Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, eriti neid, mis käsitlevad inimõigusi ja vähemuste õigusi, ning eelkõige 26. novembri 2009. aasta(1) ja 25. novembri 2010. aasta(2) resolutsiooni;

–  võttes arvesse 6. oktoobril 2010. aastal Brüsselis toimunud 13. ELi-Hiina tippkohtumist, mille vältel toimus esimene ELi-Hiina kõrgetasemeline kultuurifoorum, mille eesmärk on tugevdada ELi-Hiina kultuuridialoogi ja -koostööd;

–  võttes arvesse 18. detsembri 1992. aasta ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 47/135 vastu võetud rahvus- või etniliste, usuliste või keeleliste vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi käsitlevat deklaratsiooni, milles on sätestatud, et riigid kaitsevad oma territooriumil asuvate vähemuste olemasolu ning rahvuslikku või etnilist, kultuurilist, usulist ja keelelist identiteeti;

–  võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artikleid 4, 22 ja 119, milles nähakse vastavalt ette valitsusepoolne abi rahvusvähemustega asustatud piirkondade kultuuriliseks arenguks, riigi kaitse väärtuslikele kultuurimonumentidele ja -mälestistele ning rahvuste kultuuripärandi kaitse;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.  arvestades, et 2009. aastal algatas Hiina valitsus 500 miljoni dollarilise eelarvega Kashgari ohtlike majade reformi ehk linna ümberehitusprogrammi, mille raames on 2009. aastast saadik järk-järgult hävitatud iidse Siiditee linna Kashgarit, sest kavas on traditsioonilisest vanalinnast 85% lammutada, asendada see nüüdisaegsete korterelamutega ja muuta allesjäänud vanad linnaosad olemuselt segunenud hiina-uiguuri turismiobjektideks;

B.  arvestades, et Peking jätkab Kashgari linna kõrvalejätmist ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) maailma kultuuripärandi nimistusse kandmise taotlustest, nagu kavandatud riikidevaheline taotlus, mille eesmärk on saavutada Kesk-Aasia Siiditee mitmete kultuurimälestiste kaitse;

C.  arvestades, et Kashgari linn on unikaalse arhitektuuripärandi tõttu rahvusvahelise tähtsusega vaatamisväärsus ning ajalooliselt ja geograafiliselt oluline iidne kaubanduskeskus ja turismikoht;

D.  arvestades, et Kashgari linnal on piirkonna uiguuri ja hui elanikkonna kultuurilise identiteedi jaoks ning ka Hiina kultuurilise mitmekesisuse seisukohast suur sümboolne väärtus;

E.  arvestades, et ümberehitusprogrammi ametliku õigustusena esitatud maavärinakindlaks muutmine ei eelda traditsiooniliste hoonete täielikku lammutamist, kuna alternatiiviks oleks kultuuritausta arvestav renoveerimine;

F.  arvestades, et Peking on käivitanud hävitusliku elamute moderniseerimise ka mujal Hiinas, lähtudes mitmesugustest kohalikest „arengukavadest”, mille käigus lammutatakse ajaloolised ehitised ja asustatakse elanikud sunniviisiliselt ümber, hoolimata hindamatu ajaloo- ja kultuuripärandi kadumisest ja seadmata esikohale kultuurimälestiste või peamiste arhitektuuritaieste säilitamist kaitsealadel või muuseumides, et pärandada tulevastele põlvkondadele ja maailmale edasi Hiina aastatuhandete pikkust ajaloolist ja kultuurilist arengut illustreerivad objektid;

G.  arvestades, et Peking rakendab Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas pidevalt repressiivset etnokultuuripoliitikat, mille üheks süngeks haripunktiks oli uiguuri meeleavaldajate vägivaldne mahasurumine 2009. aasta Ürümqi rahutuste ajal;

H.  arvestades, et uiguuri ja hui elanikkond kannatab jätkuvalt inimõiguste rikkumise all, ning arvestades, et paljudele ei võimaldata asjakohast poliitilist esindatust ja kultuurilist enesemääratlust;

1.  kutsub Hiina valitsust üles viivitamata lõpetama kultuuriväärtuste hävitamine, mis ohustab Kashgari arhitektuuripärandi säilimist, ning teostama ulatuslikku eksperthinnangut kultuuritausta arvestava renoveerimise meetodite osas;

2.  kutsub Hiina valitsust üles lõpetama igasugune sunniviisiline ümberasustamine ja Kashgari uiguuri elanikkonna sotsiaalne tõrjumine, mida elupiirkondade hävitamine tekitab, ning hüvitama asjakohaselt kõigile varasematele ohvritele nende kahjud;

3.  kutsub Hiina ametivõime üles tegema kõik, et edendada hanide ja uiguuride vahel sisulist dialoogi, samuti kohaldama Xinjiangis kaasavamat ja kõikehõlmavamat majanduspoliitikat eesmärgiga tugevdada kohalikku osalust ja kaitsta uiguuride kultuurilist identiteeti;

4.  nõuab tungivalt, et Hiina valitsus täidaks oma põhiseaduslikke kohustusi ja toetaks asjakohaselt Kashgari ja Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna kultuuritraditsioone, mida mõjutab tugevalt uiguuri identiteet;

5.  kutsub Hiina valitsust üles võtma rohkem meetmeid, et ohjeldada ebaseaduslikku kaubandust ja salakaubavedu, mis aitavad kaasa Hiina tsivilisatsiooni pärandi kadumisele;

6.  kutsub Hiina kultuuriministrit üles vaatama läbi kultuurimälestiste kaitset käsitlevaid kehtivaid eeskirju ja seadust, et kohandada neid vähemusrahvuse praegust muutuvat elustiili arvesse võttes, mis mõnikord oma kultuurivarasid neid teadvustamata sobimatult kasutab või keeldub oma kultuuripärandi kaitsmisest; märgib, et kõnealuses küsimuses tuleks korraldada riiklik teadlikkuse tõstmise kampaania;

7.  nõuab tungivalt, et Hiina valitsus kaaluks võimalust lisada Kashgari linn Kasahstani, Kirgiisia, Tadžikistani ja Usbekistani ühisesse taotlusesse kanda Siiditee kultuurimälestised UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse;

8.  kutsub Hiina valitsust üles lõpetama igasugune diskrimineeriv ja repressiivne poliitika uiguuri ja hui elanikkonna suhtes, ning austama nende põhiõigust kultuurilisele väljendusvabadusele, võttes eelkõige arvesse endise ajalooõpetaja Tursunjan Hezimi juhtumit, kellele salastatud kohtumõistmisel määrati seitsmeaastane vanglakaristus, ja teisi aktiviste, kellele viimaste kuude jooksul on vanglakaristus määratud;

9.  kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames lisameetmeid, et kaitsta Hiina etniliste, usuliste või keeleliste vähemuste inim- ja kultuurilisi õigusi;

10.  kutsub ELi esindajaid ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles laiendama ja intensiivistama Hiina Rahvavabariigiga läbirääkimisi inimõiguste ja vähemuste õiguste üle, ning muutma inimõiguste alast arutelu tõhusamaks ja tulemuspõhisemaks;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, UNESCOle, Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressile (ja selle alalisele komiteele) ning Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna partei piirkondlikule alalisele komiteele.

(1) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0449.