;

–   võttes arvesse tulevase Stockholmi programmi koostamist;

–   võttes arvesse vajadust hoogustada neil teemadel peetavat dialoogi riikide parlamentide, kodanikuühiskonna ja õigusasutustega;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0262/2009);

A.   arvestades, et õigusemõistmine kuulub liikmesriikide pädevusse;

B.   arvestades, et Lissaboni lepinguga seoses tuleb rõhutada, et jõustumisel laiendaks see ELi pädevust kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös, viiks nimetatud valdkonna õigusloomes sisse kaasotsustamismenetluse ja teeks lõpu kolme samba süsteemile;

C.   arvestades, et Haagi programmis, samuti ka Tampere programmis peetakse esmatähtsaks Euroopa õigusel rajaneva ala loomist ning rõhutatakse, et õiguse tugevdamine peaks toimuma usalduslikkuse ja vastastikuse usalduse loomise, vastastikuse tunnustamise programmi rakendamise, kriminaalmenetluste menetlusõiguste kohta samaväärsete standardite väljatöötamise ning õigusaktide ühtlustamise kaudu (et tagada mis tahes Euroopa osas asuvate kodanike kaitse ning et takistada kurjategijatel kohtusüsteemide erinevusi ära kasutada), samuti Eurojusti arendamise kaudu;

D.   arvestades, et komisjoni 2. juuli 2008. aasta aruande Haagi programmi 2007. aasta rakendamise kohta (KOM(2008)0373) kohaselt on kriminaalasjades tehtavas õiguslikus koostöös saavutuste tase olnud üsnagi madal, et poliitilised takistused ja viivitused kajastuvad vastuvõetud õigusaktide arvu vähenemises, samas kui edasiminek on olnud rahuldav muudes valdkondades, näiteks tsiviilasjades, piirikontrolli, seadusliku ja ebaseadusliku sisserände ning varjupaigapoliitika küsimustes tehtavas koostöös;

E.   arvestades, et kriminaalmenetlused seonduvad sageli ja olulisel määral nii kuriteo ohvrite kui ka kahtlusaluste ja kostjate põhiliste inimõiguste küsimustega;

F.   arvestades, et kriminaalmenetluses on esmatähtis selliste õiguste kaitse nagu õigus õiglasele kohtumõistmisele, süütuse presumptsioon, õigus kaitsele, kuriteoohvrite õigused, ne bis in idem (mitte kaks korda samas asjas) põhimõte ning minimaalsed menetluslikud tagatised kohtueelse kinnipidamise puhul;

G.   arvestades, et igapäevane õigusalane koostöö kriminaalasjades põhineb jätkuvalt vastastikust abistamist käsitlevatel juriidilistel dokumentidel nagu 2000. aasta konventsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja Euroopa Nõukogu 1959. aasta konventsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades;

H.   arvestades, et Euroopa õiguse eesmärkide ja põhimõtete raames eeldab vastastikuse tunnustamise põhimõte, et kui otsuse langetab ühe liikmesriigi pädev õigusasutus, jõustub otsus tervikuna ja vahetult kogu Euroopa Liidus, ning nende liikmesriikide õigusasutused, kelle territooriumil võidakse otsus ellu viia, abistavad otsuse elluviimisel, nagu selle oleks teinud kõnealuse liikmesriigi pädev asutus, välja arvatud juhul, kui õigusakt, mille raames otsust rakendatakse, seab piirangud selle täitmisele;

I.   arvestades, et vastastikuse tunnustamise põhimõtet, mis on Euroopa Ülemkogu Tampere kohtumisest saadik olnud õigusalase koostöö nurgakivi, ei ole siiani kaugeltki rahuldavalt rakendatud ja seda tuleb täiendada ühtsete menetluslike tagatistega;

J.   arvestades, et vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisel, nagu näiteks Euroopa vahistamismääruse puhul, on see andnud õigusalasele koostööle Euroopa Liidus suurt lisandväärtust;

K.   arvestades, et selleks, et olla täiel määral tulemuslik, sõltub vastastikuse tunnustamise põhimõte suuresti ühise üleeuroopalise õiguskultuuri loomisest, mis põhineb vastastikusel usaldusel, ühistel põhimõtetel, koostööl ning teataval ühtlustamise tasemel (näiteks teatavate kuritegude määratlemise ja karistuste osas), samuti põhiõiguste tõelisel kaitsel, eriti menetlusõiguste, kinnipidamistingimuste ja miinimumnõuete osas kinnipidamise, vangide õiguste ning üksikisikute jaoks kättesaadavate hüvitamismehhanismide tingimuste ja läbivaatamise puhul;

L.   arvestades, et kohtunike, prokuröride, kaitseadvokaatide ja teiste õigusemõistmisega seotud isikute koolitamisel on ülimalt tähtis osa vastastikuse usalduse ja Euroopa ühise õiguskultuuri loomisel, ning ühtlasi edendatakse õiget tasakaalu süüdistuse ja kaitse huvide vahel ning püütakse tagada kaitse järjepidevus ja tõhusus piiriülestes kohtuasjades;

M.   arvestades, et õigusalase koolituse valdkonnas on saavutatud olulist edu, eelkõige tänu Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) panusele ja tegevusele;

N.   arvestades, et olulistele tulemustele vaatamata on EJTNi tegevust takistanud tema organisatsioonilisest ülesehitusest tingitud piirangud ja vahendite piiratus;

O.   arvestades, et eelpool mainitut arvesse võttes ei saa õigusasutused praegu ELi õigusaktide nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikke koolitusvahendeid ja vaid väga väike osa kohtunikest pääseb ELi-kesksele õigusalasele koolitusele;

P.   arvestades, et ELi kriminaalõiguse valdkonna edasiarendamisele suunatud tegevuse aluseks saab olla vaid ELi poliitika ja õigusaktide rakendamise, aga ka liikmesriikide õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi objektiivne, erapooletu, läbipaistev, täpne ja pidev järelevalve;

Q.   arvestades, et Euroopa Liidus ei ole praegu tagatud ei ELi kriminaalõiguse valdkonna poliitiliste meetmete ega ka õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi pidevat, põhjalikku ja selget järelevalvet;

R.   arvestades, et selline järelevalve oleks ELi otsusetegijatele põhilise tähtsusega kõige asjakohasemate õiguslike meetmete algatamiseks ja suurendaks samal ajal vastastikust usaldust üksteise kohtusüsteemide suhtes;

S.   arvestades, et nimetatud hindamissüsteemi juures tuleks arvesse võtta juba olemasolevate hindamissüsteemide kogemusi ilma nende tegevusi või tulemusi dubleerimata, ning anda aktiivne roll Euroopa Parlamendile;

T.   arvestades, et hiljaaegu loodud õigusfoorum võib anda olulise panuse ELi õigusloomega seotud algatuste eelhindamisse;

U.   arvestades, et ELi tegevuse sidususe ja kooskõlalisuse tagamiseks ning samal ajal põhiõiguste kindlustamiseks peaks avaliku arutelu protsess, mis hõlmaks ka mõju hindamist, toimuma veel enne seda, kui komisjon või liikmesriigid esitavad ettepanekud ja algatused ELi õigusaktide vastuvõtmiseks;

V.   arvestades, et pidev teabe, tavade ja kogemuste vahetamine liikmesriikide õigusasutuste vahel aitab olulisel määral kujundada vastastikusele usaldusele rajatud keskkonda – seda näitavad õigusasutuste vahetusprogrammi märkimisväärsed tulemused;

W.   arvestades, et jätkuvalt puudub asjakohane üldine andmekaitserežiim kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ning et selle puudumisel tuleb andmesubjektide õigusi igas üksikus õigusaktis hoolikalt reguleerida;

X.   arvestades, et tulemuslikkuse huvides peab ELi kriminaalõiguse ala kasutama ära uute tehnoloogiavahendite ja interneti pakutavaid võimalusi nii ELi poliitikate rakendamisel kui ka teabe ja ettepanekute levitamisel ja arutamisel, austades samas põhiõigusi;

Y.   arvestades, et liikmesriikide kohtunike roll võitluses rahvusvahelise kuritegevusega ning samal ajal põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel muutub üha olulisemaks;

Z.   arvestades, et sellised koordineerivad institutsioonid nagu Eurojust on näidanud võimet anda suurt lisandväärtust ning on tunduvalt laiendanud võitlust rahvusvahelise kuritegevuse vastu, olgugi et nende pädevus on ikka veel liiga piiratud ja mõned liikmesriigid on olnud tõrksad asjaomast teavet jagama;

AA.   arvestades, et kaitseadvokaatide koordineeritus on puudulik ning seetõttu tuleks seda ELi tasemel toetada ja tunnustada;

AB.   arvestades, et maffia ja organiseeritud kuritegevus üldiselt on muutunud rahvusvaheliseks nähtuseks, mis avaldab liikmesriikidele ja nende naaberriikidele sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mõju, mille vastu tuleb võidelda ka sotsiaalsel tasandil koostöös kodanikuühiskonna ja demokraatlike institutsioonidega;

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

  a) arvestades tõsiasja, et Euroopa kriminaalõiguse ala peab tuginema põhiõiguste austamisele, alustada uuesti tööd põhiõiguste tagamiseks ja eelkõige võtta vastu:
   ambitsioonikas õigusakt selliste süütuse presumptsioonil põhinevate menetluslike tagatiste kohta kriminaalmenetluses nagu õigus saada ülevaade oma õigustest, õigus saada õigusabi, õigus saada vajaduse korral tasuta õigusabi nii enne kohtumenetlust kui ka selle ajal, õigus esitada tõendeid, õigus saada teavet süüdistuste iseloomu ja/või põhjuste ja/või kahtlustuste põhjuste kohta kahtlusalusele/kostjale mõistetavas keeles, õigus kasutada kõiki asjakohased dokumente kahtlusalusele/kostjale mõistetavas keeles, õigus kasutada tõlki, õigus olla ära kuulatud ja õigus kaitsele, kaitse sellistele kahtlusalustele/kostjatele, kes ei saa menetlusest aru või ei suuda seda jälgida, miinimumstandardid alaealiste kahtlusaluste/kostjate kinnipidamise, nende suhtes kohaldatavate tingimuste ja kaitse kohta ning tõhusad ja kättesaadavad edasikaebamise mehhanismid üksikisikutele;
   põhjalik õiguslik raamistik, mis pakub kuriteo ohvritele võimalikult laialdast kaitset, sealhulgas piisavat hüvitamist ja tunnistajate kaitset eelkõige organiseeritud kuritegevuse juhtumitel;
   õigusakt, mis käsitleb tõendite lubatavust kriminaalmenetluses;
   meetmed vangistuse ja kinnipidamise tingimuste miinimumnõuete kindlaksmääramiseks ning vangide õiguste ühtne loetelu ELis – muu hulgas õigus teabevahetusele ja konsulaarabile;
   meetmed, mis võimaldaksid tegutseda kodanikuühiskonna ja institutsioonide peamise liikumapaneva jõuna ja toetada nende jõupingutusi võitluses maffia vastu, ning meetmed, et võtta vastu õigusakt rahvusvaheliste kuritegelike ühenduste finants- ja muude varade konfiskeerimise ning nende sotsiaalsetel eesmärkidel taaskasutamise kohta;
   b) kuivõrd vastastikuse tunnustamise põhimõte on kriminaalasjades tehtava koostöö nurgakivi, tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta selle rakendamiseks veel puudu olevad ELi õigusaktid, samuti tagada samaväärsete standardite väljatöötamine menetlusõiguste kohta ning ühtlustada kriminaalmenetluse aspekte käsitlevad miinimumnõuded;
   c) rakendada koostöös liikmesriikidega tulemuslikult vastastikuse tunnustamise põhimõtet kriminaalõiguse valdkonnas, pöörates kohast tähelepanu Euroopa vahistamismääruse rakendamisel ja igapäevasel kohaldamisel saavutatule ja ilmnenud raskustele, ning veenduda, et kõnealuse põhimõtte rakendamisel austavad liikmesriigid põhiõigusi ja EÜ asutamislepingu artiklis 6 sätestatud üldisi õiguspõhimõtteid;
   d) paluda liikmesriikidel järgida Euroopa vahistamismäärust käsitleva raamotsuse kohaldamisel proportsionaalsuse põhimõtet ning pöörata tähelepanu muudele õiguslikele vahenditele (näiteks kohtulik arutamine videokonverentsi vormis), mis teatud juhtudel ja vajalikke turvameetmeid rakendades võivad osutuda asjakohaseks;
   e) koostada koostöös Euroopa Parlamendiga ülevaade kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö hetkeseisust Euroopa Liidus, pöörates tähelepanu nii saavutustele kui ka puudustele;
   f) moodustada koostöös Euroopa Parlamendiga ekspertide (juristide) komisjon, et see koostaks uurimuse kõigi liikmesriikide kriminaalõigussüsteemide sarnasuste ja erinevuste kohta ning esitaks ettepanekud tõelise ELi kriminaalõiguse ala loomiseks, milles oleksid tasakaalus kriminaalmenetluse tõhusus ja üksikisiku õiguste tagamine;
  g) juurutada koos komisjoni ja Euroopa Parlamendiga ning koostöös asjassepuutuvate Euroopa Nõukogu komisjonidega (nagu näiteks CEPEJ) ja praeguste Euroopa kriminaalõiguse alaste koostöövõrgustikega objektiivne, erapooletu, läbipaistev, põhjalik, horisontaalne ja pidev ELi vastava valdkonna poliitika ja õigusaktide rakendamise, aga ka õigusemõistmise kvaliteedi ja tõhususe ning terviklikkuse ja õigluse järelevalve- ja hindamissüsteem, mille puhul võetaks arvesse ka Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguse rakendamise taset liikmesriikides ning mille eeskujuks oleks vastastikuse eksperthindamise süsteem ja mille põhjal saaks vähemalt kord aastas koostada usaldusväärseid aruandeid. Sellise süsteemi raames tuleks eelkõige:
   luua poliitilisest ja tehnilisest tasandist koosnev hindamisvõrgustik;
   määratleda seniste hindamissüsteemide läbivaatamise alusel selle süsteemi prioriteedid, kohaldamisala, kriteeriumid ja meetodid, arvestades, et vaja ei oleks mitte niivõrd teoreetilist hindamist, kuivõrd ELi poliitika kohapealse ja igapäevases õigusemõistmises ilmneva mõju väljaselgitamist ning õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi, terviklikkuse ja õigluse hindamist; arvesse võtta tuleks ka Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguse rakendamise taset liikmesriikides;
   edendada sünergiat olemasolevate hindamissüsteemidega ja vältida nende dubleerimist;
   kasutada mitmekülgset lähenemisviisi, mis koosneb nii statistilisest kui ka õigusloometeabest ning ELi õigusaktide rakendamise hindamisest kohtadel;
   koguda võrreldavaid andmeid ning saada võimalikult hea ülevaade juba olemasolevatest andmetest;
   kaasata Euroopa Parlament sügavuti nii hindamissüsteemi poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil;
  h) koostada koos komisjoni ja Euroopa Parlamendiga ülevaade õigusalase koolituse hetkeseisust Euroopa Liidus, selle puudustest ja vajadustest ning alustada tarbetut topelttööd vältides viivitamatult tegevust tõelise Euroopa õiguskultuuri loomise edendamiseks; luua sel eesmärgil kohtunike, prokuröride, kaitseadvokaatide ja teiste õigusemõistmises osalejate tarbeks Euroopa õiguskool, mis peaks:
   lähtuma olemasolevast Euroopa õigusalase koolituse võrgustikust ja edaspidi kujunema olemasolevate ELi ametitega seotud ELi asutuseks, olema kindla ja asjakohase struktuuriga, milles peaksid olulise koha saama liikmesriikide õiguskoolid,õigusalase koostöö võrgustikud ja muud organisatsioonid, nagu Euroopa Õigusakadeemia ja kaitseõiguste organisatsioonid ning mille tegevuses osaleks ka komisjon;
   juhtima ja edasi arendama õigusasutuste vahetusprogrammi;
   kehtestama õigusalase koolituse ühtsed õppekavad, tagades Euroopa komponendi asjakohase olemasolu vastavalt erinevatele õigusvaldkondadele;
   pakkuma Euroopa kohtunikele, prokuröridele ja kaitseadvokaatidele vabatahtlikkuse alusel nii sissejuhatavat kui ka jätkukoolitust;
   tugevdama õigusasutuste, advokaatide ja muude asjaosaliste lingvistilisi oskusi;
   pakkuma sellist koolitust ka kandidaatriikidele ja teistele riikidele, kellega EL on sõlminud koostöö- ja partnerluslepingud;
   i) nõuda tungivalt, et liikmesriigid võimalikult kiiresti viiksid täielikult ellu nõukogu otsuse Eurojusti tugevdamise ja nõukogu otsuse 2002/187/JSK (5613/2008)(18) muutmise kohta, julgustaksid oma asutusi kaasama Eurojusti koostöömenetluse varastes etappides, ja saaksid üle vastumeelsusest jagada teavet ja teha täiel määral koostööd liikmesriikide tasandil, ning kaasaks Euroopa Parlamenti koos komisjoni ja Eurojustiga täiel määral edasistesse meetmetesse, mille eesmärk on Eurojusti rakendusotsuse korrektne rakendamine;
  j) kehtestada eelpool nimetatud otsuse rakenduskava, eriti seoses Eurojusti pädevusega:
   kohtualluvuse küsimuses tekkivate konfliktide lahendamisel;
   juurdluse teostamisel või süüdistuse esitamisel;
   k) võtta meetmeid, eesmärgiga avaldada igal aastal põhjalik aruanne kuritegevuse kohta ELis, milles võetakse kokku konkreetsete valdkondade aruanded (nt organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang (OCTA), Eurojusti aastaaruanne jt);
   l) kutsuda liikmesriike üles jätkama tööd Tšehhi Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatusega võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalmenetluste kohtualluvuse küsimuses tekkivate konfliktide ärahoidmise ja lahendamise kohta (5208/2009), arvestades kahtlusaluse või kostja õigusi kõigis kohtualluvuse valiku protsessi etappides; konsulteerima uuesti Euroopa Parlamendiga, lähtudes nõukogus läbirääkimiste käigus saavutatud edust;
   m) pöörata kohast tähelepanu võimalustele, mida uued tehnoloogiad pakuvad suurema avaliku turvalisuse tagamiseks, ja kasutada täiel määral ära interneti võimalused teabe levitamiseks, tugevdada hiljuti loodud õigusfoorumi rolli, edendada uute õppemeetodite (e-õpe) arendamist ning koguda ja jagada andmeid, ajakohastades ja tugevdades olemasolevaid andmebaase, näiteks tolli andmebaasi, mis on olulised võitluses salakaubaveo ja inimkaubanduse vastu, tagades samal ajal põhiõiguste austamise ning iseäranis üksikisikute eraelu puutumatuse kõrgetasemelise kaitse, juhul kui kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö raames toimub isikuandmete töötlemine;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 159.
(2) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 154.
(3) ELT L 327, 5.12.2008, lk 27.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0381.
(5) EÜT C 18, 19.1.2001, lk 9.
(6) ELT C 273 E, 14.11.2003, lk 99.
(7) ELT C 299, 22.11.2008, lk 1.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0352.
(9) ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.
(10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0384 ja P6_TA(2008)0380.
(11) ELT L 350, 30.12.2008, lk 72.
(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0486.
(13) Gisčle Vernimmen-Van Tiggelen ja Laura Surano, Euroopa-uuringute Instituut, Université Libre de Bruxelles, Euroopa Kriminaalõiguse Akadeemiline Võrgustik (ECLAN).
(14) KOM(2006)0008 ning nõukogu dokumendid 8409/2008, 10330/1/2008, 7024/1/2008, 7301/2/2008, 9617/2/2008, 9927/2/2008, 13416/2/2008, 15691/2/2008 ja 17220/1/2008.
(15) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0637.
(16) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0465.
(17) Euroopa Parlamendi 14. oktoobri 2004. aasta soovitus nõukogule ja Euroopa Ülemkogule vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tuleviku ning selle õiguspärasuse ja tõhususe suurendamiseks vajalike meetmete kohta (ELT C 166 E, 7.7.2005, lk 58) ja Euroopa Parlamendi 22. veebruari 2005. aasta soovitus nõukogule õigusemõistmise kvaliteedi kohta kriminaalasjades ja kriminaalõiguse ühtlustamise kohta liikmesriikides (ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 109).
(18) ELTs seni avaldamata.

Viimane päevakajastamine: 20. juuni 2012Õigusalane teave