Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT) ja eelkõige 1979. aasta volitusklauslit;

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 (2007/0289 (CNS));

–   võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 732/2008;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükki;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 207;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et volitusklausel on WTO üldise soodustuste süsteemi õiguslik alus;

B.   arvestades, et ühendus on alates 1971. aastast teinud üldiste tariifsete soodustuste kava raames arengumaadele kaubandussoodustusi;

C.   arvestades, et Euroopa Parlamendiga konsulteeriti komisjoni ettepaneku küsimuses võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 (KOM(2007)0857);

D.   arvestades, et Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009;

E.   arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükile peab liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tuginema põhimõtetele, milleks on demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ja jagamatus, ning peab toetama arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;

F.   arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207 peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik,

1.   tunnistab üldiste tariifsete soodususte kava tähtsust, sest see võimaldab arenenud riikidel pakkuda arengumaadest pärinevate toodete puhul mittevastastikust sooduskohtlemist;

2.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Ühendus lõi 1971. aastal üldiste tariifsete soodustuste kava kui vahendi kaubanduse tasakaalustamatuse ühtlustamiseks arenenud ja arenguriikide vahel ning see pidi kaasa aitama nende jätkusuutlikule arengule; on seisukohal, et see on olnud EÜ ja ELi kaubanduskoostöö vahend arenguriikide abistamiseks, genereerides rahvusvahelise kaubanduse kaudu tulusid, mille abil toetada nende jätkusuutlikku arengut ja head valitsemistava;

3.   võtab teadmiseks, et kehtiv üldiste tariifsete soodustuste kava määrus aegub 31. detsembril 2011; võttes seega arvesse aega, mis on vajalik uue määruse vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse abil, kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuniks 2010 ettepanekut võtta vastu revideeritud üldiste tariifsete soodustuste kava määrus;

4.   on seisukohal, et üldiste tariifsete soodustuste kava alusel tehtavad soodustused tuleks suunata sellistele arenguriikidele, kes neid kõige rohkem vajavad, nii et soodustatud riikide uus loetelu kajastaks arenguriikide reaalset majanduslikku olukorda;

5.   rõhutab, et kõik GSP+ kava alusel soodustusi saavad riigid peaksid artikli 15 lõike 1 kohaselt mitte ainult ratifitseerima kõik määruse III lisas loetletud 27 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜRO konventsioonid, vaid peaksid neid konventsioone ka tõhusalt rakendama;

6.   rõhutab, et uurimisprotsesside algatamine ja korraldamine peab olema läbipaistvam ja selle üle peab valitsema demokraatlik kontroll; soovib seega, et komisjon teavitaks parlamenti ja kaasaks viimase vajalikul määral GSP ja GSP+ menetluste erinevatesse etappidesse, sealhulgas seoses nõukogu ettepanekuga soodustatud riikide loetelu kohta;

7.   enne GSP+ kava kehtivuse tegelikku peatamist palub komisjonil teraselt jälgida olukorda Sri Lankas ning Sri Lanka valitsusel kiiresti reageerida olukorra normaliseerimiseks riigis;

8.   palub komisjonil teraselt jälgida inimõiguste olukorda Colombias ja sellest parlamendile aru anda;

9.   palub komisjonil järgida GSP+ kava küsimuses ühtset poliitikat, eriti selle kehtivuse võimalikul peatamisel inimõiguste rikkumiste korral, ning täiel määral kaasata Euroopa Parlament sellesse protsessi;

10.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule – enne kui praegune määrus kaotab kehtivuse ning piisavalt varakult arutelu alustamiseks järgmise määruse üle – aruande 27 konventsiooni ratifitseerimise ja rakendamise seisukorra kohta stimuleeriva erikorra kohaselt soodustatud riikide kaupa; palub komisjonil muudetud GSP määruses kindlaks määrata need järelevalveasutused, kes soovitavad, kas konkreetne riik peaks võtma lisameetmeid konventsiooni tõhusaks rakendamiseks; märgib, et lisaks peab komisjon oma aruandes hindama stimuleeriva erikorra tulemuslikkust selle eesmärgi saavutamisel ning vajaduse korral soovitama III lisa läbi vaadata;

11.   palub komisjonil näha üldiste tariifsete soodustuste muudetud määruses ette korrapärane hindamine, kas iga soodustatud riik täidab oma kohustusi GSP+ alusel, ning sellega tagada, et ei kehti ükski artikli 15 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 esitatud sooduskorra ajutise tühistamise põhjustest; nõuab, et see aastaaruanne saadetaks parlamendile ja nõukogule;

12.   kutsub komisjoni üles enne süsteemi revideerimist korraldama üldiste tariifsete soodustuste kava mõjuhinnangut, mis hõlmaks perioodi 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2009, ning hindama, kuidas saavutati selle esialgsed eesmärgid seoses iga riigi asjaomaste konkreetsete sotsiaal-majanduslike näitajatega, eelkõige seoses vaesuse vähendamisega; märgib, et see uurimus tuleb seejärel esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule; teatab, et muudetud üldiste tariifsete soodustuste kava määruse uues ettepanekus tuleb mõjuhinnangu tulemusi asjakohaselt arvesse võtta;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.