Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 14, 15, 21, 23, 24, 25, 34 ja 35,

–  võttes arvesse inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvuslikesse või etnilistesse, usulistesse ja keelelistesse vähemustesse kuuluvate isikute õiguste ÜRO 1992. aasta deklaratsiooni, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvaid Euroopa konventsioone, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni, Euroopa sotsiaalhartat ja sellega seotud Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee soovitusi, Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 6 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9 ja 10,

–  võttes arvesse komisjoni teatist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta aastani 2020 (COM(2011)0173) ja Euroopa Ülemkogu 24. juuni 2011. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni teatist romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ja ELi raamistiku rakendamise esimeste sammude kohta (COM(2012)0226),

–  võttes arvesse ettepanekut vastu võtta nõukogu soovitus romade tõhusaks integreerimiseks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (COM(2013)0460),

–  võttes arvesse komisjoni teatist liikumise kohta romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise suunas (COM(2013)0454),

–  võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ(1), millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ(2), millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni roma naiste olukorra kohta Euroopa Liidus(3),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti romade analüüsi uuringutulemusi sugude kaupa, mille Põhiõiguste Amet esitas vastuseks artikli 126 alusel esitatud taotlusele;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0349/2013),

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse 2010–2015 strateegia kohaselt peab komisjon kõikide strateegia „Euroopa 2020” aspektide rakendamisel toetama soolise võrdõiguslikkuse edendamist ning et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta antud nõukogu järeldustes nõutakse, et kõigis romade kaasamist edendavates poliitikameetmetes ja tegevustes arvestataks soolist mõõdet;

B.  arvestades, et roma naised kogevad sageli mitmekordset ja valdkonnaülest diskrimineerimist soo ja etnilise päritolu alusel – mis on tugevam kui roma meeste või mitteroma naiste diskrimineerimine – ning neil on piiratud juurdepääs tööhõivele, haridusele, tervishoiule, sotsiaalteenustele ja otsuste tegemisele; arvestades, et roma naised on sageli rassismi ohvrid ning neisse suhtutakse eelarvamustega ja stereotüüpide alusel, mis takistab nende tegelikku integreerumist;

C.  arvestades, et roma naised on patriarhaalsete ja seksistlike traditsioonide kammitsas, mis takistab neil kasutada valikuvabadust oma elu põhitähtsates küsimustes, nagu haridus, töö, seksuaal- ja reproduktiivtervishoid ning isegi abielu; arvestades, et roma naiste diskrimineerimist ei saa traditsioonidega õigustada, vaid selle probleemiga tuleb tegeleda, austades samas traditsioone ja mitmekesisust;

D.  arvestades, et roma naistel on suurem oht sattuda vaesusesse kui roma meestel ja et roma perekonnad, kus on neli või rohkem last, elavad ELis kõige suuremas vaesusriskis;

E.  arvestades, et tavaliselt kasutatavad näitajad kipuvad tähelepanuta jätma selliseid probleeme nagu palgavaesus, kütteostuvõimetus, vägivald naiste ja tüdrukute vastu, paljulapseliste perekondade ja üksikvanemate vaesus, laste vaesus ning naiste sotsiaalne tõrjutus;

F.  arvestades, et suurema vaesusriskiga on eakamad roma naised, sest enamik neist on töötanud mitteametlikus majandussektoris ilma töötasu ja sotsiaalkindlustuseta;

G.  arvestades, et valdava enamuse täiskasvanud mitteaktiivsetest romadest moodustavad naised ning et osalt naiste ja meeste vahelise traditsioonilise tööjaotuse ning Euroopa tööturgudel esineva rassismi ja seksismi tõttu on palgatööd tegevaid tööealisi roma naisi poole vähem kui roma mehi, sama kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejate puhul;

H.  arvestades, et kõikide riikide andmed näitavad, et roma naised on tööhõive valdkonnas tugevalt tõrjutud ja kogevad töökohas diskrimineerimist kas tööd otsides või töötades; arvestades, et roma naised on ka ametlikust majandustegevusest kõrvale jäetud ja neid takistavad piiratud haridusvõimalused, kõlbmatu eluase, puudulik tervishoid, traditsioonilised soorollid ja üldine marginaliseerumine, samuti diskrimineerimine enamuskogukondade poolt; arvestades, et riikide aruanded romade integreerimise riiklike strateegiate Euroopa raamistiku rakendamise kohta ei keskendu piisavalt soolise võrdõiguslikkuse aspektile;

I.  arvestades, et paljulapselistel emadel või üksikemadel on ebasoodsas olukorras olevates maapiirkondades oluliselt raskem kodust ja perest eemal töötada;

J.  arvestades, et roma naiste kirjaoskus ja õppeedukus on roma meestest ja mitteroma naistest oluliselt madalam ning et enamik roma tüdrukuid jätavad kooli pooleli ja suur osa nendest pole kunagi koolis käinud;

K.  arvestades, et majanduskriis on mõjunud roma naiste tervisele ja heaolule negatiivselt, raskendades veelgi nende pikalt kestnud lubamatut olukorda, kus terviseprobleemid piiravad rohkem kui veerandi roma naiste igapäevatoimingute sooritamist;

L.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervishoiuga seotud õiguste eiramine, sealhulgas piiratud juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele, takistab roma naiste mõjukuse suurendamist ja soolist võrdõiguslikkust ning viib planeerimata rasedusteni, sealhulgas ka teismeliste rasedusteni, mis takistab tüdrukuid haridus- ja töövõimalusi ära kasutamast; arvestades, et varane emadus on suuresti põhjustatud puudulikust juurdepääsust asjakohastele sotsiaalteenustele ja ebapiisavatest tervishoiustruktuuridest, mis ei ole pööranud tähelepanu roma naiste vajadustele;

M.  arvestades, et halva sotsiaalmajandusliku olukorra ja neile tervishoiusüsteemis osaks saava diskrimineerimise tõttu ei ole roma naised teadlikud enamikust oma õigustest ning kasutavad arstiabi palju vähem kui enamik inimesi;

N.  arvestades, et roma naised ja tüdrukud põevad ebaproportsionaalselt paljusid haigusi, sh HIVi/AIDSi, kuid üldiselt ei tähtsustata ega rahastata piisavalt neile suunatud ennetusprogramme, ning juurdepääs sõeluuringutele on endiselt vähene;

O.  arvestades, et äärmise vaesuse, soolise ebavõrdsuse ja sisemise diskrimineerimise tõttu on roma naised rohkem ohustatud inimkaubitsemisest, prostitutsioonist, perevägivallast ja ärakasutamisest, samas on neil lisatakistusi kaitse saamisel;

P.  arvestades, et suur arv roma naisi on oma abikaasade, abikaasa sugulaste ja teiste pereliikmete käe läbi langenud perevägivalla ohvriks; arvestades, et roma naiste vastasest vägivallast ja inimõiguste rikkumistest enamikul juhtudel ei teatata, kuna naistevastane vägivald on patriarhaalsetes ühiskondades tänini aktsepteeritud kui võimu õigustatud kasutamine, aga ka kuna naistevastase vägivalla toimepanijaid võetakse nende tegude eest harva vastutusele, mis heidutab naisi õigusabi otsimast;

Q.  arvestades, et kõikide ELi liikmesriikide asutused käituvad roma naiste suhtes sageli vägivaldselt, diskrimineerides neid rängalt ja rikkudes selgelt Euroopa inimõiguste konventsiooni; neid rikkumisi on mitmesuguseid, näiteks andmete kogumine ja registrites talletamine roma inimeste, sealhulgas laste kohta üksnes etnilise tausta alusel, või sadade inimeste väljatõstmine, pakkumata vastu mingitki inimväärset eluaset või toetust – see on häbiväärne ja südametu käitumine, mis eirab täielikult liikmesriikide rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi;

R.  arvestades, et kõikide ELi institutsioonide ja liikmesriikide kohustus on juurida välja naiste- ja tüdrukutevastane vägivald, samuti teha lõpp karistamatusele, tuues roma naiste ja tüdrukute vastaste vihakuritegude, viha õhutavate kõnede, diskrimineerimise ja vägivalla toimepanijad kohtu ette;

S.  arvestades, et nõukogu direktiiviga 2000/43/EÜ keelatakse diskrimineerimine rassi ja etnilise päritolu alusel; arvestades, et komisjon on alustanud ligikaudu 30 rikkumismenetlust liikmesriikide vastu, kes ei ole rassilise võrdsuse direktiivi oma riiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud;

1.  rõhutab, et romade integreerimise riiklikes strateegiates tuleb keskenduda roma naiste võimaluste suurendamisele, et neil oleks võimalik oma elu ise juhtida, olles oma kogukondades nähtavad muutuste toojad ja tehes kuuldavaks oma hääle neid puudutavate poliitikasuundade ja programmide mõjutamiseks, samuti tuleb tugevdada roma naiste sotsiaalmajanduslikku vastupanuvõimet, st nende võimet kohaneda kiiresti muutuva majanduskeskkonnaga, kogudes sääste ja hoides ära varast ilmajäämist;

2.   tunneb heameelt komisjoni 2012. aasta eduaruande üle(5) ja 26. juuni 2013. aasta ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus romade tõhusaks integreerimiseks liikmesriikides võetavate meetmete kohta(6), milles keskendutakse iseäranis töökohtade, eluaseme, hariduse ja tervishoiu kättesaadavusele ning kutsutakse liikmesriike üles võtma positiivseid meetmeid ja kaasama romasid käsitlevad integratsioonistrateegiad oma võitlusesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

3.  palub neil liikmesriikidel, kellele on antud Euroopa poolaasta raames täiendavaid riigipõhiseid soovitusi romadega seotud probleemide kohta, kõnealused soovitused kiiresti ellu viia ning võidelda muu hulgas töökohas aset leidva diskrimineerimise vastu, kaasata kodanikuühiskond – sealhulgas romade organisatsioonid – otsustusprotsessi ning eraldada oma romade kaasamist käsitlevates riiklikes strateegiates ette nähtud kohustuste täitmiseks lisaks ELi vahenditele ka riiklikke ja muid vahendeid;

4.  peab kahetsusväärseks, et ehkki Euroopa Parlament võttis 2006. aastal vastu roma naiste olukorda käsitleva resolutsiooni ja nõukogu on võtnud vastu kümme ühist põhimõtet romade kaasamise kohta, millest üks põhimõte on seotud soolise teadlikkusega, ei ole Euroopa ja riiklikud poliitikakujundajad roma ja rändrahvaste naiste haavatava olukorraga praktiliselt tegelenud;

5.  rõhutab, et romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate ELi raamistiku saaks muuta märgatavalt tulemuslikumaks, tõhustades komisjoni osalemist, kuna komisjonil on potentsiaali parandada määruste ja muude õigusaktide kvaliteeti, ergutada poliitikavaldkondade suuremat ühtsust ja edendada raamistiku tähtsamaid eesmärke;

6.  kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikud tegevuskavad neljas prioriteetses valdkonnas: tervishoid, eluase, tööhõive ja haridus, koos konkreetsete eesmärkide ja sihtide, rahastamise, näitajate ja tähtaegadega; edusamme tuleks hinnata rakendamisel saadud tulemuste mõõtmisega;

7.  kutsub liikmesriikide valitsusi ja kohalikke omavalitsusi üles kaasama roma naisi naisteorganisatsioonide, roma valitsusväliste organisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmade kaudu romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate väljatöötamisse, rakendamisse, hindamisse ja jälgimisse ning looma seoseid soolise võrdõiguslikkusega tegelevate ametiasutuste, naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide ning sotsiaalse kaasatuse strateegiate vahel; palub komisjonil tegeleda strateegia „Euroopa 2020” ja riiklike reformikavade elluviimisel järjepidevalt soolise võrdõiguslikkuse küsimusega;

8.  palub komisjonil esitada romade kaasamise protsessist ELis skemaatiline ülevaade, mis hõlmaks saavutusi, eesmärke, eesmärkide saavutamiseks kasutatud konkreetseid meetmeid, meetmete rakendamise hetkeseisu ja järgmisi samme;

9.  kutsub liikmesriike üles võitlema ruumilise eraldatuse, sunniviisilise väljatõstmise ja kodutuse vastu, millega roma mehed ja naised kokku puutuvad, ning töötama välja tõhusa ja läbipaistva eluasemepoliitika;

10.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et austataks roma naiste ja laste põhiõigusi, ning tagada – ka teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil – et roma naised ja tüdrukud oleksid teadlikud oma õigustest vastavalt kehtivatele riiklikele seadustele soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta, samuti võidelda jätkuvalt patriarhaalsete ja seksistlike traditsioonide vastu;

11.  kutsub komisjoni üles määrama kindlaks asjaomaste organisatsioonide, foorumite ja organite ülesannete institutsiooniline jaotus ning määratlema selgelt nende osaliste – näiteks Euroopa Komisjoni romadega tegelev töökond, riiklike kontaktpunktide võrgustik, Euroopa roma platvorm, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja selle ajutine romade kaasamisega tegelev töörühm – rolli romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate ELi raamistiku järelevalves, juhtimises ja koordineerimises;

12.  kutsub komisjoni üles toetama romade kaasamist käsitlevaid riiklikke strateegiaid, leides ühised, võrreldavad ja usaldusväärsed näitajad ning töötades välja ELi romade kaasamise näitajate tulemuskaardi, et esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt andmeid, millega saab mõõta edusamme, ning tagada nõutud tõhus järelevalve;

13.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kasinusmeetmed ei mõjutaks ebaproportsionaalselt roma ja rändrahvaste naisi ja et eelarveotsuseid toetaksid inimõiguste põhimõtted;

14.  kutsub komisjoni üles nõudma, et liikmesriigid esitaksid oma riiklikes strateegiates prioriteetsete valdkondade tulemusnäitajad, algnäitajad ja arvulised põhieesmärgid, millega saab mõõta edusamme;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõigis haldusasutustes kogutaks soo ja etnilise kuuluvuse järgi eristatud andmeid ning kasutataks neid teavitatud poliitikakujundamises; juhib tähelepanu asjaolule, et andmete kogumine peab toimuma kooskõlas vastavate inimõiguste põhimõtetega;

16.  kutsub liikmesriike üles viima oma riiklikke poliitilisi kohustusi kooskõlla vajalike raharessursside eraldamisega romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate rakendamiseks ning ka kajastama neid kaasamisstrateegiaid riiklikus eelarvepoliitikas;

17.  palub komisjonil ja liikmesriikidel luua asjakohane raamistik konsulteerimiseks, vastastikuseks õppimiseks ning kogemuste vahetamiseks poliitikakujundajate ja roma organisatsioonide vahel ning ka struktureeritud dialoogi alustamiseks, et kaasata roma organisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone Euroopa, riiklike ja kohalike romade kaasamise strateegiate kavandamisse, järelevalvesse ja hindamisse;

18.  kutsub liikmesriike üles tagama võrdsed kodanikuõigused ja võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, haridusele, tööhõivele ja eluasemele, järgides inimõigusi, mittediskrimineerimise põhimõtet ja arvestades asjakohastel juhtudel rändava eluviisiga;

19.  palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada oma partnerluslepingutesse integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendid, et kasutada neid alaarendatud mikropiirkondade ja mahajäänud territooriumide puhul, ning lisada kogukonna juhitud kohalik areng väljatöötatavatesse rakenduskavadesse;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõigis liikmesriikides võetaks vastu spetsiaalsed ja põhjalikud diskrimineerimisvastased õigusaktid kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, tagades, et diskrimineerimisvastastel organitel oleksid vahendid võrdse kohtlemise edendamiseks ning roma naistele ja tüdrukutele juurdepääsetavad kaebuste esitamise mehhanismid;

21.  kutsub liikmesriike üles asetama oma riiklikes strateegiates suuremat rõhku sotsiaalse kaasamise territoriaalsele aspektile ning keskenduma komplekssete ja integreeritud arenguprogrammide abil kõige mahajäänumatele mikropiirkondadele;

22.  kutsub liikmesriike üles keskenduma ka ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtmele, pidades eelkõige silmas sotsiaalsest tasakaalustamatusest – nagu töötus, sotsiaalne tõrjutus ja vastandumine – ebaühtlaselt mõjutatud linnasid ning aidates neil oma infrastruktuure arendada, et kasutada ära nende võimalikku panust majanduskasvu, aga ka selleks, et tugevdada linna- ja maapiirkondade sidemeid, edendamaks kaasavat arengut;

23.  kutsub liikmesriike üles tugevdama romade kaasamise riiklike strateegiate rakendamisel soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, võttes soolise võrdõiguslikkuse mõõdet arvesse kõikides poliitikameetmetes ja tegevustes, mis roma naisi mõjutavad, ja siduma nende rakendamist olemasolevate soolise võrdõiguslikkuse strateegiatega, eelkõige kaotades palga- ja pensionilõhe roma kogukondades ning seades naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla kaotamise sõnaselgelt eesmärgiks, astudes ühtlasi selle saavutamiseks konkreetseid samme;

24.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et romasid käsitlevatesse riiklikesse integratsioonistrateegiatesse lisatakse konkreetsed naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmed, et neis võetakse arvesse soolist perspektiivi ning mitmekordset ja valdkonnaülest diskrimineerimist, mida roma naised kogevad eelkõige tööhõive, tervishoiu, eluaseme ja hariduse osas, ning et komisjoni ja eelkõige põhiõiguste ameti hinnangus ning iga-aastases järelevalves võetakse romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate iga osa puhul arvesse naiste õigusi ja soolist perspektiivi; palub, et need tulemused esitataks Euroopa Parlamendile;

25.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad peegeldaksid roma naiste konkreetseid õigusi ja vajadusi ning et nende rakendamiseks, järeltegevusteks ja järelevalveks töötataks välja konkreetsed näitajad, tuginedes näiteks ÜRO arenguprogrammi soolisele arenguindeksile (GDI), mis arvestab selliseid aspekte nagu pikk ja tervena elatud elu, teadmised ja inimväärne elustandard, samuti naiste majanduselus ja poliitikas osalemise indeksile (GEM), mis arvestab selliseid näitajaid nagu poliitiline osalus ja otsusetegemine, majanduslik osalus ja otsusetegemine ning võim majanduslike ressursside üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama sootundlikku eelarvestamist kui ühte vahendit soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks;

26.  kutsub liikmesriike üles töötama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate jaoks välja riikliku järelevalve- ja hindamisraamistiku, mis hõlmaks niisuguseid aspekte nagu eelarve järelevalve ja muud kodanikuühiskonna valve vormid (mida teostavad riiklikud valitsusvälised organisatsioonid, valitsusväliste organisatsioonide võrgustikud või katusorganisatsioonid), eksperdihinnangud (mida teostavad sõltumatud eksperdid, kellel on valdkonnas tõestatud kogemused) ja haldusjärelevalve;

27.  palub, et komisjon ja liikmesriigid viiksid läbi soolise mõju hindamise, kui romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate raames kavandatakse konkreetseid meetmeid;

28.  palub, et komisjon võtaks roma naiste tegeliku sotsiaalmajandusliku olukorra hindamiseks kasutusele tulemuslikumaid vahendeid, näiteks võttes projekti „SKP näitajast kaugemale vaatamine” raames arvesse nn elumajanduse väärtust ja tunnustades mitteametlikku majandussektorit; palub lisaks, et komisjon töötaks välja soopõhised näitajad romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate ja sotsiaalse kaasatuse poliitika tarvis;

29.  kutsub liikmesriikide selle valdkonna valitsusväliseid organisatsioone üles koostama isikustatud tegevuskavasid, et aidata naistel ja noortel leida tööd, pakkuda psühholoogilist nõustamist, et julgustada romasid osalema hariduses ja kutseõppes ning avastama oma isiklikke oskusi ja võimeid, et edendada sotsiaalset kaasatust tööturul; vahendama ühelt poolt kvalifikatsiooni / selle taastamise kursuste pakkujaid ning teiselt poolt roma naisi / romasid; ergutama roma naisi ja tüdrukuid saama haridust, pakkudes toetusi ja stipendiume, austades samas võrdsete võimaluste põhimõtet, võttes arvesse asjaolu, et tüdrukud abielluvad nooremas eas kui poisid;

30.  palub liikmesriikidel suunata oma meetmed konkreetselt äärmuslikes sotsiaalmajanduslikes raskustes olevatele roma naistele ja samal ajal keskenduda riskirühmadele, ennetades vaesumise tegureid ja nende vastu võideldes;

31.  kutsub liikmesriike üles suurendama romasid ja rändrahvaid käsitlevate programmide ning nendest abisaajate arvu ja nähtavust, sealhulgas suurendama spetsiaalset toetust rändrahvaste ja roma organisatsioonidele, kes edendavad naiste võimalusi ja õigusi ning valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu struktuurifondidele;

32.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja rahastamismehhanismid, et toetada kodanikuühiskonna ja kogukonna järelevalvet roma ja rändrahvaste naisi käsitlevate sotsiaalse kaasamise poliitika, algatuste ja projektide üle;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama ELi romade kaasamise protsessi raames laste vaesuse vähendamise eesmärk, arvestama laste õigustega sotsiaalse kaasatuse meetmete raames, jälgima edusamme laste vaesuse seisukohast ning tegema kindlaks ja välja arendama selle valdkonna esmatähtsad meetmed;

34.  rõhutab, et marginaliseerumise ennetamine peab algama maast madalast; usub, et vaesuse põlvest põlve edasiandmise lõpetamiseks on väga oluline valida lähenemisviis, mis on suunatud eri põlvkondade naistele;

35.  palub, et liikmesriigid lisaksid romade kaasamise riiklikesse strateegiatesse spetsiaalsed programmid roma naiste aktiivseks integreerimiseks tööturule, tagades roma naistele ja tüdrukutele juurdepääsu kvaliteetsetele haridusprogrammidele ja tehes kättesaadavaks elukestva õppe, et neil oleks võimalik omandada turukõlblikke oskusi; kutsub liikmesriike üles seadma roma naiste võimaluste suurendamise horisontaalseks eesmärgiks kõikides romade kaasamist käsitleva ELi strateegia esmatähtsates valdkondades, samuti edendama poliitilise osaluse põhimõtet, toetades roma naiste aktiivset osalemist kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

36.  kutsub liikmesriike üles kehtestama positiivseid meetmeid, et hõlbustada roma naiste ja meeste juurdepääsu avaliku halduse töökohtadele;

37.  palub, et liikmesriigid töötaksid paljulapseliste perekondade (neli või rohkem last) ja üksikvanemaga leibkondade jaoks välja erimeetmed, mis lihtsustaksid tööturule sisenemist, kaaludes kohandatud hoolekandeteenuseid, laiendades lastehoiuteenuseid ja tagades, et roma lapsed integreeritakse kohalikesse koolidesse ja lastehoiuasutustesse ning neil on täielik ja võrdne juurdepääs kohustuslikule haridusele, võideldes nii sotsiaalse tõrjutuse ja getostumise vastu;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama roma lastele võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele lastehoiule ja väikelaste haridus- ja arendamisteenustele ning vanemate partnerlusel põhinevale haridusele, võtma uuesti kasutusele lastehoiuga seotud Barcelona eesmärgid ning arendama kättesaadavaid, tasukohaseid ja kvaliteetseid kogu elutsükli jaoks mõeldud hooldusteenuseid;

39.  palub, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et hoida ära töötajate vallandamist raseduse või emaduse ajal, ning kaaluma laste kasvatamise perioodi tunnustamist pensioniõiguse arvestamisel;

40.  palub, et liikmesriigid uuriksid, mis takistab roma naistel FIEna tegutseda, et võimaldada roma naisettevõtjatel lihtsalt, kiiresti ja vähese kuluga registreeruda, ning luua alustavatele ettevõtetele ja väikeettevõtjatele mikrolaenude süsteem lihtsa ja ettevõtjasõbraliku halduskorraga, sh tehnilise abi ja tugimeetmetega, samuti erilubadega, et tunnustada mitmesugust hooajalist ja ajutist tööd nn palgatööna, millega antakse panus sotsiaalkindlustusmaksetesse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused rakendaksid Euroopa mikrokrediidirahastu vahendeid tööhõiveks ja sotsiaalseks kaasamiseks;

41.  kutsub liikmesriike üles töötama töötute toetuseks välja suunatud ja integratsioonile orienteeritud meetmeid (ümberõpe, töökohtade loomine ja töölerakendamine palgatoetuse abil, sotsiaalkindlustustoetus, maksusoodustused jne), selle asemel et keskenduda – nagu praegu – peaaegu eranditult avaliku sektori tööprogrammidele;

42.  nõuab, et toetataks ja edendataks romade sisenemist tööturule; leiab, et tööhõiveteenuste ja -meetmete diferentseerimiseks ning juhendamisprotsesside arendamiseks on vaja roma taustaga tugiisikuid ja nõustajaid;

43.  palub, et komisjon ja liikmesriigid looksid kogukonnapõhise hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas roma noortele alates varasest lapseeast kuni kõrghariduse omandamiseni konkreetsed juhendamis- ja tugisüsteemid, pöörates erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

44.  palub, et liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) võimalusi romade haridus- ja tööhõivealaste väljavaadete parandamiseks, et pakkuda neile reaalset võimalust olla sotsiaalselt kaasatud ja vältida vaesust, mille määr on püsivalt kõrge; nõuab, et liikmesriigid jälgiksid regulaarselt edusamme, eriti noorte romade ja eelkõige naiste hariduse ja koolituse alal;

45.  kutsub liikmesriike üles võitlema stereotüüpide vastu, et hoida ära selle rahvusrühma häbimärgistamist, mis kallutab tööandjaid romasid mitte tööle võtma ja toob kaasa diskrimineerimise haldusasutustes ning koolides, samuti mõjutab see negatiivselt suhteid ametnikega ja tööotsinguid;

46.  kinnitab, et romade haridustasemes on sugupoolte vahel suuri erinevusi, kuna roma naiste kirjaoskuse määr on keskmiselt 68%, võrreldes roma meeste 81%-ga, ning roma tüdrukute seas on algkoolis õppijate määr vaid 64%, ning samasugune erinevus on täheldatav ka kutsekoolis õppijate seas; möönab siiski, et liikmesriigiti on need andmed väga erinevad;

47.  palub liikmesriikidel töötada välja spetsiaalsed programmid, tagamaks, et roma tüdrukud ja naised püsivad koolis nii põhi- ja keskhariduse kui ka kõrghariduse astmes, ning kehtestada erimeetmed teismelistele emadele ja kooli pooleli jätnud tüdrukutele, et toetada eelkõige hariduse katkematut omandamist, toetades rahaliselt tööleasumist ning pakkudes tööalast koolitust; palub, et liikmesriigid ja komisjon võtaksid neid meetmeid romade integreerimise riiklike strateegiate koordineerimisel ja hindamisel arvesse;

48.  kutsub liikmesriike üles töötama välja diskrimineerimisvastaseid strateegiaid, et hoida ära ning mõista hukka rassistlikku käitumist avalike teenuste puhul ja eelkõige tööturul, tagades, et roma naiste ja meeste õigusi järgitakse tööturul kindlalt;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima ressursse, et meelitada nn ebatraditsioonilisi õppijaid jätkama oma haridusteed, ning toetama valitsusväliseid organisatsioone ja programme, mille eesmärk on haridus- ja täiskasvanute õppe programmide kaudu edendada ebatraditsiooniliste õppijate kaasamist;

50.  kutsub liikmesriike üles edendama roma üliõpilaste võrgustikke, innustama nendevahelist solidaarsust, suurendama edukate juhtumite nähtavust ja saama jagu roma üliõpilaste isolatsioonist;

51.  kutsub liikmesriike üles innustama roma perekondade osalust koolides, hindama koole, kus õpivad roma lapsed ja noored, ning tegema vajalikke muudatusi, et tagada kõigile hariduslik integreerumine ja hariduslikud saavutused; juhib tähelepanu, et roma tüdrukutele tuleks keskenduda konkreetsete meetmetega, tuginedes teadusringkondades kinnitatud edukatele juhtumitele;

52.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid raha suurema kohtade arvuga koolide ja lasteaedade ehitamiseks, et roma lapsed saaksid osaleda tundides koos mitte-roma lastega, ilma et neid jäetaks haridussüsteemist välja või et õpetajad neid diskrimineeriks;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkujate jaoks kasutusele sootundlikkust ja kultuurilisi iseärasusi käsitlevad süstemaatilised koolituskavad;

54.  rõhutab, et roma tütarlastele hariduse andmine aitab mitmeti kaasa roma inimeste elu paremaks muutmisele, sest muu hulgas on see oluline tingimus roma naiste tööalase konkurentsivõime tõstmiseks ja tööturule juurdepääsu hõlbustamiseks, tagab mõningase kindluse sissetuleku osas ja on hädavajalik vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ületamiseks; tõdeb ka seda, et õpetajatele roma kultuurist põhjalikumate teadmiste andmine aitab vähendada tõrjutust; kutsub seetõttu liikmesriike üles võitlema segregatsiooni vastu, tagama kaasavamat ja kättesaadavamat haridust ja kultuuriliselt tundlikke õpetamismeetodeid, kaasama roma taustaga kooli abitöötajad ja lapsevanemad kooliellu ning seadma prioriteediks kutseoskuste taseme parandamise, et see vastaks tööturu nõudmistele;

55.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema roma naisi sihtrühmana nende tervishoiu alastes algatustes, eriti haiguste puhul, mis on tugevalt seotud naiste hormonaalsüsteemi ja/või vaesusega, nagu näiteks luude hõrenemine, luu-lihaskonna probleemid ja kesknärvisüsteemi haigused; nõuab tungivalt, et rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringud ja ennetamine, sh inimese papilloomiviiruste vastased vaktsiinid, tehtaks täielikult kättesaadavaks ning et eesmärgiks seataks rasedate naiste tervise jälgimine juba raseduse esimesel kolmel kuul;

56.  kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu tervishoiule, eelkõige kaasates roma naiste valitsusväliseid organisatsioone tervishoiukavade koostamisse, rakendamisse ja hindamisse, samuti tagama, et roma naised ja tüdrukud saaksid teha omaenda valikud seksuaalsuse, tervise ja emaduse osas; selleks tuleb edendada pereplaneerimist, juurdepääsu kõikidele seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud tervishoiuteenustele ja seksuaalharidusele, samuti kaitsta lapsi ja teismelisi seksuaalse ahistamise ning varajaste abielude eest, hoida ära väikelaste ja emade suremust ning sundsteriliseerimist;

57.  kutsub liikmesriike üles lihtsustama ja edendama roma kogukondade sooliselt tasakaalustatud osalemist haiguste ennetamise, ravi, hoolduse ja toetuskava koostamises, rakendamises, jälgimises ja hindamises, samuti vähendama häbimärgistamist ja diskrimineerimist tervishoiusüsteemis;

58.  palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel arendada välja ja rakendada poliitikameetmeid, mis tagaksid, et kõigil roma naistel, kaasa arvatud kõige tõrjutumatesse kogukondadesse kuuluvatel naistel oleks juurdepääs esmase, erakorralise ja ennetusliku arstiabi teenustele, ning korraldada tervishoiutöötajatele koolitusaktsioone, et kaotada eelarvamused roma elanikkonna suhtes;

59.  kutsub liikmesriike üles uurima, keelustama ja kohtu alla andma juhtumid, kus roma naisi on otseselt või kaudselt diskrimineeritud seoses nende põhiõiguste kasutamisega ja juurdepääsul avalikele teenustele, samuti ennetama igasugust diskrimineerimist tulevikus; rõhutab, et on oluline viia läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et võidelda roma elanikkonna ja eelkõige roma naiste vastase rassistliku diskrimineerimise ja stereotüüpide vastu;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama romad ja eelkõige roma naised järgmisel programmitöö perioodil eraldi sihtrühmana rakenduskavadesse ja maapiirkondade arengukavadesse;

61.  palub, et komisjon avaldaks hindamisaruande nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ rakendamise kohta igas liikmesriigis; palub samuti, et komisjon sõnastaks igale liikmesriigile konkreetsed soovitused, et hõlmata ka direktiivi soolist mõõdet;

62.  kutsub nõukogu üles saavutama kokkulepet võrdse kohtlemise direktiivi asjus seoses võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, tagamaks, et diskrimineerimine mis tahes alusel ja mitmekordne diskrimineerimine muudetakse kõikides eluvaldkondades ebaseaduslikuks; kutsub ELi institutsioone üles tagama, et see direktiiv hõlmaks ka valdkonnaülest diskrimineerimist;

63.  kutsub liikmesriike üles käsitlema naistevastase vägivalla kõiki vorme, nagu perevägivald, seksuaalne ärakasutamine ja inimkaubitsemine, keskendudes eriti roma naistele, ja toetama ohvreid, lisades romade kaasamist käsitlevatesse riiklikesse strateegiatesse spetsiaalsed eesmärgid roma naistega kaubitsemise tõkestamiseks, tagades avalikele teenustele asjakohased vahendid ja pakkudes tuge ka üldkasutatavate teenuste abil, nagu tervishoid, tööhõive ja haridus; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon toetaks valitsuste ja kodanikuühiskonna algatusi tegeleda nende probleemidega, tagades samas ohvrite põhiõigused;

64.  kutsub liikmesriike üles töötama koos roma naistega välja nende võimaluste ja õiguste suurendamise strateegiad, milles tunnustataks roma naiste valdkonnaülest identiteeti ja edendataks meetmeid sooliste stereotüüpide kaotamiseks, keskendudes naistele, meestele, tüdrukutele ja poistele;

65.  juhib tähelepanu, et senini esinevad korraldatud abielud, laste abielud ja sundabielud kui „traditsioonilised tavad”; rõhutab, et need tavad on inimõiguste rikkumised, millel ei ole üksnes märkimisväärne mõju roma tüdrukute tervisele, kuna need suurendavad rasedus- ja sünnitusaegsete komplikatsioonide riski, vaid mille tõttu puutuvad tüdrukud kokku ka seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamisega ning mis takistavad tüdrukute haridus- ja töövõimalusi;

66.  kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ja rakendama Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastaseid meetmeid käsitlevat konventsiooni ning võtma täielikult üle direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset)(7) sätteid, eelkõige parandades ohvrite tuvastamist, kaitset ja abi ning pannes erilist rõhku lastele;

67.  nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt euroopalikke lahendusi roma rahva probleemidele, võttes arvesse nende kui Euroopa kodanike õigust vabale liikumisele ja arvestades vajadust liikmesriikidevahelise koostöö järele selle etnilise rühma probleemide lahendamiseks;

68.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada teabevahetust ja heade tavade jagamist roma naiste kõikidesse ühiskonnaelu valdkondadesse integreerimise alal;

69.  soovitab liikmesriikidel astuda vajalikke samme, et lõpetada noorte roma naiste andmine korraldatud abieludesse, mis on nende inimväärikuse moraalne rikkumine;

70.  palub, et liikmesriigid arutaksid kiiremas korras, kuidas lahendada eakamate roma naiste vajadusi, kuna nemad on üks haavatavamaid rühmi, kellel vananedes puudub piisav sissetulek ja kes vajavad juurdepääsu tervishoiuteenustele ning pikaajalisele hooldusele;

71.  nõuab tungivalt, et komisjon algataks ulatusliku strateegia naistevastase vägivallaga võitlemiseks, nagu Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis nõudnud; kutsub komisjoni üles töötama välja õigusakte, sealhulgas Euroopa soopõhise vägivallaga võitlemise direktiivi;

72.  nõuab roma keele ja kultuuri arendamist ja edendamist, romade küsimustega tegelevate haldusstruktuuride loomist, romadega seotud poliitika ja selle elluviimise tõhustamist ning aktiivsemat osalemist romade küsimusi käsitlevas rahvusvahelises koostöös;

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. (2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (3) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 283. (4) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112. (5) COM(2012)0226. (6) COM(2013)0460. (7) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.