Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2726(RSO)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0745/2016

Esitatud tekstid :

B8-0745/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/06/2016 - 12.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0253

Vastuvõetud tekstid
PDF 169kWORD 75k
Kolmapäev, 8. juuni 2016 - Strasbourg
Rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamine, selle volitused, liikmete arv ja ametiaeg
P8_TA(2016)0253B8-0745/2016

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta otsus rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamise, selle volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2016/2726(RSO))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 337 parlamendiliikme esitatud taotlust moodustada uurimiskomisjon, et uurida rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavaid rikkumisi ja haldusomavoli,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 226,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsust 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 325,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ(4),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/91/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010(8),

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/56/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta direktiivi 2012/17/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas(15),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/771/EL meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid(16), ja komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/772/EL agressiivse maksuplaneerimise kohta(17),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 198,

1.  otsustab moodustada rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni,

2.  otsustab teha uurimiskomisjonile ülesandeks

   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud tõhusalt direktiivi 2005/60/EÜ, võttes arvesse kohustust direktiivi (EL) 2015/849 tulemuslikult ja õigeaegselt rakendada;
   uurida seda, et väidetavalt liikmesriikide ametiasutused ei kohaldanud halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes tunnistati vastutavaks direktiivi 2005/60/EÜ kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete raske rikkumise eest, nagu nõutakse direktiivis 2013/36/EL;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriikide ametiasutused ei rakendanud tõhusalt direktiivi 2011/16/EL, eelkõige selle artikli 9 lõiget 1 maksualase teabe omaalgatusliku edastamise kohta teisele liikmesriigile, kui on alust oletada, et sellel võib jääda maksutulu saamata, võttes arvesse kohustust direktiivi 2014/107/EL tulemuslikult ja õigeaegselt rakendada ja jõustada; kasutada selleks otstarbeks ning mainitud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimisteks muudel õiguslikel alustel juurdepääsu kõigile asjakohastele dokumentidele, sh kõigile erikomisjonide TAXE 1 ja TAXE 2 poolt saadud asjakohastele käitumisjuhendi töörühma dokumentidele;
   uurida seda, et väidetavalt liikmesriigid ei järginud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108, mis on käesoleva otsusega ette nähtud uurimise seisukohalt asjakohased;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud direktiivi 2014/91/EL;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud direktiivi 2011/61/EL ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud direktiivi 2009/138/EÜ;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud tõhusalt direktiivi 2006/43/EÜ, võttes arvesse kohustust määrust (EL) nr 537/2014 ja direktiivi 2014/56/EL tulemuslikult ja õigeaegselt rakendada;
   uurida seda, et väidetavalt liikmesriigid ei võtnud üle direktiivi 2013/34/EL;
   uurida seda, et väidetavalt komisjon ei jõustanud ja liikmesriigid ei rakendanud ega jõustanud tõhusalt direktiivi 2012/17/EL;
   uurida võimalikku Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustuse rikkumist liikmesriikide ja nende assotsieerunud või sõltlasterritooriumide poolt, niivõrd kui see on käesoleva otsusega ette nähtud uurimise ulatuse seisukohast oluline; hinnata sellega seoses eelkõige seda, kas sellised rikkumised võivad olla põhjustatud väidetavast suutmatusest võtta asjakohaseid meetmeid eesmärgiga takistada selliste instrumentide kasutamist, mis võimaldavad varjata oma tegelikke kasusaajaid omanikke finantsasutuste jt vahendajate, juristide, usaldusfondide ja äriühingute teenuste pakkujate eest, või mis tahes muude instrumentide ja vahendajate kasutamist, mille abil on võimalik hõlbustada rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist teistes liikmesriikides (sh uurides usaldusfondide, ühe osanikuga osaühingute ja virtuaalvääringute rolli), võttes samal ajal arvesse ka käimasolevaid tegevusprogramme liikmesriikide tasandil, millega püütakse mainitud probleeme lahendada ja nende mõju leevendada;
   esitada soovitusi, mida uurimiskomisjon selles küsimuses vajalikuks peab, sh Euroopa Komisjoni eelmainitud 6. detsembri 2012. aasta soovituste (meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid, ja agressiivse maksuplaneerimise kohta) rakendamise kohta liikmesriikide poolt, anda hinnang komisjoni tõhusa maksustamise välisstrateegia viimastele arengutele ning seostele liidu ja liikmesriikide õigusraamistiku ja kolmandate riikide maksusüsteemi vahel (nt topeltmaksustamise vältimise lepingud, teabevahetuse lepingud, vabakaubanduslepingud) ning rahvusvahelisel tasandil (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, G20, rahapesuvastane töökond (FATF) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) tehtavatele jõupingutustele edendamaks kasusaavat omanikku käsitleva teabe läbipaistvust;

3.  otsustab, et uurimiskomisjon esitab oma lõpparuande 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest;

4.  otsustab, et uurimiskomisjon peaks oma töös arvesse võtma kõiki tema ametiajal toimuvaid asjakohaseid arenguid, mis kuuluvad tema pädevusse;

5.  otsustab, et kõiki uurimiskomisjoni ja erikomisjoni TAXE 2 esitatud soovitusi tuleks kasutada asjaomastes alalistes komisjonides;

6.  otsustab, et uurimiskomisjoni kuulub 65 liiget;

7.  teeb presidendile ülesandeks korraldada käesoleva otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.

(1) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1.
(2) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
(3) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(4) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.
(5) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.
(6) ELT L 359, 16.12.2014, lk 1.
(7) ELT L 257, 28.8.2014, lk 186.
(8) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.
(9) ELT L 83, 22.3.2013, lk 1.
(10) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(11) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.
(12) ELT L 158, 27.5.2014, lk 77.
(13) ELT L 158, 27.5.2014, lk 196.
(14) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.
(15) ELT L 156, 16.6.2012, lk 1.
(16) ELT L 338, 12.12.2012, lk 37.
(17) ELT L 338, 12.12.2012, lk 41.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika