Vastuvõetud tekstid - Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamine *

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2010/0276(CNS)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A7-0179/2011
Esitatud tekstid : A7-0179/2011		Arutelud : PV 22/06/2011 - 16 PV 22/06/2011 - 18 CRE 22/06/2011 - 16 CRE 22/06/2011 - 18		Hääletused : PV 23/06/2011 - 12.14 Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta PV 28/09/2011 - 4.12 Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P7_TA(2011)0288 P7_TA(2011)0425

Vastuvõetud tekstid

342k

84k

Neljapäev, 23. juuni 2011 - Brüssel

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamine *

P7_TA(2011)0288

A7-0179/2011

		Tekst
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi 23. juunil 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (KOM(2010)0522 – C7-0396/2010 – 2010/0276(CNS))(1)

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)

komisjoni ettepanekule

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

[ME 2]

-------------------------------------------------------

(1)	Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0179/2011).
(2)	* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõike 14 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta(1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatule peaks liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ELis tähendama seda, et järgitakse stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtteid.

(2) Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,(3) nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta(5). Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti 2005. aastal vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 ja (EÜ) nr 1056/2005. Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta.

(3) Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus, mis tagab hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus.

(4) Ühist majandusliku juhtimise raamistikku on vaja tõhustada, sealhulgas täiustada järelevalvet eelarve üle, arvestades ELi liikmesriikide majanduselu suurt integreeritust, seda eelkõige euroalal.

(4a) Dünaamilise ühtse turu saavutamist ja säilitamist tuleks käsitada nõuetekohaselt ja tõrgeteta toimiva majandus- ja rahaliidu ühe osana.

(4b) Parandatud majanduse juhtimise raamistiku aluseks peaks olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu siseturu arengule ja tugevdamisele ning rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhus raamistik (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimiv raamistik, liikmesriikide eelarveraamistike miinimumnõuded, tõhusam finantsturgude reguleerimine ja järelevalve (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatav makrotasandi usaldatavusjärelevalve).

(4c) Dünaamilise ühtse turu saavutamist ja säilitamist tuleks käsitada nõuetekohaselt ja tõrgeteta toimiva majandus- ja rahaliidu ühe osana.

(4d) Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ja toetama ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat. Eri tegevusvaldkondade vaheliste seostega ei tohiks kaasneda erandite tegemine stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest.

(4e) Majanduse juhtimise tõhustamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Euroopa Parlament võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile, kellele on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohane nõukogu soovitus, aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade või aluslepingu artikli 126 lõike 11 kohane otsus, võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

(4f) Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist on vaja parandada ning selle aluseks tuleks võtta suurem vastutus liikmesriikide ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning liikmesriikide majanduspoliitika tugevam järelevalveraamistik liidu tasandil.

(4g) Komisjonil peaks olema suurem roll tõhustatud järelevalves. See hõlmab eri liikmesriikide konkreetseid hindamisi, järelevalvet, sealhulgas kontrollkäike, soovitusi.

(4h) Komisjon ja nõukogu peaksid käesoleva määruse nõuetekohasel rakendamisel arvestama kõiki asjakohaseid tegureid ning asjaomaste liikmesriikide majanduslikku ja eelarve olukorda.

(5) Eelarvedistsipliini eeskirjad tuleks muuta rangemaks ning suuremat tähtsust tuleks omistada võla suurusele ja selle arengule ning üldisele jätkusuutlikkusele. Samuti tuleks tugevdada mehhanisme nende eeskirjade järgimise ja jõustamise tagamiseks.

(5a) Komisjonil peaks eri liikmesriikide eripära arvestavate hindamiste, järelevalve, kontrollkäikude, soovituste ja hoiatuste osas olema tõhustatud järelevalves suurem roll.

(6) Selleks et rakendada praegu kehtivat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust puudujäägi- ja võlakriteeriumi alusel, on vaja konjunktuuritsükliga arvestavat võrdlusalust, millest lähtuvalt hinnata, kas valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb piisavalt ja kas kontrollväärtus saavutatakse rahuldava tempoga. Tuleks kehtestada üleminekuaeg, et võimaldada liikmesriikidel, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kohandada oma poliitikat vastavalt võla vähendamise kohta kehtestatud võrdlusalusele. Üleminekuaeg peaks kehtima ka neile liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamiskava.

(7) Mittevastavus võla vähendamise kohta kehtestatud võrdlusalusele ei tohiks olla piisav alus ülemäärase eelarvepuudujäägi kindlaksmääramiseks, vaid arvesse tuleks võtta kõiki ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid. Eelkõige võib hinnang sellele, milline on tsükli ning võlakoormuse ja eelarveseisundi suhte mõju võla arengule, olla piisav, et välistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kindlaksmääramine võlakriteeriumite alusel.

(8) Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse aga puudujäägikriteeriumist, tuleb kõiki aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid arvesse võtta juhul, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust.

(8a) Kui asjakohaste tegurite seas võetakse arvesse terviklikke pensionireforme, tuleks eelkõige kaaluda, kas need parandavad kogu pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, ohustamata sealjuures keskpika perioodi eelarveseisundit.

(9) Aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes tuleks asjakohaselt vaagida riigi eelarveraamistiku kvaliteeti, kuna selle osatähtsus eelarve konsolideerimise ja riigi jätkusuutliku rahanduse toetamisel on äärmiselt suur. Vaagimine peaks hõlmama miinimumkriteeriume, mis on sätestatud nõukogu direktiivis [liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta], ning ühtlasi muid soovitatavaid eelarvedistsipliini alaseid nõudeid, milles on kokku lepitud.

(10) Selleks et toetada järelevalvet ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist käsitlevate nõukogu soovituste ja teatiste järgimise üle, on vaja kõnealustes soovitustes ja teatistes kindlaks määrata iga-aastased eelarve-eesmärgid, mille puhul võetakse arvesse eelarveseisundi parandamiseks vajalikku tsüklilist kohandamist, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Selles kontekstis tuleks iga-aastast võrdlusalust 0,5 % SKPst tõlgendada kui aastast keskmist alust.

(11) Meetmete tõhususe hindamisel on abiks see, kui aluseks võetakse valitsemissektori kulude üldiste eesmärkide järgimine ja kavandatud konkreetsete tulumeetmete rakendamine.

(12) Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise vajaduse hindamisel tuleks eriti arvestada tõsiseid majandussurutisi euroalal ja kogu ELis, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(13) Asjakohane on tõhustada aluslepingu artikli 126 lõikes 11 kavandatud rahaliste sanktsioonide kohaldamist nii, et need ka tegelikult stimuleeriksid järgima artikli 126 lõike 9 aluses esitatud teatistes sätestatut.

(14) Selle tagamiseks, et osalevad liikmesriigid järgiksid ELi eelarvejärelevalve raamistikku, tuleks aluslepingu artikli 136 alusel reguleerida eeskirjadega sanktsioonid, millega tagatakse stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade õiglane, õigeaegne ja tõhus täitmine.

(14a) Kogutud trahvisummad tuleks eraldada nende liikmesriikide loodud stabiilsusmehhanismidele finantsabi andmiseks, kelle valuutaks on euro, et tagada stabiilsus kogu euroalal.

(15) Määruses (EÜ) nr 1467/97 sisalduvates viidetes tuleks arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu uut artiklite numeratsiooni ning asjaolu, et nõukogu määrus (EÜ) nr 3605/93 asendati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta(6).

(16) Määrust (EÜ) nr 1467/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1467/97 muudetakse järgmiselt:

1. artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise ja selgitamise kord. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja sellise puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist, ning selle menetluse käigus kontrollitakse valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kriteeriumi alusel eelarvedistsipliini järgimist.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on „osalevad liikmesriigid” need liikmesriigid, kelle valuuta on euro.

2. artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
Kui valitsemissektori eelarve puudujääk ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda olukorda kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 2 punkti a teise alapunktiga erandlikuna, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantspositsioonile, või kui selle põhjustab tõsine majandussurutis."

lisatakse järgmine lõige ▌:"
1a. Kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, käsitatakse seda kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 2 punktiga b kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevana, kui eelneva kolme aasta jooksul on erinevus kontrollväärtusega vähenenud võrdlusalusena keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra viimase kolme aasta jooksul, võttes aluseks muutused viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on andmed olemas. Võlakriteeriumi nõue loetakse ühtlasi täidetuks juhul, kui komisjoni antud eelarveprognoosist ilmneb, et nõutud erinevuse vähenemine esineb kolme aasta jooksul, kaasa arvatud need kaks aastat, mis järgnevad viimasele aastale, mille kohta on andmed olemas. Liikmesriigi puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust [sisestada käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäev], loetakse kolme aasta jooksul alates ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisest võlakriteeriumi kohane nõue täidetuks, kui see liikmesriik teeb piisavaid edusamme nõuetele vastavuse saavutamiseks vastavalt nõukogu vastuvõetud arvamustele selle liikmesriigi stabiilsus- või lähenemisprogrammi kohta.
Võla kohandamise võrdlusaluse rakendamisel tuleks arvesse võtta tsükli mõju võla vähendamisele."

lõige 3 asendatakse järgmisega:"
3. Komisjon võtab aluslepingu artikli 126 lõikes 3 sätestatud aruande ettevalmistamisel ▌arvesse kõiki asjakohaseid tegureid sedavõrd, kuivõrd need avaldavad olulist mõju asjaomase liikmesriigi puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimise hindamisele. Komisjoni aruandes tuleb asjakohaselt kajastada:

	–	Arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi majanduspositsiooniga, eelkõige potentsiaalne majanduskasv, sealhulgas tööhõive, kapitali koondumise ja kogutootlikkuse erinev osakaal, tsüklilised arengud ning erasektori säästude netojääk;
	–	Arengutendentse, mis on seotud keskpika perioodi eelarveseisunditega (eelkõige eelarve keskpika perioodi eesmärgi kohandamine, esmase eelarveseisundi tase ning esmaste jooksvate ja kapitalikulude areng, ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete ennetamist ja korrigeerimist käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, ELi üldist majanduskasvustrateegiat käsitlevate poliitikasuundumuste rakendamine, eriti ▌liikmesriikide eelarveraamistiku tulemuslikkus);
	–	Aruandes analüüsitakse ka keskpika perioodi valitsemissektori võlapositsiooni arengut, selle dünaamikat ja jätkusuutlikkust (eelkõige ▌ riskitegureid, sealhulgas võla tähtaegu ja vääringuid, võlakoorma ja eelarveseisundi suhet mõjutavaid muutusi ja nende struktuuri, kogutud reserve ja muid rahalisi varasid; tagatisi, täpsemalt finantssektoriga seotud tagatisi, ja kõiki rahvastiku vananemisega seotud ▌kaudseid kohustusi ning erasektori võlga sedavõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda valitsemissektori bilansiväline kohustus);
	–	Lisaks sellele peab komisjon pöörama asjakohast tähelepanu ka kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult ▌hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu: rahvusvahelise solidaarsuse edendamiseks ja ELi poliitikaeesmärkide ▌saavutamiseks makstavale rahalisele toetusele; võlg, mis kogunes finantsstabiilsuse säilitamisel liikmesriikide seas kahe- ja mitmepoolse toetusena; võlg, mis on seotud finantsstabiilsuse operatsioonidega tõsiste finantsraskuste ajal.

lõige 4 asendatakse järgmisega:"
4. Komisjon ja nõukogu koostavad tasakaalustatud üldhinnangu kõikide asjakohaste tegurite kohta ja võtavad selles eriti arvesse nende tegurite raskendavat või leevendavat mõju puudujäägi- ja/või võlakriteeriumi järgimise hindamisele. Kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist ja kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, võetakse kõnealuseid tegureid edasises menetluses, mille tulemusel tehakse otsus aluslepingu artikli 126 lõigete 4, 5 ja 6 kohase ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse üksnes juhul, kui täielikult on täidetud topelttingimus, s.t et enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on kindel, et valitsemissektori eelarve puudujääk on kontrollväärtuselähedane ja et see ületab kontrollväärtuse ajutiselt.
Neid tegureid võetakse siiski arvesse edasises menetluses – kui hinnatakse võlakriteeriumi järgimist –, mille alusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta."

da)

lõige 5 asendatakse järgmisega:"
5. Puudujäägi- ja võlakriteeriumist kinnipidamise hindamisel ning sellele järgneval ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse meetmete võtmisel pööravad komisjon ja nõukogu nõuetekohaselt tähelepanu selliste pensionireformide elluviimisele, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku kogumispensioni sammast. Eelkõige tuleb arvesse võtta reformiga loodud üldise pensionisüsteemi iseärasusi, nimelt seda, kas see soodustab pikaajalist jätkusuutlikkust, suurendamata seejuures ohtu keskpika perioodi eelarveseisundile."

db)

lõige 6 asendatakse järgmisega:"
6. Kui nõukogu on teinud komisjoni seisukoha ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 alusel otsuse, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, võtavad nõukogu ja komisjon lõikes 3 osutatud asjaomaseid tegureid – sest need mõjutavad kõnealuse liikmesriigi olukorda – arvesse ka ELi toimimise lepingu artikli 126 järgsete menetlusetappide puhul, sealhulgas ka käesoleva määruse artikli 3 lõikes 5 ning artikli 5 lõikes 2 määratletud menetlusetappide puhul, eelkõige ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja kehtestamisel ja selle pikendamisel. Nimetatud tegureid ei võeta siiski arvesse nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse tegemisel, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 kohaselt."

lõige 7 asendatakse järgmisega:"
7. Nende liikmesriikide puhul, kus kontrollväärtust ületav ülemäärane eelarvepuudujääk ▌on seotud sellise pensionireformi rakendamisega, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis sisaldab kohustuslikku kogumispensioni sammast, võtavad komisjon ja nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus puudujääginäitajate arengut hinnates arvesse ka kulusid, mis pensionireformi käigus tekivad, kui puudujääk ei ületa märkimisväärselt taset, mida võib pidada kontrollväärtuse lähedaseks ning võlasuhe ei ületa kontrollväärtust, tingimusel et säilitatakse üldine eelarve jätkusuutlikkus. Kui eelarvepuudujääk on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning on kontrollväärtuselähedane ▌, võtab nõukogu ka arvesse ▌netokulu ▌, kui teeb ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohase otsuse, millega tühistatakse mõned või kõik nõukogu otsused, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 6–9 ja lõike 11 kohaselt. ▌"

2 a. lisatakse järgmine jagu:"

1a JAGU

MAJANDUSALANE DIALOOG

Artikkel 2a

1. Selleks et tõhustada arutelu Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama nõukogu soovitust, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ning teatist, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9 ning otsuseid, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigetele 6 ja 11.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, kellele soovitus, teatis ja otsused esitati, võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

2. Euroopa Komisjon ja nõukogu teavitavad regulaarselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamisest.

3. artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

	a)	lõige 2 asendatakse järgmisega:" 2. Kui komisjoni arvates on eelarvepuudujääk ülemäärane, adresseerib ta arvamuse ja ettepaneku kooskõlas EL toimimise lepingu artikli 126 lõigetega 5 ja 6 nõukogule ja teavitab Euroopa Parlamenti, võttes täies ulatuses arvesse lõikes 1 nimetatud arvamust."
	b)	lõikes 3 asendatakse viide määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 viitega määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3;
	c)	lõige 4 asendatakse järgmisega:" 4. Nõukogu soovituses, mis on esitatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, kehtestatakse asjaomasele liikmesriigile tõhusate meetmete võtmiseks maksimaalselt kuuekuune tähtaeg. Kui olukorra tõsidus seda nõuab, võib tõhusate meetmete võtmise tähtaeg olla kolm kuud. Samuti kehtestatakse nõukogu soovituses tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, mis peaks olema lõpule viidud puudujäägi kindlakstegemisele järgneval aastal, välja arvatud eriasjaolude korral. Nõukogu nõuab oma soovituses, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundi minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine soovituses kehtestatud tähtaja jooksul."
	d)	lisatakse järgmine lõige ▌:" 4a. ▌Lõikes 4 sätestatud ▌tähtaja jooksul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile ja nõukogule aruande meetmetest, mis ta on võtnud vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele. Aruanne sisaldab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu soovitusega kooskõlas olevaid valitsemissektori kulude ja tulude ning suvakohaste kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke, samuti teavet võetud meetmete kohta ja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse."
	e)	lõige 5 asendatakse järgmisega:" 5. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovitusega ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast selle soovituse vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta aluslepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Muudetud soovituses võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda oma soovituses esitatud majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral euroalal või kogu ELis võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohane muudetud soovitus, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perioodis."

4. artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

lõige 1 asendatakse järgmisega:"
1. Kui on kindlaks tehtud, et ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 8 nimetatud tõhusaid meetmeid ei ole võetud, tehakse iga nõukogu otsus avalikustada oma soovitused viivitamata pärast käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kehtestatud tähtaja möödumist."

b) ▌lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema soovitustele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomase liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 3 lõike 4a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teadaantud otsuseid.

Kui nõukogu teeb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 kindlaks, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, teatab ta sellest Euroopa Ülemkogule.

5. artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

	a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:" 1. Aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane nõukogu otsus teatada asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks, tehakse kahe kuu jooksul alates nõukogu otsusest, millega tehti kindlaks, et artikli 126 lõikega 8 kooskõlas olevaid tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Nõukogu nõuab oma teatises, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teatise aluseks olevatest prognoosidest lähtuvalt on kooskõlas tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundi minimaalse aastase paranemisega vähemalt 0,5 % SKPst (v.a ühekordsed ja ajutised meetmed), et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine teatises kehtestatud tähtaja jooksul. Nõukogu märgib ka kõnealuste eesmärkide saavutamist soodustavad meetmed."
	b)	lisatakse järgmine lõige ▌:" 1a. Olles saanud nõukogult ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohase teatise, annab asjaomane liikmesriik komisjonile ja nõukogule aru meetmetest, mis ta vastuseks nõukogu teatisele on võtnud. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja tulude ning suvakohaste kulu- ja tulumeetmetega seotud eesmärke ning teavet selle kohta, missuguseid meetmeid on võetud vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele, nii et nõukogul oleks vajaduse korral võimalik teha otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2. Kõnealune aruanne avalikustatakse."
	c)	lõige 2 asendatakse järgmisega:" 2. Kui asjaomane liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel antud teatisega ja ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, on toimunud pärast selle teatise vastuvõtmist, võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud teatis aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel. Muudetud teatises võidakse pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega reeglina ühe aasta võrra, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid. Nõukogu hindab, kas on toimunud ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, võrreldes seda enda teatises olevate majandusprognoosidega. Tõsise majandussurutise korral euroalal või kogu ELis võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane muudetud teatis, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perioodis."

6. artikkel 6 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 6

1. Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema teatisele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomase liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid. Vastavalt artiklile 10a korraldatud komisjoni kontrollkäigu tulemus võetakse arvesse.

2. Kui tingimused ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9.

7. artikkel 7 asendatakse ▌järgmisega:"

Artikkel 7

Kui osalev liikmesriik ei järgi ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid otsuseid, teeb nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 ja üldjuhul 16 kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruande esitamise kuupäevast otsuse määrata trahvid. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 või artikli 5 lõike 2 kohaldamisel muudetakse vastavalt ka kuueteistkuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis nõukogu arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust.„.

8. artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Nõukogu teeb aluslepingu artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu teeb aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsuse kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.

9. artikli 9 kolmandas lõigus asendatakse viide artiklile 6 viitega artikli 6 lõikele 2;

10. artiklit 10 muudetakse järgmiselt.

	a)	lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:" 1. Komisjon ja nõukogu jälgivad korrapäraselt, kuidas rakendatakse meetmeid, mida on võtnud:"
	b)	lõikes 3 asendatakse viide määrusele (EÜ) nr 3605/93 viitega määrusele (EÜ) nr 479/2009.„.

10a. lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 10a

1. Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Komisjon korraldab sel eesmärgil kontrollkäike, et hinnata liikmesriigi tegelikku majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid.

2. Tõhustatud järelevalvet võidakse teha liikmesriigis, kellele on antud soovitusi ja teatiseid pärast vastavalt artikli 126 lõikele 8 tehtud otsust ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 raames tehtud otsuseid kohapeal läbiviidava kontrollimise eesmärgil. Asjaomased liikmesriigid annavad kogu vajaliku teabe kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

3. Kui asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kelle valuutaks on euro või kes on ERM II liige, võib komisjon vajaduse korral kutsuda kontrollkäigule Euroopa Keskpanga esindajad.

4. Komisjon esitab nõukogule aruande teises lõikes nimetatud kontrollkäigu tulemuste kohta ning võib vajaduse korral otsustada tulemused avaldada.

5. Teises lõikes nimetatud kontrollkäike korraldades edastab komisjon esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile märkuste tegemiseks.

11. artikkel 11 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 11

Kui nõukogu otsustab osaleva liikmesriigi suhtes kohaldada meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11, nõutakse üldjuhul trahvi. Nõukogu võib teha otsuse täiendada kõnealust trahvi muude ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 11 sätestatud meetmetega.

12. artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 12

1. Trahvisumma koosneb kindlaksmääratud osast, mis võrdub 0,2 %ga SKPst, ja muutuvast osast. Muutuva osa suurus on kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse erinevusest või, kui eelarvedistsipliini täitmata jätmise korral arvestatakse võlakriteeriumi, kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori sellise eelarvepositsiooni (% SKPst) erinevusest, mis samal aastal oleks tulnud saavutada vastavalt aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel väljaantud teatisele.

2. Igal järgneval aastal, kuni otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tühistatakse, hindab nõukogu, kas asjaomane osalev liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohasele nõukogu edastatud teatisele. Kui asjaomane osalev liikmesriik ei ole nõukogu teatist järginud, otsustab nõukogu iga-aastase hindamise käigus sanktsioone karmistada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11. Kui tehakse otsus täiendava trahvi kohta, arvutatakse see samamoodi nagu lõike 1 kohane muutuv trahviosa.

3. Ühegi lõigetes 1 ja 2 nimetatud trahvi ülemmäär ei ole suurem kui 0,5 % SKPst.

13. artikkel 13 tunnistatakse kehtetuks ja artiklis 15 asendatakse viide artiklile 13 viitega artiklile 12;

14. artikkel 16 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 16

Käesoleva määruse artiklis 12 osutatud trahvisummad arvatakse aluslepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ja eraldatakse Euroopa finantsstabiilsusvahendile. Alates hetkest, mil liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, on loonud mõne muu stabiilsusmehhanismi finantsabi andmiseks, et tagada stabiilsus kogu euroalal, eraldatakse trahvisummad sellele mehhanismile.

14a. lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 17a

1. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning iga viie aasta tagant avaldab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Selles aruandes hinnatakse muuhulgas:
	a)	määruse tulemuslikkust;
	b)	edusamme liikmesriikide majanduspoliitika tihedama koordineerimise tagamisel ning majandusliku suutlikkuse püsivas vastastikuses lähenemises vastavalt aluslepingule.

2. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

3. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.„.

15. kogu määruses asendatakse viited artiklile 104 viidetega ELi toimimise lepingu artiklile 126.

16. lisa punkti 2 I veerus asendatakse viide nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 viitega nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1)	ELT C …
(2)	ELT C 150, 20.5.2011, lk 1.
(3)	EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.
(4)	EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(5)	EÜT C 236, 2.8.1997, lk 1.
(6)	ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika