Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria, Jeemeni ja Bahreini kohta, eriti 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias, Bahreinis ja Jeemenis(1) ning 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias, Jeemenis ja Bahreinis Araabia riikides ja Põhja-Aafrikas valitseva olukorra taustal(2),

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(3),

–  võttes arvesse parlamendi presidendi 12. aprilli 2011. aasta avaldust kahe Bahreini kodanikuaktivisti surma kohta ning 28. aprilli 2011. aasta avaldust, milles mõisteti hukka surmanuhtluse määramine neljale Bahreini kodanikule rahumeelsetel meeleavaldustel osalemise eest,

–  võttes arvesse 3. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonis toimunud kuulamist Bahreini teemal,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 10., 12. ja 18. märtsi, 3. mai, 1. juuli, 31. augusti ning 8. ja 30. septembri 2011. aasta avaldusi Bahreini kohta ning komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 12. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendis tehtud avaldusi olukorra kohta Egiptuses, Süürias, Jeemenis ja Bahreinis,

–  võttes arvesse nõukogu 23. mai, 12. aprilli ja 21. märtsi 2011. aasta järeldusi Bahreini kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. juuni ja 30. septembri 2011. aasta avaldusi 21 Bahreini poliitilise aktivisti, inimõiguste kaitsja ja opositsioonijuhi kohtuotsuste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu 29. septembri 2011. aasta avaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse Bahreini Kuningriigi välisministri 5. oktoobri 2011. aasta pressiteadet ning Bahreini tervishoiuministri 30. septembri 2011. aasta avaldust arstidele, meditsiiniõdedele ja meedikutele määratud karistuste kohta,

–  võttes arvesse Bahreini prokuröri 23. oktoobri 2011. aasta avaldust uue kohtumõistmise kohta arstide üle, kelle üle varem sõjatribunalis õigust mõisteti,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (1966), piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse Bahreini põhiseaduse artikli 19 punkti d,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu 2004. aastal ning mida ajakohastati 2008. aastal;

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni;

–  võttes arvesse Human Rights Watchi 2010. aasta veebruari aruannet;

–  võttes arvesse arstide avalikku teabedokumenti „Halvatud tervishoiuteenused: Bahreini sõjaväe rünnak patsientide vastu 2011. aasta aprillis”,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5;

A.  arvestades, Bahreinis on alates veebruarist regulaarselt toimunud Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida rahvaliikumistest inspireeritud meeleavaldused, kus väljendatakse nõudmist institutsionaalsete, poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide järele, mille eesmärk on tõelise demokraatia saavutamine, võitlus korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste järgimise tagamine, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ning paremate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste loomine; arvestades, et Bahreini ametivõimud surusid need rahumeelsed meeleavaldused ülemäärast jõudu kasutades maha, tappes kümneid meeleavaldajaid, ning arvestades, et rahvusvahelise üldsuse reaktsioon oli liiga aeglane ja nõrk;

B.  arvestades, et Bahreini valitsuse taotlusel on Pärsia lahe koostöönõukogu egiidi all saadetud Bahreini tuhandeid välisriikide sõdureid Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest;

C.  arvestades, et 29. septembril 2011 taaskinnitas sõjatribunal vähemalt 20 arstile ja parameedikule määratud 5–15 aasta pikkused vanglakaristused väidetava valitsusevastase tegevuse eest, kui nad sel aastal ametikohustusi täites ja eetikakoodeksit järgides ravisid viga saanud meeleavaldajaid võrdselt ja diskrimineerimata; arvestades, et rahvusvahelise surve tõttu teatas Bahreini peaprokurör Ali Alboainain kolmapäeval, 5. oktoobril 2011, et 20 meditsiinitöötaja üle tuleks uuesti kohut mõista tsiviilkohtus ning kohtumenetlused jätkusid 23. oktoobril 2011;

D.  arvestades, et mitu süüdi mõistetud arsti on õppinud ELi liikmesriikides, nad kuuluvad ELi meditsiiniorganisatsioonidesse ning neil on rahvusvaheliste kolleegide hulgas hea maine;

E.  arvestades, et arstide ja parameedikute vastu suunatud rünnakul on rasked tagajärjed rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide tööle; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik taunis meditsiiniasutuste ülevõtmist julgeolekujõudude poolt ning meditsiinitöötajate meelevaldset vahistamist ja väärkohtlemist kui šokeerivat ja ebaseaduslikku tegevust;

F.  arvestades, et 6. septembril 2011 kinnitas sõjaväeline riikliku julgeoleku apellatsioonikohus vähemalt 21 silmapaistva tsiviilisikust Bahreini inimõiguste aktivisti ja valitseva režiimi oponendi (teiste seas blogipidajad ja inimõiguste aktivistid dr Abduljalil Al-Singace ja Abdulhadi Al-Khawaja) kohtuotsused, kuna nad väidetavalt osalesid vandenõus valitsuse kukutamiseks; arvestades, et sel aastal on riikliku julgeoleku kohtutes kohut mõistetud ligikaudu 60 tsiviilisiku üle;

G.  arvestades, et hiljutiste reformimeelsete meeleavalduste ajal pidasid julgeolekujõud kinni palju teisi poliitilisi aktiviste, inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke; arvestades, et inimõiguste organisatsioonide teatel on julgeolekujõud neid piinanud, väärkohelnud ja ahistanud;

H.  arvestades, et Inimõiguste Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDH) asepeasekretäril ning Bahreini inimõiguste keskuse presidendil Nabeel Rajabil ei lastud riigist lahkuda ning ta on endiselt julgeolekujõudude poolt ohustatud ja taga kiusatud;

I.  arvestades, et Bahreini õpetajate ühenduse endine asepresident Jalila al-Salman vahistati 18. oktoobril 2011 oma kodus teist korda; arvestades, et 23. septembril 2011 peeti kinni 16 naist ja neli tüdrukut, keda süüdistati ebaseaduslikus avalikus kogunemises, mässamises ja režiimi vastu vaenu õhutamises;

J.  arvestades, et 22. mail 2011. aastal jättis riikliku julgeoleku apellatsioonikohus jõusse Ali Abdullah Hassan al-Sankisele ja Abdulaziz Abdulridha Ibrahim Hussainile Bahreinis toimunud valitsusvastase meeleavalduse ajal toimunud kahe politseiniku väidetava tapmise eest määratud surmanuhtluse; arvestades, et meeste juhtumi kohta edastati apellatsioon Bahreini kassatsioonikohtule ning otsus peaks langetatama 28. novembril 2011;

K.   arvestades, et meeleavalduste järel vallandati ja vahistati sadu inimesi, sh õpetajaid ja meditsiinitöötajaid, ning neile esitati sõjatribunalides toimunud kollektiivsetel kohtuprotsessidel valesüüdistusi, ning arvestades, et paljusid neist pole pärast meeleavalduste toetamise eest vallandamist ametisse ennistatud, ehkki kuningas lubas, et enamik neist saab oma töökoha tagasi;

L.   arvestades, et pärast valitsusevastaste meeleavalduste algust on tapetud enam kui 40 inimest, teiste seas Ahmed al-Jaber al-Qatan, kes lasti väidetavalt maha 6. oktoobril 2011 pealinna Manama lähedal toimunud valitsusevastasel meeleavaldusel osalemise ajal, ning arvestades, et selle juhtumi kohta on nüüd käivitatud juurdlus;

M.  arvestades, et eriolukord Bahreinis lõpetati 1. juunil 2011 ja kuningas Hamad Bin Isa al-Khalifa käivitas 2. juulil 2011 riikliku arutelu, et käsitleda Bahreini kodanike muresid seoses hiljutiste sündmustega; arvestades, et arutelu põhjal esitatud soovitused on kuningale üle antud;

N.  arvestades, et kuningas Hamad kutsus 29. juunil 2011 kokku Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni, kuhu kuuluvad ka rahvusvahelised sõltumatud liikmed, et uurida inimõiguste rikkumisi, mis leidsid aset hiljutiste meeleavaldajate vastu suunatud valitsuse rünnakute käigus, ning komisjon esitab oma järeldused 23. novembril 2011;

O.  arvestades, et 24. septembril 2011 toimusid parlamendi alamkoja valimised, et täita opositsioonierakonnast Al-Wefaq vabaks jäänud 18 kohta, kuna nimetatud erakond loobus osalemast Lähis-Ida riigi seadusandlikus kogus protestiks meeleavaldajate kohtlemise vastu sel aastal toimunud rahutuste ajal;

1.  mõistab hukka kodanike represseerimise Bahreinis, mis tõi kaasa kümnete inimeste surma ja vigastused, nõuab tungivalt kõigi rahumeelsete meeleavaldajate, poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate, arstide, parameedikute, blogipidajate ja ajakirjanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega;

2.  palub Bahreini julgeolekujõududel ja ametivõimudel lõpetada vägivald, repressioonid ja rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamine ning olla meeleavalduste kontrollimisel äärmiselt vaoshoitud; nõuab tungivalt, et ametivõimud tegutseksid rangelt kooskõlas riigi seaduste ja rahvusvaheliste kohustustega;

3.  kordab oma seisukohta, et meeleavaldajad väljendasid õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi, ning palub Bahreini valitsusel alustada viivitamata ja lisatingimusi esitamata tõelist, sisulist ja konstruktiivset dialoogi opositsiooniga, et viia läbi vajalikud reformid, edendada rahvuslikku leppimist ning taastada riigis ühiskondlik konsensus;

4.  väljendab sügavat muret Pärsia lahe koostöönõukogu egiidi all tegutsevate võõrvägede kohalolu pärast Bahreinis ning nõuab nende viivitamatut lahkumist; kordab oma üleskutset Pärsia lahe koostöönõukogule tegutseda konstruktiivselt ja olla vahendaja rahumeelsete reformide läbiviimisel Bahreinis;

5.  taunib sõjatribunalide kasutamist tsiviilisikute üle kohtumõistmisel, sest see on vastuolus õiglase kohtumõistmise rahvusvaheliste standarditega, ning rõhutab, et tsiviilisikute üle tuleb kohut mõista tsiviilkohtus ning et igale kinnipeetud isikule peab olema tagatud õiglane kohtumõistmine, õigusabi kättesaadavus ning piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks; nõuab tsiviilisikute üle sõjatribunalis peetavate kollektiivsete kohtuprotsesside kohest lõpetamist;

6.  väljendab heameelt otsuse üle mõista arstide ja meditsiiniõdede üle uuesti kohut tsiviilkohtus, kuid on seisukohal, et kõik nende vastu esitatud süüdistused tuleks tagasi võtta, ning palub tsiviilkohtutel arstid ja meditsiinitöötajad tingimusteta ja viivitamata vabastada, sest nad täitsid ametikohustusi ning neid on süüdistatud valitseva režiimi vastu olevate inimeste meditsiiniliste vajaduste rahuldamises, samuti rasketes kriminaalkuritegudes, mis tunduvad olevat poliitilist laadi süüdistused ja mille kohta ei ole esitatud veenvaid tõendeid; samuti palub vabastada kõik teised poliitilised aktivistid, ajakirjanikud, õpetajad, blogipidajad ja inimõiguste kaitsjad, kuna nende vastu esitatud süüdistused ja nende üle peetud kohtuprotsessid on meelevaldsed; väljendab sügavat muret vähemalt kaheksale opositsiooniaktivistile määratud eluaegse vangistuse ja vähemalt 13 isikule määratud 15-aastase vanglakaristuse pärast;

7.  rõhutab, et haavatute erapooletu aitamine on humanitaarõigusest tulenev õiguslik kohustus, ning nõuab tungivalt, et Bahrein kui Genfi konventsiooni osaline täidaks oma kohustusi seoses haigetele ja vigastatutele arstiabi osutamisega;

8.  palub Bahreini Kuningriigil võimaldada kõigil meditsiinitöötajatel oma töökohale naasta ning võimaldada neile ja nende kaitsemeeskondadele juurdepääsu Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni kinnipeetavate arstide arstliku läbivaatuse aruannetele;

9.  hoiatab riiklike julgeolekuseaduste kuritarvitamise eest;

10.  palub ametivõimudel austada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi – sh meedia pluralismi nii internetis kui mujal, sõna- ja kogunemisvabadust, usuvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust – võidelda diskrimineerimise vastu ja teha lõpp tsensuurile; palub Bahreini ametivõimudel kiita heaks ÜRO inimõiguste ülemvoliniku külastustaotlus;

11.  märgib, et tuhanded töötajad on kaotanud töö osalemise tõttu rahumeelsetel valitsusevastastel meeleavaldustel; palub riiklikel ametivõimudel ja asjaga seotud Euroopa ettevõtetel need isikud viivitamata tööle ennistada ning tagada, et neile hüvitataks saama jäänud sissetulek;

12.  võtab rahuloluga teadmiseks kuningas Hamadi otsuse moodustada sõltumatu komisjon, mis hakkab uurima reformimeelsete meeleavaldajate vastu suunatud valitsuse rünnakute käigus toimunud inimõiguste rikkumisi julgeolekujõudude poolt; nõuab tungivalt, et komisjon oleks täiesti erapooletu ja läbipaistev, ning palub Bahreini valitsusel mitte sekkuda komisjoni töösse ja tagada, et kuritegude toimepanijad ning kõik vägivaldsete rünnakute eest vastutavad isikud kohtu ette tuuakse ja nende üle nõuetekohaselt õigust mõistetakse;

13.  tunneb heameelt inimõiguste ja sotsiaalarengu ministeeriumi loomise üle Bahreinis ning kutsub seda ministeeriumi üles tegutsema vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ja kohustustele;

14.  nõuab, et rahvusvahelised vaatlejad lastaks poliitvangide kohtuprotsessidele ning et nad saaksid jälgida inimõiguste rikkumisi uuriva sõltumatu komisjoni tööd, et tagada selle objektiivsus vastavalt rahvusvahelistele standarditele;

15.  kutsub Bahreini ametivõime ja kuningat üles Ali Abdullah Hassan al-Sankisele ja Abdulaziz Abdulridha Ibrahim Hussainile määratud surmanuhtlust muu karistusega asendama; kordab, et on kindlalt vastu surmanuhtluse kasutamisele, ning nõuab tungivalt, et Bahreini ametivõimud kuulutaksid viivitamata välja moratooriumi;

16.  on seisukohal, et valitsusevastasel meeleavaldusel hukkunud 16-aastase Ahmed al-Jaber al-Qatani surma kohta käivitatud juurdlus peab olema sõltumatu, juurdluse tulemused tuleb avalikustada ja vastutavad isikud kohtu alla anda;

17.  rõhutab, et ilma leppimiseta ei ole võimalik ellu viia reforme ega saavutada stabiilsust Bahreini mitmekesises ühiskonnas, kus peaks olema võrdselt tagatud iga kodaniku õigused nii seadustes kui ka praktikas;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0148. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0333. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0109.