Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni 22. veebruari 2012. aasta töödokumenti INT/606 komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Sotsiaalettevõtluse algatus. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine”,

–  võttes arvesse komisjoni 8. veebruari 2012. aasta ettepanekut nõukogu määruse kohta Euroopa sihtasutuse (FE) põhikirja kohta (COM(2012)0035),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011)0896),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (COM(2011)0862),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Sotsiaalettevõtluse algatus: sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomine” (COM(2011)0682),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist „Uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. ”Üheskoos uue majanduskasvu eest„” (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt – kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kehtestamise kohta (COM(2011)0609),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (COM(2011)0607),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758),

–  võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi ja EMESi teadusruumi 2008. aasta trükist „Sotsiaalettevõte: uus vaesuse vähendamise ja töökohtade tekitamise mudel”(1),

–  võttes arvesse EMSK 26. oktoobri 2011. aasta ettevalmistavat arvamust INT/589 „Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõte”,

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(2),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa ühistu põhikirja ja töötajate kaasamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0305/2012),

A.  arvestades, et sotsiaalettevõtted, mis moodustavad 10% kõigist Euroopa ettevõtetest ehk 2 miljonit ettevõtet ja annavad ELis tööd enam kui 11 miljonile inimesele, kes moodustavad 6% kõigist liidu töötajatest, annavad märkimisväärse panuse Euroopa sotsiaalmudelisse ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisse;

B.  arvestades, et erineva ajaloolise arengu tulemusel kõikvõimalikele ettevõtetele, sealhulgas sotsiaalmajandusettevõtetele ja sotsiaalettevõtetele kujunenud õigusraamistikud on liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad;

C.  arvestades, et enamik sotsiaalmajanduse valdkonna ettevõtteliike ei ole ELi tasandi õigusraamistikus tunnustatud ning need ettevõtted tunnustatud ainult üksikute liikmesriikide tasandil;

D.  arvestades, et praeguse finantskriisi majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed ning demograafilised muutused, eriti elanikkonna vananemine, koormavad sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteeme, sealhulgas kohustuslikke ja vabatahtlikke sotsiaalkindlustussüsteeme, ning seetõttu tuleks edendada uuenduslikke sotsiaalabisüsteeme, et tagada asjakohane ja inimväärne sotsiaalkindlustus;

E.  E. arvestades, et ühtse turu akt ja strateegia „Euroopa 2020” – mille mõlema eesmärk on luua arukas, jätkusuutlik ning kaasav majanduskasv, et selle kaudu suurendada ja parandada töökohtade arvu ja kvaliteeti ning võidelda vaesusega – on omavahel tugevalt seotud ning arvestades, et sotsiaalettevõtted saavad anda nendesse märkimisväärse panuse oma innovatsioonipotentsiaali ja sotsiaalsetele vajadustele asjakohase reageerimise abil;

F.  arvestades, et komisjon tunnistab, et sotsiaalmajanduse esindajad ja sotsiaalettevõtted on jätkusuutlike töökohtade loomise potentsiaaliga majanduskasvu ja sotsiaalse uuendustegevuse olulised edasiviijad, kes soodustavad kaitsetumas olukorras rühmade tööturule kaasamist;

G.  arvestades, et komisjoni ettepanekud võtta vastu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi kohta tuleks heaks kiita;

H.  arvestades, et sotsiaalettevõtted võivad aidata osutada heaoluriigi põhikomponentide hulka kuuluvaid sotsiaalteenuseid ning anda seeläbi oma panuse Euroopa Liidu ühiste eesmärkide saavutamisse;

I.  arvestades, et paljudel sotsiaalettevõtetel on probleeme tegevuse laiendamiseks vajalikule rahastamisele juurdepääsuga ning seetõttu vajavad nad, eelkõige mikroettevõtted ja VKED, spetsiaalset neile kohandatud toetust näiteks sotsiaalpanganduse, riskijagamismehhanismide, heategevusfondide või (mikro)laenude kaudu; arvestades, et sellega seoses on ELi struktuurifondidel ja programmidel sotsiaalettevõtete rahastamisele juurdepääsu hõlbustamisel tähtis roll, seda ka nende sotsiaalettevõtete puhul, keda iseloomustab suur investeeringutemahukus;

J.  arvestades, et enamik sotsiaalettevõtteid edendab poliitika reformimist, soodustades töötajaid, kliente ja sidusrühmi kaasates head valitsemistava ning toetades vastastikust õpet ja sotsiaalset innovatsiooni, reageerides nii kodanike järjest kasvavale nõudmisele ettevõtete eetilise, sotsiaalse ja keskkonnahoidliku käitumise järele;

K.  arvestades, et sotsiaalettevõtete olemus ja tööpõhimõtted aitavad luua sidusamat, demokraatlikumat ja aktiivsemat ühiskonda, ning sageli pakuvad need ettevõtted – ja peaksidki pakkuma – häid töötingimusi ja võrdse töö eest võrdset tasu ning toetavad ühtlasi meeste ja naiste võrdseid võimalusi, mis võimaldab paremini ühitada töö- ja eraelu;

L.  arvestades, et komisjoni ettepanek lisada reserveeritud lepingutesse kaitsetus olukorras isikute uus kategooria on teadmiseks võetud;

Sissejuhatus

1.  tunneb heameelt komisjoni teatiste „Sotsiaalettevõtluse algatus” ja „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” üle, kus tehakse riikide valitsustele soovitusi sotsiaalettevõtete raamtingimuste parandamiseks, mis võib aidata luua uusi võimalusi ja töökohti, muu hulgas kiiresti kasvavates tervishoiu ja sotsiaalhoolduse valdkondades (nn valge sektor) ja keskkonnakaitse valdkonnas (nn roheline sektor) – need kaks valdkonda pakuvad sotsiaalmajandusele ja majandusele üldisemalt uusi võimalusi;

2.  märgib, et sotsiaalettevõtlus on osa keskkonnahoidlikust sotsiaalsest turumajandusest ja Euroopa ühtsest turust ning osutab sellele, et sotsiaalmajandus on kriisidele hästi vastupidav ja tema ärimudelid on kindlad; rõhutab, et sotsiaalettevõtted püüavad sageli vastata sotsiaalsetele ja inimeste vajadustele, millele äriettevõtted või riik ei ole reageerinud või on teinud seda ebapiisavalt; rõhutab, et sotsiaalmajanduse töökohad jäävad suurema tõenäosusega kohapealseteks;

3.  märgib, et sotsiaalettevõte tähendab mis tahes õigusliku vormiga ettevõtjat,

Soovituslikud meetmed erinevat liiki ettevõtetele

4.  rõhutab, et vabatahtlike tegevus sotsiaalettevõtluse sektoris, sealhulgas noored, kes alles alustavad enda karjääri ja toovad entusiasmi ja uued oskused, ning vanemad inimesed, kellel on palju kogemust ja väljaarenenud oskused, aitab oluliselt kaasa majanduskasvu, solidaarsuse ja sotsiaalse sidususe parandamisele ning annab paljudele inimestele elumõtte; nõuab seetõttu tunnustamist ning rahalist ja struktuuritoetust kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil;

5.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et sotsiaalettevõtteid ei kahjustaks muud liiki ettevõtted, kes valivad välja sotsiaalmajanduse kasumlikud piirkonnad; juhib tähelepanu sellele, et need on enamasti linnapiirkonnad, mistõttu muudes vähemkasumlikumates piirkondades, peamiselt maal ja äärealadel, kus logistikakulud on suuremad, jääb teenuseid vähemaks ja need on kehvema kvaliteediga; rõhutab, et teenusekasutajad peavad saama vabalt valida mitme teenuseosutaja vahel;

6.  rõhutab vajadust selliste meetmete ja strateegia järele, mis edendaksid sotsiaalettevõtlust ja uuenduslikke sotsiaalettevõtteid ning mis oleksid suunatud noortele ettevõtjatele ja ebasoodsas olukorras inimestele, et tagada ettevõtjatele – nii naistele kui meestele – parem juurdepääs ELi ja liikmesriikide programmidele ja rahastamisele; nõuab asjakohast toetust programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” jätkamiseks, et suurendada programmi atraktiivsust ja silmapaistvust ka sotsiaalmajanduse valdkonnas; tuletab sellegipoolest meelde, et füüsilisest isikust ettevõtjaid tuleb toetada asjakohaste juhistega;

7.  märgib ära sotsiaalmajanduse mitmekesisuse; rõhutab, et mis tahes ELi tasandil välja töötatud uus õigusraamistik peaks olema ettevõtetele vabatahtlik ning raamistiku väljatöötamisele peab eelnema mõjuhinnang, et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid sotsiaalettevõtluse mudeleid; rõhutab, et kõik uued meetmed peavad tõendama ELi tasandil lisandväärtust;

8.  toetab ELi tasandil algatusi, et laiendada ja tugevdada juba hästi arenenud ühingute valdkonda erinevates liikmesriikides; nõuab Euroopa ühingute põhikirja loomist, mis täiendaks liikmesriikide tasandil kehtivaid põhikirju;

9.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada ettepanek Euroopa ühistu põhikirja käsitleva määruse lihtsustamise kohta;

10.  väljendab heameelt komisjoni uuringu üle vastastikuste ühingute olukorra kohta Euroopas, mis viidi läbi tihedas koostöös valdkonna esindajatega; rõhutab, et vastastikuseid ühinguid tuleks Euroopa põhikirja abil tunnustada eristuvate ja oluliste tegutsejatena Euroopa majanduses ja ühiskonnas; toob esile Euroopa põhikirjast tuleneva kasu, mis hõlbustaks vastastikuste ühingute piiriülest tegevust; innustab liikmesriike, kes ei ole veel vastastikuseid ühinguid käsitlevat riigisisest põhikirja kasutusele võtnud, seda tegema;

11.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta;

12.  tuletab meelde, et komisjon lubas teatises COM(2004)0018 järgida kahtteist tegevussuunda, et toetada ühistute arendamist ning peab kahetsusväärseks, et siiani on tehtud vaid vähe edusamme; palub komisjonil näha vastavalt 2004. aasta algatusele ette täiendavad meetmed ühistute, vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste töötingimuste parandamiseks ning toetada seeläbi sotsiaalmajanduse üldist arengut;

13.  tunneb heameelt sotsiaal- ja kohalikke teenuseid käsitleva ELi riigiabi eeskirjade läbivaadatud paketi vastuvõtmise üle, julgustades samas komisjoni selgitama neid eeskirju veelgi, et hõlbustada nendest arusaamist ning nende rakendamist kohalike ja piirkondlike ametiasutuste poolt, eelkõige sotsiaalettevõtetega seoses;

Sotsiaalseid eesmärke täitvad või sotsiaalset mõju avaldavad ettevõtted

14.  rõhutab, et sotsiaalettevõtted on tähtsad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutajad; juhib tähelepanu, et sellised ettevõtted tulenevad tihti kas, või on lähedalt seotud, kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabatahtlike organisatsioonide ja/või hoolekande organisatsioonide poolt pakutavatest inimesele suunatud teenustest, mis on loodud reageerima inimese hädavajalikele vajadustele, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate kasutajate vajadustele; osutab sellele, et sotsiaalettevõtted leiavad ennast tihti pakkumas avalikke teenuseid traditsioonilise era- ja avaliku sektori vahel, nt avaliku hanke raamistiku raames;

15.  on seisukohal, et vahet tuleb teha ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja sotsiaalmajanduse mõistetel, kuigi märkimisväärse sotsiaalse vastutusega äriettevõtted võivad teha tugevat koostööd sotsiaalettevõtlusega;

Finantsperspektiiv – õigus- ja maksukeskkonna parandamine

16.  on veendunud, et Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm aastateks 2014–2020 aitab koos mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse teljega tagada mikroettevõtetele sotsiaalmajanduses parema juurdepääsu mikrolaenudele, võttes samal ajal arvesse sotsiaalettevõtete erinevaid rahastamisvajadusi;

17.  on veendunud, et sotisaalettevõtete finantsturgudele juurdepääsu hõlbustamiseks on vaja erinevaid finantsinstrumente, näiteks Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid, Euroopa riskikapitalifondid ja Euroopa investorite võrgustike fondid;

18.  rõhutab vajadust toetada sotsiaalettevõtteid piisavate rahaliste vahenditega kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil ning juhib tähelepanu mitmeaastase finantsraamistiku alusel (2014–2020) eraldatavatele asjaomastele vahenditele (nt Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm, teadusuuringute ja innovatsiooniprogramm ning Horisont 2020); palub selgesõnaliselt toetust innovatiivsetele sotsiaalettevõtetele, eelkõige nendele, kes soodustavad kvaliteetset tööhõivet, võitlevad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning investeerivad haridusse, väljaõppesse ja elukestvasse õppesse;

19.  rõhutab, et tuleb lihtsustada juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele ja samal ajal võimaldada piisav paindlikkus liikmesriikide tasandil ning et rahastamisvõimalused tuleks teha kättesaadavaks ja näidata neid läbipaistvalt ning lisaks lihtsustada organisatsioonilisi, haldus- ja raamatupidamisnõudeid;

20.  juhib tähelepanu, et enne rahalise toetuse uute vormide kasutuselevõttu tuleb analüüsida olemasolevaid vahendeid, et kontrollida nende tõhusust ning peab selleks vajalikuks varustada end vahenditega, mille abil mõõta ja võrrelda investeeringute sotsiaalset tasuvust eesmärgiga edendada läbipaistvama investeerimisturu teket;

21.  peab vajalikuks luua tingimused, mis võimaldaksid sotsiaalettevõtetel saavutada majanduslik sõltumatus ja osaleda äritegevuses;

22.  usub, et sotsiaalettevõtluse ja sotsiaalettevõtete suunitluse säilitamiseks on olulised nii vastutustundlik juhtimine kui ka seda toetavad läbipaistvad rahastamismehhanismid, mille üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet;

Mõõtmised, toetus ja edendamine

23.  nõuab võrdlusuuringut, mille algajata on komisjon ja mis viiakse läbi koostöös sotsiaalettevõtetega eri riiklike ja piirkondlike õigusraamistike kohta kogu ELis ja sotsiaalettevõtete töötingimuste kohta, sealhulgas nende suuruse, arvu ja tegevusvaldkondade ning sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemide kohta;

24.  rõhutab, et sotsiaalettevõtted erinevad oma vormi, suuruse, tegevuse, majandamise ja koostöö poolest: märgib, et on sotsiaalettevõtteid, kes on oma valdkonna arendustegevuses liidrid ja suudavad ise areneda, kuid on ka ettevõtteid, kes vajavad oskusteavet asutamise, arendamise ja juhtimise kohta;

25.  peab vajalikuks, et sotsiaalettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks kogu ELis on vaja julgustada selliste sotsiaalsete innovatsiooniklastrite teket, millel ei oleks üksnes kohalik lisandväärtus; leiab lisaks, et sotsiaalettevõtted võivad piisavate algatuste toel olla elutähtsad tööturult lahkunud üle 50-aastaste kvalifitseeritud töötajate tööhõiveks;

26.  toetab komisjoni ettepanekut luua mitmekeelne, juurdepääsetav ja kasutajasõbralik võrguplatvorm sotsiaalettevõtetele, mis peaks muu hulgas võimaldama vastastikust õpet ja parimate mudelite vahetamist, edendama partnerluste arendamist, lihtsustama teabe jagamist rahalistele vahenditele juurdepääsu ja koolitusvõimaluste kohta ning see peaks olema piiriülese koostöö võrgustik; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata avatud koordinatsiooni meetodi raames tähelepanu sotsiaalettevõtlusele;

27.  toetab komisjoni ettepanekut luua sotsiaalettevõtluse eksperdirühm, et jälgida ja hinnata teatises COM(2011)0682 kavandatud meetmete edenemist;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust ja vajadust arendada välja nn Euroopa sotsiaalne märgis, mis antakse sotsiaalettevõtetele, et tagada konkurentsieeskirju rikkumata parem juurdepääs riigi- ja sotsiaalselt innovaatilistele hangetele; soovitab, et sellise märgisega ettevõtteid tuleks regulaarselt jälgida selles osas, kas nad järgivad märgisega seotud sätteid;

29.  nõuab, et ELi riigihanke-eeskirjades kohaldataks teenuse pakkumise tellimisel madalaima maksumuse põhimõtte asemel majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõtet;

30.  palub komisjonil suurendada arusaamist ja teavet sotsiaalettevõtete ja sotsiaalmajanduse kohta ning parandada mõlema läbipaistvust, toetades muu hulgas kaheksanda raamprogrammi (Horisont) raames akadeemilisi teadusuuringuid, ja esitada regulaarselt tegevusaruanne sotsiaalettevõtete ja nende sotsiaaltulemuste kohta; palub liikmesriikidel järgida komisjoni üleskutset, mille kohaselt peaksid siseriiklikud statistikaasutused koguma usaldusväärset statistikat sotsiaalettevõtete kohta;

31.  palub komisjonil ja liikmesriikidel lõimida sotsiaalettevõtted tööhõive ja sotsiaalse kaasamise tegevuskavadesse ning toetab Euroopa sotsiaalettevõtluse auhinna loomist, et tunnustada selle sotsiaalset mõju;

32.  juhib tähelepanu, et sotsiaalettevõtted vajavad võimalikult suurt tuge ja heakskiitu teadlikkuse suurendamise kaudu, rõhutades eriti nende sellist kasu, mis ei ole puhtalt majanduslikku laadi, ning nõuab ulatuslike, komisjoni, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite toetatud teabekampaaniate käivitamist juurdepääsetava ja mitmekeelse veebisaidi kasutuselevõtmise kaudu, mis annab kodanikele kiiret ja lihtsalt teavet sotsiaalsete toodete ja teenuste kohta;

33.  kutsub liikmesriike üles kaaluma kasu, mis kaasneb sotsiaalettevõtluse, sotsiaalettevõtete ja sotsiaalse vastutuse põhimõtete lisamisega koolide, ülikoolide ja muude haridusasutuste õppekavadesse ning elukestva õppe programmidesse, et arendada välja sotsiaalne ja kodanikupädevus ja toetada praktikavõimalusi sotsiaalettevõtetes; kutsub ka komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalettevõtjatele suunatud tavapärast ja veebipõhist koolitust ning edendama sotsiaalettevõtete, äriettevõtete ja akadeemilise ringkonna vahel tihedamat koostööd, et suurendada teadlikkust sotsiaalettevõtete kohta ja neid paremini mõista ning võidelda võimalike stereotüüpide vastu;

34.  leiab, et ühise Euroopa andmete avaldamise raamistiku kasutuselevõtt tagab selgema ja tõhusama teabe sotsiaalettevõtetesse tehtavate investeeringute kohta;

35.  tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle uurida ja võtta arvesse võimalust, et sotsiaalettevõtted kasutavad blokeerivaid patente oma arengu soodustamiseks, ja loodab, et lähitulevikus võetakse selles valdkonnas konkreetseid meetmeid;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://www.emes.net/fileadmin/emes/PDF_files/News/2008/11.08_EMES_UNDP_publication.pdf. (2) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 16. (3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 187. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0071.