Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2656(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0259/2011

Arutelud :

PV 06/04/2011 - 17

Hääletused :

PV 07/04/2011 - 6.7

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0152

Vastuvõetud tekstid
PDF 86kDOC 44k
Neljapäev, 7. aprill 2011 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Olukord Côte d'Ivoire'is
P7_TA(2011)0152B7-0256, 0258, 0259, 0260 ja 0262/2011

Euroopa Parlamendi 7. aprilli 2011. aasta resolutsioon olukorra kohta Côte d'Ivoire'is

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Côte d'Ivoire'i kohta, eriti 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni(1) ;

–  võttes arvesse 3. novembri 2000. aasta Bamako deklaratsiooni demokraatia, inimõiguste ja vabaduste kohta prantsuskeelsetes riikides;

–  võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Côte d'Ivoire'i kohta, eelkõige resolutsioone 1946 ja 1951 (2010) ning resolutsioone 1967, 1968 ja 1975 (2011);

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Catherine Ashtoni avaldusi Côte d'Ivoire'i olukorra kohta, eelkõige 3., 10., 12. ja 19. märtsi ning 1. aprilli 2011. aasta avaldusi;

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 31. jaanuaril 2011. aastal toimunud 3065. istungil vastu võetud järeldusi Côte d'Ivoire'i kohta;

–  võttes arvesse nõukogu otsust 2011/18/ÜVJP ja nõukogu 14. jaanuari 2011. aasta määrust (EL) nr 25/2011, millega lisati isikuid ja üksusi, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid ning kelle varad külmutatakse seoses olukorraga Côte d'Ivoire'is;

–  võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 10. märtsil 2011. aastal Addis Abebas vastu võetud otsust;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 3. ja 11. märtsi 2011. aasta avaldusi Côte d'Ivoire'i kohta;

–  võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide 18. märtsi 2011. aasta ühisavaldust, milles nad mõistsid hukka vägivalla ja inimõiguste rikkumise Côte d'Ivoire'is;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki 18. märtsi 2011. aasta avaldust, milles ta nõudis, et Côte d'Ivoire'is lõpetataks igasugune vägivalla kasutamine tsiviilelanike vastu;

–  võttes arvesse Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) riigipeade ja valitsusjuhtide poolt 25. märtsil 2011. aastal Abujas vastu võetud resolutsiooni Côte d'Ivoire'i olukorra kohta;

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu 25. märtsi 2011. aasta resolutsiooni, millega loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon Côte d'Ivoire'is alates presidendivalimistest toimunud inimõiguste rikkumise juhtumite uurimiseks;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et viimase nelja kuuga on Côte d'Ivoire langenud sügavasse poliitilisse kriisi, mis on tingitud sellest, et ametisolev president Laurent Gbagbo on keeldunud andmast võimu üle seaduslikult valitud presidendile Alassane Ouattarale, hoolimata asjaolust, et viimane võitis 2010. aasta novembris toimunud presidendivalimised ning pärast tulemuste kinnitamist ÜRO poolt tunnustab teda presidendina rahvusvaheline üldsus;

B.  arvestades, et kõik diplomaatilised jõupingutused, sh Aafrika Liidu, ECOWASi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi püüded saavutada valimistejärgsele poliitilisele ummikseisule rahumeelne lahendus, on jäänud edutuks;

C.  arvestades, et alates veebruari keskpaigast on kokkupõrked ägenenud nii pealinnas kui ka riigi lääneosas ning murettekitavate teadete kohaselt kasutavad Laurent Gbagbole lojaalsed jõud üha enam raskerelvastust tsiviilelanike vastu;

D.  arvestades, et viimastel päevadel on president Ouattara vabariiklikud jõud alustanud ulatuslikku rünnakut, mille eesmärk on kehtestada tema võim; nad on saanud oma kontrolli alla mitu olulist piirkonda, muu hulgas poliitilise pealinna Yamoussoukro ja kakaoekspordi olulise sadama San Pedro; arvestades, et Ouattara-meelsed jõud on nüüd sisenenud Abidjani, mis tõi kaasa ägeda võitluse endisele presidendile lojaalseks jäänud relvajõududega;

E.  arvestades, et ÜRO allikate andmeil on Côte d'Ivoire'is alates 2010. aasta detsembrist hukkunud sadu inimesi; arvestades, et hukkunute tegelik arv on tõenäoliselt palju suurem, sest riigi siseosas toimuv vägivald ei kajastu alati ajakirjanduses;

F.  arvestades, et ÜRO rahuvalvajate ja institutsioonide vastu tahtlikult toime pandud rünnakud liigituvad sõjakuritegudeks; arvestades, et Gbagbo-meelsed julgeolekujõud on ÜRO operatsiooni Côte d'Ivoire'is (UNOCI) pidevalt ähvardanud ja rünnanud ning endine president õhutab oma retoorikaga vägivalda ÜRO jõudude ja Côte d'Ivoire'is viibivate välismaalaste vastu; arvestades, et mitu ÜRO rahuvalvajat on raskelt vigastada saanud või isegi tapetud;

G.  arvestades, et Côte d'Ivoire'is on toime pandud hirmutegusid, sh seksuaalse vägivalla juhtumid, sunniviisilised kadumised ja kohtuvälised hukkamised ning ülemäärase ja valimatu jõu kasutamine tsiviilelanike vastu, mida võib pidada inimsusevastasteks kuritegudeks;

H.  arvestades, et Côte d'Ivoire aktsepteeris 18. aprillil 2003. aastal Côte d'Ivoire'i valitsuse poolt Rooma statuudi artikli 12 lõike 3 kohaselt esitatud deklaratsioonis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevust Côte d'Ivoire'i territooriumil alates 19. septembrist 2002 toimunud kuritegude osas; arvestades, et Côte d'Ivoire on endiselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuri eeluurimise all;

I.  arvestades, et õigusriigi põhimõtete järgimine halveneb Côte d'Ivoire'is jätkuvalt ning üha enam piiratakse sõna- ja väljendusvabadust ning meediat;

J.  arvestades, et Côte d'Ivoire'i majandus on viimase nelja kuuga sattunud väga raskesse olukorda, sest Laurent Gbagbo on ebaseaduslikult riigistanud pangandus- ja kakaosektori ettevõtteid ning meelevaldselt võõrandanud raha ja eraomandit; arvestades, et IMF hoiatas hiljuti Côte d'Ivoire'is valitseva olukorra raskete majanduslike tagajärgede eest kogu Lääne-Aafrika piirkonnale;

K.  arvestades, et riigis valitseva hirmuõhkkonna tõttu on hinnanguliselt miljon inimest riigisiseselt või naaberriikidesse (Libeeriasse, Ghanasse, Togosse, Malisse ja Guineasse) ümber asunud;

L.  arvestades, et 17. märtsil 2011 suurendas Euroopa Komisjon ELi humanitaarabi Côte d'Ivoire'ile viiekordseks;

M.  arvestades, et ühehäälselt vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1975 (2011) nõutakse tungivalt, et Gbagbo astuks viivitamata tagasi, nõutakse tsiviilelanike vastu suunatud vägivalla kohest lõpetamist ning kehtestatakse rahalised sanktsioonid ja reisikeeld Gbagbo, tema naise ja kolme kaasosalise suhtes,

1.  mõistab hukka endise presidendi Gbagbo ja tema toetajate katsed Côte d'Ivoire'i inimeste tahet vägivaldselt alla suruda; kordab Gbagbole esitatud üleskutset astuda tagasi ja loovutada võim Alassane Ouattarale; väljendab sellega seoses heameelt resolutsiooni 1975 (2011) vastuvõtmise üle, milles ÜRO Julgeolekunõukogu tegi oma kõige jõulisema avalduse Côte d'Ivoire'i valimistejärgse kriisi algusest saadik ja nõudis, et Gbagbo kohe tagasi astuks;

2.  väljendab kahetsust selle üle, et ei ole suudetud saavutada ühtki diplomaatilist lahendust (sealhulgas ka mitte Aafrika Liidu soovitatud lahendusi) ning selle üle, et valimistejärgset kriisi on iseloomustanud vägivald ja relvastatud kokkupõrked;

3.   pooldab Lääne-Aafrika naiste üleskutset lahendada Côte d'Ivoire'i poliitiline konflikt rahumeelselt ja tuua riigi tavakodanike vastu vägivalda tarvitanud isikud kohtu ette; taunib asjaolu, et naiste organisatsioonid ning usu- ja kogukonnajuhid on teinud liiga vähe pingutusi surve tekitamiseks seestpoolt ja lepituse edendamiseks, et leida riigi poliitilisele ummikseisule rahumeelne lahendus;

4.  tuletab meelde, et demokraatliku õiguspärasuse ainsaks allikaks on üldised valimised, ning et Alassane Ouattara valimine peegeldab Côte d'Ivoire'i elanike suveräänset tahet; nõuab tungivalt, et kõik Côte d'Ivoire'i institutsioonid, sh Côte d'Ivoire'i kaitse- ja julgeolekujõud (FDSCI) alluksid viivitamata demokraatlikult valitud presidendi Ouattara ja tema valitsuse võimule;

5.  mõistab väga karmilt hukka vägivalla eskaleerumise Côte d'Ivoire'is, eelkõige raskerelvastuse kasutamise tsiviilelanike vastu, ning sellest tuleneva märkimisväärse inimohvrite arvu; väljendab sügavat kaastunnet kõigile õigusetuse ja vägivalla süütutele ohvritele Côte d'Ivoire'is ja nende perekondadele; rõhutab, et vägivalda tsiviilelanike, sh naiste, laste ja rahvusvaheliselt ümberasunud isikute vastu, ei saa aktsepteerida ja see peab kohe lõppema;

6.  mõistab teravalt hukka tsiviilelanike suhtes väidetavalt toime pandud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, sh kohtuvälised hukkamised ja seksuaalse vägivalla juhtumid; märgib, et ÜRO Julgeolekunõukogu hinnangul võivad need aktid kujutada endast inimsusevastaseid kuritegusid; on kindlalt vastu meedia kasutamisele vaenu õhutamiseks; nõuab, et kaotataks kõik sõnavabadusõiguse kasutamisele seatud piirangud; mõistab hukka nelja inimese, sh kahe ELi kodaniku röövimise Gbagbo-meelsete jõudude kontrolli all olnud piirkonnas asuvast Abidjani hotellist, ning nõuab nende kohest vabastamist;

7.  rõhutab, et mingit karistamatust ei saa olla ning tuleb teha kõik jõupingutused, et tuvastada ja võtta vastutusele, sh rahvusvahelisel tasandil, kõik tsiviilelanike vastu kuritegusid toime pannud isikud; väljendab sellega seoses heameelt ÜRO inimõiguste nõukogu uurimiskomisjoni loomise üle; märgib, et ÜRO inimõiguste nõukogu on osutanud, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib otsustada, kas ta hakkab Côte d'Ivoire'i olukorda käsitlevat asja menetlema; palub, et kõik Côte d'Ivoire'i sündmustes osalejad teeksid nimetatud organitega koostööd, et õiglus oleks võimalik jalule seada; kutsub ELi üles nimetatud uurimisi igakülgselt toetama;

8.  mõistab kindlalt hukka UNOCI ja ELi vastu suunatud hirmutamise ja tõkestava tegevuse;

9.  väljendab heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu, Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu nõukogu täiendavate sanktsioonide üle, mis hõlmavad viisakeeldu ja varade külmutamist, kõikide isikute ja asutuste suhtes, kes seisavad vastu seadusliku presidendi võimule, ning Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi otsuse üle keelduda tegemast koostööd ebaseadusliku valitsusega; rõhutab, et sanktsioonid jäävad kehtima seni, kuni seaduslik valitsus tagasi võimule tuleb;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1975 (2011) tuletatakse meelde UNOCI mandaati ning märgitakse, et ÜRO Julgeolekunõukogu toetab täielikult UNOCI õigust kasutada kõiki vajaminevaid vahendeid, et täita oma ülesannet kaitsta tsiviilelanikke ning muu hulgas hoida ära raskerelvastuse edasine kasutamine; nõuab sellega seoses UNOCI võimekuse kiiret ja märkimisväärset tõstmist, et tagada Côte d'Ivoire'is tsiviilelanike tõhus kaitsmine;

11.  märgib, et kooskõlas talle antud volitustega on UNOCI ÜRO peasekretäri taotlusel Abidjanis juba meetmeid võtnud, et peatada raskerelvastuse kasutamine ja kaitsta tsiviilelanikke ja ÜRO töötajaid; UNOCIt abistab Prantsuse relvajõudude operatsioon Licorne;

12.  tunnustab ja toetab kõiki Aafrika Liidu ja ECOWASi egiidi all toimuvaid vahenduspüüdeid, et vältida vastasseisu, ning kordab kõigile Côte d'Ivoire'i poliitilistele jõududele esitatud üleskutset näidata üles pühendumust rahumeelsel poliitilisel üleminekul demokraatiale ning hoiduda seeläbi edasisest verevalamisest; avaldab toetust Aafrika Liidu kavale kriisi üldiseks rahumeelseks lahendamiseks ning rõhutab, et kõik Aafrika riigid peavad näitama üles ühtsust ja käituma kooskõlastatult, et Côte d'Ivoire'is saaks rahu taastada;

13.  kutsub president Ouattara'd üles töötama rahu ja rahvusliku leppimise nimel, kuid tuletab meelde, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude puhul puuduvad aegumistähtajad;

14.  on sügavalt mures halveneva humanitaarolukorra pärast Côte d'Ivoire'is ja naaberriikides, eelkõige Libeerias; palub kõigil Côte d'Ivoire'i sündmustes osalejatel tagada koha peal viibivatele humanitaarorganisatsioonidele turvaline ja takistamatu juurdepääs riigi kõigile piirkondadele; tunneb heameelt selle üle, et volinik Georgieva sõnul on EL võtnud kohustuse aidata lahendada humanitaarkriis;

15.  rõhutab, et vaja on kiireid rahvusvahelisi poliitilisi meetmeid, et lahendada humanitaarolukord Côte d'Ivoire'is ja ennetada uut rändekriisi piirkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma jõupingutusi teiste rahvusvahelise abi andjatega; kutsub rahvusvahelist üldsust üles pidama kinni humanitaarabi andmise lubadustest, et reageerida Côte d'Ivoire'i ja tema naaberriikide elanikkonna kiireloomulistele vajadustele;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO Julgeolekunõukogule ja ÜRO peasekretärile, ÜRO operatsioonile Côte d'Ivoire'is (UNOCI), Aafrika Liidu institutsioonidele, ECOWASile, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele, ELi liikmesriikide valitsustele ning Côte d'Ivoire'i ametisseastuvale presidendile Alassane Ouattarale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0492.

Viimane päevakajastamine: 20. august 2012Õigusalane teave