Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2852(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0535/2010

Esitatud tekstid :

B7-0535/2010

Arutelud :

PV 07/10/2010 - 5
CRE 07/10/2010 - 5

Hääletused :

PV 07/10/2010 - 11.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0357

Vastuvõetud tekstid
PDF 70kDOC 38k
Neljapäev, 7. oktoober 2010 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa Sotsiaalfondi tulevik
P7_TA(2010)0357B7-0535/2010

Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2010. aasta resolutsioon Euroopa Sotsiaalfondi tuleviku kohta

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsi 2010. aasta järeldusi;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldusi (EUCO 13/10) ja eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmist;

–  võttes arvesse OECD 2010. aasta aruannet hariduse rolli kohta praeguses kriisiolukorras;

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamist käsitleva komisjoni 2010. aasta strateegilise aruande kohta, mis võeti vastu välisasjade nõukogu 3023. istungil 14. juunil 2010 Luxembourgis;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punkti e;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 156;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 162;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

1.  märgib Euroopa Sotsiaalfondi esmatähtsat rolli tööhõive ja töövõimaluste parandamisel, töötajate oskuste kohandamise edendamisel tööturu vajadustega, töötajate integreerimisel tööturule ning sotsiaalse kaasatuse suurendamisel;

2.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud neljale tööhõivesuunisele ning tervitab asjaolu, et nende eesmärkide hulka kuuluvad tööhõive edendamine ja vaesusega võitlemine seoses (taas)integreerimisega tööturule väljaõppe kaudu;

3.  rõhutab asjaolu, et sisuline edu Euroopa 2020. aasta sihtide ja eesmärkide saavutamisel, eelkõige tööhõive ja sotsiaalküsimuste vallas, on strateegia usutavuse seisukohalt olulise tähtsusega;

4.  on arvamusel, et Euroopa 2020. aasta strateegia sihtide ja eesmärkide saavutamine on seda vahendit kasutades võimalik, pidades silmas VKEde toetamist ning haridussüsteemide ja kutsehariduse ja täiendkoolituse kohandamist nende vajadustele;

5.  on arvamusel, et tugevam rõhuasetus korralikult toimivatele tööturgudele ning sotsiaalsetele tingimustele on olulise tähtsusega, et kiirendada majandusarengut ja tootlikkuse suurendamist ning parandada Euroopa tööhõivenäitajaid;

6.  on samuti veendunud, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb suuremat tähelepanu pöörata haridussüsteemide ning kutsehariduse ja täiendkoolituse ajakohastamisele, inimväärsele tööle, sh võitlusele ebakindla ja mitteametliku tööga, soolisele võrdõiguslikkusele, tingimuste loomisele töö- ja pereelu ühitamiseks ning selle tagamisele, et tööturule pääseksid tagasi inimesed, kes on sealt praegu kõrvale jäetud;

7.  on seisukohal, et tuleb tugevdada Euroopa Sotsiaalfondi kui peamist mootorit Euroopa 2020. aasta strateegia saavutamisel; peab oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid oskuste, tööhõive, väljaõppe ja ümberõppega seotud tegevustesse investeerimiseks, et luua rohkem ja paremaid töökohti;

8.  on seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfondi tõhusus sõltub selle võimest kohanduda erinevate kohalikest ja piirkondlikest eripäradest tulenevate probleemidega; toetab seetõttu fondi eesmärkide määratlemisel altpoolt tulevaid algatusi;

9.  on seisukohal, et jätkusuutlik majanduskasv ja uute töökohtade loomise poliitika on Euroopa sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamise eeltingimused;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi ka piirkondlik ühtekuuluvus on oluline, on palju suurem vajadus jätkata jõupingutusi sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks vastavalt aluslepingutes sätestatule, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9;

11.  rõhutab asjaolu, et ELi regionaal- ja sotsiaalpoliitika on omavahel seotud ja et mõlemad on Euroopa 2020. aasta strateegia edukuse seisukohalt olulise tähtsusega, ning kutsub komisjoni üles esitama selge raamistiku kõigi Euroopa poliitikate ja struktuurifondide vahelise tugeva sünergia tekitamiseks;

12.  rõhutab, et on tarvis tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust, parandades selleks tööalast konkurentsivõimet ja töövõimalusi, soodustades tööhõive kõrget taset ning tagades rohkem ja paremaid töökohti;

13.  rõhutab seetõttu, et on oluline teha kõik võimalik selleks, et tagada ELi poliitikavaldkondade ja vahendite kooskõlastatud ja vastastikku täiendav koostoime, aidata Euroopa kodanikel leida kvaliteetseid töökohti, liikuda edasi karjääriredelil, pääseda välja vaesusest tööellu kaasamisega väljaõppe abil, vältida sotsiaalse tõrjutuse kõiki vorme ning saada tulevikus osa edaspidisest üldisest majanduskasvust;

14.  tunnistab, et struktuurifondid on suures osas jätkuvalt peamine rahastamisvahend sotsiaalsete eesmärkide täitmisel, ja palub komisjonil edendada sünergiat teiste programmidega ning toetada sidusust kõikide mitmeaastaste raamprogrammide raames, nagu Daphne, Progress, rahvatervise programm ja programm „Kodanike Euroopa”;

15.  kutsub komisjoni üles tugevdama struktuurifondide potentsiaali eriti kontrollimise lihtsustamise ning menetluste ja järelmeetmete paindlikkuse ja parandamise abil, rõhutades sotsiaalse integratsiooni mõõdet, et aidata liikmesriikidel optimeerida sotsiaal- ja tööhõivepoliitika väljundeid ning luua jätkusuutlikku majanduskasvu; rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfond tuleb rahaliste vahendite eraldamise osas teha läbipaistvamaks, et Euroopa Liidu tööhõive edendamise meetmed muutuksid tõeliselt nähtavaks;

16.  rõhutab Euroopa Sotsiaalfondi tähtsust peamise vahendina tööpuudusega võitlemisel ning töötajate hariduse ja elukestva kutseõppe parandamisel – eriti praeguse tööhõivekriisi tingimustes –, samuti võitluses vaesuse ja tõrjutusega;

17.  on arvamusel, et Euroopa Sotsiaalfondi rolli töötajate konkurentsi- ja kohanemisvõime parandamisel tuleb tugevdada; kutsub komisjoni üles kaaluma kõiki võimalikke poliitilisi vahendeid Euroopa Sotsiaalfondi panuse suurendamiseks struktuurifondide tulevases ülesehituses, et Euroopa Liidu sotsiaalmudelit paremaks muuta; on arvamusel, et Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse jätkamisel fonde reguleerivate üldsätete alusel, kuigi enda eeskirjadega, on märgatavad eelised;

18.  on seisukohal, et isikute vaba liikumise tulemusel siseturu piires on teatavates ELi osades, eriti suuremates linnades, ilmnemas uued probleemid seoses erakorralise sotsiaalkaitse pakkumisega nendele inimestele, kes ei ole suutelised ennast ise ülal pidama, ning see seab (heategevuslikud) era- ja riikliku sektori teenistused, mis pakuvad hädaabi näiteks kodututele või marginaliseeritud ühiskonnarühmadele, lisasurve alla;

19.  rõhutab, et partnerluse põhimõte toetab läbipaistvuse ja lihtsustamise suurendamist ning oma rolli nõuetekohaseks täitmiseks peavad partneritel olema seega piisavad tegutsemisvolitused; rõhutab vajadust tugevdada veelgi partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, pakkudes partnerite suutlikkuse suurendamiseks ja koolitamiseks Euroopa Sotsiaalfondi toetust;

20.  on seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfondil on võtmeroll majanduskasvu sotsiaalse mõõtme ning inimeste aktiivse osalemise toetamisel ühiskonnas ja tööturul, edendades ühiskondliku ja põlvkondadevahelise solidaarsuse ning kaasavama ühiskonna tähtsa tegurina võrdseid võimalusi kõikidele, et vähendada vaesust;

21.  on seisukohal, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 tulemused võiksid aidata komisjonil suunata Euroopa Sotsiaalfondi toetusi efektiivsemalt võitlusse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ELis, toetades paremat haridust tulevaste töökohtade jaoks;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Viimane päevakajastamine: 22. november 2011Õigusalane teave