Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2114(REG)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0344/2016

Esitatud tekstid :

A8-0344/2016

Arutelud :

PV 13/12/2016 - 3

Hääletused :

PV 13/12/2016 - 5.3
CRE 13/12/2016 - 5.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0484

Vastuvõetud tekstid
PDF 2088kWORD 349k
Teisipäev, 13. detsember 2016 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Parlamendi kodukorra üldine läbivaatamine
P8_TA(2016)0484A8-0344/2016

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2016. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta (2016/2114(REG)) (1)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 226 ja 227,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0344/2016),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  rõhutab, et kodukorra kohta tehtud muudatusettepanekute puhul on võetud nõuetekohaselt arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sätteid(2) ;

3.  palub peasekretäril võtta vajalikud meetmed, et viivitamata kohandada Euroopa Parlamendi IT-süsteeme muudetud kodukorrale ning luua asjakohased elektroonilised vahendid, et muu hulgas võtta järelmeetmeid muudele liidu institutsioonidele esitatavate kirjalikult vastatavate küsimuste suhtes;

4.  otsustab jätta kodukorrast välja artikli 106 lõike 4 niipea, kui kontrolliga regulatiivmenetlus on kõikidest kehtivatest õigusaktidest eemaldatud, ja palub asjaomastel teenistustel lisada senikaua nimetatud artikli juurde joonealune märkus, milles osutatakse tulevikus toimuvale väljajätmisele;

5.  palub esimeeste konverentsil seadusandliku tavamenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskiri läbi vaadata, et viia see kooskõlla käesoleva otsusega vastu võetavate kodukorra artiklitega 73–73d;

6.  juhib tähelepanu vajadusele kodukorra lisad ümber korraldada, et need sisaldaksid üksnes tekste, mis on kodukorraga õiguslikult samaväärsed ja mille suhtes kohaldatakse samasugust menetluslikku häälteenamuse nõuet nagu kodukorra enda suhtes, ning et VI lisa, mille vastuvõtmiseks on küll vaja teistsugust menetlust ja teistsugust häälteenamust, sisaldaks kodukorra rakendusmeetmeid; palub teised kehtivad lisad ja mis tahes lisatekstid, mis võivad parlamendiliikmete töö puhul asjakohased olla, paigutada kodukorra juurde kuuluvasse eeskirjade kogumikku;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et kodukorra kohta tehtud muudatused jõustuvad nende vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu esimesel päeval, välja arvatud:

   a) parlamentidevaheliste delegatsioonide koosseisu käsitlevate artikli 212 lõigete 1 ja 2 muudatused, mis jõustuvad olemasolevate delegatsioonide jaoks 2019. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese osaistungjärgu avamisel;
   b) komisjonide koosseisu käsitleva artikli 199 muudatused, mis jõustuvad 2019. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese osaistungjärgu avamisel.

Uurimis- ja erikomisjonide liikmete valimise praegune kord jääb kehtima kuni 2019. aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneva esimese osaistungjärgu avamiseni, olenemata artikli 196, artikli 197 esimese lõigu ja artikli 198 lõike 3 muudatustest;

8.  nõuab, et kaalutaks kodukorra täiendavat läbivaatamist seoses institutsioonisiseste eelarvemenetlustega;

9.  otsustab, et parlamendiliikmed kohandavad oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kodukorra I lisa artiklis 4 tehtud muudatustele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kõnealuste muudatuste jõustumise kuupäeva; palub juhatusel ja peasekretäril võtta kolme kuu jooksul alates kõnealuse jõustumise kuupäevast asjakohaseid meetmeid, et võimaldada parlamendiliikmetel niisuguseid kohandusi teha; otsustab, et deklaratsioonid, mis esitatakse käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeval kehtiva kodukorra sätete alusel, kehtivad edasi kuus kuud pärast kõnealuse jõustumise kuupäeva; otsustab lisaks, et viimati mainitud sätteid kohaldatakse ka kõikide kõnealusel perioodil ametisse astuvate parlamendiliikmete suhtes;

10.  suhtub kriitiliselt statistiliste andmete esitamisse parlamendi veebisaidil hääletuse selgituste, täiskogul tehtud sõnavõttude, parlamendi küsimuste, muudatusettepanekute ja resolutsiooni ettepanekute kohta, mille eesmärk tundub olevat näidata sellistel platvormidel nagu MEPRanking, millised Euroopa Parlamendi liikmed on väidetavalt „aktiivsed“; palub juhatusel lõpetada esialgsete arvnäitajate esitamine statistilisel kujul ja võtta arvesse sobivamaid kriteeriume parlamendiliikmete „aktiivsuse“ kindlakstegemiseks;

11.  palub põhiseaduskomisjonil vaadata läbi künniste uusi määratlusi käsitlev artikkel 168a ja üks aasta pärast nimetatud artikli jõustumist künniste kohaldamine konkreetsete artiklite suhtes;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 2
Artikkel 2
Artikkel 2
Sõltumatu mandaat
Sõltumatu mandaat
Euroopa Parlamendi liige on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tema mandaat ja talle antud juhised ei ole siduvad .
Kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 täidab parlamendiliige oma ametiülesandeid vaba ja sõltumatuna ning teda ei seo mingid korraldused ega juhised .
Muudatusettepanek 2
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Volituste kontrollimine
Volituste kontrollimine
1.  Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi avamisest alates.
1.  Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi avamisest alates.
Ühtlasi juhib president ametiasutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.
Ühtlasi juhib president ametiasutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.
2.  Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon esitatakse pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi esimest istungit . Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile eelnevalt alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.
2.  Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon esitatakse pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi avaistungit . Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile eelnevalt alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.
Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.
Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.
3.  Volituste kontrollimise eest vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte vaidluste kohta, mis põhinevad siseriiklikel valimisseadustel .
3.  Vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte vaidluste kohta, mis kuuluvad nimetatud akti kohaselt üksnes selles aktis osutatud riigisiseste sätete kohaldamisalasse .
Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikul teatel lõplike valimistulemuste kohta, mis sisaldab valituks osutunud kandidaatide ja kõigi asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt hääletamistulemustele.
Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.
4.  Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikult teatatud täielikel valimistulemustel, mis sisaldavad valitud kandidaatide ja võimalike asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt valimistulemustele.
Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.
Parlament võib vastutava komisjoni raporti alusel igal ajal teha otsuse vaidluses mõne parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle.
4.  Parlament kontrollib viivitamatult vastutava komisjoni ettepaneku alusel parlamendiliikme asemele asuva liikme volitusi ning võib igal ajal teha otsuse vaidluses iga oma liikme mandaadi kehtivuse üle.
5.  Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 3.
5.  Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 3.
6.  Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused edastavad parlamendile viivitamatult igasuguse teabe, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmist või asendusliikmete järjestust, ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.
6.  Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused edastavad parlamendile viivitamatult kogu teabe, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme sobivust ametikohale või asendusliikmete järjestust või nende sobivust ametikohale , ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.
Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuses vastu seisukoha.
Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuses vastu seisukoha.
Muudatusettepanek 3
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Parlamendiliikme ametiaeg
Parlamendiliikme ametiaeg
1.  Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta aktile. Ametiaeg lõpeb ka parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral.
1.  Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artiklitele 5 ja 13 .
2.   Parlamendiliige jääb ametisse kuni parlamendi esimese pärast valimisi toimuva istungi avamiseni.
3.  Tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile tagasiastumisest ja märgib ära kuupäeva, millal ta tagasi astub; see peab toimuma kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul koostatava ametliku protokollina, millele kirjutavad alla peasekretär või tema esindaja ja asjaomane parlamendiliige. Teade antakse viivitamatult üle vastutavale komisjonile, kes võtab küsimuse dokumendi saamisele järgneva esimese koosoleku päevakorda.
3.  Tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile tagasiastumisest ja märgib ära kuupäeva, millal ta tagasi astub; see peab toimuma kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul koostatava ametliku protokollina, millele kirjutavad alla peasekretär või tema esindaja ja asjaomane parlamendiliige. Teade antakse viivitamatult üle vastutavale komisjonile, kes võtab küsimuse dokumendi saamisele järgneva esimese koosoleku päevakorda.
Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega, teavitab ta sellest parlamenti, et viimane saaks otsustada, kas ametikoht loetakse vabaks või mitte .
Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta aktiga, loetakse ametikoht vabaks alates tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäevast ning president teavitab sellest parlamenti.
Vastasel korral loetakse ametikoht vabaks tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäeval. Seda küsimust parlamendis ei hääletata .
Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976aasta aktiga, teeb ta parlamendile ettepaneku ametikohta vabaks mitte lugeda .
Teatavate erandlike olukordade puhuks on võetud kasutusele lihtsustatud menetluskord; see kehtib eelkõige juhul, kui tagasiastumise jõustumise kuupäeva ja vastutava komisjoni esimese koosoleku vahel toimub üks või mitu osaistungjärku ning fraktsioon, millesse tagasiastuv parlamendiliige kuulub, ei saa nende osaistungjärkude ajaks asendusliiget seetõttu, et ametikohta ei ole vabaks loetud. Lihtsustatud menetluskorra järgi on juhtumite lahendamise eest vastutava komisjoni raportööril õigus vaadata viivitamatult läbi iga tagasiastumise teade, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks kahju tuua, pöörduda vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 3:
–   teavitadavastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et ametikoha võib vabaks lugeda,
–   või kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorraline koosolek raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.
3a.   Kui enne järgmise osaistungjärgu algust ei ole kavas ühtegi vastutava komisjoni koosolekut, vaatab vastutava komisjoni raportöör viivitamatult läbi iga tagasiastumise teate, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud. Kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks tuua kahju, pöördub raportöör vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 3
–   teavitada vastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et ametikoha võib vabaks lugeda, või
–   kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorralise koosoleku raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.
4.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab presidenti Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemisest selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikes 3 nimetatud kokkusobimatuse tõttu või mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu nimetatud akti artikli 13 lõike 3 kohaselt , teavitab president parlamenti mandaadi lõppemisest liikmesriigi teatatud kuupäeval ja palub liikmesriigil vaba ametikoht viivitamatult täita .
4.  Kui liikmesriigi või liidu pädev asutus või asjaomane parlamendiliige teavitab presidenti parlamendiliikme nimetamisest või valimisest ametisse, mis on ühitamatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses , teavitab president sellest parlamenti, ja parlament kuulutab ametikoha vabaks alates ühitamatust põhjustavate asjaolude tekkimise kuupäevast .
Kui liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme sellisesse ametisse nimetamisest või valimisest, mis on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses , teavitab president sellest parlamenti , kes loeb ametikoha vabaks .
Kui liikmesriigi pädev asutus teavitab presidenti parlamendiliikme ametiaja lõppemisest kas täiendava ühitamatuse tõttu selle liikmesriigi õiguse kohaseltlevastavalt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikele 3 või parlamendiliikme mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu vastavalt nimetatud akti artikli 13 lõikele 3 , teavitab president parlamenti asjaomase parlamendiliikme ametiaja lõppemisest alates liikmesriigi teatatud kuupäevast. Kui kuupäeva ei ole teatatud, loetakse ametiaeg lõppenuks kuupäevast, mil liikmesriik ühitamatusest teatas.
5.  Liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused teavitavad presidenti igast ülesandest, mille nad kavatsevad parlamendiliikmele anda. President palub vastutaval komisjonil uurida, kas kavandatavad ülesanded on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega , ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid ametiasutusi komisjoni järeldustest.
5.  Kui liikmesriigi või liidu pädev asutus teavitab presidenti ülesandest, mille ta kavatseb parlamendiliikmele anda, palub president vastutaval komisjonil uurida, kas kavandatav ülesanne on kooskõlas 20. septembri 1976  aasta aktiga , ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid asutusi vastutava komisjoni järeldustest.
6.   Ametiaja lõppemise ja ametikoha vabaksjäämise kuupäevaks loetakse:
–   tagasiastumise korral kuupäev, millal parlament luges tagasiastumisteate põhjal ametikoha vabaks;
–   juhul, kui parlamendiliige nimetatakse või valitakse ametisse, mis 20. Septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga, kuupäev, mille on teatanud liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused või asjaomane parlamendiliige.
7.  Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamatult täita.
7.  Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab president sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamatult täita.
8.   Kõik vaidlused parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle, kui parlamendiliikme volitused on juba kontrollitud, edastatakse vastutavale komisjonile, kes annab viivitamatult ja hiljemalt järgmise osaistungjärgu algul parlamendile aru.
9.  Parlament jätab endale õiguse kuulutada kontrollitud mandaat kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.
9.  Parlament võib kuulutada ametissenimetamise kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.
Muudatusettepanek 4
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 5
Artikkel 5
Artikkel 5
Eesõigused ja puutumatus
Eesõigused ja puutumatus
1.  Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolliga ette nähtud eesõigused ja puutumatus.
1.  Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis sätestatud eesõigused ja puutumatus.
2.  Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis.
2.  Oma volituste rakendamisel eesõiguste ja puutumatuse suhtes võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku seadusandliku kogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis.
3.  Kui parlamendi president on saanud teada parlamendiliikme valimisest , väljastab ta parlamendiliikmele liikmesriikides vaba liikumist võimaldava läbipääsuloa .
3.  Euroopa Liidu reisiloa, mis võimaldab parlamendiliikmel vabalt liikuda liikmesriikides ja seda kehtiva reisidokumendina tunnistavates muudes riikides , väljastab Euroopa Liit parlamendiliikmele taotluse alusel ja Euroopa Parlamendi presidendi loal .
3a.   Kõikidel parlamendiliikmetel on oma ülesannete täitmise eesmärgil õigus aktiivselt, kooskõlas käesoleva kodukorra sätetega, osaleda parlamendikomisjonide ja parlamendi delegatsioonide töös.
4.  Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käsitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, on sätestatud kodukorra VII lisas .
4.  Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, on sätestatud artiklis 210a .
Juhatuse nõusolekul võib põhjendatud otsusega keelduda andmast parlamendiliikmele võimalust tutvuda parlamendi dokumendiga, kui juhatus veendub pärast parlamendiliikme ärakuulamist, et dokumendiga tutvumine põhjustaks parlamendi institutsioonilistele huvidele või avalikele huvidele lubamatut kahju ning parlamendiliikme soov dokumendiga tutvuda lähtub isiklikest või erahuvidest. Parlamendiliige võib sellise otsuse peale ühe kuu jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada kirjaliku kaebuse. Vastuvõetav kirjalik kaebus peab sisaldama põhjendusi. Parlament teeb kaebuse kohta otsuse kaebuse esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul ilma eelneva aruteluta.
Muudatusettepanek 5
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 6
Artikkel 6
Artikkel 6
Puutumatuse äravõtmine
Puutumatuse äravõtmine
1.  Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning käesolevas artiklis osutatud põhimõtete kohaselt.
1.  Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning artikli 5 lõikes 2 osutatud põhimõtete kohaselt.
2.  Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:
2.  Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:
–  parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist; ning
–  parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda tunnistuse kirjalikult või muus vormis, mis ei raskenda tema parlamendiliikme ülesannete täitmist; ning
–  parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.
–  parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea asjakohaseks.
Muudatusettepanek 6
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Eesõiguste ja puutumatuse kaitse
Eesõiguste ja puutumatuse kaitse
1.  Kui liikmesriigi ametiasutus on väidetavalt rikkunud parlamendiliikme või endise parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust, võib artikli 9 lõike - 1 kohaselt taotleda parlamendi otsust küsimuses, kas eesõiguste ja puutumatuse rikkumine on ka tegelikult aset leidnud.
1.  Kui liikmesriigi ametiasutus on väidetavalt rikkunud või kavatseb väidetavalt rikkuda parlamendiliikme või endise parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust, võib artikli 9 lõike 1 kohaselt taotleda parlamendi otsust küsimuses, kas eesõigusi ja puutumatust on rikutud või tõenäoliselt rikutakse .
2.  Eelkõige võib sellise taotluse eesõiguste ja puutumatuse kaitsmiseks esitada juhul, kui leitakse, et asjaolud kujutavad endast haldus- või muud piirangut, mis takistab parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate parlamendiliikmete vaba liikumist või arvamuse avaldamist või hääle andmist nende poolt oma kohustuste täitmisel, või kuuluvad need Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaldamisalasse.
2.  Eelkõige võib sellise taotluse eesõiguste ja puutumatuse kaitsmiseks esitada juhul, kui leitakse, et tegemist oleks haldus- või muu piiranguga, mis takistab parlamendi koosoleku toimumise kohta sõitvate või sealt lahkuvate parlamendiliikmete vaba liikumist või nende poolt arvamuse avaldamist või hääle andmist oma kohustuste täitmisel, või need kuuluksid Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 9 kohaldamisalasse.
3.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui sama kohtumenetlusega seoses on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks hetkeks juba vastu võetud või mitte.
3.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui samadel asjaoludel on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks ajaks juba tehtud või mitte.
4.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui sama kohtumenetlusega seoses on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.
4.  Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui samadel asjaoludel on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.
5.  Juhul kui on võetud vastu otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige esitada koos uute asitõenditega otsuse uuesti läbivaatamise taotluse . Otsuse läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea uusi esitatud tõendeid piisavalt põhjendatuks, et läbivaatamist õigustada.
5.  Juhul kui on tehtud otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige erandkorras taotleda otsuse uuesti läbivaatamist, esitades kooskõlas artikli 9 lõikega 1 uusi tõendeid . Otsuse uuesti läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea esitatud uusi tõendeid piisavaks, et uuesti läbivaatamine oleks põhjendatud
Muudatusettepanek 7
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 9
Artikkel 9
Artikkel 9
Puutumatusega seotud menetlused
Puutumatusega seotud menetlused
1.  Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.
1.  Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.
Parlamendiliiget või endist parlamendiliiget võib esindada teine parlamendiliige. Teine parlamendiliige ei või esitada taotlust esindatava parlamendiliikme nõusolekuta .
1a.   Asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme nõusolekul võib taotluse esitada teine parlamendiliige, kellel lubatakse asjaomast parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindada kõikides menetluse etappides .
Teist parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindav parlamendiliige ei osale vastutava komisjoni otsuse tegemisel.
2.  Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.
2.  Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.
3.  Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.
3.  Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata. Muudatusi teha ei saa. Ettepaneku tagasilükkamise korral loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.
4.  Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.
4.  Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.
5.  Asjaomasele parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi, ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks, ning teda võib esindada teine parlamendiliige .
5.  Parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi ja ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks.
Parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.
Parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.
Vastutava komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.
Vastutava komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.
Kui parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellajal toimuval kuulamisel osaleda, esitades asjakohased põhjendused. Vastutava komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks võetakse esitatud põhjenduste alusel vastu. Otsust ei saa edasi kaevata.
Kui parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellajal toimuval kuulamisel osaleda, esitades asjakohased põhjendused. Vastutava komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks võetakse esitatud põhjenduste alusel vastu. Otsust ei saa edasi kaevata.
Kui vastutava komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulmata. Edasisi taotlusi vabastuseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.
Kui vastutava komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulmata. Edasisi taotlusi vabastuseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.
6.  Kui puutumatuse äravõtmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse suhtes võtta vastu eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist rakendataks ainult juurdlustoimingute suhtes ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus igasuguse kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal tema mandaadiga seotud ülesannete täitmist.
6.  Kui puutumatuse äravõtmist või kaitsmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse kohta võtta vastu eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist või kaitsmist rakendataks ainult juurdlustoimingutele ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus igat liiki kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal tema mandaadiga seotud ülesannete täitmist.
7.  Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui nõude läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.
7.  Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.
8.  Vastutava komisjoni raport paigutatakse selle esitamise päevale järgneva esimese istungi päevakorra algusesse . Otsuse ettepaneku(te) kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.
8.  Vastutava komisjoni otsuse ettepanek pannakse selle esitamise päevale järgneva esimese istungi päevakorda . Sellisele ettepanekule ei saa esitada muudatusettepanekuid.
Arutelu piirdub puutumatuse äravõtmise või allesjätmise või eesõiguste või puutumatuse kaitsmise ettepanekutele poolt- ja vastuargumentide esitamisega.
Arutelu piirdub puutumatuse äravõtmise või allesjätmise või eesõiguste või puutumatuse kaitsmise ettepanekutele poolt- ja vastuargumentide esitamisega.
Ilma et see piiraks artikli 164 sätete kohaldamist, ei võta parlamendiliige, kelle eesõiguseid või puutumatust arutatakse, arutelul sõna.
Ilma et see piiraks artikli 164 sätete kohaldamist, ei võta parlamendiliige, kelle eesõiguseid või puutumatust arutatakse, arutelul sõna.
Raportis sisalduv(ad) otsuse ettepanek(ud) pannakse hääletusele esimesel arutelule järgneval hääletusel.
Raportis sisalduv(ad) otsuse ettepanek(ud) pannakse hääletusele esimesel arutelule järgneval hääletusel.
Kui parlament on küsimust arutanud, pannakse iga raportis sisalduv ettepanek eraldi hääletusele. Kui mõni ettepanek lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.
Kui parlament on küsimust arutanud, pannakse iga raportis sisalduv ettepanek eraldi hääletusele. Kui mõni ettepanek lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.
9.  President teatab parlamendi otsusest viivitamatult asjaomasele parlamendiliikmele ja asjaomase liikmesriigi pädevale ametiasutusele ning taotleb, et teda teavitataks edasisest menetluse käigust ja selle tulemusel tehtud kohtuotsustest. Pärast teabe saamist edastab president selle parlamendile viisil, mida ta peab kõige sobivamaks, vajaduse korral pärast nõupidamist vastutava komisjoniga.
9.  President teatab parlamendi otsusest viivitamatult asjaomasele parlamendiliikmele ja asjaomase liikmesriigi pädevale ametiasutusele ning taotleb, et teda teavitataks edasisest menetluse käigust ja selle tulemusel tehtud kohtuotsustest. Pärast teabe saamist edastab president selle parlamendile viisil, mida ta peab kõige sobivamaks, vajaduse korral pärast nõupidamist vastutava komisjoniga.
10.  Vastutav komisjon käsitleb nimetatud küsimusi ja kõiki saadud dokumente ülima konfidentsiaalsusega.
10.  Vastutav komisjon käsitleb nimetatud küsimusi ja kõiki saadud dokumente ülima konfidentsiaalsusega. Vastutav komisjon vaatab puutumatusega seotud menetlusi käsitlevad taotlused läbi alati kinnisel koosolekul.
11.  Vastutav komisjon võib pärast nõupidamist liikmesriikidega koostada soovitusliku nimekirja liikmesriikide ametiasutustest , mis on pädevad esitama taotlust parlamendiliikme puutumatuse äravõtmiseks .
11.  Parlament vaatab läbi üksnes sellised parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlused , mille on talle esitanud liikmesriigi õigusasutused või alaline esindus .
12.  Vastutav komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli kohaldamise põhimõtted.
12.  Vastutav komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli kohaldamise põhimõtted.
13.  Kõik pädevate ametiasutuste järelepärimised parlamendiliikmete eesõiguste või puutumatuse ulatuse kohta vaadatakse läbi vastavalt ülaltoodud sätetele.
13.  Kõik pädevate asutuste järelepärimised parlamendiliikmete eesõiguste või puutumatuse ulatuse kohta vaadatakse läbi kooskõlas ülaltoodud sätetega.
Muudatusettepanek 8
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 10
Artikkel 10
välja jäetud
Parlamendiliikmete põhimääruse rakendamine
Euroopa Parlament võtab vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle võimalikud muudatused vastutava komisjoni ettepaneku alusel. Artikli 150 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega. Juhatus vastutab nende eeskirjade kohaldamise eest ja otsustab aastaeelarvest lähtudes rahastamise üle.
Muudatusettepanekud 9 ja 314
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Parlamendiliikmete majanduslikud huvid, käitumisreeglid, kohustuslik läbipaistvusregister ja pääs parlamendi ruumidesse
Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja käitumisreeglid
1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 232 ja lisatakse kodukorrale1 .
1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale1 .
Eeskiri ei piira parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.
Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.
1a.   Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris 1a .
2.  Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel, Euroopa Liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel, tagab parlamendi väärikuse ning ei tohi ohustada parlamendi töö sujuvat toimumist ega häirida rahu ja vaikust parlamendi hoonetes. Parlamendiliikmed täidavad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta .
2.  Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel ning tagab parlamendi väärikuse. See ei tohiohustada parlamendi töö sujuvust, julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides või parlamendi töövahendite toimimist .
Parlamendiliikmed ei tohi kasutada parlamendi arutelude käigus laimavat, rassistlikku või ksenofoobset keelepruuki ega käitumismaneere ega visuaalseid loosungeid.
Parlamendiliikmed täidavad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta.
Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade mittetäitmine võib kaasa tuua meetmete kohaldamise vastavalt artiklitele 165, 166 ja 167.
Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade mittetäitmine võib kaasa tuua meetmete kohaldamise vastavalt artiklitele 165, 166 ja 167.
3.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira mingil viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.
3.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.
Artikli kohaldamine põhineb esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel.
Artikli kohaldamine põhineb esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel.
Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.
Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.
3a.   Kui lõikes 2 sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib asjaomase parlamendiliikme suhtes asjakohasel juhul kohaldada artiklis 166 sätestatud distsiplinaarkaristusi.
4.  Parlamendi ametiaja algul määravad kvestorid kindlaks, kui palju assistente võib iga parlamendiliige registreerida (registreeritud assistendid) .
4.  Kvestorid määravad kindlaks, mitu assistenti võib iga parlamendiliige registreerida.
5.   Kvestorid vastutavad pikaajaliste läbipääsulubade väljaandmise eest liidu institutsioonide välistele isikutele. Läbipääsuload kehtivad kuni ühe aasta ja neid võib uuendada. Läbipääsulubade kasutamise korra määrab kindlaks juhatus.
Läbipääsuload võidakse anda:
–  isikutele, kes on registreeritud läbipaistvusregistris 2 või kes esindavad organisatsioone või töötavad organisatsioonides, mis on registrisse kantud, kuid registreerimine ei anna automaatselt õigust läbipääsuloale;
–  isikutele, kes soovivad sageli pääseda parlamendi ruumidesse, kuid ei kuulu läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppe 3 kohaldamisalasse;
–  parlamendiliikmete kohapealsetele assistentidele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmeid abistavatele isikutele.
6.   Läbipaistvusregistris registreeritud isikud peavad suhetes parlamendiga järgima:
–  kokkuleppele lisatud käitumisjuhendit 4 ;
–  kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning
–  käesoleva artikli sätteid ja selle rakendussätteid.
7.   Kvestorid otsustavad, millisel määral kohaldatakse käitumisjuhendit nende isikute suhtes, kellel on pikaajaline läbipääsuluba, kuid kes ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse.
8.   Läbipääsuluba võetakse ära kvestorite põhjendatud otsusega järgmistel juhtudel:
–  kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud, v.a juhul kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta;
–  kui loa omanik on raskelt rikkunud lõikes 6 sätestatud kohustusi.
9.   Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks registri loomist käsitleva kokkuleppe kohaselt.
Lõigete 5–8 rakendussätted kehtestatakse lisas 5 .
10.  Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja privileegid kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.
10.  Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja privileegid kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.
__________________
__________________
1 Vt I lisa.
1 Vt I lisa.
1a Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT L 277, 19.9.2014, lk 11)
2 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (vt IX lisa B osa).
3 Vt IX lisa B osa.
4 Vt IX lisa B osas oleva kokkuleppe 3. lisa.
5 Vt IX lisa A osa.
Muudatusettepanek 10
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 12
Artikkel 12
Artikkel 12
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlused
Vastavalt parlamendi otsusele, mis on ära toodud kodukorra lisas, 6 rakendatakse parlamendis 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) kehtestatud ühtseid eeskirju, milles on toodud vajalikud meetmed ameti korraldatavate juurdluste takistusteta läbiviimiseks.
Vastavalt parlamendi 18. novembri 1999. aasta otsusele pettuste , korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse suhtes esitatavate nõuete ja tingimuste kohta kohaldatakse parlamendis 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust) kehtestatud ühtseid eeskirju, milles on toodud meetmed ameti korraldatavate juurdluste takistusteta läbiviimiseks.
__________________
6 Vt XI lisa.
Muudatusettepanek 11
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Vaatlejad
Vaatlejad
1.  Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.
1.  Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.
2.  Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.
2.  Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele, samuti ei ole neil õigust parlamenti väljaspool esindada . Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.
3.  Parlamendi pakutavate võimaluste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud kulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.
3.  Parlamendi rajatiste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud reisi- ja elamiskulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.
Muudatusettepanek 12
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 14
Artikkel 14
Artikkel 14
Ajutine istungi juhataja
Ajutine istungi juhataja
1.  Artikli 146 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.
1.  Artikli 146 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.
2.  Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega.
2.  Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on lõike 1 alusel ajutine istungi juhataja, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega vastavalt artikli 3 lõike 2 teisele lõigule. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse vastutavale komisjonile .
Parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, täidab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanekud 13 ja 383
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 15
Artikkel 15
Artikkel 15
Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted
Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted
1.  President, asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 182 alusel. Kandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad üles seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda ühise heakskiitmise teel.
1.  President ning seejärel asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 182 alusel.
Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik tema nõusolek ja kandidaate võivad üles seada üksnes fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Enne iga hääletusvooru võib esitada uusi kandidaate.
Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, valitakse kandidaadid ühise heakskiitmise teel, välja arvatud juhul, kui vähemalt viiendik parlamendiliikmetest nõuab salajase hääletuse korraldamist .
Kui ühe hääletussedeliga tuleb valida enam kui üks ametikandja, loetakse hääletussedel kehtivaks üksnes siis, kui antud on üle poole võimalikest häältest.
Kui tuleb asendada ainult üks asepresident ja kui on ainult üks kandidaat, võib ta osutuda valituks ühise heakskiitmise teel. Presidendil on volitus otsustada kas valimine toimub ühise heakskiitmise teel või salajasel hääletusel. Valitud asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.
2.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus.
2.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus ning sooline ja geograafiline tasakaal .
Muudatusettepanek 14
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 16
Artikkel 16
Artikkel 16
Presidendi valimine ja avakõne
Presidendi valimine ja avakõne
1.  Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru selle parlamendiliikme kätte , kes on artikli 14 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.
1.  Presidendikandidaatide nimed antakse üle parlamendiliikmele , kes on artikli 14 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad erandina artikli 15 lõikest 1 neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul osutub valituks vanem kandidaat.
2.  Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 14 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.
2.  Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 14 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.
Muudatusettepanek 15
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 17
Artikkel 17
Artikkel 17
Asepresidentide valimine
Asepresidentide valimine
1.  Seejärel valitakse asepresidendid, kasutades ühtainsat hääletussedelit . Esimeses hääletusvoorus kuulutatakse valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanimad kandidaadid.
1.  Seejärel valitakse asepresidendid ühe hääletussedeliga . Esimeses hääletusvoorus osutub valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul osutuvad valituks vanimad kandidaadid.
Kuigi see artikkel ei näe erinevalt artikli 16 lõikest 1 asepresidentide valimise puhul otseselt ette uute kandidaatide ülesseadmist valimisvoorude vahel, on see lubatud, sest parlament kui suveräänne organ peab saama kaaluda kõiki võimalikke kandidaate ja sellise võimaluse puudumine võiks takistada valimiste sujuvat läbiviimist.
2.  Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 20 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.
2.  Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 20 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.
Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.
Kui asepresidendid valitakse ühise heakskiitmise teel, määratakse nende järjestus salajasel hääletusel.
Muudatusettepanek 16
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 18
Artikkel 18
Artikkel 18
Kvestorite valimine
Kvestorite valimine
Pärast asepresidentide valimist valib parlament viis kvestorit.
Parlament valib viis kvestorit sama korra kohaselt, mida kasutatakse asepresidentide valimisel.
Kvestorid valitakse sama korra järgi nagu asepresidendid.
Muudatusettepanek 17
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 19
Artikkel 19
Artikkel 19
Ametikandjate ametiaeg
Ametikandjate ametiaeg
1.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.
1.  Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.
Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorite kogus .
Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorina .
2.  Kui selline ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult nimetatud tähtaja lõpuni.
2.  Kui selline ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult nimetatud tähtaja lõpuni.
Muudatusettepanek 18
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 20
Artikkel 20
Artikkel 20
Vabaks jäävad ametikohad
Vabaks jäävad ametikohad
1.  Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane eespool toodud sätete alusel.
1.  Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane eespool toodud sätete alusel.
Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.
Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.
2.  Kui vabaks jääb presidendi ametikoht, täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid esimene asepresident .
2.  Kui presidendi ametikoht jääb vabaks , täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid asepresident, kes määratakse vastavalt asepresidentide järjestusele .
Muudatusettepanek 19
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 22
Artikkel 22
Artikkel 22
Presidendi ülesanded
Presidendi ülesanded
1.  President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust kodukorras sätestatud tingimustel. Tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.
1.  President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust kooskõlas kodukorraga ning tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.
Käesolevat sätet võib tõlgendada nii, et sellega antud volituste hulka kuulub ka õigus lõpetada liigsed sõnavõtud kodukorrale viitamiseks, menetlusega seotud ettepanekud, sõnavõtud hääletuse kohta selgituste andmiseks ning eraldi, osade kaupa või nimelise hääletuse taotlemiseks, kui president on veendunud, et nendega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse pikaajaliselt ning oluliselt parlamendi tööd või teiste parlamendiliikmete õiguste teostamist.
Kõnealuse sättega antud volituste hulka kuulub ka õigus panna tekste hääletusele teises järjekorras, kui on määratud hääletusele pandavas dokumendis. Analoogiliselt artikli 174 lõikega 7 võib president küsida selleks eelnevalt parlamendi nõusolekut.
2.  President avab, katkestab ja lõpetab istungeid ning võtab vastu otsuseid selle kohta, kas muudatusettepanekud on vastuvõetavad, millised küsimused esitada nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning kas raportid on kooskõlas kodukorraga . President tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.
2.  President avab, katkestab ja lõpetab istungeid, võtab vastu otsuseid muudatusettepanekute ja muude hääletusele pandavate tekstide vastuvõetavuse ning parlamendi küsimuste vastuvõetavuse kohta . President tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.
3.  President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või sõnavõtjate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.
3.  President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või sõnavõtjate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.
4.  President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib delegeerida need ülesanded teistele.
4.  President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib delegeerida need ülesanded teistele.
4a.   President vastutab julgeoleku tagamise eest Euroopa Parlamendi ruumides ning Euroopa Parlamendi valduste puutumatuse eest.
Muudatusettepanek 20
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 23
Artikkel 23
Artikkel 23
Asepresidentide ülesanded
Asepresidentide ülesanded
1.  Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 22 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt artikli 17 lõikele 2.
1.  Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 22 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt artikli 17 lõikele 2.
2.  Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 25, artikli 27 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 71 lõikega 3.
2.  Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 25, artikli 27 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 71 lõikega 3.
3.  President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile antud artikli 130 lõikega 2 ja II lisa lõikega 3 .
3.  President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile antud artikliga 129 ja artikli 130 lõikega 2.
Muudatusettepanek 21
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 25
Artikkel 25
Artikkel 25
Juhatuse ülesanded
Juhatuse ülesanded
1.  Juhatus täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.
1.  Juhatus täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.
2.  Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle sekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.
2.  Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle peasekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.
3.  Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.
3.  Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.
4.  Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.
4.  Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.
Fraas „istungite läbiviimine” hõlmab ka küsimusi, mis on seotud parlamendiliikmete käitumisega kõikides parlamendi hoonetes.
5.  Juhatus võtab vastu artiklis 35 osutatud sätted fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.
5.  Juhatus võtab vastu artiklis 35 osutatud sätted fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.
6.  Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning kehtestab ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.
6.  Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning kehtestab ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.
7.  Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.
7.  Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.
8.  Juhatus võtab vastavalt artiklile 28 vastu suunised kvestoritele.
8.  Juhatus võtab vastu suunised kvestoritele ja võib neilt nõuda teatud ülesannete täitmist .
9.  Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.
9.  Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid või lähetusi väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.
Kui nimetatud koosolekute läbiviimise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt sellele, milliseid ametlikke keeli asjaomase komisjoni liikmed ja asendusliikmed kasutavad ning milliste keelte kasutamist nad taotlevad .
Kui nimetatud koosolekute või lähetuste korraldamise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt juhatuse vastu võetud mitmekeelsuse eeskirjale. Sama reegel kehtib ka delegatsioonide kohta .
Sama korda kohaldatakse ka delegatsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui delegatsiooni liikmed ja asendusliikmed lepivad kokku teisiti.
10.  Juhatus nimetab vastavalt artiklile 222 ametisse peasekretäri.
10.  Juhatus nimetab vastavalt artiklile 222 ametisse peasekretäri.
11.  Juhatus määrab kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad. Juhatus täidab määruse rakendamisel talle parlamendi kodukorraga antud ülesandeid.
11.  Juhatus määrab kindlaks Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi reguleerivate määruste ning erakondade ja sihtasutuste rahastamise eeskirjade rakenduseeskirjad.
12.  Juhatus määrab kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele ning ametikandjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja lisatakse kodukorrale 7 .
12.  Juhatus määrab kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele ning ametikandjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .
13.  President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.
13.  President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.
14.  Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.
14.  Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.
Nad annavad oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.
14a.   Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab olulistel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga korraldatavate struktureeritud konsultatsioonide läbiviimise eest.
14b.   Juhatus vastutab Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohaldamise eest ja määrab aastaeelarvest lähtudes kindlaks hüvitiste suuruse.
15.   Kui valitakse uus parlament, jääb ametist lahkuv juhatus ametisse kuni uue parlamendi esimese istungini.
__________________
7 Vt VII lisa, E osa.
Muudatusettepanek 22
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 26
Artikkel 26
Artikkel 26
Esimeeste konverentsi koosseis
Esimeeste konverentsi koosseis
1.  Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.
1.  Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.
2.  Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.
2.  Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel, võimaldades fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetel eelnevalt oma arvamust avaldada, osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.
3.  Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.
3.  Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.
Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.
Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.
Muudatusettepanekud 23 ja 387
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 27
Artikkel 27
Artikkel 27
Esimeeste konverentsi ülesanded
Esimeeste konverentsi ülesanded
1.  Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.
1.  Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.
2.  Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja seadusandluse kavandamist puudutavates küsimustes.
2.  Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja seadusandluse kavandamist puudutavates küsimustes.
3.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega.
3.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega. Otsused parlamendi niisuguse delegatsiooni mandaadi ja koosseisu kohta, mis moodustatakse osalemiseks nõukogus ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides toimuvatel konsultatsioonidel Euroopa Liidu arengut käsitlevatel põhimõttelistel teemadel (nn šerpa protsess), võetakse vastu, lähtudes parlamendi vastu võetud asjaomastest seisukohtadest ja võttes arvesse parlamendis esindatud poliitiliste vaadete mitmekesisust. Asepresidendid, kes vastutavad suhete korraldamise eest liikmesriikide parlamentidega, annavad esimeeste konverentsile oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru.
4.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.
4.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.
5.  Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel selliste avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Juhatus nimetab asepresidendi , kes vastutab konsultatsioonide läbiviimise eest ja annab aru esimeeste konverentsile.
5.  Esimeeste konverents vastutab olulistel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel selliste avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Asepresident , kes vastutab konsultatsioonide korraldamise eest, annab esimeeste konverentsile oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru .
6.  Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.
6.  Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.
7.  Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste ja ad hoc delegatsioonide koosseisu ja pädevusega seotud küsimused .
7.  Esimeeste konverents teeb parlamendile ettepanekuid komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste delegatsioonide koosseisu ja pädevuse kohta. Esimeeste konverents vastutab ad hoc delegatsioonide heakskiitmise eest .
8.  Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 36 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.
8.  Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 36 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.
9.  Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.
9.  Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.
10.  Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.
10.  Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.
Muudatusettepanek 24
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 28
Artikkel 28
Artikkel 28
Kvestorite ülesanded
Kvestorite ülesanded
Kvestorid vastutavad juhatuse kehtestatud suuniste alusel parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.
Kvestorid vastutavad juhatuse kehtestatud suuniste alusel parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest ning muude neile antud ülesannete eest .
Muudatusettepanek 25
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 29
Artikkel 29
Artikkel 29
Komisjonide esimeeste konverents
Komisjonide esimeeste konverents
1.  Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.
1.  Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.
Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.
1a.   Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.
2.  Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.
2.  Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.
3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.
3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.
Muudatusettepanek 26
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 30
Artikkel 30
Artikkel 30
Delegatsioonide juhtide konverents
Delegatsioonide juhtide konverents
1.  Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.
1.  Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.
Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.
1a.   Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.
2.  Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.
2.  Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.
3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.
3.  Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.
Muudatusettepanek 27
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 30 a (uus)
Artikkel 30a
Ametiülesannete jätkuv täitmine valimiste perioodil
Kui valitakse parlamendi uus kooosseis, jätkavad kõik ametist lahkuva koosseisu organid ja ametikandjad oma ülesannete täitmist kuni parlamendi uue koosseisu esimese istungini.
Muudatusettepanek 28
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 31
Artikkel 31
Artikkel 31
Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus
Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus
1.  Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse laiali kõigile parlamendiliikmetele ning need on üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta protokolli mõne üksiku punkti suhtes erandkorras teisiti konfidentsiaalsusnõuete tõttu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 1–4.
1.  Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse ja jagatakse kõigile parlamendiliikmetele ning need on üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta konfidentsiaalsusnõude tõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1–4. alusel protokolli mõne punkti kohta erandkorras teisiti.
2.  Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.
2.  Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite ülesannete täitmise kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.
Muudatusettepanek 29
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 32
Artikkel 32
Artikkel 32
Fraktsioonide moodustamine
Fraktsioonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine
1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone.
1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone.
Tavaliselt ei ole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnistavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on sarnased poliitilised vaated. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, peab parlament hindama, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas kodukorraga.
Tavaliselt ei ole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnistavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on sarnased poliitilised vaated. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, peab parlament hindama, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas kodukorraga.
2.  Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt veerandist liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25.
2.  Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt veerandist liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25.
3.  Kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla nõutud künnise , võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:
3.  Kui fraktsioon jääb väiksemaks ühest nõutud künnisest , võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:
–  fraktsiooni liikmed esindavad jätkuvalt vähemalt viiendikku liikmesriikidest;
–  fraktsiooni liikmed esindavad jätkuvalt vähemalt viiendikku liikmesriikidest;
–  fraktsioon on eksisteerinud kauem kui üks aasta.
–  fraktsioon on eksisteerinud kauem kui üks aasta.
President ei kohalda kõnealust erandit, kui on piisavalt alust kahtlustada selle kuritarvitamist.
President ei kohalda kõnealust erandit, kui on piisavalt alust kahtlustada selle kuritarvitamist.
4.  Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.
4.  Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.
5.  Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed.
5.  Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed. Avaldusele kirjutavad alla kõik fraktsiooni liikmed.
6.  Fraktsiooni moodustamise avaldus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .
6.  Fraktsiooni moodustamise avaldus lisatakse selle osaistungjärgu protokollile, mille käigus fraktsiooni loomisest teada anti .
6a.   President annab fraktsiooni moodustamisest parlamendis teada. Sellel teadaandel on tagasiulatuv õiguslik mõju alates hetkest, mil fraktsioon vastavalt käesolevale artiklile oma moodustamisest presidenti teavitas.
President annab parlamendis teada ka fraktsiooni tegevuse lõpetamisest. Teadaande juriidilise jõustumise hetkeks loetakse päeva, mis järgneb päevale, mil fraktsiooni tegevuseks vajalikke tingimusi enam ei täidetud.
Muudatusettepanekud 30 ja 461
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 33
Artikkel 33
Artikkel 33
Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus
Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus
1.  Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele antud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on peasekretariaadi ametikohtade loetelu raames sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.
1.  Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele antud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on peasekretariaadi ametikohtade loetelu raames sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.
1a.   Iga ametiaja alguses püüab esimeeste konverents leppida kokku korra selleks, et kajastada parlamendi poliitilist mitmekesisust parlamendikomisjonides ja delegatsioonides ning otsuseid vastu võtvates organites.
2.  Juhatus võtab vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalvega ning eelarve täitmise volituste delegeerimisega seotud eeskirjad .
2.  Juhatus võtab esimeeste konverentsi ettepanekuid arvestades vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalvening eelarve täitmise volituste delegeerimise eeskirjad ja määrab kindlaks nende rikkumise tagajärjed .
3.  Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise haldus- ja finantstagajärjed.
3.  Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise haldus- ja finantstagajärjed.
Muudatusettepanek 31
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 34
Artikkel 34
Artikkel 34
Laiendatud töörühmad
Laiendatud töörühmad
1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.
1.  Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.
2.  Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi.
2.  Kõnealuste rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ega tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi.
Rühmad peavad deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretariaadi tööna), mis tuleb I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.
3.   Laiendatud rühmad peavad igal aastal deklareerima igasuguse rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretäritöö vormis), mis tuleb I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antakse parlamendiliikmele üksikisikuna.
Kvestorid peavad teises lõigus osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid võtavad vastu nimetatud deklaratsioone käsitlevad eeskirjad.
4.   Kvestorid peavad lõikes 3 osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid võtavad vastu nimetatud deklaratsioone käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning tagavad käesoleva artikli tulemusliku jõustamise .
Muudatusettepanek 32
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – pealkiri
SEADUSANDLIKUD JA EELARVEMENETLUSED NING MUUD MENETLUSED
SEADUSANDLIK MENETLUS, EELARVEMENETLUS, EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE MENETLUS JA MUUD MENETLUSED
Muudatusettepanek 33
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 37
Artikkel 37
Artikkel 37
Euroopa Komisjoni tööprogramm
Iga-aastane programmitöö
1.  Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.
1.  Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.
Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud ja mis on lisatud kodukorrale .8
Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud8 .
1a.   Pärast Euroopa Komisjoni tööprogrammi vastuvõtmist vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 8a punktile 7 arvamusi ja lepivad kokku institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses, milles nähakse ette üldised eesmärgid ja prioriteedid.
Enne nõukogu ja Euroopa Komisjoniga ühisavalduse üle läbirääkimiste pidamist korraldab president arvamuste vahetuse esimeeste konverentsi ja komisjonide esimeeste konverentsiga parlamendi üldiste eesmärkide ja prioriteetide üle.
Enne ühisavalduse allakirjutamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.
2.   Kiireloomuliste ja ettenägematute asjaolude korral võib üks institutsioonidest teha omal algatusel ja vastavalt aluslepingutes sätestatud menetlustele ettepaneku lisada Euroopa Komisjoni tööprogrammis esitatud õiguslikele meetmetele täiendava meetme.
3.  President edastab parlamendi vastuvõetud resolutsiooni teistele Euroopa Liidu õigusloomes osalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.
3.  President edastab kõik parlamendi poolt õigusloome planeerimise ja prioriteetide kohta vastu võetud resolutsioonid teistele Euroopa Liidu seadusandlikus menetlusesosalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.
President palub nõukogul esitada arvamuse Euroopa Komisjoni tööprogrammi ja parlamendi resolutsiooni kohta.
4.   Kui mõni institutsioonidest ei suuda ettenähtud ajakavast kinni pidada, peaks ta teavitama teisi institutsioone viivituse põhjustest ja esitama ettepaneku uue ajakava kohta.
4a.   Kui Euroopa Komisjon kavatseb ettepaneku tagasi võtta, kutsub vastutav komisjon Euroopa Komisjoni pädeva voliniku koosolekule seda kavatsust arutama. Sellele koosolekule võib kutsuda ka nõukogu eesistuja. Kui vastutav komisjon ei nõustu kavandatud tagasivõtmisega, võib ta nõuda, et Euroopa Komisjon teeks parlamendile avalduse. Kohaldatakse kodukorra artiklit 123.
__________________
__________________
8 Vt XIII lisa .
8 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepe (ELT L 304, 20.11.2010, lk 47) .
8a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 34
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 38
Artikkel 38
Artikkel 38
Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine
Põhiõiguste järgimine
1.  Parlament järgib oma tegevuses täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi .
1.  Parlament järgib oma tegevuses täiel määral õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ning väärtusi, mis on sätestatud lepingu artiklis 2 .
Samuti järgib parlament täielikult Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning artikli 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õigusi ja põhimõtteid.
2.  Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega , edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks harta tõlgendamise eest vastutavale komisjonile, kelle arvamus lisatakse kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile .
2.  Kui valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et seadusandlik ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõigustega , edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks põhiõiguste kaitse eest vastutavale komisjonile.
2a.   Taotlus tuleb esitada nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendis anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.
2b.   Põhiõiguste kaitse eest vastutava komisjoni arvamus lisatakse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile.
Muudatusettepanek 36
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 39
Artikkel 39
Artikkel 39
Õigusliku aluse kontrollimine
Õigusliku aluse kontrollimine
1.  Kõigi seadusandlike ettepanekute ja muude seadusandlike dokumentide puhul kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon kõigepealt nende õiguslikku alust.
1.  Kõigi õiguslikult siduvate aktide ettepanekute puhul kontrollib valdkonna eest vastutav komisjon kõigepealt õiguslikku alust.
2.  Kui see komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.
2.  Kui see komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.
3.  Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda õigusaktide ettepanekute õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt
kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.
3.  Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel ning igas seadusandliku menetluse etapis . Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.
4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Parlament paneb õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.
4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab – asjakohasel juhul pärast arvamuste vahetamist nõukogu ja Euroopa Komisjoniga vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale 1a vaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Ilma et see piiraks artikli 63 kohaldamist, pannakse õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused parlamendis hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.
5.  Täiskogul esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta seadusandliku ettepaneku õiguslikku alust, ilma et sisu arutav kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon või õigusasjade eest vastutav komisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei ole vastuvõetavad.
5.  Parlamendile esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta õiguslikku alust, ilma et valdkonna eest vastutav komisjon või õiguskomisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei ole vastuvõetavad.
6.   Kui Euroopa Komisjon ei nõustu muutma oma ettepanekut nii, et see oleks kooskõlas parlamendis heaks kiidetud õigusliku alusega, võib õigusasjade eest vastutava komisjoni või kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportöör või esimees teha ettepaneku lükata ettepaneku sisu hääletus edasi mõnele hilisemale istungile.
__________________
1a 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkt 25 (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 37
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 40
Artikkel 40
Artikkel 40
Seadusandlike volituste delegeerimine
Seadusandlike volituste delegeerimine ja rakendamisvolituste andmine
1.  Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.
1.  Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.
1a.   Kui Euroopa Parlament vaatab läbi seadusandlikku ettepanekut, millega antakse rakendamisvolitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291, pöörab ta erilist tähelepanu asjaolule, et rakendamisvolituste kasutamisel ei või Euroopa Komisjon muuta ega täiendada seadusandlikku akti ega isegi selle mitteolemuslikke osasid.
2.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.
2.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.
3.  Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega. Sellistel juhtudel teavitab ta
nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.
3.  Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega ja rakendamisvolituste andmisega . Sellisel juhul teavitab ta nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.
Muudatusettepanek 38
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 41
Artikkel 41
Artikkel 41
Finantsraamistikuga kokkusobivuse kontrollimine
Finantsraamistikuga kokkusobivuse kontrollimine
1.  Kui seadusandlikul ettepanekul on finantsmõjud , teeb parlament kindlaks, kas finantsvahendeid on ette nähtud piisavalt .
1.  Kui õiguslikult siduva akti ettepanekul on finantsmõju , teeb parlament kindlaks, kasette nähtud on piisavad finantsvahendid .
2.  Ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist, kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon seadusandliku ettepaneku või muu seadusandliku dokumendi kokkusobivust mitmeaastase finantsraamistikuga .
2.  Valdkonna eest vastutav komisjon kontrollib, et õiguslikult siduva akti ettepanek on rahaliselt kokkusobiv mitmeaastase finantsraamistiku määrusega .
3.  Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.
3.  Kui valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.
4.  Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda seadusandlike ettepanekute finantsraamistikuga kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.
4.  Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda õiguslikult siduvate aktide ettepanekute finantsraamistikuga kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt valdkonna eest vastutavat komisjoni.
5.  Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku kokkusobivuse finantsraamistikuga, teavitab ta parlamenti oma järeldustest; parlament paneb järeldused hääletusele .
5.  Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku kokkusobivuse finantsraamistikuga, teavitab ta parlamenti oma järeldusest enne, kui parlament ettepaneku üle hääletab .
6.   Parlament võib võtta vastu finantsraamistikuga kokkusobimatuks tunnistatud õigusakti, kui eelarvepädevate institutsioonide otsustest ei tulene teisiti.
Muudatusettepanek 39
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 42
Artikkel 42
Artikkel 42
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine
1.  Seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.
1.  Seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.
2.  Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib otsustada esitada seadusandliku ettepaneku kohta kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile soovitusi.
2.  Ainult subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib otsustada esitada seadusandliku ettepaneku kohta kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile soovitusi.
3.   Kui riigi parlament saadab kooskõlas riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikliga 3 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artikliga 6 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.
4.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.
4.  Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli nr 1 artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.
4a.   Kui liikmesriigi parlament saadab kooskõlas riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikliga 3 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.
5.  Kui põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku väidetava kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt kolmandikku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud seadusandliku ettepaneku puhul neljandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, ei võta Euroopa Parlament otsust vastu enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.
5.  Kui põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku väidetava kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt kolmandikku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud seadusandliku ettepaneku puhul neljandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, ei võta Euroopa Parlament otsust vastu enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.
6.  Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt riikide parlamentide häälte lihtenamust, võib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon pärast riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.
6.  Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused seadusandliku ettepaneku kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt riikide parlamentide häälte lihtenamust, võib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon pärast riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.
Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus lükata ettepanek tagasi võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, jätkub menetlus Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi arvesse võttes.
Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus lükata ettepanek tagasi võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, jätkub menetlus Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi arvesse võttes.
Muudatusettepanek 40
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 44
Artikkel 44
Artikkel 44
Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel
Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel
Kui nõukogu kutsub parlamenti osalema nõukogu koosolekul, millel nõukogu täidab seadusandlusega seotud ülesandeid, palub parlamendi president parlamenti esindada vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni määratud parlamendiliikmel.
Kui nõukogu kutsub parlamendi osalema nõukogu koosolekul, palub parlamendi president parlamenti esindada asjaomase valdkonna eest vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni määratud parlamendiliikmel.
Muudatusettepanek 41
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 45
Artikkel 45
Artikkel 45
Parlamendile aluslepingutega antud algatusõigused
Parlamendi õigus esitada ettepanekuid
Nendel juhtudel, kui aluslepingud annavad parlamendile algatusõiguse, võib vastutav komisjon otsustada koostada algatusraporti.
Juhul, kui aluslepingud annavad parlamendile algatusõiguse, võib vastutav komisjon otsustada koostada algatusraporti kooskõlas artikliga 52 .
Raport sisaldab:
Raport sisaldab:
a)  resolutsiooni ettepanekut;
a)  resolutsiooni ettepanekut;
b)  vajaduse korral otsuse eelnõu või ettepaneku projekti;
b)  ettepaneku projekti;
c)  seletuskirja, vajaduse korral koos finantskalkulatsiooniga.
c)  seletuskirja, vajaduse korral koos finantskalkulatsiooniga.
Kui õigusakti vastuvõtmine parlamendis eeldab nõukogu heakskiitu või nõusolekut ja Euroopa Komisjoni arvamust või nõusolekut, võib parlament pärast esitatud õigusakti üle hääletamist ning raportööri ettepaneku põhjal otsustada lükata hääletuse resolutsiooni ettepaneku üle edasi, kuni nõukogu või Euroopa Komisjon on esitanud oma seisukoha.
Kui õigusakti vastuvõtmine parlamendis eeldab nõukogu heakskiitu või nõusolekut ja Euroopa Komisjoni arvamust või nõusolekut, võib parlament pärast esitatud õigusakti üle hääletamist ning raportööri ettepaneku põhjal otsustada lükata hääletuse resolutsiooni ettepaneku üle edasi, kuni nõukogu või Euroopa Komisjon on esitanud oma seisukoha.
Muudatusettepanek 42
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 46
Artikkel 46
Artikkel 46
Algatus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel
Euroopa Komisjonilt ettepaneku esitamise taotlemine
1.  Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 52 koostatud algatusraporti alusel, võib parlament Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.
1.  Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 52 koostatud algatusraporti alusel, võib parlament Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.
2.  Iga parlamendiliige võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 parlamendile antud algatusõiguse raames esitada liidu seadusandliku ettepaneku.
2.  Iga parlamendiliige võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 parlamendile antud algatusõiguse raames esitada liidu seadusandliku ettepaneku.
Sellise ettepaneku võivad esitada koos kuni kümme parlamendiliiget. Ettepanekus märgitakse selle õiguslik alus ja ettepanekule võib lisada kuni 150 sõna pikkuse seletuskirja.
Sellise ettepaneku võivad esitada ühiselt kuni kümme parlamendiliiget. Ettepanekus märgitakse õiguslik alus, millel see põhineb, ja ettepanekule võib lisada kuni 150 sõna pikkuse seletuskirja.
Ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas õiguslikud nõuded on täidetud. President võib edastada ettepaneku selle õigusliku aluse sobivuse kohta arvamuse saamiseks õigusliku aluse sobivuse kontrollimise eest vastutavale komisjonile. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.
Enne vastutavale komisjonile edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtliku läbivaatamise seisukohast vajalikuks peab.
Vastutav komisjon teeb otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates ettepaneku edastamisest ja pärast selle koostajatele komisjoni poole pöördumiseks võimaluse andmist.
Ettepaneku koostajaid mainitakse nimeliselt raporti pealkirjas.
3.   Ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas juriidilised nõuded on täidetud. President võib edastada ettepaneku selle õigusliku aluse sobivuse kohta arvamuse saamiseks õigusliku aluse sobivuse kontrollimise eest vastutavale komisjonile. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.
Enne vastutavale komisjonile edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtliku läbivaatamise seisukohast vajalikuks peab.
Komisjon võib soovitada presidendil avada ettepaneku parlamendiliikmetele allkirjastamiseks vastavalt artikli 136 lõikes 2, artikli 136 lõikes 3 ja artikli 136 lõikes 7 sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.
Kui ettepanekule kirjutab alla parlamendi koosseisu enamus, tähendab see, et ettepanekut käsitleval raportil on esimeeste konverentsi luba. Komisjon koostab raporti artikli 52 kohaselt pärast ettepaneku koostajate ärakuulamist.
Kui ettepanekut ei avata täiendavaks allkirjastamiseks või kui sellele ei kirjuta alla parlamendi koosseisu enamus, teeb vastutav komisjon otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates edastamisest ja pärast ettepaneku koostajate ärakuulamist.
Ettepaneku koostajaid mainitakse nimeliselt raporti pealkirjas.
4.  Parlamendi resolutsioonis näidatakse ära õigusakti sobiv õiguslik alus ja sellele lisatakse üksikasjalikud soovitused nõutud ettepaneku sisu suhtes; ettepanek peab olema kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega .
4.  Parlamendi resolutsioonis märgitakse õigusakti sobiv õiguslik alus ja sellele lisatakse soovitused taotletava ettepaneku sisu kohta .
5.  Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.
5.  Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.
6.  Vastutav komisjon jälgib parlamendi eritaotlusel koostatava seadusandliku ettepaneku väljatöötamise edenemist.
6.  Vastutav komisjon jälgib parlamendi konkreetse taotluse alusel koostatava liidu õigusakti väljatöötamise edenemist.
6a.   Komisjonide esimeeste konverents kontrollib korrapäraselt, kas Euroopa Komisjon järgib institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 10, mille kohaselt peab Euroopa Komisjon vastama ettepaneku esitamise taotlustele kolme kuu jooksul, võttes vastu vastava teatise, milles ta esitab kavandatavad järelmeetmed. Komisjonide esimeeste konverents annab kontrolli tulemustest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.
Muudatusettepanek 43
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 47
Artikkel 47
Artikkel 47
Seadusandlike dokumentide läbivaatamine
Õiguslikult siduvate aktide läbivaatamine
1.  President saadab seadusandlikud ettepanekud ja muud seadusandlikud dokumendid läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
1.  President saadab teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud õiguslikult siduvate aktide ettepanekud läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
Kahtluse korral võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, kohaldada artikli 201 lõike 2 sätteid.
Kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi, võib vastutav komisjon otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist.
Nõukogu esitatud konsulteerimistaotlused või Euroopa Komisjoni arvamuse taotlused edastab president parlamendikomisjonile, mis vastutab kõnealuse ettepaneku läbivaatamise eest.
Artiklites 38–46, 57–63 ja artiklis 75 esitatud esimest lugemist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kõigi õigusaktide ettepanekute suhtes, olenemata sellest, kas nende menetlemiseks on vaja ühte, kahte või kolme lugemist.
1a.   Kahtluse korral võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, esitada pädevust puudutava küsimuse esimeeste konverentsile. Esimeeste konverents võtab oma otsuse vastu komisjonide esimeeste konverentsi või selle esimehe soovituse alusel kooskõlas artikli 201a lõikega 2.
1b.   Vastutav komisjon võib igal ajal otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist. Ta kaalub selle tegemist eelkõige juhul, kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi.
2.   Nõukogu seisukohad saadetakse läbivaatamiseks esimesel lugemisel vastutavale komisjonile.
Nõukogu seisukohtade suhtes kohaldatakse artiklite 64–69 ja artikli 76 teist lugemist käsitlevaid sätteid.
3.   Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.
Lepitusmenetluse suhtes kohaldatakse artiklite 70, 71 ja 72 kolmandat lugemist käsitlevad sätted.
4.  Artikleid 49, 50, 53, artikli 59 lõikeid 1 ja 3 ning artikleid 60, 61 ja 188 teise ning kolmanda lugemise suhtes ei kohaldata.
5.  Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.
5.  Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.
Muudatusettepanek 44
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 47 a (uus)
Artikkel 47a
Seadusandlike menetluste kiirendamine
Vastutav komisjon või vastutavad komisjonid võivad kokku leppida, et koostöös nõukogu ja Euroopa Komisjoniga kiirendatakse seadusandlikku menetlust teatavate ettepanekute puhul, mis on välja valitud eelkõige artikli 37 lõike 1 a kohases institutsioonidevahelist iga-aastast programmitööd käsitlevas ühisavalduses kindlaks määratud prioriteetite hulgast.
Muudatusettepanek 45
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 48
Artikkel 48
Artikkel 48
Liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused
Muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide algatustel põhinevad seadusandlikud menetlused
1.  Liikmesriikide poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud algatusi menetletakse käesoleva artikli ja kodukorra artiklite 38–43 ja artiklite 47 ning 59 alusel .
1.  Vastutav komisjon võib muude institutsioonide kui Euroopa Komisjon või liikmesriikide esitatud algatuste menetlemisel kutsuda institutsioonide või algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust komisjonile tutvustama. Algatuse esitanud liikmesriikide esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja .
2.   Vastutav komisjon võib kutsuda algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust vastavale komisjonile tutvustama. Esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja.
3.  Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine. Juhul kui see nii on, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud Euroopa Komisjoni arvamuse.
3.  Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine või kas ta kavatseb lähemal ajal esitada alternatiivse ettepaneku . Juhul kui see saadud vastuse kohaselt nii on, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud Euroopa Komisjoni arvamuse või alternatiivse ettepaneku .
4.  Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon näitab raportis ära, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab seadusandlikus resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.
4.  Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või muult institutsioonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon näitab raportis ära, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab seadusandlikus resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.
Muudatusettepanek 46
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 49
Artikkel 49
Artikkel 49
Seadusandlikud raportid
Seadusandlikud raportid
1.  Kui parlamendikomisjonile on edastatud läbivaatamiseks õigusakti ettepanek, teeb parlamendikomisjoni esimees oma komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.
1.  Kui komisjonile on edastatud läbivaatamiseks õiguslikult siduva akti ettepanek, teeb esimees komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.
2.  Pärast kasutatava menetluse otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artiklit 50, määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast seadusandlikule ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 37 alusel kokku lepitud Euroopa Komisjoni tööprogrammi alusel juba eelnevalt raportööri määranud.
2.  Pärast kasutatava menetluse otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artikli  50 kohast lihtsustatud menetlust , määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast seadusandlikule ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 47 lõike 1b alusel juba eelnevalt raportööri määranud.
3.  Komisjoni raport sisaldab:
3.  Komisjoni raport sisaldab:
a)  ettepaneku võimalikke muudatusettepanekuid, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused ; põhjenduste koostamise eest vastutab raportöör ja neid ei panda hääletusele;
a)  ettepaneku võimalikke muudatusettepanekuid, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed selgitused ; selgituste koostamise eest vastutab autor ja neid ei panda hääletusele;
b)  seadusandliku resolutsiooni projekti artikli 59 lõike 2 alusel;
b)  seadusandliku resolutsiooni projekti artikli 59 lõike 1c alusel;
c)  vajaduse korral seletuskirja koos finantskalkulatsiooniga , milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga.
c)  vajaduse korral seletuskirja, millele on vajaduse korral lisatud finantskalkulatsioon , milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga;
ca)   viidet parlamendi mõjuhinnangule, kui see on olemas.
Muudatusettepanek 47
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 50
Artikkel 50
Artikkel 50
Lihtsustatud menetlus
Lihtsustatud menetlus
1.  Pärast seadusandliku ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, esitab esimees parlamendile raporti, milles kiidetakse õigusakti ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 150 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.
1.  Pärast seadusandliku ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, loetakse kavandatud menetlus heakskiidetuks. Esimees või raportöör, kui ta on määratud, esitab parlamendile raporti, milles kiidetakse ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 150 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.
2.  Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab seadusandliku ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui komisjon on ettepanekuga nõus, saadetakse kõnealused muudatusettepanekud komisjoni liikmetele. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita raporti kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva alates muudatusettepanekute saatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse seadusandliku resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 150 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 alusel ilma aruteluta parlamendile .
2.  Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab seadusandliku ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita vastuväiteid, loetakse kavandatud menetlus heakskiidetuks ja muudatusettepanekud saadetakse komisjoni liikmetele .
Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita muudatusettepanekute kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 10 tööpäeva alates muudatusettepanekute saatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse seadusandliku resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 150 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 alusel parlamendile ilma aruteluta.
Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse muudatusettepanekud järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.
3.   Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse need järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.
4.  Lõike 1 esimest ja teist lauset , lõike 2 esimest, teist ja kolmandat lauset ning lõiget 3 kohaldatakse komisjonide arvamuste suhtes artikli 53 tähenduses vajalike muudatustega .
4.  Käesolevat artiklit , välja arvatud parlamendile esitamist käsitlevad sätted, kohaldatakse vajalike muudatustega komisjonide arvamuste suhtes artikli 53 tähenduses.
Muudatusettepanek 48
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 51
Artikkel 51
Artikkel 51
Muud kui seadusandlikud raportid
Muud kui seadusandlikud raportid
1.  Kui komisjon töötab välja muu kui seadusandliku raporti, määrab ta oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast sellele raportööri.
1.  Kui komisjon töötab välja muu kui seadusandliku raporti, määrab ta oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast sellele raportööri.
2.   Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel täiskogule esitamise eest.
3.  Komisjoni raport sisaldab:
3.  Komisjoni raport sisaldab:
a)  resolutsiooni ettepanekut;
a)  resolutsiooni ettepanekut;
b)  seletuskirja koos finantskalkulatsiooniga , mis näitab ära raporti võimaliku finantsmõju ja selle kokkusobivuse mitmeaastase finantsraamistikuga;
b)  seletuskirja, millele on vajaduse korral lisatud finantskalkulatsioon , milles näidatakse ära raporti võimalik finantsmõju ja selle kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga;
c)  artikli 133 lõike 4 alusel lisatavate võimalike resolutsiooni ettepanekute tekste.
c)  artikli 133 lõike 4 alusel lisatavate võimalike resolutsiooni ettepanekute tekste.
Muudatusettepanek 49
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 52
Artikkel 52
Artikkel 52
Algatusraportid
Algatusraportid
1.  Kui komisjon kavatseb koostada oma pädevusalasse kuuluva küsimuse kohta raporti ja esitada täiskogule sellekohase resolutsiooni ettepaneku, ilma et temaga oleks konsulteeritud või tema arvamust küsitud artikli 201 lõike 1 alusel , on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba. Loa andmisest keeldumine peab alati olema põhjendatud. Kui raport käsitleb parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 46 lõikele 2 esitatud ettepanekut, võib loa andmisest keelduda ainult juhul, kui parlamendiliikmete põhimääruse artiklis 5 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud tingimused ei ole täidetud.
1.  Kui komisjon kavatseb koostada muu kui seadusandliku raporti või artikli 45 või 46 kohase raporti oma pädevusalasse kuuluva küsimuses, mille kohta ei ole ettepanekut edastatud , on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba.
Esimeeste konverents teeb otsuse esimese lõigu kohaste raportite koostamiseks loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kehtestab.
Esimeeste konverents teeb otsuse lõike 1 kohaste raportite koostamiseks loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kindlaks määrab. Kui raporti koostamiseks loa saamise taotluse esitanud komisjoni pädevus vaidlustatakse, teeb esimeeste konverents otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või sellise soovituse puudumise korral esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui esimeeste konverents ei ole nimetatud aja jooksul otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
1a.   Loa andmisest keeldumist tuleb alati põhjendada.
Kui raporti teema kuulub artiklis 45 osutatud parlamendi algatusõiguse alla, võib loa andmisest keelduda ainult põhjusel, et aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.
1b.   Artiklites 45 ja 46 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.
2.  Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsiooni ettepanekud läbi vastavalt artiklis 151 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 170 lõikele 4. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artikleid 176 ja 180. Artiklit 180 kohaldatakse ka alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute korral, mille üle toimub üks hääletus.
2.  Parlamendile esitatud resolutsiooni ettepanekud vaadatakse läbi vastavalt artiklis 151 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud ja osade kaupa või eraldi hääletuse taotlused on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 170 lõikele 4. Komisjoni esitatud resolutsiooni ettepanekule ja selle muudatusettepanekutele kohaldatakse artiklit  180. Artiklit 180 kohaldatakse ka alternatiivsete resolutsiooni ettepanekute korral, mille üle toimub üks hääletus.
Esimest alalõiku ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 45 või 46 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina 9 .
2a.   Lõiget 2 ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 45 või 46 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui on antud luba koostada raport strateegiaraportina 9a .
3.   Kui raporti teema kuulub artiklis 45 osutatud algatusõiguse alla, võib loa andmisest keelduda ainult põhjusel, et aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.
4.   Artiklites 45 ja 46 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.
__________________
__________________
9 Vt kodukorra XVII lisas esitatud esimeeste konverentsi asjakohast otsust.
9a Vt esimeeste konverentsi asjakohast otsust.
Muudatusettepanek 50
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 53
Artikkel 53
Artikkel 53
Komisjonide arvamused
Komisjonide arvamused
1.  Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegeleva komisjoni raporti kohta , võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 201 lõike 3 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.
1.  Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegelevale komisjonile , võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 201 lõike 3 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.
Nõuandev komisjon võib määrata oma liikmete või alaliste asendusliikmete hulgast arvamuse koostaja või esitada oma arvamuse esimehe saadetava kirja vormis.
2.  Artikli 47 lõike 1 tähenduses seadusandlike dokumentide puhul koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused . Põhjenduste koostamise eest vastutab nõuandva komisjoni arvamuse koostaja ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka lühikese kirjaliku selgituse arvamuse kohta tervikuna.
2.  Kui arvamus puudutab õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed selgitused . Selgituste eest vastutab nende autor ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka kirjaliku lühiselgituse arvamuse kohta tervikuna. Kirjaliku lühiselgituse koostamise eest vastutab arvamuse koostaja.
Muude kui seadusandlike tekstide puhul koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.
Kui arvamus ei puuduta õiguslikult siduva akti ettepanekut, koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.
Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid või ettepanekud hääletusele.
Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid või ettepanekud hääletusele.
Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.
Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.
3.  Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamatult nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.
3.  Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamatult nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.
3a.   Teise võimalusena võib nõuandev komisjon otsustada, et ta esitab oma seisukoha muudatusettepanekutena, mis esitakse pärast nende vastuvõtmist otse vastutavale komisjonile. Need muudatusettepanekud esitab komisjoni nimel esimees või arvamuse koostaja.
3b.   Nõuandev komisjon esitab lõikes 3a osutatud muudatusettepanekud vastutava komisjoni poolt muudatusettepanekute esitamiseks kindlaks määratud tähtaja jooksul.
4.  Kõik vastu võetud arvamused lisatakse vastutava komisjoni raportile.
4.  Kõik nõuandva komisjoni vastuvõetud arvamused ja muudatusettepanekud lisatakse vastutava komisjoni raportile.
5.  Täiskogul võib muudatusettepanekuid esitada üksnes vastutav komisjon.
5.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei saa nõuandev komisjon esitada muudatusettepanekuid täiskogule läbivaatamiseks .
6.  Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.
6.  Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.
Muudatusettepanek 51
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 54
Artikkel 54
Artikkel 54
Menetlus kaasatud komisjonide osalusel
Kaasatud komisjoni menetlus
Kui esimeeste konverentsile on edastatud pädevusküsimus artikli 201 lõike 2 või artikli 52 kohaselt ja esimeeste konverents on VI lisa põhjal arvamusel, et küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või et küsimuse eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 53 koos järgmiste täiendavate sätetega:
1.   Kui esimeeste konverentsile on edastatud küsimus pädevuse kohta artikli 201a kohaselt ja esimeeste konverents on VI lisa põhjal arvamusel, et küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või küsimuse eri osad kuuluvad kahe või enama komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 53 koos järgmiste täiendavate sätetega:
–  asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;
–  asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;
–  raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;
–  raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;
–  asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 55; artikli 201 lõike 2 teist lõiku kohaldatakse vajalike muudatustega ;
–  asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad peavad järgima hea ja lojaalse koostöö põhimõtet ning määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende jagatud pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 55. Otsuse tegemisel järgitakse artiklis 201a sätestatud menetlust ja tähtaega ;
–  vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni ühisesse pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;
–  vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon ei austa kaasatud komisjoni ainupädevust, võib kaasatud komisjon esitada muudatusettepanekud otse täiskogule. Kui vastutav komisjon ei võta vastu muudatusettepanekuid küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni jagatud pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;
–  kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.
–  kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.
Käesoleva artikli sõnastusest ei tulene selle kohaldamisala piiranguid. Taotlused kaasatud komisjonidega menetluse kohaldamiseks muude kui seadusandlike raportite käsitlemisel artikli 52 lõike 1 ning artikli 132 lõigete 1 ja 2 alusel on vastuvõetavad.
Käesolevas artiklis sätestatud komisjonide kaasamist ei või kohaldada artikli 99 kohase vastutava komisjoni poolt antava soovituse puhul.
Esimeeste konverentsi otsust kaasatud komisjonidega menetluse kohta kohaldatakse kõnealuse menetluse kõigi etappide suhtes.
Esimeeste konverentsi otsust kaasatud komisjonidega menetluse kohta kohaldatakse kõnealuse menetluse kõigi etappide suhtes.
Vastutava komisjoni staatusega seotud õigusi teostab juhtiv komisjon. Oma õiguste teostamisel tunnustab juhtiv komisjon kaasatud komisjoni eriõigusi, eelkõige lojaalse koostöö kohustust seoses ajakavaga ning kaasatud komisjoni õigust teha otsus muudatusettepanekute osas, mis tema ainupädevuse raames esitatakse täiskogule.
Vastutava komisjoni staatusega seotud õigusi teostab juhtiv komisjon. Oma õiguste teostamisel tunnustab juhtiv komisjon kaasatud komisjoni eriõigusi, eelkõige lojaalse koostöö kohustust seoses ajakavaga ning kaasatud komisjoni õigust teha otsus muudatusettepanekute osas, mis tema ainupädevuse raames esitatakse täiskogule.
Kui juhtiv komisjon ei tunnusta kaasatud komisjoni eriõigusi, jäävad juhtiva komisjoni otsused kehtima, kuid kaasatud komisjon võib esitada muudatusettepanekud oma ainupädevuse raames otse täiskogule.
1a.   Käesolevas artiklis sätestatud menetlust ei kohaldata artikli 99 kohase vastutava komisjoni poolt vastu võetavate soovituste puhul.
Muudatusettepanek 52
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 55
Artikkel 55
Artikkel 55
Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus
Komisjonide ühismenetlus
1.  Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse artikli 201 lõike 2 alusel pädevusküsimuses, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui:
1.  Esimeeste konverents võib juhul, kui tema poole pöördutakse artikli 201a alusel pädevusküsimuses, otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekute ja ühise hääletusega menetlust, kui:
–  valdkond on VI lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning
–  valdkond on VI lisa alusel lahutamatult seotud mitme komisjoni vastutusalaga ning
–  esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega.
–  esimeeste konverents on veendunud, et tegemist on väga olulise küsimusega.
2.  Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele asjaomaste komisjonide esimeeste ühisel juhtimisel.
2.  Sellisel juhul koostavad vastavad raportöörid üheainsa raporti projekti, mille asjaomased komisjonid vaatavad läbi ja mis pannakse hääletusele asjaomaste komisjonide esimeeste ühisel juhtimisel.
Kõikides menetlusetappides võivad vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt. Asjaomased komisjonid võivad moodustada töörühmi koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks.
Kõikides menetlusetappides võivad vastutava komisjoni staatusega kaasnevaid õigusi kasutada ainult need asjaomased komisjonid, kes tegutsevad ühiselt. Asjaomased komisjonid võivad moodustada töörühmi koosolekute ja hääletuste ettevalmistamiseks.
3.  Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Juhul kui puudub kokkulepe järgmise koosoleku kohta, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise projekti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.
3.  Seadusandliku tavamenetluse teisel lugemisel vaadatakse nõukogu seisukoht läbi asjaomaste komisjonide ühisel koosolekul, mis asjaomaste komisjonide esimeeste kokkuleppe puudumisel toimub nõukogu seisukoha parlamendile edastamisele järgneva esimese parlamendi organite koosolekuteks ettenähtud nädala kolmapäeval. Juhul kui puudub kokkulepe järgmise koosoleku kohta, kutsub selle kokku komisjonide esimeeste konverentsi esimees. Soovitus teisele lugemisele pannakse hääletusele ühisel koosolekul asjaomaste komisjonide raportööride koostatud ühise teksti alusel või selle puudumisel asjaomaste komisjonide esitatud muudatusettepanekute alusel.
Seadusandliku tavamenetluse kolmandal lugemisel kuuluvad asjaomaste komisjonide esimehed ja raportöörid ametiülesande korras lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni.
Seadusandliku tavamenetluse kolmandal lugemisel kuuluvad asjaomaste komisjonide esimehed ja raportöörid ametiülesande korras lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni.
Käesolevat artiklit võib kohaldada menetlusele soovituse andmiseks rahvusvahelise lepingu sõlmimise heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks vastavalt artikli 108 lõikele 5 ja artikli 99 lõikele 1 juhul, kui selles kehtestatud tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek 53
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 53
Artikkel 56
Artikkel 52a
Raporti koostamine
Raporti koostamine
-1.   Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel parlamendile esitamise eest.
1.  Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.
1.  Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.
2.  Raportis esitatakse terve raporti üle toimunud hääletuse tulemus. Lisaks sellele tuuakse raportis ära see, kuidas iga üksik komisjoni liige hääletas, kui hääletuse hetkel taotleb seda vähemalt kolmandik kohalolevatest parlamendiliikmetest .
2.  Raportis esitatakse kogu raporti üle toimunud hääletuse tulemus ja tuuakse kooskõlas artikli 208 lõikega 3 ära see, kuidas iga üksik liige hääletas.
3.  Kui komisjon ei esita arvamust ühehäälselt, esitatakse raportis ka kokkuvõte vähemuse arvamusest. Vähemuse arvamus esitatakse terve teksti hääletusele panemise ajal ja selle koostajate taotlusel võib vähemuse arvamuse kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina lisada seletuskirja juurde.
3.  Vähemuse seisukohad võib esitada kogu teksti hääletusele panemise ajal ja vähemuse seisukohtade koostajate taotlusel võib need kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina lisada seletuskirja juurde.
Nende sätete kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.
Käesoleva lõike kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.
4.  Komisjon võib komisjoni juhatuse ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, millal raportöör peab esitama raporti projekti. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.
4.  Komisjon võib komisjoni esimehe ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, millal raportöör peab esitama raporti projekti. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.
5.  Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.
5.  Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud ja hääletused võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.
(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 53 ette.)
Muudatusettepanek 54
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 3. peatükk – pealkiri
3.  PEATÜKK
3.  PEATÜKK
ESIMENE LUGEMINE
SEADUSANDLIK TAVAMENETLUS
Muudatusettepanek 55
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 3. peatükk – 1. jagu (uus)
1.  JAGU
ESIMENE LUGEMINE
Muudatusettepanek 56
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 3. peatükk – alapealkiri 1
Menetlus parlamendikomisjonis
välja jäetud
Muudatusettepanek 57
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 57
Artikkel 57
välja jäetud
Seadusandliku ettepaneku muutmine
1.   Kui Euroopa Komisjon teavitab parlamenti või vastutav komisjon saab muul viisil teada, et Euroopa Komisjon kavatseb oma ettepanekut muuta, lükkab vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi, kuni on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.
2.   Kui nõukogu muudab oluliselt seadusandlikku ettepanekut, kohaldatakse artikli 63 sätteid.
Muudatusettepanek 58
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 58
Artikkel 58
välja jäetud
Euroopa Komisjoni ja nõukogu seisukoht muudatusettepanekute suhtes
1.   Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima seadusandliku ettepaneku lõpphääletust, palub ta Euroopa Komisjonil teatada oma seisukoha ettepaneku kõigi muudatusettepanekute suhtes, mille vastutav komisjon on vastu võtnud, ja nõukogul esitada oma kommentaarid.
2.   Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline seda tegema või teatab, et ta ei ole valmis heaks kiitma kõiki vastutavas komisjonis vastuvõetud muudatusettepanekuid, võib vastutav komisjon lõpphääletuse edasi lükata.
3.   Vajaduse korral lisatakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportisse.
Muudatusettepanek 59
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 3. peatükk – alapealkiri 2
Menetlus täiskogul
välja jäetud
Muudatusettepanek 60
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 59
Artikkel 59
Artikkel 59
Esimese lugemise lõpetamine
Esimese lugemise hääletus parlamendis
-1.   Parlament võib seadusandliku akti eelnõu heaks kiita, seda muuta või selle tagasi lükata.
1.  Parlament vaatab seadusandliku ettepaneku läbi vastutava komisjoni vastavalt artiklile 49 koostatud raporti alusel .
1.  Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele ettepanekud, millega lükatakse seadusandliku akti eelnõu viivitamata tagasi ja mille on kirjalikult esitanud vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget .
Tagasilükkamise ettepaneku vastuvõtmise korral palub president seadusandliku akti eelnõu esitanud institutsioonil eelnõu tagasi võtta.
Kui eelnõu esitanud institutsioon võtab eelnõu tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks.
Kui eelnõu esitanud institutsioon ei võta seadusandliku akti eelnõu tagasi, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse vastutavale komisjonile tagasi uuesti läbivaatamiseks.
Kui tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 1a–1c.
1a.   Eelisjärjekorras ja ühele hääletusele pannakse esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud kooskõlas artikli 73d lõikega 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab kooskõlas lõikega 1b panna fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel selle asemel hääletusele muudatusettepanekud. Sellisel juhul otsustab parlament ka seda, kas muudatusettepanekud pannakse hääletusele kohe. Vastasel juhul kehtestab parlament muudatusettepanekute jaoks uue tähtaja ja hääletamine toimub mõnel edaspidisel istungil.
Kui esialgne kokkulepe võetakse ühel hääletusel vastu, teeb president teatavaks, et parlamendi esimene lugemine on lõppenud.
Kui esialgset kokkulepet ei võeta ühel hääletusel antud häälte enamusega vastu, määrab president seadusandliku akti eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamiseks uue tähtaja. Muudatusettepanekud pannakse parlamendi esimese lugemise lõpetamiseks hääletusele mõnel edaspidisel istungil.
1b.   Seejärel pannakse hääletusele seadusandliku akti eelnõu käsitlevad muudatusettepanekud, sh vajaduse korral esialgse kokkuleppe üksikud osad, kui on esitatud taotlus osade kaupa või eraldi hääletuseks või konkureerivaid muudatusettepanekuid, välja arvatud juhul, kui kooskõlas lõikega 1 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või kooskõlas lõikega 1a on vastu võetud esialgne kokkulepe.
Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.
Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb parlament hääletusele kogu seadusandliku akti eelnõu muudetud või muutmata kujul.
Kui kogu muudetud või muutmata kujul seadusandliku akti eelnõu võetakse vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks kooskõlas artiklitega 59a, 73a ja 73d.
Kui kogu muutmata või muudetud kujul seadusandliku akti eelnõu ei võeta antud häälte enamusega vastu, teeb president teatavaks, et esimene lugemine on lõppenud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul saata küsimuse vastutavale komisjonile tagasi uuesti läbivaatamiseks.
1c.   Pärast lõigete 1–1b kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid seadusandliku resolutsiooni projekti kohta menetluslike taotlustega seoses esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletusi loetakse seadusandlik resolutsioon vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni kooskõlas artikli 193 lõikega 2, et võtta arvesse lõigete 1–1b kohaselt toimunud hääletuste tulemust.
President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning juhul, kui seadusandliku akti eelnõu esitas liikmesriikide rühm, Euroopa Kohus või Euroopa Keskpank, ka vastavale esitajale.
2.   Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele vastutava komisjoni raporti aluseks oleva ettepaneku muudatusettepanekud, seejärel ettepanek ise esialgsel või muudetud kujul, siis seadusandliku resolutsiooni projekti muudatusettepanekud ning seejärel seadusandliku resolutsiooni projekt tervikuna; resolutsiooni projekt sisaldab üksnes avaldust selle kohta, kas parlament kiidab seadusandliku ettepaneku heaks, lükkab selle tagasi või esitab selle kohta muudatusettepanekuid, ja menetlusega seotud taotlusi.
Esimene lugemine lõpeb seadusandliku resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta seadusandlikku resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.
Kõik seadusandliku menetluse käigus esitatud raportid peavad vastama artiklitele 39, 47 ja 49. Kui parlamendikomisjon esitab muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku, peab see toimuma artiklis 52 või 201 sätestatud menetluse alusel.
3.  Parlamendi president edastab parlamendis heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
Muudatusettepanek 61
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 59 a (uus)
Artikkel 59a
Tagasisaatmine vastutavale komisjonile
Kui küsimus saadetakse vastutavale komisjonile tagasi kooskõlas artikliga 59 uuesti läbivaatamiseks või kooskõlas artiklitega 73a ja 73d institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks, annab vastutav komisjon parlamendile suuliselt või kirjalikult aru neljakuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada esimeeste konverents.
Kui küsimus on komisjonile tagasi saadetud, peab juhtiv komisjon enne kasutatavat menetlust käsitleva otsuse langetamist võimaldama artikli 54 kohaselt kaasatud komisjonil otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse ja eelkõige millised muudatusettepanekud tuleb uuesti täiskogule esitada.
Parlament võib otsustada, et pärast raporti vastuvõtmist vastutavas komisjonis, kellele küsimus tagasi saadeti, peetakse lõppjärelduste tegemiseks arutelu, kui see on asjakohane.
(Viimased kaks lõiku on lisatud tõlgendusena.)
Muudatusettepanek 62
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 60
Artikkel 60
välja jäetud
Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine
1.   Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta antud häälte enamusega heaks või kui võetakse vastu selle tagasilükkamise ettepanek, mille võivad esitada vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, palub president enne seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta.
2.   Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks ja teavitab sellest nõukogu.
3.   Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile, välja arvatud juhul, kui seadusandliku resolutsiooni projekt pannakse hääletusele vastutava komisjoni esimehe või raportööri, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel.
Tagasisaatmise korral teeb vastutav komisjon otsuse kasutatava menetluse kohta ja annab parlamendile ettepaneku kohta uuesti suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei või ületada kahte kuud.
Kui ettepanek on vastavalt lõikele 3 saadetud tagasi komisjonile, võimaldab juhtiv komisjon artikli 54 kohaselt kaasatud komisjonil enne kasutatavat menetlust käsitleva otsuse langetamist otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse, eelkõige need muudatusettepanekud, mis tuleb uuesti täiskogule esitada.
Lõike 3 teise lõigu kohaselt määratud tähtaega kohaldatakse vastutava komisjoni poolt suulise või kirjaliku aruandmise suhtes. See ei piira täiskogu otsustamast jätkata sobival hetkel kõnealust menetlust.
4.   Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, palub ta saata ettepaneku artikli 188 lõike 1 alusel tagasi parlamendikomisjonile. Vajaduse korral võib parlament määrata artikli 188 lõike 5 alusel uue tähtaja. Kui parlament nimetatud komisjoni palvet ei rahulda, paneb ta seadusandliku resolutsiooni projekti hääletusele.
Muudatusettepanek 63
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 61
Artikkel 61
välja jäetud
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmine
1.   Kui Euroopa Komisjoni ettepanek kiidetakse tervikuna heaks, arvestades ka vastuvõetud muudatusettepanekuid, lükatakse seadusandliku resolutsiooni projekti hääletus edasi, kuni Euroopa Komisjon on teatanud oma seisukoha iga parlamendi muudatusettepaneku kohta.
Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline esitama oma seisukohta ajaks, kui parlament ettepaneku hääletamise lõpetab, teatab ta presidendile või vastutavale komisjonile, millal ta on valmis seisukohta esitama; Euroopa Komisjoni ettepanek lisatakse sel juhul esimese sellele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.
2.   Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta ei kavatse kõiki parlamendi muudatusettepanekuid heaks kiita, teeb vastutava komisjoni raportöör või vajaduse korral vastutava komisjoni esimees parlamendile ametliku ettepaneku selle kohta, kas seadusandliku resolutsiooni projekt tuleks panna hääletusele. Enne ametliku ettepaneku esitamist võib vastutava komisjoni raportöör või esimees paluda presidendil küsimuse käsitlemise peatada.
Kui parlament otsustab hääletuse edasi lükata, loetakse küsimus vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks tagasisaadetuks.
Sellisel juhul annab vastutav komisjon ettepaneku kohta parlamendile suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei tohi ületada kahte kuud.
Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, kohaldatakse artikli 60 lõikes 4 sätestatud menetlust.
Sellel etapil on vastuvõetavad ainult need vastutava komisjoni tehtud muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga.
Miski ei takista parlamenti otsustamast, et pärast raporti vastuvõtmist selles vastutavas parlamendikomisjonis, kellele asi oli tagasi saadetud, peetakse lõppjärelduste tegemiseks debatt, kui see on asjakohane.
3.   Lõike 2 kohaldamine ei välista, et teised parlamendiliikmed esitavad artikli 188 alusel tagasisaatmise taotluse.
Komisjon, kellele küsimus on lõike 2 alusel tagasi saadetud, peab eelkõige vastavalt tagasisaatmise tingimustele andma määratud tähtajaks aru ja esitama vajaduse korral muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga. Tema ülesanne ei ole uuesti läbi vaadata kõiki parlamendis heaks kiidetud sätteid.
Arvestades tagasisaatmise edasilükkavat mõju, on vastutaval komisjonil suurem vabadus ettepaneku läbivaatamisel ja ta võib, kui see on kompromissi saavutamiseks vajalik, teha ettepaneku vaadata uuesti läbi parlamendis juba heaks kiidetud sätted.
Kuna vastuvõetavad on ainult sellised parlamendikomisjoni muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss, ja selleks, et kaitsta parlamendi suveräänsust, tuleb eelnimetatud juhtudel lõikes 2 nimetatud aruandes selgelt näidata, millised juba heaks kiidetud sätted muutuksid uute esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmise korral kehtetuks.
Muudatusettepanek 64
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 3. peatükk – alapealkiri 3
Menetluse edasine käik
välja jäetud
Muudatusettepanek 65
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 62
Artikkel 62
välja jäetud
Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel
1.   Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku ettepaneku vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgivad nõuetekohaselt parlamendi seisukoha osas võetud kohustusi.
2.   Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust parlamendikomisjoniga arutama.
3.   Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada käesoleva artikli alusel resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:
–  paluks Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta või
–  paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata Euroopa Komisjoni ettepanek parlamendile artikli 63 alusel uuesti läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või
–  otsustaks võtta muid sobivaid meetmeid.
Resolutsiooni ettepanek lisatakse vastutava komisjoni otsusele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.
Muudatusettepanek 66
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 63
Artikkel 63
Artikkel 63
Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis
Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis
Seadusandlik tavamenetlus
1.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul,
1.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uueks läbivaatamiseks juhul, kui
–   kui Euroopa Komisjon võtab pärast seda, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud, oma esialgse ettepaneku tagasi, et asendada see teise tekstiga, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks, või
–   kui Euroopa Komisjon muudab või kavatseb muuta oluliselt oma esialgset ettepanekut , välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks, või
–  Euroopa Komisjon pärast seda, kui parlament on oma seisukoha vastu võtnud, asendab oma esialgse ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta , välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi seisukoha arvestamiseks,
–  kui aja möödudes või asjaolude muutudes on ettepanekus käsitletud probleemi olemus oluliselt muutunud või
–  ettepanekus käsitletud probleemi olemus on oluliselt muutunud aja möödudes või asjaolude muutudes või
–  kui pärast parlamendi seisukoha esitamist on toimunud uued parlamendivalimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uuesti läbivaatamist soovitavaks.
–  pärast parlamendi seisukoha esitamist on toimunud uued parlamendivalimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uuesti läbivaatamist soovitavaks.
1a.   Kui ettepaneku õiguslikku alust on kavas muuta, mille tõttu selle ettepaneku suhtes seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldataks, vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 25 oma presidendi/eesistuja või nende esindajate kaudu selle kohta arvamusi.
2.  Vastutava komisjoni taotlusel palub president saata nõukogul Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel esitatud ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul, kui nõukogu kavatseb muuta ettepaneku õiguslikku alust nii, et ei kohaldataks enam seadusandlikku tavamenetlust .
2.  Kui Euroopa Komisjon või nõukogu kavatseb parlamendi esimese lugemise seisukohas sisalduvat õiguslikku alust muuta, mille tõttu seadusandlikku tavamenetlust enam ei kohaldataks, palub president vastutava komisjoni taotlusel pärast lõikes 1a osutatud arvamuste vahetust nõukogul saata õiguslikult siduva akti eelnõu parlamendile uuesti läbivaatamiseks.
Muud menetlused
3.   Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud lõikes 1, ning ka siis, kui nõukogu muudab või kavatseb muuta oluliselt ettepanekut, mille kohta parlament algselt esitas oma seisukoha, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.
4.   President palub, et õigusakti ettepanek saadetaks parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament otsustab nii mõne fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul.
Muudatusettepanek 67
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 4. peatükk – pealkiri
4.  PEATÜKK
2.  JAGU
TEINE LUGEMINE
TEINE LUGEMINE
Muudatusettepanek 68
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 4. peatükk – alapealkiri 1
Menetlus parlamendikomisjonis
välja jäetud
Muudatusettepanek 69
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 64
Artikkel 64
Artikkel 64
Nõukogu seisukoha teatavakstegemine
Nõukogu seisukoha teatavakstegemine
1.  Nõukogu seisukoha teatavakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjuseid, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta, mis on kõik tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb dokumentide saamisele.
1.  Nõukogu seisukoha teatavakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjuseid, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta, mis on kõik tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb dokumentide saamisele.
Enne teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegemist nõukogu esimese lugemise seisukohaga ning artiklis 63 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.
Enne teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegemist nõukogu esimese lugemise seisukohaga ning artiklis 63 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.
1a.   Päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse parlamendis teatavaks, loetakse see ühtlasi edastatuks esimese lugemise ajal vastutavale komisjonile.
2.  Selliste teatavakstegemiste loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.
2.  Selliste teatavakstegemiste loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.
Muudatusettepanek 70
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 65
Artikkel 65
Artikkel 65
Tähtaegade pikendamine
Tähtaegade pikendamine
1.  President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu või lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel lepitusmenetluse tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.
1.  President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.
2.  President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.
2.  President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.
Muudatusettepanek 71
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 66
Artikkel 66
Artikkel 66
Seisukoha edastamine vastutavale komisjonile ja menetlus selles komisjonis
Menetlus vastutavas komisjonis
1.   Päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse artikli 61 lõike 1 alusel parlamendile teatavaks, loetakse see ka edastatuks esimese lugemise ajal vastutavale komisjonile ja komisjonidele, kelle arvamust küsiti.
2.  Nõukogu seisukoht kantakse esimese punktina vastutava komisjoni esimese sellest teatamise kuupäevale järgneva koosoleku päevakorda . Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.
2.  Nõukogu seisukoht kantakse prioriteedina vastutava komisjoni esimese koosoleku päevakorda, mis järgneb sellest teatamise kuupäevale. Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.
3.  Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.
3.  Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.
4.  Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 69 lõigete 2, 3 ja 5 sätteid, mis käsitlevad teist lugemist parlamendis ; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes selle komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.
4.  Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 69 lõigetes  2 ja  3 sisalduvaid sätteid, mis käsitlevad nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõetavust ; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes selle komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.
5.   Enne hääletust võib komisjon paluda, et esimees ja raportöör arutaksid komisjonis esitatud muudatusettepanekuid nõukogu eesistuja või tema esindajaga ja kohal viibiva vastutava volinikuga. Pärast arutelu võib raportöör esitada kompromissmuudatusettepanekuid.
6.  Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.
6.  Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.
6a.   Artikleid 49, 50, 53 ja 188 teisele lugemisele ei kohaldata.
Muudatusettepanek 72
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 4. peatükk – alapealkiri 2
Menetlus täiskogul
välja jäetud
Muudatusettepanek 73
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 67
Artikkel 67
Artikkel 67
Teise lugemise lõpetamine
Esitamine parlamendile
1.   Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 65 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.
Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 65 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.
Kuna komisjonide esitatud soovitused teisele lugemisele on võrdväärsed seletuskirjaga, milles komisjon põhjendab arvamust nõukogu seisukoha kohta, siis neid tekste hääletusele ei panda.
2.   Teine lugemine lõpeb, kui parlament kiidab nõukogu seisukoha heaks, lükkab selle tagasi või muudab seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud tingimustel ning selleks ettenähtud aja jooksul.
Muudatusettepanek 74
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 67 a (uus)
Artikkel 67a
Teise lugemise hääletus parlamendis
1.   Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele ettepanekud, millega lükatakse nõukogu seisukoht viivitamata tagasi ja mille on kirjalikult esitanud vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Sellise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi koosseisu häälteenamust.
Kui tagasilükkamise ettepanek võetakse vastu, mille tagajärjel lükatakse nõukogu seisukoht tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.
Kui tagasilükkamise ettepanekut vastu ei võeta, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 2–5.
2.   Eelisjärjekorras ja ühele hääletusele pannakse esialgsed kokkulepped, mille vastutav komisjon on esitanud kooskõlas artikli 73d lõikega 4, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab kooskõlas lõikega 3 panna fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel kohe hääletusele muudatusettepanekud.
Kui esialgne kokkulepe võetakse parlamendi koosseisu häälteenamusega ühel hääletusel vastu, teeb president teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud.
Kui esialgset kokkulepet ei võeta parlamendi koosseisu häälteenamusega ühel hääletusel vastu, jätkab parlament menetlust kooskõlas lõigetega 3–5.
3.   Seejärel pannakse hääletusele nõukogu seisukoha kohta esitatud mis tahes muudatusettepanekud, sh need, mis sisaldusid vastutava komisjoni poolt kooskõlas artikli 73d lõikega 4 esitatud esialgses kokkuleppes, välja arvatud juhul, kui kooskõlas lõikega 1 on vastu võetud tagasilükkamise ettepanek või kui kooskõlas lõikega 2 on vastu võetud esialgne kokkulepe. Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.
Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.
4.   Isegi kui parlament hääletab lõike 1 kohaselt nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib ta vastutava komisjoni esimehe või raportööri või fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast muudatusettepanekute hääletamist kooskõlas lõikega 2 või 3. Sellise ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja parlamendi koosseisu häälteenamust.
Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.
5.   Pärast lõigete 1–4 kohaseid hääletusi ja nendele järgnevaid seadusandliku resolutsiooni projekti kohta menetluslike taotlustega seoses esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletusi teeb president teatavaks, et parlamendi teine lugemine on lõppenud ja seadusandlik resolutsioon loetakse vastuvõetuks. Vajaduse korral muudetakse seadusandlikku resolutsiooni kooskõlas artikli 193 lõikega 2, et võtta arvesse lõigete 1–4 kohaselt toimunud hääletuste või artikli 76 kohaldamise tulemust.
President edastab seadusandliku resolutsiooni teksti ja parlamendi võimaliku seisukoha nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
Kui ettepanekuid nõukogu seisukoha tagasilükkamise või muutmise kohta ei esitata, loetakse seisukoht heakskiidetuks.
Muudatusettepanek 75
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 68
Artikkel 68
välja jäetud
Nõukogu seisukoha tagasilükkamine
1.   Vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad enne presidendi määratud tähtaja möödumist esitada kirjaliku ettepaneku lükata nõukogu seisukoht tagasi. Ettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Ettepanek lükata nõukogu seisukoht tagasi pannakse hääletusele enne ühise seisukoha muudatusettepanekute hääletamist.
2.   Kui parlament hääletab nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib ta raportööri soovitusel arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast seda, kui on hääletatud muudatusettepanekute üle ja kuulatud ära Euroopa Komisjoni artikli 69 lõike 5 alusel tehtav avaldus.
3.   Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis seadusandliku menetluse lõppenuks.
Muudatusettepanek 76
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 69
Artikkel 69
Artikkel 69
Nõukogu seisukoha muutmine
Nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõetavus
1.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanekuid võivad täiskogul esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.
1.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanekuid võivad parlamendile läbivaatamiseks esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.
2.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanek on vastuvõetav ainult siis, kui see on kooskõlas artiklitega 169 ja 170 ning sellega taotletakse:
2.  Nõukogu seisukoha muudatusettepanek on vastuvõetav ainult siis, kui see on kooskõlas artiklitega 169 ja 170 ning sellega taotletakse:
a)  parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või
a)  parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või
b)  kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või
b)  kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või
c)  nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu oli erinev ja mis ei kujuta endast olulist muudatusettepanekut artikli 63 tähenduses , või
c)  nõukogu seisukoha selle osa muutmist, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu oli erinev, või
d)  pärast esimest lugemist ilmnenud uue fakti või tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.
d)  pärast seda, kui parlamendi seisukoht on esimesel lugemisel vastu võetud, ilmnenud uue fakti või tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.
Presidendi otsust kuulutada muudatusettepanek vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks ei saa vaidlustada.
Presidendi otsust kuulutada muudatusettepanek vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks ei saa vaidlustada.
3.  Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, kuid artiklit 63 ei ole kasutatud, võib president otsustada kaotada lõikes 2 toodud vastuvõetavuse piirangud.
3.  Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, kuid artiklit 63 ei ole kasutatud, võib president otsustada kaotada lõikes 2 toodud vastuvõetavuse piirangud.
4.   Muudatusettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.
5.   Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.
Muudatusettepanek 77
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 5. peatükk – pealkiri
5.  PEATÜKK
4.  JAGU
KOLMAS LUGEMINE
LEPITUS JA KOLMAS LUGEMINE
Muudatusettepanek 78
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 5. peatükk – alapealkiri 1
Lepitusmenetlus
välja jäetud
Muudatusettepanek 79
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 69 b (uus)
Artikkel 69b
Tähtaegade pikendamine
1.   President pikendab lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel kolmanda lugemise tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.
2.   President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.
Muudatusettepanek 80
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 71
Artikkel 71
Artikkel 71
Delegatsioon lepituskomitees
Delegatsioon lepituskomitees
1.  Lepituskomiteesse saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.
1.  Lepituskomiteesse saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.
2.  Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist delegatsiooni kuulub.
2.  Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist delegatsiooni kuulub.
3.  Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt antud küsimusega seotud komisjonidest , välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks eri fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja raportöör.
3.  Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt vastutavast komisjonist , välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks eri fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja teise lugemise raportöör ning kaasatud komisjonide arvamuse koostajad .
4.  Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.
4.  Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.
5.  Iga fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele; ühe esindaja võivad saata ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed .
5.  Iga fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele. Kui delegatsiooni ei kuulu ühtegi fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliiget, võib delegatsiooni parlamendisisestel ettevalmistavatel koosolekutel osaleda üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige.
6.  Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.
6.  Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.
7.  Delegatsioon teeb otsused koosseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.
7.  Delegatsioon teeb otsused koosseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.
Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste
konverents.
Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste
konverents.
8.  Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.
8.  Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.
Muudatusettepanek 81
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 5. peatükk – alapealkiri 2
Menetlus täiskogul
välja jäetud
Muudatusettepanek 82
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 72
Artikkel 72
Artikkel 72
Ühine tekst
Ühine tekst
1.  Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti suhtes kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.
1.  Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti suhtes kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.
2.  Lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.
2.  Lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.
3.  Ühise teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.
3.  Ühise teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.
4.  Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.
4.  Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.
5.  Kui lepituskomitee ei jõua ühise teksti suhtes kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.
5.  Kui lepituskomitee ei jõua ühise teksti suhtes kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.
5a.   Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.
5b.   Artikleid 49, 50 ja 53 kolmandale lugemisele ei kohaldata.
Muudatusettepanek 83
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 6. peatükk – pealkiri
6.  PEATÜKK
5.  JAGU
SEADUSANDLIKU MENETLUSE LÕPETAMINE
MENETLUSE LÕPETAMINE
Muudatusettepanek 84
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 3. peatükk – 3. jagu (uus)
3.  JAGU
SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE KÄIGUS PEETAVAD INSTITUTSIOONIDEVAHELISED LÄBIRÄÄKIMISED
(3. jagu lisatakse lepitust ja kolmandat lugemist käsitleva 4. jao ette ning see sisaldab artiklit 73 (muudetud kujul) ja artikleid 73a–73d.)
Muudatusettepanek 85
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 73
Artikkel 73
Artikkel 73
Institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlikus menetluses
Üldsätted
1.   Teiste institutsioonidega peetavatel läbirääkimistel , mille eesmärk on saavutada seadusandliku menetluse käigus kokkulepe, järgitakse esimeeste konverentsi kehtestatud eeskirja10 .
Teiste institutsioonidega võib läbirääkimisi , mille eesmärk on saavutada seadusandliku menetluse käigus kokkulepe, alustada ainult siis, kui selleks on tehtud otsus kooskõlas artiklitega 73a–73c või kui parlament on ettepaneku tagasi saatnud institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks. Läbirääkimistel järgitakse esimeeste konverentsi kehtestatud eeskirja10 .
2.   Läbirääkimisi ei alustata enne, kui vastutav komisjon on võtnud oma liikmete häälteenamusega iga seadusandliku menetluse puhul eraldi vastu otsuse läbirääkimiste alustamise kohta. Otsuses määratakse kindlaks läbirääkimisrühma mandaat ja koosseis. Otsustest teavitatakse presidenti, kes teavitab korrapäraselt esimeeste konverentsi.
Mandaat koosneb parlamendikomisjonis vastu võetud ja hilisemaks arutamiseks parlamendile esitatavast raportist. Erandkorras, juhul kui vastutav komisjon peab nõuetekohaselt põhjendatuks alustada läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis, võib mandaat koosneda muudatusettepanekute paketist või selgelt määratletud eesmärkide, prioriteetide või suuniste paketist.
3.   Läbirääkimisrühma juhib raportöör ning selle eesistuja on vastutava komisjoni esimees või esimehe määratud aseesimees. Läbirääkimisrühma kuuluvad vähemalt iga fraktsiooni variraportöörid.
4.   Kõigis dokumentides, mida on kavas arutada kohtumisel nõukogu ja komisjoniga (kolmepoolne kohtumine), esitatakse osalevate institutsioonide vastavad seisukohad ja võimalikud kompromisslahendused ning need edastatakse läbirääkimisrühmale vähemalt 48 tundi või kiireloomulistel juhtudel vähemalt 24 tundi enne kõnealust kolmepoolset kohtumist.
Pärast iga kolmepoolset kohtumist annab läbirääkimisrühm selle kohta aru vastutava komisjoni järgmisel koosolekul. Viimase kolmepoolse kohtumise tulemusi kajastavad dokumendid tehakse parlamendikomisjonile kättesaadavaks.
Kui parlamendikomisjoni koosolekut ei ole võimalik õigeaegselt kokku kutsuda, annab läbirääkimisrühm vastavalt vajadusele aru komisjoni esimehele, variraportööridele ja koordinaatoritele.
Vastutav komisjon võib läbirääkimiste edenemist arvesse võttes mandaati ajakohastada.
5.   Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse kompromiss, teatatakse sellest viivitamata vastutavale komisjonile. Kooskõlastatud tekst esitatakse arutamiseks vastutavale komisjonile. Kui kooskõlastatud tekst kiidetakse parlamendikomisjonis hääletusel heaks, esitatakse see parlamendile arutamiseks asjakohases vormis koos kompromissmuudatusettepanekutega. Teksti võib esitada konsolideeritud tekstina, tingimusel et selles on selgelt esile toodud arutatavas seadusandliku akti ettepanekus tehtud muudatused.
6.   Kui menetlus hõlmab kaasatud komisjone või komisjonide ühiseid koosolekuid, kohaldatakse läbirääkimiste alustamise otsuste ja läbirääkimiste pidamise suhtes artikleid 54 ja 55.
Kui asjaomased parlamendikomisjonid ei jõua kokkuleppele, määrab selliste läbirääkimiste alustamise ja pidamise viisi komisjonide esimeeste konverentsi esimees nendes artiklites sätestatud põhimõtete kohaselt.
__________________
__________________
10 Vt XX lisa .
10 Seadusandliku tavamenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskiri .
Muudatusettepanek 86
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 73 a (uus)
Artikkel 73a
Parlamendi esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised
1.   Kui komisjon on artikli 49 alusel vastu võtnud seadusandliku raporti, võib ta oma liikmete häälteenamusega alustada selle raporti alusel läbirääkimisi.
2.   Läbirääkimiste alustamise otsused tehakse teatavaks komisjonis otsuse vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu alguses. Parlamendile teatavakstegemisele järgneva päeva lõpuks võivad fraktsioonid või üksikud parlamendiliikmed, kes kokku moodustavad parlamendiliikmetest vähemalt kümnendiku, taotleda kirjalikult, et komisjoni otsus läbirääkimiste alustamise kohta pandaks hääletusele. Sellise taotluse paneb parlament hääletusele sama osaistungjärgu jooksul.
Kui esimeses lõigus sätestatud tähtajaks ühtegi taotlust ei esitata, annab president sellest parlamendile teada. Kui taotlusi on esitatud, võib president anda vahetult enne hääletamist sõna ühele sõnavõtjale taotluse poolt ja ühele sõnavõtjale taotluse vastu. Kumbki kõneleja võib esineda kuni kaheminutilise avaldusega.
3.   Kui parlament lükkab läbirääkimiste alustamist käsitleva komisjoni otsuse tagasi, võetakse seadusandliku akti eelnõu ja vastutava komisjoni raport järgmise osaistungjärgu päevakorda ja president määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Kohaldatakse artikli 59 lõiget 1b.
4.   Läbirääkimisi võib alustada igal ajal, kui lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtaeg on möödunud, ilma et oleks esitatud taotlusi panna läbirääkimiste alustamist käsitlev otsus parlamendis hääletusele. Kui selline taotlus on esitatud, võib läbirääkimisi alustada pärast seda, kui läbirääkimiste alustamist käsitlev komisjoni otsus on parlamendis heaks kiidetud.
Muudatusettepanek 87
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 73 b (uus)
Artikkel 73b
Nõukogu esimesele lugemisele eelnevad läbirääkimised
Kui parlament võtab esimesel lugemisel oma seisukoha vastu, käsitatakse seda volitusena mis tahes läbirääkimiste pidamiseks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon igal ajal oma liikmete häälteenamusega otsustada alustada läbirääkimisi. Sellistest otsustest antakse parlamendile teada komisjonis toimunud hääletusele järgneva osaistungjärgi ajal ja otsustele tuleb osutada ka protokollis.
Muudatusettepanek 88
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 73 c (uus)
Artikkel 73c
Parlamendi teisele lugemisele eelnevad läbirääkimised
Kui nõukogu esimese lugemise seisukoht on edastatud vastutavale komisjonile, käsitatakse parlamendi esimese lugemise seisukohta artikli 69 kohaselt volitusena mis tahes läbirääkimiste pidamiseks teiste institutsioonidega. Pärast seda võib vastutav komisjon igal ajal otsustada alustada läbirääkimisi.
Kui nõukogu seisukoht sisaldab osi, mida seadusandliku akti eelnõu või parlamendi esimese lugemise seisukoht ei sisalda, võib komisjon võtta läbirääkimisrühma jaoks vastu suunised, sealhulgas nõukogu seisukoha muudatusettepanekute vormis.
Muudatusettepanek 305
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 73 d (uus)
Artikkel 73d
Läbirääkimiste pidamine
1.   Parlamendi läbirääkimisrühma tegevust suunab raportöör ja selle juht on vastutava komisjoni esimees või esimehe määratud aseesimees. Läbirääkimisrühma kuuluvad vähemalt iga osaleda sooviva fraktsiooni variraportöörid.
2.   Kõik dokumendid, mida on kavas arutada kohtumisel nõukogu ja Euroopa Komisjoniga (kolmepoolne kohtumine), edastatakse läbirääkimisrühmale vähemalt 48 tundi või kiireloomulistel juhtudel vähemalt 24 tundi enne seda kolmepoolset kohtumist.
3.   Pärast iga kolmepoolset kohtumist annavad läbirääkimisrühma juht ja raportöör läbirääkimisrühma nimel aru vastutava komisjoni järgmisel koosolekul.
Kui komisjoni koosolekut ei ole võimalik õigeaegselt kokku kutsuda, annavad läbirääkimisrühma juht ja raportöör läbirääkimisrühma nimel aru komisjoni koordinaatorite järgmisel koosolekul.
4.   Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse esialgne kokkulepe, teatatakse sellest viivitamata vastutavale komisjonile. Viimase kolmepoolse kohtumise tulemusi kajastavad dokumendid tehakse komisjonile kättesaadavaks ja avaldatakse. Esialgne kokkulepe esitatakse vastutavale komisjonile, kes teeb otsuse ühel hääletusel antud häälte enamusega. Heakskiitmise korral esitatakse esialgne kokkulepe parlamendile läbivaatamiseks ja näidatakse selgelt ära kõik seadusandliku akti eelnõusse tehtud muudatused.
5.   Kui asjaomased komisjonid ei jõua artiklite 54 ja 55 kohaselt kokkuleppele, määrab selliste läbirääkimiste alustamise ja pidamise üksikasjalikud eeskirjad kindlaks komisjonide esimeeste konverentsi esimees nendes artiklites sätestatud põhimõtete kohaselt.
Muudatusettepanek 90
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 74
Artikkel 74
välja jäetud
Heakskiidu andmine otsusele alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis
1.   Parlamendikomisjoni otsus alustada läbirääkimisi enne raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis tõlgitakse kõigisse ametlikesse keeltesse, jagatakse kõikidele parlamendiliikmetele ja esitatakse esimeeste konverentsile.
Fraktsiooni taotlusel võib esimeeste konverents otsustada lisada küsimuse dokumendi väljajagamisele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti, et käsitleda seda arutelu ja hääletusega, ning sellisel juhul määrab president muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
Kui esimeeste konverents ei tee otsust lisada küsimus kõnealuse osaistungjärgu päevakorra projekti, teeb president läbirääkimiste alustamise otsuse teatavaks selle osaistungjärgu avamisel.
2.   Küsimus lisatakse teatavakstegemisele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti, et käsitleda seda arutelu ja hääletusega, ning president määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja, kui seda taotleb 48 tunni jooksul pärast teatavakstegemist mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.
Muudel juhtudel loetakse läbirääkimiste alustamise otsus heakskiidetuks.
Muudatusettepanek 91
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 75
Artikkel 75
Artikkel 63a
Kokkulepe esimesel lugemisel
Kokkulepe esimesel lugemisel
Kui nõukogu teavitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab president pärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 täiskogul , et ettepanek on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.
Kui nõukogu teavitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 alusel parlamenti, et on parlamendi seisukoha heaks kiitnud, teatab president pärast lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 parlamendis , et seadusandlik akt on vastu võetud parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.
(See artikkel viiakse esimest lugemist käsitleva 1. jao lõppu.)
Muudatusettepanek 92
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 76
Artikkel 76
Artikkel 69a
Kokkulepe teisel lugemisel
Kokkulepe teisel lugemisel
Kui nõukogu seisukoha tagasilükkamisettepanekute ja sellele muudatusettepanekute esitamiseks ning hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei võeta artiklite 68 ja 69 alusel vastu ühtegi seisukoha muudatusettepanekut ega tagasilükkamisettepanekut, teatab president täiskogul , et esitatud õigusakt on lõplikult vastu võetud. Koos nõukogu eesistujaga kirjutab president õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 78 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Kui nõukogu seisukoha tagasilükkamisettepanekute ja sellele muudatusettepanekute esitamiseks ning hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei esitata artiklite 67a ja 69 alusel ühtegi seisukoha muudatusettepanekut ega tagasilükkamisettepanekut, teatab president parlamendis , et esitatud õigusakt on lõplikult vastu võetud.
(See artikkel viiakse teist lugemist käsitleva 2. jao lõppu.)
Muudatusettepanek 93
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 77
Artikkel 77
välja jäetud
Õigusaktide koostamise nõuded
1.   Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktides näidatakse ära õigusakti liik ning lisatakse õigusakti seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema.
2.   Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktid sisaldavad järgmist:
a)  fraas „Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,”;
b)  viide sätetele, mille alusel õigusakt on vastu võetud; sellele eelnevad sõnad „võttes arvesse”;
c)  viited esitatud ettepanekutele, saadud arvamustele ja läbiviidud konsultatsioonidele;
d)  õigusakti vastuvõtmise põhjused, mille juhatavad sisse sõnad „ning arvestades järgmist:”;
e)  fraas „on vastu võtnud käesoleva määruse”, „on vastu võtnud käesoleva direktiivi” või „on vastu võtnud käesoleva otsuse”, millele järgneb õigusakti tekst.
3.   Õigusaktid jagunevad artikliteks, mis vajaduse korral on liidetud peatükkideks ja osadeks.
4.   Õigusakti viimases artiklis näidatakse ära õigusakti jõustumise kuupäev, juhul kui see on varasem või hilisem kui 20. päev pärast õigusakti avaldamist.
5.   Õigusakti viimasele artiklile järgnevad:
–  märge õigusakti kohaldamise kohta aluslepingute sellekohaste sätete sõnastuse alusel;
–  õigusakti vastuvõtmise koht ja kuupäev;
–  fraasid „Euroopa Parlamendi nimel president ...”, „Nõukogu nimel eesistuja ...”, millele järgnevad õigusakti vastuvõtmise ajal ametis oleva parlamendi presidendi ja nõukogu eesistuja nimed.
Muudatusettepanek 94
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 78
Artikkel 78
Artikkel 78
Vastuvõetud õigusaktide allakirjutamine
Vastuvõetud õigusaktide allakirjutamine ja avaldamine
Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 ja pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla ning parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas .
Pärast vastuvõetud teksti lõplikku vormistamist kooskõlas artikliga 193 ja XVIa lisaga ning pärast kontrollimist, et menetlus on nõuetekohaselt lõpule viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele alla.
Parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad seejärel õigusakti avaldamise Euroopa Liidu Teatajas .
Muudatusettepanek 95
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 4. peatükk (uus)
4.  PEATÜKK
NÕUANDEMENETLUSE ERISÄTTED
(See lisatakse artikli 78 järele)
Muudatusettepanek 96
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 78 a (uus)
Artikkel 78a
Õiguslikult siduva akti ettepaneku muutmine
Kui Euroopa Komisjon kavatseb oma õiguslikult siduva akti ettepanekut muuta või selle uuega asendada, võib vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi lükata, kuni ta on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.
Muudatusettepanek 97
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 78 b (uus)
Artikkel 78b
Euroopa Komisjoni seisukoht muudatusettepanekute kohta
Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima õiguslikult siduva akti ettepaneku lõpphääletust, võib ta paluda, et Euroopa Komisjon teataks oma seisukoha ettepaneku kõikide muudatusettepanekute kohta, mille vastutav komisjon on vastu võtnud.
Asjakohasel juhul lisatakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportile.
Muudatusettepanek 98
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 78 c (uus)
Artikkel 78c
Hääletus parlamendis
Artikli 59 lõikeid -1, 1, 1b ja 1c kohaldatakse vajalike muudatustega.
Muudatusettepanek 99
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 78 d (uus)
Artikkel 78d
Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel
1.   Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha õiguslikult siduva akti eelnõu kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku kuni akti eelnõu vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgiksid kõiki parlamendi seisukoha osas võetud kohustusi. Nad annavad vastutavale komisjonile korrapäraselt aru.
2.   Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust komisjoniga arutama.
3.   Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:
–   paluks Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta,
–   paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata ettepanek artikli 78e alusel parlamendile uuesti läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või
–   otsustaks võtta muid meetmeid, mida ta peab vajalikuks.
Resolutsiooni ettepanek lisatakse selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mis järgneb resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmisele vastutavas komisjonis.
Muudatusettepanek 100
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 78 e (uus)
Artikkel 78e
Ettepaneku uuesti menetlemine parlamendis
1.   Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud artikli 63 lõikes 1, ning ka siis, kui nõukogu muudab või kavatseb oluliselt muuta õiguslikult siduva akti eelnõu, mille kohta parlament oma seisukoha algselt esitas, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.
2.   President palub õiguslikult siduva akti eelnõu saata parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament seda fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul otsustab.
Muudatusettepanek 101
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 7. peatükk – numeratsioon
7.  PEATÜKK
5.  PEATÜKK
PÕHISEADUSKÜSIMUSED
PÕHISEADUSKÜSIMUSED
Muudatusettepanek 102
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 81
Artikkel 81
Artikkel 81
Ühinemislepingud
Ühinemislepingud
1.  Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
1.  Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
2.  Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate läbirääkimiste algust.
2.  Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate läbirääkimiste algust.
3.  Läbirääkimiste kestel teavitavad Euroopa Komisjon ja nõukogu vastutavat komisjoni regulaarselt ja täielikult läbirääkimiste käigust , vajaduse korral konfidentsiaalselt.
3.  Vastutav komisjon palub Euroopa Komisjonil ja nõukogul esitada talle läbirääkimiste käigu kohta täielikku ja regulaarset teavet , vajaduse korral konfidentsiaalselt.
4.  Parlament võib läbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.
4.  Parlament võib läbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.
5.  Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 99 parlamendile nõusoleku saamiseks.
5.  Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 99 parlamendile nõusoleku saamiseks. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on parlamendi nõusolekuks vaja selle liikmete häälteenamust.
Muudatusettepanek 103
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 83
Artikkel 83
Artikkel 83
Aluspõhimõtete rikkumine liikmesriigi poolt
Aluspõhimõtete ja -väärtuste rikkumine liikmesriigi poolt
1.  Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 45 ja 52 alusel:
1.  Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 45 ja 52 alusel, teha järgmist :
a)  panna hääletusele põhjendatud ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed;
a)  panna hääletusele põhjendatud ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed;
b)  panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ettepanek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 alusel;
b)  panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ettepanek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 alusel;
c)  panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 või hiljem artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatavad meetmed.
c)  panna hääletusele ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 või hiljem artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatavad meetmed.
2.  Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud, et saada parlamendi nõusolek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 99. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.
2.  Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud, et saada parlamendi nõusolek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning need edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 99. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.
3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist enamust häältest , mis peavad esindama parlamendi koosseisu enamust.
3.  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 354 on lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks vaja antud häälte kahekolmandikulist enamust, mis esindab parlamendi liikmete enamust.
4.  Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigipoolse tõsise rikkumise ning asjakohaste sanktsioonide ja nende muutmise või tühistamise kohta.
4.  Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigipoolse tõsise rikkumise ning asjakohaste võetavate meetmete ja nende muutmise või tühistamise kohta.
5.  Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku teavitamise ja hoolitseb selle eest, et vajaduse korral küsitakse parlamendi arvamust kõikide lõike 3 alusel antud parlamendi nõusoleku tulemusena võetavate meetmete kohta. Nõukogul palutakse vajaduse korral anda ülevaade olukorra arengust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu nõukogule edastatavad soovitused.
5.  Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku teavitamise ja hoolitseb selle eest, et vajaduse korral küsitakse parlamendi arvamust kõikide lõike 3 alusel antud parlamendi nõusoleku tulemusena võetavate meetmete kohta. Nõukogul palutakse vajaduse korral anda ülevaade olukorra arengust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu nõukogule edastatavad soovitused.
Muudatusettepanek 104
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 84
Artikkel 84
Artikkel 84
Parlamendi koosseis
Parlamendi koosseis
Õigeaegselt enne koosseisu ametiaja lõppu võib parlament vastutava komisjoni raporti alusel, mis koostatakse kooskõlas artikliga 45, teha ettepaneku muuta parlamendi koosseisu. Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kohta vaadatakse läbi kooskõlas artikliga 99.
Aegsasti enne koosseisu ametiaja lõppu võib parlament vastutava komisjoni raporti alusel, mis koostatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõikega 2 ning kodukorra artiklitega  45 ja 52 , teha ettepaneku muuta parlamendi koosseisu. Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kohta vaadatakse läbi kooskõlas artikliga 99.
Muudatusettepanek 105
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 85
Artikkel 85
Artikkel 85
Liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö
Liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö
1.  President edastab taotlused liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Vastavalt vajadusele kohaldatakse kodukorra artikleid 39, 41, 43, 47, 57–63 ja artiklit 99.
1.  President edastab taotlused liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Kohaldatakse kodukorra artiklit 99.
2.  Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.
2.  Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.
3.  Selliste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis esitatakse pärast tõhustatud koostöö sisseseadmist selle raames, kohaldatakse sama menetluskorda, mis kehtib tõhustatud koostöö puudumise korral. Kohaldatakse artiklit 47.
3.  Selliste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis esitatakse pärast tõhustatud koostöö sisseseadmist selle raames, kohaldatakse sama menetluskorda, mis kehtib tõhustatud koostöö puudumise korral. Kohaldatakse artiklit 47.
Muudatusettepanek 106
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 8. peatükk – numeratsioon
8.  PEATÜKK
6.  PEATÜKK
EELARVEMENETLUSED
EELARVEMENETLUSED
Muudatusettepanek 107
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 86
Artikkel 86
Artikkel 86
Mitmeaastane finantsraamistik
Mitmeaastane finantsraamistik
Kui nõukogu taotleb parlamendi nõusolekut ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, edastatakse küsimus menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artiklis 99 sätestatud menetlusega. Parlamendi nõusolekuks on vajalik koosseisu häälteenamus.
Kui nõukogu taotleb parlamendi nõusolekut ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, käsitletakse küsimust kooskõlas artikliga 99. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2 on parlamendi nõusolekuks vajalik koosseisu häälteenamus.
Muudatusettepanek 108
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 86 a (uus)
Artikkel 86a
Iga-aastane eelarvemenetlus
Vastutav komisjon võib otsustada koostada eelarve kohta mis tahes raporti, mida ta peab vajalikuks, võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) lisa 1a .
Kõik teised komisjonid võivad esitada arvamuse, järgides vastutava komisjoni kehtestatud ajakava.
___________________
1a ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
Muudatusettepanek 109
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 87
Artikkel 87
välja jäetud
Töödokumendid
1.   Parlamendiliikmetele tehakse kättesaadavaks järgmised dokumendid:
a)  komisjoni esitatud eelarveprojekt;
b)  nõukogu kokkuvõte eelarveprojekti aruteludest nõukogus;
c)  vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikele 3 koostatud nõukogu seisukoht eelarveprojekti kohta;
d)  võimalikud otsuse eelnõud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemi kohta, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 315.
2.   Dokumendid edastatakse vastutavale komisjonile. Kõik asjaomased komisjonid võivad esitada arvamuse.
3.   Kui teised komisjonid soovivad esitada arvamusi, määrab president tähtaja, mille jooksul tuleb need edastada vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 110
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 88
Artikkel 88
Artikkel 88
Eelarveprojekti läbivaatamine: esimene etapp
Parlamendi seisukoht eelarveprojekti kohta
1.  Iga parlamendiliige võib allpool sätestatud tingimustel esitada eelarveprojekti kohta muudatusettepanekute projekte ning nende toetuseks sõna võtta .
1.  Parlamendiliikmed võivad esitada vastutavas komisjonis ettepanekuid eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha muutmiseks .
Täiskogule võib muudatusettepanekuid nõukogu seisukoha kohta esitada komisjoni või fraktsiooni nimel või peab esitajaid olema vähemalt 40 parlamendiliiget.
2.  Muudatusettepaneku projekt on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud kirjalikult, sellele on alla kirjutanud vähemalt 40 parlamendiliiget või see on esitatud fraktsiooni või parlamendikomisjoni nimel, kui selles on täpselt määratletud eelarve rubriigid, mida muudatusettepanek puudutab, ning kui on tagatud tulude ja kulude tasakaalu püsimine. Muudatusettepaneku projekt peab sisaldama kogu asjakohast teavet märkuste kohta , mis lisatakse eelarve vastavasse rubriiki .
2.  Muudatusettepanekud tuleb esitada ja neid selgitada kirjalikult, need peavad olema autorite poolt allkirjastatud ja neis peab olema märgitud eelarverida , mida need puudutavad .
Kõiki eelarveprojekti muudatusettepanekute projekte tuleb kirjalikult põhjendada.
3.  President määrab muudatusettepanekute projektide esitamiseks tähtaja.
3.  President määrab muudatusettepanekute esitamiseks tähtaja.
4.  Vastutav komisjon esitab oma arvamuse esitatud tekstide kohta enne nende arutelu täiskogul.
4.  Vastutav komisjon hääletab muudatusettepanekute üle enne nende arutelu täiskogul.
Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku projekt pannakse parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget; sellest tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.
4a.   Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku võib panna parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget; sellest tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.
5.  Parlamendi eelarvestuse muudatusettepaneku projekt , mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud positiivse arvamuse.
5.  Parlamendi eelarvestuse muudatusettepanek , mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud positiivse arvamuse.
6.  Olenemata artikli 59 lõikest 2, hääletab parlament eraldi ja alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:
6.  Parlament hääletab alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:
–  iga muudatusettepaneku projekt ;
–  muudatusettepanekud eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha kohta, jagude kaupa ;
–   eelarveprojekti iga jagu;
–  resolutsiooni ettepanek eelarveprojekti kohta.
–  resolutsiooni ettepanek eelarveprojekti kohta.
Kohaldatakse artikli 174 lõikeid 4–8.
Kohaldatakse artikli 174 lõikeid 4–8a .
7.  Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekute projekte ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.
7.  Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.
8.  Muudatusettepaneku projekt võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega .
8.  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktile a on muudatusettepaneku vastuvõtmiseks vajalik parlamendi koosseisu häälteenamus .
9.  Kui parlament on eelarveprojekti muutnud, edastatakse muudetud eelarveprojekt koos selgitustega nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
9.  Kui parlament on eelarveprojekti käsitlevat nõukogu seisukohta muutnud, edastatakse muudetud seisukoht koos selgitustega ja selle istungi protokolliga, kus muudatusettepanekud vastu võeti, nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
10.   Nõukogule ja Euroopa Komisjonile edastatakse ka selle istungi protokoll, millel parlament esitas oma arvamuse eelarveprojekti kohta.
Muudatusettepanek 111
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 89
Artikkel 89
Artikkel 95a
Kolmepoolsed kohtumised finantsküsimustes
Institutsioonidevaheline koostöö
President osaleb Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi korrapärastel kohtumistel, mida korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel Euroopa Liidu toimimise lepingu kuuenda osa II jaotises osutatud eelarvemenetluse käigus. President võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist ning aidata kaasa eelmainitud menetluse rakendamisele.
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 324 osaleb president Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi korrapärastel kohtumistel, mida korraldatakse Euroopa Komisjoni algatusel Euroopa Liidu toimimise lepingu kuuenda osa II jaotises osutatud eelarvemenetluse käigus. President võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist ning aidata kaasa eelmainitud menetluse rakendamisele.
Parlamendi president võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.
Parlamendi president võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.
(See artikkel paigutatakse muudetud kujul eelarvemenetluste peatüki lõppu artikli 95 järele.)
Muudatusettepanek 112
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 91
Artikkel 91
Artikkel 91
Eelarve lõplik vastuvõtmine
Eelarve lõplik vastuvõtmine
Kui president on veendunud , et eelarve on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314, kuulutab ta parlamendi istungil eelarve lõplikult vastuvõetuks. President korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Kui president on seisukohal , et eelarve on vastu võetud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314, kuulutab ta parlamendis eelarve lõplikult vastuvõetuks. President korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 113
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 93
Artikkel 93
Artikkel 93
Heakskiidu andmine Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel
Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmine
Sätted, mis käsitlevad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu finantssätete ja finantsmääruse alusel heakskiidu andmise otsuse rakendusmenetlust , on lisatud kodukorrale11 . Nimetatud lisa võetakse vastu artikli 227 lõike 2 alusel.
Sätted, mis käsitlevad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu finantssätete ja finantsmääruse alusel heakskiidu andmist , on lisatud kodukorrale11 .
__________________
__________________
11 Vt V lisa.
11 Vt V lisa.
Muudatusettepanek 114
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 94
Artikkel 94
Artikkel 94
Muud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlused
Muud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlused
Sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes:
Sätteid, mis reguleerivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319 Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes:
–  Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;
–  Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;
–  Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse) , Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;
–  Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu, Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;
–  Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;
–  Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;
–  liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevuse kohta kehtivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.
–  liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevuse kohta kehtivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.
Muudatusettepanek 115
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 95
Artikkel 95
Artikkel 92a
Parlamendi järelevalve eelarve täitmise üle
Eelarve täitmine
1.  Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.
1.  Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.
2.  Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti esimest lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; vajaduse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.
2.  Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; vajaduse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.
(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 93 ette.)
Muudatusettepanek 116
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 9. peatükk – numeratsioon
9.  PEATÜKK
7.  PEATÜKK
INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED
INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED
Muudatusettepanek 117
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 98
Artikkel 98
Artikkel 98
Kulukohustuste võtmise ja kulutuste tegemise pädevus
Pädevus võtta kulukohustusi ja teha kulutusi, kiita heaks raamatupidamise aastaaruandeid ja anda eelarve täitmisele heakskiit
1.  President võtab kulukohustusi ja teeb kulutusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja kulutuste tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.
1.  President võtab kulukohustusi ja teeb kulutusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja kulutuste tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.
2.  President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.
2.  President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.
3.  Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.
3.  Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.
Muudatusettepanek 118
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 10. peatükk – numeratsioon
10.  PEATÜKK
8.  PEATÜKK
NÕUSOLEKUMENETLUS
NÕUSOLEKUMENETLUS
Muudatusettepanek 119
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 99
Artikkel 99
Artikkel 99
Nõusolekumenetlus
Nõusolekumenetlus
1.  Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut seadusandlikule ettepanekule, võtab parlament otsust vastu võttes arvesse vastutava komisjoni soovitust anda kõnealusele aktile nõusolek või lükata see tagasi. Soovitus sisaldab volitusi, kuid ei sisalda põhjendusi. Soovituses võib sisalduda lühiselgitus, mille koostamise eest vastutab raportöör ja mida ei panda hääletusele. Artikli 56 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega. Parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekuid käsitatakse vastuvõetavana üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.
1.  Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut õiguslikult siduvale aktile, esitab vastutav komisjon parlamendile soovituse anda kavandatavale õigusaktile nõusolek või lükata see tagasi.
Soovitus sisaldab volitusi, kuid ei sisalda põhjendusi. Parlamendikomisjoni muudatusettepanekuid käsitatakse vastuvõetavana üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.
Soovitusele võib lisada lühikese seletuskirja, mille koostamise eest vastutab raportöör ja mida ei panda hääletusele. Artikli 56 lõiget 1 kohaldatakse vajalike muudatustega.
Vastutav komisjon võib esitada muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni koostamisse võib kaasata teisi komisjone vastavalt artikli 201 lõikele 3 koostoimes artiklitega 53, 54 või 55 .
1a.   Vastutav komisjon võib vajaduse korral esitada ka raporti, mis sisaldab muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekut, tuues välja põhjused, miks parlament peaks nõusoleku andma või sellest keelduma, ning esitades vajaduse korral soovitusi kavandatava õigusakti rakendamiseks .
1b.   Vastutav komisjon tegeleb nõusolekutaotlusega põhjendamatu viivituseta. Kui vastutav komisjon ei ole soovitust vastu võtnud kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõusolekutaotlus talle esitati, võib esimeeste konverents lisada selle küsimuse arutamiseks järgmise osaistungjärgu päevakorda või nõuetekohaselt põhjendatud juhul otsustada kuue kuu pikkust tähtaega pikendada.
Õigusakti üle, mille vastuvõtmiseks on Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel vajalik parlamendi nõusolek, toimub parlamendis üks nõusoleku andmise hääletus, olenemata sellest, kas vastutav komisjon soovitas õigusaktile nõusoleku anda või see tagasi lükata, ja muudatusettepanekuid ei saa esitada. Nõusoleku andmiseks vajalik häälteenamus on seadusandliku ettepaneku õiguslikuks aluseks olevas Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis nõutav häälteenamus või kui nendes ei ole enamust nimetatud, siis antud häälte enamus . Kui nõutud häälteenamust ei saavutata, loetakse seadusandlik ettepanek tagasi lükatuks.
1c.   Kavandatava õigusakti üle toimub parlamendis üks nõusoleku andmise hääletus, olenemata sellest, kas vastutav komisjon soovitas õigusaktile nõusoleku anda või see tagasi lükata, ja muudatusettepanekuid ei saa esitada. Kui nõutud häälteenamust ei saavutata, loetakse seadusandlik ettepanek tagasi lükatuks.
2.   Lisaks kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute ja ühinemislepingute puhul ning juhul, kui tuvastatakse, et liikmesriik rikub oluliselt ja püsivalt aluspõhimõtteid, parlamendi kooseisu määramisel, liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmisel ja mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel vastavalt artikleid 108, 81, 83, 84, 85 ja 86.
3.  Seadusandliku ettepaneku või kavandatava rahvusvahelise lepingu puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon esitada parlamendile vaheraporti koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused seadusandliku ettepaneku või kavandatava rahvusvahelise lepingu muutmiseks või rakendamiseks.
3.  Kui on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon esitada igal ajal parlamendile vaheraporti koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused kavandatava õigusakti muutmiseks või rakendamiseks.
4.   Vastutav komisjon tegeleb nõusolekutaotlusega põhjendamatu viivituseta. Kui vastutav komisjon otsustab soovitust mitte anda, või ei ole soovitust vastu võtnud kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõusolekutaotlus talle esitati, võib esimeeste konverents lisada selle küsimuse arutamiseks mõne järgmise osaistungjärgu päevakorda või nõuetekohaselt põhjendatud juhul otsustada kuue kuu pikkust tähtaega pikendada.
Kavandatava rahvusvahelise lepingu puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib parlament otsustada nõusolekumenetluse vastutava komisjoni soovituse põhjal kuni üheks aastaks peatada.
Muudatusettepanek 120
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 11. peatükk – numeratsioon
11.  PEATÜKK
9.  PEATÜKK
MUUD MENETLUSED
MUUD MENETLUSED
Muudatusettepanek 121
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 100
Artikkel 100
Artikkel 100
Arvamuse avaldamine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 alusel
Arvamuse avaldamine euro kasutuselevõtu erandite kohta
1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel nõukogu soovituste küsimuses , arutab parlament neid pärast seda, kui nõukogu on soovitusi parlamendi istungil tutvustanud, lähtudes vastutava komisjoni suulisest või kirjalikust ettepanekust soovitused , mille osas parlamendiga konsulteeritakse, heaks kiita või tagasi lükata.
1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel, arutab parlament vastutava komisjoni raporti alusel , kas kavandatav õigusakt heaks kiita või tagasi lükata.
2.  Seejärel pannakse kõik soovitused parlamendis ühele ühisele hääletusele ja muudatusettepanekuid nende kohta esitada ei saa.
2.  Seejärel pannakse kavandatav õigusakt parlamendis ühele hääletusele ja muudatusettepanekuid selle kohta esitada ei saa.
Muudatusettepanek 122
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 102
Artikkel 102
Artikkel 102
Vabatahtlike kokkulepete kontrollimine
Kavandatavate vabatahtlike kokkulepete kontrollimine
1.  Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 52 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.
1.  Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 52 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.
2.  Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.
2.  Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.
Muudatusettepanek 123
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 103
Artikkel 103
Artikkel 103
Kodifitseerimine
Kodifitseerimine
1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale12 läbi, et veenduda, kas see piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.
1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale12 läbi, et veenduda, kas see piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.
2.  Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.
2.  Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.
3.  Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.
3.  Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.
Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi puudutavaid muudatusettepanekuid , kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiseeskirjadele, ja kui need ei muuda ettepaneku sisu.
Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi, kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiseeskirjadele, ja kui need ei muuda ettepaneku sisu.
4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.
4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.
Kui komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.
Kui komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.
Mõlemal juhul teeb parlament otsuse ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.
Mõlemal juhul teeb parlament otsuse ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.
__________________
__________________
12 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta, punkt 4 (EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2).
12 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta, punkt 4 (EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2).
Muudatusettepanek 124
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 104
Artikkel 104
Artikkel 104
Uuesti sõnastamine
Uuesti sõnastamine
1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile.
1.  Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile.
2.  Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale13 läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.
2.  Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale13 läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.
Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku.
Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku.
3.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavita b ta sellest vastutavat komisjoni.
3.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavita b ta sellest vastutavat komisjoni.
Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.
Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.
Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 58 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta .
Teemavaldkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua .
4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.
4.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.
Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, märgib president, et menetlus on muutunud alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku vastavalt tavapärasele menetlusele läbi.
Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, märgib president, et menetlus on muutunud alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku vastavalt tavapärasele menetlusele läbi.
__________________
__________________
13 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, punkt 9 (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1).
13 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, punkt 9 (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 125
Euroopa Parlamendi kodukord
II osa – 9 a. peatükk (uus)
9A. PEATÜKK
Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid
Muudatusettepanek 126
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 105
Artikkel 105
Artikkel 105
Delegeeritud õigusaktid
Delegeeritud õigusaktid
1.  Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusakti, edastab president selle põhiõigusakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe või mitme delegeeritud õigusakti läbivaatamiseks raportööri .
1.  Kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile delegeeritud õigusakti, edastab president selle põhiõigusakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikmetest, kes vastutab ühe või mitme delegeeritud õigusakti läbivaatamise eest .
2.  President teatab parlamendile kuupäeva, mil delegeeritud õigusakt saadi kätte kõikides ametlikes keeltes, ja tähtaja, mille jooksul võib esitada vastuväiteid. Tähtaega hakatakse arvestama alates sellest kuupäevast.
2.  President teatab delegeeritud õigusakti kättesaamisele järgneval osaistungjärgul parlamendile kuupäeva, mil delegeeritud õigusakt saadi kätte kõikides ametlikes keeltes, ja tähtaja, mille jooksul võib esitada vastuväiteid. Tähtaega hakatakse arvestama alates kättesaamise kuupäevast.
Teade avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.
Teade avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.
3.  Vastutav komisjon võib vajaduse korral pärast kõikide asjaomaste komisjonidega konsulteerimist vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku koos põhjendustega. Resolutsiooni ettepanekus näidatakse ära parlamendi vastuväite põhjendus ning ettepanekus võidakse paluda Euroopa Komisjonil esitada uus delegeeritud õigusakt , milles võetakse arvesse parlamendi soovitusi .
3.  Vastutav komisjon võib vajaduse korral pärast kõikide asjaomaste komisjonidega konsulteerimist esitada parlamendile vastavalt põhiõigusakti sätetele resolutsiooni ettepaneku koos põhjendustega ja vastuväidetega delegeeritud õigusaktile . Kui vastutav komisjon ei ole esitanud resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisele , võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks selleteemalise resolutsiooni ettepaneku .
4.   Kui vastutav komisjon ei ole esitanud resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisele, võib fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada asjakohase resolutsiooni ettepaneku nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks.
4a.   Lõike 3 kohaselt esitatud resolutsiooni ettepanekus peavad olema kirjas parlamendi vastuväite põhjused ja selles võib paluda, et Euroopa Komisjon esitaks uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse parlamendi soovitusi.
5.  Parlament teeb iga esitatud resolutsiooni ettepaneku kohta otsuse põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja jooksul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud enamusega .
5.  Parlament kiidab sellise resolutsiooni ettepaneku heaks põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja jooksul ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli  290 lõikele 2 – liikmete häälteenamusega .
Kui vastutav komisjon peab asjakohaseks pikendada delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaega kooskõlas põhiõigusaktiga , teatab vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi nimel pikendamisest nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
Kui vastutav komisjon peab asjakohaseks pikendada delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaega kooskõlas põhiõigusakti sätetega , teatab vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi nimel pikendamisest nõukogule ja Euroopa Komisjonile.
6.  Kui vastutav komisjon soovitab parlamendil enne põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja möödumist teatada, et parlamendil ei ole delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, siis:
6.  Kui vastutav komisjon soovitab parlamendil enne põhiõigusaktis kehtestatud tähtaja möödumist teatada, et parlamendil ei ole delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, siis:
–  teavitab vastutav komisjon sellest komisjonide esimeeste konverentsi esimeest kirja teel, tuues välja põhjendused, ning esitab vastava soovituse;
–  teavitab vastutav komisjon sellest komisjonide esimeeste konverentsi esimeest kirja teel, tuues välja põhjendused, ning esitab vastava soovituse;
–  juhul kui komisjonide esimeeste konverentsi järgmisel koosolekul või kiireloomulistel juhtudel kirjaliku menetluse kohaselt vastuväiteid ei esitata, teavitab komisjonide esimeeste konverentsi esimees sellest parlamendi presidenti, kes annab sellest täiskogu istungil esimesel võimalusel teada;
–  juhul kui komisjonide esimeeste konverentsi järgmisel koosolekul või kiireloomulistel juhtudel kirjaliku menetluse kohaselt vastuväiteid ei esitata, teavitab komisjonide esimeeste konverentsi esimees sellest parlamendi presidenti, kes annab sellest täiskogu istungil esimesel võimalusel teada;
–  juhul kui 24 tunni jooksul pärast täiskogu istungil teatavaks tegemist esitab mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget soovituse kohta vastuväite, pannakse soovitus hääletusele;
–  juhul kui 24 tunni jooksul pärast täiskogu istungil teatavaks tegemist esitab mõni fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget soovituse kohta vastuväite, pannakse soovitus hääletusele;
–  juhul kui sama ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esitata, loetakse esitatud soovitus heaks kiidetuks;
–  juhul kui sama ajavahemiku jooksul vastuväiteid ei esitata, loetakse esitatud soovitus heaks kiidetuks;
–  pärast sellise soovituse vastuvõtmist esitatud vastuväited delegeeritud õigusakti kohta on vastuvõetamatud.
–  pärast sellise soovituse vastuvõtmist esitatud vastuväited delegeeritud õigusakti kohta on vastuvõetamatud.
7.  Vastutav komisjon võib vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile nõuetekohaselt põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, millega tühistatakse täielikult või osaliselt kõnealuses õigusaktis ette nähtud volituste delegeerimine. Parlament teeb otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud enamusega .
7.  Vastutav komisjon võib vastavalt põhiõigusakti sätetele esitada parlamendile resolutsiooni ettepaneku, millega tühistatakse täielikult või osaliselt kõnealuses õigusaktis ette nähtud volituste delegeerimine või väljendatakse vastuseisu delegeeritud volituste automaatsele pikenemisele .
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikele 2 on volituste delegeerimise tühistamise otsuseks vajalik parlamendikoosseisu häälteenamus.
8.  President teavitab nõukogu ja Euroopa Komisjoni käesoleva artikli alusel võetud seisukohast.
8.  President teavitab nõukogu ja Euroopa Komisjoni käesoleva artikli alusel võetud seisukohast.
Muudatusettepanek 127
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 106
Artikkel 106
Artikkel 106
Rakendusaktid ja rakendusmeetmed
Rakendusaktid ja rakendusmeetmed
1.  Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu, saadab president selle põhiakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe või mitme rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu läbivaatamiseks raportööri .
1.  Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu, saadab president selle põhiakti eest vastutavale komisjonile, kes võib otsustada määrata ühe oma liikmetest, kes vastutab ühe või mitme rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu läbivaatamise eest .
2.  Vastutav komisjon võib esitada parlamendile põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, milles märgitakse, et rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu ületab põhiõigusaktis ette nähtud rakendamisvolitusi või on muul viisil liidu õigusega vastuolus.
2.  Vastutav komisjon võib esitada parlamendile põhjendatud resolutsiooni ettepaneku, milles märgitakse, et rakendusakti või rakendusmeetme eelnõu ületab põhiõigusaktis ette nähtud rakendamisvolitusi või on muul viisil liidu õigusega vastuolus.
3.  Resolutsiooni ettepanekus võidakse paluda Euroopa Komisjonil õigusakt, meede, õigusakti või meetme eelnõu tagasi võtta, muuta seda parlamendi vastuväiteid arvesse võttes või esitada uus seadusandlik ettepanek. President teavitab tehtud otsusest nõukogu ja komisjoni.
3.  Resolutsiooni ettepanekus võib paluda Euroopa Komisjonil rakendusakti või meetme eelnõu tagasi võtta, muuta seda parlamendi vastuväiteid arvesse võttes või esitada uus seadusandlik ettepanek. President teavitab tehtud otsusest nõukogu ja komisjoni.
4.  Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse alla, kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:
4.  Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse alla, kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:
a)  kontrolliks ette nähtud aega arvestatakse alates sellest, kui meetmete eelnõu on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b sätestatud lühema tähtaja korral ja otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel arvestatakse kontrolliks ette nähtud aega alates sellest, kui parlament on saanud kätte rakendusmeetmete lõpliku eelnõu nendes keeleversioonides, mis esitati otsuse 1999/468/EÜ kohaselt moodustatud komitee liikmetele, välja arvatud juhul, kui vastutava komisjoni esimehel on vastuväiteid. Artiklit 158 sellisel juhul ei kohaldata;
a)  kontrolliks ette nähtud aega arvestatakse alates sellest, kui rakendusmeetme eelnõu on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 punktis b sätestatud lühema tähtaja korral ja otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel arvestatakse kontrolliks ette nähtud aega alates sellest, kui parlament on saanud kätte rakendusmeetme lõpliku eelnõu nendes keeleversioonides, mis esitati otsuse 1999/468/EÜ kohaselt moodustatud komitee liikmetele, välja arvatud juhul, kui vastutava komisjoni esimehel on vastuväiteid. Artiklit 158 eelmises lauses nimetatud kahel juhul ei kohaldata;
b)  kui rakendusmeetme eelnõu põhineb otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikel 5 või 6, mille kohaselt on parlamendil vastuseisu avaldamiseks piiratud aeg, ja vastutaval komisjonil ei ole olnud võimalik ettenähtud aja jooksul kokku tulla, võib vastutava komisjoni esimees esitada resolutsiooni ettepaneku, milles väljendatakse meetme eelnõu vastuvõtmisele vastuseisu;
b)  kui rakendusmeetme eelnõu põhineb otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikel 5 või 6, mille kohaselt on parlamendil vastuseisu avaldamiseks piiratud aeg, ja vastutaval komisjonil ei ole olnud võimalik ettenähtud aja jooksul kokku tulla, võib vastutava komisjoni esimees esitada resolutsiooni ettepaneku, milles väljendatakse meetme eelnõu vastuvõtmisele vastuseisu;
c)  parlament võib koosseisu häälteenamusega rakendusmeetme eelnõu tagasi lükata , märkides, et eelnõus ületatakse põhiaktiga ettenähtud rakendusvolitusi, eelnõu ei ole põhiakti eesmärgi või sisuga kooskõlas või rikub subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtet;
c)  parlament võib koosseisu häälteenamusega võtta vastu resolutsiooni, millega lükatakse rakendusmeetme eelnõu tagasi, märkides, et eelnõus ületatakse põhiaktiga ette nähtud rakendusvolitusi, eelnõu ei ole põhiakti eesmärgi või sisuga kooskõlas või rikub subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtet.
Kui vastutav komisjon ei ole esitanud niisuguse resolutsiooni ettepanekut kümme tööpäeva enne selle osaistungjärgu algust, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähem rakendusmeetme eelnõu tagasilükkamise tähtaja möödumisele, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada nimetatud osaistungjärgu päevakorda lisamiseks asjakohase resolutsiooni ettepaneku;
d)  kui vastutav komisjon soovitab pärast Euroopa Komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse saamist komisjonide esimeeste konverentsi esimehele saadetavas põhjendusi sisaldavas kirjas, et parlament peaks enne otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ja/või artikli 5a lõike 4 punktis e sätestatud tavapärase tähtaja möödumist teatama, et tal ei ole kavandatava meetme kohta vastuväiteid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 105 lõikes 6 sätestatud menetlust.
d)  kui vastutav komisjon soovitab komisjonide esimeeste konverentsi esimehele saadetavas põhjendusi sisaldavas kirjas, et parlament peaks enne otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ja/või artikli 5a lõike 4 punktis e sätestatud tavapärase tähtaja möödumist teatama, et tal ei ole kavandatava meetme kohta vastuväiteid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 105 lõikes 6 sätestatud menetlust.
Muudatusettepanek 128
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 108
Artikkel 108
Artikkel 108
Rahvusvahelised lepingud
Rahvusvahelised lepingud
1.  Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil menetlust jälgida ning teavitada komisjonide esimeeste konverentsi sellest otsusest. Vajaduse korral võib küsida teiste komisjonide arvamust vastavalt artikli 53 lõikele 1. Vajaduse korral kohaldatakse artikli 201 lõiget 2, artiklit 54 või 55.
1.  Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil ettevalmistavat etappi jälgida. Ta teavitab sellest otsusest komisjonide esimeeste konverentsi .
Vastutava komisjoni ning vajaduse korral kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid võtavad ühiselt asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et parlamendile antaks viivitamatult, korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt täielik teave läbirääkimiste ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõikide etappide kohta, sh läbirääkimisjuhiste eelnõud ja vastuvõetud lõplikud läbirääkimisjuhised ning lõikes 3 osutatud teave:
–  Euroopa Komisjoni teave vastavalt tema kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppega võetud kohustustele ja
–  nõukogu teave vastavalt tema kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.
1a.   Vastutav komisjon uurib Euroopa Komisjonilt võimalikult kiiresti välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 39 alusel.
2.  Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul paluda nõukogul mitte lubada alustada läbirääkimisi enne, kui parlament on läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.
2.  Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul paluda nõukogul mitte lubada alustada läbirääkimisi enne, kui parlament on läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.
3.   Ajal, kui läbirääkimisi kavatsetakse alustada, uurib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimisel valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 39 alusel. Kui Euroopa Komisjon õiguslikku alust ei esita või õigusliku aluse sobivus on kaheldav, kohaldatakse artiklit 39.
4.  Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 134 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne selle lepingu sõlmimist arvesse.
4.  Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel (mis on koostatud kas omal algatusel või pärast fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist) vastu soovitusi nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning taotleda, et neid võetaks enne lepingu sõlmimist arvesse.
5.  Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 99 või artikli 47 lõikega 1.
5.  Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 99 või artikli 47 lõikega 1.
6.  Enne hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud 14 .
6.  Enne kui parlament hääletab nõusoleku või arvamuse taotluse üle, võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha igal ajal ettepaneku, et parlament paluks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega.
Enne kui parlament ettepaneku üle hääletab, võib president taotleda arvamust õigusasjade eest vastutavalt komisjonilt, kes teavitab parlamenti oma järeldustest.
Kui parlament kiidab heaks ettepaneku paluda Euroopa Liidu Kohtu arvamust, lükatakse nõusoleku andmise või arvamuse esitamise hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud.
7.  Parlament esitab arvamuse või annab nõusoleku Euroopa Liidu sõlmitava rahvusvahelise lepingu või finantsprotokolli sõlmimise , pikendamise või muutmise kohta ühel hääletusel antud häälte enamusega. Lepingu või protokolli teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid .
7.  Kui parlamendil palutakse anda nõusolek rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks , pikendamiseks või muutmiseks, võtab parlament otsuse vastu ühe hääletusega vastavalt artiklile 99 .
Kui parlament nõusolekut ei anna, teatab president nõukogule, et lepingut ei saa sõlmida, pikendada või muuta.
Ilma et see piiraks artikli 99 lõike 1b kohaldamist, võib parlament vastutava komisjoni soovituse põhjal otsustada nõusolekumenetluse kohta otsuse tegemise kuni üheks aastaks edasi lükata.
8.  Kui parlamendis vastu võetud arvamus on eitav , palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida .
8.  Kui parlamendil palutakse esitada arvamus rahvusvahelise lepingu sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta, ei saa lepingu teksti kohta esitada muudatusettepanekuid. Ilma et see piiraks artikli 170 lõike 1 kohaldamist, on muudatusettepanekud nõukogu otsuse eelnõu kohta vastuvõetavad.
Kui parlamendis vastu võetud arvamus on eitav, palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida.
9.   Kui parlament ei anna rahvusvahelisele lepingule nõusolekut, annab president nõukogule teada, et vastavat lepingut ei saa sõlmida.
9a.   Vastutava komisjoni ja kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid kontrollivad ühiselt, et nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaksid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 parlamendile viivitamata, korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt täieliku teabe läbirääkimiste ettevalmistamise, nende käigu ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõikide etappide kohta, sh teabe läbirääkimisjuhiste eelnõude ja vastuvõetud lõplike läbirääkimisjuhiste kohta, samuti teabe nende lepingute rakendamise kohta.
__________________
14 Vt ka artikli 141 tõlgendust.
Muudatusettepanek 129
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 109
Artikkel 109
Artikkel 109
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 218 põhinev menetlus rahvusvaheliste lepingute ajutise kohaldamise, nende kohaldamise peatamise või rahvusvahelise lepinguga loodud organites liidu seisukoha kehtestamise korral
Rahvusvaheliste lepingute ajutine kohaldamine või nende täitmise peatamine või rahvusvahelise lepinguga loodud organites liidu seisukoha kehtestamine
Kui Euroopa Komisjon vastavalt oma kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes, teavitab parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest teha ettepanek mingi rahvusvahelise lepingu ajutiseks kohaldamiseks või kohaldamise peatamiseks, tehakse parlamendi istungil avaldus, millele järgneb arutelu. Parlament võib artikli 108 või 113 alusel anda soovitusi .
Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitab parlamenti ja nõukogu kavatsusest teha ettepanek rahvusvahelise lepingu ajutiseks kohaldamiseks või täitmise peatamiseks, võib parlament paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha avaldus, millele järgneb arutelu. Parlament võib esitada vastutava komisjoni raporti alusel või vastavalt artiklile  113 soovitusi, sealhulgas võib parlament paluda nõukogul lepingut ajutiselt mitte kohaldada, kuni parlament ei ole nõusolekut andnud .
Sama korda kohaldatakse siis, kui komisjon teavitab parlamenti ettepanekust, mis käsitleb seisukohti, mille peab liidu nimel vastu võtma rahvusvahelise lepingu alusel loodud organ.
Sama korda kohaldatakse siis, kui Euroopa Komisjon või Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab seisukohti, mille peab liidu nimel vastu võtma rahvusvahelise lepingu alusel loodud organ.
Muudatusettepanek 130
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 110
Artikkel 110
Artikkel 110
Eriesindajad
Eriesindajad
1.  Kui nõukogu kavatseb nimetada Euroopa Liidu lepingu artikli 33 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendi ees sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.
1.  Kui nõukogu kavatseb nimetada Euroopa Liidu lepingu artikli 33 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendi ees sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.
2.  Pärast eriesindaja nimetamist ja enne tema ametlikult ametisse asumist võib paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata küsimustele.
2.  Pärast eriesindaja nimetamist ja enne tema ametlikult ametisse asumist võib paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata küsimustele.
3.  Kolme kuu jooksul pärast eriesindaja ärakuulamist võib vastutav komisjon esitada artikli 134 alusel soovituse, mis on otseselt seotud tehtud avalduse ja antud vastustega .
3.  Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast eriesindaja ärakuulamist esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale otseselt nimetamisega seotud soovitusi .
4.  Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.
4.  Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.
5.   Parlament võib paluda nõukogu poolt teatavate poliitiliste küsimustega tegelemiseks ametisse nimetatud eriesindajal esineda avaldusega vastutavas komisjonis või eriesindaja võib ise selleks soovi avaldada.
Muudatusettepanek 131
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 111
Artikkel 111
Artikkel 111
Esindamine rahvusvahelistes suhetes
Esindamine rahvusvahelistes suhetes
1.  Liidu välisdelegatsiooni juhi ametissenimetamise korral võib kandidaadil paluda esineda parlamendi asjakohase organi ees avaldusega ja vastata küsimustele.
1.  Liidu välisdelegatsiooni juhi ametissenimetamise korral võib kandidaadil paluda esineda vastutava komisjoni ees avaldusega ja vastata küsimustele.
2.  Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud kuulamist võib vastutav komisjon vastavalt vajadusele võtta vastu resolutsiooni või anda soovituse, mis on otseselt seotud tehtud avalduse ja antud vastustega .
2.  Vastutav komisjon võib kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud kuulamist võtta vastavalt vajadusele vastu resolutsiooni või anda soovituse, mis on otseselt seotud nimetamisega .
Muudatusettepanek 132
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 112
Artikkel 112
Artikkel 113a
Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames
Parlamendiga konsulteerimine ning parlamendi teavitamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames
1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 113 alusel anda soovitusi .
1.  Kui parlamendiga konsulteeritakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 36, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile, kes võib kodukorra artikli 113 alusel koostada soovituste projekti .
2.  Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.
2.  Asjaomased parlamendikomisjonid püüavad tagada, et Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja annaks neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengu ning rakendamise kohta, kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi kavandatavate kulutuste kohta ning muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisega. Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon erandkorras võtta vastu otsuse kuulutada oma koosolek kinniseks.
3.  Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 123 sätestatud menetlust.
3.  Kaks korda aastas korraldatakse arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja esitatud konsultatsioonidokumendi üle, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspekte ja -valikuid, samuti nende finantsmõju liidu eelarvele. Kohaldatakse artiklis 123 sätestatud menetlust.
(Vt ka tõlgendust artiklis 134.)
4.  Euroopa Komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.
4.  Euroopa Komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kutsutakse osalema igale täiskogu arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.
(See artikkel viiakse muudetud kujul üle artikli 113 järele ja lisatakse seega uude, 2a. peatükki).
Muudatusettepanek 133
Euroopa Parlamendi kodukord
III osa – 2 a. peatükk – pealkiri (uus)
2A. PEATÜKK
SOOVITUSED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA
(Lisada enne artiklit 113)
Muudatusettepanek 134
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 113
Artikkel 113
Artikkel 113
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames antavad soovitused
Soovitused liidu välispoliitika kohta
1.  Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastutav komisjon võib oma vastutusala piires esimeeste konverentsi loal või artikli 134 kohase ettepaneku alusel välja töötada soovitusi nõukogule .
1.  Vastutav komisjon võib koostada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale soovituste projekte teemadel, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu V jaotise alla (liidu välistegevus) või juhtudel, kui artikli 108 kohaldamisalasse kuuluvat rahvusvahelist lepingut ei ole parlamendile edastatud või kui parlamenti ei ole sellest vastavalt artiklile 109 teavitatud .
2.  Kiireloomulistel juhtudel võib lõikes 1 nimetatud loa anda president, kes võib ühtlasi anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku pidamiseks.
2.  Kiireloomulistel juhtudel võib president anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku pidamiseks.
3.  Soovitused tuleb panna hääletusele kirjaliku tekstina ja nende vastuvõtmise käigus ei kohaldata artiklit 158 ning on lubatud esitada suulisi muudatusettepanekuid .
3.  Soovituse projektide vastuvõtmise menetluse käigus tuleb parlamendikomisjonis panna hääletusele kirjalik tekst .
Artikli 158 kohaldamise võib välistada ainult parlamendikomisjonis ja ainult kiireloomulise juhtumi puhul. Parlamendikomisjoni koosolekul, mida ei ole kuulutatud kiireloomuliseks, ja täiskogu istungil ei tohi artikli 158 sätetest kõrvale kalduda.
Säte, mis lubab esitada suulisi muudatusettepanekuid, tähendab, et parlamendiliikmed ei saa esitada komisjonis suuliste muudatusettepanekute hääletusele panemise kohta vastuväiteid.
3a.   Lõikes 2 osutatud kiireloomulistel juhtudel ei kohaldata parlamendikomisjonis artiklit 158 ning on lubatud esitada suulisi muudatusettepanekuid. Parlamendiliikmed ei saa esitada vastuväiteid suuliste muudatusettepanekute komisjonis hääletusele panemise kohta.
4.  Sellisel viisil välja töötatud soovitused võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Kui president teeb otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba käimasoleva osaistungjärgu päevakorda. Soovitused loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 40 parlamendiliiget ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust nende kohta kirjalikku vastuväidet. Vastuväidete esitamise korral lisatakse komisjoni soovitused aruteluks ja hääletuseks sama osaistungjärgu päevakorda. Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada muudatusettepanekuid.
4.  Parlamendikomisjoni koostatud soovituste projekt võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Kui president teeb otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba käimasoleva osaistungjärgu päevakorda.
4a.   Soovitused loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 40 parlamendiliiget ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust nende kohta kirjalikku vastuväidet. Vastuväite esitamise korral lisatakse komisjoni soovituste projekt sama osaistungjärgu päevakorda. Soovituste üle toimub arutelu ja kõik muudatusettepanekud, mille on esitanud fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget, pannakse hääletusele.
Muudatusettepanek 135
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 114
Artikkel 114
Artikkel 114
Inimõiguste rikkumine
Inimõiguste rikkumine
Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon selleks luba taotlemata esitada vastavalt artikli 113 lõikes 4 sätestatud menetlusele resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.
Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon selleks luba taotlemata esitada vastavalt artikli 113 lõigetes  4 ja 4a sätestatud menetlusele resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.
Muudatusettepanek 136
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 115
Artikkel 115
Artikkel 115
Parlamendi tegevuse läbipaistvus
Parlamendi tegevuse läbipaistvus
1.  Parlament tagab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teise lõiguga, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42 oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse.
1.  Parlament tagab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teise lõiguga, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42 oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse.
2.  Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.
2.  Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.
3.  Parlamendikomisjonide koosolekud on reeglina avalikud. Hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmise ajal võivad komisjonid otsustada jaotada koosoleku päevakorra avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendikomisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetega 1–4 teha üldsusele kättesaadavaks koosoleku dokumendid ja protokolli. Konfidentsiaalsusnõuete rikkumise korral kohaldatakse artiklit 166.
3.  Parlamendikomisjonide koosolekud on üldjuhul avalikud. Hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmise ajal võivad komisjonid otsustada jaotada koosoleku päevakorra avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendikomisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon otsustada teha koosoleku dokumendid üldsusele kättesaadavaks .
4.   Puutumatusega seotud menetlusi käsitlevate taotluste läbivaatamine vastutavas komisjonis artikli 9 alusel toimub alati kinnisel koosolekul.
Muudatusettepanek 137
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 116
Artikkel 116
Artikkel 116
Üldsuse juurdepääs dokumentidele
Üldsuse juurdepääs dokumentidele
1.  Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 alusel õigus tutvuda parlamendi dokumentidega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangutega ning kooskõlas kodukorras sätestatud eritingimustega .
1.  Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 alusel õigus tutvuda parlamendi dokumentidega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangutega.
Võimaluse korral tagatakse juurdepääs parlamendi dokumentidele samadel põhimõtetel ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Võimaluse korral tagatakse juurdepääs parlamendi dokumentidele samadel põhimõtetel ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Määrus (EÜ) nr 1049/2001 avaldatakse teavitamise eesmärgil koos parlamendi kodukorraga 15 .
2.  Dokumentidele juurdepääsu mõttes tähistab väljend „parlamendi dokument” määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses teksti, mille on koostanud või saanud kodukorra I osa 2. peatükis nimetatud parlamendi volitatud ametnikud, parlamendi juhtorganid, parlamendikomisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid või parlamendi peasekretariaat.
2.  Dokumentidele juurdepääsu mõttes tähistab väljend „parlamendi dokument” määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses teksti, mille on koostanud või saanud kodukorra I osa 2. peatükis nimetatud parlamendi volitatud ametnikud, parlamendi juhtorganid, parlamendikomisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid või parlamendi peasekretariaat.
Üksikute parlamendiliikmete või fraktsioonide koostatud dokumendid on dokumentidele juurdepääsu mõttes parlamendi dokumendid, kui need on parlamendile esitatud kooskõlas kodukorraga.
Vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklile 4 on üksikute parlamendiliikmete või fraktsioonide koostatud dokumendid juurdepääsu mõttes parlamendi dokumendid ainult siis , kui need on parlamendile esitatud kooskõlas kodukorraga.
Juhatus võtab vastu eeskirjad, et tagada parlamendi kõikide dokumentide registreerimine.
Juhatus võtab vastu eeskirjad, et tagada parlamendi kõikide dokumentide registreerimine.
3.  Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Seadusandlikele dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetu juurdepääs. Võimaluse korral lisatakse registrisse viited muudele parlamendi dokumentidele.
3.  Parlament seab sisse parlamendi dokumentide avaliku registri veebisaidi . Seadusandlikele dokumentidele ja teatavatele muudele dokumendiliikidele võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001parlamendi avaliku registri veebisaidi kaudu vahetu juurdepääs. Võimaluse korral lisatakse avaliku registri veebisaidile viited muudele parlamendi dokumentidele.
Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi veebisaidil. Nimekiri ei piira juurdepääsu dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka. Sellised dokumendid on kättesaadavad kirjaliku taotluse alusel.
Juhatus võtab vastu nimekirja dokumendiliikidest, millele on parlamendi avaliku registri veebisaidi kaudu vahetu juurdepääs, ning see avaldatakse parlamendi avaliku registri veebisaidil. Nimekiri ei piira juurdepääsu dokumentidele, mis ei kuulu selles loetletud dokumendiliikide hulka. Sellised dokumendid võib teha kättesaadavaks kirjaliku taotluse alusel kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 .
Juhatus võib kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 võtta vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Juhatus võtab vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 vastu dokumentidele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
4.  Juhatus määrab kindlaks organid, mille ülesanne on esialgsete juurdepääsutaotluste läbivaatamine (määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikkel 7), ja võtab vastu otsused kordustaotluste (määruse artikkel 8) ning tundliku sisuga dokumentidele juurdepääsu taotluste kohta (määruse artikkel 9).
4.  Juhatus määrab kindlaks organid, mille ülesanne on esialgsete juurdepääsutaotluste läbivaatamine (määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikkel 7) ning otsuste vastuvõtmine kordustaotluste (määruse artikkel 8) ja tundliku sisuga dokumentidele juurdepääsu taotluste kohta (määruse artikkel 9).
5.   Esimeeste konverents nimetab määruse (EÜ) 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisse komisjoni parlamendi esindajad.
6.  Dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise järelevalve eest vastutab üks asepresidentidest.
6.  Dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise järelevalve eest vastutab üks asepresidentidest.
6a.   Juhatus võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 17 lõikes 1 osutatud aastaaruande.
7.  Parlamendi vastutav komisjon koostab juhatuselt ja muudest allikatest saadud teabe põhjal määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 17 nimetatud aastaaruande ning esitab selle täiskogule .
7.  Parlamendi vastutav komisjon kontrollib korrapäraselt parlamendi tegevuse läbipaistvust ja esitab täiskogule aruande oma järelduste ja soovitustega .
Vastutav komisjon kontrollib ja hindab ka aruandeid, mille on määruse artikli 17 alusel vastu võtnud teised institutsioonid või asutused.
Vastutav komisjon võib kontrollida ja hinnata ka aruandeid, mille on määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 17 alusel vastu võtnud teised institutsioonid või asutused.
7a.   Esimeeste konverents nimetab parlamendi esindajad määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisse komisjoni.
__________________
15 Vt XIV lisa.
Muudatusettepanek 138
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 116 a (uus)
Artikkel 116a
Pääs parlamendi ruumidesse
1.   Läbipääsulube parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud eeskirjale. Eeskiri reguleerib ka läbipääsulubade kasutamist ja äravõtmist.
2.   Läbipääsulube ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkuleppe (läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega) 1a kohaldamisalasse.
3.   Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline läbipääsuluba, peavad järgima:
–   kokkuleppele lisatud registreeritute käitumisjuhendit;
–   kokkuleppes sätestatud korda ja muid kohustusi ning
–   käesoleva artikli rakendussätteid.
Ilma et see piiraks pikaajaliste läbipääsulubade äravõtmise või ajutise deaktiveerimise üldeeskirjade kohaldamist ning välja arvatud juhul, kui on mõjuvaid põhjuseid luba mitte ära võtta või seda deaktiveerida, võtab peasekretär kvestorite nõusolekul pikaajalise läbipääsuloa ära või deaktiveerib selle, kui loa omanik on läbipaistvusregistrist kustutatud registreeritute käitumisjuhendi rikkumise tõttu või kui ta on raskelt rikkunud käesoleva lõikes sätestatud kohustusi või kui ta on keeldunud ilma piisava põhjenduseta järgimast ametlikku korraldust tulla kuulamisele või komisjoni koosolekule või teha uurimiskomisjoniga koostööd.
4.   Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 2 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline läbipääsuluba, kuid kes ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse.
5.   Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on registri loomist käsitleva kokkuleppe kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks.
__________________
1a ELT L 277, 19.9.2014, lk 11.
Muudatusettepanek 139
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 117
Artikkel 117
Artikkel 117
Euroopa Komisjoni presidendi valimine
Euroopa Komisjoni presidendi valimine
1.   Kui Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, palub parlamendi president kandidaadil esineda parlamendi ees avaldusega ja tutvustada oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.
1.  Kui Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, palub parlamendi president kandidaadil esineda parlamendi ees avaldusega ja tutvustada oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.
Euroopa Ülemkogu kutsutakse arutelust osa võtma.
Euroopa Ülemkogu kutsutakse arutelust osa võtma.
2.  Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi koosseisu häälteenamusega.
2.  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7 valib parlament Euroopa Komisjoni presidendi koosseisu häälteenamusega.
Hääletus on salajane.
Hääletus on salajane.
3.  Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule ning palub nõukogul ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid komisjoni liikmete ametikohtadele.
3.  Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule ning palub nõukogul ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid komisjoni liikmete ametikohtadele.
4.  Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, palub president Euroopa Ülemkogul esitada ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kes valitakse sama korra kohaselt.
4.  Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, palub president Euroopa Ülemkogul esitada ühe kuu jooksul uue kandidaadi, kes valitakse sama korra kohaselt.
Muudatusettepanek 140
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 118
Artikkel 118
Artikkel 118
Euroopa Komisjoni valimine
Euroopa Komisjoni valimine
-1.   President palub Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil parlamenti teavitada, kuidas ta kavatseb kavandatavas volinike kolleegiumis vastutusalad jaotada, lähtudes oma poliitilistest suunistest.
1.  Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kandidaatidel, kelle Euroopa Komisjoni ametisseastuv president ja nõukogu on volinike ametikohtadele üles seadnud, esineda asjaomaste parlamendikomisjonide ees. Need kuulamised on avalikud.
1.  Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kandidaatidel, kelle Euroopa Komisjoni ametisseastuv president ja nõukogu on volinike ametikohtadele üles seadnud, esineda asjaomaste parlamendikomisjonide või organite ees .
1a.   Kuulamised viiakse läbi parlamendikomisjonides.
Erandkorras võib kuulamine toimuda teistsuguses vormis, kui volinikukandidaadil on peamiselt horisontaalsed kohustused, tingimusel et kuulamisel osaleb ka vastutav komisjon. Kuulamised on avalikud.
2.   President võib kutsuda Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi parlamenti teavitama, kuidas ta kavatseb oma poliitilistest suunistest lähtudes jaotada vastutusalad kavandatavas volinike kolleegiumis.
3.  Asjaomane parlamendikomisjon või -komisjonid paluvad volinikukandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kuulamised korraldatakse nii, et volinikukandidaat saab avaldada parlamendile kogu asjakohase teabe. Kuulamiste korraldamist käsitlevad sätted kehtestatakse kodukorra lisana16 .
3.  Asjaomane parlamendikomisjon või -komisjonid paluvad volinikukandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kuulamised korraldatakse nii, et volinikukandidaat saab avaldada parlamendile kogu asjakohase teabe. Kuulamiste korraldamist käsitlevad sätted kehtestatakse kodukorra lisana16 .
4.  Euroopa Komisjoni ametisseastuv president tutvustab volinike kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Tema avaldusele järgneb arutelu.
4.  Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil palutakse tutvustada volinike kolleegiumi ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma Euroopa Ülemkogu eesistuja ja nõukogu eesistuja. Tema avaldusele järgneb arutelu.
5.  Arutelu lõppedes võib iga fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3, 4 ja 5 .
5.  Arutelu lõppedes võib iga fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 123 lõikeid 3–5b .
Pärast resolutsiooni ettepaneku hääletust valib parlament Euroopa Komisjoni koosseisu või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega.
Hääletus on nimeline.
Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.
5a.   Pärast hääletust resolutsiooni ettepaneku üle valib parlament Euroopa Komisjoni koosseisu või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega, hääletades nimeliselt. Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.
6.  President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.
6.  President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.
7.  Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad olulisel määral ümber, täidetakse vaba ametikoht või pärast uue liikmesriigi ühinemist nimetatakse ametisse uus volinik , kutsutakse asjaomased volinikud lõike 3 kohaselt esinema parlamendikomisjonidesse, mis vastutavad vastavate valdkondade eest .
7.  Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad olulisel määral ümber või muudetakse komisjoni koosseisu , kutsutakse asjaomased volinikud või volinikukandidaadid kuulamisele, mis toimub vastavalt lõigetele 1a ja 3 .
7a.   Kui voliniku vastutusala või finantshuvid tema ametiaja jooksul muutuvad, peab parlament seda kontrollima kooskõlas XVI lisaga.
Kui voliniku ametiaja jooksul tuvastatakse huvide konflikt ja Euroopa Komisjoni president ei täida selle lahendamiseks parlamendi soovitusi, võib parlament paluda Euroopa Komisjoni presidendil avaldada kõnealusele volinikule Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 5 kohaselt umbusaldust ning kui see on asjakohane, võtta meetmeid, millega jätta see volinik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 245 teise lõigu kohaselt ilma õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid soodustusi.
_______________
16 Vt XVI lisa.
Muudatusettepanek 141
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 118 a (uus)
Artikkel 118a
Mitmeaastane programmitöö
Uue komisjoni ametissenimetamisel vahetavad parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 5 arvamusi ja lepivad kokku ühistes järeldustes mitmeaastase programmitöö kohta.
Sel eesmärgil ning enne läbirääkimisi nõukogu ja Euroopa Komisjoniga mitmeaastase programmitöö ühiste järelduste üle, korraldab president esimeeste konverentsiga arvamuste vahetuse, et käsitleda peamisi poliitikaeesmärke ja prioriteete uuel ametiajal. Arvamuste vahetuses võetakse muu hulgas arvesse Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi esitatud prioriteete, samuti volinikukandidaatide vastuseid artiklis 118 sätestatud kuulamistel.
Enne ühistele järeldustele alla kirjutamist taotleb president esimeeste konverentsi nõusolekut.
Muudatusettepanek 142
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 119
Artikkel 119
Artikkel 119
Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek
Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek
1.  Kümnendik parlamendi koosseisust võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjonile umbusaldust.
1.  Kümnendik parlamendi koosseisust võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjonile umbusaldust. Kui umbusaldushääletus on toimunud eelneva kahe kuu jooksul, võib uue umbusalduse avaldamise ettepaneku esitada ainult juhul, kui selle esitab viiendik parlamendiliikmetest.
2.  Ettepanek kannab nime „umbusalduse avaldamise ettepanek” ja see peab olema põhjendatud . Ettepanek edastatakse Euroopa Komisjonile.
2.  Ettepanek kannab nime „umbusalduse avaldamise ettepanek“ ja selles peavad olema esitatud põhjendused . Ettepanek edastatakse Euroopa Komisjonile.
3.  President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.
3.  President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.
4.  Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.
4.  Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.
5.  Ettepaneku hääletus on nimeline ja see ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.
5.  Ettepaneku hääletus on nimeline ja see ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.
6.  Arutelu ja hääletus toimuvad hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.
6.  Ilma et see piiraks lõigete 4 ja  5 kohaldamist, toimuvad arutelu ja hääletus hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.
7.  Umbusalduse avaldamise ettepanek võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega. Hääletustulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.
7.  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 234 võetakse umbusalduse avaldamise ettepanek vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja parlamendi koosseisu häälteenamusega. Hääletustulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.
Muudatusettepanek 143
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 120
Artikkel 120
Artikkel 120
Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine
Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide nimetamine
Parlament nimetab vastutava komisjoni ettepaneku alusel oma esindaja seitsmest liikmest koosnevasse komiteesse, mille ülesanne on kontrollida kandidaatide sobivust Euroopa Liidu Kohtu ja Üldkohtu kohtuniku või kohtujuristi ametikohale.
Parlament nimetab vastutava komisjoni ettepaneku alusel oma esindaja seitsmest liikmest koosnevasse komiteesse, mille ülesanne on kontrollida kandidaatide sobivust Euroopa Liidu Kohtu ja Üldkohtu kohtuniku või kohtujuristi ametikohale. Vastutav komisjon valib esindaja kandidaadi lihthäälteenamusega. Selleks koostavad komisjoni koordinaatorid kandidaatide nimekirja.
Muudatusettepanek 144
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 121
Artikkel 121
Artikkel 121
Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine
Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine
1.  Kontrollikoja liikme kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega vastutava parlamendikomisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.
1.  Kontrollikoja liikme kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega vastutava parlamendikomisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.
2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse, kas ülesseatud kandidaadid heaks kiita või mitte, tehes seda raporti vormis, milles on esitatud ettepanek iga kandidaadi kohta eraldi .
2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta , kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.
3.  Hääletus toimub täiskogul kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel ja teeb otsused antud häälte enamusega .
3.  Hääletus toimub täiskogul kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.
4.  Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.
4.  Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.
Muudatusettepanek 145
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 122
Artikkel 122
Artikkel 122
Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine
Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine
1.  Euroopa Keskpanga presidendi kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.
1.  Euroopa Keskpanga presidendi, asepresidendi või juhatuse liikme kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.
2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.
2.  Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat heaks kiita või mitte.
3.  Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti.
3.  Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidaadi üle eraldi salajasel hääletusel.
4.  Kui parlament lükkab kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat .
4.  Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president selle kandidatuuri tagasi võtta ja esitada parlamendile uue kandidaadi.
5.   Sama menetlust rakendatakse Euroopa Keskpanga asepresidendi ja teiste Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamisel.
Muudatusettepanek 146
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 122 a (uus)
Artikkel 122a
Ametissenimetamised majandusjuhtimise organites
1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste ametissenimetamiste korral:
–   ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees;
–   ühtse kriisilahenduskorra Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees, aseesimees ja täiskohaga liikmed;
–   Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) eesistujad ja tegevdirektorid; ning
–   Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja.
2.   Igal kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.
3.   Vastutav komisjon esitab parlamendile iga ametissenimetamise ettepaneku kohta soovituse.
4.   Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast ametissenimetamise ettepaneku esitamist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga ametissenimetamise üle eraldi salajasel hääletusel.
5.   Kui parlament lükkab mõne ametissenimetamise ettepaneku tagasi, palub president selle tagasi võtta ja esitada parlamendile uue ettepaneku.
Muudatusettepanek 147
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 123
Artikkel 123
Artikkel 123
Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused
Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused
1.  Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ning kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
1.  Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda parlamendi presidendilt luba avalduse tegemiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja teeb pärast iga Euroopa Ülemkogu kohtumist avalduse. Parlamendi president otsustab, millal võib avalduse teha ning kas sellele järgneb põhjalik arutelu või võivad parlamendiliikmed 30 minuti jooksul esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
2.  Kui parlament võtab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita siis, kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku.
2.  Kui parlament võtab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita siis, kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku.
3.  Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele samal päeval . President võib otsustada teha sellest reeglist erandeid. Hääletuse kohta on lubatud anda selgitusi.
3.  Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele kõige varasemal võimalikul hääletusajal . President võib otsustada teha sellest reeglist erandeid. Hääletuse kohta on lubatud anda selgitusi.
4.  Resolutsiooni ühisettepanek asendab sellele allakirjutanute varem esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendikomisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.
4.  Resolutsiooni ühisettepanek asendab sellele allakirjutanute varem esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendikomisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.
4a.   Kui resolutsiooni ühisettepaneku esitab fraktsioonide ülekaalukas enamus, võib president panna selle ettepaneku hääletusele esimesena.
5.  Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandkorras teisiti.
5.  Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandkorras teisiti.
5a.   Resolutsiooni ettepaneku autoril või autoritel on õigus võtta lõike 2 või artikli 135 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek enne lõpphääletust tagasi.
5b.   Tagasivõetud resolutsiooni ettepaneku võib üle võtta ja kohe uuesti esitada fraktsioon, parlamendikomisjon või sama arv parlamendiliikmeid, kellel on õigus seda esitada. Lõiget 5a ja käesolevat lõiget kohaldatakse ka resolutsioonide suhtes, mis on esitatud artiklite 105 ja 106 alusel.
Muudatusettepanek 148
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 124
Artikkel 124
Artikkel 124
Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks
Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks
Pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga võib president paluda Euroopa Komisjoni presidendil, suhete eest Euroopa Parlamendiga vastutaval volinikul või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avalduse pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid. Avaldusele järgneb vähemalt 30-minutiline arutelu, mille käigus parlamendiliikmed võivad esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
President palub Euroopa Komisjoni presidendil, suhete eest Euroopa Parlamendiga vastutaval volinikul või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avalduse pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid, välja arvatud juhul, kui esimeeste konverents otsustab ajakava huvides või teema suhtelise poliitilise kaalukuse tõttu, et see ei ole vajalik . Avaldusele järgneb vähemalt 30-minutiline arutelu, mille käigus parlamendiliikmed võivad esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.
Muudatusettepanek 149
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 125
Artikkel 125
Artikkel 125
Kontrollikoja avaldused
Kontrollikoja avaldused
1.  Seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega või parlamendi tegevusega eelarvekontrolli valdkonnas võib paluda kontrollikoja presidendil tutvustada kontrollikoja aastaaruandes, eriettekannetes või arvamustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.
1.  Seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega või parlamendi tegevusega eelarvekontrolli valdkonnas võib paluda kontrollikoja presidendil teha avalduse, et tutvustada kontrollikoja aastaaruandes, eriettekannetes või arvamustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.
2.  Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu küsimustes, mis sellistes avaldustes tõstatatakse, eriti kui nendes juhitakse tähelepanu finantsjuhtimise eeskirjade eiramistele.
2.  Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu küsimustes, mis sellistes avaldustes tõstatatakse, eriti kui nendes juhitakse tähelepanu finantsjuhtimise eeskirjade eiramistele.
Muudatusettepanek 150
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 126
Artikkel 126
Artikkel 126
Euroopa Keskpanga avaldused
Euroopa Keskpanga avaldused
1.  Euroopa Keskpanga president esitab parlamendile aastaaruande Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ning eelmise ja käesoleva aasta rahapoliitika kohta.
1.  Euroopa Keskpanga presidendil palutakse esitada parlamendile aastaaruanne Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ning eelmise ja käesoleva aasta rahapoliitika kohta.
2.  Aruande esitamisele järgneb üldine arutelu.
2.  Aruande esitamisele järgneb üldine arutelu.
3.  Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele.
3.  Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele.
4.  Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma ka muudest koosolekutest, kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.
4.  Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma ka muudest koosolekutest, kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.
5.  Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse ametlikes keeltes stenogramm.
5.  Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse stenogramm.
Muudatusettepanek 151
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 127
Artikkel 127
välja jäetud
Soovitus majanduspoliitika üldsuuniste kohta
1.   Euroopa Komisjoni soovitus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta edastatakse vastutavale komisjonile, kes esitab selle kohta täiskogule raporti.
2.   Nõukogul palutakse teavitada parlamenti oma soovituse sisust ja Euroopa Ülemkogu seisukohast.
Muudatusettepanek 152
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 128
Artikkel 128
Artikkel 128
Suuliselt vastatav küsimus aruteluga
Suuliselt vastatav küsimus aruteluga
1.  Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule või Euroopa Komisjonile küsimusi ja nõuda, et need kantaks parlamendi päevakorda.
1.  Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale küsimusi ja taotleda nende kandmist parlamendi päevakorda.
Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes saadab need viivitamatult edasi esimeeste konverentsile.
Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes saadab need viivitamatult edasi esimeeste konverentsile.
Esimeeste konverents otsustab, kas ja millises järjekorras võtta küsimused päevakorda . Küsimused, mida ei võeta parlamendi päevakorda kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.
Esimeeste konverents otsustab, kas võtta küsimused päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale . Küsimused, mida ei võeta parlamendi päevakorra projekti kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.
2.  Küsimused Euroopa Komisjonile tuleb saata talle vähemalt üks nädal enne istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.
2.  Küsimused Euroopa Komisjonile ja Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale tuleb saata adressaadile vähemalt üks nädal enne istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.
3.  Kui küsimused puudutavad valdkondi, mida on nimetatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 , siis käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaeg ei kehti ja nõukogu peab vastama küsimustele piisavalt kiiresti, et oleks tagatud parlamendi asjakohane teavitamine.
3.  Kui küsimused puudutavad ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat , ei kehti lõikes 2 sätestatud tähtajad ja vastata tuleb piisavalt kiiresti, et oleks tagatud parlamendi asjakohane teavitamine.
4.  Ühele küsimuse esitajatest antakse viis minutit kõneaega küsimuse selgitamiseks. Küsimusele vastab üks asjaomase institutsiooni liige .
4.  Ühele küsimuse esitajatest antakse kõneaega küsimuse selgitamiseks. Küsimusele vastab institutsioon, kellele see on suunatud .
Küsimuse esitajal on õigus kasutada ära kogu kõneaeg.
5.  Artikli 123 lõikeid 2–5 kohaldatakse vajalike muudatustega.
5.  Artikli 123 lõikeid 2–5b resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletamise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.
Muudatusettepanek 153
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 129
Artikkel 129
Artikkel 129
Infotund
Infotund
1.  Igal osaistungjärgul peetakse Euroopa Komisjoni osavõtul üheksakümne minuti pikkune infotund ühel või mitmel konkreetsel horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.
1.  Igal osaistungjärgul võib pidada Euroopa Komisjoni osavõtul kuni üheksakümne minuti pikkuse infotunni ühel või mitmel kindlal horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.
2.  Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.
2.  Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.
3.   Infotund viiakse läbi vastavalt loosisüsteemile, mille üksikasjad on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes 17 .
4.  Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.
4.  Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.
4a.   Infotunniks eraldatud aega eelnevalt ei jaotata. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad küsimusi esitada eri poliitiliste vaadetega ja eri liikmesriikidest valitud parlamendiliikmed.
4b.   Parlamendiliikmele antakse üks minut aega küsimuse esitamiseks ja volinikule kaks minutit vastamiseks. Sama parlamendiliige võib esitada põhiküsimusega otseselt seotud 30 sekundi pikkuse täiendava küsimuse. Seejärel antakse volinikule kaks minutit aega täiendavale küsimusele vastamiseks.
Küsimused ja täiendavad küsimused peavad olema otseselt seotud lõike 1 alusel valitud kindla horisontaalse teemaga. Küsimuste vastuvõetavuse üle võib otsustada president.
__________________
17 Vt II lisa.
Muudatusettepanek 154
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 130
Artikkel 130
Artikkel 130
Kirjalikult vastatavad küsimused
Kirjalikult vastatavad küsimused
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega 18 esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega18 esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi.Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
2.  Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
2.  Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhjendatud otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
3.  Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib esitada kuni viis küsimust kuus .
3.  Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20  küsimust.
Lisaküsimusi võib parlamendiliige erandkorras esitada paberdokumendis, mille ta isiklikult esitab ja allkirjastab sekretariaadi asjaomases teenistuses.
Esimeeste konverents viib ühe aasta möödumisel parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algusest läbi lisaküsimuste esitamise korra hindamise.
Mõistet „erandkorras” tuleb tõlgendada nii, et lisaküsimus puudutab kiireloomulist probleemi ja sellise küsimuse esitamist ei saa järgmisse kuusse edasi lükata. Peale selle peab lõike 3 teise lõigu alusel esitatud küsimuste arv ühes kuus jääma alla viie küsimuse normi.
3a.   Küsimust võivad toetada ka teised parlamendiliikmed peale autori. Sellised küsimused lähevad lõikes 3 sätestatud küsimuste normi osas ainult autori, mitte toetajate arvestusse.
4.  Kui küsimusele ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastatud , võetakse see esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Artiklit 129 kohaldatakse vajalike muudatustega.
4.  Kui adressaat ei ole küsimusele vastanud kolme nädala (prioriteetne küsimus) või kuue nädala (mitteprioriteetne küsimus) jooksul alates küsimuse talle edastamisest , võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda.
Kuna parlamendikomisjoni esimehel on artikli 206 lõike 1 kohaselt volitused kutsuda kokku komisjoni koosolek, peab ta töö nõuetekohase korraldamise huvides tegema otsuse tema poolt kokku kutsutud koosoleku päevakorra projekti kohta. See õigus ei välista artikli 130 lõike 4 kohast kohustust lisada kirjalikult vastatav küsimus koostaja taotlusel komisjoni järgmise koosoleku päevakorra projekti. Esimehel on aga kaalutlusõigus, mille kohaselt ta võib poliitilisi prioriteete arvesse võttes esitada ettepaneku koosoleku tööplaani ja menetlusliku korralduse kohta (näiteks aruteluta menetlus ja vajaduse korral jätkutegevust puudutava otsuse tegemine või, kui see on asjakohane, soovitus lükata selle päevakorrapunkti arutamine edasi järgmisele koosolekule).
5.  Küsimustele, mis nõuavad kiiret vastust, kuid mitte üksikasjalikku uurimist (prioriteetsed küsimused), vastatakse kolme nädala jooksul alates nende edastamisest adressaatidele. Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus.
5.  Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus.
Muudele (mitteprioriteetsetele) küsimustele vastatakse kuue nädala jooksul alates nende edastamisest adressaatidele.
6.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
6.  Küsimused ja vastused ning nendega seotud võimalikud lisad avaldatakse parlamendi veebisaidil.
__________________
__________________
18 Vt III lisa.
18 Vt III lisa.
Muudatusettepanek 295
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 130 a (uus)
Artikkel 130a
Lühemad kirjalikult vastatavad arupärimised
1.   Lühemate arupärimistega, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada teavet konkreetselt kindlaks määratud teemadel.
Küsimused esitatakse presidendile, kes – tingimusel, et küsimused on kooskõlas kodukorraga üldiselt ja vastavad kodukorra lisas 1a sätestatud kriteeriumidele – palub adressaadil vastata kahe nädala jooksul; president võib tähtaega küsimuse esitajatega konsulteerides pikendada.
2.   Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
____________________________
1a Vt III lisa.
Muudatusettepanek 296
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 130 b (uus)
Artikkel 130b
Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised koos aruteluga
1.   Põhjalikumaid arupärimisi, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest koos aruteluga, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Küsimustele võib olla lisatud lühike seletuskiri.
Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes – tingimusel, et need on kooskõlas kodukorraga üldiselt ja vastavad kodukorra lisas 1a sätestatud kriteeriumidele – teavitab viivitamata küsimuse adressaati ning palub adressaadil teatada, kas ja millal küsimusele vastatakse.
2.   Pärast kirjaliku vastuse saamist kantakse põhjalikum arupärimine parlamendi päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu.
3.   Kui adressaat keeldub küsimusele vastamast või ei vasta kolme nädala jooksul, kantakse küsimus päevakorra projekti. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu. Enne arutelu võib ühele küsimuse esitajatest anda võimaluse küsimust täiendavalt põhjendada.
4.   Üks küsimuse esitajatest võib küsimuse ette kanda. Üks asjaomase institutsiooni liige vastab.
Artikli 123 lõikeid 2–5 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletusele panemise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.
5.   Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
____________________________
1a Vt III lisa.
Muudatusettepanek 155
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 131
Artikkel 131
Artikkel 131
Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale
Kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Keskpangale
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega19 esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega19 esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
2.  Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
2.  Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
3.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
3.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
4.  Kui küsimusele ei ole ettenähtud tähtajaks vastatud, võetakse see esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.
4.  Kui küsimusele ei ole kuue nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.
__________________
_________________
19 Vt III lisa.
19 Vt III lisa.
Muudatusettepanek 156
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 131 a (uus)
Artikkel 131a
Kirjalikult vastatavad küsimused ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kohta
1.   Artikli 131 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse vajalike muudatustega kirjalikult vastatavatele küsimustele, mis puudutavad ühtset järelevalvemehhanismi ja ühtset kriisilahenduskorda. Nende küsimuste arv lahutatakse artikli 131 lõikes 1 sätestatud kuue küsimuse ülemmäärast.
2.   Kui küsimusele ei ole viie nädala jooksul vastatud, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda, mis toimub adressaadi nõukogu esimehe osavõtul.
Muudatusettepanek 157
Euroopa Parlamendi kodukord
V osa – 4. peatükk – pealkiri
TEISTE INSTITUTSIOONIDE ARUANDED
TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE ARUANDED
Muudatusettepanek 158
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 132
Artikkel 132
Artikkel 132
Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded
Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muud aruanded
1.  Teiste institutsioonide aasta- ja muude aruannete kohta, mille puhul aluslepingutes on ette nähtud konsulteerimine Euroopa Parlamendiga või mille puhul muudes õigusnormides on ette nähtud, et Euroopa Parlament avaldab arvamust, koostatakse raport, mis esitatakse täiskogule.
1.  Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muude aruannete kohta, mille puhul aluslepingutes on ette nähtud konsulteerimine Euroopa Parlamendiga või mille puhul muudes õigusnormides on ette nähtud, et Euroopa Parlament avaldab arvamust, koostatakse raport, mis esitatakse täiskogule.
2.  Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse vastutavale komisjonile, kes võib teha ettepaneku koostada artikli 52 alusel raport.
2.  Teiste institutsioonide või organite aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse vastutavale komisjonile, kes vaatab need läbi ja võib esitada parlamendile lühikese resolutsiooni ettepaneku või teha ettepaneku koostada artikli 52 alusel raport, kui ta leiab, et parlament peaks võtma neis aruannetes käsitletud olulistes küsimustes seisukoha .
Muudatusettepanek 159
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 133
Artikkel 133
Artikkel 133
Resolutsiooni ettepanekud
Resolutsiooni ettepanekud
1.  Iga parlamendiliige võib esitada resolutsiooni ettepaneku Euroopa Liidu tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse kohta.
1.  Iga parlamendiliige võib esitada resolutsiooni ettepaneku Euroopa Liidu tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse kohta.
Ettepanek ei tohi olla pikem kui 200 sõna.
Ettepanek ei tohi olla pikem kui 200 sõna.
1a.   Selline ettepanek ei tohi:
–   sisaldada otsuseid küsimustes, mille jaoks on kodukorras, eelkõige artiklis 46 sätestatud kindel kord ja pädevus, ega
–   käsitleda küsimusi, mida parlamendis parajasti menetletakse.
1b.   Iga parlamendiliige võib esitada ainult ühe niisuguse ettepaneku kuus.
1c.   Resolutsiooni ettepanek esitatakse presidendile, kes kontrollib, kas see vastab kohaldatavatele kriteeriumidele. Kui president kuulutab ettepaneku vastuvõetavaks, teeb ta selle täiskogul teatavaks ja edastab ettepaneku vastutavale komisjonile.
2.  Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada.
2.  Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada, sealhulgas võib ta resolutsiooni ettepaneku ühendada teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega, võtta vastu arvamuse (mille võib esitada kirja vormis) või koostada raporti vastavalt artiklile 52. Ta võib ka otsustada resolutsiooni ettepaneku menetlemise lõpetada .
Vastutav komisjon võib resolutsiooni ettepaneku ühendada teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega.
Vastutav komisjon võib võtta vastu arvamuse, mille võib esitada kirja vormis.
Vastutav komisjon võib otsustada koostada artikli 52 nõuetele vastava raporti.
3.  Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse vastutava komisjoni ja esimeeste konverentsi otsustest.
3.  Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse presidendi, vastutava komisjoni ja esimeeste konverentsi otsustest.
4.  Raport sisaldab resolutsiooni ettepaneku teksti.
4.  Raport sisaldab resolutsiooni ettepaneku teksti.
5.  Euroopa Liidu teistele institutsioonidele kirja vormis esitatavad arvamused edastab neile president.
5.  Euroopa Liidu teistele institutsioonidele kirja vormis esitatavad arvamused edastab neile president.
6.   Resolutsiooni ettepaneku autoril või autoritel on õigus võtta artikli 123 lõike 2, artikli 128 lõike 5 või artikli 135 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek enne lõpphääletust tagasi.
7.  Lõike 1 alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku võivad resolutsiooni ettepaneku autor, autorid või esimene allakirjutanu tagasi võtta seni, kuni vastutav komisjon ei ole otsustanud koostada lõike 2 alusel selle kohta raportit.
7.  Lõike 1 alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku võivad resolutsiooni ettepaneku autor, autorid või esimene allakirjutanu tagasi võtta seni, kuni vastutav komisjon ei ole otsustanud koostada lõike 2 alusel selle kohta raportit.
Kui vastutav komisjon on raporti koostamise otsusega resolutsiooni ettepaneku üle võtnud, on ainult vastutaval komisjonil õigus seda kuni lõpphääletuse alguseni tagasi võtta.
Kui vastutav komisjon on raporti koostamise otsusega resolutsiooni ettepaneku üle võtnud, on ainult vastutaval komisjonil õigus seda kuni lõpphääletuse alguseni tagasi võtta.
8.   Tagasivõetud resolutsiooni ettepaneku võib üle võtta ja kohe uuesti esitada fraktsioon, parlamendikomisjon või sama arv parlamendiliikmeid, kellel on õigus seda esitada.
Komisjonid peavad tagama, et resolutsiooni ettepanekutega, mis on esitatud käesoleva artikli alusel ja vastavad kehtestatud nõuetele, tegeletakse edasi ja nende alusel koostatud dokumentides osutatakse nõuetekohaselt esialgsele resolutsiooni ettepanekule.
Muudatusettepanek 160
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 134
Artikkel 134
välja jäetud
Soovitused nõukogule
1.   Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada ettepaneku võtta vastu soovitus nõukogule küsimustes, mida reguleerib Euroopa Liidu lepingu V jaotis, või juhul, kui parlamendiga ei ole rahvusvahelise lepingu küsimuses kodukorra artikli 108 või 109 alusel konsulteeritud.
2.   Sellised ettepanekud saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
Kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks, edastab ta ettepaneku parlamendile, järgides kodukorras sätestatud korda.
3.   Raportit esitades esitab vastutav komisjon parlamendile nõukogule antava soovituse ettepaneku, lisades sellele lühikese seletuskirja ja vajaduse korral ka nõuandvate komisjonide arvamused.
Lõike kohaldamisel ei ole vaja esimeeste konverentsi eelnevat luba.
4.   Kohaldatakse artikli 113 sätteid.
Muudatusettepanek 161
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 135
Artikkel 135
Artikkel 135
Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutamine
Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutamine
1.  Parlamendikomisjon, parlamentidevaheline delegatsioon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada presidendile kirjaliku taotluse korraldada arutelu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise kiireloomuliste juhtumite üle (artikli 149 lõige 3) .
1.  Parlamendikomisjon, parlamentidevaheline delegatsioon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada presidendile kirjaliku taotluse korraldada arutelu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise kiireloomuliste juhtumite üle.
2.  Lõikes 1 osutatud taotluste ja IV lisa sätete alusel koostab esimeeste konverents nimekirja arutelu teemadest, mis lisatakse järgmise inimõiguste, demokraatia või õigusriigi põhimõtte rikkumist käsitleva arutelu lõplikku päevakorra projekti. Päevakorda võetavate teemade ja alateemade koguarv ei tohi olla suurem kui kolm.
2.  Lõikes 1 osutatud taotluste ja IV lisa sätete alusel koostab esimeeste konverents nimekirja arutelu teemadest, mis lisatakse järgmise inimõiguste, demokraatia või õigusriigi põhimõtte rikkumist käsitleva arutelu lõplikku päevakorra projekti. Päevakorda võetavate teemade ja alateemade koguarv ei tohi olla suurem kui kolm.
Vastavalt artikli 152 sätetele võib parlament jätta kõrvale mõne teema, mille arutamine oli ette nähtud, ja asendada selle teemaga, mille arutamist ei olnud ette nähtud. Resolutsiooni ettepanekud nendel teemadel tuleb esitada selle päeva õhtuks, kui päevakord vastu võetakse. Täpse tähtaja selliste resolutsiooni ettepanekute esitamiseks määrab president.
Vastavalt artikli 152 sätetele võib parlament jätta kõrvale mõne teema, mille arutamine oli ette nähtud, ja asendada selle teemaga, mille arutamist ei olnud ette nähtud. Parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada resolutsiooni ettepanekuid nendel teemadel selle päeva õhtuks, kui päevakord vastu võetakse. Täpse tähtaja selliste resolutsiooni ettepanekute esitamiseks määrab president.
3.  Fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse arutelude koguajast kõneaega vastavalt artikli 162 lõigetele 4 ja 5 kokku kuni 60 minutit osaistungjärgu kohta.
3.  Fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse arutelude koguajast kõneaega vastavalt artikli 162 lõigetele 4 ja 5 kokku kuni 60 minutit osaistungjärgu kohta.
Pärast resolutsiooni ettepanekute tutvustamiseks ja nende hääletuseks vajaliku aja ning Euroopa Komisjonile ja nõukogule eraldatud kõneaja arvesse võtmist üle jääv aeg jagatakse fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete vahel.
Pärast resolutsiooni ettepanekute tutvustamiseks vajaliku aja ning Euroopa Komisjonile ja nõukogule eraldatud kõneaja arvesse võtmist üle jääv aeg jagatakse fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete vahel.
4.  Arutelu lõppedes toimub viivitamatult hääletus. Artiklit 183 ei kohaldata.
4.  Arutelu lõppedes toimub viivitamatult hääletus. Artiklit 183 (hääletuse kohta selgituste andmine) ei kohaldata.
Presidendi ja esimeeste konverentsi otsusega võib käesoleva artikli alusel toimuvaid hääletusi ühendada.
Presidendi ja esimeeste konverentsi otsusega võib käesoleva artikli alusel toimuvaid hääletusi ühendada.
5.  Kui ühel ja samal teemal esitatakse kaks või enam resolutsiooni ettepanekut, kohaldatakse artikli 123 lõiget 4.
5.  Kui ühel ja samal teemal esitatakse kaks või enam resolutsiooni ettepanekut, kohaldatakse artikli 123 lõikeid  4 ja 4a .
6.  President ja fraktsioonide esimehed võivad otsustada, et resolutsiooni ettepanek pannakse hääletusele ilma aruteluta. Sellise otsuse vastuvõtmiseks on vaja kõigi fraktsioonide esimeeste ühehäälset nõusolekut.
6.  President ja fraktsioonide esimehed võivad otsustada, et resolutsiooni ettepanek pannakse hääletusele ilma aruteluta. Sellise otsuse vastuvõtmiseks on vaja kõigi fraktsioonide esimeeste ühehäälset nõusolekut.
Resolutsiooni ettepanekute suhtes, mis on lisatud päevakorda inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite käsitlemiseks, artiklite 187, 188 ja 190 sätteid ei kohaldata.
Resolutsiooni ettepanekute suhtes, mis on lisatud päevakorda inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite käsitlemiseks, artiklite 187 ja 188 sätteid ei kohaldata.
Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumeid käsitlevaks aruteluks esitatakse resolutsiooni ettepanekud alles pärast teemade nimekirja vastuvõtmist. Resolutsiooni ettepanekud, mida ei jõuta aruteluks ette nähtud aja jooksul käsitleda, aeguvad. Sama kehtib resolutsiooni ettepanekute kohta, mille puhul on artikli 168 lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjal kindlaks tehtud, et puudub kvoorum. Parlamendiliikmetel on õigus esitada sellised ettepanekud uuesti, et need vaadataks vastavalt artiklile 133 läbi parlamendikomisjonis või kantaks järgmise osaistungjärgu päevakorda inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutelu raames.
Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumeid käsitlevaks aruteluks esitatakse resolutsiooni ettepanekud alles pärast teemade nimekirja vastuvõtmist. Resolutsiooni ettepanekud, mida ei jõuta aruteluks ette nähtud aja jooksul käsitleda, aeguvad. Sama kehtib resolutsiooni ettepanekute kohta, mille puhul on artikli 168 lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjal kindlaks tehtud, et puudub kvoorum. Autoritel on õigus esitada sellised ettepanekud uuesti, et need vaadataks vastavalt artiklile 133 läbi parlamendikomisjonis või kantaks järgmise osaistungjärgu päevakorda inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutelu raames.
Teemat ei saa võtta inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise arutelu raames päevakorda juhul, kui see juba on sama osaistungjärgu päevakorras.
Teemat ei saa võtta inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise arutelu raames päevakorda juhul, kui see juba on sama osaistungjärgu päevakorras.
Kodukorras puudub säte, mis lubaks lõike 2 teise lõigu alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku ja parlamendikomisjoni sama teemat käsitleva raporti üle korraldada ühise arutelu.
Kodukorras puudub säte, mis lubaks lõike 2 teise lõigu alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku ja parlamendikomisjoni sama teemat käsitleva raporti üle korraldada ühise arutelu.
* * *
Kui artikli 168 lõike 3 alusel nõutakse kvoorumi kontrollimist, kehtib see nõue üksnes hääletusele pandava resolutsiooni ettepaneku suhtes, mitte järgnevate resolutsiooni ettepanekute suhtes.
Kui artikli 168 lõike 3 alusel nõutakse kvoorumi kontrollimist, kehtib see nõue üksnes hääletusele pandava resolutsiooni ettepaneku suhtes, mitte järgnevate resolutsiooni ettepanekute suhtes.
Muudatusettepanek 162
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 136
Artikkel 136
välja jäetud
Kirjalikud deklaratsioonid
1.   Vähemalt kümme parlamendiliiget vähemalt kolmest fraktsioonist võivad esitada kirjaliku deklaratsiooni pikkusega kuni 200 sõna, mis seondub eranditult teemaga, mis kuulub Euroopa Liidu pädevusse. Deklaratsiooni sisu ei tohi väljuda deklaratsiooni vormi raamidest. Eelkõige ei tohi see nõuda seadusandlikku tegevust, sisaldada otsust küsimustes, mille vastuvõtmiseks on kodukorras sätestatud kindel kord ja pädevus, ega käsitleda küsimusi, mida parlamendis parajasti menetletakse.
2.   Edasise menetlemise luba antakse iga juhtumi puhul presidendi põhjendatud otsusega vastavalt lõikele 1. Kirjalikud deklaratsioonid avaldatakse ametlikes keeltes parlamendi veebisaidil ja jagatakse elektrooniliselt kõikidele parlamendiliikmetele. Need kantakse koos allakirjutanute nimedega elektroonilisse registrisse. Register on avalik ning sellega saab tutvuda parlamendi veebisaidil. President säilitab ka kirjalike deklaratsioonide ja neile antud allkirjade paberkoopiad.
3.   Iga parlamendiliige võib anda elektroonilisse registrisse kantud deklaratsioonile oma allkirja. Kolmekuulise ajavahemiku jooksul alates deklaratsiooni registrisse kandmisest võib allkirja igal ajal tagasi võtta. Parlamendiliikmel, kes võtab allkirja tagasi, ei ole lubatud deklaratsioonile uuesti alla kirjutada.
4.   Kui pärast kolme kuu möödumist deklaratsiooni registrisse kandmisest on sellele alla kirjutanud parlamendi koosseisu enamus, teatab president sellest parlamendile. Deklaratsioon, mis ei ole parlamendi jaoks siduv, avaldatakse protokollis koos allakirjutanute nimedega.
5.   Menetlus lõpeb sellega, et osaistungjärgu lõpus edastatakse deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega deklaratsioonis nimetatud adressaatidele.
6.   Kui institutsioonid, kellele vastuvõetud deklaratsioon on adresseeritud, ei teavita parlamenti kavandatud järelmeetmetest kolme kuu jooksul deklaratsiooni saamisest arvates, võetakse küsimus deklaratsiooni ühe koostaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda.
7.   Kirjalik deklaratsioon, mis on olnud registris üle kolme kuu ja millele ei ole selleks ajaks alla kirjutanud vähemalt pool parlamendi koosseisust, aegub; seda kolmekuulist tähtaega ei ole võimalik pikendada.
Muudatusettepanek 163
Euroopa Parlamendi kodukord
V osa – 5 a. peatükk (uus)
5A. PEATÜKK
TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITEGA KONSULTEERIMINE
(Lisada artikli 136 järele)
Muudatusettepanek 164
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 137
Artikkel 137
Artikkel 137
Konsulteerimine Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega
Konsulteerimine Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega
1.  Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimist Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.
1.  Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimise Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.
2.  Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.
2.  Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.
Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteel esitada oma arvamus.
Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteel esitada oma arvamus.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimise taotluse kiidab parlament heaks ilma aruteluta .
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimise taotlus tehakse parlamendile teatavaks järgmisel osaistungjärgul ja see loetakse heakskiidetuks, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget ei taotle 24 tunni jooksul alates taotlusest teatamisest, et see pandaks hääletusele .
3.  Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.
3.  Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 165
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 138
Artikkel 138
Artikkel 138
Konsulteerimine Regioonide Komiteega
Konsulteerimine Regioonide Komiteega
1.  Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimist Regioonide Komiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.
1.  Kui Euroopa Liidu toimimise leping näeb ette konsulteerimise Regioonide Komiteega, algatab president nõuandemenetluse ja teavitab sellest parlamenti.
2.  Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Regioonide Komiteega.
2.  Parlamendikomisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel konsulteeritaks Regioonide Komiteega.
Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Regioonide Komiteel esitada oma arvamus.
Parlamendikomisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Regioonide Komiteel esitada oma arvamus.
Regioonide Komiteega konsulteerimise taotluse kiidab parlament heaks ilma aruteluta .
Regioonide Komiteega konsulteerimise taotlus tehakse parlamendile teatavaks järgmisel osaistungjärgul ja see loetakse heakskiidetuks, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget ei taotle 24 tunni jooksul alates taotlusest teatamisest, et see pandaks hääletusele .
3.  Regioonide Komitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.
3.  Regioonide Komitee arvamused saadetakse vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 166
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 140
Artikkel 140
Artikkel 140
Institutsioonidevahelised kokkulepped
Institutsioonidevahelised kokkulepped
1.  Parlament võib aluslepingute kohaldamiseks või menetluste parandamiseks või täpsustamiseks sõlmida teiste institutsioonidega kokkuleppeid.
1.  Parlament võib aluslepingute kohaldamiseks või menetluste parandamiseks või täpsustamiseks sõlmida teiste institutsioonidega kokkuleppeid.
Kokkuleppe võib vormistada ühisdeklaratsiooni, kirjavahetuse, toimimisjuhendi või muu sobiva dokumendi vormis. President kirjutab kokkuleppele alla pärast seda, kui põhiseaduskomisjon on selle läbi vaadanud ja parlament heaks kiitnud. Kokkuleppe võib teavitamise eesmärgil avaldada kodukorra lisana.
Kokkuleppe võib vormistada ühisdeklaratsiooni, kirjavahetuse, toimimisjuhendi või muu sobiva dokumendi vormis. President kirjutab kokkuleppele alla pärast seda, kui põhiseaduskomisjon on selle läbi vaadanud ja parlament heaks kiitnud.
2.  Kui kokkulepe eeldab parlamendiliikmete või parlamendi organite seniste kodukorrast tulenevate menetlusi puudutavate õiguste või kohustuste muutmist või uute kehtestamist või kodukorra või selle tõlgendamise muul viisil muutmist, edastatakse küsimus enne kokkuleppe allakirjutamist artikli 226 lõigete 2–6 alusel läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
2.  Kui kokkulepe eeldab parlamendiliikmete või parlamendi organite seniste kodukorrast tulenevate menetlusi puudutavate õiguste või kohustuste muutmist või uute kehtestamist või kodukorra või selle tõlgendamise muul viisil muutmist, edastatakse küsimus enne kokkuleppe allakirjutamist artikli 226 lõigete 2–6 alusel läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.
Muudatusettepanek 167
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 141
Artikkel 141
Artikkel 141
Menetlus Euroopa Liidu Kohtus
Menetlus Euroopa Liidu Kohtus
1.  Parlament uurib liidu õigusakte ja rakendusmeetmeid tähtaja jooksul, mis on aluslepingutes ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas liidu institutsioonidele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele hagi esitamiseks ette nähtud, et veenduda, kas aluslepingute sätteid ja eriti parlamendi õigusi käsitlevaid sätteid on täielikult järgitud.
1.  Parlament uurib liidu õigusakte ja rakendamist tähtaja jooksul, mis on aluslepingutes ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas liidu institutsioonidele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele hagi esitamiseks ette nähtud, et veenduda, kas aluslepingute sätteid ja eriti parlamendi õigusi käsitlevaid sätteid on täielikult järgitud.
2.  Kui vastutav komisjon on seisukohal, et liidu õigust on rikutud, annab ta selle kohta parlamendile aru, vajaduse korral suuliselt.
2.  Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on seisukohal, et liidu õigust on rikutud, annab ta selle kohta parlamendile aru, vajaduse korral suuliselt. Kui see on asjakohane, võib ta kuulata ära teemavaldkonna eest vastutava komisjoni seisukoha.
3.  President esitab vastutava komisjoni soovituse alusel parlamendi nimel Euroopa Liidu Kohtule hagi.
3.  President esitab õigusasjade eest vastutava komisjoni soovituse alusel parlamendi nimel Euroopa Liidu Kohtule hagi.
President võib panna otsuse hagi kohta järgmise osaistungjärgu alguses täiskogul hääletusele . Kui parlament hääletab antud häälte enamusega hagi vastu, võtab president hagi tagasi.
President võib paluda järgmise osaistungjärgu alguses parlamendil otsustada, kas jätta hagi jõusse . Kui parlament hääletab antud häälte enamusega hagi vastu, võtab president hagi tagasi.
Kui president esitab kohtule hagi vastutava komisjoni soovituse vastaselt paneb ta otsuse hagi kohta järgmise osaistungjärgi alguses täiskogul hääletusele .
Kui president esitab kohtule hagi vastutava komisjoni soovituse vastaselt, palub ta järgmise osaistungjärgu alguses parlamendil otsustada, kas jätta hagi jõusse .
4.  President esitab parlamendi nimel kohtuasjade kohta tähelepanekuid või sekkub menetlusse pärast vastutava komisjoniga konsulteerimist.
4.  President esitab parlamendi nimel kohtuasjade kohta tähelepanekuid või sekkub menetlusse pärast õigusasjade eest vastutava komisjoniga konsulteerimist.
Kui president kavatseb vastutava komisjoni soovitusest kõrvale kalduda, teavitab ta sellest vastavat komisjoni ja edastab küsimuse esimeeste konverentsile, märkides ära oma otsuse põhjused.
Kui president kavatseb vastutava komisjoni soovitusest kõrvale kalduda, teavitab ta sellest õigusasjade eest vastutavat komisjoni ja edastab küsimuse esimeeste konverentsile, märkides ära oma otsuse põhjused.
Kui esimeeste konverents on seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevas kohtuasjas, mis käsitleb parlamendi õigusakti kehtivust, ei ole parlamendil erandkorras vaja tähelepanekuid esitada või menetlusse sekkuda, esitatakse küsimus viivitamatult täiskogule .
Kui esimeeste konverents on seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevas kohtuasjas, mis käsitleb parlamendi õigusakti kehtivust, ei ole parlamendil erandkorras vaja tähelepanekuid esitada või menetlusse sekkuda, esitatakse küsimus viivitamatult parlamendile .
Edasilükkamatutel juhtudel võib president võtta kasutusele ettevaatusabinõusid, et pidada kinni kohtu seatud tähtaegadest. Sellistel juhtudel rakendatakse käesolevas lõikes sätestatud menetlust võimalikult kiiresti.
Kodukord ei takista vastutaval komisjonil otsustamast asjakohase menetluse üle, et edastada kiireloomulistel juhtudel oma soovitus õigeaegselt.
Kodukord ei takista vastutaval komisjonil otsustamast asjakohase menetluse üle, et edastada kiireloomulistel juhtudel oma soovitus õigeaegselt.
Artikli 108 lõikes 6 nähakse ette konkreetne menetlus seoses parlamendi otsusega kasutada oma õigust küsida Euroopa Kohtult vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11 arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kõnealune säte on lex specialis, mis on artiklis 141 sätestatud üldnormi suhtes ülimuslik.
Kuna küsimus on Euroopa Parlamendi õiguste kasutamises Euroopa Liidu Kohtu ees ja kõnealune akt ei kuulu artikli 141 kohaldamisalasse, rakendatakse kõnealuses artiklis ette nähtud menetlust analoogia põhjal.
Kuna küsimus on Euroopa Parlamendi õiguste kasutamises Euroopa Liidu Kohtu ees ja kõnealune akt ei kuulu artikli 141 kohaldamisalasse, rakendatakse kõnealuses artiklis ette nähtud menetlust analoogia põhjal.
4a.   Kiireloomulistel juhtudel võib president – võimaluse korral eelnevalt konsulteerides õigusasjade eest vastutava komisjoni esimehe ja raportööriga – võtta kasutusele ettevaatusabinõusid, et tähtaegadest kinni pidada. Sellistel juhtudel rakendatakse vajaduse korral võimalikult kiiresti lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlust.
4b.   Õigusasjade eest vastutav komisjon määrab kindlaks põhimõtted, millest ta käesoleva artikli kohaldamisel lähtub.
Muudatusettepanek 168
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 143
Artikkel 143
Artikkel 143
Euroopa Ühenduse Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverents (COSAC)
Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC)
1.  Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni COSACi juurde ja võib anda delegatsioonile tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhivad Euroopa Parlamendi asepresident, kes vastutab suhete eest riikide parlamentidega, ja institutsiooniliste küsimuste eest vastutava komisjoni esimees.
1.  Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni COSACi juurde ja võib anda delegatsioonile tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhivad Euroopa Parlamendi asepresident, kes vastutab suhete eest riikide parlamentidega, ja põhiseadusküsimuste eest vastutava komisjoni esimees.
2.  Delegatsiooni teised liikmed valitakse COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest lähtuvalt nii, et võimaluse korral on liikmeteks nende teemade eest vastutavate komisjonide esindajad. Pärast iga koosolekut esitab delegatsioon aruande.
2.  Delegatsiooni teised liikmed valitakse COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest lähtuvalt nii, et võimaluse korral on liikmeteks nende teemade eest vastutavate komisjonide esindajad.
3.  Võetakse arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis.
3.  Võetakse arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis.
3a.   Delegatsioon esitab pärast iga COSACi koosolekut esimeeste konverentsile aruande.
Muudatusettepanek 169
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 146
Artikkel 146
Artikkel 146
Parlamendi kokkukutsumine
Parlamendi kokkukutsumine
1.  Parlament tuleb kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, iga aasta märtsi teisel teisipäeval ja otsustab istungjärgu katkestuste kestuse.
1.  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 229 esimesele lõigule tuleb parlament kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, iga aasta märtsi teisel teisipäeval. Parlament otsustab ise istungjärgu katkestuste kestuse.
2.  Lisaks tuleb parlament kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, esimesel teisipäeval pärast ühe kuu möödumist 20. septembri 1976. aasta akti artikli 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõpust.
2.  Lisaks tuleb parlament kokku, ilma et selleks oleks vaja eraldi kutset, esimesel teisipäeval pärast ühe kuu möödumist 20. septembri 1976. aasta akti artikli 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõpust.
3.  Esimeeste konverents võib põhjendatud otsusega muuta lõike 1 alusel määratud katkestuste kestust vähemalt kaks nädalat enne istungjärgu jätkumise kuupäeva, mille parlament on varem kindlaks määranud; istungjärgu jätkumise kuupäeva ei tohi edasi lükata rohkem kui kahe nädala võrra.
3.  Esimeeste konverents võib põhjendatud otsusega muuta lõike 1 alusel määratud katkestuste kestust vähemalt kaks nädalat enne istungjärgu jätkumise kuupäeva, mille parlament on varem kindlaks määranud; istungjärgu jätkumise kuupäeva ei tohi edasi lükata rohkem kui kahe nädala võrra.
4.  Erandkorras kutsub president pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga parlamendi kokku kas parlamendi koosseisu enamuse, Euroopa Komisjoni või nõukogu taotlusel.
4.  Erandkorras kutsub president pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga parlamendi kokku kas parlamendi koosseisu enamuse, Euroopa Komisjoni või nõukogu taotlusel.
President võib esimeeste konverentsi heakskiidul parlamendi erandkorras kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel.
President võib esimeeste konverentsi heakskiidul parlamendi erandkorras kokku kutsuda ka kiireloomulistel juhtudel.
Muudatusettepanek 170
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 148
Artikkel 148
Artikkel 148
Parlamendiliikmete osavõtt istungitest
Parlamendiliikmete osavõtt istungitest
1.  Igal istungil pannakse välja kohalolijate nimekiri, millesse parlamendiliikmed annavad allkirja.
1.  Igal istungil pannakse välja kohalolijate nimekiri, millesse parlamendiliikmed annavad allkirja.
2.  Kohalviibijana kantakse iga istungi protokolli kohalviibinud parlamendiliikmete nimed vastavalt kohalolijate nimekirjale. Vabandataval põhjusel puudujana kantakse iga istungi protokolli nende parlamendiliikmete nimed, kelle puudumist peab parlamendi president põhjendatuks.
2.  Kohalolijate nimekirja kantud parlamendiliikmete nimed kantakse iga istungi protokolli kui „kohalviibijad“. Puuduvate parlamendiliikmete nimed, kelle puudumist peab parlamendi president põhjendatuks, kantakse iga istungi protokolli kui „vabandataval põhjusel puudujad“ .
Muudatusettepanek 171
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 149
Artikkel 149
Artikkel 149
Päevakorra projekt
Päevakorra projekt
1.  Enne iga osaistungjärgu algust koostab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituste alusel päevakorra projekti, milles võetakse arvesse artiklis 37 osutatud eelnevalt kokku lepitud Euroopa Komisjoni tööprogrammi .
1.  Enne iga osaistungjärgu algust koostab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituste alusel päevakorra projekti.
Euroopa Komisjon ja nõukogu võivad presidendi kutsel osaleda esimeeste konverentsi nõupidamistel, millel käsitletakse päevakorra projekti.
Euroopa Komisjon ja nõukogu võivad presidendi kutsel osaleda esimeeste konverentsi nõupidamistel, millel käsitletakse päevakorra projekti.
2.  Päevakorra projektis võib ära märkida arutusele tulevate küsimuste hääletusele panemise ajad.
2.  Päevakorra projektis võib ära märkida arutusele tulevate küsimuste hääletusele panemise ajad.
3.   Artikli 135 alusel võib päevakorra projektis ette näha ühe või kaks ajavahemikku kogukestusega mitte üle 60 minuti inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite arutamiseks.
4.  Lõplik päevakorra projekt tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks hiljemalt kolm tundi enne osaistungjärgu algust.
4.  Lõplik päevakorra projekt tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks hiljemalt kolm tundi enne osaistungjärgu algust.
Muudatusettepanek 172
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 150
Artikkel 150
Artikkel 150
Menetlus täiskogul ilma muudatusettepanekute ja aruteluta
Menetlus täiskogul ilma muudatusettepanekute ja aruteluta
1.  Kõik seadusandlikud ettepanekud (esimesel lugemisel) ja muud kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekud , mille parlamendikomisjon võtab vastu vähem kui kümnendiku vastava komisjoni liikmete vastuhäältega, kantakse parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti hääletuseks muudatusettepanekuteta.
1.  Raport , mille parlamendikomisjon on võtnud vastu vähem kui ühe kümnendiku vastava komisjoni liikmete vastuhäältega, kantakse parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti hääletuseks muudatusettepanekuteta.
Sellise päevakorrapunkti üle toimub üks hääletus, välja arvatud juhul, kui enne lõpliku päevakorra projekti koostamist on fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest palunud kirjalikult luba esitada kõnealuse õigusakti kohta muudatusettepanekuid; sellisel juhul määrab president kindlaks muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
Sellise päevakorrapunkti üle toimub üks hääletus, välja arvatud juhul, kui enne lõpliku päevakorra projekti koostamist on fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest palunud kirjalikult luba esitada kõnealuse õigusakti kohta muudatusettepanekuid; sellisel juhul määrab president kindlaks muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
2.  Punktides, mis on lõplikku päevakorra projekti kantud hääletuseks ilma muudatusettepanekuteta, istungil arutelu ei toimu, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab osaistungjärgu alguses päevakorra kinnitamisel esimeeste konverentsi ettepanekul teisiti või kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava taotluse.
2.  Punktides, mis on lõplikku päevakorra projekti kantud hääletuseks ilma muudatusettepanekuteta, istungil arutelu ei toimu, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab osaistungjärgu alguses päevakorra kinnitamisel esimeeste konverentsi ettepanekul teisiti või kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava taotluse.
3.  Osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekti koostamisel võib esimeeste konverents teha ettepaneku võtta päevakorda veel punkte menetlemiseks ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. Parlament ei tohi võtta sellist ettepanekut päevakorra kinnitamisel vastu, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust väljendanud sellele kirjalikult vastuseisu.
3.  Osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekti koostamisel võib esimeeste konverents teha ettepaneku võtta päevakorda veel punkte menetlemiseks ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. Parlament ei tohi võtta sellist ettepanekut päevakorra kinnitamisel vastu, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust väljendanud sellele kirjalikult vastuseisu.
4.  Kui päevakorrapunkt pannakse hääletusele ilma aruteluta, võib raportöör või vastutava komisjoni esimees esineda vahetult enne hääletamist kuni kaheminutilise avaldusega.
4.  Kui päevakorrapunkt pannakse hääletusele ilma aruteluta, võib raportöör või vastutava komisjoni esimees esineda vahetult enne hääletamist kuni kaheminutilise avaldusega.
Muudatusettepanek 173
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 152
Artikkel 152
Artikkel 149a
Päevakorra kinnitamine ja muutmine
Päevakorra kinnitamine ja muutmine
1.  Iga osaistungjärgu alguses teeb parlament otsuse lõpliku päevakorra projekti kohta. Muudatusettepanekuid võivad esitada parlamendikomisjonid, fraktsioonid või vähemalt 40 parlamendiliiget. Muudatusettepanekud tuleb esitada presidendile hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust. President võib anda sõna ettepaneku esitajale, ühele sõnavõtjale ettepaneku poolt ja ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu; sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.
1.  Iga osaistungjärgu alguses võtab parlament vastu päevakorra. Lõplikule päevakorra projektile võivad muudatusettepanekuid esitada parlamendikomisjonid, fraktsioonid või vähemalt 40 parlamendiliiget. Muudatusettepanekud tuleb esitada presidendile hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust. President võib anda sõna ettepaneku esitajale ja ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu; sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.
2.  Pärast kinnitamist ei ole päevakorda enam võimalik muuta, välja arvatud artiklite 154 ja 187–191 kohaldamisel või presidendi ettepanekul.
2.  Pärast kinnitamist ei ole päevakorda enam võimalik muuta, välja arvatud artiklite 154 ja 187–191 kohaldamisel või presidendi ettepanekul.
Kui menetlusega seotud päevakorra muutmise ettepanek lükatakse tagasi, ei saa seda sama osaistungjärgu jooksul enam esitada.
Kui menetlusega seotud päevakorra muutmise ettepanek lükatakse tagasi, ei saa seda sama osaistungjärgu jooksul enam esitada.
3.  Enne istungi lõppenuks kuulutamist teatab president parlamendile järgmise istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja päevakorra.
3.  Enne istungi lõppenuks kuulutamist teatab president parlamendile järgmise istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja päevakorra.
See artikkel paigutatakse kohe artikli 149 järele, kuna puudutab päevakorra projekte.
Muudatusettepanek 174
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 153 a (uus)
Artikkel 153a
Temaatiline arutelu fraktsiooni taotlusel
1.   Iga osaistungjärgu päevakorra projektis eraldatakse üks või kaks vähemalt ühetunnist perioodi aruteluks Euroopa Liidu poliitika jaoks olulisel teemal.
2.   Igal fraktsioonil on õigus esitada oma valitud teema vähemalt üheks niisuguseks aruteluks aastas. Esimeeste konverents tagab, et see õigus jaguneb fraktsioonide vahel jooksva aasta vältel õiglaselt.
3.   Fraktsioonid esitavad oma valitud teema presidendile kirjalikult enne seda, kui esimeeste konverents koostab lõpliku päevakorra projekti. Järgitakse täielikult artikli 38 lõiget 1, mis puudutab Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnustatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid ning selle artiklis 2 sätestatud väärtusi.
4.   Arutelu toimumise aja määrab kindlaks esimeeste konverents. Esimeeste konverents võib nelja viiendikku parlamendiliikmeid esindava enamusega otsustada fraktsiooni esitatud teema tagasi lükata.
5.   Arutelu juhatab sisse teema esitanud fraktsiooni esindaja. Sissejuhatuse järel jaotatakse kõneaega artikli 162 lõigete 4 ja 5 alusel.
6.   Arutelu lõpetatakse resolutsiooni vastu võtmata.
Muudatusettepanek 175
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 154
Artikkel 154
Artikkel 154
Kiireloomulisus
Kiireloomulisus
1.  President, parlamendikomisjon, fraktsioon, vähemalt 40 parlamendiliiget, Euroopa Komisjon või nõukogu võivad esitada parlamendile taotluse käsitleda ettepanekut kiireloomulisena, kui ettepaneku osas konsulteeritakse parlamendiga artikli 47 lõike 1 alusel. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.
1.  President, parlamendikomisjon, fraktsioon, vähemalt 40 parlamendiliiget, Euroopa Komisjon või nõukogu võivad esitada parlamendile taotluse käsitleda ettepanekut kiireloomulisena, kui ettepanek on esitatud parlamendile artikli 47 lõike 1 alusel. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.
2.  Kui presidendile on esitatud taotlus kiireloomulise arutelu korraldamiseks, teavitab ta sellest parlamenti. Taotlus pannakse hääletusele selle istungi alguses, mis järgneb istungile, millel president parlamenti taotlusest teavitas, tingimusel et ettepanek, mida taotlus käsitleb, on ametlikes keeltes välja jagatud. Kui ühe ja sama teema käsitlemiseks on esitatud mitu kiireloomulise arutelu taotlust, kehtib otsus taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kõikide vastava teema käsitlemiseks esitatud taotluste suhtes.
2.  Kui presidendile on esitatud taotlus kiireloomulise arutelu korraldamiseks, teavitab ta sellest parlamenti. Taotlus pannakse hääletusele selle istungi alguses, mis järgneb istungile, millel president parlamenti taotlusest teavitas, tingimusel et ettepanek, mida taotlus käsitleb, on ametlikes keeltes välja jagatud. Kui ühe ja sama teema käsitlemiseks on esitatud mitu kiireloomulise arutelu taotlust, kehtib otsus taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kõikide vastava teema käsitlemiseks esitatud taotluste suhtes.
3.  Enne hääletust võivad kuni kolmeks minutiks sõna saada ainult taotluse esitaja, üks sõnavõtja taotluse poolt, üks sõnavõtja taotluse vastu ning vastutava komisjoni esimees ja/või raportöör.
3.  Enne hääletust võivad sõna saada ainult taotluse esitaja, üks sõnavõtja taotluse vastu ning vastutava komisjoni esimees ja/või raportöör, igaüks kuni kolmeks minutiks .
4.  Kiireloomulistena käsitletavad küsimused võetakse päevakorda eelisjärjekorras. President määrab kindlaks arutelu ja hääletuse toimumise aja.
4.  Kiireloomulistena käsitletavad küsimused võetakse päevakorda eelisjärjekorras. President määrab kindlaks arutelu ja hääletuse toimumise aja.
5.  Kiireloomuline arutelu võib toimuda ilma raportita või erandkorras vastutava komisjoni suulise ettekande alusel.
5.  Kiireloomuline menetlus võib toimuda ilma raportita või erandkorras vastutava komisjoni suulise ettekande alusel.
Kui kasutatakse kiireloomulist menetlust ja toimuvad institutsioonidevahelised läbirääkimised, ei kohaldata artikleid 73 ja 73a. Artiklit 73d kohaldatakse vajalike muudatustega.
Muudatusettepanek 176
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 156
Artikkel 156
Artikkel 156
Tähtajad
Tähtajad
Teksti arutelu ja hääletus võib toimuda ainult juhul, kui tekst on vähemalt 24 tundi varem välja jagatud , välja arvatud artiklites 135 ja 154 osutatud kiireloomulistel juhtudel.
Teksti arutelu ja hääletus võib toimuda ainult juhul, kui tekst on vähemalt 24 tundi varem kättesaadavaks tehtud , välja arvatud artiklites 135 ja 154 osutatud kiireloomulistel juhtudel.
Muudatusettepanek 177
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 157
Artikkel 157
Artikkel 157
Pääs istungisaali
Pääs istungisaali
1.  Õigus istungisaali siseneda on üksnes parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu liikmetel, parlamendi peasekretäril, istungisaalis töökohustusi täitval personalil, Euroopa Liidu ekspertidel ja ametnikel .
1.  Õigus istungisaali siseneda on üksnes parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu liikmetel, parlamendi peasekretäril, istungisaalis töökohustusi täitval personalil ja kõikidel presidendi kutsutud isikutel .
2.  Rõdule lubatakse üksnes isikud, kellel on parlamendi presidendi või peasekretäri nõuetekohaselt väljastatud sissepääsuluba.
2.  Rõdule lubatakse üksnes isikud, kellel on parlamendi presidendi või peasekretäri nõuetekohaselt väljastatud sissepääsuluba.
3.  Rõdule lubatud külastajad peavad istuma ja olema vaikselt. Kui külastaja väljendab kärarikkalt heakskiitu või rahulolematust, saadavad saaliteenindajad ta viivitamatult välja.
3.  Rõdule lubatud külastajad peavad istuma ja olema vaikselt. Kui külastaja väljendab kärarikkalt heakskiitu või rahulolematust, saadavad saaliteenindajad ta viivitamatult välja.
Muudatusettepanek 178
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 158
Artikkel 158
Artikkel 158
Keeled
Keeled
1.  Kõik parlamendi dokumendid koostatakse ametlikes keeltes.
1.  Kõik parlamendi dokumendid koostatakse ametlikes keeltes.
2.  Igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles. Sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse ja kõikidesse muudesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab.
2.  Igal parlamendiliikmel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles. Sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse ja kõikidesse muudesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab.
3.  Parlamendikomisjonide ja delegatsioonide koosolekutel toimub sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad ja mille tõlget taotlevad asjaomase parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed või asendusliikmed.
3.  Parlamendikomisjonide ja delegatsioonide koosolekutel toimub sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad ja mille tõlget taotlevad asjaomase parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed või asendusliikmed.
4.  Väljaspool tavapärast töökohta toimuvatel parlamendikomisjoni või delegatsiooni koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed, kes on koosolekust osavõttu kinnitanud. Parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmete nõusolekul võib nimetatud sätet kohaldada erandjuhtudel paindlikumalt. Lahkarvamuse korral otsustab parlamendi juhatus .
4.  Väljaspool tavapärast töökohta toimuvatel parlamendikomisjoni või delegatsiooni koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendes ametlikes keeltes, mida kasutavad parlamendikomisjoni või delegatsiooni liikmed, kes on koosolekust osavõttu kinnitanud. Seda sätet võib erandjuhtudel kohaldada paindlikumalt. Juhatus võtab vastu vajalikud sätted .
Kui pärast hääletustulemuse väljakuulutamist selgub, et tekstide sõnastus ei lange eri keeltes kokku, otsustab president artikli 184 lõike 5 alusel, kas väljakuulutatud hääletustulemus on kehtiv. Hääletustulemuse kehtivaks tunnistamise korral otsustab president, millises keeles esitatud teksti versioon loetakse vastuvõetuks. Vastuvõetud ametliku versioonina ei käsitleta alati teksti originaalversiooni, kuna võib tekkida olukord, kus kõik tõlked erinevad originaalversioonist.
4a.   Kui hääletustulemus on välja kuulutatud, teeb president otsuse taotluste kohta, mis puudutavad keeleversioonide väidetavaid lahknevusi.
Muudatusettepanek 179
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 159
Artikkel 159
Artikkel 159
Üleminekukord
Üleminekukord
1.  Kuni parlamendi kaheksanda ametiaja lõpuni20 kestva üleminekuaja lõpuni on kõrvalekalded artiklist 158 lubatud, kui ametliku keele jaoks ei ole asjakohastele abinõudele vaatamata piisavalt tõlke või tõlkijaid.
1.  Kuni parlamendi kaheksanda ametiaja lõpuni20 kestva üleminekuaja lõpuni on kõrvalekalded artiklist 158 lubatud, kui ametliku keele jaoks ei ole asjakohastele abinõudele vaatamata piisavalt tõlke või tõlkijaid.
2.  Juhatus teeb peasekretäri ettepanekul iga sellise ametliku keele puhul kindlaks lõikes 1 osutatud asjaolude olemasolu ja vaatab otsuse iga poole aasta järel peasekretäri eduaruande alusel üle. Juhatus võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
2.  Juhatus teeb peasekretäri ettepanekul, võttes arvesse lõikes 3 osutatud korda, iga sellise ametliku keele puhul kindlaks lõikes 1 osutatud asjaolude olemasolu ja vaatab otsuse iga poole aasta järel peasekretäri eduaruande alusel üle. Juhatus võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
3.  Kohaldatakse nõukogu poolt aluslepingute alusel vastu võetud ajutisi erisätteid õigusaktide koostamise kohta, välja arvatud määrused, mida võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt .
3.  Kohaldatakse nõukogu poolt aluslepingute alusel vastu võetud ajutisi erisätteid õigusaktide koostamise kohta.
4.  Juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib Euroopa Parlament igal ajal otsustada tunnistada käesolev artikkel varem kehtetuks või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel pikendada seda tähtaega.
4.  Juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib Euroopa Parlament igal ajal otsustada tunnistada käesolev artikkel varem kehtetuks või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel pikendada seda tähtaega.
__________________
__________________
20 Pikendatud parlamendi 26. veebruari 2014. aasta otsusega.
20 Pikendatud parlamendi 26. veebruari 2014. aasta otsusega.
Muudatusettepanek 180
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 160
Artikkel 160
Artikkel 160
Dokumentide väljajagamine
Dokumentide väljajagamine
Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevad dokumendid trükitakse ning jagatakse parlamendiliikmetele. Dokumentide nimekiri avaldatakse parlamendi istungi protokollis .
Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevad dokumendid tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks .
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, on parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel vahetu juurdepääs Euroopa Parlamendi sisemisele arvutivõrgule, mille kaudu on kättesaadavad ettevalmistavad mittekonfidentsiaalsed dokumendid (raporti projekt, soovituse projekt, arvamuse projekt, töödokument ja parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekud).
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, on parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel vahetu juurdepääs Euroopa Parlamendi sisemisele arvutivõrgule, mille kaudu on kättesaadavad ettevalmistavad mittekonfidentsiaalsed dokumendid (raporti projekt, soovituse projekt, arvamuse projekt, töödokument ja parlamendikomisjonis esitatud muudatusettepanekud).
Muudatusettepanek 181
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 162
Artikkel 162
Artikkel 162
Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri
Kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekiri
1.  Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament teeb ettepaneku kohta otsuse ilma aruteluta.
1.  Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament teeb ettepaneku kohta otsuse ilma aruteluta.
2.  Parlamendiliige võib sõna võtta ainult siis, kui president annab selleks loa. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördudes presidendi poole. Kui sõnavõtja kaldub teemast kõrvale, kutsub president teda korrale.
2.  Parlamendiliige võib sõna võtta ainult siis, kui president annab selleks loa. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördudes presidendi poole. Kui sõnavõtja kaldub teemast kõrvale, kutsub president teda korrale.
3.  President võib arutelu esimeseks osaks koostada sõnavõtjate nimekirja, millesse kantakse fraktsioonide suuruse järjekorras üks või mitu vooru sõnavõtjaid igast sõna võtta soovivast fraktsioonist ja üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige .
3.  President võib arutelu esimeseks osaks koostada sõnavõtjate nimekirja, millesse kantakse fraktsioonide suuruse järjekorras üks või mitu vooru sõnavõtjaid igast sõna võtta soovivast fraktsioonist.
4.  Kõneaja eraldamisel arutelu selles osas lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
4.  Kõneaja eraldamisel arutelu selles osas lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
a)  üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;
a)  üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;
b)  teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;
b)  teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;
c)  fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale.
c)  fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku vastavalt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatavale kõneajale;
ca)   täiskogu istungil võetakse kõneaja eraldamisel arvesse asjaolu, et puuetega parlamendiliikmed võivad vajada rohkem aega.
5.  Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorrapunkti jaoks, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas neile eraldatud kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President tagab kõneajast kinnipidamise.
5.  Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorrapunkti jaoks, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas neile eraldatud kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President tagab kõneajast kinnipidamise.
6.  Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata. Selle asemel palub president parlamendiliikmetel sõna võtta üldjuhul kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna eri poliitiliste vaadete ja eri liikmesriikide esindajad.
6.  Arutelu ülejäänud aega eelnevalt ei jaotata. Selle asemel võib president paluda parlamendiliikmetel sõna võtta üldjuhul kuni ühe minuti jooksul. President tagab võimaluste piires, et kordamööda saavad sõna eri poliitiliste vaadete ja eri liikmesriikide esindajad.
7.  Vastava taotluse korral võib sõnavõtu eesõiguse anda vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.
7.  Vastava taotluse korral võib president sõnavõtu eesõiguse anda vastutava komisjoni esimehele või raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsiooni esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.
8.  Kui sõnavõtja on sellega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu, võib president anda sõna parlamendiliikmele, kes sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal talle kuni poole minuti pikkune küsimus.
8.  Kui sõnavõtja on sellega nõus ja president on veendunud, et see ei häiri arutelu kulgu ega tekita edasise siniste kaartide kasutamise abil esitatud küsimustega fraktsioonide vahel suurt ebavõrdsust sõna saanud parlamendiliikmete osas , võib president anda sõna parlamendiliikmele, kes sinist kaarti tõstes annab märku soovist esitada teise parlamendiliikme sõnavõtu ajal talle kuni poole minuti pikkune küsimus, mis puudutab sõnavõtus öeldut .
9.  Parlamendiliikme sõnavõtt istungi protokolli, menetlusega seotud ettepanekute, lõpliku päevakorra projekti või päevakorra muutmise teemal ei tohi kesta kauem kui üks minut.
9.  Parlamendiliikme sõnavõtt istungi protokolli, menetlusega seotud ettepanekute, lõpliku päevakorra projekti või päevakorra muutmise teemal ei tohi kesta kauem kui üks minut.
10.   Ilma et see piiraks presidendi muid volitusi distsiplinaarküsimustes, võib president lasta istungi arutelude stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete sõnavõtud, kellele ta ei ole sõna andnud või kes on ületanud neile eraldatud kõneaega.
11.  Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on raportit tutvustanud. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad uuesti sõna võtta, eelkõige selleks, et vastata parlamendiliikmete sõnavõttudele.
11.  Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on raportit tutvustanud. Euroopa Komisjon, nõukogu ja raportöör võivad uuesti sõna võtta, eelkõige selleks, et vastata parlamendiliikmete sõnavõttudele.
12.  Parlamendiliige, kes arutelul sõna ei võtnud, võib ühe korra osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile.
12.  Parlamendiliige, kes arutelul sõna ei võtnud, võib ühe korra osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse arutelu stenogrammile.
13.  Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 230 kohaldamist , püüab president jõuda Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.
13.  Võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit  230, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga kokkuleppele nendele kõneaja eraldamise osas.
Muudatusettepanek 182
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 164 a (uus)
Artikkel 164a
Parlamendi töö takistamise vältimine
Presidendil on õigus lõpetada liigsed sõnavõtud kodukorrale viitamiseks, menetlusega seotud ettepanekud, sõnavõtud hääletuse kohta selgituste andmiseks ning eraldi, osade kaupa või nimelise hääletuse taotlemiseks, kui president on veendunud, et nende sõnavõttude või taotlustega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse pikaajaliselt ning oluliselt parlamendi tööd või parlamendiliikmete õiguste teostamist.
(3. peatükis „Istungite läbiviimise üldine kord“)
Muudatusettepanek 183
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 165
Artikkel 165
Artikkel 165
Viivitamatult rakendatavad meetmed
Viivitamatult rakendatavad meetmed
1.  President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 11 vastavate sätetega.
1.  President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 11 vastavate sätetega.
2.  Kui korrarikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme veel kord korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus.
2.  Kui korrarikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme veel kord korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus.
3.  Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president korrarikkujale sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Tõsiste korrarikkumiste korral võib president viimatinimetatud meedet kasutada viivitamatult ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest.
3.  Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president korrarikkujale sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Tõsiste korrarikkumiste korral võib president viimatinimetatud meedet kasutada viivitamatult ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest.
4.  Arutelude jätkumist ohustava korrarikkumise korral katkestab president korra taastamiseks istungi kindlaksmääratud ajaks või lõpetab istungi. Kui presidendil ei ole võimalik end kuuldavaks teha, lahkub ta presidenditoolilt ja sellega on istung katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.
4.  Arutelude jätkumist ohustava korrarikkumise korral katkestab president korra taastamiseks istungi kindlaksmääratud ajaks või lõpetab istungi. Kui presidendil ei ole võimalik end kuuldavaks teha, lahkub ta presidenditoolilt ja sellega on istung katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.
4a.   Parlamendiliikme laimava, rassistliku või ksenofoobse keelekasutuse või käitumise korral võib president otsustada istungi otseülekande katkestada.
4b.   President võib otsustada kustutada istungi audiovisuaalsest salvestisest parlamendiliikme sõnavõtu osad, mis sisaldavad laimavaid, rassistlikke või ksenofoobseid väljendeid.
Otsus jõustub viivitamata. Juhatus peab otsuse siiski kinnitama hiljemalt nelja nädala jooksul või kui selle aja jooksul juhatuse koosolekut ei toimu, siis järgmisel koosolekul.
5.  Lõigetes 1–4 sätestatud volitused antakse vajalike muudatustega parlamendi organite, komisjonide ja delegatsioonide istungite või koosolekute juhatajatele vastavalt kodukorras sätestatud korrale.
5.  Lõigetes 1–4b sätestatud volitused antakse vajalike muudatustega parlamendi organite, komisjonide ja delegatsioonide istungite või koosolekute juhatajatele vastavalt kodukorras sätestatud korrale.
6.  Arvestades parlamendiliikmete käitumisreeglite rikkumise tõsidust, võib istungi juhataja vajaduse korral esitada presidendile taotluse rakendada artiklit 166 hiljemalt järgmisel osaistungjärgul või asjaomase organi, komisjoni või delegatsiooni järgmisel istungil või koosolekul.
6.  Arvestades parlamendiliikmete käitumisreeglite rikkumise tõsidust, võib istungi juhataja vajaduse korral esitada presidendile taotluse rakendada artiklit 166 hiljemalt järgmisel osaistungjärgul või asjaomase organi, komisjoni või delegatsiooni järgmisel istungil või koosolekul.
Muudatusettepanek 184
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 166
Artikkel 166
Artikkel 166
Sanktsioonid
Sanktsioonid
1.  Kui parlamendiliige sooritab väga tõsise korrarikkumise või häirib parlamendi tööd, rikkudes artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, võtab president pärast parlamendiliikme ärakuulamist vastu põhjendatud otsuse asjakohase sanktsiooni rakendamise kohta ning teatab enne otsuse teatavakstegemist täiskogul sellest asjaomasele parlamendiliikmele ning nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub .
1.  Kui parlamendiliige sooritab tõsise korrarikkumise või häirib parlamendi tööd, rikkudes artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, võtab president vastu põhjendatud otsuse asjakohase sanktsiooni rakendamise kohta.
Enne otsuse vastuvõtmist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. Erandjuhtudel võib president korraldada asjaomase parlamendiliikme suulise kuulamise.
Parlamendiliiget teavitatakse otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu.
Pärast parlamendiliikme teavitamist teeb president parlamendiliikmele määratud sanktsiooni parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub.
Kui sanktsioon on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb ametiaja lõpuni.
2.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle raskusastet, lähtudes kodukorrale lisatud suunistest 21 .
2.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle raskusastet.
Tuleb vahet teha nähtaval käitumisel, mis on sallitav, kui see ei ole solvav, laimav, rassistlik ega ksenofoobne ja jääb mõistlikesse piiridesse, ning käitumisel, mis aktiivselt häirib parlamendi tegevust.
3.  Sanktsioon võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest:
3.  Sanktsioon võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest:
a)  noomitus;
a)  noomitus;
b)  päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kümneks päevaks;
b)  päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kolmekümneks päevaks;
c)  ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kümneks parlamendi või selle organi, komisjoni või delegatsiooni järjestikuseks koosolekupäevaks, ilma et see piiraks õigust hääletada täiskogu istungil, tingimusel et sellisel juhul peetakse käitumisreeglitest rangelt kinni;
c)  ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kolmekümneks parlamendi või selle organi, komisjoni või delegatsiooni koosolekupäevaks, ilma et see piiraks õigust hääletada täiskogu istungil, tingimusel et sellisel juhul peetakse käitumisreeglitest rangelt kinni;
d)  ettepaneku esitamine esimeeste konverentsile vastavalt artiklile 21 katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.
da)   kuni aastane keeld esindada parlamenti parlamentidevahelises delegatsioonis, parlamentidevahelisel konverentsil või mis tahes institutsioonidevahelisel foorumil;
db)   konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise korral kuni aastane juurepääsupiirang konfidentsiaalsele või salastatud teabele.
3a.   Lõigetes 3b–db sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 165 lõike 3 alusel võetud meetmeid.
3b.   President võib lisaks esitada esimeeste konverentsile ettepaneku vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.
__________________
21 Vt XV lisa.
Muudatusettepanek 185
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 167
Artikkel 167
Artikkel 167
Sisemine edasikaebamine
Sisemine edasikaebamine
Parlamendiliige võib kahe nädala jooksul alates presidendi kehtestatud sanktsioonist teatamisest esitada juhatusele sisemise apellatsioonikaebuse, mis toob kaasa sanktsiooni kohaldamise peatamise. Juhatus võib nelja nädala jooksul pärast apellatsioonikaebuse esitamist sanktsiooni tühistada, kinnitada või seda leevendada , ilma et see piiraks parlamendiliikme õigust esitada parlamendiväline apellatsioonikaebus. Kui juhatus nimetatud ajavahemiku jooksul otsust ei tee, loetakse sanktsioon kehtetuks.
Parlamendiliige võib kahe nädala jooksul alates artikli 166 lõigete 1–3a kohaselt presidendi kehtestatud sanktsioonist teatamisest esitada juhatusele sisemise apellatsioonikaebuse, mis toob kaasa sanktsiooni kohaldamise peatamise. Juhatus võib nelja nädala jooksul pärast apellatsioonikaebuse esitamist või kui sel ajavahemikul koosolekut ei toimu, siis järgmisel koosolekul sanktsiooni tühistada, kinnitada või seda muuta , ilma et see piiraks parlamendiliikme õigust esitada parlamendiväline apellatsioonikaebus. Kui juhatus nimetatud ajavahemiku jooksul otsust ei tee, loetakse sanktsioon kehtetuks.
Muudatusettepanek 186
Euroopa Parlamendi kodukord
VII osa – 5. peatükk – pealkiri
KVOORUM JA HÄÄLETAMINE
KVOORUM, MUUDATUSETTEPANEKUD JA HÄÄLETAMINE
Muudatusettepanek 187
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 168
Artikkel 168
Artikkel 168
Kvoorum
Kvoorum
1.  Parlament võib pidada arutelusid ning kinnitada päevakorra ja protokolli kohalolevate parlamendiliikmete arvust sõltumata.
1.  Parlament võib pidada arutelusid ning kinnitada päevakorra ja protokolli kohalolevate parlamendiliikmete arvust sõltumata.
2.  Kvoorum saavutatakse, kui istungisaalis on kohal kolmandik parlamendi koosseisust.
2.  Kvoorum saavutatakse, kui istungisaalis on kohal kolmandik parlamendi koosseisust.
3.  Hääletustulemus on kehtiv hääletajate arvust olenemata, välja arvatud juhul, kui president kontrollib vähemalt 40 parlamendiliikme poolt enne hääletuse algust esitatud taotluse alusel kvoorumit ja tuvastab hääletuse ajal , et kvoorum puudub. Kui hääletustulemus näitab , et kvoorum puudub, lisatakse hääletus järgmise istungi päevakorda.
3.  Hääletustulemus on kehtiv hääletajate arvust olenemata, välja arvatud juhul, kui president kontrollib vähemalt 40 parlamendiliikme poolt enne hääletuse algust esitatud taotluse alusel kvoorumit ja tuvastab, et kvoorum puudub. Kui kvoorumi saavutamiseks vajalikku arvu parlamendiliikmeid ei ole kohal, teatab president , et kvoorum puudub, ja hääletus lisatakse järgmise istungi päevakorda.
Taotluse kvoorumi kontrollimiseks peab esitama vähemalt 40 parlamendiliiget. Fraktsiooni esitatud taotlust vastu ei võeta.
Hääletustulemuse kindlakstegemisel tuleb vastavalt lõikele 2 arvesse võtta kõiki istungisaalis viibivaid parlamendiliikmeid ja vastavalt lõikele 4 kõiki parlamendiliikmeid , kes taotlesid kvoorumi kontrollimist. Elektroonilist hääletussüsteemi sel puhul kasutada ei saa. Istungisaali uste sulgemine ei ole lubatud.
Elektroonilist hääletussüsteemi võib kasutada, et kontrollida künnist (40 parlamendiliiget) , kuid kvoorumi kontrollimiseks seda kasutada ei saa. Istungisaali uste sulgemine ei ole lubatud.
Kui kvoorumi saavutamiseks vajalik arv parlamendiliikmeid ei ole kohal, ei kuuluta president hääletustulemusi välja, vaid teatab, et kvoorum puudub.
Lõike 3 viimast lauset kohaldatakse ainult sisuliste küsimuste hääletamise korral, mitte menetlusega seotud ettepanekute hääletamise korral.
4.  Parlamendiliikmed, kes taotlesid kvoorumi kontrollimist, loetakse lõike 2 tähenduses kohalolijateks isegi juhul, kui nad enam istungisaalis ei viibi .
4.  Parlamendiliikmed, kes taotlevad kvoorumi kontrollimist, peavad taotluse esitamise ajal istungisaalis kohal olema ning nad loetakse kohaolijateks lõigete  2 ja 3 tähenduses isegi juhul, kui nad istungisaalist lahkuvad .
Parlamendiliikmed, kes taotlesid kvoorumi kontrollimist, peavad viibima taotluse esitamise ajal istungisaalis.
5.  Kui kohal on vähem kui 40 parlamendiliiget, võib president teha otsuse kvoorumi puudumise kohta.
5.  Kui kohal on vähem kui 40 parlamendiliiget, võib president teha otsuse kvoorumi puudumise kohta.
Muudatusettepanek 188
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 168 a (uus)
Artikkel 168a
Künnised
1.   Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid, kui ei ole märgitud teisiti:
a)   madal künnis – üks kahekümnendik parlamendiliikmetest või fraktsioon;
b)   keskmine künnis – üks kümnendik parlamendiliikmetest; kümnendiku võivad moodustada ühe või mitme fraktsiooni liikmed või üksikliikmed, või mõlema kombinatsioon;
c)   kõrge künnis – üks viiendik parlamendiliikmetest; viiendiku võivad moodustada ühe või mitme fraktsiooni liikmed või üksikliikmed, või mõlema kombinatsioon.
2.   Kui on vaja parlamendiliikme allkirja, et teha kindlaks, kas vajalik künnis on saavutatud, võib allkirja anda kas käsitsi või elektrooniliselt, parlamendi elektroonilise allkirjastamise süsteemi kaudu. Parlamendiliige võib ettenähtud tähtaja jooksul allkirja tagasi võtta, kuid ei või seda seejärel uuesti anda.
3.   Kui künnise saavutamiseks on vaja fraktsiooni toetust, tegutseb fraktsioon oma esimehe kaudu või esimehe poolt selleks määratud isiku kaudu.
4.   Keskmise või kõrge künnise kohaldamisel arvestatakse fraktsiooni toetust järgmiselt:
–  kui artiklit, milles on sätestatud selline künnis, rakendatakse istungi või koosoleku käigus: kõik toetavasse fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed on füüsiliselt kohal;
–  muudel juhtudel: kõik toetavasse fraktsiooni kuuluvad parlamendiliikmed
Muudatusettepanek 189
Euroopa Parlamendi kodukord
Horisontaalsed küsimused
Artiklite ja muudatusettepanekute horisontaalne vastavusse viimine artiklis 168a sätestatud künniste uute määratlustega
A.   Järgmistes artiklites või järgmisi artikleid käsitlevates muudatusettepanekutes asendatakse väljend „fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „fraktsioon või vähemalt madalale künnisele vastav arv parlamendiliikmeid“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
Artikli 15 lõige 1
Artikli 38 lõige 2
Artikli 38a lõige 1 (uus)
Artikli 59 lõike 1 esimene lõik
Artikli 59 lõike 1 neljas lõik (uus)
Artikli 59 lõike 1a esimene lõik (uus)
Artikli 59 lõike 1b neljas lõik (uus)
Artikli 59 lõike 1b viies lõik (uus)
Artikli 63 lõige 4
Artikli 67a lõike 1 esimene lõik (uus)
Artikli 67a lõike 2 esimene lõik (uus)
Artikli 67a lõike 4 esimene lõik (uus)
Artikli 69 lõige 1
Artikli 81 lõige 2
Artikli 88 lõike 1 teine lõik
Artikli 105 lõige 3
Artikli 105 lõike 6 kolmas taane
Artikli 106 lõike 4 punkti c teine lõik (uus)
Artikli 108 lõige 2
Artikli 108 lõige 4
Artikli 113 lõige 4a (uus)
Artikli 118 lõike 5 esimene lõik
Artikli 121 lõige 3
Artikli 122 lõige 3
Artikli 122a lõige 4 (uus)
Artikli 123 lõige 2
Artikli 128 lõike 1 esimene lõik
Artikli 135 lõige 1
Artikli 135 lõige 2
Artikli 137 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 138 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 150 lõige 2
Artikli 150 lõige 3
Artikli 152 lõige 1
Artikli 153 lõige 1
Artikli 154 lõige 1
Artikli 169 lõike 1 esimene lõik
Artikli 170 lõike 4 esimene lõik
Artikli 174 lõige 5
Artikli 174 lõige 6
Artikli 176 lõige 1
Artikli 180 lõige 1
Artikli 187 lõike 1 esimene lõik
Artikli 188 lõike 1 esimene lõik
Artikli 189 lõike 1 esimene lõik
Artikli 190 lõike 1 esimene lõik
Artikli 190 lõige 4
Artikli 226 lõige 4
Artikli 231 lõige 4
XVI lisa lõike 1 punkti c lõik 7
Artikli 88 lõikes 4 ja artikli 113 lõikes 4a asendatakse väljend „vähemalt 40 parlamendiliiget“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „fraktsioon või vähemalt madalale künnisele vastav arv parlamendiliikmeid“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
B.   Artikli 50 lõikes 1 ja artikli 50 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse väljend „vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
Artikli 73a lõikes 2 ja artikli 150 lõike 1 teises lõigus asendatakse väljend „fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest“ selle kõikides grammatilistes vormides väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
Artikli 210a lõikes 4 asendatakse väljend „kolm komisjoni liiget“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
C.   Artikli 15 lõikes 1 asendatakse väljend „vähemalt viiendik parlamendiliikmetest“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
Artikli 182 lõikes 2 ja artikli 180a lõikes 2 asendatakse väljend „vähemalt viiendik parlamendi koosseisust“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
Artikli 191 lõikes 1 asendatakse väljend „fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
Artikli 204 lõike 2 esimeses lõigus ja artikli 208 lõikes 2 asendatakse väljendid „kuuendik komisjoni liikmetest“ või „kuuendik selle liikmetest“ kõikides grammatilistes vormides väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
Artikli 208 lõikes 3 asendatakse väljend „veerand parlamendikomisjoni liikmetest“ väljendiga „parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele künnisele komisjonis“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.
D.   Künniste horisontaalne vastavusse viimine ei mõjuta eespool loetletud kodukorra artiklite ja muudatusettepanekute vastuvõtmist, tagasilükkamist ega muutmist aspektides, mis ei ole künnistega seotud.
(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 190
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 169
Artikkel 169
Artikkel 169
Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine
Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine
1.  Täiskogule arutamiseks võivad muudatusettepanekuid esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.
1.  Täiskogule arutamiseks võivad muudatusettepanekuid esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kõigi allakirjutanute nimed avaldatakse.
Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult ja koostajad peavad need allkirjastama.
Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult ja koostajad peavad need allkirjastama.
Artikli 47 lõike 1 tähenduses seadusandlike dokumentide kohta esitatud muudatusettepanekutele võib lisada lühikese selgituse. Selgituste eest vastutab nende koostaja ja neid ei panda hääletusele.
Õiguslikult siduvate aktide ettepanekute kohta esitatud muudatusettepanekutele võib lisada lühikese selgituse. Selgituste eest vastutab nende koostaja ja neid ei panda hääletusele.
2.  Arvestades artiklis 170 sätestatud piirangutega, võib muudatusettepanekuga taotleda teksti osa muutmist ja sõnade või arvude väljajätmist, lisamist või asendamist.
2.  Arvestades artiklis 170 sätestatud piirangutega, võib muudatusettepanekuga taotleda teksti osa muutmist ja sõnade või arvude väljajätmist, lisamist või asendamist.
Käesolevas artiklis ja artiklis 170 tähendab mõiste „tekst” tervet resolutsiooni ettepanekut/seadusandliku resolutsiooni projekti, otsuse ettepanekut või seadusandlikku ettepanekut.
Käesolevas artiklis ja artiklis 170 tähendab mõiste „tekst” tervet resolutsiooni ettepanekut/seadusandliku resolutsiooni projekti, otsuse ettepanekut või õiguslikult siduva akti ettepanekut.
3.  Muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab president.
3.  Muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab president.
4.  Arutelu ajal võib muudatusettepanekut tutvustada selle esitaja või esitaja poolt teda asendama määratud parlamendiliige.
4.  Arutelu ajal võib muudatusettepanekut tutvustada selle esitaja või esitaja poolt teda asendama määratud parlamendiliige.
5.  Kui muudatusettepaneku esitaja võtab muudatusettepaneku tagasi ja seda ei võta kohe üle mõni teine parlamendiliige, muutub muudatusettepanek kehtetuks.
5.  Kui muudatusettepaneku esitaja võtab muudatusettepaneku tagasi ja seda ei võta kohe üle mõni teine parlamendiliige, muutub muudatusettepanek kehtetuks.
6.  Muudatusettepanekut ei panda hääletusele enne, kui see on trükitud ja välja jagatud kõigis ametlikes keeltes, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab teisiti. Parlament ei või teisiti otsustada, kui sellele on vastu vähemalt 40 parlamendiliiget. Parlament väldib otsuseid, mille tagajärjel seataks lubamatult ebasoodsasse olukorda parlamendiliikmeid, kes kasutavad ühte kindlat keelt.
6.  Muudatusettepanekut ei panda hääletusele enne, kui see on tehtud kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab teisiti. Parlament ei või teisiti otsustada, kui sellele on vastu vähemalt 40 parlamendiliiget. Parlament väldib otsuseid, mille tagajärjel seataks lubamatult ebasoodsasse olukorda parlamendiliikmeid, kes kasutavad ühte kindlat keelt.
Kui kohal viibib vähem kui 100 parlamendiliiget, ei või parlament otsustada teisiti, kui vähemalt kümnendik kohalviibivatest parlamendiliikmetest on vastu.
Kui kohal viibib vähem kui 100 parlamendiliiget, ei või parlament otsustada teisiti, kui vähemalt kümnendik kohalviibivatest parlamendiliikmetest on vastu.
Presidendi ettepanekul käsitletakse suulist muudatusettepanekut või igat muud suulist muudatust samamoodi kui muudatusettepanekut, mis ei ole välja jagatud kõigis ametlikes keeltes. Kui president leiab, et see on artikli 169 lõike 3 kohaselt vastuvõetav, ja välja arvatud juhul kui sellele ollakse vastu artikli 170 lõike 6 kohaselt, pannakse see hääletusele vastavalt ettenähtud hääletuse järjekorrale.
Presidendi ettepanekul käsitletakse suulist muudatusettepanekut või igat muud suulist muudatust samamoodi kui muudatusettepanekut, mis ei ole tehtud kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes. Kui president leiab, et see on artikli 169 lõike 3 kohaselt vastuvõetav, ja välja arvatud juhul kui sellele ollakse vastu artikli 170 lõike 6 kohaselt, pannakse see hääletusele vastavalt ettenähtud hääletuse järjekorrale.
Parlamendikomisjonis määratakse sellise muudatusettepaneku või muudatuse hääletusele panemise vastu olemiseks vajalik häälte arv kindlaks artikli 209 alusel proportsionaalselt täiskogus kohaldatavaga ning vajaduse korral ümardatakse see arv järgmise suurema täisarvuni.
Parlamendikomisjonis määratakse sellise muudatusettepaneku või muudatuse hääletusele panemise vastu olemiseks vajalik häälte arv kindlaks artikli 209 alusel proportsionaalselt täiskogus kohaldatavaga ning vajaduse korral ümardatakse see arv järgmise suurema täisarvuni.
Muudatusettepanek 191
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 170
Artikkel 170
Artikkel 170
Muudatusettepanekute vastuvõetavus
Muudatusettepanekute vastuvõetavus
1.  Muudatusettepanek ei ole vastuvõetav, kui:
1.  Ilma et see piiraks artikli 52 lõikes 2 sätestatud lisatingimusi algatusraportitele ja artikli 69 lõiget 2 nõukogu seisukoha muudatusettepanekute kohta, ei ole muudatusettepanek vastuvõetav, kui:
a)  see ei puuduta otseselt teksti, mida soovitakse muuta;
a)  see ei puuduta otseselt teksti, mida soovitakse muuta;
b)  sellega taotletakse kogu teksti kustutamist või asendamist;
b)  sellega taotletakse kogu teksti kustutamist või asendamist;
c)  sellega taotletakse teksti enam kui ühe artikli või lõike (lõigu) muutmist. Käesolevat sätet ei kohaldata kompromissmuudatusettepanekute ega selliste muudatusettepanekute suhtes, mis taotlevad samas vormis samade sõnade muutmist kogu teksti ulatuses;
c)  sellega taotletakse teksti enam kui ühe artikli või lõike (lõigu) muutmist. Käesolevat sätet ei kohaldata kompromissmuudatusettepanekute ega selliste muudatusettepanekute suhtes, mis taotlevad samas vormis samade sõnade muutmist kogu teksti ulatuses;
ca)   sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanekut; kohaldatakse artikli 103 lõike 3 teist lõiku vajalike muudatustega;
cb)   sellega soovitakse muuta liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepaneku selliseid osi, mis on ettepanekus muutmata kujul; kohaldatakse artikli 104 lõike 2 teist lõiku ja lõike 3 kolmandat lõiku vajalike muudatustega;
d)  selgub, et vähemalt ühes ametliku keele versioonis ei ole vaja muudatusettepanekus ettenähtud muudatust teha ; sellisel juhul püüab president koos asjaomaste isikutega leida probleemile sobiva keelelise lahenduse.
d)  selle eesmärk on ainult teksti keeleline korrektsus või terminoloogiline ühtsus keeles, milles muudatusettepanek esitati ; sellisel juhul püüab president koos asjaomaste isikutega leida probleemile sobiva keelelise lahenduse.
2.   Muudatusettepanek langeb ära, kui see on vastuolus teksti kohta samal hääletusel vastu võetud otsusega.
3.  Muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle otsustab president.
3.  Muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle otsustab president.
Presidendi lõike 3 alusel tehtav otsus muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta ei põhine üksnes käesoleva artikli lõigetel 1 ja 2 , vaid kodukorral tervikuna.
Lõike 3 alusel tehtav presidendi otsus muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta ei põhine üksnes käesoleva artikli lõikel  1, vaid kodukorral tervikuna.
4.  Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mille eesmärk on asendada parlamendikomisjoni raportis sisalduv muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanek.
4.  Fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad esitada alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mille eesmärk on asendada parlamendikomisjoni raportis sisalduv muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanek.
Sellisel juhul ei või fraktsioon ega asjaomased parlamendiliikmed esitada muudatusettepanekuid vastutava komisjoni resolutsiooni ettepaneku kohta. Alternatiivne resolutsiooni ettepanek ei tohi olla pikem kui vastutava komisjoni esitatud ettepanek. See pannakse parlamendis muudatusettepanekuteta ühele hääletusele.
Sellisel juhul ei või fraktsioon ega asjaomased parlamendiliikmed esitada muudatusettepanekuid vastutava komisjoni resolutsiooni ettepaneku kohta. Alternatiivne resolutsiooni ettepanek ei tohi olla pikem kui vastutava komisjoni esitatud ettepanek. See pannakse parlamendis muudatusettepanekuteta ühele hääletusele.
Artikli 123 lõiget 4 kohaldatakse vajalike muudatustega.
Artikli 123 lõikeid 4 ja  4a resolutsiooni ühisettepanekute kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.
4a.   Presidendi nõusolekul võib muudatusettepanekuid esitada erandkorras ka pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaega, kui tegemist on kompromissmuudatusettepanekutega või kui on esinenud tehnilisi probleeme. Selliste muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta teeb otsuse president. President peab saama nende hääletusele panemiseks parlamendi eelneva nõusoleku.
Kompromissmuudatusettepanekute puhul võib kohaldada järgmisi üldisi vastuvõetavuse kriteeriume:
–   kompromissmuudatusettepanekud puudutavad üldjuhul teksti neid osi, mille kohta on enne muudatusettepanekute esitamise tähtaja lõppu esitatud muudatusettepanekuid;
–   kompromissmuudatusettepanekuid esitavad üldjuhul parlamendi enamust esindavad fraktsioonid, asjaomaste komisjonide esimehed või raportöörid ning teiste muudatusettepanekute autorid;
–   kompromissmuudatusettepaneku esitamine eeldab üldjuhul teiste sama tekstiosa puudutavate muudatusettepanekute tagasivõtmist.
Ettepaneku võtta kompromissmuudatusettepanek arutusele saab teha ainult president. Kompromissmuudatusettepaneku hääletusele panemiseks taotleb president parlamendi nõusolekut, küsides, kas keegi on ettepaneku hääletusele panemise vastu. Kui keegi on hääletuse vastu, võtab parlament otsuse ettepaneku hääletusele panemise kohta vastu antud häälte enamusega.
Muudatusettepanek 192
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 171
Artikkel 171
Artikkel 171
Hääletuse kord
Hääletuse kord
1.  Raportite üle hääletamisel kohaldab parlament järgmist menetlust:
1.  Kui kodukorras ei ole otsesõnu sätestatud teisiti, kohaldatakse parlamendile esitatud dokumentide hääletamisel järgmist menetlust:
a)  esiteks – vastutava komisjoni raporti aluseks oleva teksti võimalike muudatusettepanekute hääletus;
a)  esiteks – õiguslikult siduva akti ettepaneku kohta esitatud võimalike muudatusettepanekute hääletus;
b)  teiseks – nimetatud teksti hääletus tervikuna ja koos võimalike muudatustega;
b)  teiseks – võimaliku nimetatud ettepaneku hääletus tervikuna, koos võimalike muudatustega;
c)  kolmandaks – resolutsiooni ettepaneku või seadusandliku resolutsiooni projekti muudatusettepanekute hääletus;
c)  kolmandaks – resolutsiooni ettepaneku või seadusandliku resolutsiooni projekti võimalike muudatusettepanekute hääletus;
d)  lõpuks – resolutsiooni ettepaneku või seadusandliku resolutsiooni projekti hääletus tervikuna (lõpphääletus).
d)  lõpuks – resolutsiooni ettepaneku hääletus tervikuna (lõpphääletus).
Parlament ei hääleta raportis sisalduva seletuskirja üle.
Parlament ei hääleta raportis sisalduva seletuskirja üle.
2.   Teisel lugemisel kohaldatakse järgmist menetlust:
a)  kui päevakorda ei ole esitatud ettepanekut nõukogu seisukoha tagasilükkamise või muutmise kohta, loetakse seisukoht artikli 76 alusel heakskiidetuks;
b)  nõukogu seisukoha tagasilükkamise ettepaneku hääletus toimub enne muudatusettepanekute hääletust (vt artikli 68 lõiget 1);
c)  kui nõukogu seisukoha kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, hääletatakse nende üle artiklis 174 sätestatud järjekorras;
d)  kui parlament on hääletanud nõukogu seisukoha muudatusettepanekute üle, võib hääletus tervikteksti üle toimuda üksnes artikli 68 lõike 2 kohaselt.
3.   Kolmandal lugemisel kohaldatakse artiklis 72 sätestatud menetlust.
4.  Seadusandliku teksti ja muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekute hääletamisel alustatakse sisuliste osade hääletusest, millele järgneb volituste ja põhjenduste hääletus. Kui muudatusettepanek läheb vastuollu eelneva hääletuse tulemusega, langeb muudatusettepanek ära.
4.  Õiguslikult siduvate aktide ettepanekute ja muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekute hääletamisel alustatakse sisuliste osade hääletusest, millele järgneb volituste ja põhjenduste hääletus.
4a.   Muudatusettepanek muutub kehtetuks, kui see on vastuolus teksti kohta samal hääletusel vastu võetud otsustega.
5.  Hääletuse ajal võib sõna võtta üksnes raportöör, kes võib lühidalt esitada vastutava komisjoni seisukoha hääletusele pandavate muudatusettepanekute kohta.
5.  Hääletuse ajal võib sõna võtta üksnes raportöör või tema asendajana asjaomase komisjoni esimees. Tal on lubatud lühidalt esitada vastutava komisjoni seisukoht hääletusele pandavate muudatusettepanekute kohta.
Muudatusettepanek 193
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 172
Artikkel 172
välja jäetud
Häälte võrdne jagunemine
1.   Kui hääled jagunevad võrdselt artikli 171 lõike 1 punkti b või d alusel toimunud hääletusel, saadetakse tekst tervikuna tagasi vastutavale komisjonile. Sama kehtib ka hääletuste puhul, mis toimuvad artiklite 3 ja 9 alusel, ning lõpphääletuste puhul, mis toimuvad artiklite 199 ja 212 alusel; kahe viimase artikli kohaldamisel saadetakse tekstid tagasi esimeeste konverentsile.
2.   Kui hääled jagunevad võrdselt kogu päevakorra (artikkel 152) või kogu protokolli (artikkel 192) kinnitamisel või juhul, kui tekst on pandud hääletusele eraldi osadena artikli 176 alusel, loetakse tekst vastuvõetuks.
3.   Kõikidel muudel juhtudel, kui hääled jagunevad võrdselt, loetakse hääletatav tekst või ettepanek tagasilükatuks, ilma et see piiraks nende artiklite kohaldamist, milles nõutakse kvalifitseeritud häälteenamust.
Artikli 172 lõiget 3 tõlgendatakse selliselt, et kui hääled jagunevad võrdselt hääletusel artikli 141 lõike 4 kohase soovituse eelnõu üle mitte sekkuda Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevasse kohtuasja, siis häälte võrdne jagunemine ei tähenda soovituse, et parlament peaks sellesse menetlusse sekkuma, vastuvõtmist. Sellisel juhul loetakse, et vastutav komisjon ei ole soovitust esitanud.
Muudatusettepanek 194
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 173
Artikkel 173
välja jäetud
Hääletuse läbiviimise põhimõtted
1.   Parlament hääletab raporti üle vastutava komisjoni soovituse alusel. Vastutav komisjon võib soovituse andmise ülesande delegeerida komisjoni esimehele ja raportöörile.
2.   Vastutav komisjon võib anda soovituse panna kõik või osa muudatusettepanekutest hääletusele ühiselt, võtta need vastu, lükata tagasi või kuulutada kehtetuks.
Vastutav komisjon võib esitada ka kompromissmuudatusettepanekuid.
3.   Kui vastutav komisjon soovitab muudatusettepanekud panna hääletusele ühiselt, pannakse vastavad muudatusettepanekud hääletusele esimesena.
4.   Kui vastutav komisjon esitab kompromissmuudatusettepaneku, on see hääletusel teiste muudatusettepanekute suhtes prioriteetne.
5.   Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse ükshaaval.
6.   Osade kaupa hääletamine ei ole lubatud muudatusettepanekute ühise hääletuse ja kompromissmuudatusettepaneku hääletuse puhul.
Muudatusettepanek 195
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 174
Artikkel 174
Artikkel 174
Muudatusettepanekute hääletamise järjekord
Muudatusettepanekute hääletamise järjekord
1.  Teksti kohta esitatud muudatusettepanekud on tervikteksti suhtes prioriteetsed ja pannakse hääletusele enne tervikteksti hääletust.
1.  Teksti kohta esitatud muudatusettepanekud on tervikteksti suhtes prioriteetsed ja pannakse hääletusele enne tervikteksti hääletust.
2.  Kui teksti sama osa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on prioriteetne see muudatusettepanek, mis kõige rohkem originaalteksti muudab, ning see pannakse hääletusele esimesena. Kui see vastu võetakse, loetakse teised muudatusettepanekud tagasilükatuks. Kui see muudatusettepanek lükatakse tagasi, pannakse hääletusele prioriteetsuselt järgmine muudatusettepanek. Sama kehtib kõigi muudatusettepanekute hääletuste kohta. Kui prioriteeti on raske kindlaks määrata, teeb otsuse president. Kui kõik muudatusettepanekud lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks originaaltekst, juhul kui kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole nõutud selle üle eraldi hääletuse korraldamist.
2.  Kui teksti sama osa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on prioriteetne see muudatusettepanek, mis kõige rohkem originaalteksti muudab, ning see pannakse hääletusele esimesena. Kui see vastu võetakse, loetakse teised muudatusettepanekud tagasilükatuks. Kui see muudatusettepanek lükatakse tagasi, pannakse hääletusele prioriteetsuselt järgmine muudatusettepanek. Sama kehtib kõigi muudatusettepanekute hääletuste kohta. Kui prioriteeti on raske kindlaks määrata, teeb otsuse president. Kui kõik muudatusettepanekud lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks originaaltekst, juhul kui kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole nõutud selle üle eraldi hääletuse korraldamist.
3.  President võib panna esimesena hääletusele originaalteksti; samuti võib ta originaalteksti vähem muutva muudatusettepaneku panna hääletusele enne teksti kõige enam muutvat muudatusettepanekut.
3.   President võib juhul, kui ta leiab, et see hõlbustab hääletust, panna esimesena hääletusele originaalteksti; samuti võib ta originaalteksti vähem muutva muudatusettepaneku panna hääletusele enne teksti kõige enam muutvat muudatusettepanekut.
Kui üks neist võetakse vastu, muutuvad teised sama teksti puudutavad muudatusettepanekud kehtetuks.
Kui üks neist võetakse vastu, muutuvad teised sama tekstiosa puudutavad muudatusettepanekud kehtetuks.
4.   Erandina võib presidendi ettepanekul panna hääletusele ka pärast arutelu lõppu esitatud muudatusettepanekud, kui tegemist on kompromissmuudatusettepanekutega või kui on esinenud tehnilisi probleeme. Selliste muudatusettepanekute hääletusele panemiseks peab president saama parlamendi nõusoleku.
President otsustab artikli 170 lõike 3 alusel muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle. Kompromissmuudatusettepanekute puhul, mis on esitatud pärast arutelu lõppu, otsustab president käesoleva lõike alusel muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse muudatusettepanekuga taotletavat kompromissi.
Ainult president saab teha ettepaneku võtta kompromissmuudatusettepanek arutusele. Kompromissmuudatusettepaneku hääletusele panemiseks taotleb president parlamendi nõusolekut, küsides, kas keegi on ettepaneku hääletusele panemise vastu. Kui keegi on hääletuse vastu, teeb parlament otsuse ettepaneku hääletusele panemise kohta antud häälte enamusega.
4a.   Kui hääletusele pannakse ka kompromissmuudatusettepanekuid, hääletatakse nende üle esmajärjekorras.
4b.   Kompromissmuudatusettepaneku hääletuse puhul ei ole osade kaupa hääletamine lubatud.
5.  Kui vastutav komisjon on esitanud raporti aluseks oleva teksti kohta muudatusettepanekuid, paneb president need hääletusele ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on taotlenud eraldi hääletust või kui on esitatud teisi muudatusettepanekuid.
5.  Kui vastutav komisjon on esitanud raporti aluseks oleva teksti kohta muudatusettepanekuid, paneb president need hääletusele ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on taotlenud teatud punktide eraldi või osade kaupa hääletamist või kui on esitatud teisi konkureerivaid muudatusettepanekuid.
6.  Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt. Sellisel juhul tuleb järgida lõikes 5 sätestatud menetlust . Nimetatud muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks, kui nende muudatusettepanekud on üksteist täiendavad.
6.  Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on taotlenud eraldi või osade kaupa hääletamist . Ka muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks, kui nende muudatusettepanekud on üksteist täiendavad.
7.  President võib otsustada, et pärast teatava muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist pannakse teised sarnase sisu või sarnase eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt. President võib taotleda selleks parlamendi nõusolekut.
7.  President võib otsustada, et pärast teatava muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist pannakse teised sarnase sisu või sarnase eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt. President võib taotleda selleks parlamendi nõusolekut.
Selline muudatusettepanekute kogum võib puudutada originaalteksti eri osi.
Selline muudatusettepanekute kogum võib puudutada originaalteksti eri osi.
8.  Kui eri autorid on esitanud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna.
8.  Kui eri autorid on esitanud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna.
8a.   Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse ükshaaval.
Muudatusettepanek 196
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 175
Artikkel 175
Artikkel 175
Täiskogul esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine parlamendikomisjonis
Täiskogul läbivaatamiseks esitatud muudatusettepanekute hääletamine parlamendikomisjonis
Kui raporti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku ja taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks, võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekud või taotlused läbi vaadata . Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks, mis ei saa sellel etapil vähemalt kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.
Kui parlamendikomisjoni esitatud teksti kohta on täiskogul läbivaatamiseks esitatud üle 50 muudatusettepaneku või taotluse osade kaupa või eraldi hääletuseks, võib president pärast vastutava komisjoni esimehega konsulteerimist paluda komisjonil kokku tulla ja muudatusettepanekute või taotluste üle ükshaaval hääletada . Muudatusettepanekuid või taotlusi osade kaupa või eraldi hääletuseks, mis ei saa sellel etapil vähemalt kolmandiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda täiskogul hääletusele.
Muudatusettepanek 197
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 176
Artikkel 176
Artikkel 176
Osade kaupa hääletamine
Osade kaupa hääletamine
1.  Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.
1.  Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.
2.  Taotlus tuleb esitada hääletusele eelneva päeva õhtuks, välja arvatud juhul, kui president määrab teistsuguse tähtaja. Taotluse kohta teeb otsuse president.
2.  Taotlus tuleb esitada hiljemalt hääletusele eelneva päeva õhtuks, välja arvatud juhul, kui president määrab teistsuguse tähtaja. Taotluse kohta teeb otsuse president.
Muudatusettepanekud 198 ja 347
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 178
Artikkel 178
Artikkel 178
Hääletamine
Hääletamine
1.  Üldjuhul hääletab parlament käe tõstmisega.
1.  Üldjuhul hääletab parlament käe tõstmisega.
President võib igal ajal otsustada kasutada hääletuseks elektroonilist hääletussüsteemi.
1a.   Hääletuse kuulutab alanuks ja lõppenuks president.
Pärast hääletuse alanuks kuulutamist ei ole kuni hääletuse lõppenuks kuulutamiseni kellelgi peale presidendi õigust sõna võtta.
1b.   Teksti vastuvõtmisel või tagasilükkamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli, välja arvatud juhul, kui aluslepingute kohaselt on vajalik spetsiifiline enamus.
2.  Kui president otsustab, et tulemus on kaheldav, toimub uus hääletus elektroonilise hääletussüsteemi abil; kui elektrooniline hääletussüsteem ei tööta, hääletatakse istumajäämise ja püstitõusmise teel.
2.  Kui president otsustab, et käe tõstmisega toimunud hääletuse tulemus on kaheldav, toimub uus hääletus elektroonilise hääletussüsteemi abil; kui elektrooniline hääletussüsteem ei tööta, hääletatakse istumajäämise ja püstitõusmise teel.
2a.   President teeb hääletustulemuse kindlaks ja kuulutab selle välja.
3.  Hääletustulemus registreeritakse.
3.  Hääletustulemus registreeritakse.
Muudatusettepanek 199
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 179
Artikkel 179
Artikkel 179
Lõpphääletus
Lõpphääletus
Kui parlament teeb otsuse raporti alusel, toimub üks hääletus ja/või lõpphääletus nimeliselt vastavalt artikli 180 lõikele 2. Muudatusettepanekute üle hääletatakse nimeliselt üksnes artikli 180 alusel esitatud taotluse korral.
Kui parlament teeb otsuse raporti alusel, toimub üks hääletus ja/või lõpphääletus nimeliselt vastavalt artikli 180 lõikele 2.
Artikli 179 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
Artikli 179 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
Muudatusettepanek 200
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 179 a (uus)
Artikkel 179a
Häälte võrdne jagunemine
1.   Kui hääled jagunevad võrdselt artikli 171 lõike 1 punkti b või d alusel toimunud hääletusel, saadetakse tekst tervikuna tagasi vastutavale komisjonile. Sama kehtib ka artiklite 3 ja 9 alusel toimuvate hääletuste puhul.
2.   Kui hääled jagunevad võrdselt juhul, kui tekst on pandud osade kaupa hääletusele artikli 176 alusel, loetakse tekst vastuvõetuks.
3.   Kõikidel muudel juhtudel, kui hääled jagunevad võrdselt, loetakse hääletatav tekst või ettepanek tagasilükatuks, ilma et see piiraks nende artiklite kohaldamist, milles nõutakse kvalifitseeritud häälteenamust.
Artikli 179a lõiget 3 tõlgendatakse selliselt, et kui hääletusel artikli 141 lõike 4 kohase soovituse eelnõu üle mitte sekkuda Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevasse kohtuasja jagunevad hääled võrdselt, siis häälte võrdne jagunemine ei tähenda, et vastu võetakse soovitus, mille kohaselt peaks parlament kõnealusesse menetlusse sekkuma. Sellisel juhul loetakse, et vastutav komisjon ei ole soovitust esitanud.
President võib hääletusel osaleda, kuid tema häälel ei ole otsustavat kaalu.
(Kaks viimast lõiku on lisatud tõlgendusena.)
Muudatusettepanek 201
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 180
Artikkel 180
Artikkel 180
Nimeline hääletus
Nimeline hääletus
1.  Lisaks artikli 118 lõikes 5, artikli 119 lõikes 5 ja artiklis 179 nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava kirjaliku taotluse hääletusele eelnevaks õhtuks, välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks teise tähtaja.
1.  Lisaks kodukorras nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul, kui fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on esitanud vastava kirjaliku taotluse hiljemalt hääletusele eelnevaks õhtuks, välja arvatud juhul, kui president on määranud selleks teise tähtaja.
Artikli 180 lõike 1 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
Artikli 180 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
1a.   Iga fraktsioon võib ühe osaistungjärgu kohta esitada kuni sada nimelise hääletuse taotlust.
2.  Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil. Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, toimub nimeline hääletus tähestikulises järjekorras, alustades loosi teel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.
2.  Nimeline hääletus toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil.
Kui süsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, võib nimeline hääletus toimuda tähestikulises järjekorras, alustades loosi teel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena hääletab president. Hääletatakse suuliselt ja oma seisukoht väljendatakse sõnadega „jah“, „ei“ või „erapooletu“.
Hääletatakse suuliselt ja oma seisukoht väljendatakse sõnadega „jah”, „ei” või „erapooletu”. Ettepaneku vastuvõtmisel või tagasilükkamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääled. President teeb hääletustulemuse kindlaks ja kuulutab selle välja.
Hääletustulemus kantakse istungi protokolli fraktsioonide kaupa parlamendiliikmete nimede tähestikulises järjekorras ja märgitakse ära, kuidas iga parlamendiliige hääletas.
2a.   Hääletustulemus kantakse istungi protokolli fraktsioonide kaupa parlamendiliikmete nimede tähestikulises järjekorras ja märgitakse ära, kuidas iga parlamendiliige hääletas.
Muudatusettepanek 202
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 180 a (uus)
Artikkel 180a
Salajane hääletus
1.   Ametisse nimetamise üle toimub salajane hääletus, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 ja artikli 204 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.
Häälte arvu kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult neid hääletussedeleid, millel seisab ülesseatud kandidaadi nimi.
2.   Salajane hääletus korraldatakse ka siis, kui seda taotleb vähemalt viiendik parlamendi koosseisust. Taotlus tuleb esitada enne hääletuse algust.
3.   Salajase hääletuse korraldamise nõue on prioriteetne nimelise hääletuse korraldamise nõude suhtes.
4.   Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui toimus elektrooniline hääletus.
Lõike 1 alusel korraldatava hääletuse puhul ei tohi häälte lugemisse kaasata kandidaate.
Salajasest hääletusest osa võtnud parlamendiliikmete nimed kantakse selle istungi protokolli, mille käigus hääletus toimus.
Muudatusettepanek 203
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 181
Artikkel 181
Artikkel 181
Elektrooniline hääletus
Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamine
1.  Presidendil on igal ajal õigus võtta vastu otsus, et artiklites 178, 180 ja 182 osutatud hääletuseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi.
Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, toimub hääletus artikli 178, artikli 180 lõike 2 või artikli 182 alusel.
Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise tehniline korraldus on sätestatud juhatuse suunistes.
1.  Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise tehniline korraldus on sätestatud juhatuse suunistes.
2.  Elektroonilise hääletuse korral registreeritakse tulemus ainult numbriliselt.
2.  Kui tegemist ei ole nimelise hääletusega, registreeritakse elektroonilise hääletuse korral tulemus ainult numbriliselt.
Kui artikli 180 lõike 1 alusel on taotletud nimelise hääletuse korraldamist, kantakse hääletustulemus istungi protokolli nimeliselt fraktsioonide kaupa ja parlamendiliikmete nimede tähestikulises järjekorras.
3.   Kui enamus kohalolevatest parlamendiliikmetest seda nõuab, viiakse nimeline hääletus läbi artikli 180 lõike 2 alusel. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korda võib kasutada enamuse kindlakstegemiseks.
3a.   President võib igal ajal otsustada kasutada künnise saavutamise kontrollimiseks elektroonilist hääletussüsteemi.
Muudatusettepanek 204
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 182
Artikkel 182
välja jäetud
Salajane hääletus
1.   Ametisse nimetamise korral toimub salajane hääletus, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1, artikli 199 lõike 1 ja artikli 204 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.
Häälte arvu kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult need hääletussedelid, millel seisab ülesseatud kandidaadi nimi.
2.   Salajase hääletuse võib korraldada ka siis, kui seda taotleb vähemalt viiendik parlamendi koosseisust. Taotlus tuleb esitada enne hääletuse algust.
Kui salajast hääletust taotleb enne hääletuse algust vähemalt viiendik parlamendi koosseisust, on parlament kohustatud sellise hääletuse korraldama.
3.   Salajase hääletuse korraldamise nõue on prioriteetne nimelise hääletuse korraldamise nõude suhtes.
4.   Salajase hääletuse tulemused loevad kokku loosi teel valitud kaks kuni kaheksa parlamendiliiget, välja arvatud juhul, kui toimus elektrooniline hääletus.
Lõike 1 alusel korraldatava hääletuse puhul ei tohi häälte lugemisse kaasata kandidaate.
Salajasest hääletusest osa võtnud parlamendiliikmete nimed kantakse selle istungi protokolli, mille käigus hääletus toimus.
Muudatusettepanek 205
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 182 a (uus)
Artikkel 182a
Vaidlused hääletuse üle
1.   Hääletustulemuse kehtivust käsitlevaid kodukorda puudutavaid märkusi võib esitada pärast seda, kui president on hääletuse lõppenuks kuulutanud.
2.   Pärast käe tõstmisega hääletamise tulemuse teatavakstegemist võib parlamendiliige taotleda hääletustulemuse kontrollimist elektroonilise hääletussüsteemi abil.
3.   Väljakuulutatud hääletustulemuse kehtivuse üle otsustab president. Tema otsus on lõplik.
Muudatusettepanek 206
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 183
Artikkel 183
Artikkel 183
Hääletuse kohta selgituste andmine
Hääletuse kohta selgituste andmine
1.  Pärast üldise arutelu lõppu on parlamendiliikmetel õigus kuni ühe minuti vältel anda suulisi selgitusi lõpphääletuse kohta või esitada kuni 200 sõna pikkune kirjalik selgitus, mis lisatakse stenogrammile .
1.  Pärast hääletuse lõppu on parlamendiliikmetel õigus anda kuni ühe minuti vältel suulisi selgitusi parlamendile esitatud hääletuspunktide kohta, mille puhul toimus üks hääletus ja/ või lõpphääletus. Iga parlamendiliige võib ühel osaistungjärgul esitada hääletuste kohta kõige rohkem kolm suulist selgitust.
Igal parlamendiliikmel on õigus esitada hääletuse kohta kuni 200 sõna pikkune kirjalik selgitus, mis lisatakse parlamendiliikme lehele parlamendi veebisaidil.
Fraktsioonid võivad anda selgitusi hääletuse kohta kuni kahe minuti vältel.
Fraktsioonid võivad anda selgitusi hääletuse kohta kuni kahe minuti vältel.
Pärast esimese selgituse algust uusi selgituste andmise taotlusi ei rahuldata.
Pärast esimese hääletuspunkti kohta käiva esimese selgituse algust uusi selgituste andmise taotlusi ei rahuldata.
Hääletuse kohta selgituste andmise taotlusi võetakse vastu kõikide parlamendile esitatud teemade lõpphääletuse korral . Käesolevas artiklis ei tähenda mõiste „lõpphääletus” hääletuse liiki, vaid viimast antud teema üle toimunud hääletust.
Hääletuse kohta selgituste andmise taotlusi võetakse vastu kõikide parlamendile esitatud hääletuspunktide kohta, mille puhul toimus üks hääletus ja/või lõpphääletus . Käesolevas artiklis ei tähenda mõiste „lõpphääletus“ hääletuse liiki, vaid viimast antud teema üle toimunud hääletust.
2.  Hääletuse kohta selgituste andmine ei ole lubatud menetlusega seotud küsimuses toimunud hääletuse puhul.
2.  Hääletuse kohta selgituste andmine ei ole lubatud salajase hääletuse ega menetlusega seotud küsimuses toimunud hääletuse puhul.
3.  Kui parlamendi päevakorda on artikli 150 alusel lisatud õigusakti ettepanek või raport , võivad parlamendiliikmed lõike 1 alusel anda hääletuse kohta kirjalikke selgitusi.
3.  Kui parlamendi päevakorras on punkt, mille kohta ei esitata muudatusettepanekuid või mille puhul arutelu ei toimu , võivad parlamendiliikmed anda hääletuse kohta kirjalikke selgitusi üksnes kooskõlas lõikega 1 .
Nii suuliselt kui ka kirjalikult antud selgitused peavad olema otseselt seotud hääletusele pandud tekstiga .
Nii suuliselt kui ka kirjalikult antud selgitused peavad olema otseselt seotud parlamendis käsitletava teemaga .
Muudatusettepanek 207
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 184
Artikkel 184
välja jäetud
Vaidlused hääletuse üle
1.  Hääletuse kuulutab alanuks ja lõppenuks president.
2.  Pärast hääletuse alanuks kuulutamist ei ole kellelgi peale presidendi õigust sõna võtta kuni hääletuse lõppenuks kuulutamiseni.
3.  Hääletustulemuse kehtivust käsitlevaid kodukorda puudutavaid märkusi võib esitada pärast seda, kui president on hääletuse lõppenuks kuulutanud.
4.  Pärast käe tõstmisega hääletamise tulemuse teatavakstegemist võib parlamendiliige taotleda hääletustulemuse kontrollimist elektroonilise hääletussüsteemi abil.
5.  Väljakuulutatud hääletustulemuse kehtivuse üle otsustab president. Tema otsus on lõplik.
Muudatusettepanek 208
Euroopa Parlamendi kodukord
VII osa – 6. peatükk – pealkiri
6.  PEATÜKK
6.  PEATÜKK
MENETLUSEGA SEOTUD SÕNAVÕTUD
KODUKORDA PUUDUTAVAD MÄRKUSED JA MENETLUSEGA SEOTUD ETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 209
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 185
Artikkel 185
Artikkel 185
Menetlusega seotud ettepanekud
Menetlusega seotud ettepanekud
1.  Järgmistel menetlusega seotud ettepaneku esitamise taotlustel on eelisõigus muude sõnavõtutaotluste ees:
1.  Järgmistel menetlusega seotud ettepaneku esitamise taotlustel on eelisõigus muude sõnavõtutaotluste ees:
a)  küsimuse vastuvõetamatus (artikkel 187);
a)  küsimuse vastuvõetamatus (artikkel 187);
b)  tagasisaatmine vastutavale komisjonile (artikkel 188);
b)  tagasisaatmine vastutavale komisjonile (artikkel 188);
c)  arutelu lõpetamine (artikkel 189);
c)  arutelu lõpetamine (artikkel 189);
d)  arutelu ja hääletuse edasilükkamine (artikkel 190);
d)  arutelu ja hääletuse edasilükkamine (artikkel 190);
e)  istungi katkestamine või lõpetamine (artikkel 191).
e)  istungi katkestamine või lõpetamine (artikkel 191).
Ülaltoodud ettepanekute puhul võib peale ettepaneku esitaja sõna anda ühele sõnavõtjale ettepaneku poolt ja ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu ning vastutava komisjoni esimehele või raportöörile.
Ülaltoodud ettepanekute puhul võib peale ettepaneku esitaja sõna anda ühele sõnavõtjale ettepaneku vastu ning vastutava komisjoni esimehele või raportöörile.
2.  Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.
2.  Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.
Muudatusettepanek 210
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 186
Artikkel 186
Artikkel 184a
Kodukorda puudutavad märkused
Kodukorda puudutavad märkused
1.  Parlamendiliikmel on õigus esineda sõnavõtuga, kui ta soovib juhtida presidendi tähelepanu kodukorra rikkumisele. Sõnavõtu alguses peab parlamendiliige täpsustama, millisele kodukorra artiklile ta viitab.
1.  Parlamendiliikmel on õigus esineda sõnavõtuga, kui ta soovib juhtida presidendi tähelepanu kodukorra rikkumisele. Sõnavõtu alguses peab parlamendiliige täpsustama, millisele kodukorra artiklile ta viitab.
2.  Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlusel on eesõigus kõigi teiste sõnavõtutaotluste ees.
2.  Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlusel on eesõigus kõigi teiste sõnavõtutaotluste ja menetlusega seotud ettepanekute ees.
3.  Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.
3.  Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.
4.  President teeb kodukorda puudutavate märkuste kohta otsuse viivitamatult kooskõlas kodukorraga ja teatab oma otsusest vahetult pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Presidendi otsuse üle ei hääletata.
4.  President teeb kodukorda puudutavate märkuste kohta otsuse viivitamatult kooskõlas kodukorraga ja teatab oma otsusest vahetult pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Presidendi otsuse üle ei hääletata.
5.  Erandkorras võib president teatada, et teeb otsuse teatavaks hiljem, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Otsusest teatamise edasilükkamine ei too kaasa arutelu edasilükkamist. President võib küsimuse lahendamise suunata edasi vastutavale komisjonile.
5.  Erandkorras võib president teatada, et teeb otsuse teatavaks hiljem, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast kodukorda puudutava märkuse esitamist. Otsusest teatamise edasilükkamine ei too kaasa arutelu edasilükkamist. President võib küsimuse lahendamise suunata edasi vastutavale komisjonile.
Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlus peab puudutama arutatavat päevakorrapunkti. Taotluse teha kodukorda puudutav märkus muul teemal võib president rahuldada selleks sobival ajal, näiteks pärast kõnealuse päevakorrapunkti arutelu lõppu või enne istungi katkestamist.
Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlus peab puudutama arutatavat päevakorrapunkti. Taotluse teha kodukorda puudutav märkus muul teemal võib president rahuldada selleks sobival ajal, näiteks pärast kõnealuse päevakorrapunkti arutelu lõppu või enne istungi katkestamist.
(See artikkel paigutatakse muudetud kujul artikli 185 ette.)
Muudatusettepanek 211
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 187
Artikkel 187
Artikkel 187
Küsimuse vastuvõetamatus
Küsimuse vastuvõetamatus
1.  Päevakorrapunkti arutelu alguses võib esitada ettepaneku küsimuse tagasilükkamiseks vastuvõetamatuse tõttu. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
1.  Päevakorrapunkti arutelu alguses võivad fraktsioon või 40 parlamendiliiget esitada ettepaneku küsimuse tagasilükkamiseks vastuvõetamatuse tõttu. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Ettepaneku esitamise kavatsusest tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
Ettepaneku esitamise kavatsusest tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
2.  Kui ettepaneku alusel võetakse vastu otsus küsimus tagasi lükata, asub parlament viivitamatult järgmise päevakorrapunkti juurde.
2.  Kui ettepaneku alusel võetakse vastu otsus küsimus tagasi lükata, asub parlament viivitamatult järgmise päevakorrapunkti juurde.
Muudatusettepanek 212
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 188
Artikkel 188
Artikkel 188
Tagasisaatmine vastutavale komisjonile
Tagasisaatmine vastutavale komisjonile
1.  Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad taotleda fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget päevakorra kinnitamisel või enne arutelu algust.
1.  Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad taotleda fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget päevakorra kinnitamisel või enne arutelu algust.
Kavatsusest esitada vastutavale komisjonile tagasisaatmise taotlus tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
Kavatsusest esitada vastutavale komisjonile tagasisaatmise taotlus tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
2.  Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda ka enne hääletust või hääletuse ajal. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
2.  Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget taotleda ka enne hääletust või hääletuse ajal. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
3.  Iga nimetatud menetlusetapi jooksul võib vastutavale komisjonile tagasisaatmist taotleda ainult ühe korra.
3.  Iga nimetatud menetlusetapi jooksul võib vastutavale komisjonile tagasisaatmist taotleda ainult ühe korra.
4.  Vastutavale komisjonile tagasisaatmine toob kaasa teema arutelu katkestamise.
4.  Vastutavale komisjonile tagasisaatmine toob kaasa teema käsitlemise katkestamise.
5.  Parlament võib määrata, millise aja jooksul peab vastutav komisjon oma järeldused teatavaks tegema.
5.  Parlament võib määrata, millise aja jooksul peab vastutav komisjon oma järeldused teatavaks tegema.
Muudatusettepanek 213
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 190
Artikkel 190
Artikkel 190
Arutelu ja hääletuse edasilükkamine
Arutelu või hääletuse edasilükkamine
1.  Päevakorrapunkti arutelu alguses võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku lükataks arutelu kindla ajani edasi. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
1.  Päevakorrapunkti arutelu alguses võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku lükata arutelu kindla ajani edasi. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Kavatsusest esitada arutelu edasilükkamise ettepanek tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
Kavatsusest esitada arutelu edasilükkamise ettepanek tuleb presidendile vähemalt 24 tundi ette teatada. President teavitab sellest viivitamatult parlamenti.
2.  Kui ettepanek võetakse vastu, läheb parlament edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Edasilükatud arutelu toimub kindlaksmääratud kuupäeval ja kellaajal.
2.  Kui ettepanek võetakse vastu, läheb parlament edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Edasilükatud arutelu toimub kindlaksmääratud kuupäeval ja kellaajal.
3.  Kui ettepanek lükatakse tagasi, ei tohi seda sama osaistungjärgu jooksul uuesti esitada.
3.  Kui ettepanek lükatakse tagasi, ei tohi seda sama osaistungjärgu jooksul uuesti esitada.
4.  Enne hääletust või hääletuse ajal võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku hääletus edasi lükata. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
4.  Enne hääletust või hääletuse ajal võivad fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget teha ettepaneku hääletus edasi lükata. Taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Parlamendi otsuses arutelu hilisemale osaistungjärgule edasilükkamise kohta peab olema täpsustatud, millise osaistungjärgu päevakorda arutelu võetakse, arvestades asjaoluga, et osaistungjärgu päevakord koostatakse kooskõlas kodukorra artiklitega 149 ja 152.
Muudatusettepanek 214
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 191
Artikkel 191
Artikkel 191
Istungi katkestamine või lõpetamine
Istungi katkestamine või lõpetamine
Presidendi ettepanekul või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel võib parlament otsustada arutelu või hääletuse ajal istungi katkestada või lõpetada. Ettepanek või taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Presidendi ettepanekul või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel võib parlament otsustada arutelu või hääletuse ajal istungi katkestada või lõpetada. Ettepanek või taotlus pannakse viivitamatult hääletusele.
Kui on esitatud taotlus istung katkestada või lõpetada, tuleb selle taotluse hääletamise menetlust alustada põhjendamatu viivituseta. Sealjuures tuleks kasutada tavapäraseid mooduseid, millega täiskogu hääletustest teada antakse, ning üldist tava järgides tuleks parlamendiliikmetele jätta piisavalt aega, et nad jõuaksid hääletuseks istungisaali.
Kui on esitatud taotlus istung katkestada või lõpetada, tuleb selle taotluse hääletamise menetlust alustada põhjendamatu viivituseta. Sealjuures tuleks kasutada tavapäraseid mooduseid, millega täiskogu hääletustest teada antakse, ning üldist tava järgides tuleks parlamendiliikmetele jätta piisavalt aega, et nad jõuaksid hääletuseks istungisaali.
Analoogselt artikli 152 lõikes 2 sätestatuga tuleb järgida nõuet, et kui istungi katkestamise või lõpetamise taotlus tagasi lükatakse, ei saa samalaadset taotlust samal päeval enam esitada. Vastavalt kodukorra artikli 22 lõike 1 tõlgendusele on presidendil õigus artikli 191 alusel esitatavate taotluste ülemäärane kasutamine lõpetada.
Analoogselt artikli 149a lõike  2 teises lõigus sätestatuga tuleb järgida nõuet, et kui istungi katkestamise või lõpetamise taotlus tagasi lükatakse, ei saa samalaadset taotlust samal päeval enam esitada. Vastavalt kodukorra artiklile 164 a on presidendil õigus käesoleva artikli alusel esitatavate taotluste ülemäärane kasutamine lõpetada.
Muudatusettepanek 215
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 192
Artikkel 192
Artikkel 192
Istungi protokoll
Istungi protokoll
1.  Istungi protokoll, millesse kantakse läbiviidud menetluste käik, parlamendi otsused ja sõnavõtjate nimed , jagatakse välja hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.
1.  Istungi protokoll, millesse kantakse läbiviidud menetluste käik, sõnavõtjate nimed ja parlamendi otsused, sh kõigi muudatusettepanekute üle toimunud hääletuste tulemused , tehakse kättesaadavaks hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.
Otsuste hulka käesoleva sätte tähenduses kuuluvad ka kõik parlamendis seadusandliku menetluse raames vastu võetud muudatusettepanekud, seda ka juhul, kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 60 lõike 1 alusel või nõukogu seisukoht artikli 68 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.
1a.   Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevate dokumentide loetelu avaldatakse protokollis.
2.  Iga istungipäeva pärastlõunase istungi algul esitab president eelmise istungi protokolli parlamendile kinnitamiseks.
2.  Iga istungipäeva pärastlõunase istungi algul esitab president eelmise istungi protokolli parlamendile kinnitamiseks.
3.  Kui istungi protokolli kohta esitatakse vastuväiteid, teeb parlament vajaduse korral otsuse, kas nõutud muudatusi tuleks arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme sõnavõtt sel teemal võib kesta kuni ühe minuti.
3.  Kui istungi protokolli kohta esitatakse vastuväiteid, teeb parlament vajaduse korral otsuse, kas nõutud muudatusi tuleks arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme sõnavõtt sel teemal võib kesta kuni ühe minuti.
4.  Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär ning seda säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
4.  Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär ning seda säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 216
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 194
Artikkel 194
Artikkel 194
Istungi stenogramm
Istungi stenogramm
1.  Iga istungi kohta koostatakse mitmekeelse dokumendi vormis stenogramm, milles on kõik suulised sõnavõtud toodud originaalkeeles .
1.  Iga istungi kohta koostatakse mitmekeelse dokumendi vormis stenogramm, milles on kõik suulised sõnavõtud toodud sõnavõtja kasutatud ametlikus keeles .
1a.   Ilma et see piiraks presidendi muid volitusi distsiplinaarküsimustes, võib president lasta stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete sõnavõtud, kellele sõna ei antud või kes ületasid neile eraldatud kõneaega.
2.  Sõnavõtjad võivad oma suuliste sõnavõttude trükitud tekste korrigeerida viie tööpäeva jooksul. Korrektuurid tuleb saata selle tähtaja jooksul sekretariaadile.
2.  Sõnavõtjad võivad oma suuliste sõnavõttude trükitud tekste korrigeerida viie tööpäeva jooksul. Korrektuurid tuleb saata selle tähtaja jooksul sekretariaadile.
3.  Mitmekeelne stenogramm avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisana ja seda säilitatakse parlamendi arhiivis.
3.  Mitmekeelne stenogramm avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisana ja seda säilitatakse parlamendi arhiivis.
4.  Parlamendiliikme nõudmisel tehakse istungi stenogrammi väljavõttest tõlge soovitud ametlikku keelde. Vajaduse korral tehakse tõlge lühikese etteteatamisega.
4.  Parlamendiliikme nõudmisel tehakse istungi stenogrammi väljavõttest tõlge soovitud ametlikku keelde. Vajaduse korral tehakse tõlge lühikese etteteatamisega.
Muudatusettepanek 217
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 195
Artikkel 195
Artikkel 195
Istungi audiovisuaalne salvestis
Istungi audiovisuaalne salvestis
1.  Parlamendi arutelud kantakse üle reaalajas parlamendi veebisaidil arutelude läbiviimise keeltes koos kõikide tegutsevate tõlkekabiinide mitmekeelse helisalvestisega.
1.  Parlamendi arutelud kantakse üle reaalajas parlamendi veebisaidil arutelude läbiviimise keeltes koos kõikide tegutsevate tõlkekabiinide mitmekeelse helisalvestisega.
2.  Vahetult istungi järel tehakse aruteludest nende läbiviimise keeltes indekseeritud audiovisuaalne salvestis ja kõikide tegutsenud tõlkekabiinide mitmekeelne helisalvestis ning need tehakse kättesaadavaks parlamendi veebisaidil käimasoleva ja järgmise ametiaja jooksul ; hiljem säilitatakse neid parlamendi arhiivis. Audiovisuaalne salvestis ühendatakse istungi mitmekeelse stenogrammiga nii pea, kui see on kättesaadav.
2.  Vahetult istungi järel tehakse aruteludest nende läbiviimise keeltes indekseeritud audiovisuaalne salvestis ja kõikide tegutsenud tõlkekabiinide mitmekeelne helisalvestis ning need tehakse kättesaadavaks parlamendi veebisaidil parlamendikoosseisu ülejäänud ametiajaks ja järgmise koosseisu ametiajaks ; hiljem säilitatakse neid parlamendi arhiivis. Audiovisuaalne salvestis ühendatakse istungi mitmekeelse stenogrammiga nii pea, kui see on kättesaadav.
Muudatusettepanek 218
Euroopa Parlamendi kodukord
VIII osa – 1. peatükk – pealkiri
KOMISJONIDE MOODUSTAMINE JA NENDE VOLITUSED
KOMISJONID
Muudatusettepanek 219
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 196
Artikkel 196
Artikkel 196
Alaliste komisjonide moodustamine
Alaliste komisjonide moodustamine
Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone, mille volitused määratakse kindlaks kodukorra lisas22 . Komisjonide liikmed valitakse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul ning uuesti kahe ja poole aasta pärast.
Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone. Nende vastutusalad määratakse kindlaks kodukorra lisas22 , mis võetakse vastu antud häälte enamusega . Komisjonide liikmed määratakse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul ning uuesti kahe ja poole aasta pärast.
Alaliste komisjonide volitused on võimalik kindlaks määrata ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel.
Alaliste komisjonide vastutusalasid on võimalik määratleda ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel.
__________________
__________________
22 Vt VI lisa.
22 Vt VI lisa.
Muudatusettepanek 220
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 197
Artikkel 197
Artikkel 197
Erikomisjonide moodustamine
Erikomisjonid
Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul moodustada erikomisjone, mille volitused , koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; erikomisjoni ametiaeg ei tohi ületada 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppemisel pikendab.
1.   Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul moodustada igal ajal erikomisjone, mille vastutusalad , liikmete arv ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega.
Kuna erikomisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamisega, ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende laiendamiseks ega kitsendamiseks.
1a.   Erikomisjoni ametiaeg ei tohi ületada 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppemisel pikendab. Kui parlamendi otsuses erikomisjoni moodustamise kohta ei ole öeldud teisiti, hakatakse erikomisjoni ametiaega arvestama selle avakoosolekust.
1b.   Erikomisjonidel ei ole õigust esitada arvamust teistele komisjonidele.
Muudatusettepanekud 221 ja 307
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 198
Artikkel 198
Artikkel 198
Uurimiskomisjonid
Uurimiskomisjonid
1.  Parlament võib veerandi oma koosseisu taotlusel moodustada uurimiskomisjoni, et uurida liidu õiguse väidetavaid rikkumisi või liidu õiguse kohaldamisel toimunud väidetavat haldusomavoli , milles süüdistatakse Euroopa ühenduste institutsiooni või asutust, liikmesriigi ametiasutust või isikuid, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama.
1.  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 226 ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta) artikliga 2 võib parlament veerandi oma koosseisu taotlusel moodustada uurimiskomisjoni, et uurida väidetavaid rikkumisi või liidu õiguse väidetavat ebaõiget rakendamist , milles süüdistatakse Euroopa Liidu institutsiooni või asutust, liikmesriigi ametiasutust või isikuid, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama.
Uurimiskomisjoni moodustamise otsus avaldatakse ühe kuu jooksul Euroopa Liidu Teatajas. Lisaks võtab parlament kõik vajalikud meetmed, et teavitada nimetatud otsusest võimalikult laialdaselt.
Uurimisobjekti, mille on kindlaks määranud veerand parlamendi koosseisust, ja lõikes 10 nimetatud tähtaega ei ole võimalik muuta.
1a.   Uurimiskomisjoni moodustamise otsus avaldatakse ühe kuu jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2.  Uurimiskomisjonide töömeetodid on reguleeritud komisjone käsitlevate kodukorra sätetega, kui käesolevas artiklis ning kodukorra lisana 23 esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuses Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise kohta ei ole sätestatud teisiti.
2.  Uurimiskomisjonide töömeetodeid reguleeritakse komisjone käsitlevate kodukorra sätetega, kui käesolevas artiklis ning otsuses 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ ei ole sätestatud teisiti.
3.  Uurimiskomisjoni moodustamise taotluses tuleb kindlaks määrata komisjoni uurimisobjekt ja taotlus peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust. Parlament teeb esimeeste konverentsi ettepanekul otsuse komisjoni moodustamise kohta ja positiivse otsuse korral selle koosseisu kohta vastavalt artiklile 199 .
3.  Uurimiskomisjoni moodustamise taotluses tuleb kindlaks määrata komisjoni uurimisobjekt ja taotlus peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust. Parlament teeb esimeeste konverentsi ettepanekul otsuse komisjoni moodustamise kohta ja positiivse otsuse korral selle liikmete arvu kohta .
4.   Uurimiskomisjon lõpetab oma töö aruande esitamisega 12 kuu jooksul. Parlament võib kaks korda otsustada seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada.
Uurimiskomisjonis toimuval hääletusel võivad osaleda ainult komisjoni täisliikmed ja nende äraoleku korral nende alalised asendusliikmed.
4a.   Uurimiskomisjonidel ei ole õigust esitada arvamust teistele komisjonidele.
4b.   Uurimiskomisjonis võivad menetluse mis tahes etapis toimuval hääletusel osaleda ainult komisjoni täisliikmed või nende puudumise korral nende asendusliikmed.
5.  Uurimiskomisjon valib endale esimehe ja kaks aseesimeest ning nimetab ühe või mitu raportööri. Lisaks võib komisjon anda oma liikmetele eriülesandeid, panna neile kohustusi või anda neile volitusi ning liikmete jaoks kaasneb sellega kohustus oma tegevusest komisjonile üksikasjalikult aru anda.
5.  Uurimiskomisjon valib endale esimehe ja aseesimehed ning nimetab ühe või mitu raportööri. Lisaks võib komisjon anda oma liikmetele eriülesandeid, panna neile kohustusi või anda neile volitusi ning liikmete jaoks kaasneb sellega kohustus oma tegevusest komisjonile üksikasjalikult aru anda.
Kahe koosoleku vahelisel ajal on komisjoni juhatusel õigus kiireloomulistel juhtudel ja vajaduse korral rakendada komisjoni volitusi, millele tuleb järgmisel komisjoni koosolekul taotleda komisjoni heakskiitu.
5a.   Kahe koosoleku vahelisel ajal on komisjoni koordinaatoritel õigus kiireloomulistel juhtudel ja vajaduse korral rakendada komisjoni volitusi, millele tuleb järgmisel komisjoni koosolekul taotleda komisjoni heakskiitu.
6.   Kui uurimiskomisjon on seisukohal, et tema õigusi on rikutud, teeb ta presidendile ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid.
7.  Uurimiskomisjon võib kuulamise korraldamise või dokumentide hankimise eesmärgil pöörduda lõikes 2 osutatud otsuse artiklis 3 nimetatud institutsioonide või isikute poole.
Ühenduse institutsioonide ja asutuste liikmete ja ametnike sõidu- ja elamiskulud tasuvad liidu institutsioonid ja asutused. Teiste uurimiskomisjonis kuulatavate isikute sõidu- ja elamiskulud hüvitab Euroopa Parlament ekspertide kuulamist reguleeriva korra alusel.
Uurimiskomisjoni tunnistusi andma kutsutud isikul on samad õigused, mis tal oleksid tunnistajana oma päritoluriigi kohtus. Enne tunnistuste andmist tuleb isikut teavitada tema õigustest.
Kasutatavate keelte osas kohaldab uurimiskomisjon artiklit 158, kuid uurimiskomisjoni juhatus
7.  Kasutatavate keelte osas kohaldab uurimiskomisjon artiklit 158, kuid uurimiskomisjoni juhatus
–  võib piirata suulise tõlke korraldamist, võimaldades tõlke ainult arutelul osalejate ametlikesse keeltesse, kui ta peab seda konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikuks;
–  võib piirata suulise tõlke korraldamist, võimaldades tõlke ainult arutelul osalejate ametlikesse keeltesse, kui ta peab seda konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikuks;
–  otsustab saadud dokumentide tõlke korraldamise üle, et tagada komisjoni arutelude tõhusus ja kiirus ning vajalik salajasus ja konfidentsiaalsus.
–  otsustab saadud dokumentide tõlke korraldamise üle, et tagada komisjoni arutelude tõhusus ja kiirus ning vajalik salajasus ja konfidentsiaalsus.
8.   Uurimiskomisjoni esimees hoolitseb koos juhatusega selle eest, et komisjoni arutelude puhul oleksid tagatud nende salajasus või konfidentsiaalsus, ning teavitab liikmeid õigeaegselt sellega seotud asjaoludest.
Samuti viitab esimees selgesõnaliselt ülalnimetatud otsuse artikli 2 lõike 2 sätetele. Kohaldatakse kodukorra VII lisa A osa.
9.   Edastatud salajaste või konfidentsiaalsete dokumentide kontrollimisel kasutatakse tehnilisi abinõusid, mis tagavad, et dokumentidele on isiklik juurdepääs ainult juhtumiga tegelevatel komisjoni liikmetel. Kõnealused liikmed annavad käesoleva artikli alusel tõotuse mitte võimaldada teistele isikutele juurdepääsu salajasele või konfidentsiaalsele teabele ning kasutada sellist teavet ainult uurimiskomisjonile esitatava aruande koostamise eesmärgil. Koosolekud toimuvad asjakohaselt sisustatud ruumides, kus pealtkuulamine kõrvaliste isikute poolt on välistatud.
9a.   Kui väidetava rikkumise või haldusliku omavoli eest liidu õiguse rakendamisel võib olla vastutav liikmesriigi organ või asutus, võib uurimiskomisjon paluda asjaomase liikmesriigi parlamendil teha uurimisel koostööd.
10.  Pärast töö lõpetamist esitab uurimiskomisjon parlamendile raporti oma töö tulemuste kohta, vajaduse korral koos vähemuse arvamusega , järgides artiklis 56 sätestatud tingimusi. Raport avaldatakse.
10.  Uurimiskomisjon koostab pärast töö lõpetamist ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast komisjoni avakoosolekut parlamendile raporti oma töö tulemuste kohta. Parlament võib kaks korda otsustada seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada. Vajaduse korral võib raport sisaldada vähemuse arvamusi , järgides artiklis 56 sätestatud tingimusi. Raport avaldatakse.
Uurimiskomisjoni taotlusel korraldab parlament raporti esitamisele järgneval osaistungjärgul selle üle arutelu.
Uurimiskomisjoni taotlusel korraldab parlament raporti esitamisele järgneval osaistungjärgul selle üle arutelu.
Lisaks võib uurimiskomisjon esitada parlamendile Euroopa Liidu või liikmesriikide institutsioonidele või asutustele suunatud soovituse projekti.
10a.   Lisaks võib uurimiskomisjon esitada parlamendile Euroopa Liidu või liikmesriikide institutsioonidele või asutustele suunatud soovituse projekti.
11.  President teeb VI lisas nimetatud vastutavale komisjonile ülesandeks jälgida uurimiskomisjoni töö tulemuste alusel võetavaid meetmeid ja palub vajaduse korral selle kohta aru anda; ta võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada uurimiskomisjoni järelduste rakendamine tegelikkuses.
11.  President teeb VI lisas nimetatud vastutavale komisjonile ülesandeks jälgida uurimiskomisjoni töö tulemuste alusel võetavaid meetmeid ja palub vajaduse korral selle kohta aru anda; ta võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada uurimiskomisjoni järelduste rakendamine tegelikkuses.
Artikli 199 lõike 2 alusel võib muudatusettepanekuid esitada ainult uurimiskomisjoni koosseisu käsitleva esimeeste konverentsi ettepaneku kohta (lõige 3).
Uurimisobjekti, mille on kindlaks määranud veerand parlamendi koosseisust (lõige 3), ja lõikes 4 nimetatud tähtaega ei ole võimalik muuta.
__________________
23 Vt VIII lisa.
(Lõike 1 teine lõik lisatakse tõlgendusena.)
Muudatusettepanek 222
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 199
Artikkel 199
Artikkel 199
Komisjonide koosseis
Komisjonide koosseis
1.  Komisjonide ja uurimiskomisjonide liikmed valitakse pärast seda, kui fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed on esitanud kandidaatide nimed. Esimeeste konverents esitab ettepanekud parlamendile. Komisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu .
1.  Komisjonide, erikomisjonide ja uurimiskomisjonide liikmed määratavad fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.
Esimeeste konverents määrab tähtaja, mis ajaks fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed presidendile komisjonidesse määramise otsustest teada annavad, ning pärast seda teeb president otsused parlamendile teatavaks.
Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta oma kahe ja poole aastasest ametiajast järele jäänud aja jooksul oma koha parlamendikomisjonis. Kui parlamendiliikme fraktsioonivahetuse tulemusel rikutakse poliitiliste vaadete õiglast esindatust komisjonis, esitab esimeeste konverents lõike 1 teises lauses osutatud korra alusel uued ettepanekud komisjoni koosseisu kohta; tagatud peab olema asjaomase parlamendiliikme isiklike õiguste kaitse.
Komisjoni kohtade jaotuse proportsionaalsus fraktsioonide vahel peab vastama lähimale sobivale täisarvule. Kui fraktsioon otsustab talle parlamendikomisjonis eraldatud kohti mitte kasutada, jäävad need vabaks ja sellele vastavalt vähendatakse komisjoni suurust. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.
1a.   Komisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu. Komisjoni kohtade jaotus fraktsioonide vahel peab vastama proportsionaalse arvutuse lähimale eelnevale või järgnevale täisarvule.
Kui fraktsioonid ei jõua üksmeelele nende proportsionaalse esindatuse osas ühes või mitmes komisjonis, teeb lõpliku otsuse esimeeste konverents.
1b.   Kui fraktsioon otsustab oma liikmeid komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liikmeid esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul, jäävad need kohad vabaks. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.
1c.   Kui parlamendiliikme fraktsioonivahetuse tagajärjel rikutakse komisjonis fraktsioonide proportsionaalset esindatust, mis on määratletud lõikes 1a, ning kui fraktsioonid ei jõua kokkuleppele nimetatud lõikes osutatud põhimõtete järgimises, teeb vajalikud otsused esimeeste konverents.
1d.   Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete komisjonidesse määramise otsuse muutmisest tuleb teada anda presidendile, kes teeb muudatuse parlamendile teatavaks hiljemalt järgmise istungi alguses. Otsus jõustub selle teatavaks tegemise kuupäevast.
1e.   Fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad määrata iga komisjoni juurde asendusliikmeid, kelle arv ei ületa fraktsioonile või fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele komisjonis ette nähtud täisliikmete arvu. Asendusliikmete määramisest tuleb teavitada presidenti. Asendusliikmetel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel, võtta sõna ja osaleda täisliikme puudumise korral hääletusel.
1f.   Kui täisliige puudub koosolekult ja asendusliikmeid ei ole määratud või nad puuduvad samuti, võib täisliige lasta end koosolekul esindada mõnel teisel sama fraktsiooni liikmel või, kui tegemist on fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmega, teisel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel, kellel on õigus osaleda ka hääletusel. Komisjoni esimehele tuleb sellest teada anda hiljemalt hääletuse alguseks.
Lõike 1f viimases lauses ette nähtud eelnev teatamine peab toimuma enne selle punkti või nende punktide arutelu lõppu või enne selle või nende punktide hääletusele panemist, mille osas täisliige end esindada laseb.
2.   Esimeeste konverentsi ettepanekute muudatusettepanekud on vastuvõetavad ainult siis, kui need on esitanud vähemalt 40 parlamendiliiget. Parlament teeb otsused muudatusettepanekute kohta salajasel hääletusel.
3.   Komisjoni liikmed loetakse valituks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel, võttes arvesse lõike 2 alusel tehtud muudatusi.
4.   Kui fraktsioon ei esita lõike 1 alusel uurimiskomisjoni liikme kohtadele kandidaate esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul, esitab esimeeste konverents parlamendile ainult nende kandidaatide nimed, kes seati üles ettenähtud tähtaja jooksul.
5.   Komisjonides vabaks jäänud kohad võib täita ajutiselt esimeeste konverentsi otsuse alusel, võttes arvesse lõikes 1 sätestatud tingimusi ja saades selleks ametisse nimetatava isiku nõusoleku.
6.   Muudatused esitatakse järgmisel istungil parlamendile kinnitamiseks.
Selle artikliga nähakse ette, et:
–   komisjoni täis- või asendusliikme staatus sõltub ainult kuuluvusest vastavasse fraktsiooni;
–   kui komisjonis fraktsiooni esindavate täisliikmete arv muutub, siis sellele vastavalt muutub ka fraktsiooni määratavate alaliste asendusliikmete maksimumarv;
–   kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, kaotab ta komisjonis täis- või asendusliikme staatuse, mis tal oli eelmise fraktsiooni liikmena;
–   mitte mingil tingimusel ei saa komisjoni liige olla teise fraktsiooni kuuluva kolleegi asendusliige.
(Artikli viimased kaks nummerdamata lõiget on lisatud tõlgendusena.)
Muudatusettepanek 223
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 200
Artikkel 200
välja jäetud
Asendusliikmed
1.   Fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad määrata iga komisjoni juurde alalisi asendusliikmeid vastavalt neid komisjonis esindavate täisliikmete arvule. Asendusliikmete määramisest tuleb teavitada presidenti. Alalistel asendusliikmetel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel, võtta sõna ja osaleda täisliikme puudumise korral hääletusel.
Kui mõne parlamendikomisjoni täisliikme koht on vabaks jäänud, on samasse fraktsiooni kuuluval alalisel asendusliikmel õigus osaleda ajutiselt tema asemel hääletustel, kuni täisliikme koht vastavalt artikli 199 lõikele 5 ajutiselt täidetakse või, kui seda ei tehta, siis kuni uue täisliikme nimetamiseni. See õigus tuleneb parlamendi otsusest komisjonide arvulise koosseisu kohta ja selle eesmärk on tagada, et hääletamisel saaks osaleda sama arv asjaomase fraktsiooni liikmeid nagu enne koha vabaksjäämist.
2.   Kui täisliige puudub koosolekult ja alalisi asendusliikmeid ei ole määratud või nad puuduvad samuti, võib komisjoni täisliige lasta end koosolekul esindada mõnel teisel sama fraktsiooni liikmel, kellel on õigus osaleda ka hääletusel. Asendusliikme nimi tuleb teatada komisjoni esimehele enne hääletuse algust.
Lõige 2 kehtib vajalike muudatustega ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete suhtes.
Lõike 2 viimases lauses ettenähtud eelnev teatamine peab toimuma enne selle või nende punktide arutelu lõppu või enne selle või nende punktide hääletusele panemist, mille osas täisliige end esindada laseb.
* * *
Käesoleva artikli sätted väljendavad selgelt kaht olulist põhimõtet:
–   fraktsioonil ei saa komisjonis olla rohkem alalisi asendusliikmeid kui täisliikmeid;
–   ainult fraktsioonidel on õigus määrata alalisi asendusliikmeid; ainsaks tingimuseks on sel juhul presidendi teavitamine.
Kokkuvõtteks:
–   alalise asendusliikme staatus sõltub ainult tema kuuluvusest vastavasse fraktsiooni;
–   kui komisjonis fraktsiooni esindavate täisliikmete arv muutub, siis sellele vastavalt muutub ka fraktsiooni määratavate alaliste asendusliikmete maksimumarv;
–   kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, ei säili tema alalise asendusliikme staatus, mis tal oli eelmise fraktsiooni liikmena;
–   mitte mingil tingimusel ei saa komisjoni liige olla teise fraktsiooni kuuluva kolleegi asendusliige.
Muudatusettepanek 224
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 201
Artikkel 201
Artikkel 201
Komisjonide ülesanded
Komisjonide ülesanded
1.  Alalised komisjonid käsitlevad küsimusi, mida neile edastab parlament või istungjärgu vaheajal esimeeste konverentsi nimel president. Erikomisjonide ja uurimiskomisjonide ülesanded määratakse kindlaks nende moodustamise ajal; nendel komisjonidel ei ole õigust esitada arvamust teistele komisjonidele.
1.  Alalised komisjonid käsitlevad küsimusi, mida neile edastab parlament või istungjärgu vaheajal esimeeste konverentsi nimel president.
(Vt tõlgendust artiklis 197.)
2.   Kui alaline komisjon teatab, et ei ole küsimuse käsitlemiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevusküsimus edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates päevast, kui parlamendi istungil anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.
Esimeeste konverents teeb otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või selle puudumisel komisjonide esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole esimeeste konverents otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
Komisjonide esimehed võivad sõlmida kokkuleppeid teiste komisjonide esimeestega teema konkreetsele komisjonile määramise kohta; vajaduse korral on nõutav luba artikli 54 kohase kaasatud komisjonidega menetluse läbiviimiseks.
3.  Kui küsimus kuulub mitme alalise komisjoni pädevusse, määratakse üks neist vastutavaks komisjoniks ja teised nõuandvateks komisjonideks.
3.  Kui küsimus kuulub mitme alalise komisjoni pädevusse, määratakse üks neist vastutavaks komisjoniks ja teised nõuandvateks komisjonideks.
Reeglina tohib ühe küsimusega korraga tegeleda kuni kolm komisjoni, välja arvatud juhul, kui põhjendatud juhtudel otsustatakse lõikes 1 nimetatud tingimustel sellest reeglist kõrvale kalduda.
Reeglina tohib ühe küsimusega korraga tegeleda kuni kolm komisjoni, välja arvatud juhul, kui lõikes 1 nimetatud tingimustel otsustatakse sellest reeglist kõrvale kalduda.
4.  Kaks või enam komisjoni või allkomisjoni võivad oma pädevusse kuuluvaid küsimusi vaadata läbi ühiselt, kuid nad ei tohi võtta vastu otsust.
4.  Kaks või enam komisjoni või allkomisjoni võivad oma pädevusse kuuluvaid küsimusi vaadata läbi ühiselt, kuid nad ei tohi võtta vastu ühist otsust, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 55 .
5.  Komisjon võib anda parlamendi juhatuse nõusolekul ühele või mitmele liikmele uurimisülesande või ülesande hankida teavet.
5.  Komisjon võib anda parlamendi asjaomaste organite nõusolekul ühele või mitmele liikmele uurimisülesande või ülesande hankida teavet.
Muudatusettepanek 225
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 201 a (uus)
Artikkel 201a
Pädevus
1.   Kui alaline komisjon teatab, et ei ole küsimuse käsitlemiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, esitatakse küsimus pädevuse kohta lahendamiseks komisjonide esimeeste konverentsile. Seda tuleb teha nelja nädala jooksul alates päevast, kui parlamendi istungil anti teada küsimuse parlamendikomisjonile edastamisest.
2.   Esimeeste konverents teeb otsuse kuue nädala jooksul pärast küsimuse esitamist, tuginedes komisjonide esimeeste konverentsi soovitusele või selle puudumisel komisjonide esimeeste konverentsi esimehe soovitusele. Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole esimeeste konverents otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.
3.   Komisjonide esimehed võivad sõlmida kokkuleppeid teiste komisjonide esimeestega teema konkreetsele komisjonile määramise kohta; vajaduse korral on nõutav luba artikli 54 kohase kaasatud komisjonidega menetluse läbiviimiseks.
Muudatusettepanek 226
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 202
Artikkel 202
välja jäetud
Volituste kontrollimise eest vastutav komisjon
Ühele kodukorra alusel moodustatud komisjonile tehakse muu hulgas ülesandeks kontrollida volitusi ja valmistada ette parlamendi otsused valimiste kehtivust käsitlevate protestide kohta.
Muudatusettepanek 227
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 203
Artikkel 203
Artikkel 203
Allkomisjonid
Allkomisjonid
1.  Esimeeste konverentsi loal ja kui komisjoni töö seda nõuab, võib iga alaline või erikomisjon moodustada oma liikmetest ühe või mitu allkomisjoni ning määrata samal ajal artikli 199 alusel kindlaks allkomisjoni koosseisu ja pädevuse . Allkomisjonid annavad aru komisjonile, mille raames nad moodustati .
1.  Kooskõlas artikliga 196 võib moodustada ka allkomisjone. Alaline või erikomisjon võib juhul, kui komisjoni töö seda nõuab ning esimeeste konverents on selleks eelneva loa andnud, moodustada ühe või mitu allkomisjoni ning määrata samal ajal kooskõlas artikli 199 asjakohaste sätetega kindlaks allkomisjoni(de) koosseisu ja vastutusala(d), mis kuuluvad põhikomisjoni enda vastutusvaldkonda . Allkomisjonid annavad põhikomisjonile oma tegevuse kohta aru .
2.  Komisjonides kasutatav menetlus kehtib ka allkomisjonides.
2.  Kui kodukorras ei ole osutatud teisiti, kehtib komisjonides kasutatav menetluskord ka allkomisjonides.
2a.   Allkomisjoni täisliikmed valitakse vastava põhikomisjoni liikmete hulgast.
3.  Asendusliikmete osalemine allkomisjonide koosolekutel on lubatud samadel tingimustel nagu komisjonide koosolekute puhul.
3.  Asendusliikmete osalemine allkomisjonide koosolekutel on lubatud samadel tingimustel nagu komisjonide koosolekute puhul.
4.   Nende sätete kohaldamine peab tagama sõltuvussuhte allkomisjoni ja selle komisjoni vahel, mille raames allkomisjon moodustati. Sellest tulenevalt valitakse kõik allkomisjoni täisliikmed vastava komisjoni liikmete hulgast.
4a.   Põhikomisjoni esimees võib kaasata allkomisjonide esimehi koordinaatorite töösse või võimaldada neil juhatada põhikomisjoni arutelu küsimustes, millega nendes allkomisjonides tegeletakse, tingimusel et komisjoni juhatus vaatab sellised otsused läbi ja kiidab heaks.
Muudatusettepanek 228
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 204
Artikkel 204
Artikkel 204
Komisjoni juhatus
Komisjoni juhatus
Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele , valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel.
1.   Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete määramisele , valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse komisjoni täisliikmete seast eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel. Iga komisjoni juhatuse koosseisus peab kajastuma parlamendi mitmekesisus; juhatus ei tohi koosneda ainult meestest või ainult naistest, samuti ei tohi kõik aseesimehed olla samast liikmesriigist.
Ainult komisjoni põhiliikmed, kes on valitud vastavalt artiklile 199, võivad olla valitud selle komisjoni juhatusse.
Kui ülesseatud kandidaatide arv vastab vabade kohtade arvule, võib valimine toimuda ühise heakskiitmise teel.
2.   Kui ülesseatud kandidaatide arv vastab vabade kohtade arvule, toimub valimine ühise heakskiitmise teel. Kui hääletusvoorus osaleb rohkem kui üks kandidaat või kui vähemalt kuuendik komisjoni liikmetest taotleb hääletust, korraldatakse salajane hääletus.
Muul juhul või kuuendiku komisjoni liikmete taotlusel korraldatakse salajane hääletus.
Kui esitatud on üksainus kandidaat, osutub ta valituks antud häälte absoluutse enamusega; antud häälteks loetakse kandidaadi poolt ja vastu antud hääled.
Kui esitatud on üksainus kandidaat, osutub ta valituks antud häälte absoluutse enamusega; antud häälteks loetakse kandidaadi poolt ja vastu antud hääled.
Kui esimeses hääletusvoorus osaleb mitu kandidaati, osutub valituks kandidaat, kes kogub eelmises lõigus kindlaks määratud antud häälte absoluutse enamuse. Teises hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu korral osutub valituks vanim kandidaat.
Kui osaleb mitu kandidaati, osutub valituks kandidaat, kes kogub esimeses hääletusvoorus antud häälte absoluutse enamuse. Teises hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu korral osutub valituks vanim kandidaat.
Kui osutub vajalikuks teise hääletusvooru korraldamine, võib üles seada uusi kandidaate.
Käesolev artikkel ei takista põhikomisjoni esimeest kaasamast allkomisjonide esimehi komisjoni juhatuse töösse või võimaldamast neil juhatada arutelu küsimustes, mida nendes allkomisjonides käsitletakse - vastupidi, see võimaldab seda - tingimusel et selline menetlus esitatakse läbivaatamiseks juhatusele tervikuna ja juhatus annab sellele nõusoleku.
2a.   Komisjonides kohaldatakse vajalike muudatustega järgmisi parlamendi ametikandjaid käsitlevaid artikleid: artikkel 14 (Ajutine istungi juhataja), artikkel 15 (Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted), artikkel 16 (Presidendi valimine ja avakõne), artikkel 19 (Ametikandjate ametiaeg) ja artikkel 20 (Vabaks jäävad ametikohad).
Muudatusettepanek 229
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 205
Artikkel 205
Artikkel 205
Komisjonide koordinaatorid ja variraportöörid
Komisjonide koordinaatorid
1.  Fraktsioonid võivad määrata ühe liikme koordinaatoriks.
1.  Fraktsioonid võivad määrata igas komisjonis ühe liikme koordinaatoriks.
2.  Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid vajaduse korral kokku, et valmistada ette komisjonis vastuvõetavaid otsuseid, eelkõige otsuseid menetluse ja raportööride nimetamise kohta. Komisjon võib koordinaatoritele delegeerida teatavate otsuste tegemise, välja arvatud raportite, arvamuste ja muudatusettepanekute vastuvõtmist puudutavad otsused. Komisjoni aseesimehi võib kutsuda koordinaatorite koosolekutel osalema nõuandvas rollis. Koordinaatorid püüavad saavutada konsensuse. Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võivad koordinaatorid tegutseda ainult parlamendikomisjoni selge ülekaaluka enamuse alusel, võttes arvesse eri fraktsioonide osakaalu.
2.  Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid vajaduse korral kokku, et valmistada ette komisjonis vastuvõetavaid otsuseid, eelkõige otsuseid menetluse ja raportööride nimetamise kohta. Komisjon võib koordinaatoritele delegeerida teatavate otsuste tegemise, välja arvatud raportite, resolutsiooni ettepanekute, arvamuste ja muudatusettepanekute vastuvõtmist puudutavad otsused.
Komisjoni aseesimehi võib kutsuda koordinaatorite koosolekutel osalema nõuandvas rollis.
Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võivad koordinaatorid tegutseda ainult parlamendikomisjoni selge ülekaaluka enamuse alusel, võttes arvesse eri fraktsioonide osakaalu.
Esimees teeb komisjonis teatavaks kõik koordinaatorite otsused ja soovitused, mis loetakse vastuvõetuks, kui nende kohta ei esitata vastuväiteid, ning need kantakse nõuetekohaselt komisjoni koosoleku protokolli.
3.   Komisjoni esimees kutsub koordinaatorid kokku, et valmistada ette volinikukandidaatide kuulamised. Pärast kuulamisi kohtuvad koordinaatorid, et hinnata kandidaate vastavalt kodukorra XVI lisas sätestatud menetlusele.
4.   Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut ja püüab oma fraktsiooni nimel saavutada komisjonis kompromissi. Variraportööride nimed teatatakse komisjoni esimehele. Komisjon võib koordinaatorite ettepaneku alusel otsustada kaasata variraportööre seadusandliku tavamenetluse raames nõukoguga kokkuleppe saavutamiseks peetavatesse läbirääkimistesse.
Sõltumatud parlamendiliikmed ei moodusta fraktsiooni artikli 32 tähenduses, seega ei saa nad määrata koordinaatoreid, kellel on ainsana õigus osaleda koordinaatorite koosolekutel.
Sõltumatud parlamendiliikmed ei moodusta fraktsiooni artikli 32 tähenduses, seega ei saa nad määrata koordinaatoreid, kellel on ainsana õigus osaleda koordinaatorite koosolekutel.
Koordinaatorite koosolekute ülesanne on valmistada ette komisjoni otsuseid ning ilma selgesõnalise delegeerimiseta ei saa need asendada komisjoni koosolekuid. Seega on koordinaatorite koosolekul vastu võetud otsuste puhul vajalik eelnev delegeerimine. Eelneva delegeerimise puudumisel tohivad koordinaatorid võtta vastu ainult soovitusi, mille komisjon peab seejärel ametlikult kinnitama.
Igal juhul tuleb diskrimineerimiskeelu põhimõtet järgides kindlustada sõltumatute parlamendiliikmete ligipääs teabele neile teabe edastamise ja sõltumatute parlamendiliikmete sekretariaadi liikme koordinaatorite koosolekutel viibimise teel.
Igal juhul tuleb diskrimineerimiskeelu põhimõtet järgides kindlustada sõltumatute parlamendiliikmete ligipääs teabele neile teabe edastamise ja sõltumatute parlamendiliikmete sekretariaadi liikme koordinaatorite koosolekutel viibimise teel.
Muudatusettepanek 230
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 205 a (uus)
Artikkel 205a
Variraportöörid
Fraktsioonid võivad iga raporti puhul nimetada variraportööri, kes jälgib raporti arengut ja püüab oma fraktsiooni nimel saavutada komisjonis kompromissi. Variraportööride nimed teatatakse komisjoni esimehele.
Muudatusettepanek 231
Euroopa Parlamendi kodukord
VIII osa – 2. peatükk – pealkiri
2.  PEATÜKK
välja jäetud
KOMISJONIDE TEGEVUS
Muudatusettepanek 232
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 206
Artikkel 206
Artikkel 206
Komisjonide koosolekud
Komisjonide koosolekud
1.  Komisjonide koosolekud toimuvad komisjoni esimehe kutsel või parlamendi presidendi nõudel.
1.  Komisjonide koosolekud toimuvad komisjoni esimehe kutsel või parlamendi presidendi nõudel.
Komisjoni kokku kutsudes esitab esimees päevakorra projekti. Komisjon võtab koosoleku alguses vastu otsuse päevakorra kohta.
2.  Komisjoni kutsel võivad komisjoni koosolekutel osaleda ka Euroopa Komisjoni ja nõukogu esindajad. Kutsed edastab komisjoni nimel selle esimees.
2.  Komisjoni kutsel võivad komisjoni koosolekutel sõna võtta ka Euroopa Komisjoni, nõukogu ja teiste ELi institutsioonide esindajad. Kutsed edastab komisjoni nimel selle esimees.
Komisjoni otsusel võib koosolekul osalema ja sõna võtma kutsuda ka teisi isikuid.
Komisjoni otsusel võib koosolekul osalema ja sõna võtma kutsuda ka teisi isikuid.
Iga komisjon võib iseseisvalt otsustada, kas lubada parlamendiliikmete assistentidel komisjoni koosolekutel osaleda.
Vastutav komisjon võib juhatuse nõusolekul korraldada ekspertide kuulamise, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete edukaks täitmiseks teatavas valdkonnas.
Vastutav komisjon võib juhatuse nõusolekul korraldada ekspertide kuulamise, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete edukaks täitmiseks teatavas valdkonnas.
Soovi korral võivad kuulamisel osaleda ka nõuandvad komisjonid.
Käesoleva lõike sätteid tõlgendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punktile 50 24 .
3.  Ilma et see piiraks artikli 53 lõike 6 kohaldamist ja kui asjaomane komisjon ei otsusta teisiti, võivad parlamendiliikmed osaleda ka nende komisjonide koosolekutel, mille liikmed nad ei ole , kuid neil ei ole õigust osa võtta aruteludest.
3.  Ilma et see piiraks artikli 53 lõike 6 kohaldamist ja kui asjaomane komisjon ei otsusta teisiti, ei või komisjoni koosolekutel osalevad , kuid komisjoni mittekuuluvad parlamendiliikmed võtta osa komisjonis toimuvatest aruteludest.
Komisjon võib anda nendele parlamendiliikmetele õiguse osaleda komisjoni töös nõuandjatena .
Komisjon võib anda neile siiski õiguse osaleda komisjoni koosolekutel nõuandjana .
3a.   Kõneaja eraldamist käsitleva artikli 162 lõiget 2 kohaldatakse vajalike muudatustega ka parlamendikomisjonides.
3b.   Stenogrammi koostamise korral kohaldatakse vajalike muudatustega artikli 194 lõikeid 1a, 2 ja 4.
___________________________
24 Vt XIII lisa.
Muudatusettepanek 233
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 207
Artikkel 207
Artikkel 207
Komisjoni koosoleku protokoll
Komisjoni koosoleku protokoll
Komisjoni koosoleku protokoll jagatakse kõigile komisjoni liikmetele ja esitatakse komisjonile kinnitamiseks.
Komisjoni koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks kõigile komisjoni liikmetele ja esitatakse komisjonile kinnitamiseks.
Muudatusettepanek 234
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 208
Artikkel 208
Artikkel 208
Komisjonis toimuvad hääletused
Komisjonis toimuvad hääletused
1.  Iga parlamendiliige võib esitada muudatusettepanekuid komisjonis läbivaatamiseks.
1.  Ilma et see piiraks artikli 66 lõike 4 kohaldamist seoses teise lugemisega, peab kõik komisjonis läbivaatamiseks esitatavad muudatusettepanekud või tagasilükkamise ettepaneku projektid allkirjastama või kaasallkirjastama vähemalt üks asjaomase komisjoni täis- või asendusliige .
2.  Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on veerand komisjoni liikmetest. Kui kuuendik komisjoni liikmetest esitab enne hääletuse algust vastava taotluse, on hääletustulemus kehtiv ainult siis, kui hääletusel osales komisjoni koosseisu enamus.
2.  Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on veerand komisjoni liikmetest. Kui kuuendik komisjoni liikmetest esitab enne hääletuse algust vastava taotluse, on hääletustulemus kehtiv ainult siis, kui hääletusel osales liikmete enamus.
3.  Üks hääletus ja/või lõpphääletus raporti üle toimub parlamendikomisjonis nimeliselt vastavalt artikli 180 lõikele 2. Hääletused muudatusettepanekute üle ja muud hääletused toimuvad käe tõstmisega, välja arvatud juhul, kui koosoleku juhataja otsustab kasutada elektroonilist hääletust või kui veerand parlamendikomisjoni liikmetest nõuab nimelist hääletust.
3.  Üks hääletus ja/või lõpphääletus raporti või arvamuse üle toimub parlamendikomisjonis nimeliselt vastavalt artikli 180 lõigetele  2 ja 2a . Hääletused muudatusettepanekute üle ja muud hääletused toimuvad käe tõstmisega, välja arvatud juhul, kui koosoleku juhataja otsustab kasutada elektroonilist hääletust või kui veerand parlamendikomisjoni liikmetest nõuab nimelist hääletust.
Artikli 208 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
Artikli 208 lõike 3 sätteid, mis käsitlevad nimelist hääletust, ei kohaldata artikli 8 lõikes 2 ja artikli 9 lõigetes 3, 6 ja 8 käsitletud raportitele parlamendiliikme puutumatusega seonduvates asjades.
4.   Komisjoni esimees võib osaleda aruteludes ja hääletustel, kuid tema häälel ei ole otsustavat kaalu.
5.  Vajaduse korral võib komisjon esitatud muudatusettepanekute hääletusele panemise asemel paluda raportööril esitada uus projekt, milles võetaks muudatusettepanekuid võimalikult suures ulatuses arvesse. Sellisel juhul määratakse projekti kohta muudatusettepanekute esitamiseks uus tähtaeg.
5.  Vajaduse korral võib komisjon esitatud muudatusettepanekute hääletusele panemise asemel paluda raportööril esitada uus projekt, milles võetaks muudatusettepanekuid võimalikult suures ulatuses arvesse. Sellisel juhul määratakse muudatusettepanekute esitamiseks uus tähtaeg.
Muudatusettepanek 235
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 209
Artikkel 209
Artikkel 209
Täiskogu istungi läbiviimist reguleerivad sätted, mida kohaldatakse ka komisjonides
Täiskogu istungi läbiviimist reguleerivad sätted, mida kohaldatakse ka komisjonides
Artikleid 14, 15, 16 , 19, 20, 38–48, 160 , artikli 162 lõikeid 2 ja 10 , artikleid 165 , 167 , 169–172, 174, artikli 176 lõiget 1 ning artikleid 177 , 178, 181, 182, 184–187 , 190 ja 191 kohaldatakse komisjonide koosolekute suhtes vajalike muudatustega .
Komisjonides kohaldatakse vajalike muudatustega järgmisi hääletust ja menetlusega seotud sõnavõtte käsitlevaid artikleid: artikkel 164a (Parlamendi töö takistamise vältimine) , artikkel 168a (Künnised) , artikkel 169 (Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine) , artikkel 170 (Muudatusettepanekute vastuvõetavus) , artikkel 171 (Hääletuse kord) , artikkel  174 (Muudatusettepanekute hääletamise järjekord) , artikli 176 (Osade kaupa hääletamine) lõige  1, artikkel 177 (Hääleõigus) , artikkel  178 (Hääletamine) , artikkel 179a (Häälte võrdne jagunemine), artikli 180 (Nimeline hääletus) lõiked 2 ja 2a, artikkel 180a (Salajane hääletus), artikkel  181 (Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamine) , artikkel  182a (Vaidlused hääletuse üle) , artikkel  184a (Kodukorda puudutavad märkused) , artikkel  190 (Arutelu ja hääletuse edasilükkamine) ja artikkel 191 (Istungi katkestamine või lõpetamine) .
Muudatusettepanek 236
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 210 a (uus)
Artikkel 210a
Parlamendikomisjonide juurdepääs parlamendile edastatud konfidentsiaalsele teabele
1.   Kui parlamendil on õiguslik kohustus käsitleda talle edastatud teavet konfidentsiaalsena, kohaldab vastutava komisjoni esimees automaatselt alljärgnevas lõikes 3 ette nähtud salajast menetlust.
2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on juhul, kui saadud teabe konfidentsiaalsena käsitlemiseks ei ole mingit õiguslikku kohustust, igal komisjonil õigus kohaldada lõikes 3 ette nähtud salajast menetlust teabe või dokumendi suhtes omal algatusel, kui komisjoni liige on selleks esitanud kirjaliku või suulise taotluse. Sellisel juhul on salajase menetluse kohaldamise otsuse vastuvõtmiseks vaja kohalolevate parlamendiliikmete kahekolmandikulist häälteenamust.
3.   Kui parlamendikomisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, võivad koosolekutel viibida ainult selle komisjoni liikmed ning ametnikud ja eksperdid, kellele esimees on eelnevalt vastava loa andnud ja kelle kohalolek on tingimata vajalik.
Dokumendid jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku. Dokumendid on nummerdatud. Märkmete ja fotokoopiate tegemine nendest dokumentidest on keelatud.
Koosoleku protokoll ei käsitle salajase küsimuse läbivaatamise üksikasju. Protokollida võib ainult vastu võetud otsuseid.
4.   Salajast menetlust kohaldava komisjoni kolm liiget võivad esitada ühise taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise juhtumi arutamiseks. Selle taotluse võib võtta komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Komisjon võib liikmete häälteenamuse põhjal otsustada edastada küsimuse presidendile selle läbivaatamiseks artiklite 11 ja 166 alusel.
Muudatusettepanek 237
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 211
Artikkel 211
Artikkel 211
Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised
Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised
1.  Kui Euroopa Komisjon on kodanikualgatuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse