Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2756(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0389/2011

Arutelud :

PV 06/07/2011 - 12
CRE 06/07/2011 - 12

Hääletused :

PV 07/07/2011 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0333

Vastuvõetud tekstid
PDF 124kDOC 64k
Neljapäev, 7. juuli 2011 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Olukord Süürias, Jeemenis ja Bahreinis araabia maailmas ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal
P7_TA(2011)0333B7-0389, 0446, 0447, 0449 ja 0454/2011

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2011. aasta resolutsioon olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria, Jeemeni ja Bahreini olukorra kohta, eriti 7. aprilli 2011. aasta vastavateemalist resolutsiooni(1) ;

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(2) ;

–  võttes arvesse oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta(3) ;

   võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja 18., 22., 24. ja 26. märtsi, 23. aprilli ning 6. ja 11. juuni 2011. aasta avaldusi Süüria kohta ning 10., 12. ja 18. märtsi, 27. aprilli, 11., 26. ja 31. mai ning 3. juuni 2011. aasta avaldusi Jeemeni kohta ja 10., 12. ja 18. märtsi, 3. mai ja 1. juuli 2011. aasta avaldusi Bahreini kohta;

   võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja poolt 29. aprillil 2011 ELi nimel tehtud avaldust Süüria kohta;

   võttes arvesse 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”, mis täiendab 8. märtsi 2011. aasta ühisteatist „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. juuni 2011. aasta deklaratsiooni lõunapoolsete naaberriikide kohta;

–  võttes arvesse inimõiguste nõukogu 29. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Süüria kohta;

–  võttes arvesse nõukogu 9. mai 2011. aasta otsust 2011/273/ÜVJP, 23. mai 2011. aasta otsust 2011/302/ÜVJP ning 23. juuni 2011. aasta otsust 2011/367/ÜVJP Süüria kohta;

–  võttes arvesse välissuhete nõukogu 23. mai ja 20. juuni 2011. aasta järeldusi;

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 3. juuni 2011. aasta avaldust Süüria kohta;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. juuni 2011. aasta avaldust 21 Bahreini poliitilise aktivisti, inimõiguste kaitsja ja opositsioonijuhi kohtuotsuste kohta;

   võttes arvesse inimõiguste ülemvoliniku 14. juuni 2011. aasta esialgset aruannet Süüria kohta;

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–  võttes arvesse ÜRO 1990. aasta lapse õiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

–  võttes arvesse ÜRO 1975. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni;

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ning mida ajakohastati 2008. aastal;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et meeleavaldajad on Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides väljendanud õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi ning tungivat nõudmist institutsionaalsete, poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide järele, mille eesmärk on tõelise demokraatia saavutamine, võitlus korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste järgimise tagamine, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ning paremate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste loomine;

B.  arvestades, et 25. mai 2011. aasta ühisteatises „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides” võetakse kasutusele uus lähenemisviis, millega vaadatakse läbi arusaam liidu välistegevuse aluspõhimõtete rakendamisest, mis puudutab naabruspoliitika keskmes olevaid universaalseid inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi väärtusi, ning samas peegeldab ELi vajadust toetada Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimuvaid demokraatlikke muutusi;

Süüria

C.  arvestades, et alates repressioonide algusest Süürias 2011. aasta märtsis on vägivald võimendunud ja julgeolekujõud vastavad jätkuvatele meeleavaldustele massiliste vahistamiste ning kasvava jõhkrusega, tappes ainuüksi Daraa maakonnas üle 400 inimese ja kogu Süürias tõenäoliselt kokku rohkem kui 1000 inimest;

D.  arvestades, et üle kogu maailma eetrisse lastud hiljutistes videotes näidati murettekitavaid kaadreid meelevaldselt vahistatud Süüria lastest, kes pidid kinnipidamise ajal taluma piinamist või väärkohtlemist, mis mõnel traagilisel juhul, nagu 13-aastase poisi Hamza al-Khateebi puhul, lõppes surmaga; arvestades ühtlasi, et ÜRO lastefondi UNICEFi teatel hukkus 31. mail 2011. aastal meeleavaldajate vastu lahinglaskemoona kasutamise tagajärjel juba vähemalt 30 last;

E.  arvestades, et president Bashar al-Assad ütles oma kolmandas, 20. juuni 2011. aasta pöördumises, et Süüria tulevikku kujundab riigisisene dialoog; arvestades, et vaatamata Süüria ametivõimude korduvatele lubadustele viia Süürias läbi poliitiline reform ja muudatused, ei ole nad võtnud mingeid tõsiseltvõetavaid samme nende lubaduste täitmiseks; arvestades, et inimõiguste organisatsioonid on juba dokumenteeritud üle 800 sunniviisilise kadumise ja 11 000 meelevaldse kinnipidamise juhtumit;

F.  arvestades, et nõukogu võttis Süüria olukorra tõsidust arvestades 23. juunil 2011. aastal vastu otsuse ja määruse, millega kehtestati piiravad meetmed 9. mail 2011. aastal koostatud nimekirja lisatud veel seitsme isiku suhtes, võttes nelja Süüria režiimiga seotud üksuse suhtes kasutusele erimeetmed, nagu viisakeeld ja varade külmutamine, samuti keeld relvade ja varustuse suhtes, mida võidakse kasutada siserepressioonideks;

G.  arvestades, et assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel ei ole kunagi allkirjastatud; arvestades, et selle lepingu allkirjastamine on alates 2009. aasta oktoobrist Süüria palvel edasi lükatud ja komisjon on juba otsustanud täiendavaid meetmeid mitte võtta; arvestades, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on selle lepingu oluline osa;

H.  arvestades, et on olemas tõsine oht, et äärmusrühmituste, sealhulgas relvastatud džihaadi rühmituste vägivaldsed rünnakud sagenevad; arvestades, et on oluline tagada Süüria eri usukogukondade, kaasa arvatud arvukate riiki saabunud Iraagi põgenike kaitse;

I.  arvestades, et pärast Daraa piiramist käivitasid julgeolekujõud Daraa naaberlinnades laiaulatusliku sõjalise operatsiooni ja meelevaldsete vahistamiste kampaania; arvestades, et umbes 12 000 Jisr al-Shughourist ja selle naabrusest pärit süürlast on julgeolekujõudude kättemaksu kartuses ületanud Süüria–Türgi piiri, ning veel 17 000 inimest ootavad Punase Poolkuu andmetel piiriületust;

Jeemen

J.  arvestades, et olukord Jeemenis on jätkuvalt väga murettekitav pärast kuid jätkunud vägivalda ja rahutusi, mis on põhjustanud Jeemeni rahvale sügavaid kannatusi ja viinud arvukate inimohvrite ning tõsiste vigastuste ja meeleavaldajate vahistamiseni, ning samuti on see süvendanud majandus- ja poliitilist kriisi riigis;

K.  arvestades, et Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu (GCC) on algatanud võimu rahumeelse üleandmise kava, millele Jeemeni president Ali Abdullah Saleh ei ole alla kirjutanud;

L.  arvestades, et president Saleh sai 3. juunil 2011 tema vastu suunatud rünnakutes raskesti vigastada ja tema ravitakse nüüd Saudi-Araabias; arvestades, et võimu on ajutiselt üle võtnud riigi asepresident Abd Rabbuh Mansur Hadi;

M.  arvestades, et Jeemen on Lähis-Ida vaeseim riik, kus alatoitlus on laialt levinud, naftavarud kahanevad, rahvastik kasvab, keskvalitsus on nõrk, veenappus suureneb ning vähe investeeritakse riigi majandusse; arvestades, et kuna veebruaris maa põhjaosa šiiidi mässulistega sõlmitud vaherahu on ebakindel, maa lõunaosas jätkub lahkulöömist pooldav liikumine ning väidetavalt kasutavad paljud Al Qaeda võitlejad Jeemenit tugipunktina, on tekkinud tõsine oht, et Jeemeni riik võib laguneda;

Bahrein

N.  arvestades, et eriolukord Bahreinis lõpetati 1. juunil 2011 ja kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa nõudis riigisisest arutelu, mis algas 2. juulil 2011;

O.  arvestades, et kuningas Hamad kutsus 29. juunil 2011 kokku sõltumatu komisjoni, kuhu kuulusid rahvusvahelised sõltumatud liikmed, et uurida inimõiguste rikkumisi hiljutiste meeleavaldajate vastu suunatud valitsuse haarangute käigus;

P.   arvestades, et 22. juunil 2011 kuulutas Bahreini Riiklik Julgeolekukohus, mis on sõjaväekohus, välja oma otsuse 21 Bahreini opositsiooni aktivisti kohta, kellest seitsme kohta tehti otsus tagaselja; arvestades, et kaheksale opositsiooniaktivistile mõisteti eluaegne vanglakaristus ja 13 said kuni 15-aastase vanglakaristuse „valitsuse kukutamise vandenõu” eest; arvestades, et hiljutiste reformimeelsete meeleavalduste ajal peeti kinni palju muid poliitilisi aktiviste, inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke, ning arvestades, et inimõiguste organisatsioonide teatel on neid piinatud, väärkoheldud ja ahistatud;

Q.  arvestades, et 22. mail 2011 mõistis Bahreini Riikliku Julgeolekukohtu apellatsioonikohus Bahreinis toimunud valitsusvastaste meeleavalduse ajal toimunud kahe politseiniku tapmise eest surma kaks meest, Ali Abdullah Hassan al-Sankise ja Abdulaziz Abdulridha Ibrahim Hussaini; arvestades, et surmanuhtluse otsuste täitmine lükati edasi septembrisse;

R.   arvestades, et 47 Bahreini arsti ja meditsiiniõde süüdistati „õhutustöö tegemises režiimi jõu abil kukutamise eesmärgil” ning nende üle mõistab kohut Bahreini sõjaväekohus; arvestades, et meditsiinitöötajad, kes järgisid oma ametialast eetikakoodeksit, kohtlesid kõiki vigastatuid võrdselt;

S.   arvestades, et Bahreini valitsuse taotlusel on Pärsia lahe koostöönõukogu egiidi all saadetud Bahreini välisriikide väed;

1.  mõistab teravalt hukka režiimidepoolse liigse vägivalla kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning taunib tapetud ja haavatud inimeste suurt arvu; avaldab kaastunnet ohvrite ja haavatute perekondadele; nõuab verevalamise kohest lõpetamist ja kõigi vahistatute vabastamist; nõuab tapmiste, vahistamiste ja väidetavate piinamiste uurimist;

2.   tunnustab inimesi julguse eest, mida nad näitasid oma rahumeelse võitlusega demokraatlike muutuste eest, ja eelkõige naisi, kes on olnud ja sageli ka on meeleavalduste esirinnas;

3.   kutsub Araabia riikide poliitilisi liidreid üles täitma võetud kohustusi ja alustama kohe ja eeltingimuseta avatud ja konstruktiivset poliitilist dialoogi, kaasates kõik demokraatlikud erakonnad ja liikumised ning kodanikuühiskonna esindajad, et sillutada teed tõelisele demokraatiale ning rakendada tegelikke, ambitsioonikaid ja olulisi institutsionaalseid, poliitilisi, majandus- ja sotsiaalreforme, mis on olulised nende riikide ja kogu piirkonna pikaajalist stabiilsust ja arengut silmas pidades;

Süüria

4.  mõistab sügavalt hukka vägivalla puhkemise ja jätkuva inimõiguste rikkumise Süürias, mis hõlmavad mitmete linnade, nagu Daraa, Jisr al-Shughouri ja Hama piiramist, massilisi vahistamisi, kohtuväliseid hukkamisi, meelevaldset kinnipidamist, sunniviisilisi kadumisi ja piinamist;

5.  peab kahetsusväärseks, et 21. aprillil 2011. aastal toimunud eriolukorra tühistamisest ei peeta kinni ja et president Assadi poolt lubatud muid reforme ei ole ellu viidud ning et poliitvangid on vaatamata presidendi poolt hiljuti väljakuulutatud amnestiale endiselt vahi all; nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud lõpetaksid viivitamatult linnade piiramise ning tagaksid humanitaarabiorganisatsioonidele ja nende töötajatele kohese ning takistusteta juurdepääsu;

6.   kutsub Süüria ametivõime ja president Bashar al Assadi üles lõpetama relvastamata meeleavaldajate tapmise ning viivitamata vabastama kõik vangistatud meeleavaldajad, ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja poliitvangid; nõuab, et kohe alustataks kõigi demokraatlike jõudude ja kodanikuühiskonna liikmete osalusel toimuva tõelise poliitilise protsessiga, millega aidatakse kaasa demokraatlikule üleminekule Süürias, tuginedes konkreetsele põhjalike reformide ning inimõiguste austamise ja õigusriigi alasele tegevuskavale;

7.  kutsub Süüria ametivõime üles lubama riiki välisajakirjanikud, kes kontrolliksid, kas väide, mille kohaselt tulistavad „äärmuslaste relvastatud jõugud” julgeolekujõude esimesena ja millega võimud kogu lubamatut veresauna õigustavad, vastab tõele; kutsub Süüria ametivõime üles tegema täielikult koostööd ja tagama ülemvoliniku büroole ja muudele ÜRO mehhanismidele takistusteta juurdepääsu;

8.   nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud vabastaksid viivitamata meeleavalduste mahasurumise või muude selliste sündmuste käigus vahistatud lapsed, uuriksid põhjalikult lastevastase vägivalla juhtumeid, millest on teatatud, ning hoiduksid edaspidi laste vahistamisest ja nende suhtes vägivalla tarvitamisest ning laste õiguste muul moel rikkumisest;

9.  tunneb heameelt nõukogu otsuse üle kehtestada Süüria ja tsiviilelanikkonda vägivaldselt represseerinud isikute suhtes piiravad meetmed, peatada kõik uute kahepoolsete koostööprogrammidega seotud ettevalmistused, peatada Süüria ametivõimudega koostöös rakendatavad käimasolevad kahepoolsed programmid, mis kuuluvad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi ning MEDA-vahendi alla, kutsuda Euroopa Investeerimispanka üles mitte andma praegu heakskiitu uutele Euroopa Investeerimispanga rahastamistehingutele Süürias, kaaluda nende sündmustega seoses muu Süüriale antava ühenduse abi peatamist ning mitte astuma edasisi samme Süüriaga sõlmitava assotsieerimislepinguga seoses; toetab nõukogu poolt kasutusele võetud mõistlikke sanktsioone ning kutsub nõukogu üles tegema mõjusa diplomaatilise algatuse, et veenda teisi riike võtma kasutusele samu sanktsioone; on arvamusel, et nõukogu peaks jätkama sihipäraste sanktsioonide laiendamist kõikidele Süüria režiimiga seotud isikutele ja üksustele, et neid nõrgestada ja isoleerida, mis hõlbustaks demokraatiale üleminekut;

10.  toetab igati ELi ja selle rahvusvahelise kogukonna partnerite diplomaatilisi jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et ÜRO Julgeolekunõukogu mõistaks Süürias valitseva vägivalla hukka, keeldub aktsepteerimast süüdlaste karistuseta jätmist ning nõuab tungivalt, et Süüria ametivõimud täidaksid Süüria rahva õiguspäraseid nõudmisi; peab kahetsusväärseks asjaolu, et neid jõupingutusi ei ole siiani saatnud edu ja lahendust ei ole leitud; kutsub ELi liikmesriike ning asepresidenti ja kõrget esindajat jätkama koostööd rahvusvaheliste partneritega, et ÜRO Julgeolekunõukogu sekkuks Süüria olukorda ning Süüria ametivõimud täidaksid kohustust kaitsta Süüria elanikkonda;

11.  tunneb heameelt Türgi poliitika üle hoida piirid Süüria põgenike jaoks lahti ning Punase Poolkuu vahendite kiire kasutuselevõtu üle;

12.  tunneb heameelt selle üle, et EL tunnustab Türgi ja teiste piirkondlike partnerite jõupingutusi tegelemisel kriisi eri aspektidega, eelkõige humanitaarküsimustega, ning sedastab, et ta teeb nendega Süüria olukorra lahendamiseks koostööd; kutsub Türgit ja ELi üles oma välispoliitikat tõhusamalt koordineerima ning ergutab igati kooskõlastatud jõupingutuste jätkamist demokratiseerumise ja arengu toetuseks Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas;

13.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles andma Türgi ja Liibanoni ametivõimudele viivitamata abi ja toetama neid nende jõupingutustes toime tulla humanitaarkriisiga nende riikide ja Süüria vahelistel piiridel, kaasa arvatud ÜRO tasandil humanitaarkoridori loomise abil;

14.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat, nõukogu ning komisjoni üles toetama demokraatlike opositsiooniliikumiste teket riigis ja sellest väljaspool; kutsub sellega seoses üles alustama kiiresti tõelist poliitilist dialoogi, mis toob kaasa põhjaliku demokraatiale ülemineku Süürias;

Jeemen

15.  mõistab sügavalt hukka hiljutised Jeemenis toimunud relvastatud rünnakud, sh 3. juunil 2011. aastal presidendipalees toimunud rünnaku; kutsub kõiki osapooli üles lõpetama kogu vaenutegevuse, austama inimõigusi ning pidama kinni pidevast relvarahust;

16.  tunneb heameelt, et asepresident Abd Rabbuh Mansur Hadi on võtnud oma kohuseks pidada kinni relvarahust, viia armee Jeemeni linnadest välja ning tagada nõuetekohane kaitse kõigi tulevaste rahumeelsete meeleavalduste puhul;

17.  avaldab solidaarsust Jeemeni rahvale, tervitab nende püüdlusi oma riigis demokraatliku muutuse saavutamiseks ning toetab Pärsia lahe koostöönõukogu jõupingutusi leida läbirääkimiste teel lahendus, mis hõlmaks president Saleh ja võimupositsioonil olevate Saleh pereliikmete tagasiastumist ja raamistiku loomist kaasavama poliitilise süsteemi jaoks, mis on suunatud elanikkonna enamuse vaesuse vähendamisele ja elutingimuste parandamisele;

18.  mõistab hukka asjaolu, et Jeemeni ametivõimud ei suutnud 22. mail 2011. aastal tagada diplomaatide, sealhulgas Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretäri ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmesriikide, Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide suursaadikute ohutut lahkumist Sanas asuvast Araabia Ühendemiraatide saatkonnast; kutsub Jeemeni ametivõime üles täielikult järgima diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni;

19.  on mures selle pärast, et Jeemeni valitsuse poolt ametisse nimetatud kõrgetasemeline komisjon, kelle ülesanne on uurida 18. märtsil 2011. aastal Sanas toimunud meeleavaldajate vastast rünnakut, mille käigus tapeti 54 inimest ja sai haavata üle 300 inimese, ei ole esitanud ühtki eduaruannet; kordab oma üleskutset asepresidendile ja kõrgele esindajale toetada nõudmisi juhtumi rahvusvahelise sõltumatu uurimise järele;

20.  tunneb heameelt Jeemenisse saadetud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo delegatsiooni üle, kes hindas inimõiguste olukorda riigis ning annab Jeemeni valitsusele ja rahvusvahelisele kogukonnale soovitusi;

Bahrein

21.  mõistab hukka Bahreinis toimunud repressioonid ja nõuab tungivalt kõigi rahumeelsete meeleavaldajate, sh poliitiliste aktivistide, ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja oma töökohustusi täitnud 47 Bahreini arsti ja meditsiiniõe viivitamatut ning tingimusteta vabastamist; on väga mures seetõttu, et 8 opositsiooniaktivistile määrati eluaegne ja 13 muule isikule 15-aastane vanglakaristus;

22.  tunneb heameelt, et eriolukord Bahreinis lõpetati ning et kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa kutsus üles alustama riigisisest arutelu; on seisukohal, et kuningas Hamadi algatatud riigisisene arutelu on võimalik ainult siis, kui selles osalevad kõik poliitilised jõud, sh opositsioon ja kodanikuühiskond ning kui selle eesmärk on sillutada Bahreinis teed tõelisele demokraatiale ja poliitilistele reformidele;

23.  kutsub Bahreini ametivõime üles Ali Abdullah Hassan al-Sankisele ja Abdulaziz Abdulridha Ibrahim Hussainile määratud surmanuhtlust muu karistusega asendama ning taastama surmanuhtluse de facto moratooriumi;

24.  võtab rahuloluga teadmiseks kuningas Hamadi otsuse moodustada sõltumatu komisjon, kes hakkab uurima reformimeelsete meeleavaldajate vastu suunatud hiljutiste valitsusepoolsete repressioonide käigus toimunud inimõiguste rikkumisi; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks erapooletult ja läbipaistvalt, ning kutsub Bahreini valitsust üles komisjoni töösse mitte sekkuma;

25.  tunneb heameelt, et Bahreinis moodustatakse inimõiguste ja sotsiaalarengu ministeerium, ning kutsub seda ministeeriumi üles tegutsema vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ja kohustustele;

26.  väljendab muret Pärsia lahe koostöönõukogu egiidi all tegutsevate võõrvägede kohalolu pärast Bahreinis; kordab koostöönõukogule esitatud palvet kasutada piirkondliku koguna oma vahendeid, et konstruktiivselt tegutseda ja olla vahendajaks rahumeelsete reformide toetamisel Bahreinis;

Araabia riigid ja Põhja-Aafrika

27.  toetab demokraatiale üleminekut Egiptuses ja Tuneesias, mis on araabia maailmas esimesed näited praegusest demokratiseerimisprotsessist ja kodanike, eelkõige noorte osalemise uuest lainest; toetab igati inimeste püüdlusi vabaduse, inimõiguste ja demokraatia poole; nõuab mõlemas riigis läbipaistvaid, õiglasi ja vabasid valimisi, mille puhul võetakse arvesse nende riikide konkreetseid olusid; kutsub rahvusvahelist kogukonda üles jätkama jõupingutusi Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides toimuvate poliitiliste reformide toetamiseks ja innustamiseks;

28.  kinnitab rahvusvahelise kogukonna kohustust kaitsta Liibüa tsiviilelanikke, suurendades muu hulgas Liibüa võimudele avaldatavat survet, ning toetada demokraatliku Liibüa riigi ülesehitamist; tunneb heameelt ELi otsuse üle karmistada võimudevastaseid sanktsioone ja lisada kuus võimude kontrolli all olevat sadamaasutust ELi varade külmutamise nimekirja; kordab kolonel Muammar Mohammed Abu Minyar Gaddafile esitatud nõudmist viivitamata võimust loobuda;

29.  on mures, et Liibüa inimesed on pidanud toidunappuse, meditsiiniabi puuduliku kättesaadavuse ning palkade maksmiseks ja eri haldusotstarveteks vajaliku rahavoo puudumise pärast viletsust kannatama; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning ELi liikmesriike üles võtma viivitamata meetmeid, et anda osa külmutatud Liibüa varadest ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee loal ja järelevalve all rahvusliku üleminekunõukogu käsutusse, et oleks võimalik katta esmased vajadused;

30.  kutsub nõukogu ning asepresidenti ja kõrget esindajat üles haarama initsiatiivi konflikti lahendamisel, võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hiljuti välja antud määrusi kolonel Gaddafi, tema poja Saif al-Islam Gaddafi ja Abdullah al-Sanussi vahistamise kohta;

31.  tunneb heameelt Marokos toimuvate reformide üle ja eelkõige kavandatud põhiseaduse reformi üle, mille kohta korraldati referendum, mis on õige samm valitsemissüsteemi avatumaks muutmise, moderniseerimise ja demokratiseerimise suunas; kutsub Maroko parteisid üles muutmisprotsessist aktiivselt osa võtma; rõhutab, et reformide jätkuva elluviimise keskmes peaksid olema üldsus, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja parteid, ning märgib, et Maroko oli esimene antud piirkonna riik, kellele anti ELi suhetes edasijõudnud riigi staatus;

32.  võtab rahuloluga teadmiseks, et Alžeeria president teatas demokratiseerimisprotsessi alustamisest ja riigis parema valitsemise tagamisest, mis hõlmab ka eriolukorra lõpetamist ja kavandatud põhiseaduse reformi; rõhutab, et neid algatusi tuleb kiirendada ning nõuab, et Alžeeria ametivõimud võtaksid reformiprotsessist, mis peaks olema kaasav ja kodanikuühiskonnale avatud, aktiivselt osa;

33.  tunneb heameelt Jordaanias läbiviidatavate poliitiliste reformide üle ning eelkõige Jordaania põhiseaduse muutmise ja riigisisese arutelu komisjoni töö üle; tunnustab Jordaania ametivõimude jõupingutusi ning rõhutab reformide konkreetse elluviimise vajadust; märgib, et ELi nõustus 2010. aastal andma Jordaaniale edasijõudnud riigi staatuse;

34.  rõhutab, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on põhiline inimõigus, mille ametivõimud peaksid tagama; nõuab tungivalt, et ametivõimud tagaksid oma riigis olevatele usurühmadele usaldusväärse ja tõhusa kaitse ning usurühmade liikmetele isikliku julgeoleku ja füüsilise puutumatuse;

35.  toetab igati nõukogu seisukohta, et Euroopa naabruspoliitikas tuleb ELi lõunapoolsete naaberriikide uusi probleeme arvesse võtta; tunneb heameelt, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuse pooldada ja toetada konkreetseid jõupingutusi, mida poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisele pühendunud valitsused ja kodanikuühiskond teevad; tunneb heameelt selle üle, et asepresident ja kõrge esindaja moodustas Vahemere lõunapiirkonna töörühma;

36.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles järgima Vahemere lõunapiirkonna riikide puhul 25. mai 2011. aasta ühisteatises sätestatud põhimõttele „rohkem rohkema eest” rajatud diferentseeritumat lähenemisviisi, mille kohaselt tuleks tunnustada reaalseid edusamme demokraatia, vabade ja õiglaste valimiste ning eelkõige inimõiguste vallas;

37.  kutsub Euroopa Liitu üles jätkama vajaliku humanitaarabi andmist piirkonna ümberasustatud inimestele, kellest paljud elavad praegu pagulastena oma riigi piiridel;

38.  tunneb heameelt G8 liikmete poolt algatatud, piirkonna elanikke hõlmava Deauville'i partnerluse üle; märgib, et esimesed partnerluses osalevad riigid on Egiptus ja Tuneesia; kutsub nõukogu ja ELi liikmesriike üles koordineerima oma jõupingutusi G8 liikmetega, kes on valmis laiendama seda partnerlust kõigile piirkonna riikidele, kes soovivad üle minna vabale, demokraatlikule ja sallivale ühiskonnale;

o
o   o

39.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Jeemeni Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, rahvuslikule üleminekunõukogule, Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, Egiptuse Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Tuneesia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile ja Vahemere Liidu peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0148.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0109.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0154.

Viimane päevakajastamine: 11. oktoober 2012Õigusalane teave