Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2930(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0388/2013

Esitatud tekstid :

B7-0388/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/09/2013 - 13.7

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0374

Vastuvõetud tekstid
PDF 214kWORD 28k
Neljapäev, 12. september 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Mikrotootmine
P7_TA(2013)0374B7-0388/2013

Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta resolutsioon mikrotootmise – väikesemahulise elektri- ja soojatootmise kohta (2012/2930(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõiget 2 ja artiklit 194,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ(2) ning selle tähendust soojuse ja energia tootmise valdkonnas,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ(3) , mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/30/EL(4) energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, ning nende vastavaid rakendusmäärusi,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Toimiv energiaturg” (COM(2012)0663) ja sellele lisatud töödokumente SWD(2012)0367 ning SWD(2012)0368,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline” (COM(2012)0271),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2010. aasta resolutsiooni energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta(5) ,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust mikrotootmise kohta (E–010355/2011),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust kodanikupartnerluse investeerimisprojektide kohta päikeseenergiajaamade valdkonnas (E-011185/2012),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust mikrotootmise kohta (O-000074/2013 – B7-0217/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et juurdepääs inimväärseks eluks piisavale energiale on kõigi inimeste põhiõigus ja arvestades, et energiahinnad on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu energiavarustus sõltub üha rohkem kolmandatest riikidest lähtuvast impordist ning seepärast on vaja muutusi, et tagada liidu kliima-, energia- ja majanduskasvu eesmärkide saavutamine;

C.  arvestades, et fossiilkütuste kasutamine energiaallikana on suurendanud CO2 taset atmosfääris ning süvendanud sellega ülemaailmset kliimamuutust; arvestades, et Euroopa Liit on määranud taastuvenergia tootmise eesmärgid aastaks 2020 ning töötab praegu välja kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastaks 2030; arvestades, et väikesemahulist energiatootmist (mikrotootmist) käsitlevad sätted on ka praegu olemas, kuid need on laiali eri seadusandlikes ja muudes kui seadusandlikes algatustes, nagu taastuvenergia direktiiv ja energiatõhususe direktiiv;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu liidrid peaksid asuma juhtima säästvale energiavarustusele üleminekut ning arvesse võtma, et kaasata tuleb kõik ELi kodanikud, olenemata nende sissetulekust ja jõukusest; arvestades, et väikesemahuline energiatootmine võib aidata suurendada kogukonna ühtekuuluvust ja võidelda kütteostuvõimetuse vastu, luua uusi töökohti ja edendada majanduskasvu ning leida uusi võimalusi praeguse majanduskriisi ületamiseks;

E.  arvestades, et väikesemahuline ja hajutatud energiatootmine annab leibkondadele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, samuti nii linna- kui ka maakogukondadele võimaluse energiatootjaks hakata ja üheskoos kliimamuutuse vastu võidelda; arvestades, et tarbijad peaksid tundma õppima tõhusaid energiatootmise ja -tarbimise viise; arvestades, et tarbijate mõjuvõimu suurendamine isikliku elektri- ja soojatootmise abil võib muuta ühiskonna kestlikumaks ja kaasavamaks; arvestades, et komisjoni teatises energia siseturu kohta käsitletakse niisuguste tootvate tarbijate mõjuvõimu suurendamise küsimust; arvestades, et tarbijatel on juba mitmeid võimalusi aktiivselt tõhusas energiatootmises ja -tarbimises osaleda, kuid veel leidub ka lahendamata küsimusi;

F.  arvestades, et energia mikrotoomisel võib olla oma roll ka ülemaailmsel tasandil;

G.  arvestades, et väikesemahulise energia- ja soojatootmise stiimulid on liikmesriigiti väga erinevad; arvestades, et ELi poliitikat tuleks paremini rakendada, et kasutada kogu Euroopas ära väikesemahulise energiatootmise võimalused;

Määratlus

1.  määratleb mikrotootmise mõiste käesoleva resolutsiooni tähenduses järgmiselt: 1) väikesemahuline kütte/jahutuse ja elektrienergia tootmine üksikisikute ja VKEde poolt, mille eesmärk on katta nende endi vajadused; ja 2) rühmade või ühistute väikesemahulise tootmise eri vormid, mille eesmärk on toota kogukonna tasandil ja kohalike vajaduste katteks; märgib, et mikrotootmine hõlmab mitut tüüpi tehnoloogiat (hüdro-, geotermiline, päikese-, mere-, tuule-, soojuspumba- ja biomassienergia), kuid tähelepanu keskpunktis on taastuvus ja säästvus;

Sissejuhatus

2.  kinnitab, et mikrotootmine peab olema tulevase energiatootmise oluline osa, kui EL tahab saavutada oma pikaajalised taastuvenergiaeesmärgid; tuletab meelde, et mikrotootmine aitab suurendada taastuvenergia üldist osakaalu ELi energiaallikate jaotuses ning võimaldab tõhusat elektritarbimist tootmiskoha lähedal, vältides ülekandekadusid;

3.  tuletab meelde, et mikrotootmise edukas käivitamine sõltub hulgast eri teguritest, kaasa arvatud hästitoimiv Euroopa energia siseturg; mikrotootmisseadmete tehniline täiustamine; aruka energiataristu loomine, eelkõige jaotustasandil, ning lähemas, keskmises ja kaugemas plaanis tulemuslik poliitika ja toetuskavad mikrotootmise ergutamiseks Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil;

4.  tunnistab, et mikrotootmise tõhususe parandamises ja kulude vähendamises on oluline roll teadusuuringutel ja tehnoloogial;

5.  juhib tähelepanu sellele, et mikrotootmistehnoloogia laiemat kasutuselevõtmist piiravad mitmed takistused, sealhulgas suured esialgsed investeerimiskulud, elektrivõrku ühendamise ja võrgu juurdepääsetavusega seotud suured haldusprobleemid ning puudulikud teadmised mikrotootmistehnoloogia eri tüüpide energia- ja kulusäästuvõimaluste kohta nende kasutusaja vältel;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et kütteostuvõimetus on kasvav probleem; rõhutab, et mikrotootmise hõlbustamine üksikisikute ja kogukonna tasandil võib aidata tarbijatel kujuneda energiasektoris aktiivseks osalejaks ja omandada suurem kontroll oma energiakasutuse üle, vähendades ostetava energia kogust ja seega vältides kütteostuvõimetust; rõhutab, et mikrotootmine annab võimaluse kujundada ühiskonda säästvamaks, koostööaltimaks ja õiglasemaks; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks üürnikele, kellele tehakse sageli takistusi tõhususe suurendamisel ja oma tarbeks energia tootmisel;

7.  rõhutab, et mikrotootmise tehnoloogia (näiteks mikrokoostootmine ja väikesemahuline taastuvenergia tootmine) võimaldab ehitada null- ja plussenergiamaju, mille toodetud elektrienergia ülejääk suunatakse võrku;

8.  rõhutab, kui oluline on kohalike taastuvenergiakooperatiivide edendamine nii maa- kui ka linnapiirkondades, et suurendada üldsuse toetust taastuvenergiale ja kodanike teadlikkust väikesemahulise energiatootmise võimalustest ning selles osalemist, parandada juurdepääsu taastuvenergiale ning leida investeeringuid; märgib, et tähtis on toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi vahendajaid, kes võimaldavad kodanike turvalist ja tõhusat osalemist elektriturul, tagades tootvatele tarbijatele energiasüsteemi raames osutatud teenuste eest õiglase hinna; märgib, et kohaliku tasandi ametiasutustel on tähtis osa kodanike, VKEde ja sidusrühmade mikrotootmise edendamisel ja vastavate stiimulite loomisel;

9.  on seisukohal, et ELi kodanikud ei ole mikrotootmise kasulikest aspektidest kuigi teadlikud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid mikrotootmise võimaluste ja sellealaste parimate tavade nähtavamaks muutmiseks;

10.  märgib, et mikrotootmise mahu ja tulevase potentsiaali kohta ELis leidub vähe teavet; usub, et parem teave võimaldaks mikrotootmisel etendada kliima-, energia- ja tööstuspoliitikas tähtsat osa;

11.  märgib, et elektri mikrotootmise edendamiseks on vaja kasutusele võtta arukad elektriarvestid, mille abil arvestada tootja enda tarbeks kasutatava ja energiavõrku suunatava elektri kogust, samuti on vaja kasutada soojusenergia arvesteid, et jälgida küttevõrgu vahendusel majapidamisse ja sealt välja suunatava soojuse mahtu ja võimaldada hinnata toodetavat soojusenergiat;

12.  märgib, et ka mikrotootmises on sageli otstarbekas kasutada soojuse ja energia koostootmist, sest tihti parandab see märkimisväärselt energiatõhusust;

13.  märgib, et mikrotootmise ulatuslik juurutamine on oluline etapp üleminekul traditsiooniliselt tsentraliseeritud energiasüsteemilt detsentraliseeritumale ja paindlikumale süsteemile, mis on vajalik ELi energia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks; rõhutab, kui tähtis on praegu mikrotootmist edendada, lahendades õiglasel viisil jaotusvõrguhalduritega seotud probleeme, kaasa arvatud kulude jagamine ja vajadus investeerida arukasse tehnoloogiasse; rõhutab, et mikrotootjate osutatud kõrvalteenuste positiivset mõju ja nende panust süsteemi toimimiskindlusse tuleks nõuetekohaselt määratleda ning õiglaselt arvesse võtta; rõhutab seetõttu, et just praegu tuleb teha õiged otsused ja seada õiged eesmärgid ning vajalikke investeeringuid ja ulatuslikku reguleerimist mitte enam edasi lükata;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi mikrotootmissuutlikkuse suurendamine võib osutuda äärmiselt kulukaks ning et tootvate tarbijate isiklike investeeringute suurendamisega kaasneb vajadus suurendada energiasüsteemi eri tasanditel ka muid investeeringuid, näiteks mikrotootmise kasutamist hõlbustavatesse jaotus- ja põhivõrkudesse; märgib, et see ei tohi õõnestada täielikku varustuskindlust ega põhjustada energiahindade kunstlikku suurendamist; nõustub Euroopa Ülemkogu seisukohaga, et ELi energiapoliitika peab tagama kodumajapidamiste ja ettevõtjate varustuskindluse taskukohaste ja konkurentsivõimeliste hindade ja kuludega;

Õigusraamistik

15.  kutsub komisjoni üles koostama reguleerijatele ja võrguettevõtjatele parimatel tavadel põhinevaid suuniseid selle kohta, kuidas lühendada ja lihtsustada mikrotootmisseadmete käitamise ja võrku ühendamisega seotud haldusmenetlusi, pöörates erilist tähelepanu koondmenetluste väljatöötamisele; juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb toetada olemasolevate suuniste, näiteks energiatõhususe direktiivi mikrokoostootmisseadmeid käsitlevate sätete hoolikat rakendamist;

16.  märgib, et mikrotootjate toodetud energia vahetu ja kohaliku tarbimisega välditakse süsteemis energiavoogusid ja sellega seonduvaid kadusid ning suurendatakse tootva tarbija omanikutunnet; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama konkreetseid mehhanisme, et ergutada energiasõltumatust ning tarbimise üldist vähendamist;

17.  palub, et komisjon ja riiklikud reguleerivad asutused töötaksid välja õigusraamistiku, milles on kindlaks määratud kõikide jaotusvõrgu osaliste ülesanded ja kohustused ning pööratakse erilist tähelepanu parema ühendamise saavutamist võimaldavatele tingimustele, pidades silmas selle tulevast tähtsat rolli mikrotootmise aktiivsel süsteemiga liitmisel;

18.  rõhutab jaotusvõrguettevõtjate üha suurenevat rolli detsentraliseeritud energiavõrgus varustuskindluse ning kindla ja usaldusväärse võrguhalduse tagamisel, kindlustades samas tarbijate andmete kaitse; kutsub komisjoni ja riiklikke reguleerivaid asutusi üles seda rolli tunnustama ning hõlbustama jaotusvõrguettevõtjate investeeringuid jaotusvõrkudesse, et parandada energiasüsteemi üldist tõhusust; nõuab lisaks jaotusvõrguettevõtjatele tasakaalustavate ja muude kõrvalteenuste korraldamisel selgemini määratletud rolli;

19.  usub, et vaja on kogu ELi hõlmavaid väikesemahulist energiatootmist käsitlevaid tulemuslikke ja kooskõlastatud meetmeid, mis moodustaksid osa Euroopa energia siseturu loomisest;

20.  märgib, et liikmesriikide mikrotootmist käsitlevate maksu- ja õigussätete eesmärgid ja struktuurid on erinevad ning see võib mikrotootmise laialdast juurutamist takistada; palub komisjonil kindlaks määrata programmi „Arukas energeetika-Euroopa” eelarveread ja teha liikmesriikidega koostööd, et kõrvaldada riiklikes seadustes leiduvad takistused individuaalsetele ja kooperatiivsetele mikrotootmisprojektidele rahastamise leidmisel, luua uued sihtotstarbelised rahastamisvahendid (nt mikrokrediit) ja levitada sellega seotud parimaid tavasid;

21.  palub, et liikmesriigid võtaksid riiklikke stiimuleid ja toetuskavasid kavandades ja läbi vaadates arvesse mikrotootmise eripära, et nimetatud meetmed sobiksid ka väikesemahulise energiatootmise jaoks;

Taristu, tooted ja standardid

22.  nõuab kolmanda energiapaketi ja eelkõige arvesteid käsitlevate õigusaktide viivitamatut täielikku rakendamist, et hõlbustada tootvate tarbijate tegevust võrgus, samuti jaotamise tulemuslikku haldamist; nõuab, et tehtaks võimalikuks ka väikese ulatusega energiaülekanded tootja ja tarbija vahel, näiteks naabruskonnas või kooperatiivis; nõuab, et kui see on tasuvusanalüüsi järgi tarbijate huvides, kiirendaksid liikmesriigid nutiarvestite kasutuselevõtmist, et aidata kodumajapidamistel saada täpseid andmeid ja omatoodetud energia eest täit hinda;

23.  teeb ettepaneku, et komisjon uuriks võimalust kasutada mikrotootmissüsteeme ka linnaplaneerimisprojektides; on veendunud, et see võib suurendada tõhusust ja vähendada taastuvenergia väikese ulatusega ülekande- ja jaotusvõrgu arendamise kulusid;

24.  märgib, et standardimine on äärmiselt oluline, et võtta masstoodetud mikrotootmisseadmed sujuval ja kulutõhusal viisil ulatuslikumalt kasutusele; kutsub Euroopa standardiorganeid üles standardimistegevust kiirendama;

25.  tuletab meelde, et väikese ulatusega generaatorid toimivad jaotusvõrgus teisiti kui suure ulatusega generaatorid ning seepärast tuleks neid tulevastes seadusandlikes aktides teisiti käsitleda;

26.  on teadlik asjaolust, et märkimisväärne mikrotootmise kasutuselevõtt põhjustab jaotusvõrgu haldamises probleeme, mis on seotud energia nõudluse ja pakkumise vastavusse viimisega ja mille lahendamiseks on vaja uuenduslikke investeeringuid täiustatud jaotusvõrku; juhib tähelepanu aruka tehnoloogia tähtsusele selle saavutamisel; palub liikmesriikidel hõlbustada mikrotootjate juurdepääsu võrgule ning ühtlasi püüda lahendada väikese ulatusega energiatootmisega seotud võrgukulude probleemi ja säilitada tõhusat võrguhaldust; kutsub riiklikke reguleerivaid asutusi üles looma stiimuleid innovatsiooni edendamiseks ja kohalikesse jaotusvõrkudesse investeerimiseks;

27.  märgib, et omandiprojekte on tõendatult paremini vastu võetud ja seega tuleks neid soodustada; tuletab meelde, et kuigi vahendajad võivad aidata niisuguseid projekte oluliselt hõlbustada, ei ole nende rolli asjaomastes Euroopa seadusaktides siiani selgemalt määratletud; nõuab seetõttu energiatõhususe direktiivi nõudlusreageeringut käsitlevate sätete kiiret ja ulatuslikku rakendamist;

28.  julgustab komisjoni uurima võimalust toetada ühisrahastamismudeleid (pikaajalisi investeerimissüsteeme, mille puhul investorid ja ettevõtjad on projektiplatvormi vahendusel otsekontaktis), et luua võimalusi ja ergutada inimesi mikrotootmisühistuid asutama;

29.  märgib, et avalikkuse tähelepanu koondub järjest rohkem võimalusele rahastada projekte laiemale üldsusele suunatud avalike üleskutsete abil (ühisrahastamine); kutsub komisjoni üles edendama kohalike projektide ühisomandi võimalusi, et suurendada kohaliku tasandi toetust;

30.  kutsub komisjoni ühtlasi üles uurima, mil määral on ELi õigusaktide, näiteks prospektidirektiivi (2003/71/EÜ), finantsinstrumentide turgude direktiivi (2004/39/EÜ) ja e-raha direktiivi (2009/110/EÜ) alusel võimalik rakendada teatavaid projekte juba praegu kohalike struktuuride ühisomandi põhimõttel;

31.  rõhutab, et kõik mikrotootmise valdkonna algatused peaksid olema kooskõlas võrgueeskirjadega; märgib, et elektrienergiat käsitlevate teiseste õigusaktide, näiteks võrgueeskirjade eesmärke on võimalik paremini ja kulutõhusamalt saavutada, kehtestades ELi tasandil enamiku mikrotootmistehnoloogia tüüpide jaoks tootestandardid; nõuab jaotusvõrgu haldamise aktiivse vormi kasutuselevõtmist, mis põhineb jaotusvõrgu- ja ülekandevõrguettevõtjate tihedal koostööl ning muudel võrguhalduse elementidel (tootmine, tarbimine ja salvestusseadmed), et ergutada uuendustegevust ning kohalikesse jaotusvõrkudesse investeerimist;

32.  palub Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil (ACER), Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul (ENTSO-E), komisjonil ja liikmesriikide valitsustel pöörata võrgueeskirjade koostamise ja nende üle läbirääkimise protsessis erilist tähelepanu detsentraliseeritud taastuvenergiale;

33.  märgib, et uued tootmis-, omandi- ja tarbimisviisid (näiteks laenamisühistud) võivad osutuda mikrotootmise juurutamisel äärmiselt oluliseks, kuna paljud sellise käsitusega kaasnevad võimalused on mikrotootmise valdkonnale soodsad (näiteks madalamad esialgsed kulud, fikseeritud hindadega toodete ja teenuste abil saavutatud kulutuste läbipaistvus, madalama sissetulekuga tootva tarbija rahastamisraskuste lahendamine ning rajatiste optimaalne tootmiskvaliteet ja parem hooldus, mis tähendab tarnija jaoks omakorda ka rajatise pikemat kasutusaega;

Konkreetsed meetmed

34.  palub, et komisjon hindaks terviklikult mikrotootmise võimalikku mahtu, tutvuks Euroopa Liidus kasutatavate parimate tavadega ja uuriks mikrotootmise laialdase kasutuselevõtu võimalikku mõju Euroopa energia siseturule ja taristule;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et mikrotootmist oleks võimalik ka pärast 2014.–2020. aasta ajavahemikku toetada ELi vahenditest, sh struktuurifondidest;

36.  nõuab, et mikrotootmisesse investeeritaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahendeid, et töötada välja asjakohased tehnilised lahendused ja rajatised;

37.  võtab teadmiseks ELi juhtrolli tähtsuse kliima- ja energiapoliitikas ning rõhutab, et mikrotootmine peaks liidu pikaajaliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitama; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles parandama kehtivates ELi õigusaktides leiduvate väikesemahulise elektri- ja soojatootmise strateegiate rakendamist, tunnistades sellega mikrotootmise tähtsust ja hõlbustades selle kasutuselevõttu liikmesriikides;

38.  palub, et komisjon võtaks mikrotootmise osatähtsust arvesse ka ELi tulevastes energiavaldkonna õigusaktides, eelkõige seoses liidu kavandatava 2030. aasta kliima- ja energiapaketiga;

39.  palub, et komisjon uuriks koos liikmesriikidega põhjalikult energiavõrgu praegusi kulustruktuure ning annaks juhiseid selle kohta, kuidas hõlbustada mikrotootmisüksustele lubade andmist, nende juurdepääsu võrgule ja toimimist;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
(2) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(3) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(4) ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.
(5) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 66.

Viimane päevakajastamine: 26. jaanuar 2016Õigusalane teave