Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2309(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0284/2012

Esitatud tekstid :

A7-0284/2012

Arutelud :

PV 20/11/2012 - 11
CRE 20/11/2012 - 11

Hääletused :

PV 21/11/2012 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0444

Vastuvõetud tekstid
PDF 132kWORD 64k
Kolmapäev, 21. november 2012 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kildagaasi ja põlevkivi tööstuslikud, energeetilised ja muud aspektid
P7_TA(2012)0444A7-0284/2012

Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioon kildagaasi ja põlevkiviõli tööstuslike, energeetiliste ja muude aspektide kohta (2011/2309(INI))

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 194, mille kohaselt kohaldatakse lepingu sätteid, millega kehtestatakse liidu meetmed energia valdkonnas, muu hulgas ilma et see piiraks aluslepingute muude sätete, sealhulgas eelkõige artikli 192 lõike 2 kohaldamist,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni uue Euroopa energiastrateegia 2011–2020 väljatöötamise kohta(1) ,

–  võttes arvesse oma 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi ühise seisukoha väljatöötamise kohta eelseisvaks ÜRO säästva arengu konverentsiks (Rio+20)(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta(3) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ(4) ,

–  võttes arvesse kildagaasitööstuse arendamise jaoks olulisi ELi keskkonnaalaseid õigusakte, sealhulgas järgmisi: nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta(5) ; direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(6) ; direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta(7) ; direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(8) ; määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist(9) ; direktiiv 98/8/EÜ biotsiidide turuleviimise kohta(10) ; direktiiv 96/82/EÜ, mis käsitleb ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamist(11) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(12) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)(13) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem(14) ; ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020(15) ,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 24. novembri 2011. aasta järeldusi ELi energiapoliitika välismõõtme tugevdamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni teatist energia tegevuskava kohta 2050. aastani(16) ,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1364/2006/EÜ(17) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0284/2012),

A.  arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab kogu maailmas veeldamisvõimsus 380 miljardilt kuupmeetrilt 2011. aastal 540 miljardi kuupmeetrini 2020. aastal;

B.  arvestades, et ELi aluslepingute kohaselt on liikmesriikidel õigus kindlaks määrata oma energiaallikate vahekord;

C.  arvestades, et kildagaasi tootmise arendamine võib oluliselt mõjutada maagaasi turu dünaamikat ja hindu ning energia tootmist;

D.  arvestades, et hüdrofrakkimisel kasutatavad kemikaalid tuleb Euroopa Kemikaaliametis registreerida ja neile ei ole võimalik anda heakskiitu, kui ei ole tagatud, et need ei põhjusta keskkonnale kahju või et sellist kahju leevendatakse (vastavalt REACH-määrusele);

E.  arvestades, et ebatraditsiooniline gaas kinnisgaasi, kildagaasi ja söekihi metaani kujul annab juba rohkem kui poole USA gaasitootmise mahust, kusjuures juurdekasv on suurim kildagaasi osas;

F.  arvestades, et Eestis juba toodetakse põlevkivist õli ja Pariisi basseinis on uuritud põlevkivikihtide õli;

Energeetika aspektid
Võimalikud ressursid

1.  märgib, et kildagaasi ressursside kohta Euroopas on tehtud mitmesuguseid hinnanguid, sh USA energiateabe ameti ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri poolt, ning et ressursse on mitmel liikmesriigil; tunnistab, et kuigi need hinnangud on juba oma olemuse tõttu ebatäpsed, viitavad need võimaliku märkimisväärse kohaliku energiaressursi olemasolule, kuigi kogu see ressurss ei pruugi olla majanduslikult otstarbekal viisil ammutatav; märgib ka seda, et mõnel liikmesriigil on põlevkivivarusid ning et muid ebatraditsioonilisi õliallikaid tuleb veel suuremas mahus uurida;

2.  on veendunud, et poliitiliste otsuste tegijate käsutuses peaksid olema täpsemad, uusimad ja kõikehõlmavad teaduslikud andmed, et neil oleks võimalik teha teadlikke valikuid; nõustub seetõttu Euroopa Ülemkoguga, et Euroopa kildagaasi ja põlevkiviõli ressursside säästva, veevarude kättesaadavust ja kvaliteeti mitteohustava kaevandamise ja kasutamise potentsiaali tuleks hinnata ja kaardistada, et tekiks võimalus varustuskindlust suurendada; tervitab liikmesriikide tehtud hinnanguid, julgustab neid seda tööd jätkama ning palub komisjonil aidata kaasa kildagaasi ja põlevkiviõli võimalike varude hindamisele ELis, kogudes kokku liikmesriikide hinnangute tulemused ja uurimisprojektide kättesaadavad tulemused ning analüüsides ja hinnates sisemaise kildagaasi tootmise tööstuslikke, majanduslikke, energeetilisi ning keskkonna- ja terviseaspekte;

Energiaturud

3.  juhib tähelepanu sellele, et kildagaasi buumil USAs on juba olnud märkimisväärne positiivne mõju maagaasi turule ning gaasi ja elektri hindadele ning eelkõige on see põhjustanud USA turule mõeldud veeldatud maagaasi ümbersuunamist mujale; märgib, et USA hetkehinnad on jõudnud ajalooliselt madalale tasemele, mis suurendab seega hindade erinevust USA ja pikaajaliste lepingutega seotud Euroopa vahel ning mõjutab Euroopa riikide majanduse ja tööstuse konkurentsivõimet;

4.  märgib, et USA energiateabe ameti andmete kohaselt prognoositakse, et 2035. aastaks tarnivad kodumaised tootjad USAs 46% gaasitarnetest;

5.  märgib, et gaasi hind langeb USAs ka praegu ja see tekitab täiendavaid probleeme ELi konkurentsivõimele;

6.  märgib, et kuna gaasiturg muutub üha globaalsemaks ja ühendatumaks, suurendab kildagaasitööstuse arendamine ülemaailmset gaasidevahelist konkurentsi ja mõjutab seetõttu jätkuvalt olulisel määral hindu; juhib tähelepanu sellele, et kildagaas aitab tugevdada tarbijate positsiooni gaasitarnijate suhtes ja peaks seetõttu viima madalamate hindadeni;

7.  märgib teisest küljest, et gaasi ja frakkimisvedeliku puurimise, ladustamise, transpordi ja ümbertöötlemisega seotud kogu vajaliku infrastruktuuri rajamiseks vajatakse olulisi investeeringuid, mis peavad täies ulatuses tulema tööstussektorist;

8.  palub komisjonil gaasituru arengut ja ühendussõlmedel põhineva hinnapoliitika kasvu Euroopas silmas pidades käsitleda järgmisel ELi–USA energianõukogu kohtumisel ülemaailmse kildagaasitööstuse arengu võimalikku mõju veeldatud maagaasi turule ja ülemaailmse veeldatud maagaasiga kauplemise võimalike piirangute kaotamist;

9.  rõhutab, et ELi tasandil kehtib energiaallikate vahekorraga seotud lahendusi puudutav subsidiaarsuse põhimõte kildagaasi uurimise ja/või ammutamise kohta; märgib siiski, et kildagaasi uurimisel võib olla piiriülene mõõde, eriti kui puurimine toimub teise liikmesriigi maapiiri läheduses või kui see mõjutab rohkem kui ühe riigi põhjavett, õhku või pinnast; nõuab kõigi kildagaasi uurimisega seotud tehniliste ja keskkonnaküsimuste täielikku avaldamist ja asjakohast koostööd kõigi sidusrühmadega enne kontsessioonilepingute sõlmimist ja nende kehtivuse ajal;

10.  märgib, et maagaasi ülemaailmne tarbimine on kasvamas ja Euroopa on üks kõige suurema gaasi impordivajadusega piirkondi; märgib, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmete kohaselt prognoositakse Euroopas sisemaise gaasi tootmise vähenemist ja nõudluse suurenemist, mis 2035. aastaks suurendab importi umbes 450 miljardi kuupmeetrini; tunnustab seetõttu ülemaailmse kildagaasi tootmise olulist rolli keskpikas ja pikas plaanis energiajulgeoleku ja energiaallikate ning tarnijate mitmekesisuse tagamisel; on teadlik sellest, et sisemaine kildagaasi tootmine võib anda mõnele liikmesriigile võimaluse mitmekesistada veelgi oma maagaasi tarneallikaid, pidades silmas liikmesriikide sõltuvust maagaasi impordist kolmandatest riikidest; tunnistab, et USAs kildagaasi tootmismahu suurenemise tulemusena on Euroopas nüüd kättesaadavad suuremad veeldatud maagaasi tarned ja et suurem kodumaise maagaasi pakkumine koos suurema veeldatud maagaasi kättesaadavusega pakub atraktiivseid valikuid gaasitarnete mitmekesistamiseks;

11.  rõhutab siiski, et väga oluline on võtta vastu pikaajalise perspektiiviga varustuskindluse meetmeid ja poliitikasuundi, nagu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu oluline suurendamine ning energiatõhususe ja energiasäästu parandamine, tagades samas piisava infrastruktuuri ja hoidlate olemasolu, tarnete ja tarneteede mitmekesistamise ning tarnija-, transiidi- ja tarbijariikide vahel usaldusväärsete partnerlussuhete loomise, tuginedes läbipaistvusele, vastastikusele usaldusele ja mittediskrimineerimisele energiaharta ja ELi kolmanda energiapaketi põhimõtete kohaselt;

12.  kordab üleskutset komisjonile esitada 2013. aasta lõpuks ülemaailmse ja ELi gaasituru tuleviku analüüs, mis hõlmab juba planeeritud gaasiinfrastruktuuri projektide (nt Lõunakoridori raames arendatud projektid) mõju, uute veeldatud maagaasi terminalide mõju, kildagaasi mõju USA gaasiturule (eriti veeldatud maagaasi impordi vajadusele) ja ELi võimaliku kildagaasi tootmise arendamise edaspidist mõju gaasi varustuskindlusele ja hindadele; on seisukohal, et analüüs peaks kajastama infrastruktuuri arengu ja ELi 2020. aasta CO2 -heite eesmärkide praegust seisu ja võtma selle lähtekohaks; rõhutab, et konsulteerida tuleks kõigi asjaomaste sidusrühmadega;

13.  rõhutab, et samuti on oluline täielikult toimiv, ühendatud ja integreeritud ELi-sisene energiaturg, pidades muu hulgas silmas võimaliku kildagaasi tootmise täielikku ärakasutamist ELis, avaldamata seejuures negatiivset mõju keskkonnale ja seda tüüpi kaevanduste läheduses asuvatele kogukondadele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järgima jõuliselt seda eesmärki, eelkõige tagades sujuva ülemineku ELi kolmanda energia siseturu paketi ja energeetika infrastruktuuri paketi nõuetele ja nende nõuete kohaldamise, eesmärgiga ühtlustada ja täielikult liberaliseerida Euroopa energia hulgimüügiturud 2014. aastaks;

Üleminek CO 2 -heite vabale majandusele

14.  nõustub komisjoniga, et gaas on märkimisväärse tähtsusega energiasüsteemi ümberkujundamiseks, nagu on eespool nimetatud tegevuskavas märgitud, sest see kujutab endast kiiret, ajutist ja kulutõhusat viisi vähendada tuginemist teistele, n-ö mustematele fossiilsetele kütustele enne üleminekut täielikult jätkusuutlikule vähese süsinikdioksiidiheitega energiatootmisele, vähendades seega kasvuhoonegaaside heidet; eelkõige nendes liikmesriikides, kes praegu kasutavad energiatootmisel suures koguses kivisütt, kui mõjuhinnangutest selgub, et kõnealune tegevus ei avalda negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige põhjaveele, ega lähedal asuvatele kogukondadele;

15.  arvestades põhjalike Euroopa andmete puudumist kildagaasiga seotud CO2 -jalajälje kohta, kutsub komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskust üles kiiresti lõpetama oma täieliku olelusringi analüüsi kildagaasi ammutamise ja tootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, et edaspidi saaks neid õigesti arvesse võtta;

16.  märgib ühtlasi, et teatavad taastuvenergia vormid – nt tuuleenergia – on muutlikud ja neid peab toetama või tasakaalustama usaldusväärsete ja paindlike energiatehnoloogiatega; avaldab arvamust, et maagaas – sh kildagaas – võib olla selle ülesande täitmiseks üks võimalikest valikutest lisaks mitmele muule lahendusele, nagu vastastikuste ühenduste juurdeloomine, parem süsteemi haldamine ja juhtimine arukate energiavõrkude kaudu kõigil võrgu tasanditel, energia akumuleerimine ja nõudluse juhtimine; tunnistab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tähtsust gaasi kui energiaallika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel;

17.  kutsub komisjoni üles analüüsima süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise majanduslikku otstarbekust gaasisektoris, et kiirendada selle tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu; kutsub komisjoni üles uurima ka seda, kuidas võib süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia mõjutada gaasist energia tootmise paindlikkust ja seega selle rolli taastuvate energiaallikate varuvariandina;

18.  palub komisjonil vastavalt ELi energia strateegilisele tegevuskavale aastani 2050 hinnata ebatraditsioonilise gaasi majanduslikku ja keskkonnamõju ja väljavaateid ELis, võttes arvesse USA kogemusest ja vastava valdkonna reguleerimisest saadud õppetunde ning tunnistades samas, et lõpptulemusena otsustab ebatraditsioonilise gaasi kasutamise ulatuse ELis turg ning see sõltub ELi kliima- ja energiapoliitika pikaajaliste eesmärkide kohaselt tegutsevate liikmesriikide otsustest;

19.  kutsub riigiasutusi üles esitama allmaategevuse piirkondliku mõju hinnangut, et optimeerida ressursside jaotust geotermilise energia tootmise, kildagaasi tootmise ja muu allmaategevuse vahel ja seega saada võimalikult suurt ühiskondlikku kasu;

20.  palub komisjonil teha Euroopa Keskkonnaametile ülesandeks koostada kildagaasi ja põlevkiviõli kasutamise keskkonnamõju ja kättesaadavate tehnoloogiate võimaliku mõju täielik teaduslik analüüs;

Ebatraditsioonilise nafta ja gaasi tööstuslikud ja majanduslikud aspektid
Tööstuskeskkond

21.  tuletab meelde, et USA kildagaasi tootmise suuremastaabilist kasvu on toetanud väljakujunenud tööstuskeskkond, sh piisav hulk puurplatvorme, vajalik inimtööjõud ja kogenud ning hästi varustatud teenindustööstus; on teadlik sellest, et ELis võtab aega, et vajalik teenindussektor looks piisava suutlikkuse ning äriühingud omandaksid vajaliku varustuse ja kogemused, mis tõenäoliselt toob lühemas perspektiivis kaasa ka suuremad kulud; ergutab koostööd ELi ja USA äriühingute vahel nn keskkonnahoidliku lõpuleviimise, parima kättesaadava tehnoloogia ja keskkonnasõbralike tööstusprotsesside rakendamiseks, vähendades ühtlasi kulusid; on veendunud, et eeldused kildagaasi tootmise arengutempo kohta ELis peaksid olema realistlikud ning et mis tahes võimalik äriline ammutamine peaks toimuma järk-järgult ja rahulikus tempos, et vältida buumist ja mulli lõhkemisest koosnevat majandustsüklit, mis avaldab kohapeal olulist kahjulikku mõju;

22.  juhib tähelepanu sellele, et stabiilne reguleeriv raamistik on hädavajalik nii selleks, et luua gaasiga tegelevatele äriühingutele sobiv keskkond äärmiselt vajalikku infrastruktuuri ja teadus- ja arendustegevusse investeerimiseks, kui ka selleks, et vältida turumoonutusi;

23.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes on huvitatud kildagaasi tootmise arendamisest, lisaksid vajalikud oskused oma tavaharidus- ja koolitussüsteemidesse, et valmistada ette vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu;

24.  juhib tähelepanu sellele, et kildagaasi ja põlevkiviõli potentsiaali uurimine ei ole Euroopale ainuomane ning et mitmetes riikides ja piirkondades Aasias, Põhja-Ameerikas, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias on tohutu huvi uute nafta- ja gaasivarude arendamise vastu, sest selles nähakse energeetilise ja majandusliku konkurentsivõime parandamise vahendit; rõhutab vajadust käsitleda oskusteabe ja parimate tavade vahetuse eesmärgil kildagaasi ja põlevkiviõli ELi kahepoolsetes suhetes ja partnerlussuhetes riikidega, kes juba arendavad ebatraditsioonilisi ressursse või on huvitatud nende arendamisest ja/või kasutamisest;

25.  rõhutab vajadust säilitada energeetikat puudutavate teadusuuringute valdkonnas avatus kõigi uute tulevaste tehnoloogiate suhtes; nõuab täiendavat teadus- ja arendustegevust töövahendite ja tehnoloogia, sh süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise alal, et uurida ebatraditsioonilise gaasitööstuse säästva ja ohutu arendamise võimalikkust; tunnustab seetõttu laiemat rolli, mida gaasisektori tehnoloogia ja innovatsioon võib omada, aidates kaasa ELi oskusteabe kasvule ja konkurentsivõime parandamisele;

26.  võtab teadmiseks tehnoloogia arengu Austrias, kus tööstusharu esindajad on teinud ettepaneku kasutada frakkimisvedelikku, mis koosneb ainult veest, liivast ja maisitärklisest; soovitab teistel liikmesriikidel ja komisjonil uurida võimalust ammutada kildagaasi ilma kemikaale kasutamata ja nõuab selliste võimalikku keskkonnamõju leevendavate võtete ja/või tavade täiendavat uurimist ja arendamist;

27.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks soovitused kõigist ELi kildagaasi puuraukudest vabaneva metaani heite vähendamiseks;

Litsentsimisraamistik

28.  nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid tugeva reguleeriva korra ja tagaksid vajalike haldus- ja järelevalvevahendite eraldamise kõikide kildagaasiga seotud tegevuste jätkusuutlikuks arendamiseks, sh need, mida nõuavad ELi keskkonna- ja kliimakaitsealased õigusaktid; tuletab meelde, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on igal liikmesriigil õigus ise otsustada põlevkiviõli ja kildagaasi kasutamise üle;

29.  märgib, et praegust kildagaasi uurimise litsentsimismenetlust reguleerivad üldised kaevandamis- ja süsivesinikealased õigusaktid; märgib, et vastavalt komisjoni jaoks koostatud 8. novembri 2011. aasta lõpparuandele ebatraditsioonilise gaasi kohta Euroopas ning komisjoni koostatud 26. jaanuari 2012. aasta saatemärkusele kildagaasiprojektidele kohaldatava ELi keskkonnaalase õigusraamistiku kohta hõlmab ELi seadusandlik raamistik piisavalt kildagaasi litsentsimise, esialgse uurimise ja tootmise kõiki aspekte; märgib siiski, et kildagaasi suuremahuline ammutamine võib nõuda ELi kõigi asjaomaste õigusaktide, sealhulgas REACHi põhjalikku kohandamist, võtmaks arvesse ebatraditsiooniliste fossiilkütuste ammutamise iseärasusi; palub komisjonil ja liikmesriikide avaliku sektori asutustel viivitamata kontrollida ja vajaduse korral parandada õigusraamistikke, et tagada nende adekvaatsus kildagaasi ja põlevkiviõli projektide puhul, arvestades eelkõige valmistumist võimalikuks tulevaseks kaubanduslikuks tootmiseks Euroopas ja ka keskkonnariskidega tegelemiseks;

30.  rõhutab, et on oluline läbipaistvus ja igakülgne konsulteerimine avalikkusega, eelkõige seoses gaasi uurimise uue lähenemisviisi kasutuselevõtuga; juhib tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis on avalik konsulteerimine lubade väljastamise etapis ebapiisav; palub liikmesriikidel hinnata oma õigusakte, et veenduda, kas seda tahku, sh Århusi konventsiooni sätete ja liidu õiguse vastavate sätete täielikku kohaldamist, on nõuetekohaselt arvesse võetud;

31.  avaldab arvamust, et liikmesriigid, kes võtavad ette kildagaasiprojekte, peaksid võtma vastu kiire ja lihtsa lähenemisviisi lubade väljastamisele ja litsentsimisele ning keskkonnaeeskirjade täitmise (sh kohustusliku keskkonnamõju hinnangu) kontrollimisele, mis on teatavates liikmesriikides tavaline menetlus kõikide energeetikaprojektide puhul;

32.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kildagaasi kaevandamiseks litsentside andmise jaoks vajalike õigusaktide muutmisel on kohustuslik asjakohaste kohalike ametiasutuste heakskiidu saamine;

Avalik arvamus ja parimad tavad
Avalikkuse suhtumine

33.  on hästi teadlik sellest, et avalikkuse suhtumine kildagaasitööstuse arendamisse erineb liikmesriigiti ja et negatiivsete hoiakute põhjuseks on tihti teabe puudumine või väärinformatsioon; nõuab paremat, läbipaistvat ja objektiivset avalikkuse teavitamist kildagaasiga seotud tegevusest ja toetab portaalide loomist, mis pakuvad juurdepääsu laiale hulgale avalikule teabele kildagaasiga seotud tegevuse kohta; nõuab tungivalt, et äriühingud, kes kavatsevad ELis kildagaasi kaevandada, pakuksid enne puurimist täielikku teavet oma tegevuse kohta ja konsulteeriksid kohalike kogukondade ja ametiasutustega ning avalikustaksid pärast kildakihi hindamist kõik nende poolt hüdrofrakkimisel kasutatavad kemikaalid, sealhulgas kasutatavad kontsentratsioonid;

34.  usub, et parimad vahendid kohalike kogukondadega sisulise ja õigeaegse suhtlemise tagamiseks on kohustuslik keskkonnamõju hinnang, suur läbipaistvus ja avalik arutelu väljapakutud kildagaasiprojektide üle, sõltumata projektide kestusest ja mahust;

35.  märgib, et ELi kildagaasi käitajate jaoks on eriti oluline oma toimingute igas etapis suhelda kohalike kogukondadega ja luua nendega tugevad suhted, arvestades, et ELis on suurem rahvastikutihedus kui USAs ja Euroopa maaomanikud ei oma maa-aluseid ressursse ega saa seega kaevandamisest otsest kasu nagu USAs; nõuab sellega seoses selliste raamistike loomist, mis on tööstuse jaoks konkurentsivõimelised, kuid samal ajal võimaldavad riikidel ja kohalikel kogukondadel kildagaasi varudest kasu saada; palub ka seda, et kildagaasiettevõtted seaksid sisse vastutustundliku kogukondadega suhtlemise tava, tagaksid, et kohalikud kogukonnad saaksid kasu kildagaasitööstuse arendamisest, kindlustaksid põhimõtte „saastaja maksab” kohaldamise ning kataksid kõik kulud, mis on seotud otseste või kaudsete kahjudega, mida nad võivad põhjustada;

36.  tunnistab, et rõhuasetus peaks olema läbipaistval ja avatud dialoogil kodanikuühiskonnaga nii tegevusele eelnevas kui ka jälgimise etapis, võttes aluseks olemasolevad teaduslikud tõendid ja käsitledes selgelt küsimusi, mis on seotud gaasileketega ja kildagaasi kasutamise mõjuga põhjaveele, maastikule, põllumajandusele ja turismitööstusele; tuletab meelde, et ELi 2012. aasta eelarve sisaldab assigneeringut, mis on mõeldud katseprojektide rahastamiseks, ja muid toetavaid meetmeid, mille eesmärk on sellist dialoogi ergutada; leiab, et dialoog tuleb organiseerida neutraalsel viisil ja tihedas koostöös liikmesriikidega, sh riigi ametiasutuste, kohalike kogukondade, üldise avalikkuse, ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonidega;

37.  rõhutab äriühingu läbipaistva üldjuhtimise tähtsust kildagaasi ja põlevkiviga tegelevates nafta- ja gaasiettevõtetes;

Parimad tavad

38.  rõhutab, et on oluline rakendada kõige kõrgemaid ohutusstandardeid, parimat kättesaadavat tehnoloogiat ja parimaid praktilisi tavasid kildagaasi uurimises ja tootmises ning tehnoloogiat ja tavasid pidevalt parandada ja kahjulik mõju minimeerida; rõhutab sellega seoses tööstussektoripoolsete märkimisväärsete teadus- ja arendusinvesteeringute tagamise tähtsust; tervitab Rahvusvahelise Energiaagentuuri ning nafta ja gaasi tootjate liitude algatusi kildagaasi ja põlevkiviõli uurimise ja tootmise parimate tavade kindlaksmääramiseks;

39.  usub, et muret kildagaasi tootmise arendamise võimaliku puurkaevude lekkest põhjustatud kahjuliku mõju pärast veevarudele saab leevendada, võttes vastu puurkaevude projekteerimise ja ehitamise hea tava, eriti mis puudutab mantleid, betoneerimist ja surve juhtimist, koos betoneeritud mantlite survetestimisega ja kaasaegsete betooni tardumise logidega, kinnitamaks kihtide isoleerimist; kutsub liikmesriike üles tagama, muu hulgas kohapealsete kontrollide kaudu, et neid tavasid kildagaasi tootmise arendamisel järgitakse;

40.  rõhutab, et arendades jõulistel eeskirjadel põhinevaid paremaid tehnoloogiaid ja tavasid, suurendavad käitajad ja teenindustööstused kildagaasiprojektide vastuvõetavust avalikkuse poolt ning saavad ühtlasi juurde ärivõimalusi ja parandavad ekspordivõimalusi, arvestades ebatraditsiooniliste gaaside uurimise ülemaailmseid keskkonnaprobleeme; soovitab seepärast liikmesriikidel arvestada Rahvusvahelise Energiaagentuuri parimat võimalikku tehnikat käsitlevas põhjalikus viitedokumendis sisalduvaid soovitusi hüdrofrakkimise kohta kohe, kui kõnealune dokument avaldatakse;

41.  toonitab kõrgeimate ohutus- ja keskkonnastandardite ja regulaarsete kontrollide vajadust puuraukude ehitamise ja hüdrofrakkimise ohutuse seisukohast olulistes etappides; rõhutab eelkõige, et käitajad peaksid vähendama põletamist ja ventilatsiooni ning peaksid koguma gaasi ja vabanevad heited ja reovett korduvkasutama või puhastama; kutsub ELi üles järgima USA eeskuju kildagaasiga seotud keskkonnastandardite alal ja nõudma, et frakkimise puhul koguksid ettevõtted metaani ja muude saastegaaside heited, nagu on sätestanud USA Keskkonnakaitse Agentuur;

42.  lisaks kutsub kildagaasi käitajaid üles võtma oma puurkaevude lähedastest kodukaevudest proove nii enne tootmise alustamist kui ka selle ajal ja avaldama saadud andmed avalikkusele kättesaadaval, mõistetaval ja läbipaistval viisil;

43.  toonitab, et käitajad peavad kasutatud maad kultuuristama ja taastama ning teostama oma tegevuse lõpetamise järel toimingujärgset järelevalvet;

44.  nõuab tungivalt parimate tavade ja teabe vahetamist ELi liikmesriikide vahel, aga ka ELi, USA ja Kanada vahel; ergutab eelkõige sõprussidemete loomist Euroopa ja Põhja-Ameerika linnade ja omavalitsuste vahel, kus on avastatud kildagaasi; rõhutab, et oluline on teadmussiire kildagaasi arengust tööstuselt kohalikele kogukondadele;

45.  nõuab tungivalt, et kildagaasi ja põlevkiviõli sektor kasutaks ühtsetel alustel kõrgeimaid keskkonna- ja ohutusstandardeid, sõltumata sellest, millises maailmas osas äriühingud tegutsevad; kutsub komisjoni üles uurima, millised mehhanismid võivad olla asjakohased, tagamaks, et ELis registreeritud äriühingud tegutsevad kogu maailmas kõrgeimate standardite kohaselt; on veendunud, et ettevõtete vastutus peaks olema selles valdkonnas peamine edasiviiv jõud ja et liikmesriikide litsentsimiskord võiks lubade andmisel arvesse võtta ettevõtetega maailma eri paigus toimunud õnnetusjuhtumeid, kui nende õnnetusjuhtumite kohta on olemas põhjalikud ülevaated;

46.  rõhutab selliste meetmete toetamise ja kaasfinantseerimise vajadust, mille eesmärgiks on luua sõltumatud, tööstuse ja teaduse valdkondade esindajatest koosnevad platvormid arvamuse avaldamiseks ja juurutada kildagaasitööstuses puhaste tehnoloogiatega seotud head tavad;

47.  tuletab meelde, et põhimõtet „saastaja maksab” tuleb järjepidevalt kohaldada ka kildagaasi ja põlevkiviõliga seotud tegevuste suhtes, eelkõige seoses reovee puhastamisega, ning et äriühingud peavad täielikult vastutama kõigi otseste või kaudsete kahjude eest, mida nad võivad põhjustada; nõuab, et komisjon hindaks vajadust esitada ettepanekud hüdrofrakkimise ja muude kildagaasi ammutamisega seotud tegevuste konkreetseks hõlmamiseks keskkonnavastutuse direktiivis ja kohustaks kildagaasi käitajaid andma kohustuslikku rahalist tagatist või kindlustust nende tegevusest tulenevate mis tahes keskkonnakahjude puhuks, et tagada asjaomasele elanikkonnale õiguskindlus;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 64.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0430.
(3) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.
(4) ELT L 295, 12.11.2010, lk 1.
(5) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.
(6) EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30.
(7) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.
(8) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(9) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(10) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(11) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.
(12) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(13) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(14) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(15) ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.
(16) COM(2011)0885.
(17) COM(2011)0658.

Viimane päevakajastamine: 27. märts 2014Õigusalane teave