Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/0043(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0358/2011

Esitatud tekstid :

A7-0358/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/11/2011 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0483

Vastuvõetud tekstid
PDF 123kWORD 81k
Teisipäev, 15. november 2011 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogramm (kaudsed meetmed) *
P7_TA(2011)0483A7-0358/2011

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (KOM(2011)0073 – C7-0075/2011 – 2011/0043(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2011)0073),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 7, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0075/2011),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0358/2011),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Raamprogrammi (2012–2013) väljatöötamine ja rakendamine peaks põhinema lihtsuse, stabiilsuse, läbipaistvuse, õiguskindluse, järjepidevuse, kõrge taseme ja usaldusväärsuse põhimõttel, nagu Euroopa Parlamendt soovitas oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta 1 .
1 Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0401.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
(8)  Tuleks võtta asjakohased (Euroopa Liidu finantshuvidega vastavuses olevad) meetmed, et jälgida antud rahaliste vahendite ja nende kasutamise tõhusust, et vältida pettusi ja eeskirjade eiramist. Tuleks astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta).
(8)  Tuleks võtta asjakohased (Euroopa Liidu finantshuvidega vastavuses olevad) meetmed, et jälgida antud rahaliste vahendite ja nende kasutamise tõhusust, et vältida pettusi ja eeskirjade eiramist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste lepingutingimuste väljatöötamisele, mis vähendavad kohustuste täitmata jäämise ohtu ning riskide ja kulude ümberjaotamist aja jooksul. Tuleks astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
a) tuumasünteesiuuringud (sealhulgas ITER);
a) tuumasünteesiuuringud (sealhulgas peamiselt ITER);
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomast teadustegevust. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.
2.  Tööprogrammis võetakse arvesse nii liikmesriikide, assotsieerunud riikide, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka tööstuse asjaomast teadustegevust. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskavade kohaseid kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Need kriteeriumid on pädevus, mõju ja rakendamine. Täiendavaid kriteeriume ning mis tahes koefitsiente ja lävendeid võib hiljem tööprogrammis täpsustada või täiendada.
3.  Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskavade kohaseid kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Need kriteeriumid on pädevus, mõju ja rakendamine. Täiendavaid kriteeriume, koefitsiente ja lävendeid, mis on selgelt põhjendatud, võib hiljem tööprogrammis täpsustada või täiendada.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
2a.  Lõikes 2 nimetatud komitee koosseis peab igal juhul olema selline, et tagatud oleks mõistlik meeste ja naiste tasakaal ning tuumavaldkonnas teadus- ja koolitustegevust arendavate liikmesriikide vaheline tasakaal.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.A jagu – punkt 1 – lõik 3
ITERi ehitust toetav teadus- ja arendustegevus viiakse läbi tuumasünteesiühingutes ja Euroopa tööstusharudes. See hõlmab koostisosade ja süsteemide arendamist ja testimist .

ITERi ehitust toetav teadus- ja arendustegevus viiakse läbi tuumasünteesiühingutes ja Euroopa tööstusharudes. See hõlmab koostisosade ja sõltuvate süsteemide arendamist, testimist, valideerimist ja töökindluse kontrolli .

Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.A jagu – punkt 2 – taane 2 a (uus)
– kaheksanda raamprogrammi raames uue satelliidi katsetuse kavandamist, millega saab täiendada ITERi katsetusi, et tagada vajalikud vahendid ning piirates samal ajal riske ja tegevuskulusid, ning mis võib hõlmata ka DEMO- tehnoloogiate tähtsamate aspektide uurimist;
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.A jagu – punkt 4 – taane 3
– tuumasünteesienergia tootmise sotsioloogiliste ja majanduslike aspektide uurimine ning teavitusmeetmete rakendamine, et tõsta üldsuse teadlikkust tuumasünteesi valdkonnas.
– tuumasünteesienergia tootmise sotsioloogiliste ja majanduslike aspektide uurimine ning teavitusmeetmete rakendamine, et tõsta üldsuse teadlikkust tuumasünteesi valdkonnas. Eritähelepanu pööratakse sellele, et üldsusele edastataks tõest teavet ning teabevahetuseks ja programmi tõhustamiseks rakendatakse erimeetmeid.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.A jagu – punkt 6
ITER, mis ehitatakse Euroopas ITERi organisatsiooni rahvusvahelise raamistiku raames, moodustab osa uuest teadusuuringute infrastruktuurist, millel on märkimisväärne Euroopa mõõde.

ITER, mis ehitatakse Euroopas ITERi organisatsiooni rahvusvahelise raamistiku raames, moodustab osa uuest teadusuuringute infrastruktuurist, millel on märkimisväärne Euroopa mõõde ning mis hõlmab täiendava Euroopa programmi raames ITERi eksperimendi toetamiseks teadustegevuse uue infrastruktuuri loomist .

Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.B jagu – sissejuhatus
Peamine eesmärk on eelkõige parandada tuumalõhustumise ning tööstuses ja meditsiinis kasutatava kiirguse ohutustaset, ressursside kasutamise tõhusust ja kulutasuvust. Tuumalõhustumise ja kiirguskaitse valdkonna kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Eelkõige sellised valdkonnad nagu energeetika, Euroopa standardid, haridus ja koolitus, keskkonnakaitse, tervishoid, materjaliteadus, valitsemine, ühine infrastruktuur, turvalisus ja ohutuskultuur on märkimisväärselt seotud teadustegevusega, mis on hõlmatud liidu seitsmenda raamprogrammiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ . Rahvusvaheline koostöö on paljude tegevusvaldkondade tegevuse oluline osa, eelkõige kõrgtehnoloogilise tuumasüsteemi valdkonnas, millega tegeleb IV põlvkonna rahvusvaheline foorum.

Peamine eesmärk on eelkõige parandada tuumalõhustumise ning tööstuses ja meditsiinis kasutatava kiirguse ohutustaset, ressursside kasutamise tõhusust ja kulutasuvust. Tuumalõhustumise ja kiirguskaitse valdkonna kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Eelkõige sellised valdkonnad nagu energeetika, Euroopa standardid, haridus ja koolitus, keskkonnakaitse, tervishoid, materjaliteadus, valitsemine, ühine infrastruktuur, turvalisus ja ohutuskultuur on märkimisväärselt seotud teadustegevusega, mis on hõlmatud liidu seitsmenda raamprogrammiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ, samuti 2008. aasta märtsis nõukogus heakskiidetud Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas sisalduvate tuumalõhustumist käsitlevate ettepanekutega . Rahvusvaheline koostöö on paljude tegevusvaldkondade tegevuse oluline osa, eelkõige kõrgtehnoloogilise tuumasüsteemi valdkonnas, millega tegeleb IV põlvkonna rahvusvaheline foorum. Euroopas praegu töötavate tuumajaamade tavapärane kavandatud kasutusiga on 40 aastat ning seda on võimalik pikendada. III põlvkonna ja ohutut tulevikku tagava IV põlvkonna tehnoloogia eesmärk on saavutada 60-aastane või pikemgi kasutusiga ning vähendada samal ajal vananemisest tulenevaid käitus- ja hoolduskulusid.

Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.B jagu – sissejuhatav osa – lõik 1a (uus)
Kõikidele tuumarajatistele ja kogu tuumaenergiaalasele tegevusele kohaldatavate ohutusstandardite osas on kindlasti vaja tihendada koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. Neid standardeid peaksid laialdaselt rakendama elektrienergia tootmise, meditsiini, tööstuse, teaduse ja hariduse valdkonna planeerijad, tootjad ja käitajad.

Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.B jagu – punkt 1 – pealkiri
1.  Geoloogiline lõppladustamine
1.   Ladustamine, sealhulgas geoloogiline lõppladustamine
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.B jagu – punkt 1 – lõik 1
Luua rakenduslike teadusuuringute abil usaldusväärne teaduslik ja tehniline alus tutvustamaks kasutatud tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete geoloogilistes formatsioonides lõppladustamise tehnoloogiat ja ohutust, et toetada Euroopa ühise seisukoha väljaarendamist seoses jäätmekäitluse ja jäätmete kõrvaldamisega.

Luua rakenduslike teadusuuringute abil usaldusväärne teaduslik ja tehniline alus tutvustamaks kasutatud tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete, sh meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses, teadus- ja haridusvaldkonnas kasutatavate tsiviilotstarbeliste tuuma- ja radioisotoopgeneraatorite kasutuselt kõrvaldamisel tekkivate püsijäätmete geoloogilistes formatsioonides lõppladustamise tehnoloogiat ja ohutust, et toetada Euroopa ühise seisukoha väljaarendamist seoses jäätmekäitluse ja jäätmete kõrvaldamisega.

Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.B jagu – punkt 1 – lõik 2
Geoloogiline lõppladustamine: projekteerimisuuringud ja lõppladustamise kontseptsiooni tutvustamine, lõppladustamiskoha kivimite kohapealne iseloomustus (nii üldistes kui ka kohaspetsiifilistes maa-alustes uurimislaboratooriumides), ladustamiskeskkonna mõistmine, asjaomaste protsesside uuringud lähiväljas (jäätmete vorm ja projekteeritud kaitsed) ja kaugväljas (aluspõhjakivim ja biosfääri uuringud), usaldusväärsete meetodite arendamine toimimise ja ohutuse hindamiseks ning üldsuse heakskiiduga seotud juhtimis- ja sotsiaalküsimuste uurimine.

Geoloogiline lõppladustamine: projekteerimisuuringud ja lõppladustamise kontseptsiooni tutvustamine, lõppladustamiskoha kivimite kohapealne iseloomustus (nii üldistes kui ka kohaspetsiifilistes maa-alustes uurimislaboratooriumides), ladustamiskeskkonna mõistmine, asjaomaste protsesside uuringud lähiväljas (jäätmete vorm ja projekteeritud kaitsed) ja kaugväljas (aluspõhjakivim ja biosfääri uuringud), usaldusväärsete meetodite arendamine toimimise ja ohutuse hindamiseks ning üldsuse heakskiiduga seotud juhtimis- ja sotsiaalküsimuste uurimine. Selleks et tagada ettenägematute sündmuste korral radioaktiivsete ainete tõhusam lõppladustamine, tuleb kasutusele võtta töökindlad süsteemid, mis tagavad töö jätkumise ka vähendatud võimsusel.

Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.B jagu – punkt 2 – lõik 2
Tuumarajatiste ohutus: olemasolevate ja tulevaste tuumarajatiste tööohutus, eelkõige tuumajaamade kasutusea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur (inimeste põhjustatud ja organisatsioonilistest vigadest tingitud riski minimeerimine), ohutuse hindamise täiustatud meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, mõõteriistad ja juhtseadmed ning raskete õnnetuste vältimine ja kahju piiramine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks.

Tuumarajatiste ohutus: olemasolevate ja tulevaste tuumarajatiste tööohutus, võttes eriti arvesse Fukushima õnnetuse uurimise tulemusi, eelkõige tuumajaamade kasutusea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur (inimeste põhjustatud ja organisatsioonilistest vigadest tingitud riski minimeerimine), ohutuse hindamise täiustatud meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, mõõteriistad ja juhtseadmed ning raskete õnnetuste vältimine ja kahju piiramine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks. Fukushima õnnetuse tõttu võetavad täiendavad meetmed peaksid hõlmama maavärinakindluse parandamist, ettearvamatute õnnetuste määratluse muutmist, sagedasti esinevate vealiikide analüüsi, hädaolukordade paremat juhtimist, kuuma metalli/auru reaktsioonil eralduva vesiniku kogunemise vältimist, vesiniku rekombinatsiooni, gaasi ülerõhule vastupidavate filter-/puhastussüsteemide projekteerimist.

Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – I osa – I.B jagu – punkt 2 – lõik 3
Kõrgtehnoloogilised tuumasüsteemid: olemasolevate süsteemide ja kütuste tõhususe parandamine ning kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide uurimine, et hinnata nende potentsiaali, võimet aidata kaasa tuumamaterjali leviku tõkestamisele ja mõju pikaajalisele säästvusele, sealhulgas alusuuringud ja valdkondadevahelised teadusuuringud (eelkõige materjaliteadus) ning kütusetsükli, innovatiivsete kütuste ja jäätmekäitluse uuringud, sealhulgas eraldamine ja transmutatsioon ning lõhustuva materjali tõhusam kasutamine olemasolevates reaktorites.

Kõrgtehnoloogilised tuumasüsteemid: olemasolevate süsteemide ja kütuste tõhususe parandamine ning kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide uurimine, et hinnata nende potentsiaali, võimet aidata kaasa tuumamaterjali leviku tõkestamisele ja mõju pikaajalisele säästvusele, sealhulgas alusuuringud ja valdkondadevahelised teadusuuringud (eelkõige materjaliteadus) ning kütusetsükli, innovatiivsete kütuste ja jäätmekäitluse uuringud, sealhulgas eraldamine ja transmutatsioon ning lõhustuva materjali tõhusam kasutamine olemasolevates reaktorites. Eespool nimetatud tegevus peaks olema suunatud 2010. aasta novembris Belgia eesistumise ajal toimunud Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava käsitleval konverentsil käivitatud säästva tuumaenergia Euroopa tööstusalgatuse (ESNII) toetamisele, sealhulgas selliste oluliste teadusprojektide nagu ASTRID, ALLEGRO, ALFRED ja MYRRHA kavandamisele.

Viimane päevakajastamine: 10. aprill 2013Õigusalane teave