Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2287(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0141/2016

Esitatud tekstid :

A8-0141/2016

Arutelud :

PV 27/04/2016 - 19
CRE 27/04/2016 - 19

Hääletused :

PV 28/04/2016 - 4.66

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0202

Vastuvõetud tekstid
PDF 277kWORD 91k
Neljapäev, 28. aprill 2016 - Brüssel Lõplik väljaanne
Üldsuse juurdepääs dokumentidele aastatel 2014-2015
P8_TA(2016)0202A8-0141/2016

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (kodukorra artikli 116 lõige 7) aastatel 2014–2015 (2015/2287(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 1, 10, 11 ja 16 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15 ja 298,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artikleid 41 ja 42,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes(2) ,

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastatud)(3) ,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (kodukorra artikli 104 lõige 7) aastatel 2011–2013(4) ,

–  arvestades Euroopa Kohtu 17. oktoobri 2013  aasta otsust kohtuasjas C-280/11 P, Euroopa Liidu Nõukogu vs . Access Info Europe,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 2015. aasta mais esitatud parema õigusloome paketti,

–  võttes arvesse president Junckeri komisjonile esitatud poliitikasuuniseid,

–  võttes arvesse komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi aruandeid määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta 2013. ja 2014. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 2007. aasta rohelist raamatut üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Ühenduse institutsioonide valduses olevatele dokumentidele,

–  võttes arvesse ombudsmani 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 116 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0141/2016),

A.  arvestades, et täielik läbipaistvus on aluseks kodanike usaldusele ELi institutsioonide vastu ja see aitab saada teada liidu õigussüsteemist tulenevatest õigustest ning ELi otsustamisprotsessist, sealhulgas haldus- ja seadusandlike menetluste nõuetekohasest läbiviimisest;

B.  arvestades, et dokumentidega tutvumise õigus on põhiõiguste harta ja aluslepingutega kaitstud põhiõigus, mida viiakse ellu määrusega (EÜ) nr 1049/2001, et eelkõige tagada kõnealuse õiguse võimalikult lihtne kasutamine ja edendada head haldustava seoses dokumentidele juurdepääsuga, kindlustades demokraatliku kontrolli institutsioonide tegevuse üle ja nende vastavuse aluslepingus sätestatud nõuetele;

Läbipaistvus ja demokraatia

1.  juhib tähelepanu sellele, et kolm institutsiooni ei ole võtnud nõuetekohaseid järelmeetmeid paljude soovituste suhtes, mis on esitatud resolutsioonis üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele aastatel 2011–2013; peab eriti kahetsusväärseks asjaolu, et ELi institutsioonid ja asutused ei ole nimetanud oma olemasolevas juhtimisstruktuuris ametisse läbipaistvuse ametnikku, kes vastutaks nõuete järgimise ja tavade täiustamise eest; nõuab tungivalt, et institutsioonid teeksid seda võimalikult kiiresti;

2.  juhib tähelepanu sellele, et ELi institutsioonide tegevus ja poliitika peavad põhinema esindusdemokraatial, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 10 lõikes 1, ja tagama seeläbi täieliku läbipaistvuse, jagamise ning kodanike korrektse ja õigeaegse teavitamise põhimõtete järgimise; rõhutab, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 tunnustatakse osalusdemokraatiat ühe ELi peamise demokraatliku põhimõttena ja rõhutatakse, et otsused tuleb teha nii kodanikulähedaselt kui võimalik; rõhutab, et kui kodanikud osalevad otsustusprotsessis avalike konsultatsioonide kaudu, peavad institutsioonid nende konsultatsioonide tulemusi arvesse võtma;

3.  tuletab meelde, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 peab läbipaistvus ja täielik juurdepääs institutsioonide valduses olevatele dokumentidele olema reegel ning et, nagu Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga on juba sätestatud, tuleb erandeid sellest reeglist korrektselt tõlgendada, võttes arvesse ülekaalukat avalikku huvi avaldamise vastu ja demokraatia nõuete vastu, sealhulgas kodanike tugevam kaasamine otsustusprotsessi, valitsemise legitiimsus, tulemuslikkus ja vastutus kodanike ees;

4.  on arvamusel, et Euroopa Liidu institutsioonid, ametid ja muud asutused ei võta määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisel ikka veel täielikult arvesse ega täida Lissaboni lepingu ja põhiõiguste hartaga sätestatud eeskirju ja muudatusi eelkõige osalusdemokraatia valdkonnas; võtab teadmiseks Euroopa Kohtu suurkoja hiljutised otsused kohtuasjades Digital Rights Ireland(5) ja Schrems(6) , mille mõlema puhul võttis kohus andmete säilitamise direktiivi(7) ja programmi Safe Harbor käsitleva otsuse(8) kehtetuks tunnistamise aluseks harta, ning tunneb nende üle heameelt; toonitab, et tegelik üldsuse juurdepääs dokumentidele ja dokumendiregistrite haldamine peavad põhinema standarditel, mis järgivad nõuetekohaselt harta artikleid 41 ja 42;

5.  rõhutab, et läbipaistvuse tagamisel tuleks austada eraelu puutumatust ja andmekaitset;

6.  tuletab meelde, et otsused, millega keelatakse üldsuse juurdepääs dokumentidele, peavad põhinema selgelt ja rangelt määratletud õiguslikel eranditel, mida täiendavad põhjendatud ja üksikasjalikud selgitused, et kodanikel oleks võimalik keeldumisest aru saada ning kasutada tõhusalt nende käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid;

7.  rõhutab, et selleks, et luua õigusriigi põhimõtteid järgiv õiguspärane, aruandekohustuslik ja demokraatlik poliitiline süsteem, peab kodanikel olema õigus saada vastavat teavet ja kontrollida

   oma esindajate tööd, kui nad on valitud või nimetatud täitma ülesandeid avaliku sektori asutuses;
   otsustusprotsessi (sealhulgas ringluses olevaid dokumente, osalejaid, antud hääli jne);
   avalike vahendite eraldamist ja kulutamist ning sellega saavutatud tulemusi;

peab seetõttu vajalikuks avaldada elektrooniline register, milles on esitatud kõik eespool nimetatud elemendid;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon nimetaks voliniku, kes vastutab läbipaistvuse ja üldsuse juurdepääsu eest dokumentidele; palub komisjoni asepresidendil seni ja võimalikult kiiresti esitada läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlev ambitsioonikas tegevuskava, tunnistades tõsiasja, et läbipaistvus on parema õigusloome nurgakivi;

9.  peab kahetsusväärseks, et juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevale teabele on kodanike jaoks jätkuvalt raskendatud, kuna institutsioonidel puudub ühine lähenemisviis, mis oleks suunatud kodanikele dokumentidele juurdepääsu lihtsustamisele ning mis tugineks täielikule läbipaistvusele, teabevahetusele ja otsedemokraatiale; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid, asutused ja ametid arendaksid edasi ennetavamat lähenemisviisi läbipaistvuse küsimuses, st avaldaksid ennetavalt võimalikult palju oma dokumentidest võimalikult lihtsal, kasutajasõbralikul ja kättesaadaval viisil, tõlgiksid dokumente taotluse alusel teistesse ELi ametlikesse keeltesse ning looksid sobiva, lihtsa ja vähekuluka teabele juurdepääsu, sealhulgas digitaalselt ja elektrooniliselt, mis arvestaks puudega inimeste vajadustega; on eelkõige arvamusel, et teabe kättesaadavust tuleks parandada hõlpsalt kasutatavate liideste ja otsingusüsteemide abil; nõuab, et loodaks ühine juurdepääsupunkt kolme institutsiooni portaalidele, toetudes ELi institutsioonide dokumentide ennetava avaldamise veebiplatvormi katseprojektile, ning ühtlustataks sama institutsiooni eri osakondade (sealhulgas komisjoni peadirektoraatide) vahelisi otsinguportaale; kutsub samuti institutsioone üles jätkama ja tõhustama ELi õigusaktide ja poliitika alast teavitustegevust; on arvamusel, et EL peaks selleks kasutama täiel määral uute tehnoloogiate (sotsiaalvõrgustikud, nutitelefonide rakendused jne) pakutavaid võimalusi, et tagada täielik ja lihtne juurdepääs teabele;

10.  peab kahetsusväärseks, et ametlikud dokumendid on sageli liigselt salastatud; kordab oma seisukohta, et dokumentide salastamiseks ja salastatuse kustutamiseks tuleks kehtestada selged ja ühtsed eeskirjad; peab kahetsusväärseks, et institutsioonid nõuavad kinniseid koosolekuid ilma piisava põhjenduseta; kordab oma üleskutset institutsioonidele hinnata ja avalikult põhjendada kinniste koosolekute taotlusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001; on seisukohal, et kinniste koosolekute taotlusi Euroopa Parlamendis peaks parlament hindama igal üksikjuhul eraldi; on arvamusel, et salastamise ja salastatuse kustutamise protsesside üle peaks teostama järelevalvet sõltumatu järelevalveasutus;

11.  palub ELi institutsioonidel, asutustel ja ametitel võtta vastu kiiremad, vähem keerukad ja kättesaadavamad menetlused juurdepääsu andmisest keeldumisega seotud kaebuste käsitlemiseks; on seisukohal, et ennetavam lähenemisviis aitaks kindlustada tegeliku läbipaistvuse ning vältida asjatuid õigusvaidlusi, mis võivad põhjustada tarbetuid kulusid ja koormust nii institutsioonidele kui ka kodanikele;

12.  nõuab tungivalt, et kõik institutsioonid kohaldaksid kuni selle kavandatud läbivaatamiseni määrust (EÜ) nr 1049/2001 ja sellest tulenevat kohtupraktikat täielikult ning järgides selle sätteid ja mõtet, ning võtaksid arvesse Lissaboni lepingust ja põhiõiguste hartast tingitud muudatusi; palub eriti nõukogul, sealhulgas selle ettevalmistavatel organitel avaldada nõukogu töörühmade koosolekute protokollid ja muud dokumendid, võttes arvesse Access Info Europe’i kohtuasja, sekkuvaid liikmesriike ja nende ettepanekuid; palub Euroopa Parlamendil teha kättesaadavaks komisjonide koordinaatorite, juhatuse ja esimeeste konverentsi koosolekute päevakorrad ja tagasisideteated ning põhimõtteliselt kõik dokumendid, millele nendes päevakordades viidatakse, vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 sätetele, avaldades need parlamendi veebisaidil;

13.  nõuab tungivalt, et kõik institutsioonid kohaldaksid määruses (EÜ) nr 1367/2006 sisalduvaid rangemaid läbipaistvussätteid, kui nõutav teave on seotud keskkonnaga, ning täidaksid oma kohustusi avaldada keskkonnateavet ennetavalt;

14.  palub kõigil institutsioonidel hinnata ja vajaduse korral läbi vaadata rikkumistest teatamise sisekord ning nõuab rikkumisest teatajate kaitsmist; palub eelkõige komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti oma kogemustest 2012. aastal vastu võetud ELi personali suhtes kohaldatavate rikkumisest teatamist käsitlevate uute eeskirjadega ja nende rakendusmeetmetega;

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine

15.  rõhutab, et pärast ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu jõustumist hõlmab dokumentidega tutvumise õigus kõiki ELi institutsioone, asutusi ja ameteid; peab seetõttu vajalikuks ajakohastada ja muuta viivitamatult aluslepingute sätete ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomase kohtupraktika valguses määrust (EÜ) nr 1049/2001; peab eelkõige oluliseks laiendada selle kohaldamisala, et see hõlmaks kõiki ELi institutsioone, mida see praegu veel ei hõlma, nagu Euroopa Ülemkogu, Euroopa Keskpank, Euroopa Liidu Kohus ning kõik ELi asutused ja ametid;

16.  peab kahetsusväärseks, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine on ikka veel nõukogus blokeeritud, ja loodab, et edasiminek toimub nii kiiresti kui võimalik; palub, et nõukogu võtaks vastu konstruktiivse seisukoha, milles võetakse arvesse eespool nimetatud Euroopa Parlamendi seisukohta, mis on vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus millega määratletakse Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele juurdepääsu üldpõhimõtted ja piirangud;

17.  soovitab luua muu hulgas määruse (EÜ) nr 1367/2006 ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel ühtsed põhimõtted, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu ja võimaldaksid kodanikele suuremat selgust;

18.  peab kahetsusväärseks väheseid edusamme määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamisel, mis puudutab institutsioonide, ametite ja muude asutuste kohustust pidada täielikke dokumendiregistreid, nagu on sätestatud määruse artiklites 11 ja 12 ning lõppkokkuvõttes Lissaboni lepingus ja põhiõiguste hartas; nõuab registrite küsimuses ühise lähenemisviisi väljatöötamist ning palub ELi institutsioonidel luua dokumendiregistrid, kui seda veel tehtud ei ole, ja rakendada meetmeid, millega ühtlustatakse institutsioonide dokumentide salastamine ja esitamine; kordab sellega seoses – lisaks ELi dokumentidele ühisele juurdepääsupunktile kolme institutsiooni portaalide kaudu – nõudmist, et ELi dokumentidel oleks ühised registreerimismenetlused ja -kriteeriumid ning et igale dokumendile määrataks institutsioonidevaheline kood, et lõpptulemusena saaks luua ühise institutsioonidevahelise registri, sealhulgas spetsiaalse ühise andmebaasi seadusandlike ettepanekute menetlemise seisu kohta;

19.  tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 1 punktis c ja artikli 15 lõikes 1 nõutakse, et institutsioonid peavad soodustama „head haldustava dokumentidele juurdepääsu tagamisel“ ning arendama välja „head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist“; rõhutab, et läbipaistvus on tihedalt seotud õigusega heale haldusele, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 298 ja põhiõiguste harta artiklis 41, ning kordab nõudmist võtta vastu määrus ELi haldusasutuste haldusõigusmenetluste kohta(9) ;

20.  tuletab meelde, et Lissaboni lepinguga eemaldati viide seadusandliku otsustusprotsessi tõhususe tagamisele;

Õigusloomeprotsessi läbipaistvus

Kolmepoolsed kohtumised

21.  tuletab meelde, et läbipaistev õigusloome on kodanike jaoks äärmiselt oluline; palub institutsioonidel seadusandlike menetluste raamesse kuuluvad või nendega seotud dokumendid kättesaadavaks teha; on eelkõige seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid tegema oma veebisaitide kaudu üldsusele kättesaadavaks võimalikult palju dokumente ja kaaluma dokumentidega tutvumise hõlbustamiseks Teie Euroopa kasutamist ühtse üldsusele juurdepääsetava ELi portaalina;

22.  võtab teadmiseks, et ombudsman on uurinud kolmepoolseid kohtumisi, mis kujutavad endast väljakujunenud tava, mille abil võetakse vastu suurem osa ELi õigusaktidest; soovitab ombudsmanil tungivalt kasutada aluslepingute ja ombudsmani ametijuhendi kohaselt oma pädevusse kuuluvates valdkondades oma uurimisõigusi täiel määral ära;

23.  tuletab meelde, et kolmepoolsete kohtumiste kasutamine, ehkki seda ei ole aluslepingutes ametlikult ette nähtud, on muutunud kaasseadusandjate vahel üksmeelele jõudmise ja aluslepingus sätestatud seadusandliku menetluse kiirendamise tunnustatud viisiks; märgib, et sellest tulenevalt kasutatakse lepituskomiteesid üksnes kolmanda lugemise ajal viimase abinõuna;

24.  peab kahetsusväärseks, et kodanikel puudub igasugune võimalus kolmepoolseid läbirääkimisi kontrollida; väljendab muret võimalike kuritarvitamiste pärast, mida sellise seadusandliku menetluse kasutamine võib kaasa tuua, eelkõige seoses ilma komisjoni ettepaneku või parlamendi muudatusettepanekuta kolmepoolsete kohtumiste käigus uute seadusandlike elementide lisamisega, mis võimaldab mööda hiilida seadusandlikust tavamenetlusest ja avalikust kontrollist;

25.  mõistab hukka asjaolu, et ametlike ja mitteametlike kolmepoolsete kohtumiste dokumentide lekkimise tõttu saavad ebavõrdsest juurdepääsust dokumentidele ja seega ka õigusloomeprotsessile kasu teadlikud ja heade kontaktidega huvirühmad; märgib, et dokumente lekiks vähem, kui kolmepoolsete kohtumiste dokumendid avaldataks ennetavalt ja viivitamata kergesti juurdepääsetaval platvormil;

26.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika tunnistab välise surve ohtu ning et see võib olla õiguspärane põhjus juurdepääsu piiramiseks otsustusprotsessiga seotud dokumentidele tingimusel, et niisuguse surve olemasolu on kindlalt tuvastatud ja on esitatud tõendid, mis näitavad mõistlikkuse piires ettenähtavat ohtu, et see väline surve mõjutaks oluliselt tehtavat otsust(10) ; tunneb muret, et praeguse praktika kohaselt saavad lobistid õigusloomeprotsessi otsustavatele etappidele ulatuslikuma juurdepääsu kui üldsus;

27.  märgib, et kolmepoolsete kohtumiste olulisusele ja tõhususele vaatamata tekitavad praegu nende suhtes kohaldatavad menetlused muret seoses seadusandliku menetluse avatusega; palub osalevatel institutsioonidel tagada mitteametlike kolmepoolsete kohtumiste suurem läbipaistvus, et tugevdada demokraatiat, võimaldades kodanikel kontrollida seadusandliku akti aluseks olnud teavet, nagu selle sõnastas Euroopa Liidu Kohus liidetud kohtuasjades Rootsi ja Turco vs . nõukogu, tagades samal ajal kaasseadusandjatele piisava mõtlemisruumi; kutsub ELi institutsioone üles andma pädevas parlamendikomisjonis põhjalikumalt aru kolmepoolsete läbirääkimiste seisust; on arvamusel, et kui kolmepoolsete kohtumiste raames koostatakse dokumente, näiteks päevakordi, tulemuste kokkuvõtteid, protokolle ja üldisi lähenemisviise nõukogus (kui need on kättesaadavad), siis on need dokumendid seotud seadusandliku menetlusega ja neid ei saa põhimõtteliselt käsitleda muudest seadusandlikest dokumentidest erinevalt; on seisukohal, et kolmepoolsete kohtumiste ja eelnimetatud dokumentide loetelu tuleks teha vahetult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi veebisaidil; tuletab meelde, et tulevane institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta sisaldab sätteid seadusandlike ettepanekute andmebaasi kohta ja puudutaks vastuvõtmise korral ka kolmepoolsete kohtumiste asjakohast käsitlemist;

Täiskogu muudatusettepanekud

28.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et täiskogu istungil vähemalt 40 parlamendiliikme ühiselt allkirjastatud muudatusettepanekute registreerimisel avalikustatakse ainult mõnede allkirjastajate nimed; on arvamusel, et kõigi allkirjastajate nimed tuleks avalikustada;

Kohustuslik lobitööregister

29.  palub komisjonil esitada ilma edasise viivituseta ettepanek institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, millega luuakse kohustuslik institutsioonidevaheline register institutsioonides tegutsevate huvirühmade ning kohalike asutuste ja piirkonlike organisatsioonide registreerimiseks, ning nõuab, et seda teemat käsitletaks esmatähtsana; nõuab, et register sisaldaks üksikasjalikke andmeid selle kohta, kes esindab millist huvirühma, millisel eesmärgil ning milliste ressursside ja rahaliste vahenditega;

30.  ergutab Euroopa Parlamendi liikmeid ja nõukogu esindajaid järgima komisjoni eeskuju tema 25. novembri 2014. aasta otsuse osas ning avaldama teabe enda või oma töötajate kohtumiste kohta sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga;

31.  kutsub Euroopa Parlamenti üles esimese sammuna selles suunas tegema nende parlamendiliikmete jaoks, kes soovivad aru anda oma kontaktidest lobistidega, kättesaadavaks raportööride vormi, mille nad saavad lisada oma raportitele, ning nägema parlamendi veebilehtedel, mis viitavad üksikutele parlamendiliikmetele, ette koha sellise teabe jaoks;

Delegeeritud õigusaktid

32.  tuletab meelde, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 ja täieliku demokraatliku ja läbipaistva parlamentaarse kontrolli tagamiseks tuleks võimaldada juurdepääs ka delegeeritud volituste menetluse raames koostatud dokumentidele (delegeeritud õigusaktid), kuna need moodustavad olulise osa Euroopa Liidu õigusaktidest, seetõttu tuleks täielikult tagada asjakohane ja läbipaistev parlamentaarne ja demokraatlik kontroll; taunib sellega seoses eelkõige läbipaistvuse puudumist Euroopa järelevalveasutustes (EBA, EIOPA, ESMA), kuna need ei kaasa kaasseadusandjaid piisavalt oma tegevusse; märgib pettunult, et seni ei ole loodud ühtset registrit, mis koondaks kõik teise tasandi õigusaktid, ja palub komisjonil see viivitamata luua;

Rahvusvahelised lepingud

33.  tuletab meelde rahvusvaheliste lepingute siduvat toimet ja mõju ELi õigusaktidele ning rõhutab vajadust tagada läbirääkimiste läbipaistvus kogu protsessi vältel, mis tähendab, et institutsioonid peaksid avaldama ELi läbirääkijale antud läbirääkimisvolitused, ilma ELi läbirääkimispositsiooni kahjustamata; on arvamusel, et rahvusvaheliste lepingutega seotud dokumendid peaksid põhimõtteliselt olema avalikud, ilma et see piiraks õiguspäraste erandite kohaldamist või kahjustaks asjaomaste osaliste vahel tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks vajalikku usaldust; peab kahetsusväärseks, et komisjon ja nõukogu salastavad tavapäraselt kõik läbirääkimistega seotud dokumendid ja piiravad sellega kodanike juurdepääsu teabele; rõhutab, et üldsusele tuleks anda juurdepääs kõigile asjaomastele läbirääkimisdokumentidele, sealhulgas dokumentidele, mille osas on juba kokkuleppe saavutatud, välja arvatud dokumentidele, mida peetakse tundlikuks, kusjuures tuleb esitada selge põhjendus igal üksikjuhul eraldi vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 9;

34.  tuletab komisjonile meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt teavitatakse Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil läbirääkimisetappidel; palub komisjonil hinnata igas etapis, milliseid dokumente ja teavet saab ennetavalt avalikustada;

Haldusmenetluste läbipaistvus

35.  tuletab meelde, et läbipaistvus tugevdab ja aitab jõustada hea halduse põhimõtet vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 ja ELi toimimise lepingu artiklile 298; palub seepärast ELi institutsioonidel tagada, et nende sisemistes haldusmenetlustes saavutatakse see eesmärk;

36.  palub ELi institutsioonidel koostada ühised eeskirjad haldustoimingute tegemise ning haldusdokumentide esitamise, salastamise, salastatuse kustutamise, registreerimise ja avaldamise kohta; loodab, et selleteemaline seadusandlik ettepanek on võimalik esitada viivitamata;

Rikkumismenetlused

37.  peab kahetsusväärseks liikmesriikide vastu algatatud märgukirja- ja rikkumismenetluste vähest läbipaistvust; nõuab eelkõige, et komisjoni poolt liikmesriikidele saadetud nimetatud menetlustega seotud dokumendid ja vastavad vastused tehtaks üldsusele kättesaadavaks; nõuab lisaks, et Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmist käsitlev teave avaldataks ennetavalt;

Struktuurifondide haldamine ja muud küsimused

38.  palub liikmesriikidel tagada riiklike ja piirkondlike rakenduskavade läbirääkimistega seotud teabe täielik kättesaadavus ja tegelik läbipaistvus;

39.  on veendunud, et võimalike rikkumiste ja pettuste vältimiseks ja tõkestamiseks on tähtis andmete täielik läbipaistvus ja kättesaadavus; kutsub sellega seoses komisjoni üles muutma kohustuslikuks kõigi struktuurifondidest toetuse saajate, sealhulgas alltöövõtjate andmete avalikustamise; kordab, et ELi avaliku sektori kulutuste täielik läbipaistvus on väga oluline, et tagada vastutus ja võidelda korruptsiooniga;

40.  palub komisjonil jälgida, et liikmesriigid täidaksid määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud teavitamis- ja aruandluskohustusi, ning kohaldada vajaduse korral sanktsioone nimetatud kohustuste rikkumise eest;

41.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi on tehtud edusamme seoses Euroopa Parlamendi veebisaidil teabe andmisega erinevate toetuste kohta, millele parlamendiliikmetel on õigus, ja reeglite kohta, millega neid reguleeritakse, tuleks seda poliitikat järgida, võttes arvesse liikmesriikide parlamentide parimaid tavasid ja üksikute parlamendiliikmete poolt juba võetud meetmeid; soovitab seetõttu kõigil parlamendiliikmetel selles protsessis osaleda ja avalikustada ennetavalt oma konkreetse tegevuse ja vahendite kasutamisega seotud teavet, et parlament oleks jätkuvalt esirindel võitluses selle nimel, et saavutada ELis läbipaistvus ja avatus ning parandada aruandlust üldsusele avaliku sektori vahendite kasutamise kohta;

42.  võtab teadmiseks, et EKP läbipaistvuspoliitika muutmise tulemusel avaldatakse nüüd EKP nõukogu koosolekute protokolle, kuid peab kahetsusväärseks, et EKP on selles osas maailma teiste keskpankadega võrreldes ikka veel maha jäänud; ootab muude meetmete võtmist selleks, et suurendada tema sidekanalite läbipaistvust;

43.  loodab samuti, et tulevikus avaldatakse kõik dokumendid varade kvaliteedi läbivaatamise menetluse raames tehtud otsuste kohta, et tagada ELi tasandil võrdsed tingimused; loodab, et läbipaistvuse nõudeid kohaldatakse ka tulevase ühtse kriisilahenduskorra puhul vastavalt kriisilahenduskorra määruse asjakohastele sätetele, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016;

44.  palub, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevaheline komitee teeks aktiivsemalt tööd ning annaks arutatud küsimustest pädevatele parlamendikomisjonidele aru; kutsub komiteed üles kohtuma korrapärasemalt ning muutma sisearutelud ja -nõupidamised avatuks, paludes kodanikuühiskonnalt, Euroopa Ombudsmanilt ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt ettepanekuid ning võttes neid arvesse; palub komiteel kiiremas korras tegeleda käesolevas resolutsioonis käsitletud küsimustega;

45.  peab äärmiselt oluliseks, et ELi ametid kohaldavad huvide konfliktide korral ühist poliitikat; märgib, et teatavatel juhtudel näeb seni kohaldatud poliitika ette sätted direktori ja kõrgema juhtkonna elulookirjelduste ja huvide deklaratsiooni avalikustamise kohta; märgib siiski murega, et kohustus avaldada elulookirjeldus ja huvide deklaratsioon ei kehti ekspertide puhul; palub ametitel laiendada kõnelaust kohustust ka ekspertidele;

Järelmeetmed

46.  palub komisjonil ja Euroopa Parlamendi peasekretäril teavitada Euroopa Parlamenti käesolevas resolutsioonis esitatud soovituste rakendamisest;

47.  kutsub komisjoni üles ühtlustama struktuurifondidest toetuse saajate avaldamise kriteeriumid;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, ombudsmanile, andmekaitseinspektorile ja Euroopa Nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(2) ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.
(3) ELT C 168 E, 16.6.2013, lk 159.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0203.
(5) Liidetud kohtuasjad C-293/12 ja C-594/12. Euroopa Kohtu (suurkoja) 8. aprilli 2014. aasta kohtuotsus.
(6) Kohtuasi C-362/14. Euroopa Kohtu (suurkoja) 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/24/EÜ.
(8) Komisjoni 26. juuli 2000. aasta otsus 2000/520/EÜ.
(9) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioon soovitustega Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu haldusmenetlusõiguse kohta (ELT C 440, 30.12.2015, lk 17).
(10) Otsus kohtuasjas T-144/05: Pablo Muñiz vs . komisjon, punkt 86.

Viimane päevakajastamine: 3. jaanuar 2018Õigusalane teave