Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet (COM(2011)0473 – C7-0257/2011)(2) ,

–  võttes arvesse 2010. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu − Euroopa Parlament(3) ,

–  võttes arvesse siseaudiitori 2010. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4) ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) , mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6) , eriti selle artikleid 145, 146 ja 147,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja(7) artiklit 13,

–  võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt on kõik liidu institutsioonid kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta lisatud tähelepanekuid,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – jaod I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX(8) ,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(9) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77, artikli 80 lõiget 3 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0120/2012),

A.  arvestades, et kontrollikoja auditis märgitakse 2010. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid haldasid finantsmääruses sätestatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt ja 58 auditeeritud maksest 93% puhul olulisi vigu ei leitud;

B.  arvestades, et peasekretär kinnitas 16. juunil 2011. aastal, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtestatud kontrolliraamistik tagab vajalikul määral raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 64, 12.3.2010. (2) ELT C 332, 14.11.2011, lk 1. (3) ELT C 167, 7.6.2011, lk 1. (4) ELT C 326, 10.11.2011, lk 1. (5) ELT C 332, 14.11.2011, lk 134. (6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (7) PE 349.540/Bur/ann/def. (8) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 327. (9) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 244.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet (COM(2011)0473 – C7-0257/2011)(2) ,

–  võttes arvesse 2010. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu − Euroopa Parlament(3) ,

–  võttes arvesse siseaudiitori 2010. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4) ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2010. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) , mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6) (finantsmäärus), eriti selle artikleid 145, 146 ja 147,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja(7) artiklit 13,

–  võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt on kõik liidu institutsioonid kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta lisatud tähelepanekuid,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – jaod I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX(8) ,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(9) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 77, artikli 80 lõiget 3 ja VI lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0120/2012),

A.  arvestades, et kontrollikoja auditis märgitakse 2010. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid haldasid finantsmääruses sätestatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt ja 58 auditeeritud maksest 93% puhul olulisi vigu ei leitud;

B.  arvestades, et peasekretär kinnitas 16. juunil 2011. aastal, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning et kehtestatud kontrolliraamistik tagab vajalikul määral raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

C.  arvestades, et kuigi aruteludes, mida eelarvekontrollikomisjonis 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seoses peeti, tekkisid mõned küsimused, mis puudutasid ka muid teemasid kui konkreetsed 2010. aastat puudutavad küsimused ning mis lisati eelarvekontrollikomisjoni üldisemate küsimuste hulka, keskendub käesolev resolutsioon peamiselt 2010. aasta eelarve täitmisele ning eelarve täitmisele heakskiidu andmisele; arvestades, et eelarveküsimuste laiemat käsitlemist tuleks arutada eelkõige Euroopa Parlamendi kulude ja kokkuhoiuvõimaluste arutamiseks loodavas töörühmas ning kooskõlas 2013. aasta eelarve suunistega, mis võeti vastu 8. veebruaril 2012 ja milles nähakse ette märkimisväärse pikaajalise säästu saavutamine Euroopa Parlamendi eelarve sõltumatu hindamise abil, millele järgneb ettepanekute esitamine 2012. aasta lõpuks ja nende kiire elluviimine;

2010. aasta eelarve täitmist mõjutanud erakordsed asjaolud

1.  juhib tähelepanu sellele, et 2010. aasta eelarve täitmine toimus erilistes tingimustes, sest tegemist oli esimese täispika tegevusaastaga pärast 2009. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimisi ning sel aastal valitsesid liidus endiselt finantsprobleemid;

2.  märgib, et Euroopa Parlamendi eelarve (lõplike assigneeringute summa oli 1 616 760 399 eurot; 2009. aastal 1 529 970 930 eurot) moodustas Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve rubriigist V (haldus) veidi vähem kui viiendiku (19,99 % (2009. aastal oli see määr 19,67%), seega alla tavapärase 20% osakaalu);

3.  nimetab ära parlamendi sekretariaadi vastuse, et parlamendi asukoht Strasbourgis läks 2010. aastal maksma 51 500 000 eurot, millest 33 500 000 eurot on infrastruktuurikulud ja 18 000 000 eurot 12 igakuise osaistungjärgu tegevuskulud; märgib, et need ametlikud andmed on palju väiksemad kui eelnevalt esitatud hinnangud, mis ulatusid 169 000 000 eurost 203 000 000 euroni, märgib siiski, et 2006. aasta kalkulatsioonis esitatud administratsiooni arvutuste järgi hoitaks ühe asukohaga igal aastal kokku 204 miljonit eurot ning 2010. aastal vastavalt 180 miljonit eurot (väiksem summa, kuna Strasbourgis osteti hooned ning täiendati infotehnoloogiat), ning tuletab meelde, et Euroopa Parlament hääletas 429 poolt- ja 184 vastuhäälega 2013. aasta kalkulatsiooni jaoks kokkuhoidmise eesmärgil ühe asukoha poolt;

4.  märgib, et Lissaboni lepingu jõustumisega suurenesid Euroopa Parlamendi pädevused ning lisandus tegevusi ja seadusandlikku tööd, mistõttu tuli seadusandliku töö ning Horvaatia ühinemisega seotud ettevalmistuste jätkamiseks parlamendi struktuuris ja töökorralduses suuri ümberkorraldusi teha; märgib lisaks, et uute ülesannete täitmiseks võeti tootlikkuse suurendamise, töötajate ümberpaigutamise ja töömeetodite parandamise näol meetmeid kulutõhususe suurendamiseks;

5.  märgib, et Lissaboni lepingu jõustumisega otseselt kaasnevate lisakulude katmiseks tuli 19. mail 2010. aastal vastu võtta 9 397 164 euro suurune paranduseelarve (nr 1/2010); märgib, et paranduseelarvega suurendati eelkõige kaht eelarverida (punkti 1 2 0 0 „Töötasu ja hüvitised” ja punkti 4 2 2 0/0 1 „Parlamendiliikmete assistendid: kohalikud assistendid”) ja selle eesmärk oli pakkuda parlamendiliikmetele lisanduvate seadusandlike ülesannete täitmisel suuremat tuge; peab siiski kahetsusväärseks, et eelarve suurendamist ei piiratud olulisel määral kaugeleulatuvamate kokkuhoiumeetmete abil;

6.  märgib, et 2010. aastal toimus administratsiooni tugevdamine ja jätkuv moderniseerimine, mis hõlmas peamiselt põhitegevusi, teenistuste ümberkorraldamist, tänapäevase tehnoloogia paremat kasutamist ning tihedamat institutsioonidevahelist koostööd;

7.  juhib tähelepanu sellele, et 2010. aasta oli esimene aasta, mil parlamendiliikmete põhimäärust ja assistentide põhimäärust (mõlemad jõustusid 14. juulil 2009. aastal) kohaldati täies mahus ja mil jõustusid ajutise hindamisrühma poolt kavandatud kummagi määruse rakendusmeetmete uued versioonid, mis tõid parlamendi administratsioonile palju uusi ülesandeid;

8.  märgib, et juhatus võttis 24. märtsil 2010. aastal vastu keskmise pikkusega perioodiks ette nähtud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia (ja eelkõige selle raames teadmushaldussüsteemi) ning keskmise pikkusega perioodiks ette nähtud kinnisvarapoliitika; nii nimetatud strateegiale kui ka poliitikale tuleb eraldada märkimisväärsed eelarvevahendid;

Aruanne eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta

9.  märgib, et parlamendile laekus 2010. aastal tulu 243 094 204 eurot (2009. aastal 141 250 059 eurot), millest 110 298 523 eurot moodustas sihtotstarbeline tulu;

Parlamendi raamatupidamise aastaaruanne

10.  võtab teadmiseks järgmised summad, millega Euroopa Parlamendi raamatupidamiskontod 2010. aastal suleti:

11.  märgib, et 2010. aastal seoti lõplikest assigneeringutest kulukohustustega 96% (2009. aastal 93%), kusjuures tühistamismäär oli 4% (2009. aastal 6,7%); nagu eelnevatelgi aastatel, saavutati väga kõrge eelarve täitmise tase;

12.  märgib aga, et suures osas selle tõttu, et 2009. aasta oli valimiste aasta, kanti suur osa assigneeringuid (190 365 823 eurot(10) ) 2010. aastasse üle, ning nõuab kulude paremat planeerimist ning järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel nimetatud asjaolu arvesse võtmist;

13.  märgib, et eelarve üldine täitmismäär on kõrge muu hulgas ka tänu sellele, et enne 2010. aasta lõppu tehti kaks sihipärast ümberpaigutust (9 240 000 eurot Sofias Euroopa Maja hoone ostmiseks ja 10 923 000 eurot nelja suure infotehnoloogiaprojekti jaoks); tunneb heameelt selle üle, et 2010. aastal 2011. aastasse koondassigneeringuid üle ei kantud, mis oli juba teistkordne juhtum; nõuab aga tungivalt, et parlamendi administratsioon püüdleks parema ja selgema eelarve kavandamise ja distsipliini poole, ning märgib, et kinnisvara-, infotehnoloogia- ja muude suurte kulude kandmine eelarvesse tagaks täieliku rahalise selguse; on veendunud, et kõik olulised kulutused peaksid aastaeelarves täielikult kajastatud olema ja neid ei tohiks teha seetõttu, et alakasutatud assigneeringuid koondada;

Peasekretäri kinnitav avaldus

  14 tunneb heameelt peasekretäri 16. juuni 2011. aasta avalduse üle, mille ta tegi peamise volitatud eelarvevahendite käsutajana eelarvevahendite käsutajate 2010. aasta tegevusaruannete kohta ning milles ta kinnitab, et tal on piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning et kehtestatud kontrolliraamistik tagab piisavas ulatuses aruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

Aastaaruanne sõlmitud lepingute kohta

15.  märgib, et eelarvevahendeid käsutavate osakondade esitatud teabe alusel koostasid keskteenistused eelarvepädevatele institutsioonidele 2010. aastal sõlmitud lepingute kohta aastaaruande(11) ; märgib, et 2009. ja 2010. aastal sõlmitud lepingud jagunesid järgmiselt:

16.  märgib, et menetluse liigi alusel jagunesid 2010. ja 2009. aastal sõlmitud lepingud järgmiselt:

Erandjuhtudel kasutatavad läbirääkimistega menetlused

17.  tunneb heameelt asjaolu üle, et alates 2010. aastast esitavad kõik peadirektoraadid oma aastaaruande lisas teabe erandkorras rakendatava läbirääkimistega hankemenetluste teel sõlmitud lepingute kohta koos põhjustega, mis seda menetlust kasutati, ning muu teabe, mida nõutakse parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament)(12) 1 lõikes 50;

18.  märgib, et on positiivne, et 2010. aastal erandjuhtudel kasutatavate läbirääkimistega menetluste arv (2009. aasta ja sellele eelnenud aastatega võrreldes) vähenes kõikide lepingute puhul, mille väärtus oli üle 25 000 euro(13) 1 , nagu on näha järgmisest tabelist:

19.  palub nendel peadirektoraatidel, eelkõige infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadil, kes seda tüüpi menetlusi endiselt palju kasutavad, nende menetluste arvu/osakaalu edaspidi vähendada; nõuab tungivalt, et parlamendi administratsioon jätkaks nimetatud menetluste üle ranget järelevalvet, pidades eelkõige silmas võimalikke huvide konflikte, ning rakendaks avastatud eeskirjade rikkumise korral rangemaid ja hoiatavaid sanktsioone; palub peasekretäril anda tehtud edusammudest eelarvekontrollikomisjonile aru iga kuue kuu tagant;

20.  tunneb heameelt, et presidentuuri peadirektoraat on moodustanud planeerimise, eelarvehalduse ja lepingute üksuses hangete sektsiooni, sest see suurendab avalike menetluste läbipaistvust;

Kontrollikoja aastaaruanne 2010. aasta kohta
Üldised leiud

21.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda tegi auditi käigus kindlaks, et maksetes tervikuna olulisi vigu ei esinenud ning finantsmäärusele vastavuse hindamisel ei tuvastanud kontrollikoda ka järelevalve- ja kontrollisüsteemides olulisi puudusi;

Külastusrühmade toetussüsteemi haldamine

22.  märgib, et kontrollikoda leidis, et 2010. kehtinud menetlused, mille kohaselt rühmadelt tegelike reisikulude tõestamist ei nõutud ja oli lubatud sularahas maksmine rühma juhile, tõid kaasa enammaksete riski ja vähendasid võimalusi nende maksete suhtes sissekontrolli rakendada; märgib, et hiljuti seda süsteemi muudeti; märgib siiski, et parlamendiliikmetel on ikka veel võimalus taotleda külastajarühmadele sularahas maksmist; nõuab, et peasekretär paluks muudetud eeskirjade kohta kontrollikoja arvamust;

Lepinguliste töötajate töölevõtmine

23.  märgib pettunult, et kontrollikoda leidis, et valimisse kuulunud viiest juhust neljal ehk mitte vähem kui 80 % juhtudest olid dokumendid, mis tõestaksid taotluste läbivaatamist ja töövestluse läbiviimist ning põhjendaksid lepinguliste töötajate kasuks otsuse tegemist, puudulikud, ilma et sellel oleks olnud ebasoodsaid tagajärgi asjaomasele personalile, mistõttu puudus neil ka stiimul olukorda parandada; ühineb kontrollikoja soovitusega, mille kohaselt tuleb sisekontrolli võimaldamiseks edaspidi täielik dokumentatsioon tagada;

Hanked

24.   peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis parlamendi hankemenetluste auditeerimisel vigu, ebajärjepidevust ja muid puudusi; juhib tähelepanu meetmetele, mida hiljuti on hankemenetluste parandamiseks võetud, ning innustab parlamendi administratsiooni selles vallas veelgi rohkem parandusi tegema; tunneb heameelt 2010. aastal loodud Webcontractsi programmi üle, sest selle abil on võimalik lepinguid hallata internetis;

25.  kutsub juhatust üles läbi vaatama kõik avalike hangete kontrollimehhanismid, et tagada pakutavate teenuste ja kaupade puhul kõige konkurentsivõimelisem hind;

Fraktsioonide korraldus ja toimimine

26.  võtab teadmiseks leiu, mille kontrollikoda tegi seoses kasutamata jäänud assigneeringute ülekandmisega fraktsioonide poolt ja seoses sellega, et Euroopa Parlamendi valimiste aasta jagatakse ülekantavate assigneeringute lubatava summa arvutamiseks kaheks poolaastaks; on seisukohal, et selleks, et 2010. aasta alguses tekkinud probleemid tulevikus ei korduks, tuleks tulevaste valimiste puhul võtta fraktsioonide poolt ülekantavate summade arvutamiseks arvesse kogu valimiste aastat, sest fraktsioonid ei lakka pärast valimisi toimimast;

27.   märgib, et ehkki kodanike kirjalikele küsimustele vastatakse väidetavalt üldjuhul kahe nädala jooksul, ei kehti praegu mingit süsteemi, mille kohaselt peaksid juhatus ja peasekretär vastama parlamendiliikmete küsimustele sama pika ajavahemiku jooksul;

Peasekretäri võetud meetmed seoses 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooniga

28.  märgib rahuloluga, et peasekretär esitas 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutava resolutsiooni kohta eelarvekontrollikomisjonile ulatusliku kirjaliku vastuse juba 6. oktoobril 2011. aastal ning et 11. oktoobril 2011. aastal toimunud 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelkohtumise käigus toimus peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel sisukas arvamuste vahetus;

29.  tunneb heameelt mitmete vastuste üle, mis ülalnimetatud resolutsioonis esitatud nõudmistele esitati, ning loodab, et ka järgmised resolutsioonis esitatud nõudmised täidetakse:

30.  nõuab, et peasekretär esitaks parlamendi pädevale komisjonile võetud ja võetavate meetmete kohta hiljemalt 31. oktoobriks 2012. aruande;

Siseaudiitori aastaaruanne

31.  tunneb heameelt selle üle, et väline hindaja on kinnitanud, et siseauditi talitus vastab siseauditi kutsetegevuse rahvusvaheliste standarditele kõrgeimal võimalikul määral;

32.  märgib, et siseaudiitor esitas 24. jaanuaril 2012. aastal toimunud pädeva komisjoni koosolekul oma 15. juulil 2011 allkirjastatud aastaaruande ja selgitas, et 2010. aastal koostas ta parlamendi halduse kohta järgmised auditid:

33.  toetab siseaudiitori seisukohti, mille kohaselt tuleb:

Siseauditiaruannete laad ja eesmärk

34.  osutab märkustele, mida ta on varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavates resolutsioonides siseauditiaruannete kohta teinud; märgib, et siseauditiaruanded annavad võimaluse süsteeme ja tulemusi parandada, kuid et neid on võimalik korrektselt tõlgendada ainult sel juhul, kui nendes esitatud soovituste põhjal tehtud muudatused on ellu viidud ja tulemused saavutatud; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et finantsmääruse käimasoleva läbivaatamise raames käsitletakse nende aruannete taotluse korral kättesaadavust, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsust selles küsimuses;

EUROOPA PARLAMENDI ADMINISTRATSIOONI HALDAMINE
Peadirektorite tegevusaruanded

35.  märgib rahuloluga, et kõik peadirektorid said oma teenistustes 2010. aastal eelarve täitmise kohta reservatsioonideta kinnitava avalduse esitada; on teadlik, et tegevusaruannete puhul on tegemist organisatsioonisisese juhtimise vahendiga, mille peamine eesmärk on anda peasekretärile selge ülevaade administratsiooni tööst ja eelkõige võimalikest puudustest;

Riskijuht

36.  märgib rahuloluga, et riskijuht alustas 1. juunil 2010 tööd ja ta annab aru otse peasekretärile; tunneb heameelt selle üle, et 16. detsembril 2011. aastal avaldati riskijuhtimise käsiraamat, ning kordab, et parlamendi pädevale komisjonile tuleb esitada riskijuhi 2010. aasta tegevuse aastaaruanne ning pädevat komisjoni tuleb hoida kursis parlamendi uue riskijuhtimispoliitika rakendamise edenemisega;

37.  nõuab, et parlamendi pädevale komisjonile antaks enne 2012. aasta septembri lõppu teada, kuidas kavatsetakse tundlikud ametikohad kindlaks teha ja neid hallata ning mida selleks tehtud on;

Presidentuuri peadirektoraat
Turvameetmed

38.  märgib, et turvameetmete eelarve oli 2009. aastal 45 980 000 eurot ja 2010. aastal see vähenes veidi (45 590 000 euroni); tunneb heameelt selle üle, et 2011. aasta eelarves on turvameetmete kulu 2010. aastaga võrreldes veelgi rohkem vähenenud (lõplikud assigneeringud: 42 830 000 eurot) ning et juhatus võttis 2011. aasta juulis vastu üldise turvakontseptsiooni, mille eesmärk on parlamendi turvameetmed tänapäevasemaks ja tõhusamaks muuta;

39.  kordab oma palvet peasekretärile muuta sissepääsukaardi näitamine parlamendiliikmetele parlamendi hoonetesse sisenemisel ja nendest väljumisel kohustuslikuks; teeb ettepaneku, et parlamendiliikmete sissepääsukaarte kontrollitaks ka elektrooniliselt;

40.  rõhutab, et parlamendi hoonete ja nende vahetu ümbruse turvalisuse suurendamine peab olema tähtsaim prioriteet; nõuab, et osana sellest tööst tuleks suurendada parklate turvalisust, samuti tuleks kontrollida juurdepääsu hoonete nendesse osadesse, kus asuvad parlamendiliikmete kabinetid;

41.  rõhutab asjaolu, et parlamendiliikmete lukustatud kabinettidest on varastatud asju, mis näitab madalat turvalisuse taset; palub peasekretäril võtta kiiresti meetmeid olukorra parandamiseks;

42.  on mures parlamendi parklate madala turvalisuse taseme pärast; märgib, et Brüsseli parklas on mitut autot tahtlikult kahjustatud; palub juhatusel võtta asjakohased meetmed olukorra parandamiseks;

43.  kordab, et nõuab peasekretärilt 30. juuniks 2012. aastal ettepanekute esitamist tõhusama, turvalise ja pettusekindla allkirjade andmise süsteemi loomiseks (ettepanekus tuleks käsitleda ka kellaaegu, mil süsteemi on võimalik kasutada) ja eelkõige võimaliku tulevase elektroonilise allkirjastamise süsteemi loomiseks, mille abil on parlamendiliikmetel võimalik nii dokumente (näiteks muudatusettepanekuid) allkirjastada kui ka oma kohalolekut digitaalse allkirjaga tõendada; seejuures on teadlik sellest, et kuludele ja kokkuhoiule on sel väga väike mõju;

44.  märgib rahuloluga, et tulenevalt juhatuse 5. juuli 2010. aasta otsusest on registreerimisteenuste muutmine parlamendi enda poolt pakutavateks teenusteks nüüdseks lõpule viidud; loodab, et uus registreerimissüsteem tagab parema ja tõhusama teenuse; on seisukohal, et parlamendi turvalisust tuleb jätkuvalt parandada ja ajakohastada ning sobival viisil professionaalsemaks muuta, eelkõige spetsiaalsete valiku- ja töölevõtmismenetluste ning vajaliku lisa- ja täiendkoolituse abil; ootab huviga, mida toob kaasa uus üldine turvakontseptsioon, eelkõige tsoonideks jagamise idee, mis peaks olulisel määral aitama lahendada muu hulgas parlamendiliikmete kabinettidega seotud turvalisusprobleeme;

Ümberkorraldused

45.  märgib, et 2010. aastal toimusid presidentuuri peadirektoraadis suured ümberkorraldused; tunneb heameelt selle üle, et finantsküsimused ning hangete kavandamine ja korraldamine ning turvameetmed anti 2010. aasta märtsis loodud ressursside direktoraadi pädevusse;

Liidu sisepoliitika peadirektoraat ja liidu välispoliitika peadirektoraat

46.  tuletab meelde, kui suur poliitiline tähtsus on liidusiseses ja -välises parlamendi töös delegatsioonidel; märgib aga, et eri delegatsioonides ja eelkõige liiduvälistes delegatsioonides on päevas ühe liikme kohta tekkivad kulud väga erinevad (1400−5300 eurot); kutsub parlamendi juhatust üles arendama koostöös teiste asjassepuutuvate peadirektoraatidega välja lahendused, kuidas delegatsioonide visiite ökonoomsemalt ja ühtlasemate kuludega korraldada; seejuures tuleks eelkõige arvesse võtta visiitide poliitilist tähtsust ja kestust ning parlamendiliikmete ja töötajate arvu optimaalset suhet; nõuab eelarve konsolideerimise IT-süsteemi loomist, mis annaks üksikasjalikku teavet iga delegatsiooni eelarve kohta ning parandaks kulude haldamist; nõuab, et edaspidi esitataks delegatsioonide reisidega seoses üksikasjalik aruanne kõikide isikute kulude kohta;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

47.  on mures selle pärast, et eelarverida 3 2 4 2 (Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud) – v.a õigusloome jälgimissüsteem – ei ole piisavalt läbipaistev; on seisukohal, et eelkõige alapunkti 3 2 4 2/01 kulud tuleks läbipaistvuse suurendamiseks järgmiste aastate eelarves üksikasjalikult välja tuua;

Külastajatekeskus (Parlamentarium)

48.  märgib, et eelarvepunkti 3 2 4 3 „Parlamentarium – Euroopa Parlamendi külastajatekeskus” kulukohustused suurenesid pärast 2009. aasta alakasutust märkimisväärselt (+227 %) ja nende summa oli 12 725 985 eurot; juhib tähelepanu ripplagede ohutusega seotud suurele probleemile, mille tõttu projekti valmimine 2010. aastal viibis ning mille tõttu oli administratsioon sunnitud 1 000 000 euro ulatuses assigneeringuid, mis olid 2009. aastast automaatselt 2010. aastasse üle kantud, tühistama; märgib, et hinnangulised kogukulud on 20 530 000 eurot, mida on 2007. aastaga võrreldes 15,3% rohkem; nõuab tagatisi, et teiste miljoneid eurosid maksvate projektide puhul ei toimuks samasugust kulude suurenemist;

49.  tunneb heameelt selle üle, et külastajatekeskus 14. oktoobril 2011. aastal avati (algselt oli avamine kavandatud 2009. aastal toimunud valimiste ajaks); peab aga kahetsusväärseks, et projekt hilines palju ja kulud osutusid kavandatust suuremaks; nõuab külastajatekeskuse tegevuse läbivaatamist, kui see on tegutsenud kaksteist kuud, et hinnata üldsuse reaktsiooni, keskuse tugevusi ja nõrkusi ning selle kulu ja kasu, et tagada raha otstarbekas kasutamine;

Euroopa Ajaloo Maja

50.  märgib, et 5. juulil 2010. aastal võttis juhatus vastu parlamendi ajakohastatud kommunikatsioonistrateegia, mis hõlmab ka Euroopa Ajaloo Maja projekti, ning et 2010. aasta septembris hindas projekti rahvusvaheline hindamiskomisjon; märgib, et selle projekti puhul ei kasutatud peatükki 10 6 „Uute prioriteetsete eesmärkide reserv”, sest kõik selle peatüki assigneeringud (5 000 000 eurot) paigutati ümber peatükki 2 1 0 „Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid”; nõuab selle projekti kogu rahalise mõju avaldamist, eriti arvestades probleeme, mida on tekitanud hoone vundamendi all voolav maa-alune Maalbeeki jõgi; kordab, et majandamiskavas sisalduvast kulueelarvest tuleb rangelt kinni pidada;

51.  peab kahetsusväärseks, et juhatuse ja teiste organite otsused Euroopa Ajaloo Maja kohta ei põhinenud täielikult toimiva projekti jaoks vajalikel täielikel „hinnangulistel” kogukuludel; soovitab juhatusel ja kvestoritel edaspidi mitte heaks kiita ühtegi projekti ega algatust, mille kohta ei ole esitatud otseste ja kaudsete kulude täielikku finantskalkulatsiooni;

Külastusrühmad

52.  märgib, et külastused on Euroopa Parlamendi ja tema seadusandliku töö tutvustamiseks väga olulised; võtab teadmiseks hiljutised muudatused, mis 2010. aastal kehtestatud külastusrühmade maksesüsteemis tehti, ning nõuab, et uue maksesüsteemi ja kulude hüvitamise süsteemi kohta koostataks hinnang, mis näitaks kulude muutumist ja seda, mil määral on maksed rühmadega kaasnevate tegelike kuludega vastavuses; teeb kontrollikojale ettepaneku seda jälgida ning jääb ootama siseaudiitori märkusi uue süsteemi rakendamise kohta;

53.  nõuab tungivalt, et parlamendi administratsioon annaks parlamendile aru ametlike külastusrühmade suurust käsitlevate eeskirjade muudatustest saadud kogemuste kohta üldiselt ning eelkõige eeskirjade mõju kohta külastuste korraldamisele ja kapatsiteedi kasutamisele;

54.  väljendab ilmsetel turvalisuse ja parlamendi mainega seotud kaalutlustel muret asjaolu pärast, et institutsioon annab külastusrühmade juhtidele suuri summasid sularaha;

Web TV

55.  peab kahetsusväärseks, et EuroparlTV tegevust ei saa otseste üksikvaatajate (välja arvatud piirkondlike telekanalitega sõlmitud partnerluslepingute alusel lisanduvad vaatajad) väga väikest arvu(14) arvestades edukaks lugeda, kuigi 2010. aastal eraldati sellele (punktist 3 2 4 6) umbes 9 000 000 eurot, st suur summa raha; tunneb heameelt selle üle, et 2011. aastal suudeti neid assigneeringuid 14% vähendada (8 000 000 euroni) ja et neid on kavas vähendada ka järgnevatel aastatel; märgib siiski kahetsusega, et uusi toetusi ei saa põhjendada, ning palub peasekretäril teha pädevale parlamendikomisjonile ettepanekud EuroparlTV tegevuse lõpetamiseks;

Auhinnad

56.  märgib, et filmiauhinnaga LUX seotud kulud olid 2010. aastal 380 666,18 eurot; on mures, et 2011. aastal suurenesid selle auhinnaga seotud kulud 573 722,08 euroni (rohkem kui 50%), ning loodab, et alates 2012. aastast hakatakse neid kulusid järsult vähendama; konkreetsemalt nõuab järgmiste meetmete piiramist kulude vähendamiseks:

57.  võtab teadmiseks kulutused auhindadele perioodil 2009–2011:

58.  märgib, et kulutused auhindadele suurenesid perioodil 2009–2011 89%, ning on veendunud, et seda raha oleks olnud mõistlik mujal kasutada; nõuab, et tulevased kulutused auhindadele toodaks tagasi 2009. aasta tasemele;

59.  märgib, et ajakirjandusauhinnaga seotud kulud olid 2010. aastal 118 059 eurot, mis tähendab 2009. aasta summaga võrreldes 18% suurenemist; on mures selle pärast, et 2011. aastal suurenesid need kulud rohkem kui veerandi võrra, ning nõuab, et nüüd, kui auhinna väljaandmine on lõpetatud, viidaks enne pressisuhteid või muud valdkonda puudutavate algatuste väljatöötamist läbi põhjalik tasuvusanalüüs;

60.  on seisukohal, et auhinnad ei kuulu parlamendi põhitegevuse hulka, ning nõuab, et enne uute auhinnaalgatuste tegemist viidaks läbi tasuvusanalüüs, et võtta arvesse kõikide liikmesriikide üha halvenevat finants- ja majandusolukorda;

Infobürood / Euroopa Majad

61.  märgib, et 2010. aastal loodi kommunikatsiooni peadirektoraadis ressursside direktoraat, kelle ülesanne on muu hulgas keskselt avalikke hankeid koordineerida ning selle abil tagada, et detsentraliseeritud infobüroodel ei oleks enam vaja nii palju võtmetähtsusega töötajaid tundlikelt ametikohtadelt ära võtta;

62.  märgib, et parlamendi 32 infobüroost Brüsselisse ja Strasbourgi tehtud 978 lähetust läksid kokku maksma 944 330 eurot, mis teeb Brüsseli lähetuse keskmiseks kuluks 701 eurot ja Strasbourgi lähetuse keskmiseks kuluks 1064 eurot; märgib, et lähetus Luxembourgist Brüsselisse läheb maksma keskmiselt 250 eurot ja lähetus Luxembourgist Strasbourgi keskmiselt 630 eurot; nõuab edaspidi andmeid ka lähetuse keskmise kulu kohta (küsimustikule antud vastuste lehekülg 68);

Kontaktbüroo Washingtonis

63.  märgib, et 2010. aasta aprillis avati Washingtonis Euroopa Parlamendi kontaktbüroo ning et 2010. aasta oktoobris kehtestati nelja ametniku jaoks üheaastaste lähetuste süsteem; märgib, et kuigi Washingtoni kontaktbüroo jaoks ei ole loodud ühtki uut ametikohta, on sellega seoses paratamatult tekkinud muud kulud; soovib teada nende kulude taset aastatel 2011 ja 2012; nõuab kontaktbüroo struktuuri, tegevuse ja kulude läbivaatamist ning selle kohta aruande esitamist juhatusele ja pädevatele parlamendikomisjonidele;

Personali peadirektoraat

64.  tunneb heameelt selle üle, et tänu teatavate ülesannete (näiteks lastesõime haldamine) allhankele ja personalitoimikute halduses infotehnoloogia suuremale kasutamisele on peadirektoraat suutnud töötulemusi parandada; väljendab heameelt IT-rakenduse Streamline kasutuselevõtmise üle;

65.  märgib, et personali peadirektoraadile avaldas mõju nõukogu 2009. aasta detsembri otsus kohaldada töötasude korrigeerimisel komisjoni osutatud ja soovitatud 3,7% määra asemel kõigest 1,85% määra, mille tagajärjel jäid punkti 1 2 0 0 „Töötasu ja hüvitised” kulukohustused osaliselt (veidi alla 6 000 000 euro ehk 1,4 %) ulatuses täitmata;

66.  märgib, et parlamendi ametikohtade loetelus oli ette nähtud 6285 ametikohta; neist 5348 (st 85,1%) parlamendi sekretariaadis ja 937 (st 14,9%) fraktsioonides; 2009. aastaga võrreldes on tegemist 3,35% kasvuga (lisandus 204 ametikohta), mis tekkis peamiselt seetõttu, et 1. detsembril 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepinguga parlamendi pädevus suurenes;

67.  võtab teadmiseks sekretariaadi struktuuris uue parlamendikoosseisu ametiaja ettevalmistamise ja eelkõige parlamendiliikmetele mõeldud teenuste tõhustamisega seoses toimunud muudatused, mille kohta juhatus tegi otsuse 2009. aastal ja mis viidi ellu 2010. aasta alguses; märgib, et nende muudatuste tõttu tuli eelkõige presidentuuri peadirektoraadis, personali peadirektoraadis ning infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadis ümberkorraldusi teha, kuid neljas peamiselt poliitilise pädevusega peadirektoraadis − presidentuuri peadirektoraadis, liidu sisepoliitika peadirektoraadis, liidu välispoliitika peadirektoraadis ja kommunikatsiooni peadirektoraadis − ka ressursside direktoraat luua;

68.  märgib, et 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli enamus sekretariaadi (58,4%) ja administraatori palgaastmel töötavatest ametnikest (51,7%) naised; tunneb heameelt selle üle, et kõrgemate ja keskastme juhtide tasandil suurenes 2010. aastal nii naissoost peadirektorite osakaal (36,4%ni, mis tähendab, et 11-st 4 on naised) kui ka naissoost osakonnajuhatajate osakaal (26,2%ni);

69.  juhib tähelepanu sellele, et teatavatest liikmesriikidest, nagu Saksamaa, Ühendkuningriik, Austria ja Madalmaad, on ametnikke ja muid teenistujaid keeruline leida ja et nende riikide töötajate osakaal parlamendi sekretariaadi töötajatest on oluliselt väiksem kui vastava riigi rahvastiku osakaal kogu liidu rahvastikust(15) , ning märgib, et suhteliselt suur osa töötajatest on parlamendi töökohtade asukohast tulenevalt Belgia (13,6%) või Luksemburgi (2,3%) kodakondsusega; palub juhatusel läbi vaadata töölevõtmismenetlused ja -nõuded, et teha kindlaks, millist rolli need võivad mängida töötajate leidmise keerulisuses;

Kolme töökoha vahelised lähetused / lähetuskulud

70.  märgib, et 2010. aastal toimus 33 200 lähetust (ametlikku sõitu), mis hõlmasid kokku 98 629 lähetusel oldud päeva ja millest enamik toimus parlamendi kolme töökoha vahel; kordab, et kolme töökoha vahel toimuvaid tarbetuid lähetusi ning nendega seotud kulusid tuleb vältida; selleks tuleb esitada süstemaatilisemad ja paremini tõendatud põhjendused ning tagada parem järelevalve; nõuab, et peasekretär annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus aru kokkuhoiust, mis ratsionaliseerimise jätkamise tulemusel on saavutatud ja muudest juba tehtud või kavandatud algatustest, mille abil vähendatakse lähetuste arvu; on ühtlasi seisukohal, et üldiselt ei tohiks ühtki komisjoni koosolekut korraldada Strasbourgis, välja arvatud need komisjonid, mille töökava on otseselt seotud asjaomase nädala osaistungjärgu päevakorras olevate raportite või aruteludega; julgustab kontrollikoda analüüsima täiendavalt praegusi lähetustega seotud menetlusi ja esitama soovitused nende tõhususe parandamiseks; palub peasekretäril vaadata konkreetselt üle väljaspool Brüsselit asuvad ametikohad, eriti nende töötajate osas, kes käivad korduvatel lähetustel Brüsselis, et teha kindlaks, kas need kohad on vaja viia mujale üle; arvab, et tuleks läbi vaadata kokkulepe Luksemburgi võimudega, mille kohaselt on parlamendi muutuvaid nõudeid arvestamata kindlaks määratud Luxembourgis asuvate töötajate arv;

Parlamendiliikmete ja assistentide põhimäärus

71.  märgib rahuloluga, et üleminek uuele personalihaldussüsteemile − umbes 1400 parlamendis töötavat assistenti puudutava haldustööga on seotud keskmiselt 15 töötajat − ei ole üldiselt eelarvekuludes muutusi kaasa toonud, ning loodab, et talle edastatakse uue personalihaldussüsteemi rakendamise, sellega seonduvate kõigi otseste ja kaudsete kulude, sealhulgas komisjoni makstud töötushüvitiste aruande koopia;

72.  märgib, et seoses kontrollikoja leitud puudustega dokumentides ja assistentide oma autot kasutades tehtud lähetuste kulude jälgitavuses ei ole parandusmeetmeid veel võetud; nõuab tungivalt, et parlamendi administratsioon leiaks neile küsimustele võimalikult kiiresti läbipaistva ja jälgitava lahenduse;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat
Hoonete/kinnisvarapoliitika

73.  märgib, et 24. märtsil 2010. aastal võttis juhatus vastu keskmise pikkusega perioodiks mõeldud ja pikaajalise kinnisvarapoliitika (kinnisvarastrateegia), mille peamised põhimõtted on järgmised:

74.  märgib, et kuigi Euroopa Ülemkogu on kutsunud parlamenti õigustatult üles kulusid kokku hoidma, ei anna ta parlamendile jätkuvalt võimalust saavutada märkimisväärset kulude kokkuhoidu, mis saavutataks Strasbourgis koosolekute pidamisest loobumisega;

75.  märgib, et kõigi kolme töökoha hoonete korrashoiu, hoolduse, käitamise ja puhastuse kulud, mis 2009. aastal olid kokku 33 700 000 eurot, suurenesid 2010. aastal 38 700 000 euroni ja prognooside kohaselt suurenevad need aastatel 2011−2013 veelgi; ainult Luxembourgis need kulud 2013. aastal veidi vähenevad; märgib, et energia tarbimine ja kommunaalteenuste kulu suureneb samal ajal veidi vähem, kuid siiski pidevalt;

76.  märgib, et 2010. aasta liisingumaksed (5 700 000 eurot) olid tunduvalt väiksemad kui 2008. aasta 58 600 000 eurot (see on viimaste aastate suurim summa); märgib, et üürikulude kõikumine on olnud väiksem (2010. aastal 25 300 000 eurot, 2006. aastal oli summa suurem − 31 200 000 eurot ja 2007. aastal väiksem − 19 900 000 eurot); märgib, et hoonetele kulutatud summa on aastati erinev olnud, sest 2006. aastal oli summa suur − 165 900 000 eurot, 2009. aastal oli summa null ja 2010. aastal 20 200 000 eurot;

77.  märgib rahuoluga, et vastavalt eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavale küsimustikule antud vastustele võib eelarvestuse põhjal öelda, et kui institutsioon oleks kõik oma hooned üürinud, siis oleks ta pidanud 2010. aasta eelarves ette nägema 163 000 000 euro ulatuses lisavahendeid, mis vastab 10%-le kogueelarvest; seetõttu toetab seda poliitikat, mille kohaselt tuleks üürimise asemel pigem osta, mida kontrollikoda mitmel aastal − viimati oma eriaruandes nr 2/2007 hoonetega seotud kulude kohta − on tungivalt soovitanud;

78.  märgib, et 2010. aastal kolmelt Strasbourgis asuvalt hoonelt asbesti eemaldamise kulud (2 464 701 eurot) hüvitas suures osas Strasbourgi linnavalitsus, kes võttis enda kanda 2 015 000 eurot;

79.  märgib, et 27. jaanuaril 2010. aastal maksis Belgia valitsus parlamendile 85 987 000 eurot, mis kattis Willy Brandti ja József Antalli hoonete juurde kuuluva krundi kulud ning Brüsselis asuva Luxembourgi raudteejaama katuse ehituse arenduskulud; juhib tähelepanu sellele, et see summa kanti raamatupidamisarvestusse finantsmääruse kohaselt sihtotstarbelise tuluna ning seda on kasutatud kinnisvaraprojektide rahastamiseks;

80.  märgib, et 2010. aastal osteti Brüsselis 11 000 000 euro eest REMARDi hoone ja on otsustatud osta Sofias 9 240 000 euro eest Euroopa Maja; peab kahetsusväärseks, et turu piiratuse tõttu on korrashoiu-, renoveerimis- ja soetuskulud liiga kõrged ja et läbirääkimiste konfidentsiaalsust on raske säilitada; on seisukohal, et muudetud finantsmäärusega kavandatav nõue, mille kohaselt peavad institutsioonid oma ehitusplaanid mitu aastat ette avaldama, tekitaks institutsioonidele ja maksumaksjatele märkimisväärseid kulusid;

81.  märgib, et positiivne oleks, kui muudetud finantsmääruse kohaselt oleks võimalik ehitamist otse rahastada, sest sel juhul oleks parlamendil võimalik laene kasutada ilma kolmandate osapoolte abita, mis vähendaks kulusid ja suurendaks samas läbipaistvust; juhib tähelepanu sellele, et nii on toimitud Luxembourgis asuvad KADi hoone puhul, mille rahastamiseks on sõlmitud kokkuleppe Euroopa Investeerimispangaga, kes annab 50% vahenditest;

82.  nõuab sellega seoses üksikasjalikku finantskalkulatsiooni Luxembourgis asuva KAD-hoonega seoses juba tehtud ja järgmiseks 20 aastaks kavandatud kulude kohta ning nõuab üksikajalike andmete avaldamist hoone ehitusega seotud hinnanguliste kogukulude, hinnanguliste tegevuskulude ja muude selle hoone ehituse ja kasutamisega seotud kulude kohta;

83.  väljendab heameelt peasekretäri kinnituse üle, et lobistidele ja sihtasutustele ei eraldata enam tööruume, kuid märgib, et kuni 31. detsembrini 2011 olid sihtasutuse Pegasus ja Kangaroo Groupi käsutuses bürooruumid parlamendi hoonetes;

84.  peab kahetsusväärseks, et 2010. aastal kasutasid registreeritud lobitööd tegevad organisatsioonid bürooruume, mis tähendas nende organisatsioonide eeliskohtlemist liidu maksumaksjate vahenditega;

Toitlustuskohad

85.  kordab varasemat üleskutset pakkuda parlamendi hoonetes mitmekesisemaid toitlustusvõimalusi ja teha praegu kehtiva lepingu lõppedes lõpp olukorrale, kus ühel toitlustusteenuse pakkujal on monopoolne seisund;

Kirjaliku tõlke peadirektoraat ning suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat

86.  märgib, et 2010. aastal tõlgiti kokku 1 721 191 lehekülge (sellest 1 033 176 ehk 60% tõlgiti parlamendi enda teenistuste poolt), ning tunneb heameelt selle üle, et kõik dokumendid, mida oli vaja hääletamiseks, said kirjaliku tõlke peadirektoraadis õigeks ajaks tõlgitud, ning 90% kogu tõlgetest valmis ettenähtud tähtajaks, kuigi 65% tõlketellimustest esitati nõutavast hiljem (st, et mitmekeelsuse eeskirjades ette nähtud 10 tööpäeva nõuet ei oldud arvestatud);

87.  märgib rahuloluga, et kirjaliku tõlke peadirektoraat on muutumas tootlikumaks ja eelarve kasutamisel tõhusamaks, kuid samal ajal on tagatud mitmekeelsus; rõhutab sellega seoses, et parlamendisisene tootlikkus on suurenenud 1500-lt leheküljelt 1800-le leheküljele aastas; sooviks tootlikkuse näitajate avaldamist keeleüksuste kaupa;

88.  märgib samas, et kinnipidamine mitmekeelsuse eeskirjast paranes 2008. ja 2009. aasta (eeskirja rakendamise esimene aasta) vahel üle 10%, kuid sellest kinnipidamine vähenes 2009. ja 2010. aasta(16) vahel; kutsub komisjone, delegatsioone ja fraktsioone eeskirjas kehtestatud tähtaegadest rangelt kinni pidama;

89.  tunneb heameelt selle üle, et alates 2010. aastast pakub suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat katseprojekti tulemusel parlamendiliikmetele isikliku tõlgi teenust;

Finantsküsimuste peadirektoraat

90.  märgib rahuloluga, et 2010. aastal vähenes arvete tasumise aeg keskmiselt 21-le päevale;

Transpordikulud

91.  märgib, et 2010. aastal olid parlamendiliikmete ja töötajate transpordikulud umbes 107 000 000 eurot(17) (ehk 6,6% lõplike assigneeringute kogusummast) ning et praegu kohaldatakse 5% vähendust; on seisukohal, et järgmiste vähendusvõimalustena tuleks kaaluda kogunenud lennumiilide kasutamist; nõuab, et artikli 3 0 0 kohta esitatakse raamatupidamise aastaaruandele lisatud teates analüüs selle kohta, millised olid keskmised transpordikulud ühe ametniku kohta järgmise kuue marsruudi puhul: Brüssel–Luxembourg; Luxembourg–Brüssel; Luxembourg-Strasbourg; Strasbourg–Luxembourg; Brüssel–Strasbourg; Strasbourg–Brüssel;

Reisibüroo

92.  märgib, et reisibüroo lõplikud assigneeringud olid 2010. aastal 1 438 000 eurot ning täitmismäär oli kõrge − 94%; märgib, et lennufirmad pakuvad reisibüroole soodsamaid hindu, mis tähendab seda, et parima teenuse eest tuleb maksta mõõdukat hinda; rõhutab aga, et see ei tähenda seda, et konkreetseks päevaks ja sõiduks ei oleks võimalik otse reisikorraldajate juures broneerides paremat hinda saada; nõuab sõltumatut uurimist reisibüroo, selle struktuuri ja tegevuse tulemuslikkuse hinnangu tegemiseks; kutsub praegust reisibüroo teenuse pakkujat üles tõhustama tegevust, et tagada alati odavaimate valikuvõimaluste pakkumine parlamendiliikmetele ja töötajatele; kutsub asjaomast direktoraati ühtlasi üles jälgima reisibüroo pakutavate teenuste taset;

93.  peab kahetsusväärseks, et reisibüroo ei paku mõnel juhul muude reisibüroodega (nii füüsiliste kui ka veebipõhistega) võrreldes parimat hinda; palub finantsküsimuste peadirektoraadil töötada välja asjakohane kontrollimehhanism parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks;

94.  on seisukohal, et parima hinna kindlaks tegemiseks iga lennu puhul on vaja võrreldavat lennupiletite hinnateavet;

95.  on seisukohal, et parlament peaks võimaluse korral lõpetama monopoolsete lepingute sõlmimise ja parlamendiliikmed ning töötajad saaksid odavama hinnaga paremat teenust, kui nende käsutuses oleks rohkem kui üks reisibüroo;

Koondassigneeringute ülekandmine

96.  tunneb heameelt selle üle, et 2010. aasta lõpus koondassigneeringute ülekandmist ei toimunud, nagu eelarvekontrollikomisjon viimastel aastatel on palunud, tänu millele suurt erinevust 2010. aasta eelarve ja selle täitmise vahel − mis tekkis varasematel aastatel − ei tekkinud, ning on seisukohal, et kõigil liidu institutsioonidel oleks võimalik kontrollimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus edaspidi lihtsamaks muuta, kui nad kavandaksid hoonetega seotud kulusid läbipaistvalt, st eelarvemenetluse kaudu;

Pensionifondid

97.  märgib, et kuigi vabatahtliku pensionifondi vara väärtus 2010. aastal suurenes 13,3%, samal ajal kui investeerimisturgudel jätkus 2008. aasta üleilmsest finantskriisist taastumine, oli vabatahtliku pensionifondi puudujääk 31. detsembri 2010. aasta seisuga 178 960 000 eurot, mis tekitab kahtlusi, et fond võib jätta kohustused täitmata; tuletab meelde, e parlament tagab kõigi endiste ja mõnede praeguste liikmete pensioniõiguste väljamaksmise sellest vabatahtlikust pensionifondist, kui fond ei suuda oma kohustusi täita; sooviks saada teavet selle kohta, kuidas ja milliselt eelarverealt parlament oma kohustusi sellisel juhul täitab;

98.  märgib, et kaks kolmandikku fondi tehtud maksetest tuli otse parlamendilt ja mitte üksikutelt parlamendiliikmetelt; tuletab fondi liikmetele meelde, et nende sissemaksed olid vabatahtlikud, ja nõuab, et parlament ei peaks enam osalema maksete tegemises ega puudujäägi vähendamises fondis, mille struktuur võis olla algusest peale ebarahuldav;

99.  märgib, et Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirjast tulenevate toitjakaotuspensioni ja invaliidsuspensioniga seotud kohustuste (II lisa) summa on 28 950 000 eurot; juhib tähelepanu sellele, et eelarves on ka vahendid (195 640 000 eurot), mida kasutatakse juhtudel (peamiselt seoses Itaaliast ja Prantsusmaalt valitud parlamendiliikmetega), kus liikmesriigi ja Euroopa Parlamendi pensionid on olnud erinevad (III lisa) ning vahendid hiljuti loodud põhimääruse alase süsteemi jaoks (152 210 000 eurot) (see summa hakkab igal aastal suurenema); juhib tähelepanu sellele, et selliste kulude katmiseks ei ole rahalisi vahendeid;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

100.  võtab teadmiseks juhatuse 17. juuni 2009. aasta ja 18. oktoobri 2010. aasta otsused laiendada traadita internetivõrku (Wi-Fi) Euroopa Parlamendis selliselt, et see kataks istungitesaali, komisjonide koosolekuruumid, parlamendiliikmete kabinetid ja avaliku ruumi nii Brüsselis kui ka Strasbourgis (projekti esimene etapp: 7 878 000 eurot; palub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil anda parlamendiliikmetele võimalus paluda, et neile ei jagataks edaspidi komisjonide koosolekul dokumente paberkandjal, kui kasutatakse e-komisjoni rakendust; usub, et see aitaks kiirendada projekti edu;

101.  tunneb heameelt selle üle, et tulenevalt juhatuse 22. novembri 2010. aasta otsusest „Euroopa Parlamendi tulevase veebis kohalolu strateegia – parlamendi veebisaidi uuendamine” toimub praegu Euroopa Parlamendi veebisaidi graafiline ümberkujundamine; nõuab veebisaidi toe parandamist, eriti korrapäraste testide abil;

102.  avaldab heameelt 2010. aastal kasutusele võetud AT4AM süsteemi üle, mille abil parlamendiliikmetel on lihtsam teha muudatusettepanekuid seadusandlike ja mitteseadusandlike ettepanekute kohta;

103.  märgib rahuloluga, et 2010. aastast alates on infotehnoloogia valdkonnas toimunud järgmised positiivsed muutused: paremad võimalused põhiülesannete täitmiseks parlamendi enda teenistuste poolt, ülesannete muutmine parlamendi enda poolt pakutavateks teenusteks, peamiste juhtimisorganite loomine (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonistrateegia komisjon ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni juhtkomitee), infotehnoloogia alase kavandamise ja infotehnoloogia arendusprojektide staatust puudutavate aruannete süsteemi loomine ning läbipaistva lühiajalise kavandamise meetodi väljatöötamine; on rahul tulemusnäitajate ulatusliku kasutamisega selles peadirektoraadis; väljendab muret, et parlamendi kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiasüsteemidesse ebaseadusliku sissetungimise ja nendega manipuleerimise oht suureneb, ning peab süsteemide kaitsmise pikaajalise ja mõjusa strateegia väljatöötamist esmatähtsaks; palub peasekretäril edastada teavet selles osas võetud meetmete kohta;

104 .  ootab täielikku aruannet selle kohta, kuidas on arenenud parlamendi vaba tarkvara projektid, võttes arvesse nende kasutust ja kasutajaid parlamendis, suhtlust kodanikega ja hankeid; soovitab uurida kodukorra artikli 103 kohaseid parlamendi kohustusi seoses vaba tarkvara ja avatud standarditega;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi korraldatud avalikud hanked

105.  palub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil hankemenetlused eelkõige sageli keeruliste raamlepingute puhul paremini ette valmistada ning sätestada lepingulise kohustusena pelgalt lõpptulemuse asemel kindlate tulemuste saavutamine ning parlamendi vajadused ja eesmärgid paremini määratleda; on seisukohal, et raamlepingutes peaks parlament karistusklauslite asemel tarnijalt või teenuseosutajalt, kes ei suuda tarnida või teenust osutada, pigem hüvitist nõudma või hoiatama tulevikus töö kaotamise kohta;

Uus hääletusseade ja suulise tõlke vahendid

106.  märgib, et istungisaalidesse paigaldatud uus hääletusseade maksis 2 135 623 eurot ja et seda rahastati täielikult 2010. aasta assigneeringutest; märgib lisaks, et hääletusseadme korrashoiu ja tehnilise toe kulud olid 2010. aastal 147 149 eurot;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0 0)

107.  märgib, et 2010. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 0 0 kantud assigneeringuid järgmiselt:

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused

109.  märgib, et 2010. aastal kasutati eelarvepunktidesse 4 0 2 0 ja 4 0 3 0 kantud assigneeringuid järgmiselt(18) :

110.  võtab teadmiseks 2010. aastal sisseviidud muudatused, sh halduskontrollid, mille käigus tehakse eelarve-, värbamis-, hanke- ja muude süsteemides kohapealset pistelist kontrolli;

Keskkonnahoidlik parlament

111.  märgib, et 2010. aastal võttis juhatus vastu süsinikdioksiidi tegevuskava; väljendab heameelt energiatarbimise olulise vähendamise üle parlamendi Strasbourgis asuvas töökohas, kus tarbimine vähenes aastate 2006 ja 2010 vahelisel ajal 74%; peab aga kahetsusväärseks, et parlamendi Strasbourgis asuva töökoha CO2 -jalajälg, mis vastab 2010. aastal tarbitud energiale, oli 1533 tonni CO2 ;

112.  on seisukohal, et kaaluda tuleks nii keskkonnanäitajate parandamist kui kulude kokkuhoidu parlamendi eelarves, kasutades selleks erinevaid töömeetodeid, mis on keskkonnasõbralikumad ja odavamad, aga ei takista parlamendi tööd, sealhulgas telekonverentse;

113.  tunneb heameelt selle üle, et 2010. aasta detsembris võeti Brüsselis NMBS/SNCB(19) aastapiletite puhul kasutusele nn kolmandast isikust maksja süsteem, mille kohaselt hüvitab parlament oma töötajale 50% aastapileti hinnast; innustab administratsiooni võtma meetmeid, mille abil hüvitatakse ka nende töötajate kulud, kel on vaja kasutada nii rongi kui ka linna ühistransporti; on seisukohal, et see soodustaks veelgi rohkem ühistranspordi kasutamist ning vähendaks parlamendi CO2 -jalajälge;

114.  tunne heameelt 2010. aastal EMASi tegevuskava raames rakendatud logistikavaldkonna katseprojektide üle (nt Euro 5 standardile vastavate vähe heitgaase eraldavate sõidukite ostmine, keskkonnateadliku sõidukijuhtimise alase koolituste korraldamine sõidukijuhtidele ja kolimisspetsialistidele, kastide ühiskasutus töödokumentide transportimisel, tänu millele vähenes selle valdkonna süsinikdioksiidiheide umbes 33%);

115.  tunneb heameelt selle üle, et juhatus võttis 10. novembril 2010. aastal vastu kinnisvara, transpordi ja keskkonnahoidliku parlamendi töörühma esitatud ettepaneku selle kohta, et eeskirju, millega reguleeritakse ametiautode kasutamist parlamendiliikmete poolt, muuta, mis on võimaldanud parlamendil oma autoparki vähem saastavate autode abil uuendada ning korraldada VIP-minibussidega rühmavedu Brüsseli ja Strasbourgi lennujaama;

Eraldi arutelu täiskogus parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle

116.  kutsub esimeeste konverentsi üles kavandama arutelu parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle erinevale ajale kui arutelu muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite üle, et anda parlamendiliikmetele võimalus pöörata sellele kogu tähelepanu, mida nende oma institutsiooni eelarve täitmisele heakskiidu andmine väärib;

117.  teeb juhatusele ettepaneku võtta oma päevakorda arutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni üle pärast selle vastuvõtmist täiskogul.

(1) ELT L 64, 12.3.2010. (2) ELT C 332, 14.11.2011, lk 1. (3) ELT C 167, 7.6.2011, lk 1. (4) ELT C 326, 10.11.2011, lk 1. (5) ELT C 332, 14.11.2011, lk 134. (6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (7) PE 349.540/Bur/ann/def. (8) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 327. (9) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 244. (10) Automaatsed ülekandmised: 180 265 823 eurot, mitteautomaatsed ülekandmised: 10 100 000 eurot. (11) Kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201109/20110913ATT26546/20110913ATT26546EN.pdf (12) ELT L 252, 25.9.2010, lk 3. (13) Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2010. aastal sõlmitud lepingute kohta, lõiked 38 ja 39. (14) 2010. aastal 11 000−66 000 (keskmiselt vähem kui 30 000) külastust kuus. (15) Töötajate osakaal / rahvastiku osakaal: Saksamaa: 6,4%/16,3%, Ühendkuningriik: 4,4%/12,4%, Austria: 1%/1,67%, Madalmaad: 2,7%/3,3 %, Allikas: Euroopa Parlamendi 2010. aasta sotsiaalküsimuste aruanne, 2011. aasta detsember, ja Eurostat (16) Kirjaliku tõlke peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne, lk 8. (17) Punktide 1 0 0 4 („Tavalised reisikulud”) ja 1 0 0 5 („Muud reisikulud”) ja artikli 3 0 0 („Töötajate lähetuskulud”) lõplikud assigneeringud kokku: 106 718 500 eurot. (18) Allikas: juhatuse 12. septembri 2011. aasta koosoleku protokoll, punkt 12 (peasekretäri teade D(2011)32179, PE469.487/BUR). (19) Belgia riiklik raudtee-ettevõte