Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2936(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0128/2011

Esitatud tekstid :

B7-0128/2011

Arutelud :

PV 15/02/2011 - 21
CRE 15/02/2011 - 20

Hääletused :

PV 17/02/2011 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0067

Vastuvõetud tekstid
PDF 80kDOC 42k
Neljapäev, 17. veebruar 2011 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Maailmapanga energiastrateegia
P7_TA(2011)0067B7-0128/2011

Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2011. aasta resolutsioon Maailmapanga energiastrateegia kohta arengumaadele

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni ELi poliitikavaldkondade arengusidususe ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni kohta(1) ;

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kohta(2) ;

–  võttes arvesse kliima- ja energiapaketti, mille Euroopa Parlament võttis vastu 17. detsembril 2008. aastal;

–  võttes arvesse oma 1. aprilli 2004. aasta resolutsiooni Maailmapanga poolt tellitud mäetööstuse ülevaate kohta(3) ;

–  võttes arvesse Maailmapanga 2010. aasta ülemaailmset arenguaruannet arengu ja kliimamuutuste kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et juurdepääs tänapäevastele energiateenustele on vaesuse kaotamise ja majandusarengu eeltingimus, ja arvestades, et õigus energiale tähendab seda, et energiateenused on usaldusväärsed, taskukohased, seda eriti vaeste jaoks, ning ühtlaselt jaotunud, nii et linna- ja maapiirkondade vahel poleks erinevust;

B.  arvestades, et praegu ei saa elektrit kasutada umbes 1,5 miljardit inimest, kelle hulgas neli inimest viiest elab Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias, enamasti maapiirkondades, ja arvestades, et ligi 2,4 miljardit inimest kasutab endiselt tavapäraseid biomasskütuseid toidu valmistamiseks ja kütmiseks, mis põhjustab siseruumide saastuse tõttu tõsiseid tervisehäireid ning igal aastal 1,9 miljoni inimese surma, ning samuti põhjustab loodusvarade jätkusuutmatu kasutuse tõttu keskkonnakahju(4) ;

C.  arvestades, et tavapärased Maailmapanga rahastatavad maapiirkondade elektriga varustamise programmid on maapiirkondade vaesteni jõudmisel tervikuna läbi kukkunud, ning arvestades, et võrguväliste süsteemide säästvad tehnoloogiad võivad tänu oma detsentraliseeritud olemusele olla maapiirkondade elektriga varustamiseks eriti sobilikud;

D.  arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri väljaandes „World Energy Outlook 2008” esitatud viitestsenaariumis kasvab aastaks 2030 primaarenergianõudlus maailmas 45% ning OECD-väliste riikide nõudlus moodustab sellest suurenemisest kiire majandusarengu tõttu 87%; arvestades, et sama stsenaariumi kohaselt annab see kiire energianõudluse kasv OECD-välistes riikides eeldatavasti 97% CO2 lisaheitest;

E.  arvestades, et Maailmapank valmistab praegu ette uut energiastrateegiat, mis peaks eeldatavasti valmima 2011. aasta keskel, milles püütakse saavutada paljude sidusrühmade osalust ning mille olulisim osa on tõhusa, taskukohase ja puhta energiaga varustamise idee, et vähendada vaesust ja suurendada majanduskasvu;

F.  arvestades, et 2008. aastal kohustus Maailmapank tegema aastaks 2011 pooled energia valdkonna investeeringud vähese CO2 -heitega energiasse(5) ;

G.  arvestades, et erasektori rahastamine rahvusvaheliste arengupankade poolt on alates 1990. aastast kümme korda suurenenud; arvestades, et see kasv on eriti suur olnud Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC), Maailmapanga erasektori edendamise allasutuses, kelle laenude ja investeeringute kogumaht ajavahemikul 2003–2008 enam kui kahekordistus,

1.  tunneb heameelt energiastrateegia üle ning tuletab meelde, et selles tuleks konkreetselt käsitleda viise, kuidas energiateenustele juurdepääs võib aidata inimesi vaesusest välja ja ühtlasi hõlbustada üleminekut keskkonnasäästliku energia tootmisele; nõuab tungivalt, et Maailmapank tegutseks erasektori arendamisel viisil, mis tooks kasu vaestele ja aitaks ühtlasi võidelda kliimamuutusega; rõhutab, et energiavalikute põhjaliku kulutasuvuse analüüsis tuleb arvesse võtta keskkonna- ja sotsiaalseid tegureid nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil;

2.  märgib, et fossiilkütustega seotud laenude andmine moodustab Maailmapanga üldises energiaportfellis endiselt valdava osa, kuigi taastuvenergia ja energiatõhususe algatustega seotud laenude osakaal on viimasel ajal suurenenud; juhib tähelepanu asjaolule, et fossiilkütustega seotud investeeringuid tehakse ka finantsvahendajate kaudu, mis ei kajastu Maailmapanga energiasektori aastaandmetes; märgib ühtlasi murelikult, et Maailmapank teeb jätkuvalt märkimisväärseid investeeringuid söeküttel töötavatesse elektrijaamadesse, jättes arengumaad aastakümneteks kivisöeenergia lõksu;

3.  tunneb heameelt Maailmapanga strateegilise eesmärgi üle lõpetada järk-järgult fossiilkütuste projektide tarbeks laenuandmine aastaks 2015, mis on kooskõlas G-20 juhtide poolt Pittsburghis 2009. aasta septembris võetud kohustusega, mida korrati Torontos 2010. aasta juunis;

4.  julgustab Maailmapanka seadma väikesemahulise kohaliku tasandi juurdepääsu energiateenustele tähtsusjärjekorras ettepoole, eriti vähim arenenud Aafrika ja Aasia riikides;

5.  väljendab muret asjaolu pärast, et Maailmapank käsitleb suurtest hüdroelektrijaamadest ja biokütustest saadavat energiat puhta energiana; toob eriti esile ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hoiatuse, et biokütuse kasutamine seab ohtu toiduga varustamise;

6.  kutsub Maailmapanka üles juhtima uuenduslike normide ja standardite väljatöötamist ja rakendamist, et kaitsta kogukondade õigusi ning tagada nende juurdepääs energiateenustele ja kasusaamine energiasektori arengust seoses energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega;

7.  märgib murelikult, et järelevalve finantsvahendajate kaudu teostatava mitmepoolse rahastamise üle on enamjaolt puudulik; toonitab vajadust kindlaks määrata selged nõuded, millele mitmepoolset rahastamist teostavad finantsvahendajad peavad vastama; on seisukohal, et eespool nimetatud nõuded peavad hõlmama selged arengueesmärke (mitte lihtsalt finantstegevuse edukus) ning samuti rahvusvahelistes protokollides ja lepingutes sisalduvaid tugevaid sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid tagatisi;

8.  toonitab, kui oluline on arvesse võtta kliimamuutusega seotud kulusid; nõuab olelusringi maksumusest lähtuva lähenemisviisi kasutamist arvestusprotsessis, et kättesaadavaid energiaalternatiive tõhusalt hinnata;

9.  rõhutab ühtlasi, et energialiikide varu on vaja mitmekesistada, võttes arvesse probleeme, mis tekivad, kui ollakse liiga suures sõltuvuses ühest energiaallikast, näiteks elektrienergia tootmiseks imporditavast fossiilkütusest või hüdroelektrist, mille puhul pikaajaline põud tähendab tühje veehoidlaid ja seega märkimisväärselt vähenenud tootmisvõimsust; nõuab tungivalt, et Maailmapank suurendaks investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, kuid hoiduks investeerimast suurtesse hüdroenergiaprojektidesse, mille negatiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju, mille muu hulgas põhjustavad mahutitest eralduvate kasvuhoonegaaside heitkogused, tuleb enne rahastamist nõuetekohaselt hinnata; rõhutab, et väikesed hüdroelektrijaamad on säästvamad ja majanduslikult elujõulisemad kui suured;

10.  peab kahetsusväärseks, et Maailmapank edendab pigem suuremahulist ja ekspordile suunatud energiamudelit, selle asemel et toetada väikesemahulisi detsentraliseeritud energiaprojekte, mis on maapiirkondade elanikkonna põhivajaduste rahuldamiseks tihti palju sobivamad ja tõhusamad; nõuab tungivalt, et Maailmapank toetaks alternatiivseid väikesemahulisi detsentraliseeritud energiaprojekte, arvestades kohalike kogukondade vajadustega ja eri riikide majanduslike oludega, ning seaks konkreetsed eesmärgid ja annaks seiresuunised, et tagada vaeste kasusaamine energiaga seotud laenudest;

11.  on arvamusel, et parim viis võimalikke kompromisse lahendada on uurida tarnekindlust, tervise- ja keskkonnamõju ning majanduslikku mõju kohalikele kogukondadele ning vajaliku tehnoloogia väljatöötamist ja siiret riiklikul ning kohalikul tasandil, et tagada juurdepääs säästvatele tehnoloogiale ja taastuvatele energiaallikatele;

12.  rõhutab, et tuleb välja töötada aruandlus- ja avalikustamiseeskirjad, mis tagaksid võimalikult suure läbipaistvuse; nõuab, et enne rahastamise heakskiitmist määratleks Maailmapank selgelt arenguga seotud konkreetse kasu ja avalikustaks selle; väljendab muret seoses tõsiasjaga, et Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) toimimisnormide raamistikus ei tunnustata ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis sätestatud vabatahtliku, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet;

13.  julgustab Maailmapanka keskenduma strateegias säästva tehnoloogia projektide kaubanduslikuks ja konkurentsivõimeliseks muutmisele, kasutades selleks uuenduslikku rahastamist ja institutsioonilisi arenguprogramme, et edendada energiatõhususe ja taastuvenergia kombinatsiooni elujõulise ja atraktiivse võimalusena;

14.  juhib tähelepanu sellele, et vaestes riikides on keskkonnasäästliku tehnoloogia areng seotud tehnosiirdega, mis tähendab, et tuleb kindlaks teha peamised tõkked, mis takistavad kliimamuutusega võitlemiseks ette nähtud rohelise tehnoloogia levitamist arengumaades, ja kaaluda uusi paindlikke võimalusi intellektuaalomandi õiguste valdkonnas;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Maailmapangale, nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0174.
(2) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 35.
(3) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 819.
(4) UNDP & WHO (2008): The Energy Access Situation in Developing Countries, New York.
(5) World Bank Group (2008): Strategic Framework on Development and Climate Change.

Viimane päevakajastamine: 4. juuni 2012Õigusalane teave