Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2026(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0277/2010

Esitatud tekstid :

A7-0277/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 21/10/2010 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0387

Vastuvõetud tekstid
PDF 156kWORD 72k
Neljapäev, 21. oktoober 2010 - Strasbourg
Kaubandussuhted Ladina-Ameerikaga
P7_TA(2010)0387A7-0277/2010

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioon ELi kaubandussuhted Ladina-Ameerika riikidega (2010/2026(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(1), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(2), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(3), 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta(4), 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks(5), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta(6), 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta(7), 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta(8), 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide viienda tippkohtumise kohta Limas(9) ja 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta(10), 20. mai 2008. aasta resolutsiooni tooraine ja toormaterjaliga kauplemise kohta(11), 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele ja arengukoostööle(12) ja 5. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga(13);

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee resolutsioone, eriti 19. detsembri 2007. aasta resolutsiooni globaliseerumisest tulenevate väljakutsete ja võimaluste kohta Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika majandus- ja kaubandussuhetele, 1. mai 2008. aasta resolutsiooni Doha vooru väljakutsete ja võimaluste kohta, 8. aprilli 2009. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta ja 14. mai 2010. aasta resolutsiooni Maailma kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta;

–  võttes arvesse 18. veebruaril 2003. aastal Genfis, 12. septembril 2003. aastal Cancúnis, 26. novembril 2004. aastal Brüsselis, 15. detsembril 2005. aastal Hong Kongis ja 2. detsembril 2006. aastal ja 12. septembril 2008. aastal Genfis vastu võetud WTO parlamentaarse konverentsi istungjärkude lõppdeklaratsioone;

–  võttes arvesse 28.–29. juunil 1999. aastal Rio de Janeiros, 17.–18. mail 2002. aastal Madridis, 28.–29. mail 2004. aastal Guadalajaras, 12.–13. mail 2006. aastal Viinis, 16.–17. mail 2008. aastal Limas ja 18. mail 2010. aastal Madridis peetud Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kuue tippkohtumise deklaratsioone;

–  võttes arvesse ELi–Mehhiko viienda tippkohtumise (16. mai 2010), ELi–Mercosuri neljanda tippkohtumise (17. mai 2010), ELi–Tšiili neljanda tippkohtumise (17. mai 2010), ELi–Cariforumi neljanda tippkohtumise (17. mai 2010), ELi – Kesk-Ameerika neljanda tippkohtumise (19. mai 2010) ning ELi – Andide Ühenduse tippkohtumise (19. mai 2010) ühisavaldusi;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelist Genfi banaanikaubanduslepingut ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist banaanikaubanduslepingut;

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelist assotsiatsioonilepingut, samuti Tšiili ja ELi vahelist arengu- ja innovatsiooni assotsiatsiooni;

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelist majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut ning Euroopa Liidu ja Mehhiko vahelist strateegilist partnerlust;

–  võttes arvesse läbirääkimiste lõpuleviimist assotsiatsioonilepingu üle Euroopa Liidu ning Kesk-Ameerika riikide vahel;

–  võttes arvesse läbirääkimiste lõpuleviimist mitmepoolse kaubanduslepingu üle ELi ning Colombia ja Peruu vahel;

–  võttes arvesse ELi–Mercosuri läbirääkimiste taasalustamist ulatusliku ja tasakaalustatud assotsieerimislepingu üle kahe piirkonna vahel, mis võiks tugevdada suhteid ning tuua suurt poliitilist ja majanduslikku kasu mõlemale poolele;

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 1. aprilli 2010. aasta deklaratsiooni ELi ja Ladina-Ameerika banaanikaubanduse lepingu ja selle mõju kohta AKV ja ELi banaanitootjatele;

–  võttes arvesse 11.–14. mail 2009. aastal Prahas toimunud Euroopa Liidu ja Rio grupi 14. ministrite kohtumisel vastu võetud ühiskommünikeed;

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil” (KOM(2009)0495);

–  võttes arvesse 2. juuni 2010. aasta teemadokumenti, milles komisjon algatas avaliku arutelu ELi kaubanduspoliitika tulevikusuundade üle;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vaheliste suhete kohta;

–  võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta nõukogu ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(14);

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007(15);

–  võttes arvesse WTO asutamislepingut (Marrakechi leping);

–  võttes arvesse WTO ministrite konverentsidel 14. novembril 2001. aastal Dohas ja 18. detsembril 2005. aastal Hong Kongis vastu võetud deklaratsioone ja juhataja 2. detsembri 2009. aasta kokkuvõtet;

–  võttes arvesse Peter Sutherlandi juhitud konsultatiivkogu 2005. aasta jaanuari aruannet WTO tuleviku kohta(16);

–  võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, mis sätestab nii aastatuhande arengueesmärgid kui ka kriteeriumid, mille rahvusvaheline üldsus on kollektiivselt vaesuse likvideerimiseks välja töötanud;

–  võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2009. aasta raportit ja ÜRO peasekretäri 12. veebruari 2010. aasta raportit aastatuhande deklaratsiooni rakendamise kohta „Lubaduse pidamine: tulevikku vaatav ülevaade, mis tutvustab kokkulepitud tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks 2015. aastaks”;

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli ning Kopenhaagenis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsi tulemusi(17);

–  võttes arvesse Mehhikos peetavat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsi;

–   võttes arvesse ÜRO põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste rahvusvahelisi pakte, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti;

–   võttes arvesse Lissaboni lepingut, eriti selle artikleid 3 ja 21, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–   võttes arvesse inimõigusi käsitlevaid punkte ELi välislepingutes;

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevuskava ja ILO ülemaailmset töökohtade pakti, mis võeti ülemaailmse toetusega vastu 19. juunil 2009. aastal toimunud ILO rahvusvahelise töökonverentsil;

–  võttes arvesse 1979. aastal ÜRO peaassambleel vastu võetud ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle fakultatiivprotokolli;

–  võttes arvesse Stiglitzi raportit ja lõppdokumenti, mis koostati 24.–26. juunil 2009 toimunud konverentsil, mille teemaks oli ülemaailmne finants- ja majanduskriis ning selle mõju arengule;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0277/2010),

A.  arvestades, et Ladina-Ameerika ja Euroopa Liit ei jaga vaid ühiseid väärtusi, ajalugu ja kultuuri, vaid nende vahel on ka strateegiline partnerlus;

B.  arvestades, et viimase kolme aastakümne jooksul on Ladina-Ameerika rahvusvahelised kaubandussuhted oluliselt mitmekesisemaks muutunud, sest püütakse vähendada sõltuvuse taset;

C.  arvestades, et Euroopa Liit on tugevdanud majandus- ja kaubandussuhteid Ladina-Ameerikaga ja on saanud Ladina-Ameerika tähtsuselt teiseks kaubanduspartneriks ning Mercosuri ja Tšiili peamiseks kaubanduspartneriks; arvestades, et Eurostati andmeil on kaubandusmaht ajavahemikus 1999–2008 kahekordistunud, kusjuures ELi kaupade import Ladina-Ameerikast tõusis 96,14 miljardi euroni ja kaupade eksport sinna piirkonda kasvas 76,81 miljardi euroni, samas kui teenuskaubandus üha suurenes; arvestades, et finants- ja majanduskriisi tõsise mõju tõttu vähenesid nimetatud arvud 2009. aastal 70,11 miljardi euroni (import) ja 61,57 miljardi euroni (eksport), kuid hakkasid 2010. aastal jälle kasvama; arvestades, et Euroopa riigid on Ladina-Ameerika suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas;

D.  arvestades, et rikkalikele loodusvaradele vaatamata kuulub Ladina-Ameerika nende piirkondade hulka, kes ei ole suutnud suurendada oma osakaalu rahvusvahelises kaubanduses ja on pidanud taanduma Aasia riikide avatuma, konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema majanduse ees;

E.  arvestades, et mitmed Ladina-Ameerika riigid kuuluvad kolme kliimamuutuse suhtes kõige haavatavama riigi hulka maailmas, ning arvestades kõrbestumise ja raadamise märkimisväärset mõju ning Ladina-Ameerikat ulatuslikult mõjutavate nähtuste – nagu tsüklonid ja liikide hävimine – sagenemist, samuti konkreetseid, hoiatavaid ja väga tähendusrikkaid näiteid kliimamuutusest tingitud ülemaailmsest ohust, nagu Amazonase vihmametsade olukord ja Andide liustikega seotud riskid;

F.  arvestades, et Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni (ECLAC) andmetel oleks võimalik saavutada olulist edu vaesuse vähendamises, sest Ladina-Ameerikas on vaesuse määr vähenenud 44,4%-lt aastal 2003 33%-le aastal 2010, kuid samas on vaesus ja ränne üha enam seotud naistega, ning arvestades, et ECLACi ja UNICEFi andmetel kannatab 63% Ladina-Ameerika lastest ja noortest vaesuse all;

G.  arvestades, et erinevad arengutasemed selgitavad asjaolu, miks ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna teatavate riikide vaheline kaubandus on eksporditavate kaupade liigi poolest asümmeetriline; arvestades, et kuigi kahe piirkonna kaubavahetus on 1990. aastast alates enam kui kahekordistunud, on see äärmiselt kontsentreeritud ja areneb aeglasemalt kui kummagi piirkonna kaubavahetus maailma teiste piirkondadega;

H.  arvestades, et ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna 2008. aasta tippkohtumisel Limas määrati kindlaks kahe piirkonna strateegilise partnerluse põhiteljed eesmärgiga luua ELi ja erinevate allpiirkondlike integratsioonirühmade vahel assotsieerimislepingute võrgustik; arvestades, et ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna 2010. aasta tippkohtumisel Madridis tehti selle lähenemisviisi rakendamisel suuri edusamme ning taasalustati kõiki ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vahelisi kaubandusläbirääkimisi, mis viimastel aastatel peatatud olid;

I.  arvestades, et mitmesuguste Ladina-Ameerika rühmadega juba jõustunud, lõpule viidud või läbiräägitavate laiaulatuslike lepingute võrgustiku loomise eesmärk on aidata kaasa kahe mandri vahelise koostöö tõhustamisele, võimaldades samal ajal eri kiirusel toimivat piirkondlikku integratsiooni;

J.  arvestades, et piirkonnas ulatub SKP inimese kohta 1211 USA dollarist Haitis ja 2635 USA dollarist Nicaraguas kuni 11 225 USA dollarini Brasiilias ja ligikaudu 15 000 USA dollarini Argentinas, Tšiilis ja Mehhikos;

K.  arvestades, et hoolimata märkimisväärsetest edusammudest riikide rahanduse haldamisel jääb võlakoorem, mis on sageli pärit eelnevast ajastust, paljudes Ladina-Ameerika riikides kaubandusse investeerimise, arengu ja kindla rahandusolukorra tõsiseks takistuseks;

L.  arvestades, et Ladina-Ameerika riikides valitseb üldine soov suurendada piirkonna majanduslikku tähtsust maailmamajanduses, ja arvestades, et Ladina-Ameerika on vähendanud oma majanduslikku sõltuvust, mitmekesistades aktiivselt oma majandussuhteid; arvestades, et Euroopa peaks tegutsema arukalt tugevdamaks sel eesmärgil oma rolli väga olulise kaubanduspartnerina, ja arvestades, et Euroopa ja Ladina-Ameerika kohustuvad jätkuvalt tugevdama edaspidigi oma strateegilist partnerlust, mis tugineb nende ühistel põhimõtetel, väärtustel ja huvidel;

M.  arvestades, et Euroopa 2020. aasta strateegiaga kohandatud ELi uues kaubanduspoliitikas tuleks arvesse võtta Ladina-Ameerika piirkonna eripärast olukorda;

N.  arvestades, et arukate ja kõrgekvaliteediliste toodete eksportimine, mida toetab Euroopa 2020. aasta strateegia, eeldab maksujõuliste ostjate olemasolu; arvestades, et mõlema poole huvides peavad Ladina-Ameerika ja ELi vahelised lepingud asjaomastele ühiskondadele jätkuvat reaalset kasu tooma;

O.  arvestades, et 2004. aastal peatati läbirääkimised 750 miljoni tarbijaga vabakaubanduspiirkonna loomise üle vaidluse tõttu, mille peateemaks oli Mercosuri eksportijate juurdepääs Euroopa põllumajandusturgudele,

1.  rõhutab, et Lissaboni lepingus määratletakse ELi kaubanduspoliitikat liidu üldise välistegevuse lahutamatu ja asjakohase osana ning et kaubanduspoliitika võib etendada otsustavat ja positiivset rolli rikkuse loomisel, rahvaste ja riikide vaheliste majanduslike ja poliitiliste suhete edendamisel, rahu tagamisel ning arengu-, keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide käsitlemisel, ja et kõnealused poliitikavaldkonnad peavad üksteist täiendama, et aidata samal ajal kaasa Euroopa Liidu lepingu teiste eesmärkide täitmisele; on seisukohal, et kaasaegne Euroopa kaubanduspoliitika võib etendada olulist rolli ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning inimõiguste, toiduga kindlustatuse ja keskkonna jätkusuutlikkusega seonduvate rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;

2.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et kaubandussuhted Ladina-Ameerika partneritega on saanud Euroopa Liidu jaoks prioriteediks;

3.  juhib tähelepanu sellele, et kaubanduspoliitika on oluline vahend Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelise kahepoolse strateegilise partnerluse eesmärgi saavutamisel; toetab seetõttu Euroopa ja Ladina-Ameerika piirkondadevahelise partnerlusala loomist WTO piirkondlikkusega kooskõlas oleva mudeli alusel;

4.  märgib, et Euroopa ja Ladina-Ameerika majandussfääride süvendatud integratsiooni eesmärk on mõlemale poolele kasu tuua; rõhutab, et elavamad suhted ja kaubandussuhted peaksid looma kummaski piirkonnas rohkem ja paremaid töökohti ning toetama püüdlusi saavutada ressursitõhusam ja keskkonnahoidlikum majandus; märgib siiski, et kaubanduse kasv ei tohiks kaasa tuua raadamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist;

5.  kutsub komisjoni üles aktiivselt toetama õiglase kaubanduse skeemide arendamist ja säästlikult majandatud loodusvaradega kauplemist;

6.  tunneb heameelt selle üle, et Madridi deklaratsioonis toetatakse selgesõnaliselt põhimõtet, mille kohaselt riikidel on suveräänne õigus hallata ja reguleerida oma loodusvarade kasutamist, rõhutades vajadust võtta arvesse jätkusuutlikkuse kriteeriume;

7.  toonitab tõsiasja, et kõigil riikidel on õigus luua vajalikud mehhanismid oma toiduga kindlustatuse kaitseks ning väikeste ja keskmise suurusega toidutootjate püsimajäämise ja arengu tagamiseks;

8.  on veendunud, et kaubandussuhetest suurema kasu saamiseks ja kaubandusest saadava tulu nõuetekohaseks jagamiseks elanikkonna vahel peavad mõlema piirkonna valitsused kõnealused tulud kasutusse võtma, et parandada sotsiaalset heaolu ja vajadust võtta käsikäes kaubanduspoliitikaga vastu asjakohased sise- ja struktuurireformid, eelkõige sotsiaal- ja finantsvallas, edendades samal ajal kaubandusreformide vastutust ning laiendades ja tõhustades kaubandusalast institutsioonilist võimekust;

9.  rõhutab, et tuleb edendada riigipõhiste täiendavate poliitikameetmete elluviimist, et suurendada kaubavahetuse võimalusi sidusrühmade seas kooskõlas konkreetsete arengueesmärkidega; on arvamusel, et arengu edendamiseks on äärmiselt oluline käivitada kaubandusabi ja intensiivistada kaubandust;

10.  tervitab positiivset arengut nendes Ladina-Ameerika riikides, kus uus kaubandus- ja ressursipoliitika koos sisereformidega on vaesust ja ebavõrdsust vähendanud, mida tõendab nende Gini indeksi paranemine, ja on arvamusel, et see areng on hea näide selle kohta, kuidas kaubanduspoliitikal võib olla positiivne jaotuslik mõju;

11.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et Ladina-Ameerikas katsetatakse uusi ja ambitsioonikaid majanduskoostöö vorme, mis on seotud sotsiaal-majanduslike põhimõtetega; kutsub komisjoni üles toetama selliseid lähenemisviise lõuna–lõuna suunalisele integratsioonile ja vältima ELi kaubanduslepingutes klausleid, mis kahjustaksid vastavate integratsiooni lähenemisviiside positiivset mõju;

12.  rõhutab, et tuleb kasutada vahendeid ja tehnilist abi selliste programmide leidmiseks ja rahastamiseks, mis pakuvad kohalikke ja piirkondlikke tootmisvõimalusi, et tagada toiduga kindlustatus, ning võimaldavad sotsiaalmajandusliku püramiidi põhjas asuvatele kõrvalejäetud kogukondadele ja VKEdele pidevat juurdepääsu turgudele;

13.  on seisukohal, et kaubandusega seotud abi peaks aitama tootjatel vähendada tehingukulusid, mis on seotud õigusnormide ja kvaliteedistandardite järgimisega, ja et tuleks välja töötada programmid, mis aitaksid ettevõtteid kontrolli, testimise ja ametliku sertifitseerimisega seotud küsimustes;

14.  rõhutab ELi ja Ladina-Ameerika riikide vaheliste koostöölepingute raames imporditud põllumajandustoodete suhtes keskkonnaalaste, jälgitavus- ja toiduga kindlustatuse normide kohaldamise olulisust;

15.  on seisukohal, et Ladina-Ameerika jaoks on hädavajalik mitmekesistada oma kaubandust, mis põhineb peamiselt toorainetega kauplemisel, ja jätkata liikumist jätkusuutliku kauplemise suunas toodete ja teenustega, millel on suurem lisandväärtus, et olla maailmas konkurentsivõimeline; on seisukohal, et praeguste turustusahelate ja rahvusvahelise tööjaotusega seotud ülemaailmse transpordi puhul tuleks võtta arvesse keskkonnaprobleeme;

16.  nõuab tihedamat koostööd ELi ja Ladina-Ameerika riikide vahel, et vastavalt Madridi deklaratsiooniga võetud kohustustele teha ühiseid jõupingutusi ambitsioonika, õiglase ja ulatusliku WTO Doha lepingu peatseks sõlmimiseks; rõhutab, et avatud ja õiglane reeglitepõhine mitmepoolne kaubandussüsteem aitab kaasa majanduskriisist toibumisele ning majanduskasvu ja -arengu edendamisele kooskõlas arenguriikide eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõttega, aidates samas ka tõhusalt vaesust vähendada;

17.  mõistab hukka finantskriisi ajal mõnede Ladina-Ameerika riikide, eriti Argentina võetud protektsionistlikke meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks Ladina-Ameerika riikidega korrapäraselt turulepääsu küsimusi;

18.  rõhutab, et kõigi kaheksa ÜRO aastatuhande arengueesmärgi saavutamist tuleks pidada esmatähtsaks eesmärgiks praegustel kahe- ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel; rõhutab, et Madridi deklaratsiooniga uuesti kinnitatud kohustuste täitmine seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega ja vaesuse kaotamisega maailmas nõuab sellist kaubanduskeskkonda, milles Ladina-Ameerika arenguriikidel on tõeline juurdepääs arenenud riikide turgudele ja milles nad saavad säilitada ning arendada omaenda konkurentsivõimelist töötlevat ja toiduainete tööstust – keskkonda, milles rakendatakse võrdsemaid kaubandustavasid ning keskkonna ja sotsiaalsete õiguste kaitseks kehtivad kindlalt kehtestatud ranged reeglid;

19.  on seisukohal, et Euroopa Liit peaks püüdma teha ahvatlevamat pakkumist, mille eesmärk on teenida meie partnerite majandusarengu huve, et tagada USA ja Hiina kõrval oma kohalolu piirkonnas; usub, et see peaks sisaldama täiendavaid pakkumisi, näiteks mis puudutab suutlikkuse suurendamine ja tehnosiiret; rõhutab samuti, et on vaja suhtuda meie partneritesse austavalt ning tunnistada asümmeetrilisi vajadusi;

20.  kordab, kui oluline on kaasata inimõiguste klauslid ja keskkonnaalased ning sotsiaalsed standardid kõikidesse ELi ja kolmandate riikide, kaasa arvatud Ladina-Ameerika riikide vahel sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse, et välistegevus oleks sidus ja peegeldaks nii ELi majandushuve kui ka levitaks liidu põhiväärtusi;

21.  rõhutab, et positiivsed turusuundumused kogu väärtusahelas peavad võimaldama piisavat sissetulekut ning et kasumimarginaalidest peaksid saama kasu kõik väärtusahelas osalejad;

22.  on seisukohal, et meie kaubanduspartnerlusele tuleb anda tõeliselt Euroopa mõõde, mis suurendab Ladina-Ameerika riikide kaubavahetust kõikide riikidega, sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega; peab vajalikuks lülitada kaubavahetusse laiema valiku majandustegevusi;

23.  rõhutab, et Ladina-Ameerikas tegutsevad ELi ettevõtted peaksid etendama konstruktiivset rolli, rakendades kõrgeid keskkonna-, sotsiaalse kaitse ja kvaliteedijuhtimise standardeid ning pakkudes heal tasemel töötasu ning töökohti;

24.  on teadlik, et Ladina-Ameerikas tegutsevates ettevõtetes on varem esinenud mõningaid üleastumisi, sealhulgas ökoloogilist kahjustamist, tööjõu ekspluateerimist ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi; tuletab meelde, et Euroopa Liit tervikuna ja Ladina-Ameerikas tegutsevad ELi ettevõtted peavad olema sotsiaalse ja tööalase ning keskkonnaalase käitumise eeskujuks, järgides läbipaistvuse ja inimõiguste austamise põhimõtet, mis tagab kõigi osalejate kaitse; rõhutab, et Euroopa kontsernidel on oluline osa ELi maine kujundamisel piirkonnas ning nad peavad oma väärtusi edendama, järgides ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtteid;

25.  tunnistab, et WTO banaanikaubanduslepingute sõlmimine lahendas kauaaegse vaidluse Ladina-Ameerika ja AKV partnerriikide banaanitarnijatega, võib kiirendada edu saavutamist Doha läbirääkimistevoorul ning on aidanud kaasa Kesk-Ameerika riikidega, Colombia ja Peruuga mitmesuguste lepingute üle peetud läbirääkimiste lõpuleviimisele; nõuab siiski, et võetaks arvesse AKV partneritele antud lubadusi ja ELi tootjate huvisid; nõuab edasiste vaidluste ärahoidmiseks, et oleks tagatud kõikide Ladina-Ameerika partnerite õiglane kohtlemine, kaasa arvatud nende, kes ei ole ELiga kaubanduslepingut sõlminud;

26.  juhib tähelepanu, et WTO tasandil vastu võetud lepingutel ja kahepoolsetel lepingutel, mille üle teatavate Ladina-Ameerika riikidega läbirääkimised käivad, on tagajärjed äärepoolseimate piirkondade haavatavale majandusele, kuna nende põllumajandussektor sarnaneb ladina-Ameerika omaga; toetab seepärast lähenemisviisi, mille kohaselt Ladina-Ameerika ja ELi vahelistes kaubandussuhetes säilitatakse äärepoolseimate piirkondade strateegilised ja traditsioonilised sektorid ning neile antakse asjakohast kompensatsiooni ja pööratakse erilist tähelepanu, et mitte rikkuda kohustusi, mille EL võttis nende piirkondade suhtes äärepoolseimate piirkondade strateegiaga 2009. aastal;

27.  juhib tähelepanu asjaolule, et kõikide assotsieerimislepingute rakendamisel tuleb arvestada asjaomaste rahvaste huvisid ning need tuleb parlamentide poolt ratifitseerida iga samba osas, st poliitilise dialoogi, koostöö ja kaubanduse osas;

28.  võtab teadmiseks läbirääkimiste eduka lõpuleviimise ELi ja Kesk-Ameerika assotsieerimislepingu üle, mis peaks piirkondadevahelise lepingu esimese näitena aitama koos sobivate kaasnevate meetmetega edendada mitte üksnes jõukust vaid ka Kesk-Ameerika riikide edasist integreerimist; võtab teadmiseks Panama otsuse alustada Kesk-Ameerika majandusliku integratsiooni allsüsteemiga ühinemise protsessi;

29.  märgib, et ELi ja Colombia ning Peruu vahelise mitmepoolse kaubanduslepingu üle peetud läbirääkimised on lõppenud positiivse tulemusega; märgib, et Boliivia on otsustanud Andide Ühenduse Kohtule seoses mitmepoolse kaubanduslepinguga esitatud kaebuse tagasi võtta; kutsub seega kõiki asjaomaseid osapooli liikuma kõikide Andide Ühenduse riikidega läbi räägitud assotsieerimislepingu poole;

30.  toetab läbirääkimiste taasalustamist ELi–Mercosuri assotsieerimislepingu üle, arvestades, et selline assotsieerimisleping, mis on erakordselt tähtis ja puudutab 700 miljonit inimest, oleks – kui see sõlmitakse peatselt – maailma kõige ambitsioonikam kahe regiooni vaheline leping, ja rõhutab seepärast, et Euroopa Parlament peaks olema tihedalt kaasatud läbirääkimiste igas etapis; mõistab, et põlumajandusküsimused on neil läbirääkimistel tõenäoliselt üheks tundlikumaks teemaks; nõuab, et põllumajandustoodete sissevedu Euroopa Liitu lubataks vaid tingimusel, et sisseveetavate toodete puhul järgitakse Euroopa tarbijakaitse-, loomakaitse- ja keskkonnakaitsenorme ning sotsiaalseid miinimumnorme; rõhutab, et lõpuks tuleb saavutada mõlema poole jaoks tasakaalustatud tulemus, tagades, et läbirääkimistel võetakse täielikult arvesse viimase aja sündmusi maailmamajanduses, ülemaailmseid keskkonnaalaseid probleeme, nagu kliimamuutus, ning Euroopa Parlamendi väljendatud nõudmisi ja muresid;

31.  kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti tihedalt läbirääkimistesse, mis on seotud Tšiili ja Mehhikoga sõlmitud lepingute vajaliku ajakohastamisega;

32.  toetab kindlalt ELi–Mehhiko strateegilise partnerluse ühise tegevuskava heakskiitmist ning läbirääkimisi kaubandussuhete põhjalikuks uuendamiseks, et ELi–Mehhiko assotsieerimislepingu potentsiaali täiel määral ära kasutada, pidades silmas asjaolu, et pärast kõnealuse lepingu jõustumist on kaubavahetus suurenenud 122%;

33.  toetab kindlalt Tšiili–ELi arengu- ja innovatsiooni assotsiatsiooni käsitlevat tegevuskava ja tööprogrammi ning vastastikku kasulikku kaupade ja teenustega kauplemise suurenemist, mille on kaasa toonud assotsieerimisleping, mis on enam kui kahekordistanud kaubavahetust Tšiili ja ELi vahel alates 2003. aastast;

34.  rõhutab vajadust viia läbi Mercosuriga sõlmitava lepingu mõju eelnev hindamine, võttes arvesse Euroopasse eksporditava liha koguse eeldatavat kasvu – veiseliha puhul 70% ja linnuliha puhul 25% –, kuna see on odavam tootmise suhtes kohaldatavate leebemate sanitaar-, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete standardite tõttu;

35.  palub komisjonil ja selle Ladina-Ameerika partneritel kaasata kodanikuühiskonna esindajad kaubanduslepingutes sisalduvate tööjõu-, inimõiguste ja keskkonnastandardite nõuetele vastavuse hindamisse ning edendada korrapäraste arutelude läbiviimist kodanikuühiskonnaga, nagu on ette nähtud assotsieerimislepingutes;

36.   väljendab sügavat muret Argentina ametivõimude kehtestatud hiljutiste piirangute pärast kolmandatest riikidest, kaasa arvatud Euroopa Liidust, imporditavatele toiduainetele; on seisukohal, et need meetmed on tõeliseks mittetariifseks tõkkeks, mis ei ole kooskõlas WTO kohustustega; kutsub seetõttu Argentina ametivõime üles kõrvaldama seda õigusvastast koormust toiduainetele, mis võiks anda negatiivse signaali ja olla tõsiseks takistuseks käimasolevatel ELi–Mercosuri läbirääkimistel;

37.  kutsub komisjoni üles suurendama kaubandusläbirääkimiste läbipaistvust, andes kõikidele kaubanduslepingute tulemustest mõjutada võidavate sektorite sotsiaalpartneritele varajase juurdepääsu olulisematele dokumentidele ja lepinguprojektidele, kohaldades konfidentsiaalsete dokumentide osas standardmenetlusi, ning looma pidevat ja ametlikku protsessi nendega konsulteerimiseks;

38.  juhib tähelepanu tähtsale rollile, mida etendab Lõuna-Ameerika Riikide Liit (UNASUR);

39.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust seada sisse kahe kontinendi vaheline tihe koostöö, et arendada välja uus Ladina-Ameerika raudteevõrk;

40.  võtab teadmiseks otsuse luua Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide ühendus (CELAC); juhib tähelepanu, et piirkondlik integratsioon on väga oluline protsess aitamaks Ladina-Ameerikal kohaneda uute ülemaailmsete väljakutsetega;

41.  usub, et kaubanduse, energia ja kliimamuutuste raamprogrammid peaksid olema vastastikku toetavad;

42.  kutsub komisjoni üles toetama Ladina-Ameerika partnereid konkurentsivõimeliste, lisandväärtust tootvate tootmisettevõtete rajamisel; teeb ettepaneku rajada nii Ladina-Ameerika piirkondades kui ka ELi liikmesriikides piirkondlikud kaubandusakadeemiad eesmärgiga suurendada VKEde suutlikkust, pakkudes koolituskursusi partnerpiirkonnaga põllumajandustoodete, kaupade ja teenustega kauplemise eeltingimuste kohta;

43.  nõuab tungivalt, et Ladina-Ameerika riigid teeksid siiraid jõupingutusi kliimamuutusega võitlemiseks ja eelkõige raadamise peatamiseks;

44.  ergutab ELi toetama ELi – Ladina-Ameerika messide korraldamist mitmetes Euroopa ja Ladina-Ameerika riikides, et pakkuda platvormi kontaktide ja partnerluslepingute sõlmimiseks, eriti VKEde hulgas;

45.  on seisukohal, et üldise soodustuste süsteemi (GSP) järgmine reform peab muutma selle tõhusamaks ja stabiilsemaks, tagamaks, et Ladina-Ameerika tootjad saaksid selle soodustuskava võimalikest eelistest kasu; on seisukohal, et läbirääkimistel kaubanduslepingute üle riikidega, millele juba laieneb GSP+ süsteem, tuleks võimaldada teatud asümmeetriat, võtmaks suures ulatuses arvesse GSP+ süsteemi antavaid eeliseid; juhib tähelepanu asjaolule, et kõikidel riikidel on õigus mitte alustada neid läbirääkimisi ja seega jätkata GSP+ süsteemi kasutamist, niikaua kui nad vastavad asjaomastele nõuetele;

46.  võtab teadmiseks ELi poolt uue Ladina-Ameerika investeerimisrahastu loomise, mille peamine eesmärk peaks olema toimida võimendajana täiendava rahastamise käivitamiseks, et mitmekesistada investeerimist Ladina-Ameerikasse, aidates saavutada arengut esmatähtsates valdkondades, nagu kindlad ühistranspordi- ja liiklussüsteemid, energiasääst, taastuvad energiaallikad, haridus ja teadustöö;

47.  tunneb heameelt otsuse üle luua ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna fond, mis edendab kaubandust ning aitab tugevdada kahe piirkonna vahelist partnerlust, tõsta inimeste teadlikkust sellest ja saavutada kõnealuse partnerluse täielik potentsiaal;

48.  on seisukohal, et investeeringute kaitset käsitlevate peatükkide sõnastus peab andma õiguskindlust investeeringute arendamiseks, takistamata valitsusi elanikkonna keskkonna-, tervise- ja sotsiaalsete nõudmiste rahuldamisel;

49.  tunnistab rahvusvahelise komisjoni poolt läbi viidud Ecuadori välisvõla auditeerimise olulisust ja ergutab teisi riike võtma ette sarnast protsessi; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kiirendama mõnede Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide välisvõla probleemile lahenduse leidmist, seda nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides;

50.  kutsub Euroopa Liitu üles toetama uut keskkonnakaitse toetamise kontseptsiooni, makstes kompensatsiooni võimalike kaubandustulude vähenemise eest, ja kaasrahastama ÜRO arenguprogrammi egiidi all Ecuadori valitsuse kavandatud Yasuni-ITT sihtfondi loomist, mille eesmärk on hüvitada Ecuadori rahvale Yasuni rahvuspargi naftaväljadelt nafta ammutamisest hoidumine;

51.  kordab, et EL peaks aktiivselt ja kindlalt toetama neid arenguriike, kes kasutavad TRIPS-lepingute (Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingute) niinimetatud soodustussätteid, et olla võimelised pakkuma kohalike rahvatervise programmide raames taskukohase hinnaga ravimeid;

52.  palub komisjonil rakendada käesolevas raportis esitatud soovitusi, eriti ELi ja Ladina-Ameerika vahelise kaubanduse tulevikku puudutavaid soovitusi, ELi uues kaubandusstrateegias;

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126.
(2) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155.
(3) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261.
(4) ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 123.
(5) ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182.
(6) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 291.
(7) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.
(8) ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 193.
(9) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 64.
(10) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 77.
(11) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 5.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0089.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0141.
(14) ELT C 285 E, 26.11.2009, lk 126.
(15) ELT L 211, 6.8.2008, lk 1.
(16) „WTO tulevik – institutsioonilistele väljakutsetele vastamine uuel aastatuhandel”, Konsultatiivkogu aruanne peadirektor Supachai Panitchpakdile (WTO, jaanuar 2005).
(17) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni otsuse eelnõu -/CP.15, „Kopenhaageni kokkulepe”, FCCC/CP/2009/L.7.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika