Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärke,

–  võttes arvesse WTO ministrite konverentsi 18. detsembri 2005. aasta Hongkongi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(1) ,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Doha arengukava kohta, eelkõige 9. oktoobri 2008. aasta(2) ja 16. detsembri 2009. aasta(3) resolutsioone,

–  võttes arvesse WTO parlamentaarse konverentsi 2011. aasta istungjärgu lõppdokumenti, mis võeti konsensusega vastu 22. märtsil 2011 Genfis,

–  võttes arvesse kaubandusläbirääkimiste komitee mitteametlikke kohtumisi 31. mail 2011, 22. juunil 2011 ja 26. juulil 2011 ning dokumente, mille läbirääkimiste juhid esitasid 21. aprillil 2011,

–  võttes arvesse WTO peadirektori Pascal Lamy kaubandusläbirääkimiste komitee 26. juulil 2011 toimunud mitteametlikul koosolekul tehtud avaldust,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu esimehe 27. juuli 2011. aasta koosolekul tehtud avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Doha voor käivitati 2001. aastal eesmärgiga luua uusi kaubandusvõimalusi, tugevdada mitmepoolseid kaubanduseeskirju, parandada kaubandussüsteemi praegust tasakaalustamatust ning rakendada kaubandus säästva arengu teenistusse, rõhutades arengumaade ja eelkõige vähim arenenud riikide majanduslikku integreerimist, mis tuleneb veendumusest, et õiglasematel eeskirjadel põhinev mitmepoolne süsteem saab kaasa aidata õiglasele ja vabale kaubandusele kõigi mandrite arengu huvides;

B.  arvestades, et on väga oluline mõista, et mitmepoolsed, mõnepoolsed ja kahepoolsed lepingud on osa rahvusvahelistes suhetes kasutatavatest ühisvahenditest ning seega tasakaalustatud ja vastastikku täiendavate poliitiliste ja kaubandussuhete tavapärane osa;

C.  arvestades, et WTO ministrite läbirääkimised Doha vooru lõpuleviimiseks seiskusid 2008. aasta juuli lõpus;

D.  arvestades, et 2011. aasta alguses tehti läbirääkimiste käigus edusamme, mida näitavad läbirääkimiste juhtide aruanded, mis esitati 21. aprillil 2011, kuid samade aruannete põhjal on ka ilmne, et kokkuleppe saavutamine 2011. aasta jooksul, nagu seda on varem arutatud, saab olema väga keeruline;

E.  arvestades, et kaheksas WTO ministrite konverents toimub Genfis 15.–17. detsembril 2011; arvestades, et üldasjade nõukogu esimees tegi 27. juuli 2011. aastal avalduse selle kohta, et üldise arvamuse kohaselt ei tohiks ministrite konverentsil Doha arengukavaga tegelemist vältida ning et arenguküsimused, eriti vähim arenenud riikide küsimused peaks olema kaheksanda WTO ministrite konverentsi keskmes;

1.  kinnitab taas oma täielikku pühendumist mitmepoolsele kaubandussüsteemile ja WTO-le kui eeskirjadel põhineva kaubandussüsteemi tagajale; on veendunud, et WTO-l on keskne roll üleilmastumise parema juhtimise ja sellest lähtuvate hüvede õiglasema jaotuse ning hästi tasakaalustatud majanduskasvu tagamisel; kinnitab uuesti oma täielikku pühendumist Doha arengukava tasakaalustatud ja õiglasele lõpuleviimisele, mis oleks oluline märk poliitilisest usaldusest eeskirjadel põhineva ja õiglase ülemaailmse kaubandussüsteemi tuleviku vastu;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et Doha arengukava üle peetavad läbirääkimised peaksid peamiselt keskenduma vähim arenenud riikide vajadustele; on seisukohal, et Doha arengukava lõpptulemus peaks kaasa aitama vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide täitmisele;

3.  on täiesti teadlik ühtse paketiga seonduvatest raskustest;

4.  peab kahetsusväärseks, et Genfis 15.–17. detsembril 2011 toimuval kaheksandal WTO ministrite konverentsil ei ole võimalik saavutada kokkulepet Doha arengukava lahendamata küsimustes; rõhutab, et selleks, et mitte seada ohtu mitmepoolset kauplemissüsteemi ja selle rolli eeskirjade kehtestamisel, on siiski oluline saavutada tulemusi ja teha märgatavaid edusamme;

5.  kinnitab taas, et pooldab kindlalt arenguküsimuse asetamist Doha arengukava keskmesse, ning palub WTO liikmetel saavutada eesmärgid, mis on kindlaks määratud ministrite konverentsi 2001. aasta Doha deklaratsioonis, ning täita kohustused, mis võeti WTO 2005. aastal Hongkongis toimunud ministrite konverentsil; on kindlalt veendunud, et WTO kaheksas ministrite konverents peab vähemalt vähim arenenud riikide küsimuses tulemusi andma;

6.  on seisukohal, et kokkulepe võimalikult varajaseks rakendamiseks peaks vastavalt Doha ministrite deklaratsiooni lõike 47 sätetele vähemalt sisaldama vähim arenenud ja arenguriikide jaoks koondpaketti, mis hõlmaks järgmist:

7.  palub kõigil arenenud ja enimarenenud riikidel järgida ELi algatuse „kõik peale relvade” mudelit, tagades vähim arenenud riikidele 100%-liselt tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu, sest tariifiread, mis jäeti Hongkongi kokkuleppest välja, hõlmavad mõnda vaeste riikide jaoks üliolulist toodet, mille tagajärjel märkimisväärselt väheneb vähim arenenud riikide saadav kasu;

8.  tuletab meelde, et maailma riikide majanduskasv on väga erinev ning rahvusvahelistes kaubandusvoogudes on toimumas suunamuutused; nõuab tungivalt, et tärkava turumajandusega riigid võtaksid endale kui maailmamajanduses osalejatele vastutuse ning teeksid oma majandusarengu tasemele ja konkurentsivõimele vastavaid järeleandmisi;

9.  on lisaks seisukohal, et seni kaubanduse hõlbustamise üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusammud võiksid muuta võimalikuks jõuda selles valdkonnas kiiresti kokkuleppele, kuivõrd kaubanduse hõlbustamise alaste WTO eeskirjade täiendamisest saaksid kasu kõik WTO liikmed, sest suureneks õiguskindlus, väheneksid kaubandustehingute kulud ja ennetataks rikkumisi;

10.  kinnitab taas vajadust parandada juurdepääsu keskkonnasõbralikele kaupadele ja tehnoloogiale, et saavutada säästva arengu eesmärgid;

11.  on arvamusel, et jätkuva ummikseisu tõttu Doha arengukava algse ülesehituse ja eesmärkide suhtes on nüüd veelgi olulisem jätkata arvamuste vahetust WTO tulevase toimimise üle koos uue mitmepoolse kaubandussüsteemi võimaliku reformiga; kutsub komisjoni üles eelnevale aktiivsele konsulteerimisele parlamendiga, et leida tulevase ülemaailmse kauplemissüsteemi struktuuri kohta ühine seisukoht; kestva majandus- ja sotsiaalkriisi tingimustes ning isegi kui Doha arengukava ei viida lõpule, nõuab tungivalt, et WTO koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega järjepidevalt ja kiiresti tegeleks uute ülemaailmsete probleemidega, milles kaubandusel on oma roll, nagu toiduga kindlustatus, energia, jätkusuutlik areng ja kaubandusabi;

12.  on täiesti veendunud, et WTO kui maailmamajanduse juhtimise süsteemi osa on kogu maailmale eluliselt tähtis; kutsub kõiki WTO liikmeid tungivalt üles andma oma panuse WTO igakülgseks, ulatuslikuks ja tasakaalustatud arenguks, et tagada majanduskasv ja vaesuse kaotamine kogu maailmas;

13.  rõhutab, et on vaja analüüsida, ega muutused Doha vooru alguses valitsenud tingimustes, pidades silmas eelkõige BRIC-riikide rolli maailmamajanduses, ei muuda Doha vooru esialgsete eesmärkide saavutamist võimatuks;

14.  palub tungivalt arenenud ja enimarenenud riikidel toetada vähim arenenud riikide suutlikkust võtta täies mahus osa Doha arengukava ja ülejäänud läbirääkimiste juhiste üle peetava arutelu protsessist ning tagada nende huvide järgimine;

15.  rõhutab, et hiljutised toiduainete hinnakõikumised muudavad vajalikuks selle, et rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad edendaksid paremat toiduainetega kindlustatust;

16.  peab kahetsusväärseks, et paljud riigid rakendavad piiratud varuga loodusvarade puhul ekspordipiiranguid; on seisukohal, et neid ekspordipiiranguid tuleks rahvusvahelise kaubanduse eeskirjadega põhjalikult reguleerida;

17.  kutsub WTO liikmeid tungivalt üles toetama tugevate institutsiooniliste sidemete loomist WTO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite vahel, nagu näiteks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon, ÜRO kaubandus-ja arengukonverents, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja teised ÜRO organisatsioonid;

18.  avaldab pettumust, et mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel ei ole siiani õnnestunud võtta arvesse selliseid aspekte, nagu kliima- ja keskkonnakaitse;

19.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles hoolitsema, et parlament oleks tihedalt kaasatud 15.–17. detsembril 2011. aastal Genfis toimuva kaheksanda ministrite konverentsi ettevalmistustesse;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTO peadirektorile.

(1) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (2) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 31. (3) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 1.